Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku teise septembri olulisemad päevasündmused, stuudios on Uku toom. Valitsuserakonnad ei suuda leida üksmeelt Euroopa Komisjoni volinikukandidaadi osas. Reformierakonna kinnitusel on parim kandidaat Siim Kallas. IRL-i sõnul on vaja arutada ka teisi kandidatuure. IRL räägib Allar Jõksi ist Edgar Savisaar pakub ainsat lepingut. Eesti eurovolinik Siim Kallas ise pidas IRL-i otsustama kandidatuuri kinnitamise üle kaubelda ootuspäraseks keskkonnaministriks. Rimi Eesti metsatööstuse liit sõlmisid vaba tahte lepingu. Ministeerium ootab metsatööstusettevõtetelt keskkonnategevuse arendamist ja lubab neid senisest enam seaduste ettevalmistamise kaasata. Eesti ja Venemaa sõlmisid konkurentsipoliitika alase koostöö kokkuleppe. Indoneesia raputanud seitsme magnituudi maavärinas hukkus vähemalt 30 inimest, kahjustusi sai 1300 majapidamist. NATO pikendas balti riikide õhukaitsemissiooni ametlikult 2014. aasta lõpuni. Eelseisvatel kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad Tallinnas roheliste nimekirjas ka rahvaliitlased. Kokku loodavad nad saada kuus kuni seitse saadikukohta. Tulesurmade arv on Eestis kahe aasta jooksul vähenenud enam kui poole poole võrra. Endiselt on suurim probleem kodus suitsetavad inimesed, kes moodustavad ohvritest peaaegu poole. Päästeamet soovib, et ka Eestis võetaks kasutusele kiiresti kustuvad sigaretid. Lihtsalt sajab mitmel pool hoovihma, homme on kuni õhtuni saju tõenäosus taas väiksem. Sooja on öösel 10 kuni 16, päeval 18 kuni 23 kraadi. Alustame poliitikast valitsuserakonnad vaidlevad Euroopa Komisjoni voliniku kandidatuuri üle ja IRL-i eestseisus ei toetanud Siim Kallase kandidatuuri sellele kohale. Indrek Kiisler uuris lähemalt. Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretäri Margus Tsahkna sõnul esitati Siim Kallase kandidatuur möödunud nädalal valitsuskabineti istungile kinnitamiseks ootamatult. Tema sõnul on sellel teemal vaja rohkem arutelusid. Nii-öelda kolmapäeva hilisõhtul visati lihtsalt päevakorrapunkt, et neljapäeva varahommikul hakati arutama, et tegelikult oleks võinud ju nii-öelda see arutelu rahulikumat ja pikemalt käia ka nii-öelda koalitsioonipartnerite vahel. Meil ei ole otseselt Siim Kallase vastu midagi, meie arvates on nagu natuke valest otsast alustatud, et kõigepealt minnakse persooni nii-öelda vaidlustesse olukorras, kus tegelikult ei ole veel selge, kas Eesti saab voliniku kohta. Me oleme natukene kiirustamas selles mõttes, et ei ole selge, millise lepingu järgi tegelikult Euroopat valitsema hakatakse, et praegusel hetkel peaks olema 15 voliniku kohta, kuigi liikmesriiki on ju oluliselt rohkem, et kas Eesti saab selle koha, mitte. Reformierakonna aseesimees, välisminister Urmas Paet aga ütles, et tegelikult on kandidaadi esitamisega praegu kiire. Kindlasti me oleme valmis arutama ju kõikvõimalikke kandidaate, aga paraku nagu näha, ei ole ka ühtegi muud kandidaati ju tulnud peale juttu, et ootame, vaatame, mis kindlasti ei ole väga konstruktiivne ja noh, iseenesest oleks väga hea, kui see võiks olla Siim Kallas, arvestades tema senist tegevust, et tänaseks on ikkagi selgelt otsustatud, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid hoolimata sellest, kas jääb kehtima Nizza leping või jõustub Lissaboni leping, oma koha saavad Euroopa komisjonis kindlasti Eesti huvides oleks see, et me võimalikult ruttu oma kandidaadi nimetaksime ja noh, soovitavalt võiks olla see kandidaat, kellel on juba kogemus ja kõrge positsioon, et, et me saaksime ka selle kõrge positsiooni uues komisjonis säilitada. IRL-i eestseisus ei, see oli ühe võimaliku kandidaadina kõne all endine õiguskantsler Allar Jõks. Allar Jõks aga kinnitas, et temaga pole IRL kandideerimise osas ühendust võtnud ega kandideerimist pakkunud. Seetõttu mul seda väga raske kommenteerida, mida ma lugesin täna lehest teiega mingeid kontakte IRL-il ei ole olnud. Oleksite te sellest kohast huvitatud? Seda on väga raske öelda, kuna ei ole selle teemaga üldse kunagi räägitud minust. Nii IRL kui ka Reformierakonna juhid kinnitavad, et Euroopa Komisjoni voliniku koha üle peetav vaidlus ei ähvarda valitsusliitu lõhki ajada. No kui see valitsus läheb nii-öelda poliitiliste ametikohtade jagamise tõttu lõhki, siis siis ma arvan, et alla sellele nii-öelda valitsusel peavad ka mingid muud probleemid olevat. No ma kindlasti ei tooks seda sellesse kategooriasse, et tegelikult mul on natuke üldse üllatav, et hetkel sellesse, kus me tahame, et Eestil oleks järjest tugevnev positsioon ka Euroopa Liidu kontekstis me siin mängime mingisugust sisepoliitilist mängu. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar on täna juba jõudnud teatada, et pakub Euroopa Komisjoni volinikukandidaadiks riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimeest ainult sepikut, kellel on kõik vajalikud omadused, et Eestit Brüsselis kõrgel tasemel esindada. Eesti eurovolinik Siim Kallas peab aga IRL-i otsus tema kandidatuuri kinnitamisele Kaabel tootuse päraseks. Kallas märkis, et Euroopa komisjon esindab rangelt Euroopa liidu huve ning rahvusliku poliitika ajamine seal läheks vastuollu aluslepingutega. IRL-i eurosaadik Tunne Kelam leiab, et volinikukandidaadi määramisega ei tasu venitada. Kadri Kukk jätkab sel teemal. Isamaa ja Res Publica liidu esindajad on öelnud, et soovivad näha Eesti volinikuna Euroopa komisjonis isikut, kes seisaks jõulisemalt Eesti huvide eest. Samas Euroopa Liidu aluslepingud nõuavad, et volinik oleks rahvuslikust poliitikast sõltumatu ning esindaks rangelt Euroopa liidu huve, kõneleb Eesti eurovolinik Siim Kallas. Komisjon otsustab kollegiaalselt, see tähendab, et tegelikult on kõik komisjoni otsused lõppkokkuvõttes kollegiaalselt otsused ja ükski komisjoni liige mingisuguseks Coloks eriti võimalusi oma san, erineb oluliselt Eesti Eesti valitsusest, kus valitsuse liikmed võivad rääkida, mis neile pähe tuleb, aga siin näiteks komisjoniliikmed on väga tugevasti seotud eetikakoodeksiga, mis muuhulgas välistab niisuguse oma oma väitsoleerimise. Kallasele ei tulnud üllatusena IRL-i huvi leida alternatiivseid volinikukandidaate. Ega see mingi üllatus ei ole, eks see põhimõtteliselt oli ju teada juba mõnda aega tagasi, et need on hea, ta on avalikult välja tulnud. Kallas märkis, et on jätkamisest huvitatud, aga kui valitsus tema kandidatuuri ei toeta, siis ta sellepärast ülearu ei muretse. Mina olen töövõtja, see tähendab, et mina olen öelnud, et et kui selline pakkumine tehakse, siis mina olen valmis jätkama huvitatustes jätkamist, aga see ei ole kindlasti elu ja surma küsimus. Ajaloost on mitu näidet, kus Euroopa Komisjoni volinik on läinud isegi vastuollu oma päritoluriigi valitsusega. Nii on see näiteks juhtunud justiitsküsimuste eest, seisab prantsuse voliniku JacquesBarr rooga või saksa päritolu tööstusvoliniku Günter Verhoigen iga kõneleb Euroopa poliitikauuringute keskuse analüütik Pjotr Kaczyński. Meil on minevikust arvukalt näiteid, kus volinik käitus vastupidiselt oma liikmesriigi valitsusele ja otsustas ühes liinis eurota komisjoniga kuigi tema riigi ning komisjoni vahel oli konflikt. Näiteks Saksamaavolinik Günter Verheugen toetas süsinikdioksiidi emissiooni piiramist autodel, samas kui Saksamaa oli sellele jõuliselt vastu. Voliniku esimene lojaalsus peab igal juhul kuuluma komisjonile, mitte liikmesriigile, ütles analüütik. IRL-i saadik Euroopa elemendist Tunne Kelam hindas koostööd Siim Kallasega heaks. Samuti leidis ta, et Kallase portfell ei ole tegelikult nõrk. Kelam jätkab. Küsimus on lihtsalt selles demokraatlik valik ja demokraatlik süsteem pakub võimalust mitmeid kandidaate kaaluda ja ma usun, et see oli IRL-i eestseisuse mõte. Küll aga probleem on, ütles, et ega me eriti aega viitasin, ka ei saa, niisugused asjad tuleks läbi rääkida varem, mitte viimasel hetkel. Ja ma arvan, et see näitab meie üldist suhtluskultuur. Pärast Lissaboni leppe referendumi luhtumist Iirimaal mullu kevadel otsustasid Euroopa Liidu valitsusjuhid, et volinikukoha Euroopa komisjonis säilitavad kõik liikmesriigid. Brüsseli koridorides on arutatud ka varianti, kus volinikke oleks 26 ning 27. liikmesriik Saksa Euroopa liidu välisministri portfelli. Kadri Kukk, Brüssel. Eesti ja Venemaa sõlmisid täna Kaasanis konkurentsialase koostööleppe, Tõnu Karjatse uuris selle kohta lähemalt. Konkurentsiameti peadirektor Märt otsalt. Nii nagu muud kuriteod, neil ka kartellikokkulepped, mis on Eestis kriminaalkuritegu ja samas ka Venemaa ei tunne riigipiire ja see annab mõlemale poolele tulevikus vastava vajaliku informatsiooni vahetamise võimalused, et see on eelkõige meie huvi ja teiseks, mis ta annab ka üldine koostekoolituse ja informatsiooni vahetamise alal, et näiteks kui üks või teine pool on korraldamas mingeid koolitusi, konverentse, seminare, siis saab ka teine pool seal osaleda. Kas selliseid lepped on varem ka olnud? Ei Vene konkurentsiametiga sellist lepet varem olnud ei ole. Kuidas koostööd on seni koordineeritud? Ma ütleks niimoodi, et vene konkurentsiametiga vastav koos kahjuks senini on, praktiliselt puudub una Eesti ja Venemaa vahel on ikkagi üpris tihedad majandussuhted ja kuna kaubavahetus toimib, siis loomulikult mõlemad riigid, mõlemad konkurentsiametid on huvitatud, et kaubavahetus ja koos majandusalane koostöö toimiks ausalt, ilma vastastikuste keelatud kokkulepetega ja ma loodan väga, et see kokkulepe kahe konkurentsiametivaheline kokkuleppega võimaldab seda saavutada. Kui palju on konkurentsialaseid kuritöid nii aastas ette tulnud? Noh, ütleks niimoodi, et viimasel ajal on Eesti konkurentsiamet ris tublit tööd teinud ja võiks öelda, et viimase aasta jooksul on avastatud neid kaheks keelatud kartellikokkulepet Eestis ja nüüd mitmed on läinud juba kohtusse, nii et ma ütleks selles suhtes Eestis on küllaltki head edusammud, selles suhtes on küllaltki palju neid kartellikokku leppida, avastada. Keskkonnaministeeriumi ja Eesti metsatööstuse liit sõlmisid vaba tahte lepingu. Dokumendile kirjutasid alla minister Jaanus Tamkivi ja liidu juht Rait Hiiepuu. Lähemalt Vallo kelmsaar. Eesti metsatööstuse liitu kuulub ligi 50 liiget, kes kõik on metsaga seotud. Liikmete hulgas on metsalangetusfirmasid, saeveskeid, laadija, vineeri, tootjaid, haridusasutusi. Algatuse vaba tahte lepingu sõlmimiseks tegi metsatööstuse liidule keskkonnaministeerium. Lepingu üks eesmärk on liitu kuuluvate ettevõtete ja organisatsioonide keskkonnategevuse arendamine. Metsatööstuse liidu juhatuse esimehe Rait Hiiepuu sõnul on üht-teist juba ka tehtud, kuid eriti ei teata just infovahetust. Peate oluliseks tegelikult. On meie liidu ettevõtetes täna juba päris palju ära tehtud, aga see on ühiskonna tasandil täna teadvustamata keskkonnastandardite juurutamine päris mitmes ettevõttes ja sellealane töö ega sellest väga palju räägitud ei ole. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul pole ministeeriumil metsatööstuse liitu kuuluvate ettevõtetega ka senini suuri probleeme olnud, kuid võimalik huvide konflikt on siiski ilmne. Metsakasutus ja teine on siis see looduskaitse ja looduskeskkonna säilitamine, selle liigirikkuse säilitamine, et nad on omavahel teoreetilises plaanis kergeks projektis kogu aeg. Praktilises mõttes nad ei peaks olema, see ongi meie töö, et viia need asjad kokku omavahel, et seda on võimalik teha koos metsa mõistliku majandamisega. See, mis huvitav tegelikult liitusid, on ju see, et, et loomulikult esindada oma liikmete huvisid ja, ja pääseda lähemale sellele allikale, kus tegelikult hakkab pihta seadusloome. Et need huvid oleksid jumalast konstruktiivselt nagu sisse kirjutatud, mitte nii, et nende eest läheb võitluseks alles siis, kui seadus on riigikogu välja jõudnud. Need on need teemad ja selle tõttu metsatööstusliiduga kindlasti meil on siin koostööd ja selgitamise palju. Tegelikult võiks ja peakski olema niimoodi, et asjaosaliste arvamust võetakse kuulda, kuivõrd siiamaani on teie arvamusi kuulda võetud seadusloomes? Noh, see on nüüd iseküsimus, et ja on veel päris palju Anistublistel kuulda võetud, ega selles mõttes, et kui me seda viimast metsaseaduse muudatusi tegime. Ega asi oli vahepeal selles etapis, et ministeerium sai suhteliselt palju süüdistusi, et metsatööstusliidu meeste piltlikult öeldes saime seda huvi, seda on liiga palju arvestad, võin kinnitada. Metsaseaduse tegemisel on metsameeste alt kuulda võetud ja selle tõttu parem seadus saadud, mingeid selliseid küsimusi paratamatu tunduvad. Meie jaoks on ikkagi põletavalt sellised praktilised küsimused, nii nagu toorainesaadavus, turusituatsioon ja nii edasi ja see seostub väga palju seadusandlusega, millist keskkonda loome, kuidas me soodustame, kuid toorme heal tasemel turule tulekut ja ettevõtete head hakkamasaamist. Leping on kuues sarnane, kas on järgmised organisatsioonid ka juba silma kõril, kellega tahate sarnaseid lepinguid sõlmida? Konkreetselt ma ei oska praegu nimetada, aga ma usun, et kui te seda tänast uudist levitate hoolega, siis neid tuleb kindlasti juurde. Nüüd tõenäoliselt välisuudiseid ja Tõnu Karjatse Nato pikendas balti riikide õhuruumi turvamise missiooni ametlikult 2014. aasta lõpuni. Nii ütles BNS-ile Leedu kaitseministeeriumi euroatlantilise koostööameti direktor Saulius gaasijoones. Põhja-Atlandi nõukogu kiitis esmaspäeval selle otsuse heaks, kinnitas gaasignas Leedu kaitseminister Rasa evičiene ütles aga, et emissiooni pikendamine näitab seda, et liitlased suhtuvad tõsiselt balti riikide julgeoleku tagamisse ning nendepoolsed kohustused näevad ette praktilisi samme. NATO senise otsuse järgi oleks balti õhuturbemissioon kestnud 2011. aasta lõpuni. Balti riigid Lähevad missiooni pikendamist 2018. aastani. Gruusiast eraldada sooviv Abhaasia ähvardas hävitada gruusia laevad, mis sisenevad nii-öelda Abhaasia territoriaalvetesse. Abhaasia liider Sergei kapsaandis käsu gruusia laevad hävitada piraatluse pärast. Pagaksi sõnul Abhaasiat julgestavad laevade gruusia laevade vastastes operatsioonides ei osale. Gruusia on keelanud majandus- ja kaubandussidemed Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga. Sel nädalal mõisteti Gruusias 24-ks aastaks vangi türgi laevakapten, kes püüdis Abhaasiasse kütust toimetada. Moldova president Vladimir poroonil teatas, et astub järgmisel nädalal tagasi, et asuda tööle parlamendis kommunistide partei esimees Voronina juhtinud Moldovat alates 2001.-st taastast. Läänemeelset parteid võitsid juulis toimunud ennetähtaegsetel valimistel enamuse Jan moodustanud koalitsiooni, et kommunistid võimult tõrjuda. Afganistani president Hamid Karzai samas võitu 20. augustil peetud presidendivalimistel riigi keskvalimiskomisjon on praeguseks suutnud üle lugeda 60 protsenti häältest ja loetud taimed annavad Karzai 47,3 protsenti oma peamise rivaali Abdullah Abdullah 32,6 protsendi vastu esimese vooru võiduks Karzai 50 protsendilist lihthäälte enamust. Valimiste lõplikke tulemusi oodatakse septembri keskpaigaks. Indoneesiast raputas hommikul võimas maavärin, mille tugevuseks mõõdeti seitse magnituudi. Jaava saare edelaosas toimunud maavärinas hukkus vähemalt 30 inimest. Tuhandeid evakueeriti. Purustusi tekitas värin Jaava saare lääneosas. Kahjustusi sai 1300 majapidamist. Tõukeid oli tunda 200 kilomeetrit eemal asuvas Indoneesia pealinnas Jakartas. Eelseisvatel kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad Tallinnas roheliste nimekirjas ka rahvaliitlased. Selline teade saabus täna vähemalt kuulete Vallo kelmsaarelt. Tallinnas on kaheksa valimisringkonda, ringkonna nimekirjad on rohelistel kavas koostada tähestiku alusel, ütles nende Tallinna valimiskampaaniajuht Paul lettens. Meil on väga lähedased suhted siin Soome roheliste, Euroopa rohelistega ja see on üldlevinud põhimõte ei panda, ei tehta selliseid parteide nimekirja rohelist, seal, vaid ka ka teised erakonnad Lähevad tähestiku järjekorras, muidugi valijat head seda teadma, muidu on väga raske, sellepärast et valijad on harjunud nimekirja eesotsas nägema neid kõige tähtsamaid ja seda kõike püüame meie nüüd sisse viia ka Eestis. Me näeksime hea meelega, et teised erakonnad võtaksid teda üla. Ja nüüd siis sellesse nimekirja lülitate tähestiku järjekorras ka rahvaliidu kandidaadid. Jah, seda Tallinna ringkondades kaheksandas ringkonnas. Lisaks ringkonna nimekirjadele on Tallinnas ka üldnimekiri, mille rohelised kavatsevad koostada erakonnasisese hääletuse tulemuste põhjal. Millise põhimõtte alusel aga võetakse üldnimekirja esikümnesse, rahvaliitlasi? Kuna ta on meie nimekiri, siis esimene inimene rohelisest erakonnast ja siis enam-vähem iga teine, kuigi esimesed 10, mis reeglina on ikka valimistel tähtsamad, on meie inimesi rohkem rohelise erakonna inimesi sest lihtsalt statistiliselt meie tulemused on valimistel olnud natukene suuremad, kõrgemad. Rahvaliidu Tallinna linnaühenduse esimees Lauri läänemets ütles, et nemad tahavad linna nimekirja esikümnesse kindlasti esitada Ene Tombergi Anto Liivati ning lähtuda istkümne koostamisel võrdsuse põhimõttest. Noh, kuna me koos läheme, siis me teeme ta võrdsuse alusel, et mõlema poole kandidaadid oleks seal esindatud, mõni roheline on kindlasti rohkem ja see on täiesti loomulik. Lauri Läänemetsa sõnul loodavad rohelised koos rahvaliitlastega saada Tallinna volikokku kuus kuni seitse saadikukohta. Eelmisel korral kandideerisid rahvaliitlased Tallinna sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas ja kokku saadi kuus saadikukohta. Miks nüüd koos rohelistega? Sellel aastal ka tegelikult natuke sotsidega arutasime võimalust kandideerida siin Tallinna linnas, aga kõige rohkem kokkupuutepunkte on ikkagist neil rohelistega. Noh, täpsemalt võib siin välja tuua keskkonnaküsimused ja sellise rohelise Tallinna nägemuse ja teine asi on kindlasti kodanikuühiskond ja kodanikuühiskonna niisugune toetamine ja arendamine. Ja roheliste Tallinna valimiskampaaniajuht Paul etens. Roheliste eesmärk on, et oleks nagu tasakaal inimese ja keskkonna vahel rahvaliitlased kui ka maaeluga väga tihedalt seotud inimesed. Ega nad ei ole kaugel nendest põhimõtetest ja niisugune laiapõhjaline koos aitakski kaaserakondade ülesele tegutsemisele, et ajada linnas või kohalikus omavalitsuses ühte asja. Eelmiste valimiste järel tekkis rahvaliitlastel Tallinna volikogus sotsidega erimeelsusi ja kuigi kandideeriti koos ei püsitud koos kuigi kaua. Paul etendus loodab, et seekord nii ei juhtu. Jah, eks see on teada küll, aga elu läheb edasi. Ega võib-olla kõik need vanad nipid, ma ei tahaks uskuda, et praegused inimesed ja kandidaadid, keda me teame, ma arvan, nii enam ei käitu. Ja väga Päevakaja piima neli lugu Tartus, Tartu üliõpilasmaja kutsub kõiki Tartu ülikoolide muusikaharrastustega, üliõpilasi ja õppejõude liituma taas loodavasse Tartu Ülikooli sümfooniaorkestrisse. Millega on tegu sellest? Hedvig Lätt. See idee ei olegi nii uus, sest Tartu ülikooli juures on sümfooniaorkester tegutsenud ka teise maailmasõja Ta eelsel ajal ja veidi hiljemgi. 1900 viiekümnendatel aastatel olid orkestridirigentide eks Gunnar Grapsi isa Igor Grapsi Ago Russak. Esimese orkestri ridadesse on kuulunud ka näiteks koorijuht ja helilooja Alo Ritsing. Orkestri taasloomise idee autor, Tartu üliõpilasmaja juhataja Kulno Kungla sõnul on just praegu paras aeg selline idee ellu viia. Eile õhtule saadeti ülikooli siselisti kaudu välja kõigile üleskutse. Kui mängid mõnda klassikalise sümfooniaorkestriinstrumenti, siis tule ja aita luua sümfooniaorkester. Idee autori Kulno Kungla sõnul on tagasiside olnud positiivne. Esimene tagasiside tuli kahe tunni jooksul peale selle info edastamist ja see oli positiivset energiat täis, et siiamaani ma tunnen, et me oleme tegemas täiesti õiget asja, et sellist arvamust, et majanduslikult keerulisel raskel ajal hakata üritama midagi siin loomad, et see ei ole üldse mitte halb mõte. Loomulikult ei olema selles mõttes veendunud, et me saame kohe oktoobrikuus täies koosseisus sümfooniaorkestriga tööle, aga üpris kindel on see, et selline kammerlikum koosseis saab siiski kokku kutsutud ja esimese esinemise esimese detsembri aktusel korraldame. Oma heakskiidu sümfooniaorkestri loomise ideele andis ka Tartu Ülikooli rektor Alar Karis. Me teame, et ülikoolide orkestrid on ju siin ja seal tõesti ka sellistel ülikoolidel, mis võib-olla õiget ülikooli nime Ta ei annagi, ma mõtlen Ameerikas väga vajuda sellistel ülikoolidel, mis on ainult õpetavad ülikoolid ja ka pingeridades ei ole kuskil kõrgel, on ometigi orkestrid olemas. Kallis on ta muidugi, aga kui me mõtleme, et me saame seda koostööd teha Vanemuise sümfooniaorkestriga ja, ja meil on olemas pinnad, kus seda proovi teha, instrumente saab laenata, instrumendid on olemas, ega me ei taotle ju konkurentsi erzoga, vaid me loome oma poolprofessionaalse orkestri, mis tõenäoliselt on vähem ressursimahukas kindlasti kui suured tõeselt veetud orkestrid. Loodan, et see tunksija orkestrisse saada on, on olemas vaid loodan, et see jutte hirmuta ära neid inimesi, kes mõtlevad, et võib-olla nende instrumendi käsitlus on rooste läinud. Ei, kindlasti mitte, et kõik, kes tunnetavad, et nad tahaksid orkestris mängida ja kui on orkestri kaks koosseisu, pole ju ka sellest midagi halba. Orkestrit hakkab terrigeerima Lauri Sirp, kes on pikka aega dirigeerinud Vanemuise lavastusi ning juhatanud mitmeid sümfooniakontserte. Tartu Ülikooli sümfooniaorkestri esimene täispikk kontsert on plaanis anda 2010. aasta kevadel. Ilm tuleb öösel pilves selgimistega, mitmel pool sajab hoovihma. Puhub lõuna edelatuul kolm kuni üheksa, rannikul öö hakul kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on 10 kuni 16 kraadi. Homme on muutliku pilvisusega ilm, saju tõenäosus väheneb, õhtul tuleb merelt saartele tihedam sajuala. Ennelõunal puhub valdavalt lõunatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, pärastlõunal pöördub tuul alates saartest kagusse ja tugevneb kuue kuni 11 õhtul saartel kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Sooja on homme 18 kuni 23 kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.