Ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele täna nagu väga harvad korrad meie saate 11 aastases ajaloos on taas kord, nii et meie meeskond on jagunenud kahe geograafiliselt okei, vahel siin vikerraadio Tallinna stuudios istuvad Postimehe arvamustoimetaja Neeme Korv, mina saatejuht Aarne Rannamäe ja meie Tartu stuudios on istet võtnud Võrumaa metsade mees Sulev Valner. Tervist kõigile. Tere. Tere. On kuulda, et Sulev on ilusti Tartusse kohale jõudnud ja ma ei saa jätta kõigepealt Sulev sinu käest küsimata, et kuidas siis sealt Võrumaa kandist paistab Eestimaa. Väga ilus, väga ilus on seal Võrumaal on, on kindlasti praegu suvel looduslikult oluliselt kenam olla kui, kui isegi Tallinna kõige ilusamates kohtades, nii et et ei, mis ta ikka paistab. Et eks, eks elu on muidugi väga individuaalselt, paistab praegusel ajal inimestele kuidas kellelgi läheb. No kuna meil ei ole väga loodussaade, vaid rohkem poliitika poole tüürime oma juttudega, siis ma küsin Sulev veel, et kuidas see majanduse poolsel paistab. Ma arvangi, et see on väga erinev, sõltuvalt, mis perel kuidas läheb. Et. Aga ma ütleks nii hästi lihtsalt öeldes, et siin mitte pikka juttu teha, et mina ei näe ümberringi mingit väga suurt depressiooni. Mulle tundub, et Võrumaa inimestel noh, nad on kogu aeg võib-olla natuke vähemaga hakkama saanud kui tallinlased ja ja võib-olla see nii hirmsasti ei ole neid jalust rabanud isegi kui, kui mõningaid linnainimesi, kellel võib-olla see vahepealne tõus on nüüd noh, palju järsemalt ära kukkunud. Nonii hommikuprogrammi juht Mart Ummelas juba ütles, et meie tänane rahvateenrite saade on mõnevõrra lühem, me teeme natukene ruumi veerand tunni jagu, meie saate lõpus täna algavale kergejõustiku maailmameistrivõistlustele ja sellepärast asume nii-öelda kohe asja juurde. Võtame härjal sarvist. Sulev tegi selles mõttes väga ilusa sissejuhatuse. Et parame eurobaromeetri raport, mis äsja nii-öelda ilmavalgust nägi või või tutvustamist leidis on, on väga huvitav, selline nagu läbilõige või arvamuste baromeeter, mida, mida eestlased arvavad oma oma elust ja, ja kui ma nüüd sinu käest Neeme küsin, et et kuidas, kuidas see nagu võtsid selle selle raporti vastu, et minu meelest on seal päris niukse üllatavaid üllatavaid arve lugeda, et tervelt 70 protsenti küsitletutest, kujutage ette, 70 protsenti praeguses MASU ajal on, on rahul oma eluga. Hea täpsemalt öeldes isegi 73 protsenti on rahul ja ja kui Sulev ütles, et et on, kuidas kellelgi on, siis paistab, et see üldine number on, on tõesti päris üllatav ja ja kui meil räägitakse siin, et me oleme oma majandusnäitajatelt jõudnud aastasse 2005, siis aastal 2005 sügisel oli see näitaja 71 protsenti, nii et inimesed on, on, on, on suhteliselt rahul ja ja jaa, muidugi kus üsnagi diametraalselt tuleb nüüd see erinevus välja lõunanaabritega, et öeldakse, et me oleme küll nii-öelda teatud maailma punktidest vaadates justkui justkui üks tervik, aga, aga tegelikult järjest enam siiski tuuakse välja neid erisusi ja sellesama eurobaromeetri järgi tuleb ka see rahulolu ikka ikka päris selgelt välja, sest sest nii Lätis kui Leedus on see protsent ikka oluliselt väiksem, siin. Siin 50 keskel vist oli see kuskil. Ja, ja ka selles mõttes, kuidas inimesed vaatavad tulevikku oli, oli lätlast, lätlased on siiski näiteks väga palju pessimistlikumad, kui eestlased, see tuleb, see tuleb sealt välja, aga mis on muidugi huvitav, jälle omakorda on see, et samal ajal, kui arvatakse, et endal läheb suhteliselt hästi ollakse rahul, siis siis riigi suhtes arvatakse täpselt vastupidi. Sa tahad Sulev midagi lisada? No ma arvan, et sinud ei tasu sellest arvust võib-olla liiga vaimustusse ka minna, sest ilmselt praegu on see aeg ka, kus hästi-hästi teravalt erineb. Ütleme inimeste, kes, kellel on veel tööd ja inimeste, kellel ei ole enam tööd nende ette, kuidas oma hakkamasaamisest ja ütleme, et kui me toome siia kõrvale selle, et et kui näiteks tööpuudus on 15 protsenti ehk siis põhimõtteliselt ju see tähendab, et 85 protsenti inimesi käib tööl. Ehk siis nendest 85-st protsendist, võib-olla 70 protsenti on veel päris rahul. Aga need 15 protsenti on jälle väga raskes olukorras. Nojah, eks nende arvude tõlgend hindamine on, on oma erialateadlaste töö ja, ja tegelikult siin niisugune kõva dissonants ju välja paistab, et 70 protsenti on, on rahul eluga, aga, aga samas arvab ainult 25 protsenti, et kohe-kohe läheb paremaks. Nii et aga huvitav on ikkagi, et me elame ju nii-öelda noh, infoväljas meie kõik, ka meie ajakirjanikud kus päevast päeva meile räägitakse, et elu on hull ja ärge veel paremat paremat lootke ja ühesõnaga kogu see nii-öelda väljastpoolt tulevad mõjutegurid peaksid nagu, nagu noh, inimeste pessimismi suurendama, aga ikkagi noh, see 70 protsenti arvab ja arvab nii-öelda reaalselt oma oma olukorra põhjal kartmata siis järelikult kaotada oma tööd lähiajal. Tegelikult. Võib-olla siin polegi see, see, see nii suur, kuivõrd see, et tegelikult ju need majanduses protsessid käivadki natukene pika vinnaga, et et öeldakse ka see, et kui, kui tuleb praegu nüüd järsk majandustõus, siis ega siis see ei tähenda seda, et kohe hakkab leevenema tööpuudus, et see sõltub ikkagi sellest, et kuidas näiteks näiteks uusi ettevõtte ettevõtjaid luuakse, sellepärast et kui vanad ettevõtted saavad pisut pisut jalad alla, siis eks kõigepealt võetakse tööle need, kes näiteks on praegu kas ajutiselt pikemal puhkusel või või siis või siis tiirlevad kuskil seal asutuse riigis. No kindlasti peab seda ka arvestama, praegu on ikkagi suvi ja räägitagu mida tahes sellest suveilmast, aga mina väidan küll, et viimane kuu aega on ikkagi päris kena ilm olnud. Ja nagu emotsionaalselt on üks taust ja see ilm, mis tõenäoliselt meid saadab kuskil oktoobris-novembris, on natuke teistsugune, siis hakkab tulema küttearved, mida suvel sellisel suurel kujul ei ole. Ja siis paljude inimeste ettekujutus oma hakkamasaamisest võib kahjuks muutuda oluliselt pessimistlikumaks. No siin analüütikud on öelnud, et mida vaesem on riik, seda suuremad on ka lootused, kindlasti peab see paika, ma usun, et samas meie see suur majandusedu, mis meid siin aastate jooksul saatis ja tõus oli nii-öelda permanentne ja kogu aeg elu läks paremaks, palgad, sissetulekud suurenesid ja see, see šokk kõik, mis me üle elasime, et näed, enam ei tõusegi, et hoopis halvemaks võib minna ja, ja tööpuudus hakkas kasvama. See vajutas kindlasti inimeste suhtumisele oma pitseri, aga nüüd me oleme kuidagi nagu ilmselt harjunud sellega selle olukorraga ja me üha rohkem hakkame meelde tuletama. Noh, ei, ei olnud meil ju sellist noh, surmahirmu või, või nihukest, fataalset meeleheidet ka nendel aastatel talongidega leiba ja võid ostsime rääkimata noh, Nõukogude ajast, eks ole, et see, see kohanemine ilmselt võtab natukene aega ja nüüd on see kohanemine toimunud ja, ja, ja tõesti, inimesed, kellel on töö, on ka olemas ikkagi see optimism, et see töökoht säilib ja, ja tegelikult kellel on töö, nagu Sulev ütles ka ei ole, ei ole elu oluliselt halvemaks läinud. Jah, no majanduses tegelikult Nende emotsioonide osakaal tegelikult päris suur, et kui siin räägiti sellest, et hiljuti metsaülikoolis, et Indrek Neivelt soovitas näiteks, sest euro eesmärgist loobuda Raivo Vare tõi välja selle, et, et see tooks kaasa ka mõninga teatud sama efekti majanduses, siis siis mulle kohe meenus sellega, kui lubate mul tsiteerida natukene kirjandust, siis siis David Lodge'i raamat, romaan, töö, kus kirjandusteadlasest sai paberimaakler ja ja ta siis võrdles seda nii, et kui ühel puhul käib mäng kõrgete filosoofiliste panuste peale siis seda vahetas selle teise mängu vastu, kus on kõrged rahalised panused ja mõlemal juhul on see mäng, kus rahuldus saadakse pigem mängimisest kui võidust, sest absoluutseid võitjaid ei olegi ja see mäng ei lõpe eales ja võib olla, aga tegelikult inimesed on natukene nagu harjunud ka selle mõttega, et turumajanduses see, see, see, see mäng ikkagi kogu aeg käib. Jah, ilmselt küll, et ikkagi vahepeal nagu kaks-kolm aastat või neli aastat tagasi unustati ära, et kõik ei tõuseni nii kõvasti alati ja lõputult, et noh, tuletame meelde, et kaks ja pool aastat tagasi valimiste põhiloosung oli ju, et Eesti viie Euroopa riigi rikkama riigi hulka ja kui võtta kampaania algust, siis on sellest umbes kolm aastat möödas, ehk siis 12 aastat jäänud. Et, et kuidas me täna sellesse loosungile vaatame, iseenesest ei ole ju ametlikult seda päevakorrast maha võetud. Noh, jah, kuigi kohalikud valimised on tulemas, Neeme hakkas selle peale naerma, külaski. Mingi mingi riiklik eesmärke, aga, aga see on siiski ühe erakonna loosung. Jah, nii ta on ja vaatame, missuguste loosungitega tullakse välja nendel valimistel. Erakonnad on teatanud, et et septembris läheb see tõeline valimiskampaania lahti, kaalul on tegelikult ju palju kohalikel valimistel kindlasti hoopis teised panused kui, kui äsja olnud Euroopa Parlamendi valimistel. Kampaania on tegelikult ju alanud, et ma sõitsin Võru poolt siia Tartusse sisse, nägin ilusat plakatit, Ma armastan Tartut, et vaatasin, et muidu keegi noh, ilusa plakati üles pannud, aga Ta oli lugeda väiksemas kirjas Reformierakond. Et see on ilmselgelt nüüd juba ju valimiste välireklaam, mis on alanud. Ja noh, miks mitte. Et see, see loosung võib-olla jälle viitab ka sellele, et selles valimiskampaanias nüüd hakatakse selliseid pehmeid väärtusi üles tõstma armastustart või ütleme, üldse armastus mingi piirkonna vastu ja ja hoolimine ja kokku hoidmine ja et kui eelmine kord põhiliselt käis üle pakkumine, et kes lubab suuremat pensioni, kes lubab suuremat palka, et siis nüüd pigem öeldakse, et ah, ärme nüüd sellest materiaalsest nii palju räägi, räägime sellest, et kuidas inimestel omavahel hea on emotsioonidest. Tõsi küll, tuleb ära mainida, et eelmine kord, kui sa, see sinu väljend eelmine kord Sulev tähendab seda, et olid riigikogu valimised, mitte kohalikel, valima. Nagu ma aru sain, Sulev, et see erakonna nimi oli seal väiksemalt kirjutatud Tundus küll jah. Ma tahaks näha erakonda, kes ütleb, et ta ei armasta Tartut või Tallinnat või Kohtla-Järvet, eks ole. Nojah, ei, ma mõtlen seda, et, et erakondade usaldusväärsus, mida näitab seesama eurobaromeetri uuring ja muidugi ikka masendav ja ikka täiesti katastroofiline, et ma arvan, et isegi isegi vist ajakirjanduse usaldusväärsus nii madalal ei ole vist kunagi olnud kui, kui, kui erakondade usaldusväärsus praegu mitte, et ma väga tahaksin neid võrrelda. Jah, võib arvata küll, et paljude erakondade inimesed hakkavad lähiajal tegelikult nende valimiste kontekstis peitma seda erakonna nime ja liituvad valimisliitudega. Noh, või siis vähemasti räägivad, et ärge seda erakonna nime nii väga vaadake, et vaadake, meie, kes me tegelikult oleme, et me oleme ilma selleta ka toredad inimesed ja ja see võib-olla on isegi teatud pöördepunkt Eesti poliitika arengus, et kui siiamaani nagu kogu aeg on räägitud, et kuidas erakonnad muutuvad aina tugevamaks ja tugevamaks ja iga järgmine valimine aina süvendab seda, et suured erakonnad võtavad rohkem ja siis võimalik, et sel sügisel on toimumas selline väike pöördepunkt, et et pigem nagu erakonnad natukese erakondlikkust taas taandub ja selline kodanikuühiskond tuleb rohkem tagasi. Vaat sellega seoses tegelikult ma tahaksin ühe sellise ääremärkuse teha, et et olen siin viimastel nädalatel üsna usinasti lugenud maakonnalehti, kus muide ilmub tõesti väga-väga palju häid lugusid, nagu sa, Sulev ise ka kindlasti tead, seal kindlasti kohalikku lehte loed. Et aga ma tahaksin sellega seoses just oma kolleegidele just eriti, kes arvamustega tegelevad, soovida julgust ja jõudu nende põhimõtteliselt selliste poliitilise toodangu tagasilükkamisel ja et millel ei ole võib-olla selle kohaliku piirkonnaga tegelikult mitte mingit sellist otsest seost. Kahjuks neid neid väga palju maakonnalehtedes ilmub ja ja, ja see on tegelikult selline noh, selle avalikkussuhete aparaadi toodang ja tegelikult võiks võiks just sedasama kodanikku rohkem julgustada ja rohkem ka nende maakonnalehtede veergudele tuua. Minu meelest. Ja mul on siin hoopis nagu kõrvalmõte selle asja kohta, et noh, poliitikute rääkides nii-öelda elektroonilisest pressist, elektroonilise pressi esindajana poliitikute kaamerate mikrofonide ette saamine ei ole kunagi tegelikult olnud probleem, noh, on üksikud erandid, aga, aga, aga põhimõtteliselt on nad alati valmis nii-öelda kutsele järgnema. Noh, nüüd on aeg käes, kus kus nad ronivad sisse ise ja vabatahtlikult ja väga aktiivselt nii uksest kui aknast. Nüüd, selles mõttes näiteks meil siin rahvusringhäälingus on kehtestatud niisugune 45 päevane antiini periood, mis, mis kohe-kohe algab kus väga hoolikalt valitakse seda, seda seltskonda, keda keda intervjueerida ja kõik, kõik põhjendamatud, sellised ülesastumised loodetavasti õnnestub, õnnestub ka ära hoida. Aga seda, et kaalul on rohkem, kui elu nendel valimistel kaalul on, on võim ja raha ja rikkus ja kuulsus, siis on tähelepanuväärne, kuidas juba erakonnad on varakult teatanud, et et väga paljud riigikogu liikmed ja, ja peaaegu terve valitsuskabinet on, on nendel valimistel platsis, kuigi on, on selge, et kohalikesse omavalitsustesse nad nad tööle ei lähe. Aga peibutuspartidena kõlbavad suurepäraselt. No eks neil on ikka üsna elu küsimus käes ka, et nad kardavad, et see hinnang noh, võib olla väga karm muidu, kui, kui nad nii-öelda kõiki võimalusi välja ei too, nii nagu ütleme, europarlamendigi valimistele püüti ju ka ikkagi ikkagi siduda kõiki võimalikke peibutusparte juurde, mida, mida vähegi andis. Et, et mingit pidi võib öelda, kui meenutada seda kahe ja poole aasta tagust riigikogu valimist kevadel 2007, mis oli hoopis teine aeg kus tõesti räägiti hoopis teistest lubadustest ja ja Eesti oli hoopis teises olukorras, siis võiks öelda, et ega hästi ju ühiskond ei malda ära oodata järgmisi riigikogu valimisi, et kui tänaseks on olukord muutunud, siis ma arvan, et paljudeni inimesed vaistlikult ja ja poliitikud tunnevad seda, tahaksid praegu noh, teha nagu mingid vahevalimised, et anda mingi signaal, et kuidas nüüd edasi minna ja, ja see ilmselt paneb, teeb poliitikud ka üksjagu noh, närviliseks või murelikuks või paneb pingutama, mis iseenesest ei ole paha, et las nad pingutavad, millal siis veel, kui mitte valimiste eel. Jah, aga täiesti täiesti nõus sinuga, Sulev, aga samas jätab ikka kuidagi väga niisuguse mageda mulje see, kui, kui riigikogu liikmed, rääkimata juba vast Parlamendi liikmeks valitud inimesed kandideerivad kohalike omavalitsuste valimisel, et noh, ütleme kui riigikogu liikme sellest võib aru saada, et noh, ta on olnud võib-olla paljud neist seotud oma kohalike omavalitsuste tööga, aga, aga no ikkagi sellele vaatamata kõlab kuidagi õõnsalt, et kohalik kohalik elu läheb mulle ikka õudselt korda ja ma sellepärast kandideerin, et ma tahan nagu oma nime ja, ja taustaga nagu seda seda paremaks muuta ja võistlust nagu, nagu pingelisemaks noh kuigi on ju teada, et nad ei lähe sinna, aga, aga ütleme, kui me räägime juba Euroopa Parlamendi saadikutest siin Keskerakond näiteks on teatanud, et nad panevad mõlemad oma oma kandidaadid või vabandust, mõlemad oma saadikud kandideerima kohalikel valimistel 18-l oktoobril. Et siis, et, et see kõlab ikka juba väga magedalt, et, et noh ma ei tea, kuidas teie arvate. On mage jah, aga eks see ongi nüüd suuresti ka meie kui ajakirjanduse ülesanne seda päevast päeva ilmselt valijale meelde tuletada, et et ega ta ei lase ju ennast ometigi sellest ära petta. No ja valija on tegelikult seda näidanud, et ega ta nüüd ikka ennast ennast lõputult ära petta ei lase ja seesama seesama, mida Sulev sa nüüd välja tõid, nii on võimalik nii-öelda kodanikuühiskonna uus uus tulek, millest siin muide ka päris paljud ju arvamusliidrid kirjutanud Enn Soosaar Postimehes. Mulle meenub siin mõni aeg tagasi. Et eks see olegi ju ka ju märk sellest ja, ja ma ei tea, kas see Siim Kallase pakutud käitumiskoodeks võiks nagu, nagu, nagu parandada seda, sest seal vist et nii-öelda idee järgi üks punkt võiks olla selline, et ei kandideeri sellisel juhul, kui ise seda tööd tegema. No aga öelgu seda siis oma erakonnale kõigepealt. Et ju lõpuks ka selles Euroopa Parlamendi valimistel ikkagi just Reformierakond oli üks, noh, Keskerakond võib-olla kõige markantsemalt oma lausa juhi näol, eks ole, tegi seda seda, mida, mida ei peaks tegema, et et veab nimekirja ja siis astub kõrvale, aga ega reformima erakond oli järgmine selline, kes kasutas seal küll Urmas Paeti ja küll sedasama Siim Kallast, et väga tugevalt kampaanias samas väga täpselt teades, et kumbki neist Brüsselisse sellesse ametisse ei lähe või Siim Kallas jääb niikuinii Brüsselisse, aga teise ametisse. Sul on seal Tartust juba andmed, et Siim Kallas jääbki ametisse. Ei, ma mõtlen, et Europarlamendi kontekstis noh, oli selge, et ta ei lähe europarlamenti oma koha pealt. Et muidu, mis puutub sellesse eetikasse ja moraali, siis tegelikult on erakondadel oma põhikirjad ja, ja kui neid lugeda, siis noh, minu arvates on seal ka väga palju selliseid toredaid punkte, mida mina kahtlen küll, et mõnedki erakonna liikmed ja ka erakonnad ise tegelikult väga eriti järginud ei ole ja ja noh, nii nagu siin ma olen alati seda mõelnud, et ajakirjanikel, kellel on näiteks oma eetikakoodeks olemas, et et nii palju, kui nad sellest kinni peavad ja, ja pöörduvad oma põhiväärtuste juurde, nii see väljendub ka selles, et kuidas ajakirjandusel tervikuna läheb, et. Ma olen selle sellesama erakondade põhikirjade küsimuses olen siin kunagi varem ka öelnud, et mina näiteks küll väga sügavalt kahtlen, kas Villu Reiljan saaks olla rahvaliidu nimekirjas, kui nad ikkagi järgiksid seda oma oma oma põhikirja mõtet. No põhikiri jah, aga ütleme see käitumiskoodeks, mida Siim Kallas nüüd Käärikul metsaülikoolis välja pakkus noh, üsnagi üldsõnaliselt muidugi. Kas see, kas see üks üks koodeks, mis on tegelikult ju üks sõna paberil tähendab midagi inimese jaoks, kui, kui ta, kui ta nii-öelda igapäevaselt tegutseb, kas see ajakirjanike jaoks? Tähendab midagi ajakirjanike jaoks, ma arvan, et näiteks meie kolme jaoks, tähendab Ma võin küll käe südame peale panna, et mina ka igasuguseid kahtlasest allikast tulevaid stipendiume vastu ei võta, aga, aga see, kas ta nagu laiemalt Kui sa ei võta nime korra, segan vahele, sa ei võta neid sellepärast vastu, et sa ei pea seda õigeks, ei pea seda inimesena õigeks. Sa käitud eetiliselt ja üritad nii-öelda alati tõde päevavalgele tuua. Aga kas sa teed seda sellepärast, et see on sisse raiutud ajakirjanike koodeksisse? No ma arvan seda, et, et ma olen nii ilmselt inimesena natukene seda tüüpi ja, ja ilmselt ka sellepärast, et noh, keskkond, kus ma olen õppinud, ma olen kirjutanud alla ju ka kuulsale akadeemia šurnalistikakoodeksile, mis tähendab ka ajakirjanike solidaarsust ja kõike muud. Seda küll, aga aga jah, et, et ma ei, ma ei kujuta ette, kas seal on midagi, midagi aitaks, et, et oluline on ikkagi see, et, et kui nad noh, et, et nad nagu mõttes selle sellega kaasa läheksid. No arvestades seda, kuidas on devalveerunud selle väärtus, et mida poliitikud räägivad, kui paljut sellest saab uskuda, siis tõenäoliselt lihtsalt koodeksi valmiskirjutamine neid nüüd väga ei veenaks. Aga noh, kui me võtame ajakirjanduskoodeksi ja selle ka mehhanismi, siis seal mehhanismis on ikkagi selline asi juures nagu pressinõukogu. Me võime küll nii või naa suhtuda, aga kui hästi see nüüd reguleerib või töötab, aga aga on ikkagi olemas koht, kuhu kaevata. Ja üldiselt ükski toimetus ei taha siiski saada hukka mõistetud nagu piisavalt, ma arvan, et ka meile kõigile ütleme ja meie kolleegidele noh, see on piisavalt valus, kui su kolleegid ütlevad, et kuule, sa oled eksinud. Et jah, see ei ole mingi, keegi ei lähe sellest kohtu alla, ega, ega midagi ei juhtu, aga noh, selles tähenduses aga, aga, aga see ei ole, ei ole meeldiv ja tähendab natuke natuke natuke nagu asja reguleerida, aga ma sellesse poliitikute koodeksisse jah, eriti eriti suuri lootusi küll ei julgeks. Poliitikud ei ütle, et teisele oma ametivennale seal kõrvalpingis, et sa oled eksinud, sest järgmisel hetkel võib ta ise eksida. Huvitav, kuidas see ajakirjaniku eetikakoodeksiga kokku käib, et kui Kallas tegi oma ettepaneku, et riigikogulastel võiks olla oma käitumiskoodeks, siis siis ainus poliitik või, või üks vähestest, kes, kes leidis tsiteerimist, oli Jaan Kundla. Et ajakirjanikud tormasid kohe tema juurde ka siis, mis tema arvab, noh, tema arvas muidugi, et see idee on lapsik. No nii oli, Well tuleme tagasi ainult korraks põgusalt majandusasjade juurde, siis tulid sel nädalal arvud, et statistikaamet teadis öelda, et, et teise kvartali majanduslangus on, on numbreid näiteks 16,6 protsenti, mis tähendab küll seda, et et mitte mitte kvartaliga ei langenud majandus 16,6 protsenti, vaid et, et võrdlusbaasiks oli ikkagi mu eelmise aasta teine kvartal ja sellega võrreldes on siis majandus langenud üle 16 protsendi, et, et see on natukene natuke midagi muud. Jooksvalt ettevõtete majandustegevus on kahanenud teise kvartali jooksul 3,7 protsenti, mis, mis tegelikult ütleb, et et see natuke leebem number ja, ja annab nagu väikeseks optimismiks lisapõhjust. No vot, karta on, et kuna see number ei olnud nii hull siis võib anda ka põhjust mitte midagi tegemiseks. Seda on siin ka arvamustes kirjutatud, et, et, et mingit pidi oleks isegi hea olnud, kui see number oleks Lätist suurem, sest siis see šokk oleks, arvan, et praegu võib ikkagi jääda selline tunne. Äkki äkki läheb ikka mööda, kui me nüüd veel pea liiva alla paneme ja mõne kuu ootame, et siis äkki ei peagi midagi tegema. Et, et kui, kui sellel kui mitte nii hullul numbril on see efekt, siis ta ei ole väga hea number. Aga, aga see, seda enam, et on niisugune valimiseelne aeg, et et see nagu võib noh, kuna valimiste eel nagunii ei taheta väga-väga, eks ole, teha otsuseid, mis kellelegi haiget teevad, siis siis pigem kar arvata, et need otsused lükkuvad kuhugi oktoobri lõppu, kui kui valimised läbi saavad ja siis noh, see vahepealne aeg võib-olla läheb natuke kaotsi selle tõttu. Mul mulle tundub küll, et mida rutem nüüd need kohalikud valimised tegelikult läbi saaksid ja nii-öelda eest ära saaksid, seda parem. Et, et poliitikud ja kogu riik nagu saaks tegeleda noh, päris eluga. Seda rutem saaksid pensionärid oma liigsest rahast lahti, tahtsid sa Sulev öelda olles õel ja et üha rohkem tegelikult räägitakse ju sellest, et nagu ütles ka tänaseks juba poliitikast lahkunud Meelis Atonen, et pensionid on nagu kivi kaelas, sangpomm, sangpomm kaelas, meie meie eelarvel ja, ja tegelikult on, kas ta nii väga lahkunud on, minu meelest on ta Reformierakonnast juhatuses ikka veel. Me rääkisime Sulev praegu sangpommist rohkem antud antud kontekstis, Atonen on, on rohkem ikkagi nagu sõnumitooja, kes kes nii-öelda laseb märki välja paista ja toob selle sõnumi meieni, mis, mis tegelikult poliitikutes poliitikutel mõtetes on. Muidugi, selle kohta on mul üsna üks üsna. Minu arvamus, et minu meelest see taoline sildistamine iseenesest pole õige mis tahes põhjustel ta ka iganes ei tekkinud, et ma kujutan ette, et seal reformierakonnas sees on ju tegelikult praegu üsna üsna ärev aeg, sellepärast et see ütleme sellisest parempoolsest nišiparteist muutumine selliseks massiparteiks ja, ja ma arvan, et seal on kindlasti ju sees üsna mitu tiiba, siin on neid märke päris palju olnud selles, selles osas, aga aga Ma sellesama jutu juurde tagasi tulles, et minu meelest kui poliitikud räägivad, siis ei ole mõtet neil küll sellise soovituse, et ei ole mõtet sildistada ja, ja mingit taolisi väljaütlemisi teha, sest ma noh, ma olen ise seda tunnetanud, olles üks toimetuses nagu mingi usaldustelefoni töötaja terve selle nädala ja ja mul on iga päev tulnud paberil kirju. Ei kujuta ette, kui palju nende sellesama ühe lause peale, et pigem ikkagi rääkida ja püüda rääkida nendest asjadest ikka sirgelt ja otse, et ei ole need pensionärid nii rumalad, oskavad oskavad arvutada ja oskavad ka oma riigile kaasa tunda, kui vaja. Jah, ma ütleks siiski, et võib-olla veel enne Meelis Atoneni võiks ära märkida Olari Taali intervjuu eelmises Maalehes, mis oli ka väga avameelselt, ütles, et ega selle tema meelest nagu selle kallale peab minema. Et, et ei ole see Atonen päris esimene sõnumitooja ja kuigi ta on esimene sõnumitooja jälle nii lähedalt sellele praegusele otsustajate ladvikule Jah, ma olen Neeme sinuga nõus, et sildistamine on paha asi, aga, aga samas noh, tuletame kasvõi seda meelde, kuidas 500 krooniga ja praegu juba vist 1000 krooniga nagu pensionäride hääli on ostetud. Siin üks erakond on tegelenud sellega ja ega, ega teisedki päris päris puhtad ei ole küll mitte nii otse nii-öelda raha raha jagamisega. Et ju siis ikka poliitikud on, on uurinud seda asja erakondades töötavad staabid, kes teavad, et kuni 18. oktoobrini tuleb ikka sel teemal lõuad pidada. Ja, ja mida vähem sel teemal räägitakse, seda, seda parem, aga mis, mis toimub pärast, see on, see on hoopis iseasi. No see on nagu devalveerimisjutud, eks ole, et mis sa ikka räägid, et ühel heal päeval, kui see äkki toimub, siis, siis ta lihtsalt toimub, et mida vähem rääkida, seda parem. No ehkki see on halb paralleel, sest ma arvan, et teda ei toimu. Ma tõesti usun devalveerimist. Aga pensionivähendusega jah, on? Ma ma arvan küll, et see on niisugune noh, see jõud, mis on seni hoidnud neid pensione vähendamast ja see jõud, mis on pannud peaministrit nii umbes neli korda avalikult jõuliselt kinnitama, et tema pensioneid vähendada ei taha. Et see jõud ei ole niivõrd tulenev sellest, et et rääkida nagu võlast vanema põlvkonna ees või või et kuidagi põlvkondades laarsusest või hakkamasaamisest, vaid vaid see on selline puhas hirm, et et selline arvestuslik hirm, et liiga palju hääli võib äkki kaotsi minna. Ja see hirm muidugi pärast oktoobrit on vähemalt umbes noh, mingiks ajaks väiksem, kuigi muidugi riigikogu valimised 2011 juba ilmselt parteidel õrnalt kukla taga. Et ega nad ju juba sel sügisel ei saa ka jätta nagu mõtlemata selle peale. Aga teiselt poolt muidugi, Andrus Ansip on nagu lubaduste kahvlis, et tal on teiselt poolt jälle väga kindel lubadus, et aastaks 2011 peab Eestis olema euro. Ja kui 2011 me läheme märtsis vastu riigikogu valimistele ja Eesti on ebaõnnestunud euro saamisel siis tõenäoliselt nagu Neeme ütles, et et Reformierakond on tõusnud nišiparteist suureks massiparteiks siis võiks ennustada, et siis võib temast saada jälle nišipartei. Ja aga noh, kas seda, kuidas seda suudetakse alla neelata, aga, aga minu meelest sa, Sulev kirjutasid Päevalehes ühe päris hea artikli selle pensionäride ja pensionite teemal, et et seal oli ka just see väljund No ma loodan, et kõik kuulajad kuulsid, et Postimees kiidab praegu päevalehte Nojaa, aga ma kiidan vajadusel ka rahvusringhäälingut ja ma võin ka mõnda muud väljaannet kiita, kui ma ei saanud midagi, väike remark. Et just nii, nii see just oli. Aga et nende sissetulekud on väga erinevad ja see, see, nende elatustase on pensionäride endi sees väga, väga erinev. Ja sellest ma olen saanud sel nädalal ikka väga selge pildi, kui, kui ma just tõin enne siin välja, et ma olen lugenud neid kirju ja, ja rääkinud tõesti kümnete inimestega, kes on toimetusse helistanud, täitsa ausalt, räägivad kõik detailselt ära nad osavad kalkuleerijad, nad peavad oma eelarvet paremini kui paljud noored inimesed, ma kujutan ette. Ja tõesti, kui noh, neid kõiki nüüd selgelt lüüa, nüüd ütleme täpselt võrdselt ühe, ühe ühe vitsaga, siis see oleks nagu küll küll ma arvan, üsnagi üsnagi kuritegu mõne inimesega. Jah, ja kui Sulev siin ütles, et tellitakse väga hoolega ja, ja iga iga hääl nagu, nagu läheb arvesse ja, ja selle eest võideldakse siis äsjaste, valimiste ehk Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis võib öelda, et kaduma võib minna mitte üksikud hääled, vaid vaid häälte mass. Ja siin Indrek Tarandile antud 100000 häält on ikka, on ikka niisugune hoiatuslipp õhus, et, et selle nimel tehakse praegu ikka vist väga palju tööd, et et see tulemus oleks vähe teistsugune, et armastus oleks esiplaanil ja erakonna nimi väike ja isegi vaadates näiteks seda, kuidas kuidas see majandusolukorda hinnatakse, kuidas eri parteidesse kuuluvad poliitikud täiesti erinevaid hinnanguid annavad ja ja isegi isegi nii-öelda noh, meist mittesõltuvad majandusmajandusega tookord ka ütleme siin Euroopa tasandil ja ja maailma mastaabis rakendatakse kohalike valimiste vankri ette, see on, see on väga tähendusväärne. No võtame siin kas või ainult kaks näidet. Rahandus, rahandusminister, Ligi nii-öelda mõõdukas pessimism ja, ja, ja kaitseminister Aaviksoo selline, ma ütleksin lausa hurraa-optimism, et, et mehed sügisel on jalad põhjas, et pole enam karta midagi igavest. Tere, saab juba sügisel tunda, et, et kõik läheb paremuse poole. Kuigi, kuigi kuigi see on, see on ülimalt ülimalt kahtlane Aga mis selle pensionite kohast puutub, siis ma tahaks nagu täpsustuseks küll öelda seda kindlasti, et minu meelest on väga hea, et Andrus Ansip on kindlalt öelnud, et pensionid ei lange ja ta ja seda, et seda joont vähemalt seni, ütleme nüüd selle kärpimise noh, võib öelda juba aasta praktiliselt on ikka juba kärbitud kogu aeg mitmes erinevas voorus ja seni vähemalt pensionikärbet ei ole toimunud. Noh, see tõus oli küll kevadel väiksem, kui ta algselt oleks nagu lubatud olnud, aga aga see oli ilmselt üsna arusaadav. Aga et, et minu meelest on hea, et, et seda on suudetud pidada. Et see on ka, et, et kui see oleks olnud esimene, mille kallale minnakse või sellega kallale oleks väga kergekäeliselt mindud siis oleks meil juba pensionid vähendatud, see raha oleks ikkagi ära kulutatud ja nii-öelda mõlemad midagi, ma arvan. Me ei oleks sellest head olnud, et oleks juba jõutud pensione vähendada ja ikka oleks riigil raha vähe. Ja see niisugune erakond, kes julgeks nii öelda julgelt välja öelda ja, ja nii-öelda oma valimisprogrammi ette rakendada, selle, selle mõttepensionide kärpimine või vähemasti tõusu peatamine on, on absoluutselt välistamatu see seda peab tegema ja teised. Vastasel juhul tabab meid, meid krahh ja häving kogu meie riiki ja majandust. Siis ma usun, et ka on, on kindlasti suur hulk neid valijaid, kes, kes hindavad seda ausust. No maaleht ju küsis erakondade käest. Ja seal vist oli Sulev võib-olla oskab täpsemalt meenutada, kui ma õigesti mäletan, siis enamik ütles seal, et et ei ole nõus. Ei, muidugi mitte mingil juhul. Et seal paar tükki olid nagu, ütleme siis kõhklevad, nagu võis aru saada sellest. Ja mõnel puudus ka seisukoht ühelt poolt seisukohast. Ei, aga ma arvan, et see ei saagi olla küsimus nagu küsimus iseenesest, et et küsimus pole ju selles, et milline partei armastab pensionäre või ei armasta või, või äkki keegi vihkab või äkki keegi tahabki neilt seda pensionit ära võtta. Et küsimus on ikkagi puhtalt ütleme selline matemaatiline, et kui Eesti riigil on, on ikkagi praegune see kogutoodang, eks ole, värskelt ju võrreldi, et see, et me ei peagi võrdlema nii väga eelmise aastaga vaid võrdlusandmed parajad, millega võrrelda aasta 2005, et et siis siis lihtsalt, kui, kui raha on niipalju saamata, siis tuleb ju mingeid valikuid teha, et noh, see on natuke seesama, et kui kui peres näiteks üks vanem jääb tööta, siis, siis tuleb ikkagi või, või ütleme, ühe vanema noh, näiteks tööd kärbitakse umbes 50 protsenti riigi olukorda võiks võrrelda umbes sellise perekonnaga, kus seni käisid kaks vanemat tööl ja said täispalka ja nüüd ühel vanemal on näiteks 50 protsenti palka kärbitud. Et siis umbes sellise pere hakkamasaamise dilemmad on praegu Eesti riigi ees. Sest noh, umbes nii palju lihtsalt on seda tulu vähem. Ja sel juhul küsimus, et kas on kuskil noh, ma ei tea, missugused kulud siis võimalik kokku hoida ja noh, seal sealt nagu need valikud tulevad, mitte see, mitte küsimus pole selles, et kui praegu korraldada noh, eriti veel valimiste eel, aga noh, üldse küsimus, et kas te armastate Tartut või pensionäre või, või, või keda veel, eks ole, kas te armastate lapsi, kumba te rohkem armastate Tartut või pensionäre ja et siis kõik hea meelega annaks raha nii Tartule, lastele, pensionäridele ja veel millelegi lemmikloomadele kas või, aga lihtsalt küsimus on, et kas seda raha on nii palju. Head kolleegid, me oleme nüüd 35 minutit rääkinud leivast. Nüüd meie saate sujuvamaks lõpetuseks ja üleminekuks Berliini kergejõustiku MM-ile räägime natuke tsirkusest ka. Tsirkuse all pean ma silmas äsja olnud suurt vutilahingut Eesti ja Brasiilia meeskonna vahel parima parimas koosseisus. Eesti küll mitte, aga ma tean, et Neeme on on tõsine vutifänn, kes ei jäta ühtegi rahvuskoondise mängu staadionil vaatamata siis ainult. Eestis olevatel staadionitel nii jah? No põhimõtteliselt küll, kuigi jah, viimastel aastatel ma olen ka koondisega mõned mängud välismaal kaasas käinud ehk siis Londonis Wembley näiteks ja Leežis Belgias. No ma pean kohe ära ütlema, et jalgpall ei ole see asi, mis, mis mind nagu minu kehatemperatuuri või vererõhku tõstaks, nii et mulle mulle mind jätab krohvija seal muru peal täiesti külmaks. Sest kui väravaid ikka ei lööda ja ma pean 90 minutit oma elust raiskama meeste ilusa, tõsi küll, koreograafia vaatamisel, siis meenutab see mulle rohkem nagu, nagu iluvõimlemist, mis, mis, mille hindamiskriteeriumid võiksid olla hoopis teistsugused, kui kui väravad. No muidugi, mis puutub sellesse sellesse sel nädalal olnud kuulsasse Brasiilia mängu, mida on tituleeritud ju ka kui sajandi matši ja mõnes mõttes ta seda ka kindlasti oli. Kuigi tema nii-öelda sportlik tähendus on, on, oli paljuski väiksem kui näiteks mingisugustel valikmängudel, võib-olla isegi näiteks Andorra või Lichtensteini vastu. Aga sellel sellel mängul oli siiski no ilmselge nii-öelda eesti teine ja Eesti Eesti riigi tutvustamise mõju ja, ja seda on noh, ükskõik kellel väga-väga raske eitada, sellepärast et et see mäng ikkagi läks väga väga paljudesse riikidesse ja noh, Brasiilias ma olen täiesti veendunud, et seda vaatas iga põlvepikkune poisike. Tänapäeval, teab. Ühte jah, Brasiilias kunsti kohta midagi, jah, aga ühte üleilmset lehte ma lugesin, ma olin siin vahepeal Eestist ära ja ja see, see leht rääkis küll sellest rohkem, kuidas Kaka Tallinna linnas ära eksis ja mängust nagu suurt midagi, et üks üks fakt oli veel, et mäng oli suhteliselt toores. Mängust, ma arvan, et kuulajad ei ole võib-olla niivõrd niivõrd spordihuvilised, et nad võiksid kuulata siin ühe mingisuguse jalgpallisõbra analüüsi, aga aga selge on see, et seesama ka ka nii-öelda kõndimine siin Tallinna linnas oli tegelikult täpselt samamoodi kujunes selliseks. Või mängiti välja kui selline selline mainelõks, et kuigi siin oli meil selle jalgpalli piletiga, oli siin üks, üks üks segadus. Ma arvan, et kokkuvõttes tegelikult noh, päris päris hästi, kokkuvõttes see nagu asi välja ei kukkunud, aga aga ma arvan, et see, see maineüritus õnnestus meil päris hästi ja, ja loomulikult võivad inimesed olla kõik rõõmsad, et selle peale kulunud. Isegi kui see miinus tuleb seal jalgpalliliidule 10 miljonit, siis kuidas nad sentigi maksumaksja raha? Nii, aga täna algab siis Berliinis kergejõustiku MM kiireks lõppmänguks sõna sõna teile teile mõlemale, et kui, missugune peab olema see see tulemus, et Eesti võiks rahule jääda. No, ega me ju alla Kanteri kulla nagu ei lepi. Kanteril on kuld juba kaelas, nojaa, aga saab näha, kas ikka tegelikult läheb, et et kerge ei saa tal olema. No siin on viimastel aegadel kergejõustikust tulnud päris ilusaid üllatusi, nii et äkki tuleb seekord ka. Nii, aga ärme nüüd enam rohkem sooja õhku välja puhu, anname sõna professionaalidele ja Tiit Karuks ja.