Kaunist keskhommikut kõikidele meie kuulajatele järgmised 55 minutit on siis nagu ikka laupäeva hommikuti rahvateenrite. Ja täna teenivad oma rahvast siis Külli-Riin, Tigasson Eesti päevalehest. Tere hommikust. Kolleeg Peeter Kaldre, mina saatejuht, anname mõlemad mehisemaid hääled siis saatesse Eesti Rahvusringhäälingu Eesti televisiooni köögipoolelt. Augusti lõpp on käes ja nagu ikka on, on see aeg. Nagu ma juba siin mõni minut tagasi ütlesin, eetrisse Aegontiine. Igasugustest kurbadest ja rõõmsatest tähtpäevadest. See aasta on eriline augusti lõpp selle pärast, et need tähtpäevad on ümmargused. Mootov Ribbentropi pakti sõlmimisest möödub 70 aastat Balti ketist 20 aastat ja Eesti sai taas iseseisvaks. Mõni päev tagasi 18 aastat tagasi Akadeemia mõlema käest enam küsima, et mida teie siis balti keti ajal tegite, selle juba uurisin välja, vastuseid ei ole märkimisväärsed. Mina enda enda päeva mäletan küll, see ei olnud ka sugugi mitte meeldriga ületav, vaid mul tuli sisse astuda ja tükiks ajaks haigla trepist. Väikese võib-olla mitte nii väga väikese südamerikkega, Peeter lihtsalt ei mäleta, mis ta tegi. Külli-Riin oli liiga noor selleks, et midagi mäletada. Ma mäletan küll nii, aga ma kahjuks ei ei osalenud seal ja ma tundsin sellist kahjutunnet sellel päeval ma meile. Ei, ma mäletan küll, et ma käisin oma väikeste lastega kusagil ketis korraks seisma, aga mida ma ei mäleta, et kust see täpselt toimus, kus sind täpselt aheldada. Sedasi lahendusena. Aga Balti kett teatavasti ju siin on inimesi, kes ütlevad, ei tohigi öelda Balti kett Rain Veideman, öeldi, et tuleb öelda inimtöö. Kuna Balti kett, kett nagu toob meelde meile ahelad. Nojah, ja nagu ikka need siuksed, tähtpäevad nendel järellainetus ja nende meenutamine ja, ja selline kogu see atmosfäär, mis nende ümber on, toob meile sellise palju palju uusi tõdesid. Paljud inimesed peavad vajalikuks sel puhul kasutada niisugust tugevamat sõnapruuki kui, kui kui muidu tavaks ja kombeks on. Ja eks see nädal oligi täidetud sellistest nii pidulikest kui ka vähem pidulikest sõnavõttudest, et hakkame ka, ma arvan, otsast peale. Kõigepealt president Toomas Hendrik Ilves pidas suhteliselt olulise kõne ja loomulikult ei pääsenud temagi oma kõnes ümber ega üle nii-öelda mineviku meenutamisest, aga presidendil oli tegelikult hoopis tugevam sõnum. Et kui me nii-öelda takerdume ajalukku ja mineviku siis ega me niuksed mõistliku tuleviku üles. See on tegelikult niisugune igavikuline teema, et kuidas oma ajalugu nii-öelda mõistlikult doseerida, kuidas seda esitada iseendale ja oma ümbritsevatele riikidele ja rahvastele, et, et see nii-öelda teistele tüütuks ei muutuks sa iseendale oma tulevikule ehitades pidurit. Pealegi poleks nagu klassikud on öelnud, kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta, nii et see on tõepoolest doseerimise küsimused, et, et kui palju me minevikus kinni olema ja kui palju me tulevikku vaatama, aga paraku ega meie võime ju vaadata tulevikku, aga meie meid ümbritsev elu ja meid ümbritsevad riigid ja rahvusvaheline keskkond on paljuski veel minevikus kinni, nii et meile tuletatakse seda igal sammul meelde. Poisid, minevikku tuleb õigesti tõlgendada, teie olete seda siiamaani valesti tõlgendanud? Ma ei tea mulle endale tundub küll, pigem pigem vastupidi, et et Eestis minu arvates domineerib selline ajaloo teema meedias avalikes aruteludes ikka palju-palju enam kui, kui Lääne-Euroopas. Mulle tundub. No ma ei pidanud Lääne-Euroopa tselluloos, ma mõtlesin rohkem nagu ida poole vaadata. No seda küll jah, aga mis puudutab seda mineviku mäletamist, siis seda tegelikult peab ju tegema kasvõi selleks, et mitte unustada tehtud vigu ja nendest õppida. Aga mis on oluline, on see, et ei tohiks neid mineviku vastuolusid ja mingit viha ja pettumust endaga kaasas kanda, mida mulle tundub Eestis liiga tihti tehakse. Nojah, mis on minevik, minevik on tõepoolest, on see, mis oli 20 aastat tagasi ja, ja see, mis oli, oli 70 aastat tagasi, aga ma ei tea, kas see, mis toimus alles hiljaaegu Gruusias, nii väga minevik on, see on meie, meie tänapäev ja meie tänapäeva reaalsus, nii et mineviku varjud annavad ennast väga tugeva jalamatsuga ka tänapäeval tunda. Ja kahjuks me juba näeme seda, mismoodi tegelikult Gruusias toimunu on sama hästi kui, kui unustatud. Meenutagem siin, milliste avaldustega tülid maailma liidrid välja aasta eest ja nüüd justkui poleks midagi olnud. Nojah, meid unustati ka 50-ks aastaks ära, sisuliselt. No presidendil oli tegelikult tema sõnavõtu alguses, see sõnavõtt oli siis peetud Kadriorus ja president võttis vastu Eesti loomeeliiti ja iseseisvuse taastamise päeva kõnes, siis ütles president niisuguse ilusa mõtte või õigemini tuletas meelde, see kipub meil meelest ära minema meie jaoks. Me elame kõrvuti, eks ole, eri eri põlvkonnad ja me võtame asja vastu kindlasti erinevalt, sest et mina ja Peeter, kes me oleme nagu üks põlvkond kindlasti. Ja siin ei ole midagi nagu halvustavat, mõtleb kindlasti teistmoodi, kui ütleme kasvõi sinu põlvkond Külli-Riin või, või ütleme veel veel nooremad inimesed. Aga president tuletas meelde, et et 18 aastat on taasiseseisvumist möödas. Mis teiegi tegelikult tähendab ju seda, et terve põlvkond on saanud inimesi noori täiskasvanuks selle ajaga, kes on sündinud vabas Eestis. Ja nemad, nemad kindlasti suhtuvad hoopis teisiti Moody nendesse minevikku, minevikku, asjadesse nemad ei ole, ei näinud seda sirpi ja vasarat ega, ega rääkimata siis tollest teisest sümbolist, mida on ja üks uueneb Eesti partei ilmselt vähemalt nii peal. Pealiskaudsel vaatamisel tundub, et väga kalliks veab ega, ega ega, ega muid selliseid asju, et Nad on sündinud nagu, nagu selles mõttes puhtalt lehelt. Ja nad suhtlevad maailma asjadesse hoopis teistmoodi, nende jaoks ei ole olnud probleemi, et sõita Eestist välja ja pärast jälle vabalt tagasi tulla ja pass annab sulle liikumisvabaduse, mida, mida meie omal ajal tunda ei saanud ja mida me siiani veel tänutundes mõtleme, et vaata, kui vahva, et näed oma riik andis meile sellise võimaluse. Nende jaoks on see loomulik, tavaline igapäevane rutiin, mida ta võib-olla vanema põlvkonna jaoks ei ole. Jah, ka ja need lapsed, kes praegu sünnivad, neile võib rääkida noh, ilmselt mitte õhtujutuna, aga võib-olla õpetlikku jutuna keset päevasest õhtujutuna ei ole mõtet seda rääkida, inimesed võib-olla jää magama näiteks kolhoosikorrast. Ma tean, et ma kunagi väiksele lapsele rääkisin kolhoosikorrast, neid totrus näiteks kolhoosikorra ajal valitsesid ja siis ta lõpuks ütles mulle niimoodi. Ära mulle sellest kolhoosikorrast enam räägi. Ja huvitav on see, et seekord kui kogunes ka see 20. augusti klubi, kes siis endised ülemnõukogu liikmed, kes, kes siis hääletasid Eesti taasiseseisvumise poolt et seekord tekkinud nagu niisugust ta noh, rivaalitsemine, et, et kes siis ikkagi Eestile selle iseseisvuse õied. Et kas oli see rahvarinne või oli see Eesti komiteede kodanikeliikumine kas Eesti õiguslik järjepidevus või nii-öelda pragmaatilisem suund, et seekord isegi isegi huvitaval kombel meedia ei, ei urgitsenud ei otsinud seda asja välja, et, et taas nii-öelda seda, seda, seda lõket taas näitab? No pigem võisime näha ju uut, täiesti ootamatut arengut, ehk siis teda, kuidas selline rivaalitsemine on justkui tekkinud seal, mida me oleme nimetanud nagu paremaks diivaks, ehk siis nii-öelda endine endine järjest ja siis nüüd üks uus äärmuslik seltskond, kes üritab seda seda nime siis endale võtta. Räägime sellest äärmuslikus seltskonnast ka ja sellest nii-öelda nii-öelda uuenevast ERSP-st, ega me ei saa sellest üle ega ümber, sest et et see seltskond eesotsas Tiit Madissoniga on olnud väga-väga aktiivne ja nad on pääsenud ka kenasti nii-öelda meediakajastus eile õhtuleht avaldas lausa nii-öelda manifesti meenutava artikli Tiit Madissoni sulest, mis on üleval ka siis selle Uuer ERSP koduleheküljel. Aga aga enne seda, kui me jääme nüüd nagu korraks veel 20. augusti juurde ja 20. augusti klubi juurde, siis tegelikult selle noh, siin meedia ütles küll, et see klubi läks nagu lõhki, et et Ülo Nugis, endine ülemnõukogu spiiker ja hilisem riigikogu esimehe spiiker ei, ei kajastanud nagu klubi nagu ühtset seisukohta, mille peale mul kulm läks kõrgele, et miks ta peaks kajastama, et, et me kõik oleme vabad inimesed vabal maal ja ja me avaldame arvamust täpselt nii, nagu me tahame, aga igal juhul kogu sellest sündmusest võib-olla teised nagu kadedusest ütlesid seda, et noh, et nugise ja sõnavõtt oli, oli niivõrd kõlab et teised, teised nagu arvamusi, täiteid sel päeval varju, aga aga kui me tuleme nüüd selle nugise avalduse juurde, et tema arvates peaksid kõik Eesti riigile ebalojaalsed inimesed siit siit riigist nagu lahkuma, siis mida me selle kohta arvame? Tegelikult kuulub minu jaoks nagunii-öelda natuke eemalt vaadates umbes samasse leeri nagu selle uue ERSP asutamine, et me võime näha ikkagi sellist väga teravat uut radikaliseerumist Eesti ühiskonnas. Paraku. Ja mõnes mõttes võib seda mõista, et, et eks see on ju läbi ajalooline kriiside kogemus, et et kui läheb majandusele halvasti ja inimesed on sellised kibestunud, et siis selle, selle piinad võivad hakata esile kerkima niisugused uued äärmuslikumad ideoloogiad. Ma millegipärast arvan, et see põhjus ei ole peamine põhjus ei ole mitte majanduskriis mille pinnalt sellised avaldused tulevad, et selle põhjus on ikkagi see, mida me juba oleme ju jälginud mitu aastat, see on ikkagi pettumus meie poliitilise juhtkonna suhtes selle üks väljendus ja tegelikult oli ka Indrek Tarandi suur edu Euroopa Parlamendi valimistel, kus ta sai üle 100000 hääle mis olid sisuliselt ikkagi protestihääled ja suunatud selle vastu seal poliitilise establishmendiga. Ehk siis eliidiga ei, ei olda rahul. Ülo Nugis, sõnavõtt minu meelest oli ka kantud, kui me jätame nüüd need päris äärmuslikud väited kõrval olid kantud ikka eelkõige murest Eesti riigi kestmise pärast. Ja Tiit Madissoni avaldus ja artikkel õhtulehes oli tegelikult, kui me jällegi jätame need lihvime nurgad kõrvale, eks ole. Äärmised ja teravad on samamoodi ikkagi ajendatud sellest, et ollakse mures Eesti riigi saatuse pärast, sellepärast kuus Eesti riik ikkagi praegu on suundumas. Ja siin ei ole tegelikult küsimus ka üksnes niisuguses bet muuseas, meie poliitilise eliidiga, vaid ka noh, see on muidugi olnud ka meie enda enda poliitikute valikaga, aga meie senise deme majanduse arenguga mul tuleb meelde, ma käisin eile Kohilas Päevalehe lisa mõtte jaoks ühtelugu tegemas, kus siis teatavasti 100 aastat oli tegutsenud paberivabrik, mis nüüd siis tänavu kevadel pandi kinni, seal oli olnud tööl 400 inimest, käis parematel aegadel. Nende palgafond kuus oli viis miljonit krooni ja ma rääkisin nende inimestega, kes seal oli töötanud ja siis nad tegelikult see lugu on väga kujukas. Kui erastati, siis teil omanikeks said eestlased. Aga neid polnud raha, et investeerida paremates seadmetes ja siis müüdi välismaalastele. Ja viimati oli, oli tegelikult on siiamaani siia ühe Hollandi firma käest, kes otsustas tootmise täiesti Hollandist kujundada, pani selle tehase kinni ja väidetavalt keeldub seda ka müümast uutele huvilistele, et mitte endale siia ühte uut konkurenti tekitada. Ja siis nendest nende inimeste jutust jäi kõlama selline seisukoht, et et et et, et ei saa usaldada seda senist Nii-öelda arvamuste või, või et üks üks naine väljendas seisukohta, et, et ärge ärge müüge asju välismaalastele, et me näeme, kuidas tegelikult selline. Selline veendumus on levimas. Nojah, eks rasketel keerulistel või, või noh, aegadel, mis, mis ei, ei kulge täpselt nii nagu nagu inimesed tingimata tahaksid ja tegelikult siin ka mõne mõne aasta jooksul. Me harjusime sellega väga hästi ära, et, et kõik läks nagu paremuse suunas ja ja, ja kõik asjad õnnestusid ja inimeste rahakotid läksid paksemaks ja, ja kodud läksid rikkalikumaks ja kinnisvara sai soetatud meeletult ja kõik nii edasi. Seda, mida me kõike teame, aga nii kui natukene raskemaks läheb, nii, nii tekib ikka iha, ihalus sellise kõvema kõvema käe järele ja täitsa selge, kui kui tekib selline vajadus, siis on ka need, kes seda, seda nõudlust nagu, nagu rahuldada püüavad. Ega siin siin ei ole ju tänases Eestis mitte mitte midagi uut, see on alati nii olnud. Ja selle uue järjest p nii-öelda programmilisi seisukohti lugedes ma pean muide vahemärkusena tunnistama, et väga piinlik oli neid lugeda veebilehelt aadressil www natsionaalsotsialist me siis seal võib tegelikult näha ka seda seal jookseb nagu väga tugevas läbi selline ütleme, liberaalse kapitalismi kriitika ja nii edasi. Sa ütlesite Peeter, et Ülo Nugis avalduses jätame kõrvale need äärmuslikumad toonid või, või mõned laused, mida sa nende all mõtlesid? No siin on mitmet pidi tõlgendatud seda, seda väidet, et need, kes tunnevad, et nad ei ole Eesti riigile lojaalsed, võiksid siit minema minna, no seda seda ilmselt ei juhtu. Ma arvan, et neid riike on palju, kus elab palju inimesi, kes ei ole sellele riigile lojaalsed ja neid, nagu keegi välja ei ajanud. Ma ainult ainult korraks, vahemärkusena ütlen, et ajakirjandus on need nugise sõnu tollest päevast 20.-st augustist tsiteerinud küll täpselt nii nagu nagu erinevatele toimetustele ja lehtedele ja tele-raadiojaamadele on meeldinud tegelikult ütles nugised, eesti rahvas edasi kestaks, tuleb nõuda, et lahkuksid need, sest tema eksistentsi ohtu seavad ja meie kõikide alustalasid läbi saevad nugis ei rääkinud ei kodanikest ega mittekodanikest. Et noh, need või, või halli passimeestest, et mittekodanikud tuleb välja saata või Eesti kodanikud ka, kes ei ole lojaalsed, tuleb välja saata pidanud, mitte midagi taolist ei, ei olnud ju nugis nugis, rääkis täiesti abstraktselt nendest inimestest, kes on ebalojaalse teistelegi. Vaata kui mina seda esimest korda seda kuulsin Eesti televisioonis aktuaalses kaameras, siis mina ei mõelnud küll kohe mitte mittekodanike peale, kes siin on ebalojaalsed vaid millegipärast ma mõtlesin täiesti eestlaste peale eestlastest tegijate peale, kas siis majanduses või poliitikas. Teatud inimesi pidasin ma silmas. Et keda sa siis nimetaksid? TALO ja seda, kuidas eetris küll. Ja mida tähendab nagu riigile ebalojaalsus, et usueetika Ma usun, et me saame Peetriga täiesti ühtemoodi nendest asjadest aru, et, et küsimus ei ole selles, et tingimata peaks ida poolt tulevaid raha, botakaid vastuvõtmine töötama kinni sihikindlalt Eesti riigi vastu vaid vaid eeskätt ikkagi just seda, et et riigimehelikkust napib. Et kui, kui oma tasku on vaja täita, siis nagu riigimehelikkuse lähtuvad otsused unustatakse ära ja, ja langetatakse need, mis on, mis on kasulikud ka sulle, sinu sõbrale, abikaasale, erakonnale või mõnele teisele rühmitustele, aga, aga mitte mitte Eesti riigile Eesti vabariigile, see ongi ebalojaalseks ja see ongi tegelikult kokkuvõttes ka ebalojaalsusest. Muidugi ma usun, et Ülo Nugis siiski ei mõelnud neid vaid ta ikkagi rääkis. Tänases õhtulehes on lugeda, kus ta ei ole taganenud ühestki oma sõnast ja kommenteerib ise lahkelt oma oma sõnu ja ta räägib ikkagi ikkagi nendest inimestest, kes, kes hea meelega näeksid seda, et, et Eesti riik ei oleks. Et kui, kui me räägime nendest inimestest, eks ole, Peeter, kes keda, keda ma siin nagu silmas pidasin, keda meie silmas peame, et on ka ebalojaalsed Eesti riigile, siis nugis ilmselt mõtles ikka neid teisi. Loodame loodame, et mõelnud selle lihtsalt inimesi, kes, Louis ütles oma kommentaaris väga selgelt, et mitte tasakaalus eelarve ja, ja kõik need muud asjad, mille üle me siin praegu pead vaevama ja on, on, on tühiasi selle selle kõrval ja tõi siin näiteks ka oma oma kontaktid nii-öelda Venemaal. Kes, kes ütlevad, et, et see te siin venelasi taga kiusati või piinate kasutas ta sõna. See on tühiasi, venelasi piinatakse igal pool, aga see, et elati meie maal. Meie elate meie territooriumil. Vot see on asi, mis, mis vajab nagu parandada. No mind isiklikult ikkagi häirib see retoorika, et see ebalojaalsus Eesti riigile on ju tegelikult niivõrd lai mõiste, kuidas me seda defineerime. Ja me oleme ju põhiseaduse järgi demokraatlik riik, kus peaksid olema lubatud erinevad arvamused, sealhulgas ka ka arvamused, mis ei pruugi kokku minna mingi ametliku ideoloogiaga. Nojah, aga siis noh, see lõpuks võib minna demagoogiline välja, et kui sa bussis sõidavad ilma piletita, siis sa oled ka ebalojaalne Eesti riigile, eks ole, sellepärast et sa ei austa siin riigis kehtivaid seadusi ja ja isegi kõige leevemates väljendusvormides, nagu, nagu seda on, on jänese sõitmine, eks ole, bussis või trollis, et, et see on ka nii-öelda kuritegu Eesti riigi vastu, mida ta kahtlemata ongi. Aga, aga noh, me ei räägi ju praegu nendest nii tühisest asjadest. Me räägime ikka märksa märksa tõsisematest asjadest ja kui me, kui me kas või meenutame seda, mida, mida Peeter juba siin saate alguses ütles kas või eelmise aasta gruusia konflikti, eks ole, siis me ei saa ära unustada, kes, kes elab meie kõrval ja kui me vaatame, mis nagu päevast päeva toimub, siis siis siis me ka ei saa unustada, et, et kõik, see on kord juba olnud ja, ja miks mitte, tahtis korduda. Ei või. Mind pani kõige rohkem hämmastama see see hädakisa, mis, mis järgnes nüüd Ülo Nugis väitele või, või soovile, et kindlustada Eesti julgeolekut, tuleks siia paigutada NATO tuumarelv ja tuua siia NATO üksused. Mina olen seda seda juttu rääkinud ka siin laua taga aastaid. Et minu meelest Eesti turvalisuse kõige kindlam tagatis on see, kui siia tuua NATO baasid. Aga tänasel eest. Me võime lugeda väga mitut arvamus selle kohta, mis ütlevad, et siis kui oleksid siin NATO baasid, NATO tuumarelv, siis satuks meie julgeolek tunduvalt suuremasse ohtu. Ma küsiksin siis, et kas need inimesed olid ka selle vastu, et Eesti üldse NATOsse astus. Sest mis vahet seal on, kui sa oled NATO liige, kas siin on tuumabaasi või mitte. Aga ma arvan, et meie idanaabri jaoks oleks argument ja tema sellist argumenti mõistab. No ma arvan seda, et kui oleksid, oleks, oleks kõik see, mida Ülo Nugis hea meelega näeks, siis arvata, et tegelikult ju suureneks ka surve Eesti vastu Venemaa poolt kõik võimalik luuretegevus ja ja muu taoline. Aga ma veel kord kordan, et siis Eesti oleks pidanud ka NATOsse üldse astuma. NATOsse astumine suurendas Venemaa luuretegevust Eesti vastu kohe tunduvalt. Jah, ega iseennast, lõpp lõpmatuseni ei saa ju maha salata, et katsume olla meelepärased, ärme teeme seda, teist ja kolmandat, ärme astume, ärme teeme, ärme tahame või üldse mitte midagi, eks ole. Et siis siis peaks olema kogu aeg madalam kui muru ja ja üldse, miks, jah, miks me astusime NATOsse ja üldse, mis me iseseisvust tahtsime, lihtsam oleks olnud ju vasallriik. Nii nagu neid on ju ajaloos küllalt nähtud ja eksisteerib ikka maailmakaardil, praegu küll ja küll, nii et, et siis on kõige parem elada. No ma ei tea, kui kui te räägite siin, et suurim oht Eestile ikkagi on, on Venemaa meie kõrval ja nii edasi, et siis mulle küll tundub, et see praegune praegune majanduskriis ja selle järelmid võivad tegelikult olla mulle ootamatult hullud mis ei pruugi meile kellelegi Muide, mina peaks pigem sellega tegelema, mina ei ole kunagi väitnud, et Venemaa on, on see Eesti suurim julgeoleku oht, ma arvan, et Eesti suurim julgeoleku oht on eestlased ise. Eks meie lõpmatu kisklemine, otsustusvõimetus ja muud sellised tegurid, mis annavad niukse, pakuvad hea võimaluse, löövad nii-öelda teisele poolele palli ette, palun kallid naabrid, kasutage see ära ja tehke meiega, mis tahate. See on kõige hullem. Ja me näeme tegelikult ju ka seda, et kui, et kui ikkagi Eesti Eesti politseid ei tule kriisi ohjamisega toime, mis on väga-väga raske, kõikvõimalikud sotsiaalprobleemid ja töötus suurenevad, siis omakorda see, see annab tõesti parema kandepinda ka võimalikule sellisele õõnestustegevusele ja, ja protestiliikumistele. Jah, no kuule, lähme siit nagu edasi, siis üks selline protestiliikumise vorm on, on tõesti sündimisel? Imelik on, imelik, on siin palju asju, aga, aga üks imelikumaid asju on see, et teda tahetakse taas sünnitada nii-öelda vana nime all. Kusjuures sellel seltskonnal ei ole selleks ju tegelikult mingeid volitusi. See, see organisatsioon loeti ju vabatahtlikult lõppenuks, ta oli oma rolli täitnud ja, ja andnud oma volitused üle iseseisva ja demokraatliku riigi muudele institutsioonidele ja need inimesed obsorbeerusid sinna sinna, kus nad parasjagu tahtsid, mõni mõni on jäänud nii-öelda mõtled intsidendiks jääb seda kuni surmani, teised läksid aktiivsesse poliitikasse, kolmandad on kõrvalt kiibitsejad, neljandad on siuksed, passiivsed lehelugejaid, kodus kirujad ja, ja neid on, neid on ju palju neid, neid, neid vorme kuidas, kuidas selles riigis olla. Aga, aga teha jah sama vana nime all midagi uut ja rääkida selles mõttes ega, ega tegelikult Madisoni sõnades ju, et riik on nagu varastatud, noh, paljud jagavad seda seisukohta. Paljud jagavad selle mani manifesti paljusid punkte, ainult et, et vorm, kuidas seda tehakse, on, on üli ülikummaline. Ja ma arvan, et see on suhteliselt ka lootusetu ettevõtmine et selle, selle ettevõtmise paadilt mingisugune partei tekib, sest tuletage meelde, et et see kõik on ju olnud juba tegelikult sisuliselt samade mõtete toel. Omal ajal tuli komeedina Eesti poliitikasse Res Publica uus erakond mis oli ju ka suunatud selle vana vana seltskonna vastu, kes väidetavalt on korrumpeerunud, kes teeb seal sõbratehingud, et meie tuleme, alustame puhtalt lehelt. Taastame usalduse Eesti riigi vastu ja me nägime, mis juhtus Res Publicaga paari aastaga. Jah, aga minu arust need ei saa ikka päris nii üheselt. Ei, ma ei võrdle ma selles mõttes ühiselt, aga lihtsalt lähtudes eeldus, et kas Eestis on võimalus uue erakonna tekkeks, et kõik, mis alusel Et Res Publica ikkagi vaatamata kõigile oma oma oma varjukülgedele oli siiski ütleme, avatud avatud ideoloogiaga erakond või avatud avatusele suunatud, aga aga kui me nüüd täna hommikul tutvusin selle uue ERSP koduleheküljega, siis see oli küll väga murettekitavaid, mitte üksnes nende aadrest ongi VVV natsionaalsotsialism vaid ka see, et kuidas seal rahulikult tsiteeritaks Täpselt samuti käisin mööda internetti ka olemas ja toksisin neid erinevaid aadresse, siis kui sa internetiaadressireale siis www punkt natsionaalsotsialism punkti e siis automaatselt lehekülg hüppab tuntud haakristimehe ristoteenose teenoveni koduleheküljele kus näiteks on, on, on lippude rivi, et seda saab lugeda, eks ole, mitmes keeles siis kui sa tahad seda lugeda saksa keeles, siis sa näed seal haakristilipu ja üle üle kõige troonib k-ga sinisel taustal ja valges sõõris must haakrist. Kui sa toksid sisse natsionaalsotsialism ja kaldkriips ja ERSP, vot alles siis saad sa nii-öelda selle Madisoni uue partei kodulehel. Ja ma võisin praegu kas selle aadressiga eksidelt ühelt ühelt kolleegilt, Iainsele, Aga aga need leheküljed, kus sa lahti lööd ja ei hakka süvenema, on äravahetamiseni sarnased, no välja arvatud see, et et Madisson puudub haakrist ja on nii-öelda eesti Roku lauad ja on, on runo kirja, eks ole, natukene nagu, nagu sa imiteeritud. Aga, aga põhimõtteliselt need leheküljed on näha, et need on koostatud ühes samas vabrikus ühes samas arvutis. Nii et noh ja kui seal kõige selle kohe selle all, eks ole, tsiteeritakse Adolf Hitlerit. Tsitaat temalt, et juhtidel veab, et inimesed ei mõtle. Jutt tsitaat jumala õige mõte, jumala õige, ainult et kas sa oma loodava loodava erakonna Albiad tingimata Hitleri tsiteerima? See on ju täiesti iseküsimus. Seal võis veel väga eksootilisi asju lugeda, et näiteks mulle jäi silma see, kus nad seletavad lahti oma oma sümboolikat. Ja seal on siis Ma loeksin ette L ruun ehk lagusi lagu tähista pruunide järjestikuse teise tsükli lõppu teravdada intuitsiooni aitab arendada ja ilmutada kuldseid võimeid, hõlbustab tunnetuste saladustesse süvenemist, kosmoseseaduste mõistmist. Jah, sõbrad, kas te oleksite siis ka nii erutatud nagu, nagu te olete selle koduleheküljele, kui näiteks Eestis tekiks üks uus erakond ütleme, venekeelse elanikkonna seas te olete tema nime internetti ja leiate, et kodulehekülje peal näiteks viisnurk, sirp ja vasar sümbolit täna? Jaa, jaa, tsiteeritakse Stalinit. Kas, kas, kas siis ka see ületaks uudisekünnise, et me oleme rahvateenrite 15 minutit juba sellele teemale pühendanud? Jah, ma arvan, et ületaks kindlasti uudisekünnise, aga see ei oleks nii ootamatu. Tähendab, kui no ma üldiselt pean nagu eesti rahvast nagu, nagu intelligentseks lugejaks rahvaks ja, ja kõik, et, et mulle millegipärast tundub. Aga ma vähemalt väga loodan, et et Eesti inimene on pinud nendest ajaloovigadest ja et, et neid ei hakata nüüd jälle kordama, et selliste sümbolite all ei saa tulla nii-öelda nii-öelda uuesti turule. Seda, et stalinismi realiseeritakse, seda tehakse siin ja sealpool piiri, see on noh see on tavaline, eks ole, noh ühes saates ma siin, kui me rääkisime, Peeter Esimese kujustan, mis tahetakse Narvas üles panna ja pärast meie saadet ma just lugesin ühte ühte tsitaati Narva volikogu esimehelt Mihhail Stalnuhhin olnud. Et see ei ole teiste asi, kelle, kelle monumente me siin üles panema. Et noh, täna paneme sisuliselt tahtis sellega öelda, et täna paneme, Peeter Esimese jagub, tahame, paneme ka Stalini. Meid ei üllata, see, eks ole, tähendab Stalinist räägitakse Moskvas valdavalt süüdistavas kõneviisis. Vähemalt laiade rahvamasside seas. Nojaa, aga kas me peame sellega siis leppima, teatavasti on Euroopa parlament vastu võtnud seaduse, mis võrdsustab stalinismi ja natsismi kuriteod, nii et seal ei ole mitte mingisugust vahet. Ja kui mõelda, milline režiim on Eesti rahvaga rohkem koledusi korda saatnud, siis ei ole vist kahtlustki, millise režiimiga on tegemist. Aga, aga, aga seda režiimi nagu kritiseerida või, või selle peale kuidagi erutuda ei ole nagu kombeks, et nagu sa ütled, eesti arvutitark ja haritud nüüd on vähemalt jah jah, et, et see nagu teda ei tohiks erutada, minu meelest ei ole siin mitte mingisugust vahet. Ei muidugi ei ole vahet. Ja aga vahe on selles, et, et meil ei ole hetkel sellist poliitilist jõudu Eestis, kelle koduleheküljelt tuleks nagu midagi analoogset lugeda saanud, aga, aga. Uue võib lugeda, millise, millise löögi alla seab selline Eesti Eesti nagu üldise olemise ja renomee, eks ole? Kuid ka diskrediteerib või ütleme, teeb mingisuguse negatiivse konnotatsiooniga annab tegelikult kogu kogu auväärsele ERSP-le, kui teda sellise sellise. Jah, kahju. See on ikkagi nii-öelda meie meie uue iseseisvuse ristiisa ja ristiema läks ära ja nüüd nüüd siis tullakse selle selle vana nime all välja niisuguste asjadega. Ja ma täiesti kujutan ette mõnda Eestisse tulevad välisajakirjanikku, kes nüüd vaatab seda nii-öelda uude äärest, peed siis loeb seda, mis, mis oli see vana, hakkab siit mingeid meelevaldseid paralleele tõmbama. Minu jaoks on see see kõik, mis koduleheküljelt ja nendest tekstidest vastu vaatab, on, on niivõrd absurdne, et ma üldse ei imesta, kui inimesed küsivad, et kes selle kõik kinni maksnud. Ja on, on selge, et ei vaadata mitte mitte selle seltskonna silmadesse, vaid vaadatakse ühte, teise ilma korda. See mind nagu häirib, et see on, see seab tegelikult Eesti väga-väga kõva löögi all. Aga see, et stalinismi ja natsismi on on, on võrdsel pulgal. See on, see on täiesti, seal saaks joogi meie jaoks, seal ei ole üldse midagi arutada ja ega, ega midagi vaielda, seda enam, et seal sama Madisson ja need seltsi seesama seltskond. 89. 90. 91. aastal, kui nad võitlesid, eks ole, MRP avalikustamise eest siis nad ise ütlesid, et need on, need on, need on nagu võrdsed suurused. Nüüd kipub nagu see asi meelest ära minema. Jah, aga minu meelest me ikka üle tähtsustama praegu seda, seda asja, sest ma arvan, sellest erakonnast ei saa ju mitte mingisugust asja ja, ja kodulehti võib igaüks. Ja kui sa Külli-Riin ütles, et kui tuleb mõni välisajakirjanikke ja leiab siin sellise koduleheküljele, Eesti satub löögi alla, siis need välisajakirjanikud võiksid ringi sõita näiteks Austrias või Hollandis või leiab, ma arvan küll ja küll selliseid. Ja nad sõidavadki ringi ja me teame, missugune oli Jörg Haider saatus Euroopas ja maailmas. Aga nende kohta kahjuks ei kultiveerida ikkagi selliseid müüte, mis oleksid nagu Eesti puhul nii ohtlikud, et et ERSP on olnud ju niivõrd oluline partei Eesti taasiseseisvumisest ja, ja kui nüüd sellesama märgi all tekitatakse mingisugune uus seos. Tegelikult. Ma olen täiesti nõus, et see diskrediteerib tõesti auväärset ERSP aga, aga põhimõtteliselt see, et noh, et me anname nüüd välismaailma mingisuguse fashismi märgi. See, seda ei tasu nagu tõsiselt võtta, sellepärast et, et idanaabri jaoks oleme fašistid niikuinii. Ilma igasuguste kodulehekülge, Tätte ja Hitleri sümboolikat, seda on ju nende propagandast kostub iga päev. Nojah, aga niisugust valju hääldajast röökimist www punkt natsionaalsotsialism. ERSP no sellist sellist asja ei ei ole muidugi varem tegelikult olnud ja kui me, kui me tõesti noh, hea küll idanaabri jaoks mitte idanaabri oks, vaid, vaid nende propaganda jaoks meie suhtes oleme väike, vastik natsiriik, eks ole, siin siin balti mere kaldal siis, siis no miks me peaksime nagu, nagu seda hobu veel tulla lükkama ja ise ise nagu andma põhjust ka oma sõpradele, ma usun, et meie sõpradel nii idas kui läänes on, on, on piinlik lugeda selliseid asju kui neil, kuigi nad saavad aru, et sellel sellel liikumisel ei ole nagu mingisugust toetuspinda ja ei saagi olla. Ütleme siiski, et me kasutaksin sõna meie, et see on ikkagi üks väga piiratud väike seltskond. Mulje väljapoole võib olla muidugi teine. Nonii aga, et, et idanaaber ei maga sellest, sellest on nüüd ka lõppeval nädalal mitmeid tõendeid, üks nendest on on Saaga kaubalaevaga Arctic see mis siis puidulastiga pardal võttis Rootsi vetest suuna kuhugi Aafrika poole. Ja millega sellel järel juhtusid väga imelikud lood. Mis täpselt seal juhtus? Ma arvan, et seda teavad väga-väga valitud inimesed ja lai avalikkus, sellest ei saa teada ei täna, homme ega ka lähitulevikus. Võib-olla kunagi ilmub mingisugune spioonilugude sarjas mingi mingi raamat, kus, kus on tegelikult nagu nõus, et tagamaad avatud ja kas sealgi kogu tõde päevavalgele tuleb, selles mõttes. Ma olen täitsa sama meelt viitseadmiral Godziga tänase riigikogu liikmena, kes siis Euroopa Liidu piraatluse raportööri na on viimastel päevadel kõvasti sõna saanud ja ühtlasi ka asunud kõvasse sõnavahetusse meie idanaabri tipptegijatega. Jah, et esmapilgul tõesti seda uudist uudist lugedes imedes, kui maailmas nagu paigutatakse taas sinnasamasse kategooriasse, nagu need Somaalia piraadid, Jaava mere piraadid ja nii edasi, et vaesusega seotud ja nii edasi. Aga, aga tegelikult on ju selle taust olnud ikkagi hoopis midagi muud. Aga juba on paigutatud, eks ole, ongi juba räägitud, et, et nüüd on ka see piraatlus, mis vohab Vahemerel, Somaalia rannikul ja mujal maailmas Kariibi merel. Et nüüd on see jõudnud Läänemerele. Jah, ja siin pole tegelikult midagi imestada, et et paraku paraku on ahvatlus suur ja hakata kohe siin seoseid tõmbama ja võis juba lugeda seda, mismoodi piraatidest üle poolte olid eestlased ja nii edasi saksa meediastis. Nojah, sa rääkisid, et Tarmo kõuts on palju sõna saanud ja on olnud igasuguseid asju välja. Sealhulgas on ta, on ju tema suu läbi või tema kirja kirja läbi on, on tulnud ka Eesti meediasse see väide, et selle puidulasti all võisid olla näiteks tiibraketid, mida võib sinna paigutada relva-le, nagu nagu öeldud, aga siis kui Venemaale mõeldud Iraanile, Iraagile ja aga siis, kui Venemaa NATO suursaadik Rogozin kõutsi ette võttis ja teda nagu öeldakse, tubakaks tembeldas siis tegelikult ega Gotseda ju omast peast välja, ainult ta lihtsalt tsiteeris Venemaal ja vene meedias ringlevad versioone, et tegemist oli salajase sõjalastiga. Egas muidu ei oleks sinna vaata pool vene laevastiku järgi saadetud küll täpsemini kolm sõjalaeva. Et rohkem kui isegi Somaalia piraadikriisi ajal, aga mis on nagu tähelepanu väärne selle asja juures. Hommikul sa, Arne hakkasid otsima, et mis seos sellel laeval üldse Venemaaga võiks olla? Ta ei ole ju Venemaa laen, ei ole tema. Otsast ei ole ta Venemaa laev, et Venemaa praegu tegeleb laevaga selle meeskonnaga ja nii-öelda piraatidega ainult Venemaa, Venemaa võimud, jah, aga Venemaaga sellel laeval ja tema meeskonnal tegelikult ju igasugune side. Välja arvatud üks side, mille seesama juba eelmainitud Rogozin välja ütles et selle meeskonnaliikmetel olid, paljudel neist olid taskus Vene passid ja et vene pass peab olema inimesele samasugune julgeolekukindlustus, nagu on Ameerika pass, et kui ameeriklased kuskil samas situatsioonis on, siis tema jutu järgi Ameerika täpselt samamoodi läheb oma kodanikke päästma. Aga see, kogu see laevasaaga on esimene, minu mäletamist mööda tõestus sellele kontseptsioonile, mis Venemaal on ju vastu võetud. Kui vene kodanikud satuvad ohtu ükskõik kus riigis, siis on Venemaal legaalne õigus ükskõik mis moel, isegi tuumarelvaga on seal kontseptsioonis öeldud nende inimeste kaitseks välja astuda. Nüüd on see praktikas siis teostunud, kui see ikkagi on see ainus põhjus, miks, miks Venemaa läks seda vaeva püüdma? Nojah, ma ei tea, kas enne kui kui Venemaa nii-öelda avalikult tegutsema asus, kas kas oli initseeritud või, või oli see nii-öelda noh, olles pärast ahhaa efektina tulnud tulnud reaktsioonet, et näed, selline kaubalaev, kui seal olid muidugi raketid, siis on täitsa omaette lugu, seal siis on siis on ikka tõsine detektiiv valmis, valmis meisterdatud, aga, aga, aga Venemaa sekkus tegelikult pärast laeva meeskonna perekonnaliikmete nii-öelda appikarjet, et kallis, kallis, kreml, aita meid, et, et need, need tuleb piraatide käest päästa. No, ega me täpselt ei tea ju ka, kuidas see ikkagi oli. Ja loomulikult me ei tea, aga kui me, kui me paneme nii-öelda kilde kokku, kuulame ja vaatame näiteks intervjuusid nende nii-öelda nii-öelda keskkonnakaitsjate või nii-öelda piraatidega siis ei või, või siis laeva meeskonnaga, eks ole, siis siis üks intervjuu jäi, on meelde jäänud, et, et küsiti, et et mis suhe teil nende nagu kaaperdajatega oli, Eino, meil polnud mingit suhet, siis küsiti ka ikkagi noh, et kas te saite nagu normaalselt nendega läbi, et kas nad ähvardasid? Ei, meil olid päris head suhted. Millest, noh, hakkab vaikselt nagu välja välja kooruma ikkagi see, et laeva meeskond ja need nii-öelda hiljem pardale tulnud olid üks seesama kamp et midagi midagi toimus, mida, mida pidi varjama ja see laepidi nagu kaduma ja, ja koos oma siis ilmselt väidetavalt selle selle kallihinnalise lastiga. Aga loomulikult, mis, mis täpselt toimus, me me ei tea. Aga mis puudutab just sellesse, et, et sellel laeval ei ole nagu Venemaaga mingit pistmist. Kas me tõesti kujutame ette tihtipeale ja loeme, et paljudel laevadel, eks ole, on, on Kagu-Aasia meeskonnad seal fini piinlased ja, ja tailased ja muud ka siis me kujutame ette, et kui mingisugune saaga toimub, et siis näiteks eriüksused Manilas tõusevad õhku, võtavad selle laeva oma valdusse, viiakse see meeskond sinna Manila sadamasse ja siis algab aga Filipiinidel see see kohtuprotsess kujuteldamatu, eks ole. Seda enam, et tegu oli ju Malta lipu all sõitva laevaga. Globaalne merendus ongi ju ju väga-väga rahvuslik? Aga maailmas ma ei ole kuulnud väga-väga reaktsioone, et, et mis, miks see antud juhul see Venemaa nii kohutavalt õmbleb selle asja ümber või mis õigus üldse Moskval on toimetada selle selle laeva suhtes see, et seal on Venemaa kodanikud, see on siin kõigile, igale koolipoisile selge, et, et, et see on nagu väljamõeldud põhjendused, et noh, ei, ei saa olla sellist asja. Et Vene eriüksuslased kuskil roheneeme, saarte kandis lähevad ja võtavad selle laevalaevale tunginud pätid kinni ja siis viivad nad kogu selle aluse Novorossiiski sadamasse, siis algab Venemaal kohus. No ja-Venemaale boonusena muidugi oli ju laeval ka Eestist pärit inimesi. See andis ka ju väga hea võimaluse Eestile väikene litakas anda, kuigi algselt tähendab mingisugune versioon paar päeva tagasi hoiad, et lausa kuus inimest on Eestiga seotud, aga siis elamis- ja tööloaga jah, ja siis taandus üheks eesti kodanikuks. Kõigepealt oli ju, et on neli Eesti kodanikku, teatas Venemaa kaitseministriga. Pärast selgus, vist Eesti pool teatas, et on üks Eesti ehk sinise passiga mees ja neli olid halli passiga, üks oli Venemaa kodanik. Ehkki üks mu kolleeg juhtis muidugi siinkohal tähelepanu sellele, et kui me räägime, et need inimesed olid vene nimega, sealhulgas siis ka see eesti Bastiga Eesti kodanik ja siis on nagu väga keeruline selgitada, miks, nagu seekord tema ei ole meie oma kui sammas vene nimega Afganistanis tüdivad. Ta on selles mõttes meie oma, et, et Eesti riik, välisminister paeti isikus on öelnud, et Eesti, Eesti tegeleb nendega kõikide nendega, kellel on Eestiga mingi seos. Formaalne seos ka halli passi omanikega, kes, kuna nendel on Eestis elu ja tööluba ja, ja Eesti peab vastavalt rahvusvahelise õiguse juba juba selle asjaga tegelema. Aga, aga jah, see, kuidas nagu seda ära ära kasutatakse, teiselt poolt on, on tähelepanu väärne, kuigi siin ei ole mitte midagi üllatavat ega, ega uudset. Sest kõik nagu nüüd on selgunud ja need nimed on täna lehes ka üles loetud, seal on ju kõik, kõik on vene nimedega kogu laeva meeskond ka ja kaaperdajad nii-öelda kaaperdaja on noh, ütleme välja tõelased. Aga kui seal peal oli tõesti kõnealune relvalaadung, siis võib-olla isegi ongi hea see, mis juhtus. Mis mõttes see kohale jõudnud? Noh jah, no aga ta võib jõuda veel, kuna see, kuna see laev on ju teise poole käes ja lõpuks võib ka sinna Jõu seal võib-olla lihtsalt niimoodi, et toimetajad olid valed inimesed, FSB kontrolli alt juba väljunud. Näiteks võõrid, lihtsalt saabas. Vägipoole või kes teab, võib-olla poole tee peal laev vabastati laadungi, sedagi ei saa ju välistada. Sest kui mida iganes Venemaal on nüüd niimoodi, et FSB pea peal on sisuliselt paralleele, ülesanded, mida peaks riik tegema. Ma kujutan ette, et ka relvamüük ilmselt siis on nende käes, sest näiteks ajaloo käsitlus juba on FSB käes. FSB tuli ju välja selle, selle Molotov-Ribbentropp ei pakti õigustusega, FB-s on ka juba ajaloo kirjutajad tekkinud, rääkimata riigijuhtidest. Seoses veel MRP-ga, mis, millest me natukene rääkisime ka saate alguses, mul tuli meelde üks eks kuuldud avaliku arvamuse küsitlus. Mäletame väga hästi ju, kui 80 900 kui Liidu rahvasaadikute nõukogu kongress kogunes ja seal Eesti delegatsioon siis eesotsas akadeemik Lippmaa ja, ja Marju Lauristin ja teiste teistega kes hakkasid hakkasid nõudma nagu MRP salaprotokollide avalikustamist ja tunnistamist tunnustatud omaksvõtmist Moskva poolt. Kuidas, kuidas Moskvas sõditi 10 jalaga vastu, et täitsa ei toimuks siis hiljuti paar nädalat tagasi toimus Venemaal avaliku arvamuse küsitlused, kuidas te suhtute MRP-s ja selgus, et valdav osa, kui mu mälu mind ei peta, siis 70 protsenti vastanutest ütles, et MRP oli igati vajalik ja oluline oluline leping, sellepärast et see aitas seda edasi lükata. Seda ju on ka see Pesbee uurimus kinnitab täpselt sama asja. Jah, et, et ei, ei ole nagu piinlik enam selle sellepärast, et Moskvas lennuväljal lehvisid haakristiga lipud ja ja välisministri Ribbentropp sai kõigi auavaldustega Moskvas vastu võetud ja, ja isegi nii-öelda vaenlase kuju muutus ühtäkki pärast lepingul allkirjade sõlmimiste lisaprotokolli allkirjastamist ei, ei olnud enam enam Saksamaa Nõukogude Venemaa vaenlane, vaid vaid, vaid see oli. Ta oli muutunud järsku liitlaseks. Vaenlaseks said alles siis, kui ta kallaletungis. Nii et meie kuulajad, kes, kes tahavad MRP sünniloost võib-olla natukene rohkem teada või mälu värskendada, siis ma soovitaksin küll soojalt vaadata 31. augustil eetris olevat filmi, mida välisilm esitleb, ehk siis Baltic stoori vabandused, professor ja mis on ka voldik, stoori muidugi see on siis lätlaste tehtud film Nõukogude režiimi tegudest ja sellest, kuidas Nõukogude režiim, Stalini režiim ja natsid omavahel Euroopat jagasid ja kuidas nad teineteise vastu üldse väga suurt sümpaatiat teatud hetkel tundsid. Nonii aga saate lõpuminutitel. Üritame siis järgida presidendi soovitust, et ootame vähem minevikku, rohkem tulevikku, ka tulevikku, et teeme praegu siin tänases päevas ja ehk olevikus ja ja ega sel nädalal väga suurt ei toimunud nii-öelda meie poliitrindel. Tallinnas avati Vabaduse väljak ei oska selle kohta nagu midagi öelda, ma nägin, et linnapea oli, oli kohal mis oli väga rõõmustav sündmus, sest et kui Vabadusristi avati, siis ma ei ole päris kindel, kas ta oli kohal, kuigi väideti igasuguseid asju. Aga isa ütles, et talle rahva seas. Jah, no mina pean alati oma oma rahvaga, see on täitsa selge. Aga kui nii-öelda poliitrindelt üks uudis välja noppida, siis oli, siis on see kahtlemata see, et sotsiaalminister Hanno Pevkuri soov hakkab täituma või vähemalt praegu tundub nii ja vanemahüvitist vanemapalga ülempiiri hakatakse tõstma 35000-ni. Et kuidas kogu seni viimastel kuudel ja aasta jooksul toimunud taustal teile tundub see sõnum. Et ühest küljest, kas ei ole mitte, sellega on niisugune lugu, vaid see, et vanemahüvitise ülempiir peab tõusma vastavalt sotsiaalmaksuga maksustatud keskmise tulu tõusule eelneval aastal, et siin me näeme, et mingis mõttes ikka veel selle teatud ajalõtkuga, see buumiaja vili, et kuna keskmine palk tõusis, siis selle järgi peab, peab justkui siis tõusma vanemahüvitise ülempiir, ehkki muidugi iseküsimus on see, et et kui siin kõiki muid seadusi on, on väga kiirelt muudetud isegi lausa käibemaksu määra ja nii edasi, et, et kas siis ka ega siis ka antud juhul ei peaks seda ikkagi läbi kaaluma põhjalikult, et ehk tasuks seda, seda siiski mitte teha. Kuigi ma saan teisest küljest aru, et Reformierakond ilmselt kardab, et kui tekib arutelu sellest, et ikka seda seadust peaks muutma ide vanemahüvitise ülempiir nii palju ei tõuseks, siis nad avavad üldse tegelikult ju nii-öelda selle selle läbirääkimiste laeka, et siis võidakse hakata ka muid küsimusi küsima, et kas ka see praegune ülemmäär on, on, on õigustatud praegusel ajal või mitte? No seda juttu olnud, et tuleks mitte mitte tõsta, vaid vastupidi, langetada seda, seda, seda ülemmäära, see oli ju jutuks siis, kui kui oli see eelarve käsitlemine ja nõnda edasi ja siis ootamatult, kui õhus on kogu aeg võimalused, pensionid, vähenevad, päästetöötajate palgad, politseinike palgad vähenevad ja siis tuleb sotsiaalminister ja teatab süüdimatult, et Me peame ju tõstma seda, sest seadus näeb. Taevane arm, see ei ole nüüd selline asi, mida, mida ei saaks siis nagu hoobilt muuta, nagu sa mainisid, juba käibemaksuseadus sai küll muuta. Jah, aga Juunata kardavad lihtsalt sel teemal läbirääkimiste alustamist, et parem on ju see nii-öelda kiirelt märkamatult ära teha, aga kuigi see maksab ka need 50 miljonit, kui üldse alustada diskussiooni selle üle, et äkki me seekord ei tõsta ülemmääras hakatakse küsima taaskord, et kas ülemmäär üldse on õige ja nii edasi ja seda Reformierakond väga kardab ilmselt. Märkamatult see nüüd ei lähe, seda on vägagi märgatav, et seda peetakse üle kohtuseks ebaõiglaseks, sest et tõepoolest see ülempiir ju puudutab tegelikult väga väikest osa elanikust ja ja, ja mina aga väga suurt osa Reformierakonna valijad, vot mina ei saa nagu sellest aru, et kui Reformierakond tahab valimistel nagu ta niigi trend on kogu allapoole populaarsuse mõttes, et kui ta valimistel kuidagigi oma positsioone taastada, siis selliste ämbrite kaudu nüüd küll hääli juurde. Ja ma ei ole ka kindel, kas ülempiire puuduta tõesti nii suurt osa Reformierakonna valijatest et minu arust nende profiil on siiski natuke natuke. Jah, ega me ja mina olen küll, me ei saa uskuda, et kõik, kes saavad vanemahüvitist, on Reformierakonna valijad. Mitte vanemahüvitist vaid sel tasemel vanemahüvitist kuupalk 30 35000, et on, on täpselt, langeb sinna sinna sloti, mis, mis, mis, kus võiks olla nendes peredes noortes peredes, eks ole, kuna tegu on värskete lapsevanematega. Et võiks, võiks olla Reformierakonna valijad, muidugi trend on langed nende jaoks nad on teinud väga sunnitud tegema väga palju selliseid otsuseid, mis nende valijaskonnale ja nende toetajatele ja sponsoritele ei meeldi. Pole ju mingi saladus, et neil on teatavaid ja üsna, mitte väikseid lõhesid oma oma, oma peamiste toetajate ettevõtjatega, ettevõtjad ei ole nendega rahul ja siis noh, väikene meelehea, võib-olla kulub ära ja, ja sellepärast on ette võetud see Vanemahüvitise tõstmine. Ma arvan, et sellel tasemel vanemahüvitise saamine eeldab väga head haridust ja eeskätt ja, ja noh, varasemad uuringud on näidanud, et Reformierakonna toetajad Seda ma kuulen küll esimest korda, et polkio ja haridus on omavahel seotud. Kõige laiemas mõttes, tähendab oma oma lastele me loomulikult räägime, et kuule, sa ei saa elus edasi ja sulle sa ei hakka elus korralikku palka saama, kui sa, kui sa ei õpi, aga, aga tegelik elu on ikka midagi muud ja vahepeal palgad ametnikel ka era, erasektoris, keskastme juhtidel sellistel sellistel gruppidel ikka meeletult tõusid ja Nad tõusidki täpselt sinna sinna vahemikku 30 40 50000, see ongi see, kus mida, mida need inimesed nautisid ja nüüd siis kui, kui seda hakata vähendama, neilt ära võtma, siis on, siis on nagu Reformierakond on ikka täitsa vesi. Aga aga ühesõnaga ma tahtsin oma jutuga jõuda sinna arvest. Ei noh, ma ei usu päris hästi seda juttu, kui öeldakse, et kõik need, kelle, kes, kes saavad nii-öelda oluliselt üle keskmise palka, et nad et nad toetavad just sellist individualistlikud, mitte solidaarset poliitilist lähenemist, mida kõnealune partei pakub. Kui, kui jutuks on solidaarsus nii-öelda abstraktse, selles mõistes, siis loomulikult ei toeta. Aga kui sa nagu oled sunnitud või jääd lapseootele ja pärast lapsega koju, siis 5000 krooni tõusu on ikka väga-väga teretulnud asi. Ma arvan, et siin on ikka väga selgelt tehtud panus, mitte mitte niisama ei viska riik 50 miljonit nii-öelda lauale ja öelda, et võtke see meile, meie see nii väike summa, et neile pole seda vaja. Jah, aga mul on ikkagi raske uskuda, et nüüd konkreetselt sellepärast keegi jääb siin nüüd Reformierakonda truult valima, tema vanemahüvitis nüüd natuke tõuseb, väheneb, et ma ikkagi usun, et seal rohkem inimeste maailmavaate küsimus laiemalt. Noh, eks vaatame, esimesed tõestusmaterjalid tulevad meie lauale 18. oktoobri õhtul ja ega me siis loomulikult ei saa teada, kas vanemapalga ülempiiri tõstmine on, on need see kuldvõtmeke, mis, mis Reformierakonna toetust suurendab, aga, aga põhimõtteliselt ma ikkagi kaldun arvama, et, et tegu on, on sellise sellise nohu uppuja päästmisega, et trend on allapoole, populaarsus kahaneb ja midagi peab ette võtma. Nojaa, aga see, ma veel kord rõhutan, see ei ole asi, millega populaarsust tõstetakse, vaid sellega populaarsus langeb sellepärast, et noh, paljukest tõepoolest on siis nüüd neid, kes, keda see seadus puudutab. Enamik potentsiaal, iive on praegu positiivne, ära räägi, kes võiksid olla Reformierakonna valijad, on ikkagi need, keda see see otsus ajab, kellel ajab harja punaseks. Ei no Reformierakond on ju lihtsalt paistnud silma sellega, et nad on väga jäigalt alati teinud seda, mida nad on lubanud ja sellest kõigest kinni hoidnud ja ja, ja ei tagane sellest. Ja, ja selles mõttes võiks muidugi mõra lüüa nende nende sellisest pilti ka nende hulgas, kellele tegelikult isegi õigus vanemahüvitis võib olla korda ei lähe. Et jääda kuni päikeseloojanguni lugema neid lubadusi, mida Reformierakond eesotsas peaministriga on lubanud ja mida, mida ta on juba murdnud Räägime võibolla nendest nagu võib-olla märgilisemadest olulisemates lubadus. Või siis näiteks käibemaksust oli selle, kui meil ei ole joonian lubadest? No ikka on, eks ole, ikka on. Ja tõsi, vanemapalga ülempiir on olnud nende nende nii-öelda püha lehm kogu aeg, aga, aga, aga küsimus ei ole selles, et, et nüüd neid, et seda nagu ei, ei, ei langetata nagu siin teised erakonnad nõuavad, et sealt võiks ka nagu kokku hoida vaid küsimus on just selles, et 5000 võrra tõstetakse, aga sellega on juba. Aga seda nad just kardavad kardavadki, kui nad ei tõsta, siis nad avavad diskussiooni selleks, et võib-olla peab hoopis langetama. Ja ma tahan selles mõttes poliittehnoloogiliselt aru. Mikrofoni pannakse kohe lukku, me jääme siin vikerraadio Rahva teenrite stuudios edasi vaidlema. Tänases saates Külli-Riin Tigasson, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe neil saatel on kordus ka, nagu ikka õhtul kell seitse öösel ka ilusat nädalavahetust ja nautige veel viimaseid suvepäevi.