Tere, päikeselist laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell saab kohe 11 ja viis minutit ning järjekord nad rahvateenrite saade alustab ning tänased rahva teenrid on Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht Külli-Riin Tigasson ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler ning saatejuht Lauri Hussar. Ning head sõbrad. Kindlasti on sellel nädalal Eestis kirgi kütnud siin käinud maailmastaar madonna. Nüüd võime siis öelda, et peaaegu kõik suuremad staarid võib-olla peale Youtube on Eestis käinud ja siin oma kontserdi andnud ja ja pean ütlema, et mina kahjuks sinna kontserdile ei saanud, sellepärast et madonna ei kuulu minu esimeste eelistuste hulka, küll aga ma sõitsin sellel päeval jalgrataste, siis sõitsin ka lauluväljaku tagant läbi ja pean ütlema, et sajad sajad inimesed kuulasid seda kontserti seal seal aia taga ja said ka seal oma elamus olid sinna oma väikese laagri püsti pannud ja nautisid seda kontserti täiel määral. Tol ajal järgmine kontsert toimus Soomes ja Soome, seal oli üks kõvemaid uudiseid, see, et väga paljud inimesed olid kõrval oleval saarele läinud isegi kahele saarele. Et kui Eestis oli üle 70000 kuulaja, siis Soomes oli 85000 kuulajat. Ja need, kes vaatasid eile õhtul riigitelevisiooni uudiseid, nende said teada ka seda, et jällegi vastupidi. Sloveenias jääb madonna kontsert ära, kuna lihtsalt nii vähe huvilisi oli, et paraku on maailm selline kahe palge siin maailma nurgas on ta väga kuum nimi, aga kuskil seal lõuna pool hetkel ei lähe peale mitte. Väidetavalt liigutas see madonna kontsert vähemalt 70 miljonit krooni ja see andis siinsetele hotellipidajatele kohvikupidajatele kõigile teistele siin keerulisel masu ajal pisut hingamist ja tõi sissetulek, et kus teie hindate ühe sellise suure kontserdi mõju kohalikule majandusele? Lätist on kindlasti palju, vähemalt käis palju turiste, vaadates autonumbreid, mis sinna lauluväljaku ümbrusesse oli pargitud. Lätist oli kindlasti palju inimesi kohal, kes, kes oma rahaga siia jätsid. See on kindlasti äärmiselt positiivne, aga kui me vaatame üldse, mis sellel suvel on toimunud, siis kinovallast oli hiljuti uudised, jääaeg kolm sai kõigi aegade kõige menukamaks filmis, mis on iseseisvas Eestis linastunud, läks mööda ka nimed marmortahvlitel ja kõik head kontserdid, head teater, tükid on tegelikult sellel aastal päris suurt publikumenu nautinud, aga need tuurid, mis, kuhu on pandud, siis artiste niimoodi suht suvaliselt kokku, neid on ka läbi kukkunud. Ja muidugi siis omaette asi on. On ilm madonna puhul oli kindlasti üks suur pluss oli ilm, aga ma arvan, et sinna läksid inimesed kohale läinud ka siis, kui kui oleks vihma sadanud või isegi pussnuge alla tulnud, et lihtsalt see pileti hind oli nii piisavalt soolane. Et need, kes selle soetanud, on, need tavaliselt ikkagi üritavad kohale minna. Teine asi laulupeoga, et me nägime seal laulupeo esimesel õhtul, kus hakkas ikkagi väljak tühjenevad, seda oli juba lihtsam vaadata televiisorist. No eks Eestis ole sellised suured staarid menukad ja läbimõõdud põhjusega, et me oleme ikkagi nagu selline ääremaa, kuhu nad satuvad üsna harva. Et näiteks Berliinis elades märkasin, kuidas seal võib sellisele sellistele maailma suurusjärguga nimede kontserdile kontserditel saada vabalt piletitel samal päeval nagu näiteks Nice'i või, või kes iganes, aga Eestis on need näiteks see suvi oli meil siin Morris ei, kontsert, kes müüb, kelle piletid müüdi täiesti läbi. Ühe ainsa päevaga. Noh, eksmaailma kõigi aegade hullemaid näiteid sellest vallast pärinevad mõned aastad tagasi, kui tõenäoliselt Rootsi kultuuripäevad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Rootslased viisid sinna oma ühe tuntuma staari nimega doktor Alban, kelle minu laulu hella aafrika jäänud staadion reserveeriti ja kohale tuli kolm inimest. Sellepärast et samal ajal toimus üks tähtis jalgpallimatš suhteliselt lähedal ja inimesed läksid muidugi loomulikult jalgpalli vaatama. Samas Külli-Riin kui ma loen viimaste päevade eesti päevalehtesid, siis, siis tundub, et olulisem kui madonna kontsert oli. Ütleme niimoodi, Giovanni pokaatio teegaamerooni stiilis madonna kontsert ja afterparty, mis toimus püha pühavaimu kirikus siin Tallinnas. Miks sa selle küsimusega niimoodi otse minu poole pöördunud, mind polnud sinna kutsutud. Ehkki oleks silmakirjalik lausa graafiline Kujutatud, kus siis inimesed seisid kriipsujuku, täna on ilusti kõik välja joonistatud, kes seisis seal altari ees ja kes kes kantsli lähistel ja nii edasi. Ehkki ma oleksin silmakirjalik, kui ma ütleksin, et kui ma oleksin sinna cute saanud, et ma ei oleks sinna kohale läinud, aga tervikuna muidugi see see üritus see üritas, ilmselt tekitab mõtlemisainet päris pikkadeks päevadeks. Aga noh, tegelikult eile ma, ma uurisin ka, vähemalt ühe tuntud kultuuriinimesed, kas ta oleks nõus meile seda siis kommenteerima kogu seda. Ja mis, mis pärast seda üritust on, on vallandanud ja tema ütles väga rahulikult, et tegelikult ei olegi küsimus ainult selles, et asi toimus kirikus, et kui ka näiteks meile päevalehed oleks üks töötaja korraldanud oma sünnipäeva, kutsunud kohale millalgi öösel sinna 100 inimest ja pannud peo püsti, et ilmselt oleksid kaado tekkinud probleemid töö juures nagu selle kiriku valvuri No pigem on ikkagi kõige suurem küsimus ja küsimärk seotud sellega, et ühelt poolt, kas selliseid üritusi sobib kirikus korraldada, seda enam, et tegu oli omavolilise üritus, aga, aga teine küsimus on ikkagi selles, et see kirik on täis kultuuriväärtusi ja tõenäoliselt on ta kultuuriväärtuste poolest üks Eesti kõige rikkamaid kirikuid ja selliselt nii-öelda kiriku ikkagi valveta jätmine ja seal korraldamine tõenäoliselt üsna kontrollimatu ürituse korraldamine, see paneb ikkagi tõsiselt küsima, et millega siis pühavaimu kirik on tegelenud ja noh, ma arvan, et tegelikult kultuuri väärtuste kaitsjad esitavad õigustatud küsimus, et kas seda asja peaks kuidagi suuremaks kontrolli alla seadma, aga samas ma olen muidugi kuulnud ka seda, et Eesti evangeelses luterlikus kirikus on, on valminud kord, mis üsna selgelt sätestab, kuidas, kuidas kirik, kuid valvatakse ja kuidas kirikuvarasid kaitstakse, ma loodan, et seekord ka kiiremini sellisel kujul jõustatakse, selliseid meelevaldseid üritusi enam ei toimu, samas kuigi ma pean ütlema, et Euroopas kokkulepitud üritusi kirikus toimub sageli ma kümmekond aastat tagasi sattusin näiteks Münsterist täiesti juhuslikult ühes vanas gooti katedraalis toimunud reivi peale ja ja ma pean ütlema, et sellel hetkel see keeris, aga aga tagantjärele, kuulates koguduse inimeste selgitusi, et see üritus pigem toob noori kirikusse ja seeläbi neil on võib-olla ka nii-öelda noortega parem suhelda, sest sest. Tabavad noorte maailmavaadet paremini, et, et see on kindlasti nii-öelda üks viis, kuidas, kuidas, kuidas nii-öelda nad saavad noortega paremini suhelda. Ja et kindlasti ei saa öelda, et selline kaasaegne muusika kirikusse ei sobi, sinna sobib ainult klassika, olgu siis uus või vana. Aga et tõesti, et noh Mulle tundub, et selle konkreetse ürituse korraldajad olid võib-olla natuke liiga usinalt lugenud sellist popkultuuriteooriat, kus üheks suureks populaarseks klišeeks on see võrdlus, et et kaasaegne klubi, kus mängib elektrooniline muusikaliste Tiitsee pilt, pulte ongi nagu altari eest ja siis need, kes tantsivad, on nagu koguduse liikmed, et nad võib-olla lihtsalt natuke liiga tõsiselt võtnud. Algselt oli see bioluba antud siiski ja see ei olnud küll mitte kirikus, sõitsin kõrvalhoonesse kõrvalhoones kirik kõrval, mis häda on seal võidupidu pidada, aga need purjuspäi hakkaks minema kirikusse seal tantsu istuma? Mul on ilmselt kasvatus teine, Ma pigem lähen kirikusse siit nagu rohkem hardamalt, võtan mütsi peast ära ja nii edasi, et kui seal palvetaja on, ma ise ei kuulu, ütleme küll, kuslike sekkaga. Ma ei taha neid kunagi segada. Minu minu arusaamine sellest elust on totaalselt teistsugune. Ja siin tegelikult ongi tõesti nagu see piir, et ma usun, et kirik on nagu koht, mis ei ole ikkagi püha üksnes nende jaoks, kes usuvad jumalasse, vaid ka nende jaoks, kes võib-olla on sellest natuke kaugemal ja miks nagu selline üritus kirikus tundub, nii põnev on just see, ta on nagu selle selle selle piiri peal kõigub või antud juhul isegi oleks üle selle piiri. Aga, aga iga sellise piiri riivamidega ju see nii-öelda see ala, mis on nagu püha, võib ju väheneda, nii et kui ei ole seda piir, siis ei ole ka huvitav. Huvitav üritada seda. Kui uskuda ajakirjandust ja seda, et kes võisid olla siis selle ürituse peakorraldajat, siis noh, tõenäoliselt nendele inimestele on üldse väga vähe pühaga, jätame, jätame selle teema, kus see ja teine loodame, et tulevikus ma enam sellistel teemadel rääkima ei pea, räägime, räägime suurematest asjadest, räägime sellest, mis riigis toimub ja ja selle nädala masu valve ütleb, et töötus kasvas siis sama palju kui juunis, aga kindlasti pani nii mõndagi inimest kulme kergitama. Peaminister Andrus Ansip, kes ütles siis neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et maksutõusude ja riigieelarve kulude kärpega on valitsus suutnud korras hoida riigi raha, rahanduse tööjõudu peaks aga senisest rohkem hoidma ja Eesti ettevõtjad kohtlevad inimesi. Kuidas see nüüd oligi, siis kas kas nagu kruusa ja telliskive või, või killustiku ja telliskive, mida, mis väljendit ta täpselt kasutas? Tsitaat on selline, ta ka selle, nagu sinagi rääkis Saksamaast, et Saksamaal rakendatakse ulatuslikult lühendatud tööaega, hoitakse tööjõudu nendes sektorites, kus perspektiivid on ette näha selleks ajaks, kui majandus jälle kasvama hakkab. Kohati tundub, et meil kohelda koheldakse töötajaid, kui telliskivi või kruusataim siis platsil vaja läheb, siis võtame. See taim sellega võib keeleseadusega probleeme ei ole õige lähenemine. Ütleme, et, et, et Andrus Ansipi enda partei on omakorda seisnud väga tuliselt ka ühe ühe konkreetse seadusmuudatuse ehk siis uue töölepingu seaduse ees, mis annab omakorda ettevõtetele võimaluse töötajaid kohelda selliselt, nagu ta seda ettevõtetele ette heidab. Ja minu arust nagu kohati võivad ju ka ettevõtjad ise ettevõtjad öelda valitsusele, et nemad ise kohtlevad võib-olla oma poliitikaga ettevõtteid nagu kruusa või, või telliskive, et ma pean silmas kõiki neid täiesti ootamatuid muudatusi, kuidas sinu maksutõusud, milles teatatakse kuus tööpäeva ette ja nii edasi, et arenenud poliitkultuuriga riigis oleks selline asi välistatud. See on nüüd kaks erinevat asja minema, lasteks on see, et kas sa võid kedagi kohelda nii nagu telliskive või kruusa või kas sa kohtled seda, need on kaks erinevat asja, et mulle tuleb meelde üks majanduskonverents, mis toimus kaks aastat tagasi, siis kui noh, esimesed märgid tulid, Ta majanduses hakkab tagasi tagasiminek, seal esines Andrus Ansip ja tema sõnum oli väga lihtne. Ta ütles, et nii kaua riigis asjad korras, kuni inimestel on tööd. Ja see oli aeg meil. Meil Eestis otsiti nii-öelda viimastest, ehk praktiliselt tuleb, need on kuldsed sõnad, jah. Kus, kus praktiliselt nagu Eestis ei olnud töötajaid ja need olid inimesed, kes ei viitsinud tööle minna. Ja siis olidki asjad korras. Jah, praegu on asi tunduvalt hullem ja, ja miks see on selline järsult vahepeal? Töötuskassas oli ka põhjus oli selles, et need ettevõtjad, kes olid varem omale töölisi tikutulega taga otsivad, nad ei julgenud kohe lahti lasta inimesi. Sageli hoiti nii ka selliseid inimesi, keda vaja, ei läinud, lihtsalt kauem, kauem palgal, sellepärast et ettevõtjate oli hirm, et aga kui me vallandame, kus me pärast tagasi saame nüüd vastupidi, on, toimub võnge ja pigem vallandatakse juba sellepärast, et aga äkki läheb veel hullemaks, teeme kohe selle aktsiooni ära. Kino, ma ütleksin siinkohal, et see korras olevat kaiste korrasolek oli minu arust ka nagu paljuski sellel ajal pelgalt illusioon, et see tuginesid sellel mullil, mitte mingisuguse jätkusuutliku majandusmudelid. Ja muidugi see, see on täitsa selge, et see oli mulje aegne majandus, aga samas jällegi probleemi ei olnud, et Ansip tuletas meelde, et siin 10 aastat tagasi oli probleem, siis oli tööpuudus siis päris tõsine ja nüüd me oleme jälle samas olukorras. Täna hommikul vaatasin sellist asja nagu Eurostati ja sellel on just noorte inimeste töötas, et see on Eestis hästi hull. Et seal on välja toodud küll esimese kvartali andmed, aga Eesti on üks kõige suuremaid noorte inimeste tööpuudusega riike, seal siis inimesed seal vanuses 15 kuni 24, et meile on see protsent, et 24 protsenti praktiliselt iga neljas noor inimene praegu töötan. Ja see on väga masendav. Praegu, kui on väga keeruline tööturule siseneda, siis tuleks just iseäranis mõelda sellele, et kuidas noore inimese tööturule kaasata, aga aga teie oponendid ükse, ütleksite kindlasti, et. Et meil ei olegi nii halb olukord, meil on, meil on ikkagi veel väga tugev eksport võrreldes Lätiga me ekspordime tegelikult ikkagi nii-öelda ühe inimese või 1000 elaniku kohta või ükskõik kuidas me ekspordime neli korda rohkem ja, ja see ja ekspordisektor, millest nii-öelda räägitakse, et, et see peaks olema justkui nagu meie majanduse mootor, mis, mis tammuta siis uuesti nagu käima ja nii edasi, et et öeldakse, et ühel hetkel tõenäoliselt, kui see restruktureerimine majanduses ära toimunud, et siis ekspordi pealt tuleb jälle nagu uus tõus. Henno eilne Helsingin Sanomat kirjutas vallas sellest, et praegu on väljas aga ilusad suveilmad, aga varsti jälle tulevad inimesed tööle, siis tuleb reaalsus tagasi, et hakkavad jälle koondamisi pihta. Kui me kuuleme selliseid uudiseid Soome kohta, teame, kui palju on Eestis seotud Eesti majandus Soome majandusega ehk meil on siin tegelikult sisuliselt Talsinki majanduslikult olemas. Siis kui neil läheb kehvemini, siis vabandust, meil ei saa paremini minna. Kui rootslastel läheb kehvemini ja see neil see mõõn tähendab, siis ta meile ei saa paremini minna. Nendele oponentide omakorda, et ei ole sugugi õigus ja üks selliseid kõige hullemaid numbreid, mida me neilt ootame ja mis tuleb välja järgmisel nädalal on järgmise teise kvartali SKP number. Ja kui varem arvati, et võib-olla see ei olegi nii kõige hullem, siis rahandusministeerium ütles, et see langus võiks olla 16 kuni 18 protsenti. Danske Bank ütleb, et see võiks olla 19,4 päris jubedad numbrid. Mina ja mina ootan hirmuga ikkagi seda Sigist ja seda aega, kus nendel inimestel käis siin nii-öelda selle, selle suure majanduslanguse alguses. Tööpuuduse kasvulaine alguses jäid ilma töötaja, kellel hakkab nüüd töötukassast saadavate kindlustusrahade maksmise periood läbi saama. Et mida ikkagi need inimesed tegema hakkavad, kui on, kui on selge, et nad ei jõua enam oma oma oma korteri eest maksta, Kunel uut tööd ei ole. Mida teevad nende lapsed tegelikult see abi inimestele kelle puhul see töötuskindlustushüvitise maksmise periood on läbi saanud, see see on ju praktiliselt minimaalne, meil siin praegu Eestis. Ja tütred on võimalik suunata näiteks ümberõppele, nad õpivad ümber, aga siis selgub, et neil ei ole sellele uue omandatud töökoha peal ka suurt mitte midagi, vead, noh vähemalt nad on jällegi teadmiste poolest rikkamad. Siin üks variant on see, et osad inimesed hakkavad Eestist lahkuma. Et noh, Lätis, Leedus juhtus seda varem ka meil võib tekkida selliseid asulaid, kus suur osa lihtsalt inimestest on läinud välismaale tööle. Aga seal on üks jälle ka, et ka teistes riikides on suhteliselt kehv olukordadega, keegi neid seal ees ei oota. Aga ärgem loogem endale illusioone, et nii, et vaatame seda asja siin, Euroopa mastaabis ikkagi Balti riigid on, on kõige hullemas olukorras nende langus numbrite poolest ja ütleme ka põhjamaa siinsamas lähedal, et neid praegu pigem tuuakse eeskujuks neelab ikkagi suhteliselt hästi, et Soomel läheb jah, natuke kehvemini, aga Taani ja Norra on nagu suhteliselt heas olu Korra Norra on ainus riik maailmas sisuliselt, kus on eelarve, ülejäägi aga saab kellegi plusse välja tuua, et olukorras, kus eestlane tööd odavamalt kui varem siinsed palgad on alla läinud võib tekkida ikkagi mõnel Skandinaavia või Saksamaal, on ettevõtjal kiusatused, aga võib-olla viiks oma tehase sinna kuhugi Eestisse, Lätisse, Leetu üle. Et meile. Selliseid näiteid on olnud isegi isegi Pärnusse. Alles hiljaaegu toodi üks vist oli metallitöötlemisega tegelev tehasele. Et metalli töötlusest sageli on näiteks elektri hind hästi oluline. Positiivne uudis on see, et elektri hind nüüd viimasel ajal on näidanud, et on, on suuteline ka alanevad. Et see on kogu selle jama kõrval ka positiivseid noote minu meelest olemas. Aga see, kui meile tuuakse lihtsalt üks või teine tehas nagu tuuakse üle tegelikult ikkagi noh, see Ilonaga aluseid ikkagi tugevaks kasvuks, ma kardan, et, et too meile nii-öelda palju räägitud Eesti Nokiat, nii teadmistepõhist, majandust ja nii edasi, et arendus toimub ikka kuskil mujal, meie lihtsalt teeme midagi, paneme midagi, kukkusin. Ei, meil toimub isegi arendas näiteks Skype'i on siin Eestis arendatakse, ainult häda on selles, et Skype ei müüda siit ehk see kasum läheb hoopis teistesse riikidesse. See on meie häda. Ja kui nii võtta, siis Nokiat reaalselt ja Ericsson on ka siin Eestis tehtud, et kunagi president Lennart Meri käis ikka väliskülalistega helkotiki tehases. Väikesed, vaadake uhke, siin tehakse meil mobiiltelefone kuni lõpuks tulliks ikonomisti. Ajakirjanik ütles, et hulgi, mis tehakse, on see kurat, võetakse tänavalt inimesed, eks, et põhimõtteliselt saab ka selle tööga hakkama. Mille peale keegi eestlane kirjutas lugejakirjad. Aga sellise kirjatüki saad kirjutada ka valmis. Aga tõsi on see, et lõpp lõpuks ikkagi jälg, apteek on käitunud täpselt nii nagu turumajanduses kohane, et kui kui ta on näinud, et kuskil mujal on soodsam toota, siis on need töökohad liikunud mõnda teise riiki Mehhikosse ja Hiinasse ja aga siiski Soomest on seal praktiliselt nagu välja kujunenud, aga Eestis ta praegu veel hingitseb ja aeg-ajalt on seal rohkem tellimusi, on rohkem inimesi tööle, aeg-ajalt on vähem, jälle vähem. Nii see elu käib. Külli-Riin esitas aga Külli-Riin esimesest tegelikult hea küsimus, et mis nendest inimestest saab, kellel, et siin koondamisrahad otsa saavad ja kes peavad ühel hetkel vaatama selle poolest, et kuskilt peaks mingi sissetulek tegema, et ühelt poolt me teame küll ka seda, et kõikvõimalike varguste arv on märkimisväärselt kasvanud ja, ja need inimesed on valinud ilmselgelt kuritegelikud. Oskad sa täitmiseks, aga, aga teiselt poolt, et mis, mis veel alternatiivid võiksid olla, kui inimene ei taha välismaale minna, et, et siin on ju räägitud ka sotsiaalsetest töökohtadest, aga, aga mis seisukohal ta nii-öelda sotsiaalsete töökohtade loomise osas? Vahelepõikena ütlen, et kuritegevus kindlasti ei ole jätkusuutlik, peaksin kõvegivistilise tagant, varastavad, ühiskond kukuks küll kokku. Sotsiaalsed töökohad tulevad ka ju kellegi arvelt, et kui sa võtad sinna trolliparki või trammiparki kellelegi tööle, siis see tähendab, et nendel töötajatel, kes seal juba olid, on ja põhimõtteliselt vähem tööd või siis sa pead kuskilt mujalt selle raha näpistama, seda raha on kogu aeg vähem ja vähem. Ma ei tea, Eesti niide vist ei ole veel seda kajastanud, aga aga augustikuu hakkas meile sellega, et meil oli stabiliseerimisreserv üle seitsme miljardi krooni. Nüüd on meil seal hetkel siis alla nelja miljardi krooni, lihtsalt pool sellest tõmmati tühjaks. See juhtus siis juuli lõpu seisuga, sellepärast et juunis riigikogule otsused kuni augustini võite te seda seda reserve kasutada ja juuli viimastel päevadel läkski sissekäiku küll peaministri lõikes sellel nädalal pressikonverentsil, et seal. On küll täielikult veel alles, aga ma arvan, et oli lihtsalt informeerimata või ei olnud seda tähele pannud. Ka riigil on päris kehva seis iseenesest. Siin ka kabineti nõupidamise materjalides räägiti, et kuulge jälgima, et riigil oleks likviidsust ehk sisuliselt tähendab see seda, et riigil raha, eks see on väga oluline küsimus. See on asi, millega sama palju tsiteeritud pressikonverents. Selle kõlas muuseas üks, eks huvitav lause veel, kui peaministrile esitati küsimus, et kas pensionit kärbitakse, siis ta ütles, et ei, mina isiklikult välistan selle küll, minu jõust võib väheks jääda ja ma ei suuda maavärinat ka välistada. Ja kui me vaatame nüüd siin maavärina ilminguid, ma ei tea, kas, kas selleks võib liigitada näiteks siis kaitseminister Jaak Aaviksoo kirja oma kolleegidele, mis on ka ajakirjanduse kätte jõudnud. Tõenäoliselt tegu oli privaatse pöördumisega, nii nagu Eestiski jõuavad need asjad ka avalikkuse ette ja siin kaitseminister ikkagi soovitab väga tõsiselt vaadata üle sotsiaaltoetuste pakette ja ütleb, et ei tohiks olla pühasid lehmasid. Ehk siis vanemahüvitis, õpetajate palgad, pensionid, kõik, kõik see kulude pakett tuleb üle vaadata, sellepärast et ühel hetkel riigil lihtsalt enam raha ei ole. Ma lasin tabeli välja, ütleb, et kui palju meil on näiteks pensioniteks raha läinud. Hakkan vaatama aastast 2003, siis läks tollel aastal kaheksa miljardit krooni pensioniteks. Aastal 2005, kaks aastat hiljem oli 10,1 2007 kuni 14,4. Sellel aastal on 19 miljardit. Kui me vaatame, kuidas meie SKP on kasvanud, siis meie majandus on kogu aeg kasvanud, tõmbub kokku. Ja olukord on selline, kus kus majanduse kokkutõmbumise olukorras pensionid tõusevad ehk nende osakaal kogu aeg kasvab. Meie üldistes kuludes ehk siis pensionäre tuleb juurde, pensionäridele tuleb juurde ja ka pensionile on iseenesest suure. Neid tõsteti just praegu, ehk see ongi väga valus olukord. Me oleme kogu aeg üha rohkem ja rohkem riigi rahast eraldanud pensionäride tarbeks. Ja igalt poolt mujalt peab kärpima. Sest ma saan täiesti aru Aaviksoo, sest et ta küsib, et kuulge, aga kaua nii võimla Tegelikult Jaak Aaviksoo ehitab siin ühe, väga hea küsimus, et, et kui nüüd sotsiaalministeeriumi eelarve realt need pensionid ei, ei vähene ja et kõigil teistel tuleks justkui nagu kärpida, aga sotsiaalkulusid ei saa kärpida, et siis tuleks kõigilt teistelt kärpida 45 protsenti? Jah, et see tähendab seda, et, et, et kogu see muu valdkond tõmmatakse kuivaks ja siis ühel hetkel lihtsalt makstakse pensionärid välja. Teine võimalik on loomulikult see, millest, millest võib ka ju rääkida, on, on see, et riik ka hakkab laenu võtma, püüab rasked ajad laenurahaga üle elada, me teame, et Soome riik on seda teed minemas, nemad on eurotsoonis, meie eurotsoon ise ei ole ja kuna meie ei ole eurotsoonist, siis öeldakse, et meie valuuta, Kuu aega devalveerimisriskiga, seetõttu ei ole siin majanduskeskkonda üleüldse stabiilne ja siia ei ole mõtet raha tuua, ehk siis nii-öelda perspektiivi justkui nagu ka ei ole lähemateks. Ma ütleks, et see tõus võib tulla nii, et et mõneti on Eesti riik nagu väga tõsises kahvlis Laga sisuliselt elamegi niimoodi selle mõttega, et laenu võtavad Euroopa investeerimispangast peaks sellel aastal tulema mitu miljardit krooni siis Me oleme Swedbangas tiba võtnud ja siit on ka laenu parema intressiga, näiteks kui kunagine maailmapangast võetud laen, millega teid remonditakse. Ja siis Stabiliseerimisreservist nagu ma ütlesin, sealt juba võetud raamat. See on kindlasti seda laenu kasutatakse, kes ei saa ka liialt palju võtta. Lätlastele on selline kurb näide iseenesest olemas, kus nad on üritanud võlakirju müüa ja lihtsalt keegi ei ole tahtnud neid osta. Noh, siin tuleb kõiki võimalusi mõelda, mõnes mõttes on Ansipil küll õigus, kus ta räägib, et me oleme ikkagi nii palju pingutanud juba selle euro nimel, et kui nüüd veel ette nagu poolele, siis see oleks ikka päris plast. Sina arvad, et me peaks lõpuni üritama? Nüüd öeldakse, et on veel veel miljard miljardit lahutab meid meil sellest unelm piirist, et kas kuivõrd tõsiselt võiks, võiks nagu sellisesse arvamusavaldusse suhtuda. Ei tea, mida see kolmas kvartal teeb, eks ju, et siin praegu räägitakse jah miljardist, aga Läti kogemus ütleb, et neil olid valimised juunis, enne seda ei toimunud suurt midagi, et meil on valimised oktoobris. Enne seda toimub selline arutelu, seal. Need tõsised asjad tulevad kuidagi, ma arvan, pärast valimisi välja, pigem see oli samamoodi, oli eelmise aasta lõpus, kus saab kas riigieelarve kokkupanemise ajal selgus, et majandusel läheb kehvasti, siis suudeti kuidagi nagu viimasel minutil riigieelarve kokku klopsida, kuigi kõik said aru, et et ega ta väga reaalne ei ole, nagunii tehakse lisaeelarvet. Sa ütled midagi maha lõikama, sellised esimesed kuud nagu justkui rahulikud, kuni järsku selgus, et riik on suure osa oma siis kassareservist, kus oli alati mitu miljardit on siin tagavaraks pandud, oli selle ära söönud, siis tuli jälle kõigile üllatus, snai, nüüd on ikka asi täitsa kehva jälle kärpima hakkama. No ja ma arvan, et kuskil seal oktoobrikuus Me oleme jälle sama külas, kui nad ei saa oma ülesanne. Minu kohukonna muidugi ütleb seda, et, et oktoobrikuus on kõige tõsisem olukord kohalike omavalitsustega, sellepärast et praegu enne kohalike volikogude valimisi ei tahtnud midagi eriti rääkida sellest, et kui tõsine see olukord tegelikult on, aga kui me vaatame nagu numbritele otsa ja kui numbrid ütlevad, et 17 kuni 20 protsenti on juba kohalike omavalitsuste tulumaksulaekumised vähenenud, et see on ikkagi märkimisväärne hulk, nad sisuliselt nende eelarved on noh, 10 15 20 protsenti kokku kuivanud ja nad peavad selles seisus hakkama saama. Ja kui me vaatame just seda, et väiksemates omavalitsustes on see lõtk veelgi väiksem, neil on praktiliselt iga kroon arvel oma oma mingi mittekohustuste ja kõige muuga, mis nad on endale võtnud ja peale selle tuleb veel maksta tagasi laenusid ja nii edasi, siis ma arvan, et väiksemate omavalitsuste puhul on, on see olukord veelgi keerulisem, sest suuremate puhul on võimalik veel mingeid ümbertõstmisi teha või kuidagi seda asja nagu kujundada. Ka väiksemate puhul võib olukord sügisel muutuda küll väga-väga raskeks. Ja ma kardan ka siin võib-olla kõige hullemas sügises uudised saavadki tulema sügisel pärast neid kohalikke valimisi, seal võib veel igasuguseid üllatusi oodata. Kohalik eelarve puudu puutub, siis puudutab, siis see on ju omamoodi nõiaring, et, et suuresti on, ju on ju nende ütleme, hädasolijate aitamine, kõik kohalike omavalitsuste õlule, aga just Need, kes on kõige suuremas hädas, neil on omakorda kõige vähem raha selleks, et abivajajaid aidata, et kasvõi kasvõi näiteks juhul, kui inimene jõua oma eluaseme eest maksta, siis peaks seaduste äri, kohaliku omavalitsus teda aitama selle koha pealt. See praegune toimetulekutoetuste süsteem ei ole siin kindlasti piisav ja vastu nagu sellele reaalsele olukorrale. Ja need omavalitsused, kes on kõige rohkem hädalisi, neil on kõige vähem vahendeid, et neid aidata. Kas siin on Eestis räägitud sellisest asjast nagu võlaringilt? Natuke varem oli olukord, kus näiteks pistist anti selle eest, et võib-olla mõni detailplaneering liiguks kiiremini. Sellel sügisel võib tekkida olukord, kus pistist antakse selle eest, et omavalitsus maksaks arv õigel ajal ära või üldse maksaks arveras pärast, et nad, kui raha ei ole, siis aga teenust oled tarbinud võlg, siis on sul juba valida, kellele maksta. Ja ma arvan, et kaitsepolitsei võiks, korruptsiooniuurijatel võiks täitsa pidevad tööpäevad tekkida kuskilt siin aastavahetuse paiku. Latsial hakkab surve kindlasti sedasorti suure tulema. Ja ütleme sellel aastal veel, nad peavad vastu ja mis järgmisest aastast saavad või meil on juba praegu siiski august. Võib-olla kuidagi punnitab selle aasta ära. Varem oli hea võimalus eel, kohalikud omavalitsused said alati laenu võtta, nüüd on laenamisel ikkagi piirangud peale pandud. No meil on praegu siin nii mustad toonid sellel kaunil suvepäeval, mis pidi olema selle suve kõige ilusam nädalavahetused. Siiski meenutaks, et, et siiski räägitakse sellest, et maailmas on ikkagi see globaalne majandus, näitab mõningaid taastumise märke, kuigi siin on ka vaidlusi nii ja naa. Oja on tehtud üks uuring, mis räägib sellest, et kes keskklass, eks siis selle järgi, ma arvan enamus eestlasi on keskklassi inimesena ütleme maailmatasemel, sest Hiina ja India taset arvestades automaatselt öeldes oleks Swingers klassis. Aga kulutuste struktuur on natuke teine. Aga ma tuleks veel korra nende kohalike omavalitsuste juurde tagasi, sellepärast et et ma olen saanud küll viimaste nädalate jooksul mitmeid signaale selle kohta, et, et varem haldusterritoriaalse reformi tulised vastased on hakanud korraga selle vajalikkuses järjest rohkem veenduma ja et nad leiavad, et see, et suur omavalitsus saab paremini nii oma oma rahasid jagada ja, ja nii edasi, et neil neil nagunii-öelda on nüüd korraga tekkinud mure, et, et kuidas ikkagi nagu omavalitsuse funktsioonid saaksid, saaksid täidetud, mis neile seadusega on pandud. Võib-olla ma muidugi ei välista, et ühel hetkel tuleks viia läbi tõesti ulatuslik reform, mis vaatab üle ka omavalitsuste funktsioonid, mis teenus siis omavalitsus inimesele osutab, et, et see on kindlasti nagu üks teema, mis on meil siiamaani vaidlemata headel aastatel, kui eelarvet kogu aeg kasvasid suuresti ka riiki voolanud laenuraha toel, siis ei olnud ju probleemi, siis sa ikka väiksemad vallad suurepäraselt hakkama, aga nüüd on olukord teistsugune. Noh, seda saab jällegi võrrelda niimoodi, et varem tahtsid seda reformi teha poliitikud, et see oli nagu selline sundabielu. Nüüd hakkavad siis vallad, linnad ise sellele mõtlema, et tegemist on juba mõistusabielu. Armastust veel ei ole tekkinud väga kõrk ja ei tea, kas, kas tekibki aga ise kirjutaski kunagi vaadanud veebruaris-märtsis, et sama võlaring tekiks ja see tabab eriti valusalt väiksemaid omavalitsusi ja lõpuks majanduslik surve viibki välja selleni, et nad hakkavad mõtlema, äkki liitud äkki ühineda. Et haldusreform Võrus saab lihtsalt hoo sisse sealt kohast, kus me ei osanud seda varem oodata. Lihtsalt olud sunnivad seda tegema. Võib-olla võib-olla sa lähed? No üks kokkuhoiu koht on sellel nädalal välja käidud ja selle käisid välja teada ja ettevõtja Jaan Pillesaar kogus siis enda ümber veel viis juhtimisele ja tarkvarale keskendunud firmad, kellega koos ta tahab siis üle võtta riigiasutuste raamatupidamise, personali-, halduse, arvutimajanduse ja hangete korraldamise ja ettevõtjad nimetavad siis loodavat üksust teenuskeskuseks, mis võtaks üle ka esmase klienditeeninduse ja mõne avalduse või dokumendiga. Riigiasutusse minnes astuksid Sis kodanikud edaspidi hoopis poodi või arvutisalongi või spetsiaalsesse riigivõimu vastuvõtusaali ja viimast haldaksis erafirma, et mida te sellisest väga laiast ettepanekust arvavad. Täna nad ise väidavad, et see nii-öelda rahaliselt puudutaks kuskil ühte koma viite miljardit krooni, mille puhul oleks võimalik saavutada siis märkimisväärselt kokku hoida. Mina tunnistan, et ma lugesin seda uudist küll nagu väga suure skepsisega, et ühest küljest ma saan täiesti aru ettevõtetest, et ajad on rasked, et nüüd on raske leida ja siin riik on ju ole, oleks ju väga hea klient, et tema saab ikka kuidagi kodanikelt raha kätte, et kas siis tõstab makse või kasutab muid sunnimeetmeid. Aga teisest küljest vaatame, kui me vaatame seda, kuidas Eestis nii-öelda need PPP projektid on siiamaani arenenud, siis just äsja tuli tuli välja ja üks riigi õigemini ei tulnud välja, aga meedia kirjutas ühest riigikontrolli auditist kus ta vaadetud koolide remonti. Tuleb välja, et kõige kallim on olnud just see, kui on antud koolid puhtalt erasektori kätte üle. Ja seda ei ole väga palju juhtunud siin Tallinna linnas küll ja on räägitud. Ma ei tea, kui palju neid paarkümmend kooli, mis meil munitsipaalrahadega renoveeritud. Nagu kogemus on siiamaani näidanud, et, et selline selline nii-öelda avalike teenuste osutamise vorm läheb kokkuvõttes ikkagi kõige kallimaks, et kui me vaatame kas või seda, kuidas mis toimub Tallinna veega kus võetakse välja 720 miljonise käibe juures tekib peaaegu 300 miljonit krooni kasumid, vee hind on kolmandiku võrra kallim kui Tartus, kus veevärk kuulub linnale. Et, et kahjuks on see, see ei ole nagu siiamaani kunagi mingit kokkuhoidu andnud ja on. Aga samas võib ju vastu väita, et meie riigi rahandussüsteem on praegu niigi killustunud, sest igal asutusel on oma raamatupidamissüsteem, need omavahel ei haaku ja siis see seetõttu on probleeme selle kontrollimise ja eelarve kavandamisega ja väidetakse ka seda, et ühtne süsteem oleks kindlasti parem, et, et kui kõik oleks nagu nii-öelda ühes potis koos ühe tarkvara põhjal ja nii edasi, et et oleksid oleksid, oleksid mingisugused kindlad standardid, mille järgi see käib ja, ja selle võrra on, on kogu seda kogu seda pilti oluliselt kergem kokku panna ja ka hallata. Mina ei oleks selle selle idee suhtes eriti skeptiline. Ma ei ole ka väga optimistlik, ma arvan, see idee pool tuleb lihtsalt põhjalik analüüs vaadata üle plussid-miinused hobud. Et näiteks võtame äriregistri. Lätis on olemas selline firma nagu Nursoft, see on eraettevõte ja tema käes on Läti äriregistri pidamine, olengi ainuke näiteks Hollandi äriregistris. Seda peab seal üleval kohalike Kaubandus-Tööstuskoda ka paljudes teistes riikides on siis Kaubandus-Tööstuskoja kätte antud, et riik saab osasid oma funktsioone üle anda küll. Nad töötavad päris efektiivselt. Et see jutt, et Nonii ühe riigi leti, et ega siis see ei ole iseenesest uus. Näiteks eelmisel aastal, kui kui tehti ka säästueelarvet siis maksuamet pakkus välja, et kuulge, meil on siin palju riigiasutusi, neil on omad kontorid kõikides maakonnalinnades seal Raplas ja Jõgeval ja Viljandis. S igal asutusel on oma kontor rattaga. Teeme siis selliseid ühe ühise teenindusasutused, paneme ruumid kokku ja isegi minu meelest, kui ma ei eksi, siis Pärnus ongi niimoodi, et maksuametiruumes saab esitada taotlusi PRIAle. Annad sellele mingid dokumendid sisse. Et nad oleksid lihtsalt kokku hoidnud. Siis kinnisvara arvele. Uusim uurima ring lisada veel juurde, ütleme kerge koolitusega argibüroo. Eks ole, mis meil, mis meil veel kõik on eri erinevate büroodega väljas, kõik on võimalik ühte kohta kokku panna. See oligi idee, aga siis selgus, et ei pea nii palju eelarvet kärpima ja idee kuidagi nagu unustesse. See oli maksuameti idee ja see oli väga lihtne, lihtsalt hoiame. Hoiame pinna pealt kokku, lähete, ei ole nii palju küttekulusid üle rendikulusid ja nii edasi ja nii edasi. Aga samamoodi saab põhimõtteliselt luua ühe sellise riikliku teenindusfirma. Kas ta nüüd peab olema era era kätesse, on nagu teine asi, et et kui me vaatame, mida on teinud näiteks maksuamet, siis e-maksuametisüsteem töötab väga hästi. Et ega me ei käi seal eriti tihti maksuametivaheliselt, mina käin seal sellepärast sageli usutlusi, aga mitte sellepärast, et ma peaksin oma maksuasjadest, mida ei leidnud sellele lihtsalt internetis. Sama asi on tekkinud pankades, et noh, me oleme siin, internetipõhine ühiskond täiesti. Et on riigil endal isegi võimekust nagu sellist ettevõtet moodustada. Mine sa tea. Aga samas on Soome näide Soomes ju Soomes on 2003.-st aastast nüüd seda süsteemi välja töötatud millele on viidanud ka Eesti ettevõtjad, et Eestis võiks ka seda juurutada, tõsi küll, erasektoriga koostöös Soome riik on selle asja ette võtnud ja see peaks valmis saama aastal 2013. Ma rõhutan, peaks valmis saama, sest soomlased ise ka ei tea, kas see süsteem neil hakkab, hakkab 2013 tööle või mitte ja ja seega, kui 10 aastat sellist asja teha, siis mulle tundub, et, et see esimese otsa töö on tõepoolest täiesti mahavisatud aeg, sellepärast et vahepeal on nagunii palju uusi tarkvara lahendusi tulnud ja uusi lähenemisi ja tõenäoliselt uusi lähenemisega raamatupidamisele ja nendele programmidele ja nii edasi, nii et, et see ei ole, see ei ole tõenäoliselt väga mõistlik, et seda nüüd nii pika perioodi jooksul teha. Ei no meil on ka üks riiklik firma, kes oma sektori peaks nagu täielikult üle võtma, see on riigi kinnisvara aktsiaselts Märt Vooglaid seal omal ajal tegema hakkas, siis tal oli väga hea idee, riik paneb kogu oma kinnisvara ühte ettevõttesse. Kui palju siis sinna tegelikult on see firma tõesti pooliks selles mõttes, et algset ideed ei ole seal rakendatud. Ja noh, pärast selgus seal, et muidugi statistika mõttes seal loodeti, et selle firma kulutusi ei pea alati näitab nagu riigi kulutuste seas pärast selgus, et peab küll ja nii edasi, et noh, see, see on nagu omaette ooper. Aga sellele riigi kinnisvara aktsiaseltsi üles ehitada on ju tegelikult veel alles käib. Aga mis puudutaks seda raamatupidamise, sellist teenuskeskus siis seal on mingid asjad, millele praegu küll veel ei ole tähelepanu pööratud, näiteks mis juhtub selle ettevõtte majanduslike raskuste korral, näiteks kui ta läheb pankrotti. Kas see võib tähendada, et vahepeal siis. Selline riigi teenindamine on halvatud. Või siis mis juhtub siis, kui selle ettevõte ostab ära nii-öelda ebasõbraliku riigi kapital. Me mäletame, kuidas leedukad pühid endale masid, käin naftatehase osanikuks. Ameerika firma. Peasid venelaste kätte ei lähe. Edasi juhtus see, et ameeriklased müüsid selle venelastele. Olidki platsis, et siin siin igasugu asju. Sa näed siin võib-olla ka julgeoleku risk. Muidugi, ma arvan, et kui seal kuskil teabeametis kaitsepolitseis kohe mõeldakse kulli, aga näete, et see Pillesaar seal jamab nende valgevenelastega, eks ju, et mis mees ta ikka on, nemad küsivad kohe nii, kui nad ei küsi, siis selle kompetentsid. Ma täpsustaks siin kohal, et see selline raamatupidamise, personalihalduse, klienditeeninduse, nende tsentraliseerida tegemise idee ei tulnud ikkagi mitte konkreetselt nendelt ettevõtjatelt eesotsas pillazaurega või tegelikult rahandusministeerium hakkas juba siin kevade lõpus tegema analüüsi, et, et kas oleks, tähendab nii-öelda nende tugiteenuste tsentraliseerimine olgu siis kas mõne riigiasutuse kätte või siis anda erasektorile või mis iganes ja siis loomulikult siin. Aga mina rääkisin praegu negatiivsest küljest, minagi. Muuseas, ühe dokumendi 26.-st märtsist 2009. aastal mis käsitleb siis valitsuskabineti nõupidamist ja sellel nõupidamisel otsustas valitsus toetada peaministri ettepanekut tsentraliseerida riigiasutuste raamatupidamine ning tegi rahandusministrile ülesandeks esitada ettepanek riigi raamatupidamise ühtse teeninduskeskuse moodustamise kohta valitsuskabineti nõupidamisele, et et see tõenäoliselt on, siis ma saan aru, on, on nii-öelda üks väga selge suund võetud sellele, et rahandusminister peab esitama siis ettepaneku riigi raamatupidamise ühtse teeninduskeskuse moodustamisega selle raamatupidamise konsolideerumise kohta. Küsimus on selles, et mis seal ettepanekus sees on, see on siis nüüd nii-öelda saad arutelu kohta, aga mina ka muuseas ei välistaks seda ettevõtte kaasamist sellepärast et et mõtte vaataks natukene seda laiemat pilt ja meil on väga palju võimekaid tarkvara, lahendusi pakkuvaid ettevõtteid, kes, kes suudavad kindlasti nagu, nagu väga hästi seda, seda sektorit arendada, kui nad nüüd riigiga koostöös suudavad ühe ühe eduloo teha, kui nad suudavad nii-öelda riigi raamatupidamise välistada tulevikus ka näiteks, et kohalikud omavalitsused ja kõik nagu ühe mütsi alla saada ja panna see asi edukalt toimima, siis ühelt poolt me oleme taastanud selle Eesti e-tiigri maine. Aga teiselt poolt, kui see ettevõte suudab seda, seda teenust tulevikus pakkuda ka välismaale, noh me teame, et siin on firmasid, mis ehitavad üles näiteks kataari, e-süsteeme ja nii edasi, et, et miks ka mitte siis ei, ei võiks seda võiks seda nii-öelda laiemalt vaadata, et see oleks kindlasti nagu nagu Eesti ettevõtjate hüppelauaks maailma ühe läbi sellise suure edu projekti, et, et ka seda varianti ei maksaks nagu päris maha magada. Ei kindlasti tasa lõdvendid, sellel asjal on palju plusse ka olemas ja, ja siis, ega kõik need PPP projektid ei ole ka väga hullud olnud, et ükskord riigikontroll näiteks uuris kätt, kui palju siis politseimaja rentimine nii Tartus kui Tallinnas maksma läheb ja selgus, et näiteks, et Neinar Seli hinnad, mida tema pakkus, olid paremad kui riigi kinnisvara aktsiaselts pakkus, et nad riik võitis sellest. Ja ka siin Tallinna puhul ei lase vaheni selline märkimisväärne, et pigem nagu Soots soodne. Aga too politsei laen jällegi sellele tõesti hea näide, kus ta on käes kätte, et alguses oli Perevaks Kruuda, siis pärast tuli tema pinginaaber saksa kinnisvarafond, et nad ega sa ei teagi täpselt, kes su partner kogu aeg-ajalt vahetama. Aga see ei tähenda iseenesest veel halba. Ega, kui me siin räägime kasvõi näiteks vene kapitalist, ega see ei tähenda ka, et see kohe automaatselt halba Nojah, ilmselt selle tsentraliseerimise tulemusel läheb mugavamaks ja lihtsamaks ka riigieelarve koostamine, kui ministeeriumides ei ole enam nii palju selliste raamatupidamislike kompetentsi see on tsentraliseeritud kuskile ühte organisatsiooni, siis on ju lihtsam öelda ministeeriumidele lihtsalt, et näete, see on teie number ja tulge sellega toime ja. Et muidu ministeerium kulutab liiga palju oma aega selle peale, et kuidas küll oma eelarve ära kulutada. Ja sellele, kuidas teda kaitsta draamast. Pidaja on ju teatavasti juhi parem käsi. Aga muuseas, sellel ühtsel süsteemil on tegelikult üks pluss veel ja, ja, ja sellega võiks kaasneda ka näiteks nõudmine, et ettevõtjad, kes tahavad riigiga äri ajada, peavad hakkama esitama riigile e-arveid. Kui ettevõtjatele panna see kohustus, siis see kindlasti juba juba läbi selle, et, et see toimub nagu, nagu internetipõhiselt läbi rammida ja, ja seda, seda paberimäärimist sellisel juhul oluliselt vähemaks ka see oleks juba mingisugune märkimisväärne kokkuhoiu koht, et kindlasti sellel ühtsel raamatupidamissüsteemil üle riigi kindlasti märkimisväärseid eeliseid eriti just kokkuhoidu silmas pidades. On ka miinuseid, millest me oleme täna siin ja praegu. Eesti riik on veel lisaks väike, ta on ikkagi noh, võtame Londonis mingi linna jagu ja tegemist praegu on nagu välja pakkunud on tuntud ettevõtted, neil on ikkagi päris hea maine, suur, kompetentsed nende ettepanekut ei tasu kindlasti tagasi lükata, aga, aga meil on ka tulnud igasugu muid toredaid ettepanekuid, näiteks täiesti asjalik firma. SEB Enskilda tegi ettepaneku, et riik võiks metsa maha müüa või teine suurfirma. Falck tegi kunagi ettepanekuid, Eesti võiks eravanglas luua nendest ettepanekutest midagi välja. Riigil tasub alati selliseid asju kaaluda et raha saab sind mõnikord kokkuhoid ja alati ei ole isegi küsimus rahas. Sageli on küsimus ka selles mugavuses teeninduse tasemes, eks. Ja sa ei pea jooksma siin erinevate asutuste vahel jalad rakku, et sa saad nagu ühes kohastik kätte, et see on väga oluline. Nii räägiks pisut sellel nädalal avaldatud erakondade toetusnumbritest. Ka Emori juulikuu küsitluse põhjal on jätkuvalt kõige populaarsem Keskerakond mida toetab siis kolmik 51 protsenti küsitletutest. Reformierakonna toetus on kahanenud 21-le protsendile, aga IRL-i toetus on tõusnud 19 protsendini. Sotsid on 14 protsendi peal, rohelised kaheksa peal ja rahvaliit on üllatuslikult tõusnud viie protsendi peale. Kuidas teie neid tulemusi number neid numbreid hindate ja kas, kas teie hinnangul võib see midagi midagi anda aimu ka sellest, mis võiks nüüd oktoobri kohalikel valimistel juhtuma hakata? Mis puudutab Reformierakonna toetusnumbri vähenemist, siis tegelikult siin ei ole küll midagi üllatusliku, vaid ilmselt see langeb siinsamas tempos, kuivõrd langeb papist majade hind. Linnaäärsetel kruntidel. Sellele ettevõttele on vabandust, selle parteil on ikkagi ikkagi täitsa selge selline majanduskriisi märkajat sorava küünaks raskel dieedil. Aga Keskerakond on tõusuteel ja eks ta siin tõuseb veel sellepärast, kuigi. Kuna toetus on ka võrreldes juunikuuga kukkunud kaks protsenti Nad on Keskerakonna toetus on tegelikult kogu aeg olnud väga stabiilne, et mäletame, et aprillisündmuste järel oli tõstide Keskerakonna toetus madalam, aga aga nad taastasid selle esialgse populaarsuse ja nad on kogu aeg seal 30 protsendi juures tegelikult juba väga-väga pikka aega olnud. Mulle tundub, et Keskerakond on suutnud inimestele öelda, et ta hoolib neist. Et ta Ta on üritanud teha kõik, mis saab, et ta hoolib neist, kuigi samas jällegi ma siin korra rääkis natuke keskklassist, et kui me võtame Keskerakonna definitsiooni, kes on see, kes klassis inimene, ja need need aktsioonid, mida nad on viimasel ajal teinud, näiteks nad viisid niidistiku ja siis ta ettepanekut kehtestame astmelise tulumaksuna räigema maksu alla läheksid just need inimesed, kelle ees nad kõige rohkem tahaksid hoolt kanda, ehk keskklass ehk inimesed, kelle tulu siis on üle 25000 krooni. Selle tulu pealt peaksime hakkama maksma 33 protsenti, tulumaks on alati niimoodi läheb, oleme kokku need võib-olla sõnade teod, aga samas parteienethangled üritab hoolida inimestest. Ja see on nende edu. Edu võti praegu vale. Ja ka teistmoodi, aga kui vaadata teiselt poolt, et ühelt poolt ega eestlaste seas toetus nüüd väga suur ei ole, kui me vaatame mitte-eestlaste toetus keskerakonnale, siis on see seal 80 protsendi juures me mitte-eestlaste seas niimoodi, et et nad on suutnud seda hoolimise sõnumit palju paremini viia, mitte eestlasteni kui eestlasteni, sest eestlased ei ole just kõige usinamad Keskerakonna toetajad ja ja noh, see eestlaste toetus keskerakonnale ei ole ka märkimisväärselt kasvanud. Aga teisest küljest, Keskerakond on tõesti siin ka ainuke partei, kes on suutnud jätta ka mulje, et neil on mingisugune muu lahendus sellele praegusele majanduskriisile. Mitte ainult mitte ainult kärped, ehitate tegite siin olles lahenduse juma. Ei, aga nad on suutnud selle ikkagi inimestele inimesteni viia, et, et ainus reaktsioone pea olema kärpimine, vaid ka midagi muud. Et need sotsiaalsed töökohad võivad meile meeldida või mitte, aga samas on ju Keskerakonna poolt tulnud ka nii-öelda selliseid üleskutseid fundamentaalselt senine majanduspoliitika üle vaadata ja nii edasi. Selle Ekspressi veergudel ühte tubateatrit vahepeal avalduaalsel Ivo Parbuse teised tegelased seal on üht-teist rääkinud. Ivo Parbuse on veel geniaalsed sõnad. Tal on tõeliselt headele kokkuhoiu mõtet kogu linnavolikogu koondada, siis võiks päris palju raha kokku hoida. See on selline, ütleme kena suvine nali hõiv olla, aga selles linnas on jäme ots ühe, ühe partei käes ja väga raske on sinna panna sellist kõla koalitsiooni kõrvale on küll üks võimalus, jah, millest on räägitud, et kui tuleb selline tarandi nimekiri. Aga kas see, kas see sünnib, kipume arvama? Pilk kalendrisse ütleb, et meil pole enam palju aega jäänud ja me ei ole tegelikult mitte midagi kuulnud peale selle, et midagi sellist võib-olla kusagil luuakse, aga, aga mida aeg edasi, seda enam mulle tundub, et nii suures mastaabis ei ole keegi suutnud mingit nimekirja kokku panna. Küll aga võib seal teistes linnades autosid olla. Loba armastan pärnu. Tulnud uudiseid ja Pärnus on, on palju huvitavaid kandideerijaid. Kihnust tuleb, ma ei tea, kas ta on praegune või endine vallavanem Annely Akkermann ja ja kandideerib seal ju teisigi põnevaid inimesi vist, ma kuulsin alles alles eile, et ka vist Tiit Madisson. On on kandideerimas, nii et Pärnust saab kindlasti olema üks eks, võib-olla kõige huvitavamaid kohalike valimiste voorusid, mis, mis sa oktoobrikuus toimuma saab, aga, aga mis te arvate? IRL-ist? IRL on tõusnud 19 protsendi peale, samal ajal, kui koalitsioonipartner on, on kaotanud oma populaarsust, on, on nemad pigem tõstnud. Et seda on tegelikult isegi nagu raske seletada, kuna noh reaktsioonina kriisile, et tegelikult ütleme IRL-i ja Reformierakonna arusaama majanduspoliitikast ei ole olnud nagu fundamentaalselt erinev Tehas IRL on rääkinud rohkem sellest kärpimiseta ja Aaviksoo on teinud lahti sellel nädalal jõuliselt, just et vaatame pensionärile Ega nad ise väidavad, et selle toetuse tõusu taga on pigem nagu ausus, et nad on ausalt nendest numbritest rääkinud ja nad on, nad on, nad olid siis ka tõenäoliselt ainuke erakond, kes ütles, et, et ärme kevadel pensione tõsta mäe vaid, vaid hoiame neid samal tasemel, et seda suurem on. Tõenäosus, et me ei pea, ei pea tulevikus pensionide kärpimise teed minema. Seal on teatavat ausust, mis ma mõtlen, ausus, on see, see osa, mis neid neid tõstabrisse kindlasti neid tõstab ka see lihtsalt, et need, kes on varem Reformierakonda nagu pigem ta nad lähevad sinna IRL leerilasust, sellepärast praeguses peaministri parteis pettunud. Aga nad peavad ennast rohkem parempoolseks nii-öelda. Et siis sa valid selle partei. Jällegi see valitsus on hetkel selline mõistusabielu ei ole seal erilist armastust, tundub mulle. IRL-i või toetada jaoks pole muidugi oluline ka see, et et partei esindab nagu natuke laiemaid väärtusi või natuke laiemat ideoloogiat kui lihtsalt see Reformierakonna selline ühe päeva edu müüt. Noh, ta on ikkagi rahvuslik, ütleme, et pronkssõduri mahavõtmisega läks Reformierakond sinna sinnasamasse sektorisse sisse. Pärast oli see mäsu, ütleme peaminister oli ikkagi väga-väga populaarne, aga Ansip võimendas ennast üle ta oma loosungeid, saame kiiresti rikkaks. See maksis kätte. IRL ei ole seda rääkinud, et saame kiirelt rikkaks. Nemad on rääkinud, õnn ei ole rahas. Praegu pole raha, aga ma ei tea, kui palju see tunne on, aga mõned ikka õnnelik. Samas selline ma ütleksin, et IRL on siiski mingis mõttes selline postkommunistlik partei vist on siis tegu senisest konservatiivsest rahvuspoliitikast ja neoliberaalsest majanduspoliitikast, et omamoodi paradoksaalne. Sellise liigituse järgi oleks. Parteisid postkommunistlikud lihtsalt erinevate diagnoosidega. Aga meie saateaeg hakkab otsa saama ja tänased rahva teenrid olid Külli-Riin Tigasson, Sulev Vedler, Lauri Hussar ja, ja meie täname teid kuulamise eest ja soovitama, tõesti, minge õue, nautige seda ilusat suvepäeva ja, ja seda tõesti võib-olla selle suve kõige kaunimat nädalat.