Tere ja ilusat päeva taas kord siit rahvateenrite stuudiost, dünaamiline trio, taas teie ees meie päevakajalisi probleeme lahkamas Heidit Kaio, Eesti Ekspress, Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht ja mina, saatejuht Aarne Rannamäe, samuti rahvusringhäälingust. Niisugune. Isegi vist ei saa enam öelda, südasuvine vaikelu on käimas, südasuveaeg on nagu läbi, täna on juba esimene august ja tuleb hakata vägisi sügise mõtteid mõtlema. Ehk siis läheb ka meie elukene siin Eestimaa peal natukene säravamaks ja, ja aktiivsemaks, aga, aga praegu ta on, nagu on seal Repad juba Eestis kohal mõnda aega madonna ja Brasiilia vutimehed tulevad. Pangad mõtlevad ka sügise peale lootes siis anda ka edaspidi natukene kergemat laenu, samas pisut pitsitada kõiki neid, keda pitsitada annab. Aga selle tänase jutu alguseks. Ma tahtsin lugeda ühte, lõika ette muide turmat ise, urnad saatis mulle ükskord on emailiga hiilgava ilusa luuletuse, tervet luuletust on muidugi ette lugeda, jõuab. Aga algus on niisugune, mina jälle luuletus, auto ei ole, ei ole kohe-kohe ütleme, kas see on kallis pensionäri pere Toompealt tulin tooma tere kiitust kõigi südamesse, kes on tulnud Hanilasse hetkel majanduses kriis on raske, kuid ärge nina norgu laskekriisis, millel nimeks Mosu virinast ei ole kasu. Pigem rohkem mõtteid, häid siis peagi. Meite kriis on läinud? No nii kaua nii kaua, kuni kuni on selliseid värsiseppi meil Toompeal selle autor on siis riigikogu reformierakondlasest liige Lauri Luik, kes siis käis hanila rahvaga kohtumas ja pärast panin oma kohtumise tulemused oma oma blogisse üles, aga, aga südantsoojendav igal juhul. Ma tahaks öelda, et ma olen nõus sinuga, et on südasuvine vaikus, et sellel nädalal on tulnud nii olulisi majandusuudiseid, et vaikuseks küll ei saa nimetada, räägime nendest olulistest majandusuudistest, no näiteks see, et, et justkui usas olevat kriis läbi või noh, vähemalt on mingisugune stabiliseerumine. Muidugi siin Baltikumis veel ei saa aru, kas seal tunneli lõpus on valgus või sealt tuleb rong. Et Baltikumi uudised päris karmid, eriti Leedus, et Leedu majanduslangusele Päritunneli tunnelist tuleb rong küll, aga tähtis on selle rongi eest ära hüpata, mitte mitte siin alla jääda. Ja aga see oli jah, täiesti imekspandav, et USA tegelikult rahvusvaheline väga mõjukas ajakiri Newsweek pani oma esikaanele sellise sihukese nuh Mitmehüüumärgiga laused dressinis õue või oligi niimoodi, kui mälu järgi tsiteerin masu läbi. Aga. Meie kolleeg Neeme raudtee Ameerikast teatas siis see, et USAs on masu läbi, tuli üllatuseks isegi president Obamale, et isegi isegi tema ei olnud seda kuulnud, et seeläbi No samas jälle kuulates siin Neeme uudiseid viimastel nädalatel ma olen väga truu vikerraadio kuulaja, siis tegelikult on neemega selliste optimistlikumad nooti juba ka enda enda jutus edasi kandnud. Mis muidugi Eestit puudutab, siis meil on loomulikult hõisata vara, et, et meie majanduse edasine hea käekäik sõltub kahest asjast ennekõike, et üks asi on see, et kuna meie majandus on sedavõrd seotud nabanööri pidi Põhjala riikidega, et mismoodi seal sellest masust üle saadakse? Jaa, jaa. Ja alles seejärel, kui seal asjad lähevad paremaks, hakkavad meil asjad paremaks minema ja teine asi on ikkagi see, et, et kui saab suvi läbi sellised suvised ajutised töökohad kaovad, et mida teeb tööpuudus meil sügisel sügiskuudel, september, oktoober, november. Et see on teine oluline nagu märksõna, et, et meil on veel vara nagu hõisata, et et kõik on nagu, kõik on nagu möödas või põhi on nagu käes. No siin on mure tööpuuduse pärast on täiesti õigustatud, sest et see praegu ju näitas 17 protsenti tööpuuduseks, et ja see on nüüd suvisel hooajatööde kõrg kõrg, kõrgajale. See on ka ainult registreeritud töötut on siis nüüd juba 70 70000 ehk 17 protsenti, aga kui palju neid tegelikult on? Ilmselt siin ikkagi need mingit lääneülevaated on, on selles suhtes täpsemalt, et töötuid on kindlasti ka noh, ütleme suurusjärgu võrra rohkem pealt 100000 juba kindlasti oleks võtta tuli. Lätist, kes uurides Mokvoorinud, uurisin tema käest, noh, kuidas siis Lätis on, siis, siis ta rääkis, et Lätis on praegu väga positiivsed meeleolud, sest Leedus on veel kehvem. Et meil siin kolmel omavahel kolm omavahel saame siin tuju üleval üksteisel hoida sellega, et võrrelda ja kellel on veel kehvem. Meie tulemused peaks tulema kuskil 10. 12. augusti paiku, kui mu mälu ei peta, ehk siis teise kvartali majanduslanguse näitajad, mis siis leedulased 22,4 protsenti, et meil on vargsi juba antud mõista, et majanduslanguse protsent tuleb väiksem kui Leedus. Aga tuleb ilmselt suurem, kui oli esimeses kvartalis. Ja see oli 15 15,1 protsenti, nii et jah, aga tuleb ta ütleme pluss või miinuspoolele ühe protsendiga ütleme, maksimum kahe protsendiga ega, ega seal mingit sellist sisulist tähendust ei ole, tähendab, olukord on ikkagi hulle. Kui siin võtta kas või ainult tööstustoodangu kahanemine, siis aastaga on läinud 30 protsenti ja jae jaemüük on langenud 11 protsenti ja noh, ühesõnaga et keerulised ajad sügisel on kindlasti veel ees. Uudiseid on nagu sa ju isegi. Jah, aga need on ikkagi selliseid uudiseid, et vaata, kui siin Juzvik oma oma uue värske numbri kaane tegija, eks ole, siis noh, ikkagi see, see võib-olla isegi ebareaalne või, või noh, enneaegne, aga, aga see on nagu nagu haige inimesega ta ikka usub paranemist, eks ole, ja ootad, nõid ei jõua enam taluda. Arne, ma loen praegu nobelist Orhan Pamuki raamatut, lumi, väga hea raamat, väga hästi kirjutatud ja, ja ja vahelduseks ka eesti keelde väga hästi tõlgitud ja toimetatud ja võin kinnitada, et on, et, et seal oli üks väga tore nüanss on see, et kui see peategelane, luuletaja ka läheb sinna mägilinna kuskil maapiirkonnas kartuli seisnud, siis rääkides kohalike võimuesindajatega kuulata seda või, või küsib ta seda, et miks siin niimoodi on, et hommikul ma kuulan ilmateadet, eelmisel õhtul kuulad ilmateadet, aga aga tegelikult järgmisel päeval on palju halvem ilm. Ja siis ütleme nii, et see on meie võimuda teadlik nagu poliitika, et inimeste meeleolu on tööpuudus ja üldise olukorra pärast väga madal ja Me näitamegi palju paremad ilma inimestele ennustame, kui, kui tegelikult me teame, et tuleb inimeste meeleolu üleval. Tegelikult peaks olema vastupidi ütlema, et tuleb ikka hull hommikul üllatus, suur, kui on ilmunud varem iga asjaga on niimoodi, eks ole, mitte ainult ilmaga, et tore ikka, kui parem on, kui, kui loodeti. Aga mis me veel tahame rääkida, elektri hind langeb? See on nüüd niisugune noh, üldist olukorda arvesse võttes ikka täiesti täiesti täiesti pommunis. Noh, ma ei ütleks jällegi, et ta nii väga pommuudis on, et ja ei olegi see langus on mis arvestati välja, et keskmise pere kohta 12 krooni kuus, et noh mõnes mõttes on nagu langus, aga mõnes mõttes ei ole ka, et et tegelikult on ju ju ju hinnad Eestis juba mõnda aega olnud langustrendis, mida näitavad tarbijahinna indeksi muutuste noh nagu lähemalt lahti kirjutised on olnud, kõik laenuintressid on olnud noh, ütleme, euribor on kukkumisest mitu, mistõttu on inimestel läinud laenud nagu mitu 1000 krooni odavamaks. Et tegelikult noh, see selles valguses ta nagu ei ole väga üllatav seda enam, et seda, kuidas, kuidas elektri hinda arvestaks seda korda nagu muudetud. Ma ikka arvan, et tegemist on pommuudisega, Eesti energia on seni käitunud näidanud ennast käituma, proovime ka muideks, kukkusin kui, kui ettevõte, kes väga, ei ei noh, ei muretse selle pärast, kuidas tarbijad selle hinnaga hakkama saab, kas üldine üldine taust on hinnapoliitikast tõusev või langev, et Eesti energia on siiski ajanud sellist väga-väga karmi enesekeskset kasumi, kasumit taga ajavad poliitikat. Mind tegi mind küll see üllatus, et sa olid songlesinotoohow, elektri in long, et vot see on küll midagi midagi, mida veel varem näinud ega kuulnud ei ole. Ja, ja ütleme, mis siin nüüd siin saate alguses sai mainitud pankasid, et raha tuleb käima saada ka ka laenuraha, et, et siis on ikkagi lootust. Tarbimine tõenäoliselt ikkagi päästab, päästab uuesti majandus või või vähemalt hakkab teda nii-öelda jalgele upitama. No tarbimine on tõusnud. Ma saan aru, et sellele juulikuus, mis on väikse tarbimisega kuu, oli siiski selle aasta parim parim ostu. Ilusa ilmaga, et me lehtedest loeme küll, kuidas pangad pitsitavad üht või teist peret ja, ja siin alles täna ma lugesin ühte ühte juhtumit, kus kus abikaasa siis mitte, laenuvõtja sunniti ka minema selle, selle panga nii-öelda kliendiks ja ta ta palka hakkaks laekuma sinna. Kuigi noh, muidugi üldine kohustus jah. Aga, aga ta ei olnud seda teinud ja 10 aastat oli vaadatud nagu, nagu läbi sõrmede, aga aga siis nüüd nüüd, et nii-öelda riske maandada, helistati ja öeldi viisakalt küll, kuid, kuid väga selgelt ja ühemõtteliselt, et me peame need asjad üle vaatama, kui, kui, kui te ei, ei täida neid nõudmisi. Ja, ja noh, selle taustal see uudis, et, et võib-olla sügisest pangad hakkavad jälle nii-öelda mahedamat laenu andma, on, on väga-väga vahva. No mina olen selles suhtes muidugi skeptiline, et selle kahel põhjusel, et pärast seda, kui Erkki Raasuke ütleme siis kohalikus neid pangajuhi kohalt Läks pisut kõrgemasse ametisse on tegelikult Eestis Swedbanga puhul paistab, et kõik otsused olulised otsused tehakse ühes teises riigis nimega Rootsi. Et see, kas meil nüüd need laenutingimused lähevad lihtsamaks või mitte kindlasti sõltub sellest, millised meeleolud on, on sügisel Rootsis, kuidas Rootsi majandus tervikuna, kuidas tal läheb ja alles siis vaadatakse siia Eesti poole ja, ja tegelikult see priid Berensi poolt noh, moka otsast mainitud võimalus, et võib-olla see omafinantseeringuga härra tuuakse 30-lt protsendilt 10-le 20-le oli, oli ju seotud ühe väga selge nagu märksõnaga, see oli tööhõive. Et ta ütles, et kui tööpuudus Eestis peaks sügisel kasvama oluliselt ja inimeste maksevõime muutub kehvemaks siis see, et kinnisvarahinnad on, on väga madalale kukkunud ja praegu oleks justkui lihtne soetada, näid see jama, pankade laenukraane. Et ikkagi põhiline asi on see, et mis saab inimeste maksustamist. Maksuvõime ja tööhõive on on ja tal on üks seesama asi. Ei kuulasin praegu Hormentit, et mullalimaalse see uudis tähelepanuta jäänud. Aktuaalses kaameras oli üks päev väga, ma ütleksin, valgustuslik lugu, see puudutas auto liisimist kuidas, kuidas liisingufirmad, mis on siis nii-öelda pankade nii-öelda harukontoreid või tütarfirmad ei, ei taha naljalt liisingut anda uuele autole, vaid tahavad lahti saada nendest autodest, mis on, mis seisavad, noh, mitte ei ole endal olemas niukseid platsi, kus nad seisavad, aga nüüd autokauplusi ja auto automüügikohti laiali. Aga hea meelega annavad, annavad neid väga headel tingimustel ära juba juba hind on alla lastud ja teiseks, seal on tehtud mitmeid soodustusi, kaasa arvatud omafinantseeringu null ja ja null protsenti ja, ja ka siin noh, intress on isegi kohati kampaania käigus nulli peale lasknud või väga madalale, et tasub tegelikult vaadata, surfasin mööda neid netilehekülgi, kus, kus neid autosid pakuti ja, ja seal on tõepoolest valik on praegu ikka saa sajad ja sajad autod. Nojah, valik võib ju hea olla, aga aga kui inimestel on ebakindlus oma tuleviku suhtes, siis, siis olgu see pakkumine nii hea kui tahes ega ei ega ei minda ju ostma. Ma pean silmas seda, kui inimesel on autovahetus soov või ütleme, vana vana liising lõpeb ja, ja on võimalus vahetada, ega siis need, kellel on, on praegu ikkagi töö, nii et need saavad ju põhimõtteliselt seda, seda nii-öelda vana elu võib-olla natuke kärbitud kujul ikkagi edasi elada. Kui mu mälu ei peta, siis ma lugesin ühest, Läti veebisaidilt, et Swedpangal on kogu Baltikumis selle masu tõttu ja inimeste liisingute katkestamise tõttu vist ligi 3000 autot praegusel hetkel juba käes, et mida üritatakse realiseerida, aga head teema nagu see, millele sa vihjasid Aktuaalse kaamera remont sünnivad ikkagi nagu elust enesest, et tegelikult ma võin rääkida selle, selle teema sünni ära, et üks meie üks meie töötaja tahtis masu tõttu vahetada oma senist autot väiksema vastu, mis oleks väiksema kubatuuriga, võtaks vähem kütust ja ja läks ühte panka, kelle, kelle kliente juba praegu on ja, ja ta sai oma eelmise auto müügist uue auto ostu jaoks oli tal umbes 50 protsenti nagu sissemaksu raha olemas. Ja see pank keeldus talle täiesti uut autot müümast, olgugi et tal oli 50 protsenti sissemaksest olemas ja kindel töökoht ka. Ja ütles, et jah, et me võimaldame teil auto ostu, aga siis te peate ostma meilt kellegi poolt, noh, nagu ele saetud liisinguauto. Täitsa uskumatu. Noh, et mis selle peale öelda, et ütles Linnar Priimägi, et pangad on saatanast või kuradi et tahame või ei taha, aga, aga suuresti nad meie elu ju dikteerivad, et no aga kui, kui liisingut ei anta, siis autot ei osta ka, tähendab kui palju siis on meie, meie, meie seas neid, kes, kes kohe selle raha letti panevad ja vilistavad liisingute pankadele. No ma lugesin, et Üllar Jörberg ostis endale Hummeri käis jalaväe ja raha kohe letti välja, ostis ära. Noh, aga tuleme siis nii-öelda, ma ei tea, kas see on nüüd sellest hapukurgihooajast või, või, või, või on tegu sellise ikkagi tõsise teemaga, aga igal juhul väga palju meediakajastust on, on see asi nüüd nädala jooksul leidnud, ehk siis on keeleseaduse karmistamisest jutt? Meile tahetakse siis meile, ajakirjanikele ja ajakirjandusväljaannetele toimetustele tahetakse nii-öelda vitsaga teha selgeks, et et kui sa õiget eesti keelt ei räägi, siis ja korraliku ja korrektselt ja, ja, ja kui sa noh, nii-öelda üle jalalaset kasutad igasuguseid väljendeid, mis ei sobi nagu Oxfordi eesti keelde siis siis hakkavad hakkavad hirmsad trahvid lendama. Minu esimene reaktsioon sinna oli küll, et püha jumala, et kas see on nüüd siis kõige olulisem küsimus, millega, millega praegu tegeleda? Need on, kindlasti ei ole kõige olulisem küsimus. Pigem jah, aga, aga tõesti, see on hämmastav küsimused ja selline asi üldse üles tõuseb. Mitte et keelt ei võiks normeerida, seda ju tehakse ÕSis õigekeelsussõnaraamatus, nii, aga tõepoolest hämmastav seadusepunkt. Mis just sedasama, seda ajakirjandusväljaannete keele õigsust nõuab mitmed ajakirjad ajakirjast välja, et nad ei peaks kirjutama õiges keeles muidugi peavad. Aga, aga mulle tundub, et, et selleks, et see seadus, selline seadus saaks üldse funktsioneerida, selleks on vaatajal tohutu hulk selliseid täpsustavaid punkte ja korrigeerivaid nagu viiteid, et, et see noh, nagu mingil mõistlikul moel saaks üleüldse toimida, et mul tuleb kohe näiteks meelde see, et mingi nädal tagasi kuulasin vikerraadiost ja järjekordset masuteemalist intervjuud, kus üks rahandusministeeriumi ametnik rääkis väga tähtsalt sellest, missugused eelarveplaanid on kavas ja tal oli parasiitsõna muidugist. Ja ja nüüd ma ei kujuta ette, et kuidas see, kuidas see peaks toimima, see olukord, et kas näiteks reporter peaks katkestama, sest et toimub oluline keele rikkunud Ja ma arvan küll, tuleb korraliga mis muidugist, sõna sellist sõna ei ole, mina olen muide täna Ta on olnud kaks korda sana, noh see tähendab juba 400 trahviühikut. Me oleme üksinda ära teeninud, pluss siis vikerraadio, ma arvan, peaksid nii-öelda juriidilise isikuna saama saama ka ühe, ühe üks 50 tonni oleks paras. Kusjuures siis näiteks sellesse see seadus ju nõuab seda, et üleriigilised väljaanded peavad olema siis korrektse keelekasutusega ja, ja siis elektroonilised väljaanded siis raadio ja televisioon peavad lihtsalt olema korrektne keelekasutus, kus sa täpsemalt nagu siis ei ole seal kirjas see, et, et mis see, mis see korrektne keelekasutus on, aga no näiteks Aktuaalse kaamera reporter Saaremaal härra muld kindlasti ei käi selle alles, ta räägib selgelt saare murret, et tal on väga selgelt märgatav probleem õ-tähe välja ütlema. Ütleme probleem, see on pigem täna minu, minu silmis on see väga positiivne asi minu meelest seal enamuse inimeste jaoks positiivne, ainult et kas, kas Margus tohib edaspidi, kui see praegu ütleme seadust ei ole veel tegelikult. Tegelikult. Tonio seadus ütleb ju, et piirkondlikus väljaandes sa võid kasutada eesti keele piirkondliku erikuju. Natalja Kitam aktuaalne kaamera ei ole, et noh, ma loen selle kogu selle seaduse paragrahvi ette, millest, nagu jutt Käib, et siis on nagu kõigil nagu puust ja punaseks, et et see on siis keeleseaduse eelnõu ja paragrahv 19 ajakirjanduskeel punktiks. Üleriigilise levikuga ajakirjandusväljaannete, sealhulgas veebiväljaannete keelekasutus peab vastama kirjakeele normile. Eelpool on siis täpsemalt paika pandud, et selle kirjakeele normi paneb paika vabariigi valitsus. Kirjakeele norminõuded ei kehti ajakirjandusväljal Nendes avaldatava kunstilise teksti suhtes. Piirkondliku levikuga ajakirjandusväljaannetes võib kasutada eesti keele piirkondliku erikuju. Et see on see problemaatiline punkt. Et Ma räägiks natuke tausta ka, et minu teada on see kogu see seaduseelnõu või, või see ajakirjandus puudutav osa sündinud ühest väga konkreetsest vaidlusest. Ja see vaidlus on olnud keeleinspektsiooni Päevalehe vahel. Et keeleinspektsioon tegi Eesti Päevalehele mitmeid ja ettekirjutusi. Just nagu mitte ainult online'i kohustus, vaid ka paberlehe suhteliselt nendele ei meeldinud Eesti Päevalehel kasutatud pealkirjad. Need olid nagu sellised mitmeti tõlgendatavad ei olnud nagu sihukest sellist vabandust. Oleks ka praegu trahvi saanud, aga ma parandasin viskest. Keeleinspektsioon tegi Eesti Päevalehele mitmed ettekirjutused. Eesti Päevaleht vaidlustas need ja mindi kohtusse. Esimese astme kohus mõistis Päevalehe süüdi. Teise astme kohus ütles, et Päevaleht sai õiguse ja ütles selle, ütles andis õiguse sellel põhjusel, et seaduses ei ole võimalust, et erameediaväljaannet saaks keeleinspektsioon kuidagi nagu karistada või trahvida, kuidas see täpsemalt seal oli ja see oligi siis ajend? Hakati seda eelnõud muutma ja. Ja siis ta ütles, et sinust ei olnud ajendit, ei olnud, ei olnud nagu võimalust trofeedeks temast krahv, nüüd luuakse see see võimalus ja öeldakse samas juba, et ega me trahvima ei hakka, keeleinspektsioon on juba öö, siis on nagu surnud. Et mis, et mis, mis te siis teete sellest seadusest, kui ei hakata trahvima või teine asi, mis ma. Ma siin lugesin seda seaduse juures olevat, et seletuskirjas seaduseelnõu ei ole tegelikult praegult haridusministeeriumist kuskil välja jõudnud teistesse ministeeriumidesse kooskõlastusele, vaid ta nagu ministeeriumisse seal kooskõlastusringile, mis tähendab, et pärast sellist lärmi ma arvan, võetakse see punkt sealt maha või pehmenduseks venelaseks oluliselt. Aga minu jaoks torkas silma üks nüanss selle selle eelnõu puhul, et et eelneva ettevalmistuseks moodustas haridus ja teadusminister oma esimese oktoobriga 1008. aasta käskkirjaga komisjon järgmises koosseisus. Ma loen, lubate natukene eetriaega, ma loen selle komisjoni nimekirja ette ja see nimekiri on üsnagi nagu tähenduslik. Jaak Villeri haridus ja teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Kalle Meruks, Tartu Ülikooli riigi- ja haldusõiguse õppetooli juhataja Mart nutt, riigikogu liige. Ilmar Tomusk Keeleinspektsiooni peadirektor Eduard Udinese. Integratsiooni sihtasutuse elukestva õppeüksuse juht Tjahannust, välisministeeriumi juriidilise osakonna Inimõiguste büroo direktor Jane Ester, siseministeeriumi migratsiooni ja piirivalvepoliitika osakonna nõunik Eva Vanamp majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Eva-Maria Saari rahvastikuministri nõunik, Katigi särk Riigikantselei Euroopa Liidu sekretäriaadis nõunik Kadi Uusmaa haridus ja teadusministeeriumi õigusosakonna jurist Jüri Valge, haridusministeeriumi keeleosakonna nõunik Epp Rebane haridus, ministri nõunik Riina Reinthal haridus ja teadusministeeriumi keeleosakonna pea. Et on 12 inimest ja kellest ma ütlesin ainult keeleinimeste alla kvalifitseerub neli inimest. Enamik teisi inimesi on juristid. Et võib-olla see on ka see põhjus, et miks, miks meie miks meie sellist keelt üritatakse nii kangesti normeerima hakata, et selle eelnõu koostajate hulgas on, on keeleinimesi tegelikult olnud vähe ja ja kui nüüd vaadata, vaadata esimesi reaktsioone, siis kõige karmimalt ju reageerisid keeleinimesed. Urmas Sutrop, Martin Ehala. Jaan Kaplinski ja et Kaplinski oli kuidagi eriti erutunud, vihane. Et võib-olla see on nagu see põhjus, et oleks rohkem pidanud, et noh, ma saan aru, et see kogu see keeleseaduse eelnõu, see ajakirjanduskeel on üks väikene osa sellest ja see puudutab väga paljusid muid nüansse. Aga, aga võib-olla oleks inimesed, kes seda ettevalmistused eelnõud sele ringis oleks pidanud olema rohkem keelelgimise. Ma saan aru, et keele inimesi ütleme, ärritab selle seaduse juures see, et, et, et see seadus lähtub sellest, et just nagu keel oleks mingisugune valmis produkt mingi konsermil, mis on siis neil on normid ja mida on võimalik. Millest lähtuda, et ajas muud, mis ei tohi ajas muutuda just nimelt. Ei, mina seda küll välja ei loe, isegi ajas võib ta muutuda, aga see on kõik normaalne formuleeritud, see on kõik kirja pandud ja kui sa ei ole pidevalt keeleteaduslike artiklite ja seisukohavõttudega kursis ja ühe korra eksid, siis ongi sul trahviühikut kaelas. Tegelikult eeldused on selleks olemas. See, et nüüd seda ei hakata nagu rakendama. Absurd, tähendab, see on uus seadusrikkumine. Kui seadus näeb ette karistamise teatud kohas ütleme, et alguses hoiatada ja pärast karistada ja kus sa seda ei tee, siis on see seaduse rikkumine. Selles keeleseaduses on veel üks punkt, millest tegelikult räägitud ei ole. Ja see puudutab televisioonis filmidele juurde pandavad subtiitrid. Ma loeks selle punkti ka üles siis 18, esimene audiovisuaalse teose, sealhulgas saate reklaami avalikustamisele peavad televisiooniorganisatsioonid tagama, et võõrkeelsele tekstile on lisatud adekvaatne kirjakeele normile vastav eestikeelne tõlge. Miks see minu meelest on, aga problemaatiline sel nädalal vaatamas kobarkinos sellist naljakat filmi nagu Brüno. Ja pärast selle filmi vaatamist mul tekkis nagu mõte, et kui need tõlked, mis seal või subtiitrid, mis seal all olid, veenis, peaksid olema korrektses kirja kirjakeele normiks. Vaat see oleks ikka päris sissefilm. 10 korda muidugi naljakam. Või mõtleme mingid filmid, kus toimub tegevus kuskil ma ei tea, New Jerseys mingis gängsterid getos või, või ei võtnud isegi täiesti sellise filmi nagu sobraanud. Et kui kõik need tekstid, kus kasutatakse noh, ütleme sellel piirkonnal omast slängi, tõlkide, korrektsesse normeeritud eesti keelde, siis need tõlked on juba nii koomilised, et ma ei kujuta ette, et mis siis nagu saada, et siis see pöördub kõik iseenda vastu, et. Jah kolleeg Mart Ummelas avaldas siin kuskil mingisse online-väljaandes, lugesin, ta kirjutas. Kus tegelikult Postimehes arvamusloo, aga Postimees ei pane oma paberlehe arvamuslugusid täies mahus? Anname selge ja, ja seal oli Ummelas arvasid siis, et, et keeleseadus kui niisugune on juba ammu anakronism ja, ja ei ole vaja ja ühesõnaga noh kui isegi mitte nii radikaalne olla, siis ma arvan, et, et keeleseadusele on siiski mingid funktsioonid olemas. Aga need jumala eest ei ole, ei ole nüüd karistamat funktsioonid. Kui me räägime keelest ja eesti keele kaitsmisest, kahtlemata eesti keel vajab kaitsmist, sest et meil on ju ikkagi ainult üks miljon isegi alla selle, kes seda keelt räägivad. Ja räägime siis korralikku ja puhast emakeelt. Aga, aga on, selle kõrval on, on asju, mis, mis märksa rohkem nõuavad nii-öelda hoidmist, kasvõi seesama vohav kakskeelsus, mis, mis tegelikult on nii-öelda noh, raha, raha kummardamisest läinud, läinud liikvele, et kliente, tarbijaid vaba raha kinni püüda. Noh, kasvõi eks ole pankade opereerimine ja vot sealt võiks, võiks alustada seda suhteliselt vähe, aga kõik kõik, kõik kuulutused, kõik kirjad, mis sa saad, on enamasti ju ju kahes keeles oleks, see ei tohiks olla. Aga miks peaks olema? Ma isegi ei näe probleemi, miks ima ima sõltumata regioonist, tähendab olgu seal mingisugusel väikesel alal Ida-Virumaal või, või siis noh, Tallinnas kasvõi olgu ühes linnaosas, kahes linnaosas, aga, aga miks kõik peab olema kahes keeles? Ma ei tea, samas kui me näiteks tahame, et turistid orienteeruksid meie linnas, siis me peame normaalseks. Keele ei, seda küll, aga need keeled ei ole eesti inglise vaid, vaid on Eesti ja Vene venelane olla? Ei no võib küll, aga turist võib-olla ka ungarlane ja. No mingisugusest täiemõistuslik, kust nagu põhimõttest, et keda nagu on rohkem, et ma ei, mina isegi nagu näe selles probleemi, et, et on on kakskeelseid viiteid või silte Plaan, mina ei näe ka nagu mitmekeelsetes, nagu sellistes kuja on selgelt arusaadav nagu, nagu keel olemas, eesmärk olemas. Aga no ma tahan nagu näitajat mingi pool aastat tagasi ja ostsin Tallinnas mööblimajast endale ühe mööblieseme ja see mööbliese oli tehtud juhtumisi Poolas. Ja selle kokkupanek oli kohutav, keeb ja see ei olnud, see on olnud nagu selline nagu ige asi, kus sa nagu paned kolm, neli kruvikeerajad asi on koos, vaid sa pidid hakkama nagu kõiki asju algusest lõpuni esimest plekist kruvi ja liivi ise kokku panema. Ja selle juures olev õpetus oli loomulikult ainult poola keeles. Ja tegelikult, kui vaadata ringi, siis meie poodides on väga palju selliseid asju müügil, kus, kus eestikeelset õpetust peal ei ole. Siin oleks tarbijakaitsel põhjust tegelikult rääkida, ühtegi asja ei tohi müüa, loomulikult ei ole, et, et noh, meil on tegelikult tegelikus elus palju suuremaid probleeme argitasa nüüd ja täpselt kuulutused, mis võib-olla tasuks tegeleda sellega Et mu meelest nagu Martin Ehala tõi vikerraadio, siis oli uudis pluss saates sellise on isegi nagu, nagu minu meelest nagu adekvaatse siukse üldistuse välja, et oleks, kui 90.-te keskel olid Eesti seadusloomes kõik nagu eelseadused, mis vastu võeti, tulid, olid sellised, mis kõikvõimalikke vabadusi nagu suurendasid. Et noh, see oli, seal oli selline ühemõtteline nagu nagu põhimõtteline suund siis praegu viimastel aastatel on, on meie seadusloomes tegelikult olnud kõik kõik selline suund ideoloogiline suundumus vabaduste piiramisele. No võtame kasvõi öise alkoholimüügi keelu internetikommentaaride piiramise ja nõnda edasi ja nõnda edasi, et meil on selline ideoloogiline suund nagu käskude-keeldude ja karistamise suunas. Et võib-olla ma olen paranoiline, aga minu meelest algas seepärast neid pronksiöö sündmused, see, see ideoloogiline suundumus sinna suunas. Et ja seesama keeleseaduse muutused langevad minu meelest täpselt samas nagu nagu auku. Ma olen sinuga nõus, et selle keeleseadusele on tõesti, need on kaks aspekti, üks on seesama see, et mida see käsitleb ja see ja see, et see on üllatav tõesti, et, et on soove muidugi normeeritud kirjakeeles. Näha, et ajalehed kirjutavad selles normeeritud kirjakeeles, et üsnagi olemas mingisugune kivistunud keelenorm, millest peaks lähtuma. Teine osa sellest sellest üllatusest või millest, mille, mille poolest see seaduse üllatab, on just nimelt see, et et mida kõike on võimalik reguleerida või mille peale on võimalik tulla, mida on vaja kõike reguleerida, et, et see, see on nagu teine, teine nagu šokk selle juures, või teine üllatus selle juures, et et kas tõesti, kas tõesti on vajalike seadusesse kirjutada noh, nagu siis antud juhul tõesti selliste, et keele täpsustusi või keele keele Võib-olla see on nii nii tähtis ja suur probleem, kus nii palju tähtsaid inimesi peavad komisjonis istuma ja neid neid asju arutama, et sellest ei olegi enam tähtsamat asja, noh ühesõnaga nagu, nagu nagu hiinlastel maha sülitamine, eks ole, võeti vastu sealsamas, keegi ei tohi maha sülitada. Aga samas ütlen, et elu paneb tegelikult ju palju paremini asjad paika, et et mina töötasin oma elust ligi 10 aastat Eesti Päevalehes ja kus 90 798 oli selline hästi siis, kui oli Vene majanduskriis. Kui meie majandusel läks ka korraks nagu halvasti ja kui näiteks ajalehepaberi hind läks hästi kalliks ja nõnda edasi ja siis tehtigi ajalehtedes ka kõikvõimalike kokkuhoiu asju. Eesti Päevaleht, oleme hästi rumala, nagu otsuse koondas ära kõik korrektarid. Ja põhimõtteliselt läks vastutus siis ajakirjaniku ja toimetaja õlule, et ja selle tõttu oli lehes ikka väga palju Kalev lihtsalt kirjavigu mitte sellepärast, mis ei tulenenud, et keegi oleks nagu loll olnud, vaid lihtsalt nagu vaid Loodan, et ei tunne lehtedes ise ära, nii põhjalikult, aga kas meil on veel lehti, kus on olemas korrektori töö ja ja see kestis umbes aastaselt umbes aasta aega. Aga see tegi niivõrd palju väljaande mainele kahju, et korrektori dueti aasta pärast tagasi ja korrektorina On väga palju väljaannetes tööl. Aga see laine maine, et, et et Päevalehes on palju kirjavigu saatis kao kaua, märksa kauem ajalehte, kui, kui nad korrektori tagasi, et et selles mõttes elu paneb paika, et ka ajalehed ei taha ju, et neid süüdistatakse selles, et seal töötavad inimesed on rumalad või ei oska keelt, eesti keelt, et et. Ma uuesti, kordan selle juba öeldud mõtte üle, et, et õigusriigi toimimisele on tegelikult väga kahjulik, kui, kui võetakse vastu seadusi, mis on ette teada, et neid täitma, ühesõnaga, mida ei pöörata, nagu ütlevad juristid, ei pöörata täitmisele. Selliseid, selliseid on küllalt, toome kasvõi paar lihtsat esimest ettejuhtuvat näidet, mis, mis pähe tuleb. No kasvõi see autoroolis linna linnas mobiiltelefoniga rääkimine, eks ole, no kas see on vähenenud, ei ole, nagu me päevast päeva kogu aeg näeme, et on seadus, mida ei täideta ja mida ei kontrollita. Või siis lahtise ma tea alkoholi või õlle õllepudeliga mööda mööda linna laagerdamine, eks ole, mis seadus ütleb, et ei tohi. Aga kogu aeg näeme, et, et on no just nimelt noorukitel, mis on veel eriti nagu kahetsusväärne on lahtised õllepudelid näpus, nii et noh teeme seadusi, mis toimivad, ärme, ärme tooda juurde neid seadusi, mis, mis ei toimi ja mis seal siis on mõtet. Kusjuures ma saan aru, et Urmet tahab seda öelda, kui ma tahaks öelda, et mitte, et lehed ei muretseks oma keele pärast, et, et see meie jutt ei ole mitte sellepärast, et, et me tunneksime, et seal on ebaõiglane nõuda lehtedelt korrektselt keele käsitlust, vastupidi, lehed ise on väga, väga huvitatud sellest, et nendele keelekasutus oleks korrektne ja nad teevad selle nimel ka pingutusi ja ma olen ka nõus sellega, et kindlasti on eriti noorreporterid, kelle keelekasutus on kehv ja kellega tehakse toimetusesiseselt ka sageli suurt tööd. Et need nad enne keelekasutus paraneks. Kuigi ma tunnistan, et minu meelest palju hullem probleem on see, kui jutt on segane, et et kui, kui inimene kirjutab küll vigases keeles aga selget juttu, mida ma mõte on, selge, siis see pole nii hull kui see, kui, kui kui kirjutada lihtsalt segast juttu, millest keegi aru ei saa, et naljaga pooleks võiks hoopis segase juttu ajada. Trahvida ja loodame, et selle vallandunud kära tõttu see seadus omandad natukene teistsuguse kuju, kui, kui ta, kui ta praegu igal juhul seal ministeeriumi seinte vahel ringi ringi käib. Tundub, et eesti samba jamast lahti ei saa, et üks üks hammas on püsti, mille üle siis kakeldi ja võideldi kui kaua ja, ja eriti põhjalikult. Nüüd oleme siis küll väiksemas mahus saanud saanud jälle järjekordse samba jama. Ehk siis jutt. Isevalitseja Peeter Esimese kavandatu vastas portree või sellest büsti püstsambast, mis tahetakse siis Narvas üles panna. Jah, ma saan aru, et, et meie jaoks Me võtame seda kui demonstratsiooni või see on nagu üheselt mõistetav, et Peeter, esimesel ei ole Eestiga küll meie kui eestlaste, millest mitte midagi muud pistmist, kui kui tegemist vallutajaga ja, ja sellise samba püsti panemine on, on võrreldav sellise demonstratsiooniga, ütleme, millegi näitamisega. Aga ma ei tea, kas saab olla teistsugust tõlgendust. No see on nagu vene kirik Toompeal. Hästi nähtav, kõigile üheselt arusaadav, et see teine pool võtab seda ilmselt niimoodi, et vähemalt südames, kui nad seda kunagi välja ei Näiteks Haapsalus iga aasta igal aastal Peeter teise päeva, et kus, kus kohalikud kummardavad Peeter esimest, et et ma olen ju tegelikult ka sama meelt, et, et et oma ajalugu võiks natukene nagu rohkem tunda, et. Ja mõelda sellele, et kas, kas selline venelasest suur vene tugevust sümboliseeriv naga isiku ausama paneka sellisesse kohta nagu Narva on nagu, nagu vajalik või mitte, et aga ma olen aru saanud ka seda, et ega, ega, ega Mihhail Stalnuhhini kabinetis on see püsti juba mõnda aega nagu olnud ja et ega seda Vistal partei tema koduerakond ka väga ei taha, et seda üles paneks. Et tekitada veel kord mingit sellist polariseerumist Eesti ühiskonnas, nii et mina arvan, et pigem sedasama süles ei pandagi. Kuigi kodu, erakondade sa pead silmas keskerakonda, kust Staluhhin vahepeal vist korra ära käis? Kui ta oleks selge seisukoht või ma saan aru väga delikaatse teemaga on, on, on tegu siis see koduerakond võiks ka muidugi kõva häälega öelda, et et see on nüüd Narva linnavolikogu esimehe isetegevus või, või siis teatud ringkondade ise tegevused. Silma paistnud, et, et nad ei võta sellistes asjades selgeid seisukohti. Jah, või, või siis ütleme, eestikeelses meedias võetakse seisukohti, venekeelses mõeldes võetakse risti vastupidine seisukohta, et seda on kadunud ette selliste tundlike teemade puhul. Nojah, aga ma ütlen, et kui me vaatame Kuna tegu on suhteliselt pseudoküsimusega sellise suvisest, noh me küll rääkisime, hapukurgihooaeg on, aga praegu pole, aga aga ma arvan ikkagi, et tegu on kellelegi ajakirjanikule vist väljendas põhjarannik, meenus, et see vist on kuskil olemas, mis tast saanud on, helistas Stalnuhhini, Stalnuhhin ütles, et see on mu kabinetis ja siis kas ta ikka püsti ka vanete. No kunagi ikka paneme püsti ja sealt selline uudis. No see on jah, ütleme võib-olla niisugune suvine uudis, nii, ta võis tõesti tekkida, aga küsimus on tegelikult ju ikkagi palju laiem, et et kelle, et kas, kas Eestis Eigis ongi niimoodi, et kellegi suva järgi pannakse lihtsalt pitsa tahad korda? Vaid vaid ütleme sellist konsensust, kes, kes otsustaks, mis pärast vabadussamba puhul tehti selline loomulikult, kui tavaline oleks üles, siis loomulikult peaks nagu jää jää Stalnuhhini kabinetti nagu Stalnuhhini ja igavesti oma kabinetti, aga aga, aga Stalnuhhin on võib-olla läinud mõne aja pärast kas või pärast järgmisi valimisi ja ja aga kuju pannakse püsti, eks ole, ja ta jääbki sinna. Ja kuju mahavõtmine on juba juba hoopis selline. Eesti vajaks mingit lambadirektiivi, mingisuguseid samba suuniseid. Aga Stalnuhhini arvates kuju sümboliseerib Eesti vabariigi sellist järjepidevust. Demagoogiline seletus, et, et Nõukogude võim võttis omal ajal selle nenteetri kuju maha, et see seetõttu sees, aga samas siin Tallinnas Eesti riikliku järgmine aasta see. Nagu alajaam või võib-olla mõni tahab panna Stalini büsti üles, ütleb, et see sümboliseerib järjepidevust, eks ole. Seda kindlasti mitte pistvaid kuju on ja praegu maarjamäel see lossi taga seal. Kuludele lõpsikus Kosnikonoomiga kujude surnuaial ja seda küll, aga, aga ühesõnaga võib tulla igasuguseid, siin oli üks, üks sa pead valetama, ei mäleta, mitu aastat tagasi, neli-viis aastat tagasi, kui taheti panna üles geid Alijevi lese püsti, eks ole. No aga kuna aserid on meie suured sõbrad koos oma naftaga, siis miks mitte huvitav, tol korral nagu ei tekkinud üldse küsimust, et see soov nagu tagasi lükati. Nii et mis sa ütlesid selle kohta iiliti, mitte samba, hamba kiregi, samba direktiiv. Et mingisugune loogika võiks asjadel ikka olla, et, et kas me paneme selliseid, noh ja mis mulje see ikkagi nagu riigist ja rahvast jätab, kui, kui Vene impeerium eelpostil on, eks ole. Sellise sammas püsti, tegelikult üritati ju normeerida seda sammaste püstitamist keelatud rajatiste eelnõuga aga president leidis, et see põhiseadusega vastuolus ja sinna see jäi. Noh ja vaatame, vaatame siis, mis edasi saab, kui suvised mööda ja, ja võib-olla valimiste eel ma ei oleks nii selles mõttes optimistlik nagu kurvalt, et ma arvan, et ta leiab oma koha, kas kuskil põõsa taga või mitte või kooli ees või aga küll ta üles pannakse. No vot, siin on see asjade tõlgendamine, no siin Ma tean, oli, oli toimetustes juttu, et mis moodi ja kuidas peaks nagu suhtuma tuntud natsiküti Efraim Zuroff järjekordsesse külaskäiku Eestisse. Arutati nii ja naa, aga noh, see väga suurt vastu kajasime visiiti ei, ei leidnud meile. Aga kõik meediaväljaanded mainisid selle ära. Aga, aga jah, et kas rahva isa oli suhteliselt tagasihoidlik, ta tõmbas ta kirjutas mingi kuu aega tagasi Jerusalem postis artikli kus ta europarlamenti tublisti nõustas. Tegelikult regulaarse regulaarselt nauto sellepärast et et see otsustas kommunismi kuriteod võrgu, kuidas seal siis niimoodi ja 23. augusti mälestuspäevaks ja aga siin olles ta tõmbas seda tagasi pisut ja võib-olla see ka põhjendused, miks põhjus, miks meediaväljaannetes aga ütleme vastukaja sellele oli pisut nagu tagasihoidlikum, kui võis arvata, aga minu meelest rohkem kui Suurofi siin käik ja tegevus mainib, väärib nagu arutlus see, et miks ta siin käis või kelle kutsuda ka meil on olemas selline tore. OÜ Meediaklubi Impresson mille siis omal ajal mitte väga ammu asutasid Komsomolskaja Pravda kaasa oldud ajakirjanikud ja välja andajad kaine poolsnikuma. Ja Igor, tsiteerin. Ja noh, Eesti Kaitsepolitsei hinnangul on tegu Venemaa propaganda selge tööriistaga. No raske on sellele vastu vaielda, et iga kuu korraldapse Impressum avalikkusele, aga ennekõike siis ajakirjanikel suunatud sellise propagandaürituse õhtul kui huvitavate kohtumisi huvitavate inimestega. Mäletan Ta veebruaris käis suurelt, reklaamiti, välja tuleb Vene majandusteadlane Mihhail Haasin. Ei taha, siin rääkisime, mis sellest üles nopiti. Asin, andis teada, et Eesti kroon tõenäoliselt varsti kukub. Nagu me teame, on Lätis olnud väga palju Läti lati devalveerimist, paanikat. Eestis pole seda eriti olnud. Tegelikult on see olnud Eestis, on ka Eestis olnud, aga on olnud ainult mitte-eestlastest elanike seas neli korda üks kord Tartus ükskord Tallinnas ja kaks korda Ida-Virumaal. Ja ükskord oligi just puhkes ta pärast seda Haazini käiku pärast seda, kui Haasin ütles, et et Eesti kroon tõenäoliselt varsti kukub. Et mis selle nagu kogu selle point on, vabandust mõte on, et seal on 200 trahviühikut kukkusele. Selle mõte on ju see, et noh, see, et Venemaa tuleks nüüd tankidega ja, ja Eesti kuidagi alutaks. On äärmiselt ebareaalne, aga, aga selle asja nagu mõte on külvata naaberriigis nagu segadust. Et inimesed tunnevad ennast ebakindlalt, valitseb pinge. Ja seetõttu sa ebavõimalik omasoo nagu palju paremini realiseerida. Jällegi tabab valdavalt 99 protsendi ulatuses kaasmaalasi ehk siis neid inimesi, aga, aga siis sa saadki seda rahvusvahelistes suhetes. Kuidas kasutada seda, et näed, et meie, meie kaasmaalased, seal ei ole rahul eluga seda kaarti ju pidevalt kasutada? Ega Venemaa ei ole huvitatud kaasmaalaste probleemi lahendamisest, sest siis ei ole ju millegagi survet avaldada. Nonii aga tuleme tagasi, nüüd siis Efraim Zuroff i juurde, et kas see on selle jutuga, tahad nagu öelda, et mida on ka siin noh siit ja sealt kui mitte mujalt siis netikommentaaridest läbi käinud, et just nagu Moskva suunas ka seda kätte, mida ma isiklikult ei usu. Et, et pressi saaks kasu Suurofist ja, ja nii-öelda toetust oma sellisele väiksele ligi viginale, Eestist kui väikesest natsiriigist, see on selge. Aga millist, millist toetust saab, suudab sellest või mis, mis kasu temal sellest võiks olla, et ta selliste ringkondadega suhtleb? Zuroff tuli. Ja ju oma raamatut esitlema ju noh, tema on ju. Kui surfakas lähtuksin kahest natuke tagasi, et millal see Suurofi kriitika balti riikide pihta hakkas, oli ju vahetult enne seda, kui, kui Eesti pidi saama Euroopa Liitu ja NATOsse ja siis toona mina olin Päevalehe arvamustoimetaja ja Suurof hakkas pommitama arvamuslugudega. Ja meil oli mitu vestlust temaga sel teemal ma küsisin ka, et miks te nagu praegusel hetkel hakata seda tegema ja siis surfates mulle mulle nagu ausalt välja. Et tööpõld, kui te olete Euroopa Liidus ja NATOs ega siis ma ei saa enam teid niimodi pommitada kui praegu. Et praegu te teete kõik selleks, et Euroopa Liitu NATOsse saada ja praegu on see nii-öelda viimane võimalus, oligi projekti nimi oligi. Oligi viimane võimaluse mulle ütles ta täpselt sama asja, et et varsti on need kõik, kes keda võiks potentsiaalset kohtu alla anda, on, on maamehed ja siis ei ole enam midagi rusikatega vehkida. Et see tegelikult ongi, ongi, ongi kogu põhjus. Aga noh, väga palju sellist ebameeldivust ja paksu verd igal juhul tema, tema sellised käigud tekitavad ja nii palju kui mina tean, ka kohalik juudi kogukond ei ole sugugi mitte õnnelik kui ta taas jälle siia saabub, sellepärast et Neil on olnud piisavalt sel teemal lahkhelisid. Kogukond peab siin edasi elama koos kõigi nende emotsioonide ja, ja järelmitega, eks ole, aga tema on vaba, mees tuleb ja läheb läheb tagasi oma oma Koju Jordani jõe läänekaldale, kus tal on väga kena elamine, kus ma olen terve päeva veetnud. Ja, ja ega tegu on kahtlemata väga targa ja intelligentse inimesega. Aga mis puutub nii-öelda natsiküttide ja kogu see Wiesenthali keskuse tegevus, siis on, siis on silmaklapid nyyd nii totaalselt peas, et mitte midagi muud selle kõrval ei, ei, ei tunnista ja, ja ei ole nõus ka kunagi möönma, et natsism ja stalinism olid, olid võrdselt kurdide, vastupidi, ta isegi ütles nüüd, et see oleks nagu noh, ajaloo võltsimine või kui need kaks asja Jah, et tal siukseid refektsiivsusest, et minu meelest on. Minu meelest on kõige kohutavam see, kui hakatakse võrdlema kelle kannatused olid suuremad kannatustele ilmeerida, kannatuste pingerida. Jah, see on tõeliselt, sest et inimene inimlik kannatus on inimlik kannatus ja, ja kas püssitoru oli, oli punast värvi või seal haakrist, et seal ei ole nagu olulist vahet, kusjuures see see väide, et, et ükski teine reziim ei ole kunagi juhtunud, siis teisest, teisest ilmasõjast ei ole, ei ole toime pandud genotsiidi, noh, see on ju vale tegelikult. Kuule, see surfi vehklemine täiesti arusaamatuks, et see just nimelt asjaga otseselt kokku puutunud inimesed on, on suuremalt jaolt manalamehed või naised ütleme, et nad, nad ei ole enam elavate seas, Harry Männil elab kusagil Venezuelas, keda ta võiks siin noh, teda pole siit eestist jahtida, et mul on minu jaoks on täiesti arusaamatut, mida siin, mida siin vehelda või mida siit, mida siit veel otsida või mis, mis juttu veel rääkida, mulle tundub ka, et tal on suhteliselt vähe publikut mida näitab see, et, et aga ajalehed ka järjest vähem kajastavad need tema käike või need on need väärivad selliseid nupp nupu tasandil. Märkeid. Nojah, kui ta esimest korda siin käis ja kui see oli nii-öelda see natsiküttimise teema oli esimest korda värskelt üleval, siis, siis oli see põnev oli põnev ja siis olid kõik lehtede esiküljed ja uudiste esimesed kohad olid, olid reserveeritud. No ja siis oli pigem see, et kas tal on midagi, kas ta on leidnud kedagi või kas ta on leidnud kusagilt siit midagi põnevat, aga aga nüüd on juba selge selgeks saanud see, et ega tal midagi muud ei ole öelda. No fakt on igal juhul see, et töö saab otsa ja, ja sinna ei ole midagi teha. Kogu see Tema enda taak on see, et tema elab edasi. Et ta peab endale tegevust leidma. Nii või teisiti ja, ja mõtlen, et ta on selles mõttes väga jäärapäine ja, ja ma arvan, et tal oli täiesti ükskõik, kust leida auditooriumi, kas on see intress on või, või Eesti vabariigi valitsuse pressikonverentsiruum, et see, see teine oleks muidugi atraktiivsem, aga, aga põhimõtteliselt sai ta oma sõnumi ära öelda ja, ja, ja tema tema tema jaoks on sellest küll ja küll. Nonii, aga meil hakkab saade varsti otsa saama. Alates tänasest on Põhja-Atlandi alliansi uus peasekretär. Kui me siin markeerime ka nii-öelda välisteemat, siis siis Andrei Rasmussen Mõistnud hukka Muhamedi pilapiltide avaldamist. Ja kellel oli sellele kohale saamisel tõsiseid raskusi Türgi vastuseisu tõttu, aga ju siis Türgile lubati üht ja üht ja teist, nii et lõpuks ka see vastuseis rauges ja, või see, see vastuseis ei olnud niivõrd seotud mitte Muhamedi pilapiltidega, vaid vaid Rasmusseni väljaütlemistega. Türgi võimaliku Euroopa Liidu liikmelisuse asjus. Ma saan aru, et tegemist on ka mehega, kes on Eesti suhtes väga positiivselt meelestatud, siin korduvalt käinud ja kellel on ka siin isiklikke sõpru, et. Kõige ilusam NATO peasekretär, nagu ütles Itaalia peaminister Berlusconi See see tahk Rasmus, helistan veel lõpuni. Ja, aga, aga kui me räägime tema eest temaga tema tulevasest tööst, siis on ta ise maininud, et NATO suhete parandamine Venemaaga ja loomulikult afganistani missiooni päästmine on need kaks asja. NATO suhete parandamine Venemaaga tuleb tegelikult ühe, ühe lisadimensiooni ka ka Eesti jaoks ja tegelikult meenutame ka seda, et et sel nädalal tuli Leedu uus president naispresident välja ja päris mitmete omapäraste seisukohtadega üks oli see, et Leedu ei vaja tuumajaama ja teine oli seisukoht, et et NATO ei ole teinud balti riikide reaalseid kaitseplaani lähema kahe aasta jooksul ei kavatsegi seda teha, et et on meenutanud, meil ju kohe ju aasta möödub gruusia sõja puhkemisest. Ja vahetult pärast Vene-Gruusia sõda eelmise aasta oktoobris ja novembris ma mäletan, olid väga tõsised diskussioonid sel teemal, et NATO alustab reaalsete balti riikide kaitseplaanide väljatöötamist, alustab seda Eestist. Et tol hetkel räägiti sellest palju, aga see teema on praeguseks soikunud, ma ei tea kuhu. Et nüüd on huvitav, et kas kui NATO peasekretäri saab justkui eesti sõber, samas mees, kes lubab Venemaa suhteid parandada, mis saab siis balti riikide kaitseplaanide väljatöötamisest? Jah, noh, ütleme, et Rasmussen on see vedur, kes kes võib suhteliselt tihti vilet lasta ja selle vilega märku anda siis NATO liikmesriikidele, et see ja teine asi on nagu, nagu ripakil. NATO tegelikku poliitikat suunavad ikkagi liikmesriigid ja eriti suured nende hulgas, nii et et kui, kui NATO uus peasekretär teatab, et tal on sellised prioriteedid, siis on see täiesti mõistetav, ühelt poolt, aga teiseks ega tema, tema käed nüüd väga-väga pikad ei ole ja väga-väga lahti selleks, et kõiki neid asju ellu viia. Kahtlemata on tegu sümpaatse, karismaatilise ja väga toimeka inimesega, aga aga mis, mis ta nii-öelda oma ametiaja lõpuks tal õnnestub ära teha teeb täpselt samade omadussõnad võis, võis kasutada ka tema, tema eelkäija Jaap de hoop. Scheffer ei kohta, et oli, oli ka väga sümpaatne, tegi meile väga kenasid avaldusi ja, ja oli igati sümpaatne mees, aga aga ega NATO kui organisatsiooni tugevus sellest nüüd oluliselt ju. Paremaks ei läinud üks huvitav nüanss veel olla, et nüüd võiks vaadata, mis saab Shefferist meenutama, et Eesti suhtes oli suhteliselt sümpaatne mees ka lord Robertson kellaajal Eestis ja NATO liikmeks, aga kes siis mõnda aega vaatas ringi maailmas ja läks lõpuks kompanii teenistusse, kes siis Venemaaga nafta ja gaasiäri ajab brittide poole pealt hätta. Arvavad arvasid üles, arvasid, et seal sellise inetu paralleeli toovad, aga ma arvan siiski, et et lord Robertson on, on lihtsalt teisest puust, nii nagu ka Saksa kantsler Gerhard Schröder on, on vähe teisest puust kui, kui väikerahva esindaja. Muidugi Hollandist on tulnud ka igasuguseid OSCE volinik ja nagu me mäletame, kes see on ka olnud. Pind meil meil istmikus ja ja, ja, ja suhteliselt ebaõiglased meie suhtes käitunud, aga, aga noh, ütleme OSCE ja NATO on ikkagi väga-väga-väga erinevad asjad. Nonii, madonna tuleb. Kas piletid on ostetud? Ei ole, kõvasti, on vaja investeerida madonna, aga nagu hiljaks jäänud, aga aga Eesti-Brasiilia jalgpallimatšile saab küll veel pileteid osta, nii et neid on lausa kuigi koki mustalt turult, sakamalannale. Kindlasti saab. No selle Brasiilia massi kohta oleme aru saanud, et, et vutiringkonnad ei usu matši toimumist. Seenekui enne enne kui sa seda lause lõpetajad, ma ütlen, et nüüd kõneleb Priit Kuuse abikaasa ideega. Tärn, ütlen, ütlen, ütle nüüd. Ütlen lause lõpuni, et vutiringkonnad ei usu, et matš toimub enne, kui see pole enne, kui Brasiilia meeskond pole Tallinna lennuväljal maandunud. Nojah, see on üks asi, aga veel piinlikum oleks ka see toimub pooltühjade tribüünide, kas see on sama täpselt samas ei olegi, see oleks ikka ikka väga piinlik ja ütleme, et piletihinnad sellele matšile on ikka haiglaselt. Jah, ma kujutan ette, et see võiks olla ju jalgpalli propageerimise üritus, kus isa läheb oma näiteks kahe pojaga seda matsi vaatama, näited nüüd need maailma staarid, nüüd kõige kuulaja kuumemad ära niimoodi ja siis ta peab ostma heal juhul 4500 kroonised summast, see on juba välja müüdud, mis on juba välja müüdud naba praegusel hetkel siis kokku 7500-ga. Nonii see on haige peetud isad oma noorte väikeste lastega poegadega eriti tuulutagema sajaseid. Aitäh täna kuulamast. Heidit Kaio, Urmet Kook ja Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios. Ilusat nädalavahetust.