Meie elame täiesti unelmate aastail, meil on vabadus ja kõik, mis selle pile üldse veel kaasneda võiks, see on rahvuslik kangelastegu, terrorivabadussõda. Mingil määral võttis iga eestlane sellest osa. Eesti lugu, üks fas leiab oma laulud üles ükskord niikuinii, ka siis, kui neid mitu korda leidma peab. Eestlaste lauludest 90 aastat tagasi, vabadussõja ajal ja suurte sõdade ajal räägime nüüd ja saatekülalised laulavad ka. Üheksa mõned aastad tagasi jaanilaupäeval meil veel võidupüha ei olnud. Võit Võnnu all oli käes. 23. juuni hommikul 1919. aastal marssisid Eesti sõjamehed pärast mitu päeva kestnud lahinguid võndu sisse. Ma ei ma, Ei ma. Vabadussõjaaegse marsilauluvabadusele esitasid põldsepp ja pojad. Selle laulu luuletas leitnant vilttropp tuntud vene sõduri Marsi viisile, mis oli väga populaarne esimese ilmasõja ajal. Meie räägime lauludest, mida 90 aastat tagasi ja hilisematel aastatel on eesti rahvas laulnud. Stuudios on Tallinna Ülikooli õppejõud Marju Kõivupuu rahvamuusikud Kaarel Kõivupuu ja Henrik Visla ja põldsepp ja pojad. Plaadi peal. Marju Kõivupuu. Milliseid laule lauldi, millest lauldi ja kes laulsid, kust viiside ja laulude sõnad võeti nii palju küsimärke korraga. Milliseid laule lauldi, vaatasin Eesti rahvaluule arhiivist ja mõningaid muid üleskirjutusi, tõsi, et selle sündmuse auks ka kohapeal siis sõdurid ise ja kõrgemad kõrgemad ohvitserid mõtlesid laule välja ja üks kirjeldus siis enam-vähem on umbes selline, et kuidas siis start, too läbi Tartu marssis, üks väeosa laulis marssides ja ohvitser kõndis kõrvalt ja ütles siis kogu sellele rühmale Määri pealt laulusõnu ette ja mehed siis laulsid suure vaimustusega ning linnarahvas kõndis kaasa, siis nad tahtsid kangesti teada, kuidas see laul lõpeb ja seenelised päevakajalised laulud sattusid siis samuti ka ajalehtedesse, aga levitati neid käsikirjaliselt, nagu ikka mindi koju pandi mälu järgi kirjamis kuuldi. Ja, ja koolipoiste ja täiskasvanute ülestähenduste põhjal need laulud jõudsid taas kord rahva suhu nagu alati, eks ole. Et ka suulise traditsiooni puhul ütleme, et keegi ütleb ees ja teised kordavad järele. Ja eks need laulud, mida toona lauldi, sisaldavad endas üksjagu motiive iri aegadest mis on seotud ühelt poolt natukene senti mentalismiga, samuti kodumad ruudusega, nii, aga mitte ainult kodumaal, vaid ka lähedaste inimeste. Kuna sõdurid on mehed, siis need lähedased inimesed on tütarlapsed nende truudusega. Ja arendati siis kõvasti edasi kogu seda pärandit, mis on ühelt poolt siis autori, luule ja teised rahvasuust ja tähelepanu väärne on seegi, et kui vaadata nende laulude geograafiat, milliseid kohanimesid seal nimetatakse ja mida siis kasutatakse nendes lauludes, mis annavad tunnistust kõikvõimalikest vägitegudest. Ja kuna Untsakatel on ilmunud äraütlemata tore plaat nendest vabadussõja lauludest nende esituses, siis siinkohal võib-olla oleks paslik kuulata seda laulu, et lähme palga peale tormi. Et see on piirkondlikult kõige lähemal ja kannab siis edasi nende sündmuste emotsioone ja motiive, mis seoses Võnnu Vaitseeescise lahinguga ette tulid. Poisid langemine antima. Ärgem jäägem teistel tulla külla. Poisina olla. Rull aga rull, ära poisid, püssid kätte, pudru ülal. Ärgem tehkem ka juttu tulla, küll aga oli alla pikka juttu troll. Palga peale tormituul. Liigutame kiirelt sõrmi, troll ära. Lähme. Valga. Kiirelt nõrgemaid rull. Näpuna Leedu Läti piirilt läänes Lappi trolla rull. Raul. Sõrmes õppi troll. Preilid meid patrullmeest. Riigikontroll arvel Need täna enam tulla alla ja sõit on palju kenam rull, aga poole täiesti. Palju? Aga kas selle laulu kohta, mida sõdurid Tartus laulsid, kas on teada ka, mis laul see oli, kas see võis seesama, lähme Valga peale tormi minna? See võis olla seesama laul, aga see võis ka olla mõni teine ja võib-olla nagu ma ütlesin, et ega see lauluteema või sisu ehk ei olegi nii oluline, vaid ühesõnaga minu kui uurija jaoks on väga oluline seegi fenomen, kuidas need laulud edasi kandusid ja kuivõrd oluline oli see inimestevaheline kommunikatsioon, et päevauudiseid nopiti otse tänavalt ja ega neid ei jäädakse kuulama ja kui nad inimestele midagi olulist ei ütleks. Ja, ja võib-olla see oligi omalaadne nii-öelda kõnelev rinde kroonika, sest toona me teame, et uudised levisid suust suhu noh, vajadusel ka käest kätte ja eks neid tõlgendati siis vastavalt oma arusaamadele. See võis olla ka näiteks lepalinnulaul mis on üks väga-väga tuntud laul on olgu-olgu teise maailmasõja ajal või, või? Sõja ajal vot eelmisele saatele tuginedes ma natukene siis ka taaskord värskendasin oma mälu ja tegin kodutööd ja vaatasin motiivide tausta natukene, mis nendes väga populaarsetes lauludes, olgu see siis, kui õitseb sirel või lenda, lenda, lepalind korduvad ja selle jäid sõelale siis Eesti sellised võib-olla vähem tuntud poeedid, mida on väga palju viisistatud. Ja üks nendest on Anna Haava, kelle eluaastad on siis 1864 57, vaatasin, et kas või seesama see nadi nunn, nadi nadi nunnad ehk, mida me teame andeks, anna andeks, et armastan sind, see miljonimängu küsimus selle teksti pani kirja Anna Haava aastal 1888. Samal aastal alustas näiteks Jakob Hurda rahvaluule suurkogumise ela daatumit. Me teame samuti. Tal on selline tore laulukene nagu lendal EPadriinuke, mis on kirja pandud aastal 1897. Ja kui hakata võrdlema nüüd teksti Palinu teksti ja lepatriinu teksti, siis leiab seal väga palju sellist kujundikeelega kokkulangevust. No võib-olla Anna Haava loomingust, mis on just läinud rahvalikku käibesse, mis ei ole nii-öelda ametlik ametlikud, sellised laulud on võib-olla ka see, et ei saa mitte vaiki olla, mida lauldakse, noh, nõukogude ajal oli populaarne kalamehe mõrsja, teate küll, eks ole, või siis meie nii-öelda matuse või leinalaulude klassikasse ööbiku surm, mida võib leida, eks ole, laululehtedelt samamoodi kaasaegne Mihkel Veske ja noh, kes sündis 1843 ja lahkus siit ilmast 1890. Laulupidudel lauldakse Nõukogude seal küll mitteametlikult, kas tunned maad? See on, eks ole, see marss, kodumaa, kas tunned maad, mis Peipsi rannalt, mis on kirja pandud 1880, kui ma õigesti mäletan ja võib-olla tema lauludest kõige populaarsem, mis samuti välja väärib miljonimängu küsimus on seesama armuvanne allikal kirja pandud 1874 ja mis algab sõnadega, kui kallist kodust, läheksin ma kurvalt kaugele kõik rahvamuusikat teavad seda, aga see on väga täpselt, on siis Mihkel Veske teksti kasutatud, on vähe varieerida. Või, või näiteks Ado Reinvald-i, noh, ütlen taas kord sünniaastaid ajastusse paigutatud 847922 müts maha, 1906, Mats alati on tubli mees ja siis, kui vaata selle kõrval, eks ole, nii-öelda see originaaltekste võimalikud rahvalikud variandid siis rahvaluule on tsenseerinud muuseas seda müts maha palju leebemaks ja paljud pehmemaks. Nii mõnedki väljendid on tunduvalt siibisemade silutumad. Aga paljude teiste autorite puhul rahvasuu on siis natukene sellist vängust lisanud. Ja ma tunnen, et ma tahaks praegusel hetkel kasutada võimalust, et mikrofon on minu käes. Jutujärg ka, et tänada neid, kes meile eelmisele saatele väga kenasti reageerisid ja omalt poolt soodsid laulusõnu. Paljudki me täna kasutame, nii ain Isodon n soon kui viie Ezstein kes andsid vihjeid ka erinevatele trükistele ja need trükised, mis puudutavad poliitilist folkloori ja sõjaga seotud laulupärandit on väga paljus välja antud just nimelt siis läänes. Mõned tekstid on pärit, et siis kahe sõjavahelistest kohalikest lehtedest näiteks on siin viidatud Otepää teataja 1941, kust on pärit ka suur osa Hiina müüri laulust, mis, mida proovime siis või julgeme siis täna laulda. Aga samuti siis Lindmäe suve seda Viljandimaal 1941, mida väga palju kosutas Oskar Loorits, kui ta kirjutas oma okupatsioon siis rahvakõver reeglise, rääkis väga või, või kirjeldas seda folkloori, kes siis kahe ilmasõja vahel ja nende needsamad keerulised sündmused alates siis 19.-st aastast lõpetades siis eesti okupeerimisega. Kuidas see nüüd oligi, et eks ole sind issand, hüüan kõigest väest, meid, röövel päästis röövli käest, eks ole, need 40.-te sündmused, aga nagu ma ütlen, et see on väga tundlik teema. Veel kord rõhutan, eks ole, et nõukogude ajal sellest ei räägitud, kuna folklooripreemia oli liiga kõrge selle eest. Ja, ja nii nende asjadega on, et nii nad on levinud, need laulud fragmentaarselt hästi palju. Missugust laulu nüüd kuulame siis, mitu laulu, mida me kuulda tahaksime, oli siin nüüd ära nimetatud, proovime te saatejuhi siis soovilootäit ja laulda ja maha mängida siis meie tagasihoidliku loomingulise kollektiivi esituses sellesama Lepalino laulukesi ja vaatame, mis juhtub. No nõnda tähendab jää, untsakad on väga kenasti sisse laulnud sellise toreda laulu, mis on samuti seotud Landeswehri sõja käes ja on siis, kui need saksad ära läksid ja selle kohta siis teatakse rääkida seda, et see tekst on siis väidetavalt koolipoiste poolt kirja pandud, kes läksid vabadusse. Ja seal omakorda siis seda nii-öelda redigeeriti täiendati ja lauldi kas rohkem või vähem lustlikud. Näiteks ma tean, et untsakate salajastest allikatest ma tean, et untsakad on need sellise kelmika võitu prääni, et oi, oi oi hullu iga päev sai nalja on välja jätnud, et sellele laulule siis anda võib-olla natukene sellist tõsidust ja sügavust. Aga kui me mõtleme, et need poisid, kes õppe läksid, olidki sellised 19 ja 20 ja nende emotsioonid võib-olla avaldusid sedapidi ja seal on siis ka rõõmsalt saame teada, mida siis kõik Landeswehri sõjas ette võeti. Et see on üks nagu selline koolipoiste tehtud laul, mis on siis jäänud meie rahva mällu täis mehed ei häbenenud ka seda laulda. Kolinat saksa ära läksid, ojja, voolavad kaasa, võtsid kulinaid saaks saada, aga eks hoolal ka taoliseid Narva tampoone, aga rulli peale nii, mis maaelu poole, aga peale keevis vaevu eesti poisi täi saanud mahti kaaru peale joosta ja eesti poisid ei saanud mahti kaalu peale joosta. Hotesse polnud vibu kas või haara Saulaski olnud, tõsis Pavlo tiibu kas või haaras saunas palklaga Rubanssis väljas ja siis äkki keeras selja valgla siis väljas ja keeras selja, küll siis lapemmeldati, igat moodi nüpeldati, siis ta vemmeldab. Tsiti Glentsid karvatalkus eemalt päka. Kui siis ka tarva narva taha karu aeti mar rikud maa aga. Aga aru aeti, teevad ma Tartu kandis saama, loobu köeti kaaru soojas hoogu Tartu kandis vaalu ega soojaku soomusrongi ülemparts lahmis punas. Soomusrongil pars lahtisest punanats, Kuperjanov, Paabiine, Stotest, Aased loomi, koper ja laabime Stotist, Aaseduurige Ireid varsti korda seati kaaru Peipsi taha. Ei korda, sealt ei kaalu seada oika suurises hirmust vaene väärise, seal oli tasulise elevust. Eesti poissi kartis väega, sesse lõid all välja ka. Lõi tal välja varsti jälle palga taga, passides kõõma saksaga, aga varsti jälle Valgada. Saabraga ruunitessaa varrakut koodi alter paroolid saavad akud. Laku toolid. Toule juhti Tapparites, luule, koidu löödi nässu saksa vägis in ladega, teine osa saada endale endale prii ja linna väära taas armu. Saps käis vaalu ja linnaosakaalu, ma viis oli sõjalugu eesti naiste sugu, neis oli sõjaluukand. Olgu peale taane seda nalja, joove, jutu jätkuks kalja. Räägime nüüd sellest laulust, mille kohta me palusime kuulajatelt, et andmeid ja mille kohta, nagu sa ütlesid tõesti meie suureks rõõmuks kuulajad reageerisid, see on see niinimetatud hiina müüri laul, mille kohta tegelikult On arvatud, et võib-olla on see laul juba vabadussõja ajast pärit, sest teadupärast punaarmees oli palju Hiina sõdureid, neid jõudsid ka Eesti pinnale, et võib-olla sellest ajast on juba et võib-olla selle tõttu on see laul olnud ka juba vabadussõja ajal lauldud laul, aga on meil tõestust ka selle kohta Ega selle kohta, nagu ma ütlesin, tõestust on raske leida, sellepärast et kes neid laule toona ikka nii väga dokumenteeris folkloori kogumise folkloorihuvi oli seotud niisuguste võib-olla natukene teiste teemadega, sest et ütleme, kahe sõja vaheline järgne aeg on olnud piisavalt keeruline ja ega me oma lähimineviku probleemidest ju väga rääkida ei taha. Ja nagu ma ütlesin, siit ka kuulajate saadetud kirjadest tuli välja see, et seda laulu on pigem dokumenteeritud ja säilitatud rohkem eksiilis ja iseäranis nende eestlaste poolt, kes siis sattusid läände tegelikult, ega ju Venemaa eestlaste käest, minu andmetel ei ole ka selliseid laule küsitud ja küllap nende maailma nägemine on olnud teine. Aga selge on see, et eesti sõdur ju praktiliselt viimase viimane 100 aastat on võidelnud väga erinevad vägedes väga erinevatel maadel, ta teeb seda ju tänagi, olgem ausad, mõned pöörduvad sealt või paljud pöörduvad sealt tagasi eluga, mõned mitte nii hea tervisega ja on ka neid, kes jäävad võõramaamulda, et selles mõttes on see teema aktuaalne ja nagu ma korduvalt rõhutanud, ka kuulajad kirjutasid sellest kinnituseks sellele samale väitele. Neid motiive kohandatakse vastavalt oludele ja tänu sellele, et meie, Eesti mees on sõdinud väga erinevatel väe rinnetel Eestisse jõudnud ka väga erinevate rahvaste meloodiad. Kui vaadata kas või näiteks vabadussõjaaegseid laule, siis meloodiaid võeti üle vene folkloorist ja vene muusikast. Sõnad kohandati vastavalt meie oludele, et see internatsionaalsus on, on hämmast, seda, et ühesõnaga kõik, mis sobib nagu võitlusvaimu tõstmiseks emotsioonide toetuseks läheb käiku ja näiteks kui võrrelda tekste ütleme näiteks venekeelset teksti ja sellele tehtud eestikeelseid sõnu, siis nii ideoloogia kui sõnum on erinev, aga meloodia on siis läinud võetud kasutusele, läinud käiku. Ja samamoodi noh, selle hiina müüri lauluga on, domineerib praegu teise maailmasõjajärgne arusaamine. Ja need pinged ja, ja, ja siis vaevad, aga samuti ma vaatasin ka, et nii mõnedki read võiks viia sinnasamasse tagasi suur või tähendab mitte ainult suur ja lai on maa, mis on mu kodu, vaid seesama Veske, kas tunned maad? Eks ole, et me oma ajaloo peale mõtleme, siis pole ju imestada, et mõnikord tahame olla olla ka kõige suuremad ja kõige tugevamad. Ja kõige julgemad. Jah, loomulikult seda enam, et seda enam, et meil on olnud selliseid võite nagu kasvõi seesama suhteliselt, kui me võtame sõjasõdade ajalugu, siis suhtele lihtsalt väike võit on ju tegelikult sõda lande või võite siis Võnnu all. Aga samas ta tähendas emotsionaalselt väga palju meie jaoks ja sellepärast me oleme siis omistanud meie oma rahva ajaloos talle väga olulise tähenduse, kuigi nagu ma ütlen, et mulle tundub, et tänapäeval kipub see tähendus pisut tuhmuma. Kui müts maha laul läks rahvasuus leebemaks, siis seda laulu olete teie nüüd ise leebemaks teinud. Noh, paraku jah, siin on nüüd erinevaid erinevate saadetiste saime, proovisime siin kokku panna väikese niisuguse lihtsama terviku mis ütleb sedasama, küll aga rahvakeeles ja võib-olla teinekord natukene Rustikaalsemalt välja seda mõtet, et tegelikult hoolimata Ta Eesti riigi väiksusest eesti väikesest rahvaarvust me oleme väga visa, väga vapper rahvas meiega, meid tuleb austada, meid tuleb arvestada. Ja miks mitte, kui nüüd muutuda pateetiliseks kannab see sedasama sõnumit, et Eesti rahvas saage suureks vaimult, nagu ütles Jakob Hurt, mitte rahvaarvult. Sest omariiklus nii väikese rahvaarvuga etnose rahva puhul on siiski muljetavaldav ja tähelepanu väärne ja see lubab endale aeg-ajalt ka selliseid väljendeid, mida me siis kasutame nii-öelda mitteametlikus suhtluses. Nii ja see laul kõlab nii. Vaatame, mis saab. Eesti riigi käib vastu Riina müüri. Venemaa on väike osa. Varsti Pätsime reegleid, Reini Stalin. Siit, kus on varjupaik. Eesti meist loodan võimsealsuure, meie poisilt vahvat tugeva erivatiplaat saksa. Hollywoodis Eesti kraade pika Eesti päeva Berliini, Patarei Rooma paavst, tuleb kaema isegi viisi tõsta ta raba hoolega. No see oli nüüd näide sellest, kuidas inimesed laulavad siis, kui ei ole toetavat stuudiotehnikat, kui ei korrigeerita heli, nii et teoreetiliselt võiks öelda nii, nagu ütles mulle üks kolleeg, kui ma olin tulnud Lõuna-Eestist välitööd, et helde jumal, miks sa sõidad sinna, sa võid ju minna ka linnas suvalise poe taha ja kuulata, mida rahvas räägib ja kuidas rahvas tegelikult laulab. Nii nagu rahvas täna õhtul jaanitule ääres laulab Nii nagu rahvas täna õhtul jaanitule ääres laulab ja võib olla ka see liigne disainitud helitehnika võimalused on peletanud selle, et ega rahvas enam ei laula, rahvas paneb aparatuuri taha huilgama ja siis ettevaatlikult üritab temast a kas üle rääkida, mida võiks juba nimetada millekski muuks tegevuseks või siis temaga kaasas laulda niimoodi, et omaenda häält ei olegi kuulda. See saade peaks meid tegelikult meid kõiki julgustama, niisama omaenda rõõmuks lõbuks laulma. Aga teeme nüüd hingetõmbepausi ja enne kui üht populaarsemat tuntumat vabadussõjalaulu kuulame ja laulame enne pisut viisidest, kuidas neid leiti ja kuidas neid loodi. Kui me räägime nüüd meloodiatest, millele on tublid sõjamehed või siis ka meie oma luuletaja tekste kirjutatud tänud ja need tekstid on võetud, kasutusele lauldud, siis on ka palju selliseid meloodiaid mis oma romantilisusega puudutavad meie hingekeeli, mida on ka mängitud ja tõenäoliselt võib-olla on olnud ka mingisugused sõnad. Ja üks selline lugu on kuidagi, ma ei oska nii-öelda natukene hingelähedane ehk mullegi mis on ka levinud üle ajastute, keele ja kultuuripiiride. Ehk siis Kaarel ja Hendrik mängivad selle ja Kaarel räägib lähemalt, kus ta selle pessist minu mälus on see tema üks vist üks esimesi lõõtsalugusid üldse, mida ta Teppo lõõtsa mängima See on üks saksa lugu, mille ma õppisin Margus Põldsepa käest kuus-seitse aastat tagasi. Saksakeelne pealkiri Allan vennihhom. Tõlkes tähendaks see siis, et kui ma tulen tagasi või saabudes koju või kuidas, kui romantiliselt keegi soovib selle tõlkija ja üks lahe fakt on selle kohta, et selle laulu on üles korjanud selline küllaltki vähetuntud artist nagu Elvis Presley ja tema tõlkis selle inglise keelde. Ja tema esituses on selle loo nimeks vudenhart. See on siiski Saksa lugu. Et mis saksa lugu, mis on jõudnud siis tõenäoliselt sõja ka eestisse ja siis sealt Saksamaalt on jõudnud igale poole mujale seika lugu. Ma mäletan seda, kui Kaarel käis tutvustamas Eesti lõõtsa ühel minu loengul ja siis olid seal kohal väga erinevad üliõpilased Ameerikast ja kus iganes ja nad hakkasid igaüks nii-öelda vastavalt kas inglise või saksa keeles laulma ja kaasa plaksutama ja teadsid seda lugu. Ja see lugu on võib-olla see näide, et kuivõrd noh, niisugune rahvusvaheline keele ja kultuuripiire ületav on muusika, muusikaline folkloor ja võib-olla emotsionaalne sõnum, mida see lugu kaasas kannab endaga, see on selline lugu, mida teadsid vabadussõja ajal juba eesti mehed karta laseb, et teadsid, sest et mingite teadmiste kohaselt on see lugu pärit lõõtspilli kodumaalt Austriast, kus ta on siis levinud Saksamaale, sealt omakorda Euroopasse ja ja seda on mängitud ja on teatud, aga ta on nagu vähem tuntud. Võib-olla sellepärast, et ta on keerulisem mängida. Aga nüüd siis Singeri masinast? Läheme Singeri masina juurde ja minul on Singeri masin alles ja ta õmbleb päris hästi teksapükse ja ja kingi aitab teinekord parandada ja kotte ja, ja nagu selles laulus öeldakse, tema teda pistnud ei ole, hoolimata sellest, et on igasuguseid muid toredaid masinaid. Aga vaieldamatult vabadussõjaga seondub selline legendaarne kangelane, nagu seda on Julius Kuperjanov ja nagu igale reaalsele kangelasele, nii ka temale on omistatud kahtlemata Ta pisut enamat, ehk kui see mees teha suutis, kuigi ta tegi niigi palju. Ma mäletan, see oli minu keskkooli ajal, kui Tartus oli kombeks käia jõululaupäeval muuhulgas ka Julius Kuperjanovi tähistamata toona tähistamata haual. Ja ma mäletan, et meie ajal õpetaja küsis meie käest, et kas te lähete Julius Kuperjanovi hauale ja otse loomulikult, kui sa oled 17 18, kui sa oled, eks ole sündinud, või tähendab, sinu noorus möödub sellel ajal, kui Leonid seltsimees Leonid Brežnevi valitsemisaja lõpuni on jäänud õige vähe aega ja siis me olime parasjagu mässumeelsed ja loomulikult me teadsime, et me läheme. Ja siis ta küsis meie käest, aga kuulge, kas te üldse teate, kes oli Julius Kuperjanov ja see pani mind hästi mõtlema, ta rääkis selles ajaloo tunnis suhteliselt pikalt ja põhjalikult ja ta ütles, et ta tuleb meiega kaasa, sellepärast et me läheme sinna kui õppekäigule, et me ei lähe mitte poliitilisest protestist, vaid me läheme, räägime siis, et kui on kombeks sinna minna, siis tulebki saada, kes see mees oli, mida ta tegi ja miks tema haual käiakse. Et sellised lood nagu, nagu tulevad minu põlvkonnast meelde ja küllap Julius Kuperjanov ehk tänastele noortele on kõnekas ja nii ka see väga tore lugu mille meloodia on samuti rahvusvahelisest popmuusikast meile väga hästi teada ja tuttav on siis saanud need toredad sõnad, mille kohta siis rahvasuu teab rääkida, et noh, naabrid on alati rumalamad kui meie. Et kui lätlased olid kuulnud, kui eesti sõdurid laulsid sedasama laulu Kuperjanov, laste Singeri masinad tõusid püsti ja võtsid mütsid peast, arvates et see on siis eesti hümn. Untsakad esitavad selle nüüd siis juba nii-öelda tuntud headuses. Riistakoti asi leiva kristlane ja. Sukul langeda seid koored, iludena. Veeluure, armas kena, Tuuru. Omaga. Too lauale koeri ja ka aed õude mäega. Vetkana leiba. Ja ta käeli paypal regi ja ta käib. See tuura vasta, suurus ei mängi ta. Tal ühte. Ja ta suunas. Tuleb vaid all. No samasugused, samasuguseid motiive oleme täheldanud ka teiste sõjaväes olnud eestlaste mälestustest, noh eelmisel kolar, me rääkisime siin meie tublid kirja saatsid, kinnitasid, et ega ma väga ei valetanud, et eesti keeles lauldi laule, mille poliitiline sõnum oli risti vastupidi maaideoloogiale, mille väes teeniti ja ka neid laule meloodia tõttu austajaid sügavas harduses ja härduses vee uskudes naiivselt, et need kõnelevad siis sügavast patriotismist armastusest nõukogude kodumaa ja Nõukogude ideoloogia vastu. Ma ei oska öelda, sina, Kaarel, tulid nüüd ka aasta otsa Eesti sõjaväest, kas selliseid asju tuli sul ka ette? Et, et ühesõnaga, et oli selliseid tekste teksti, laule mida sai kasutada mitmetähenduslikkus võtmes. Aga kas niisugust asja on, et sõdur istub õhtul ja laulab? Seda oli näiteks vahepeal aega teenides vahipataljonis, siis meil oli seal ühe, too peale vist neli kitarri olemas. Siis sai tsirkust ja naljaliigil midagi sellist, mis võib-olla, mida niimoodi kahe kahe ja poole pealt haarata saaks. Siukest näidet. Kahjuks ei ole. Singeri masinadki võib-olla lauldi jaanilaupäeva õhtul Eestimaal 90 aastat tagasi mitte ainult sõdurit rindel ja rinde ääres, vaid ka inimesed lõkketule ääres. Ja küllap see nii on olnud, sellepärast et jaanipäev on ka meie jaoks väga oluline selline aasta ringi püha mille juured ulatuvad kaugele eelkristlikku aega, mis on seotud meie põhjamaa suvede lühidusega päikese vähesusega, sest nagu kurirahvas küsib, et mille poolest on Eestis jaanipäev jõulud ka sarnased, et mõlemal päeval on pluss viis kraadi sooja, sajab vihma. Loodame, et sellel aastal on pisut parem jaanitule lõkke on võimalus olla tulla kokku ja jaanitule ääres on lauldud ka vanu laule. Pikka aega on saadud osa nii tühisest söömisest. Meie esivanemad 100 aastat tagasi enamgi veel, palusid karjaõnne looma on toiduon ja koos tantsimine, kaaslase otsimine, jaaniussikese sõnajalaõie otsimine on ka väga sümboolne tegevus. Nii et, et see on taaskord üks ilus ilus võimalus looduses kokku saada, tunda rõõmu oma lähedastest, oma sõpradest, nendest inimestest, kellega sa koos oled. Uuema aja jaanilauludes teavad kõik seda toredat laulu, mida siis üüratakse. Ansambli Fix saatel, kui ma õigesti mäletan, eks ole, jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi ja mis seal rohu sees tehakse? Kenasti aimab järele niisugust rahvalikku stiili. Aga meie vanemas laulupärandis on ka riigi värsilisi laule ja kui sa rääkisid, et võiks laulda mõne Jaani laulu ka, siis ma mõtlesin kõigepealt, et eks ma ise olen sealt Läti piiri äärest pärit ja need vanemad laulud on tugevasti läti meloodiatega kokku köidetud. Noored mehed, kes julgesid täna saatesse kaasa tulla, me oleme tegelikult kõik juuripidi sealtsamast Läti piiri äärest. Põlvnemine nii-öelda ja, ja need pärimused on, on vanemate vanavanemate kaudu edasi tulnud. Ja kui me räägime ka lahingust Võnnu all, see on samamoodi selline liminaalne linnakene, et Eesti ja Läti nimega, et võib-olla siis meenutaks ühte sellist regivärsivormis jaanilaulu, mis räägib sellest, kuidas seda jaani on oodatud, et ta toob siis kaasa kõike seda head, korraliku kõhutäie, nagu ikka pidude puhul. Ja kuidas, kuidas siis mida siis sellest jaanist on oodatud? Läämiivel ja nii ka ema oli. Lääni veel oli ka ema oli ka kasson Jaanilgahharbe hääli ka oli. Kas on, ja niga haar. Liinijaan tuli ummi latsi kaema liiga liiga. Jaan Tollummilatsi kaemaali, kõntse kullast Kondu müüde, liigu, Bly könn see kullast kandu, müüdaali. Kõnts, Käepõldu müüd hääli. Oli ka, könn see pikk põldu nüüd hääli kokku. Jaan tõi kaaru kappa tärve Eli Bly. Jaan töigaaruga paar talve liiga Jaan Iriki rüppe püüdev liiga oli Jaan Thai rükki rüppe. Linn. Jaan tuli ummilatsi kaema, liiga oli ka ja tuliumi latsi kaema liig. Mis nas Öövem ysna ovaali. Lehiga, mis naas ö väänis. Näe, joova, liigu, saia, sööve, õlut joovad. Liiga saias Ööve õlut jooma, ovaali. Jaan ligi liia õnne liig. Oli ka o ja e-kiri õnne liigu. Jaan tõi ligi linaõnne, liigu, leejaan tellilgi linaõnne. Saates esinesid Marju Kõivupuu ja pojad stuudios ja põldsepp ja pojad. Plaadi Eesti vabadussõjas laulud pealt. Saate toimetaja on Piret Kriivan ja saate Eesti lugu. Kodulehelt leiate veel mitu saadet, mida saab kaasa laulda. Olgu võidupühal jaanipäeval või veel mõnel teisel toredal päeval eestimaal. Olge rõõmsad.