Tere laupäeva mina rahvateenrite sõber, järjekordne saade alustab ning tänased rahva teenrid on Sulev Valner siis ainukene vabakutseline ajakirjanik ja Võrumaa metsade vahelt on sulle siia Tallinna stuudiosse jõudnud ning Postimehe arvamustoimetuse juht Neeme Korv ning Lauri Hussar viker raadiost ning uudistest kuulsime värsket uudist selle kohta, et on ilmunud järjekordne erakondade toetusnumbrite uuring ja, ja see ütleb, et peaministri erakond Reformierakond on oma positsioone taastanud ja EMORi küsitluse järgi, mis nad siis ligi 200 800 inimese seas läbi viisid on Reformierakonna toetus tõusnud siis augustikuus 28 protsendini. Ja kui uudistes öeldi, et see on see on kerge tõus, siis seitse protsenti on ikka päris märkimisväärne tõus. Kui arvestada, arvestada seda, et siin teised erakonnad on tõusnud või langenud siin üks, kaks protsenti, mitte rohkem. Samas peab ütlema, et uudis on see, et uudist ei ole, et tegelikult Reformierakond taastas enam-vähem selle taseme, mis oli jälle üle-eelmisel kuul. Et lihtsalt eelmisel kuul tegid nad umbes sama suure languse läbi ja nüüd mille puhul võib-olla hoopis on küsimus uuringu täpsuses. No kindlasti on see selline numbrite liitmine ja lahutamine väga huvitav tegevuspark Pöide, nõndanimetatud tagatubades või kontorites kindlasti. Aga mulle tundub ka, et siin on pigem see staatus Kopilt. Meil, mis, mis kõiguga langeb ja mis ei ole tegelikult väga pika aja jooksul tegelikult muutunud, kui me vaatame ka seda tabeli siin alumist otsa, siis sotsid, roheline rahvaliit, ka need proportsioonid ikkagi enam-vähem sarnaselt, nagu nad on olnud. Pisut üllatav siiski, et Reformierakonna nii kõrge toetus, no ma ei tea, üllatav, kellele mitte muidugi, aga et nii kõrge toetus nii kaua püsib olenemata võib olla suhteliselt negatiivsetest uudistest, mis ju ikkagi kogu majandusolukorras inimeste toimetulekus on, aga, aga teiselt poolt jälle võib olla suhteliselt ilusad suveilmad viimase kuu jooksul ei ole seda. Seda tunnet, et Eestis oleks halb elada, ei ole vähemasti mitte süvendanud, vaid isegi pigem on inimestel nagu, nagu praegu tunne, et võib-olla natuke paremaks läinud. Ja eks see kuskilt kaudu sealt tuleb, aga, aga ega mingit kardinaalset muutust ei ole ju ka Eesti elus või ühiskonnas viimase kuuga toimunud, et millele tuginedes oletame, et kui üldse nende uuringute tulemused peaks olema seotud sellega, et midagi juhtunud ja siis sellele vastavalt uuringu tulemused reageerivad, mis tavaliselt üldse nii ei ole. Aga siis isegi pole nagu midagi sellist juhtunud, millele tuginedes me võiksime siin spekuleerida, et et vot Reformierakonna toetus tegi üles-allapoole sellepärast, et viimase kuu jooksul nemad tegid seda. No siin Emori analüütik Aivar Voog ütleb, et kõige rohkem on Reformierakonna toetus tema kinnitusel selle uuringu järgi tõusnud siis 35 aastaste kodanike hulgas. Ja nojah, eks see noh, see võib-olla mõnevõrra seotud selle, nende sellise tõeliselt kompromissitu ja kas ütleme siis kuni viimse veretilgani võitlusega vanema hüvitise ülempiiri eest, mida nad nüüd siis värskelt on isegi otsustanud veelgi tõsta et see võib-olla mingil määral seotud, kuigi ma ma oleks üsna ettevaatlik nende asjade omavahelises ka seostamisest, sest noh, ikkagi see, see ülempiiri küsimus puudutab sadu inimesi Mina millegipärast siiski kahtlustan, et see ei ole sellega seotud. Ei ole, et kui me tunneme, millal see teema kerkis, siis see uuring on tehtud tõenäoliselt enne, kui see vanemahüvitise ülempiiri tõstmisega seonduv diskussioon. Ta on väga spekulatiivne öelda, et nüüd sellepärast, et ta on siin uuringus kolm protsenti sinnapoole või sinnapoole kui, kuigi ma ütleks siukse ühe protsendi täpsusega seda uuringut üldse tõlgendada, noh, see on umbes sama naljakas siin kui siin ühes teises raadiosaates, Anvar Samost on mitu korda naernud selle üle, kuidas arvutatakse meil rock SKT, eks ole, selle muutuse prognoosi sellise komakoha täpsusega, et mingi 16,6, et me ennustame, et see võib tulla 16,6 mõtled, et selle täpsus saaks olla ütleme vähemasti täisarvuline, et siis et mingigi usaldus Tartus oleks, eks seal veel võiks ju olla 16,6, neli kuus kuus kuus, eks ole, pannaga täpsuseks noh, et selle selle reitinguga ilmselt on sama, et kui kas siin nüüd kellelegi reid toetusprotsent on nüüd tõusnud, näiteks ma ei tea, seitsmeteistkümnendat 18-le või langenud 18. seitsmeteistkümnenda, see võib olla lihtsalt vea piires, selles uuringus Võib-olla siin oli sisendatud teatud ootused, on toimunud mingisugune trend, et et on paljud rääkinud sellest, et vot Reformierakond on praeguse langeb ja saab ikkagi kui peaministripartei põhiliselt selle nii-öelda hoobi kõik enda peale, et võib-olla oli ja, ja ka võib-olla selles meie jutuks praegu nii-öelda alltekstina jookseb läbi, et, et, et justkui meie oleksime oodanud, et see langus jätkub, tegelikult pilt on suhteliselt sarnane ja ja ma arvan, et valitsusele peaks olema suhteliselt selline praegusele vähemusvalitsusele selline suhteliselt hea tulemus, et põlevad parteid on suhteliselt heal positsioonil. Vähemusvalitsuse toetus kokku on 46 protsenti. Selle. Ja kui ja kui me meenutame seda, et, et siin eurobaromeeter tuli hiljuti välja üleeuroopalise uuringuga ja sealt me saime ka teada, et toetus Eestis valitsuse tegevusele on ollut võrreldes näiteks Euroopaga väga-väga hea, tegelikult. Et te siis prognoosite, et võitluskaaslased IRL-ist rõõmustavad siiralt Reformierakonna edu üle ja, ja vastupidi. See oli nüüd väga provokatiivne küsimus, pigem kui, kui vaadata, millised on viimaste aegade arengut valitsuskoalitsioonis, siis ma millegipärast arvan veel küll väga ei rõõmusta, küll ma ma tean, et IRL ka väga õnnelik juulikuu tulemuste üle, kui neid sellesama Emori küsitluse järgi lahutas vaid kaks protsenti, ehk siis Reformierakonda toetas siis 21 protsenti, IRL-i 19 protsenti ja ja siis hakkas justkui nende jaoks terendama see, see unelm piirete veel veel natuke ja nad on kohe Reformierakonnast möödas, mida ei ole juhtunud ju praktiliselt viis aastat ja, ja nüüd on siis olukord selline, kus, kus nad on jälle sisuliselt 10 protsenti Reformierakonnast. Vaata seda ma tegelikult siin silmas pidasingi, et kui võib-olla eel, mis eelmisel korral nendest numbritest rääkides natukene nagu jäi selline mingi ootus õhku, et võib-olla tõesti nii-öelda juhtub midagi, aga ma arvan, et selleks, et et niisuguseid muutusi toimuks, ma arvan, et peab tõesti ka midagi reaalset Eesti elus juhtuma, nii nagu Sulev tegelikult seda väljendeid. No Keskerakonna toetuse kohta me võime öelda, et see püsib küll väga stabiilsena, see on kogu aeg viimase aasta-pooleteise jooksul püsinud seal 31 21, kahe, 29 28 27 protsendi juures, et seal ei ole väga suurt kõikumist olnud vaadata, et et muulastest toetab keskerakonda 86 protsenti ja eestlastest 16 protsenti, siis siis ka siin ei ole ju tegelikult midagi. Tahate siin lihtsalt? Eestlaste protsent on natukene paranenud, aga ega siin suurt midagi muutunud ei ole küll, aga minu jaoks on selle küsitluse järgi üllatav see, et Reformierakond on tõusnud kuue protsendi peale, mis puudutab siis muulaste toetust nendele ja siin võib, võib mõneti küll seostada seda, et nad on nüüd venelaste suunal käivitanud aktiivse valimiskampaania, et et see, mida igal pool me linnapildis näha Seda kuute protsenti hakanud hakanud looma vaikselt. Võib-olla tõesti, aga üldiselt on see, et ega eestlased ei olegi väga seda eriti tegelikult tähele pannud, et, et meil on päris palju kakskeelseid silte ja, ja valimis valimisloosungid on muutunud ka vaikselt kakskeelseks, et lugesin siin Sulevi Maalehes avaldatud artiklite, sealjuures oli selline minu arust väga kõnekas illustratsioon valimist loosungitest ja plakatitest viimastel läbi viimaste valimiste ja iga inimene saab sealt näha, et Ta on tulnud tõesti see venekeelne tõlge ka kohe sinna plakati juurde ja mitte mitte ainult puhtalt sellises keskkonnas, kus on ainult ütleme kus on suurem see vähemus, vähemuse osakaal, vaid kohe siinsamas Tallinnas näiteks Pirital linnaosaski. Noh, aga see on ilmselt täiesti pragmaatiline arvestus, loetakse nii-öelda näppude peal võimalikud valijad kokku ja ja samamoodi võib jälle teistpidi küsida, et mille poolest see erineb, kui te võtate mingi, ma ei tea, Swedbanga INFO, büllatajani või, või, või EMT või kõik on ju kahes keeles noh, ei ole, ei ole üldse ei mingit valehäbi enam ammu ju täiesti selgelt on eestikeelne venekeelne ütleme, nii-öelda pöördel ja noh, ilmselt see on lihtsalt see reaalsus, et et see võib nagu mitte meeldida, aga, aga teiselt poolt selleks nii-öelda puht selline, seda majanduslik surve on niivõrd niivõrd selge ja suur, sest neid inimesi, kes seda keelt rääkida eelistavad, on ikkagi, eks ole küll vähem, aga siiski nii palju, et, et see on nagu, et see tasub ennast ära. Kui omal ajal oleks võib-olla tunnetatud sellesse või nähtud mingisugust teatud julgeoleku riski või, või midagi taolist. Siin ju meenutame täna Eesti Eestist, Vene vägede väljaviimise aastapäev on, on vist täna täpselt seal ja, ja et kui nähakse mingisugust mingisugust julgeoleku riski, siis praegu seda, seda avalikkus ei näe ja, ja, ja ma kujutan ette, et kui näiteks tuleks mingisuguseid taolisi otsuseid, et näiteks asjaajamist muuta kakskeelseks või midagi taolist, küllap siis ka avalikkus üsna jõuliselt reageeriks. Ei noh, siis oleks, aga ma ainult julgen küll teha siin avaldused, mis kindlasti osutub saama hulga kommentaare aga minu meelest ei ole see üldse halb. Sest võib-olla vastupidi, julgeoleku risk oleks või probleem oleks see, kui need inimesed ei saa mingit informatsiooni, kes näiteks eesti keelt ei, ei eesti keeles noh, piisavalt aru ei saa või ütleme, eestikeelset teksti ei jälgi isegi kui nad sellest aru saaksid, aga no lihtsalt ei jälgi. Kui neile poole vene keeles pöördutakse, siis nad jälgivad, et minu meelest noh, võtame niisuguse toreda ajaloolise paralleeli, et miks Luteri kirik omal ajal või siis piibli eesti keelde tõlkis. Ega ometi selleks, et eesti keelt arendada ta, eks ole, kogu eesmärk oli ikkagi sellest, et sõnum jõuaks pärale. Ja mingis mõttes ka kui pragmaatiliselt võtta, siis noh, aeg-ajalt tuleb. Kui, kui ei ole teist võimalust, siis tuleb inimestega rääkida keeles, milles sõnum jõuab pärale. Et siin viimastel paaril nädalal on hästi palju meenutatud noh, 100 90 esimest aastat ja 20 aasta taguseid sündmusi rahvarindeaegu käidi ju venekeelsetest töökollektiivides ja loomulikult räägiti vene keeles nende inimestega et käidi Dvigateli kus iganes, eks ole, see seda väga praegu ei meenutata, aga tegelikult seal näiteks 88. aasta suvel toimus kümneid kümneid ja sadu kohtumisi venekeelsete inimestega, kus eestlased oma vigases vene keeles püüdsid neile seletada, miks see kõik toimub, mida tahetakse ja tänu sellele jäid ilmselt osad arusaamatused ära ja tänu sellele võib öelda ikkagi midagi hullu. Võib-olla võib-olla just tänu sellele ei juhtunud. Ja meil armastatakse rääkida sellistest asjadest kui mingitest täiesti kindlatest asjadest, et nüüd kõik venekeelsed elanikud on ainult ja ainult venekeelsete televisioonide mõjusfääris. Mina olen küll väga kindel ei ole, sellepärast et kui ma sõidan linnas. Venelasest taksojuhid, keda Tallinnas on väga palju ja Tartus ka on, on päris päris palju. Olen üsna tihtipeale läinud takso tagaistmel või tagaakna peal või seal kuskil käeulatuses venekeelset postimehest mille, mille trükiarv on, on tegelikult on ju päris märkimisväärne ja, ja kuigi taksojuht räägib minuga eesti keeles, ta loeb venekeelse Postimees vene keeles ja minu arust ei ole selles midagi halba Nojah, sa ei saa seda ise neeme öelda, aga kui me räägime tiraažides, siis venekeelsetest lehtedest on poisimehel polegi ülekaalukalt kõige suurem tiraaž ja ega neid teisi lehti praktiliselt ei olegi, mõnedest on saanud partei lehede, mõned lehed on üldse kinni pandud, et et venekeelsete lehtede turul on olukord ikkagi väga-väga-väga nutuseks läinud. Sellel taustal, kui me nüüd üldse siin räägime sellest sama küsitlusest nagu eraldi eestlaste seas ja mitte-eestlaste seas saadavatest protsentidest, siis noh, seda on hea teada, aga teisest küljest reaalses valimissituatsioonis on kõik valijad ja ütleme, et aina rohkem ka nendest mitte-eestlastest selle küsitluse mõistes on, on aina suurem osa on ju kodanikud, et kuust kuusse ikkagi nende inimeste hulk kogu aeg väheneb ja aastast aastasse vähenenud keda bet, noh, kes on need nii-öelda halli passi mehed või ühesõnaga mittekodanikud Eestis elavad, neid on tegelikult juba juba ikkagi väga vähe. Mitte väga vähe, aga selles osas ma ei ole sinuga nõus, kui tegelikult vaatad seda pilti, siis tegelikult olulistes piirkondades, nagu Tallinn Ida-Virumaa on, on nende hulka ikkagi piisavalt suur, et, et muuta seda pilti tee enne valimisi oluliselt ja ja kui, kui selle küsitluse järgi me võiksime need numbrid kokku lüüa, siis me saaksime tõenäoliselt pisut teistsuguse teistsugused koosseisuga linnavalitsuse kui me, kui me seda tõenäoliselt nii-öelda nende nende laiade küsitluste järgi eeldame. Ja ma tean, et rahvusringhääling tellib septembrikuus spetsiaalselt kohalike valimistega seoses küsitluse, mis peaks vastama küsimusele, et milline võiks siis arvata toetus ja hetke hetke toetus küsitluse järgi olla olla just kohalikke valimisi silmas pidades. No siiski ma jälle vaidleks vastu, et, et puhtstatistiliselt mul ei ole praegu siin numbreid, eestlased peaksid need numbrid täpselt järgi vaatama ka statistiliselt Eestis elavaid mittekodanikke on juba selgelt vähem kui mitte-eestlastest inimesi, kes on Eesti kodanikud. Et selles mõttes, kui me räägime sellest, et näiteks, et Keskerakond oma populaarsust mitte-eestlaste seas siis osaliselt sellele antakse, nagu see varjund, et, et need inimesed on tegelikult need, kes ei olegi eesti kodanikud. Aga see ei ole tõsi, sest vähemalt pooled nendest on ka selle juures Eesti kodanikud koos kõigi täieliku kodaniku noh, nii-öelda õigustega täpselt samasugused kaaskodanikud, kelle suhtes. Meil ei ole mingit põhjust nagu suhtuda kuidagi üleolevalt, et, et nende hääl oleks kuidagi nagu vähem väärtuslik, kui, kui ütleme tüüpilise IRL-i valija hääl ei ole lihtsalt kodanikud. Kas me ise oleme otsustanud, meil on selline riik, kus, kuhu me oleme mõned inimesed kodanikuks saanud täpselt samamoodi nagu Ameerikas, eks ole. Kui sa oled ikkagi USA kodanik, siis see, et kas sa oled päritolult latiino või aafriklane või noh, et see enam ei mängi rolli või sa oled eesti põgenik, näiteks. Sa oled väga odav, aga Vene Föderatsiooni kodanike ja halli passimehi on Eestis ikkagi veel päris palju ja kõik nad ja kõik nad saavad kohalikel valimistel ka oma hääle anda, nii et et ma väidan siiski, et, et see pilt kohalike valimiste ka seoses on oluliselt erinev sellest, mida me näeme. Mida me näeme praegu selles arvamusküsitluses, aga, aga jätaks selle arvamusküsitluste teema ka kõigile teistele arutlemiseks tõenäoliselt kuulata raadiouudistest päeva peale. Sellest uuringust veel nädalal on palju räägitud numbrites, sest avalikustati kauaoodatud rahandusministeeriumi sügisprognoos ja selle järgi langeb siis Eesti majandus sellel aastal 14 ja pool protsenti. Eesti pank teatas aga enne selle prognoosi väljatulekut jaga pärast. Nemad jäävad oma kevadise prognoosi juurde, mis näeb ette siis 12,3 protsendi suurust langust. Ja mõneti me oleme selliste numbrite suhtes juba immuunseks tehtud, aga kahjuks ei saa sellest mööda vaadata, sellest ühe numbri järgi. On on siis paika pandud ka kritee eurokriteeriumide täitmine ehk siis euro kasutusele võtta? Sõltub sõltub sellest, kui suur see meie majandus, majanduslangus on, kui palju riigieelarvesse raha laekub ja nii edasi ja ja selle Eesti Panga prognoosi ehk siis 12,3 protsendi järgi on veel reaalne euro kasutusele võtta. Aga kui lähtuda juba sellest rahandusministeeriumi prognoosist 14 ja pool protsenti majanduslangust, siis kujuneks riigieelarve miinus juba nii suureks et ei ole võimalik kuidagi vähemalt seda summat siin järgneva paari kuu jooksul kokku saada. Et kuidas teie seda nii-öelda praegust diskussiooni hindate, kus peaminister Andrus Ansip on valitsuse pressikonverentsil välja öelnud, et tema enam rahandusministeeriumi prognoosi ei usu, aga, aga pigem usub ta Eesti Panga prognoosi. Kunagi oli selline laul Singer Vingeril, et usun, ei usu katsuda tahaksin ma aga katsuda, nagu praegu ei ole siin suurt midagi ja ma arvan seda, et, et see, et räägitakse, et mina usun ühte ja keegi teine usub teist, see on praegu antud juhul selles olukorras teatud abstraktsuse on ilmselt suhteliselt mõistetav, sellepärast et nagu ka siin sedasama keskpanga analüütikud on märkinud ju, et tegelikult majanduses sellised üsnagi segased ajad ju tegelikult jätkuvad ja keegi ei tea, mismoodi see kriisikõver nüüd edasi käitub, et on ju tegelikult modelleeritud neid erinevaid kriise ja on, on, on ka märgitud seda, et et kui langus on teatud sügavusel, siis tekib mingisugune psühhoos loogiline moment, kus kus inimesed lihtsalt ei suuda seda negatiivsust enam uskuda ja tuleb, tuleb sellest tahes-tahtmata tõuseb. Et, et ju väga palju need emotsioonid ja mingid mingid teatud signaalid mõjutavad ka seda reaalset majandust, et kasvõi kasvõi kui nii-öelda maailma makromajanduslikult öelda, siis sel nädalal ütles USA president Barack Obama, et Belbernanke saab jätkata USA föderaalreservi juhina ja see andis üle maailma börsidel tohutult positiivse signaali. Tallinna börsile ka kaasa arvatud Tallinna börsile. Jah, aga muidugi sindujaks jälle taustana ikkagi meenutama seda, et et seesama peaminister, kes oli taas väga optimistlik valitsuse pressikonverentsil, on selle optimismiga ikka päris mitu korda viimase aasta kontekstis osutunud liiga optimistlikuks. Sest kui me meenutame, siis peaminister oli väga veendunud eelmisel sügisel, et tehtav riigieelarve on tasakaalus ja sellega on kõik hästi ja oli selles veendunud pärast selle riigieelarve vastuvõtmist ja veel selle aasta algul siis üsna pea pärast seda selgus, et siiski tuleb teha esimene negatiivne lisaeelarve, mille vastu peaminister alguses hirmsasti sõdis, et seda ei ole üldse vaja teha, sest olukord ei ole üldse hull. Siis tehti esimene negatiivne riigieelarve ikkagi ära. Siis selgub siis pärast seda peaminister teatas, et teist negatiivset riigieelarvet kohe kindlasti Eesti ei vaja, sest ta nii hull see olukord nüüd küll ei ole tegelikult teha teine negatiivne riigieelarve. Ja nüüd me räägime, et tõenäoliselt on vaja teha, kolmas negatiivne riigieelarve tahab seda, on öelnud, et rahandusminister välja niiviisi moka otsast peaminister järelduseni eitab, et seda oleks vaja teha, ütleb, et olukord on endiselt väga hea. Aga kui me niiviisi gradatsioonist nagu tagasi võtame, siis noh, juba on nagu mitu korda pidanud pidanud oma sõnu sööma, et et sellel taustal on raske ka neid nagu seda tänast kinnitust, et me oleme kindlalt eurokursil. No peaminister on öelnud, et makse ei tõsteta, eks ole, ja, ja ei olnud. Tahaks nagu uskuda või õigemini on ju, peab uskuma seda, et et kes veel, kui peaminister on Eesti riigi majandusolukorrast, noh üks kõige informeeritumaid isikuid meie siin laua taga ei saa ligilähedaseltki uskuda, et meil on mingigi sarnane informeeritus nendes olukordades isa olla. Ise aga, Sulev, iga kord mulle tundub, et peaminister on, on need oma üsna selge seisukohavõtud millest nii nagu sa välja tõid, on ta alati või, või sunnitud ka sageli tema. Kusjuures tema seisukohtade puhul on alati alati väga olulisel kohal olnud ka usk sellesse, et võib minna paremaks ja et ühel hetkel peabki minema paremaks, et kogu aeg on kasvatanud ja ega praegu on kaseusk siin mängus, sellepärast et ta ütleb ju väga selgelt, et tema ei usu rahandusministeeriumi prognoosi. Kui me vaatame, mis toimus neljapäeval valitsuskabinetis, siis seal oli laual Jürgen Ligi dokument, mis ütleb, et käesoleva aasta nii-öelda Maastrichti kriteeriumi ületav eelarve miinus tuleb veel 5,8 miljardit krooni. Ja see usu küsimus ja ei, ma ei, ma ei taha samas üldsegi hukka mõista peaministrit põhimõttelist, sellist optimismi, süstivad hoiakut, see on, see on hea. Tegelikult on see hea, sest kui me kujutame ette teistsugust olukorda, kus Eesti riigil oleks peaminister, kes kogu aeg ütleme, taob pead vastu lauda ja katkub juukseid, ütleb, et me läheme kohe põhja. Me läheme kohe põhja. Siis see oleks, ütleme kogu ühiskonnal. No ütleme piltlikult, eks ole. Aga no ikkagi annaks kogu aeg mõista, et jube kehv on ja ma ei tea, mis saab. Et siis noh, see oleks kogu ühiskonnale ütleme, väga rusuv ja tõenäoliselt see nii-öelda halvendaks olukord. Ma just tahtsingi seda öelda, et, et ma küll möönan seda, et peaminister võib-olla on olnud liigoptimistlik, aga samas teisest küljest, kes seda teab, võib-olla ilma nende väikestegi positiivsete signaalide. Ta võib-olla oleks tulnud meil võib-olla rohkem kärpida Ki veel, kes kes seda teab. Aga mina arvan seda, et, et antud juhul on, on küll seesama euro kui euro, kui eesmärk võiks olla. Mäletan nii sellel valitsusel kui ka kõigil järgnevatel valitsustel, kui need peaksid tulema nii-öelda enne enne seda. Momenti ja huvitav, millele sa vihjad siinkohal? No mina ütleks nagu sihukse talupoja mõistuse seisukohalt, et on alati selline tarkus raskesse olukorda arvas, et loodame parimat, aga valmistume halvimaks, et et ikkagi valitsus võiks ikkagi võtta võtta aluseks ikkagi suhteliselt, et ütleme negatiivse prognoosi võib-olla mitte kõige negatiivsema et aga, aga suhteliselt sellise negatiivse prognoosi ja meil kõigil on kergem pärast olla positiivselt üllatunud, et nii halvasti ei läinudki ja läks paremini. Aga kui nüüd ütleme sedasama euro saamise kriteeriumite, üritatakse niiviisi ülinapilt täita. Et praegu käib ju selline mäng, et, et kui see Maastrichti kriteerium lubab eelarve defitsiiti kolm protsenti, disvalitsuse kurss on umbes kuskile sinna 2,8 2,9, eks ole võtta noh, mis on selline ikkagi ülinapp täitmine, see on umbes nii, et ma ei tea, Gerd Kanteri üritaks kettaheites kvalifikatsiooninormi täita sentimeetri täpsusega. Et noh, niiviisi, et rohkem ei pinguta, et vot täpselt sinna vot 64 meetrit on kvalifikatsiooninorm, et viskas 64 10, et aitab küll. Tegelikult kui sa tahad ikka, et asi nagu kindlalt nii läheb, siis tuleb võtta eesmärk natukese noh, nii-öelda kindla peale ja mina ütleks, et valitsus peaks ikkagi püüdma noh, saavutada olukorra, et et sellest kolme protsendi kriteerium mist oldaks ikkagi suhteliselt kindlalt kaugele, et noh, ma ei tea, kas siis see suhe on, ütleme, kaks protsenti, kuhu see eesmärk seada või et oleks mingisugune taganemisruum, et kui asjaolud kujunevad kehvemaks, et siis ikkagi kohe nii-öelda ei kuku üle piiri, et et ma ütleks selle maainimesena võib-olla seda, et et me oleme kõik võib-olla märganud endast vanema põlvkonna maainimeste peale, et kui kui näiteks maal ikkagi vanainimene bussi oota siis ta, ta läheb ikka bussipeatusesse tubli 20 minutit varem sest ta ei saa endale lubada riski, et ta jääb sellest bussist maha, sest võib-olla samal päeval talle on teist bussi ei tule. Ja, või ma ei tea, meil auto, Lavka käib seal kord nädalas tulevad inimesed ikka pool tundi varem kohale, noh seal on muidugi tore suhelda ka. Aga ikkagi selle selleni, kui fundamentaalne see tõukejõud on see, et, et sul on risk äkki jääda maha ja sa ei saa endale seda riski lubada. Ja minu meelest selle euroga valitsusel on ikkagi ka selline olukord praegu, et sa ei saa endale lubada riski, et, et sa niiviisi napilt piiri peal äkki täidad, et kui õnneks läheb, siis täidame ja kui, kui natukese läheb kehvemini, siis äkki äkki äkki läks buss ära? Ma juhiks teie tähelepanu veel ühele nüansile, nimelt kui reeglina on Eesti pank olnud olnud väga kriitiline ja, ja ka ja ka suhteliselt skeptiline nendes majandusprognoosides, siis nüüd me oleme silmitsi olukorraga, kus Eesti pank on optimistlik ja, ja Eesti pank ja peaminister on ühel seisukohal, mida me ei ole tegelikult viimase pooleteise kahe aasta jooksul majandusprognoosidele hinnangut andes küll näinud, et ka keskpanga ja mitme kommertspanga analüütikud on tegelikult andnud mõista, et et praegu me oleme oma ekspordiga kerges plussis ja analüütikud ütlevad, et seega jätkub, aga, aga on ka neid muidugi, kes ütlevad, et selle aasta lõpuks ammenduvad meie suurte eksportturgude majanduste stiimuli stimuleerimist paketid ja see võib endaga kaasa tuua üsna ebasoovitavaid tagajärgi, et, et see võib olla ka üheks väga tõsiseks takistuseks, mis mis võib kujuneda siis nii-öelda meie ekspordisektori tugevnemisel ja paranemisel, aga. Ma tuleks ikka selle positiivsete ja negatiivsete hoiakute juurde tagasi, et mul on üsna mitu tuttavat. Minu vanust siis umbes 30.-te keskpaigas olevat inimest, kes, et sellesama kriisi ajal on nädal olnud enne ise töövõtjad, nüüd nad on muutunud tööandjateks eeskätt siis ise endale teinud endale ettevõtted. Ja ma ütleks, et nende poolt on küll see, et, et, et kindlasti neid abistab selles teatud teatud positiivne hoiak ja teatud optimism, mis tuleb nii-öelda ülevalt poolt. Ma usun, et usun, et sealt tegelikult ju ja ma usun, et nendest ettevõtetest kasvab välja ka see uus või uus majandusstruktuur mida me tegelikult ju nii väga ootame. Ainult et mis prognoose puudutab, siis jälle kui natuke varasemaid meelde tuletada, noh siin tasuks muidugi välja otsida, mida meil ei ole praegu siin tehtud peaministri varasemaid ütlusi ja hoiakuid, et sest mina, et, et see on natukese ohtlik tee, kui kuna kogu aeg on neid prognoose, mitu Eesti Panga prognoos, siis veel kommertspankade, siis mingi seal läänest võib-olla kuskil mõni prognoosis rahandusministeeriumi prognoos ja, ja kui peaminister hakkab valima, et milline prognoos talle meeldib, et ta nüüd usub seekord ta usub seda prognoosi, mis talle praegu meeldib. Et ma mäletan päris hästi varasemat olukorda, kus Eesti Panga prognoos peaministrile ei meeldinud, rahandusministeeriumi prognoos meeldis. Ja siis siis ta uskus rahandusministeeriumi prognoosi, sellepärast see oli eelmise aasta lõpus, kui see tänane riigieelarve sellel noh, ilmselgelt tänaseks juba noh, kõik tunnistavad, et absoluutselt ülepaisutatud kujul vastu võetud, ehk siis peaminister teatas umbes nii, et aga me usk noh. Me pidime uskuma rahandusministeeriumi prognoosi, eks ole, sest noh, mida umbes et mul ei ole mingit põhjust seda kahtluse alla seada, spetsialistid teinud. Noh, et, et siin on nagu siin nagu natukese seda eba ebajärjegi. Las ma võtan sul sõna sõnal sabast kinni, kuna sai siin eelnevalt ütlesid, et peaminister peabki olema positiivne, siis võtab nii-öelda sellest loogikast lähtuvalt peaminister aluseks alati positiivsema prognoosi. Aga võib-olla ei, peaminister lihtsalt ongi selline positiivse ellusuhtumisega inimene. Kes see poiss just täpselt eino aganasest tore, aga, aga jah, et võib-olla lihtsalt ütleme nüüd on noh, kogu küsimus on selles, et ega me ei teagi vastast, et vastuse annab, annabki näiteks seesama eurotulemise või mittetulemise küsimus, et siin oli president ilvesega üks väga hea intervjuu, mille Lauri tegi sel nädalal ja vikerraadios ja ja seal ütles president Ilves ju väga õigesti, et ega seda hinnangut, et me ei saa anda praegu nii-öelda poole distantsi pealt, et kas, kas valitsuse poliitika on olnud õige või mitte. Et me ei saa ka täna anda hinnangut, et see poliitika on kuidagi vale olnud. Et kui euro õnnestub saavutada, siis on järelikult tänane poliitika noh, nii-öelda saab sellega kinnitusest, isegi kui midagi ei ole nii õige, siis võitjate üle kohut ei mõisteta. Aga kui seda ei õnnestu saavutada ja kui selle mitte saavutada olemise ilmseks põhjuseks on see, et täna mingeid otsuseid tegemata siis osutub see nagu valeks, et, et peaministri optimismile või, või kellegi teise pessimismile tegelikult selle kinnituse me saame ju tagantjärgi kuigi kahjuks jälle noh, tagantjärgi tarkusega mis on ju teadagi täppisteaduseks, sellega ei ole nagu alati midagi peale hakata. Et see tarkus võib saabuda siis, kui meil tegelikult, et noh, on niikuinii juba võib-olla mingi teine valitsus ja ja selle vastutuse kandmisega noh on, ei ole nii, nagu tavaliselt selle poliitilise vastutusega tegelikult hajub. Mõneti me võime ju öelda, et ta eurostan selle nädalaga kujunenud väga selge valitsuse õnnestumise mõõdupuu, et kui, kui on võimalik euro saavutada ja 2011 eurole üle läheme, siis, siis võib öelda, et see valitsus on õnnestunud isegi siis, kui ta on võib-olla selleks ajaks laiali läinud, aga, aga teine küsimus on ikkagi väga selgelt ju ju seotud sellega, et, et olgem ausad, peaminister mängib panga peale. Peaminister on, on pannud kõik ühele kaardile, sisuliselt ta eirab ju oma oma hea aatekaaslase rahandusminister Jürgen Ligi prognoosi ligi on tulnud omapoolsete paberitega välja ja seda vastuolu ei ole tegelikult ju avaldada ja, ja seda eriti ka ei ole avatud, et, et mida me siis võime öelda nüüd selle kohta, et kui peaminister ütleb, et see, mis rahandusministeeriumis tuleb, on, on, on kõik kõik vale ja ta ta ei tahagi sellesse uskuda, et, et siin on nagu mitmeid-mitmeid vasturääkivusi ja samas kui, kui nüüd muidugi selgub, et, et Eesti pangal oligi õigus nagu viimasel ajal on selgunud, et Eesti pangal on olnud sageli rohkem õigus kui rahandusministeeriumil, siis tekib ikkagi väga tõsine küsimus seoses ka rahandusministeeriumi eelarve prognoosi osakonnaga, et kuidas hinnata nende spetsialistide tööd ja kas seda eelarve prognoosimise protsessi rahandusministeeriumis ei tuleks tõsiselt üle vaadata. No ma arvan küll, et mis puudutab praegu seda ennustamist, siis niiviisi võib ju öelda, et eelmise aasta veel kontekstis ja viimase kahe aasta kontekstis kogu maailma prognoosijad on ühtemoodi puusse pannud ja peaksid endale harakiri tegema. Noh, Eestis Eestis ei, nii-öelda ei jää ükski prognoos ja ilmselt sellest sel juhul puutumata. Ja praegu nüüd noh, see, mida Neeme siin rääkis, et maailma aktsiaturgudel, et kas nüüd sellel sügisel tuleb tõus, eks ole, kas, kas majandus läheb nii-öelda tõusule stabiliseerub või hoopis või hoopis näiteks nagu mõned inimesed on ka ennustanud, et oodake veel sügis ära ja te näete, et tuleb üks, üks nõks veel allapoole, võib-olla et me ei tea, et, et selles mõttes ma nagu ma küll kaitseks selle koha pealt neid Igor Mangi häid aatekaaslasi rahandusministeeriumist ja Eesti pangast, et et ega neil ei ole nagu millegi pealt tegelikult seda nii-öelda 0,5 täpsusega prognoosi teha, et et üldse, tulles tagasi selle prognooside täpsuse juurde, et kui me, kui üks räägib 12 protsendist ja teine räägib 14 protsendi siis võib-olla peab tunnistama, et, et suund on ju sama ja ega me tõenäoliselt sellise ühe protsendi täpsusega praeguses muutuvas olukorras noh ütleme, see on umbes sama sugune ennustusvõistlus nagu nagu ma ei tea, siin Berliini kergejõustiku MM-i ajal tehti ennustusvõistlusi, mis tuleb 100 meetri jooksu võidutulemus. Noh sa võid ju seda ennustada. Aga, aga samas iga iga olelgi läheb Ta ei saa, iga 100 miljonit kärbet, on, on täiendavat kärbet, on ikkagi väga keeruline küsimus. Küll. Nojah, aga kui me ikkagi räägime ka sellest kahe koma kaheksast miljardist kroonist, mis on need nii-öelda miinimumprogramm, siis olgem ausad, ka selle kokkusaamine on üsnagi keeruline ja ja, ja nii mitmetes ringkondades tõi tõi peaministri arvamusavaldused, nüüd tuleb kõik trahvid korraga ja kiiresti kätte saada, see tõi endaga kaasa ikka päris päris suure naerupahvak. Kui ja kui me vaatame veel neid teisi meetmeid, siis üsna palju on räägitud ka sellest, et riigifirmad tõmmatakse ainult dividendidest, et kuivaks kõik, mis neil vähegi on, tuleb, tuleb riigile ära anda ja kui ei ole, siis, siis on täiesti võimalik, et neil tuleb ka veel laenu võtta, selleks et riigile dividende maksta. Nii et see olukord võib riigifirmade jaoks kujuda kujuneda üsnagi keeruliseks, kui Eesti energia on kinnitanud, et see valitsuse otsus, need kõik sealt kõik dividendid Eesti energiast väljavõtted, see elektri hinda ei tõsta, aga aga olgem ausad, kui, kui neil tuleb tulevikus rohkem laenu võtta selleks et investeeringuid teha, siis tõstab see elektri hinda kunagi tulevikus. Et see on ju tegelikult nii või teisiti tulevikus väga selgelt tekkiv kulu. No mina oleks ikkagi ka väga selle presidendi sõnadega nõus, et, et meil on siin kogu aeg, rääkisime seda, et mis on see meie üks suur idee, et minu arust olgu siis meil see euro, see seesama, seesama idee või eesmärk, mille poole poole liikuda ja, ja tõesti, kui, kui ka kui ka valitsus see valitsus ei saa, sellega ei saa sellega hakkama, siis see valitsus on teinud siiski sellest hoolimata head tööd, kui nad on suutnud meid ikkagi sellele eesmärgile lähemale viia. Et siin. Neeme, millest sa räägid, eile teie juhtkiri väitis vastupidist. Postimehe juhtkiri ma küll otsest tsitaati ei mäleta, aga ütles, ütles väga selgelt, kui eurole üle minna ei suudeta, siis see näitab seda, et kõik senised jõupingutused on olnud mõttetud. Mina isiklikult nii äärmuslik äärmuslik arvusega ei oleks kuhugi mujale. Ma arvan ka, et seal on nagu siin on nagu natukese erinevalt vaja siiski ka pärast hinnata seda, et et võib-olla osutub, et kogu see ümbritsev majanduskriis on nii sügav ja nii raske, et, et niikuinii ei õnnestu üle minna. Aga võib-olla õnnestub, võib-olla siiski osutub, eks ole, et eriti kurb on see, et kui nagu jäetakse natuke midagi tegemata ja samas on selge, mis jäi tegemata ja on selge, et just sellepärast ei saadudki, vaat siis on nagu kurb, et et see on natuke jälle, ma tuleks selle spordivärske nii-öelda kergejõustiku MM-i juurde. Et kui me nagu hindame sedasama Gerd Kanteri pronksmedalit, siis ühest küljest me kõik ju enne ikka eeldasime, et küllap ta ikka kulla peale läheb. Ja noh, justkui hirmus pettumus, aga teisest küljest me saame aru, et sportlane tegi kõik, mida ta hetkel sai teha ja, ja, ja keegi ei ole tegelikult selle selle tulemuse hindamisel olnud ütleme, liiga kriitiline. Et see oli hetke, see tase, ta tegi kõik. No seekord oli kaks meest ühest küljest tugevam ja endal noh, lihtsalt olukord oli ei olnud nii hea kui näiteks aasta tagasi ja samas võime öelda, et pronksi ta ikkagi võitis. Jah, et selle euroga võib ka samamoodi olla, et osutub nii kõvaks pähkliks kõigist pingutustest hoolimata ei tule. Aga noh, kui me saame aru, et tõesti on siiralt pingutatud, siis ma arvan, et mingit ka karmi hinnangut sel juhul tegelikult ei anta. Aga kui me saame aru, et tegelikult lasti, lasti lõdvalt ja sellepärast eurot ei tulnudki ja pärast me kõik kahetseme, sest läks mööda, ajalooline võimalus seda saada, sest võib-olla kõik kuulajad ise nagu ei ole sellesse niiviisi süvenenud ja noh, et miks just praegu 100 eurot peaks nagu püüdma? Praegu on just see hetk, kus tänu sellele majanduslangusele inflatsioon nii madal, et tõenäoliselt lähema ütleme kahe aasta kontekstis selle euro saamine on palju lihtsam kui võib-olla näiteks terved järgmised 10 aastat kus inflatsioon Eestis tõenäoliselt on jälle kõrge ja siis me jääme selle inflatsiooni taha, mis ei ole nagu noh, üldse väga kergelt. Seda muidugi juhul, kui Eesti majandus hakkab kiiresti kasvama. Sellisel juhul me räägime ka inflatsiooni inflatsioonitõusust. Kui majandus jääb toppama, siis siis inflatsioon tekib ja noh, tekib ka nii või teisiti, aga see ei ole, see ei ole sellisel juhul nii suured, ta ületakse neid mustreid. Võib võib ületada, ütleme nii, et praegu on, praegu on suhteliselt tõenäoline, et lähema aasta või kahe kontekstis ei ületa, aga näiteks kolme aasta pärast on seda, ütleme see on jälle selline ennustamise küsimus, aga tõenäoliselt võib ületada. Aga mis puudutab veel dividendide väljavõtmist riigifirmast, siis, siis sellel on kindlasti palju negatiivseid külgi, sellepärast et firmadega kapitaliseeritus halveneb, halveneb ja nii edasi, aga teiselt poolt võib-olla see ei olegi nii halb, sellepärast et see sunnib neid riigifirmasid rohkem pingutama ja oma tegevust efektiivsemaks muutma ja, ja seeläbi me oleme võib-olla silmitsi ka sellega, et ühel hetkel need, need firmad ongi täiesti oma oma tegevuses palju tõhusamad kui siiani. Noh, jah, see dividendide puhul seda noh, raske öelda, kas no ilmselt, kui see on sundkäik, et muul viisil arvet ei tasakaalustada, siis on ilmselt valitsus lihtsalt sunnitud seda tegema ja teiselt pooltele positiivseks küljeks võib ka öelda, et tõenäoliselt see raha vähemasti saadakse sealt kätte, sest firmadel on see kasum teenitud. Aga mis puutub lootusesse miljardi ulatuses trahve kuidagi järsku sisse nõuda, mida seni pole suudetud nõuda, siis noh, see on mõnevõrra nagu küsimus, et, et kui needsamad inimesed, kes selle trahvi sissenõudmisega seni on tegelenud, peavad ju nüüd noh, tegelikult kuskilt ei tule mingeid uusi inimesi neid trahve sisse nõudma, vastupidi, tõenäoliselt seoses majanduslangusega mõned senised inimesed on veelgi nii-öelda ametnikud lahti lastud, eks ole, kellelgi palka vähendatud. Motivatsioon on vähenenud. Et nüüd järsku, kuidas öelda hüppeliselt teevad seda 10 korda paremini kui seni, noh seda noh, siin võib jälle peaministri optimismiga nõustuda, aga seda on siiski raske uskuda. Sellised sellised hüppelised ja järsud muutused tuletavad mulle kangesti meelde ühte paralleeli ühest meie naaberriigist, kus peaministri pruugib vaid minna kuskile poodi ja vaadata, et hinnad on liiga kõrged ja, ja seda telekaamerate ees öelda. Ja siis me näeme peaaegu sealsamas telekaamerate ees otsepildis, kuidas need hinnad muutuvad odavamaks. Et täpselt samamoodi on nende maksudega, et et tuleb kiiresti ja kohe efektiivselt kätte saada, siis küllap. Aga kujutad sa ette, et Eesti peaminister astub sisse rivisse, ütleb, et mulle ei meeldi teil müüdava leiva hind ja siis. Hakkab sellest midagi, ma arvan, et me peaks vastama ühele raadiokuulajale, kes kirjutab meile kommentaariumis. Ta palub siis meil selgitada, millest võidab euroga üks või mida siis võidab euroga üks lihtne inimene. Saksamaal ja mujal tõsteti euroga väga kõvasti hindu. Kas seda pole mitte meie ärimeestele vaja, et saaks jälle rahvalt rohkem raha? Mina tavainimene ju kaotan, kui pean jälle kallimalt ostma? Kuidas, kuidas, kuidas seda nüüd öelda, no kõigepealt on ju, on ju see, et, et siinsamas on, on tehtud ka jälle järjekordset prognoose, et milline võiks olla Eestis näiteks maksu maksutulu sellisel juhul, kui me läheme üle eurole ja sellisel juhul, kui me ei lähe ja need vahed on ikka väga märkimisväärsed, need ulatuvad ikka ikka miljarditesse. Et millised oleksid prognoositavad maksutulud siis sellisel juhul, kui me jätkame krooniga või, või kui me saame euro ja küllap siin ikkagi arvestatakse seda, seda stabiilsust, mida see euro meile kaasa toob, et meil kaob ära üks selline riskitegur, ehk siis spekulatsioonid krooni suhtes ja inimesed võivad arvan, et kui inimene kõigepealt omaenda asju mõtleb, siis, siis ta võib olla selles mõttes kindel, et ta, et, et ta, ta ei kaota oma oma raha mingisugusel hetkel ta tal on üks pinge on maas. Me teame siin küll neid devalvatsiooni paanikaid, sest need on inimeste sees olnud ja need küsimused on väga teravad. Olla. Ja teine pluss, millest me kindlasti räägime, on see, et kui majanduskeskkond on stabiilsem ja euro seda stabiilsust kindlasti loob, siis loob jälle soodsama pinnase investeeringute tulekuks Eestisse. Investeeringud loovad töökohti, selle võrra tekib siia lisaraha, tekib võimalus pensione tõsta ühel hetkel, millest tõenäoliselt me siin lähemate aastate jooksul väga palju küll ei kuule, aga, aga ikkagi, kui majandusel hakkab paremini minema, tekivad uued võimalused ja ja siis saab nii-öelda riik jälle nii-öelda normaalselt edasi minna ja ei pea mõtlema sellele, et kuidas ja mida jälle kärpida. No samas kindlasti ei ole see eurotulemine või mittetulemine, nüüd ütleme nii, eksistentsiaalne küsimus, et et Eesti riigiga ei juhtu midagi, kui 2019 euro ei tule, noh tõenäoliselt vähemasti selle tõttu ei juhtu midagi, et need eurod olenemata jäi, et ta on, ta ongi pigem selline selline tõesti majandust stabiliseeriv ergutav ja ta noh, Eesti hakkab nagu kuuluma mingisse teise klubisse, et ütleme praegu ja eriti kui me lähiaastatel eurot ei saa, siis tõenäoliselt võib Eestit võrrelda ja pigem sellise noh, Euroopa Liidu sellise servaga, kuhu kuuluvad, seal võib olla Rumeenia, Bulgaaria ja ja mõned riigid veel, kellel ei lähe väga hästi. Ja kui samas noh, eurotsooni kuulumine tähendab ikkagi kuulumist sellisesse klubisse, kus kus on nagu arenenumad riigid, see, see on noh, teatud selline kaugemalt vaadates selline selline riigi nagu staatuse samasugune, võib-olla nagu tugi, nagu on see, et kui Tallinna vanalinn kuulub Unesco maailmapärandi nimistusse, siis ühele kaugelt tulnud turistile kes muud midagi otseselt võib-olla ei tea, on see noh, teatud nagu kvaliteedimärk samamoodi ilmselt see euro on investeerijale kuskilt Londonist või või veel enam kuskilt New Yorgist kelle, kes iseenesest siin mingile Eestil, Lätil Leedul mingit vahet ei tee, arvab, et Eesti pealinn on Riias. Aga noh, see euros euro omamine on nagu selline selge indikaator. Jah, sest Maastrichti kriteeriumid on tõesti selline paras kvaliteedimärk, et kui sa siin enne tõid paralleele spordiga, siis on ju, on ju kergejõustikuga, kus on ka hästi palju, palju palju punkte ja punktiarvestust siis samamoodi need Maastrichti kriteeriumid arvestavad ju tegelikult riigi nii-öelda jätkusuutlikkust ehk siis seda, et, et kuidas, kuidas ta suudab oma oma rahandusrahandust ja eelarvete majandust nii-öelda stabiilsena hoida ja täpselt samamoodi siis kergejõustikus, et näiteks kümnevõistluses ju räägitakse, et näiteks inimene, kes on juba on juba nii-öelda see kaheksatuhandese punkti klubis, et ta on juba täiesti eliitklassi kümnevõistleja. Aga muidugi hoopis teine küsimus on ka või selle kõrval see, et mina nagu siiralt usun sellesse, et mõistlik on nii-öelda vähem võlgu elada ja olla võimalikult nagu oma tulud ja kulud nagu tasakaalu viia, et, et vähegi pikaajaliselt, ilmselt on see ka riigi tasemel, nii et, et me oleme küll vahepeal tõusu ja buumiaastatel näinud igasuguseid igasuguseid firmasid ja ilmselt ka riike, kes nagu on oma edu ehitanud mingile finantsskeemile, et millest enam nagu ütleme isegi selline keskmise mõistusega inimene ei saa enam aru, et ta ütleb umbes nii, et teate, et ärge üldse vaevake pead, eks ole, meie finantsistid siin selle skeemiga tegelevad aga aina rohkem selle buumi käigus on ikkagi selgunud, et et kui see asi on mull, siis, siis ega ta ikka ühel hetkel kipub katki minema ja, ja Eesti puhul mina nagu usun sellesse, et Eesti riigil on lihtsalt mõistlik, et meie riigi ühe aasta kulud ja tulud on võimalikult tasakaalus, see lihtsalt on, on selle riigi tervisele hea ja, ja kui sellega koos tuleb ka euro, siis seda parem. Aga, aga et nagu see defitsiit läheks väga suureks. No see tähendab tegelikult ikkagi võlgu elamist ja mingil hetkel noh, võlg on võõra oma ja mingil hetkel lihtsalt see maksab ennast kätte hiljem, et et selle, see on nagu üks, üks minu meelest põhiline argument, miks juba tasuks hoida seda, seda defitsiiti võimalikult mõistlikuna väiksena. Tõmbame sellele teemale joone alla ma tuleksin veel kord tagasi selle president Toomas Hendrik Ilvese poolt vikerraadiole antud intervjuu juurde ja ja, ja selles intervjuus andis president esimest korda ka hinnangu europarlamendi valimiste tulemustele ja ta ütles, et üksikkandidaat Indrek Tarandi suur edu on märg debatti puudumisest ühiskonnas ja ja ta kritiseeris seal riigikogu debati puudumise pärast esimese lisaeelarve vastuvõtmise ajal ja ja ütles ta seal ka märkimisväärse lause, et SÕNA parlament tuleb ju prantsuse keelest paarla maa ehk koht, kus räägitakse ja et seda rääkimist on viimasel ajal vähe olnud ja see oli ka tegelikult presidendi mure. Arvestades siis eelseisvat kohalikke valimisi, et, et kas siin ei pruugi piisavalt debatti tekkida? Jah, parlament võiks, ütleme, sellel sügishooajal küll, ma ei tea, mul on jälle väga idealistlik lootus, võib-olla, aga Eesti parlament võiks püüda ennast kokku võtta Ta ja ütleme, meid kõiki positiivselt üllatada näiteks just nimelt sellel sügishooajal, ütleme üldse lähema lähema aasta jooksul sellega, et seal toimuvad tegelikult debatid ja parlament hakkab, hakkab omama seda rolli, mis, mis seal riigis parlamendil, mitte paljuräägitud kummitempli ja kogu see printsiip, et et mingis mõttes ma tooks jälle sellise paralleeli võib-olla 88.-sse aastasse, kus meil ju tegelikult oli mingisugune ülemnõukogu, mis ei olnud üldse rahva valitud ja kus, kuhu kuulusid jumal teab kes tööliste, saadikute ja sõjaväelaste esindajad. Aga, aga ometigi see ülemnõukogu nii-öelda selle kogu ühiskondliku surve tingimustes novembris 88 suutis ennast kokku võtta ja isegi suveräänsusdeklaratsiooni vastu võtta. Noh, mis oli sellel hetkel noh, seda tausta arvestades noh, väga suur saavutus. Et inimesed muutusid, inimesed, inimesed tunnetasid, omavastutuste muutusid, et Eesti parlamendiliikmed võiksid ka tunnetada noh, rohkem oma vastutust, sest seal on tegelikult küll neid inimesi, kellel, kellel on seda soon. Loomulikult on muidu, sel nädalal avaldas Postimehe arvamusküljel ehk siis Villu toimetatava leheküljel minu arust suhteliselt märkimisväärse artikli Barbi Pilvre, kes on endine ajakirjanik, kes liitus siis sotsiaaldemokraatliku erakonnaga hiljuti ja ja ta kirjutas seal artiklis sellest, kui oluline on tegelikult teatud idealism, teatud teatud ide ideaalide järgimine. Et kui sa rääkisid siin sellest õrnid, Toomas Hendrik Ilves rääkis debatti puudumisest, siis siis näiteks mina puutun oma töös poliitikutele arvamusartiklite kokku ja seal peaks siis olema nii-öelda teatud ideed ja, ja, ja, ja maailmavaade ja, ja mingisuguste nii-öelda omavaheliste asjade võrdlus. Aga samas tegelikult tihtipeale kohtab seal ikkagi sellist. Mina ütleks, et siis nagu labast poliitilist demagoogiat, mida, mida pakutakse ja see ei ole see debatt, mida kindlasti Toomas Hendrik Ilves silmas pidas. Kui me vaatame praegu tänavale, siis peab ütlema, et ega kohalikud valimised nüüd väga hästi silma ei hakka ja mulle tundub mõneti, et see on seotud ka sellega, et erakondadel ei ole enam raha, et linn täis kleepida. Kuigi meil oleks praegu veel see võimalus, 40 päeva enne valimisi lüüakse see välireklaamiluba lukku, et siis hakkab kehtima välireklaami keeld ja siis enam seda teha ja siis hakkab debatt äke ja siis siis hakkab loodetavasti debatt, aga ma loodan, et ka praegu, kui neil raha Pole hakkab debatt paar nädalat tagasi ühe Eesti suure finantsasutuse suvisel vastuvõtul kuulsin ma ühte ärimeeste arutlust. Odavam oleks neil paariks kuuks minna Aafrikasse lõvijahti pidama, sest parteide aktiiv on on täiesti väsimatu ja, ja on kogu aeg nende ukse taga, käsi õieli, raha küsimas, aga ei ole nagu praegusel raskel ajal ka nagu midagi midagi neile anda ja lihtsam oleks lihtsalt ära minna selleks, et, et ei peaks, neil ei ole valimisteks raha andma, et praegu see pilt on tõenäoliselt selline, et erakondadel on, on raske, meil ei ole, meil ei ole enam piisavalt vahendeid, et seda kampaaniat teha ja nad püüavad siis tõenäoliselt selle, selle kampaania ajastada nüüd sellele viimasele hetkele. Tõsi, mida me näeme, on see, et erakonnad on hakanud nüüd täiesti uskumatuid üritusi tegema ja püüavad siis nii-öelda kõikvõimalikke meediavahendeid kasutades korraldada mingisugust sündmust kutsuda kohale press, korraldada sel sündmusel diskussiooni. Üks selline leidis aset eile, siis siit mitte kaugel sotsiaalministeeriumi ees, kus siis ka omavahel hakkasid kõnelema Reformierakonna ja Keskerakonna esindajad. Mina pean ütlema, et minu jaoks oli ka väga sügavalt alati hämmastav on jälgida see, et ma natukene süüdistaks selles ka ikkagi ajakirjandust põhilisi meediakanaleid, et miks me Peame pöörama tähelepanu sellisele noh, sõna otseses mõttes etendusele, et see ei olnud kuigivõrd representatiivne tegelikult. Et see oli kavandatud meedia etendusena ja see mängiti meile, mängiti meile ette ja ja näed, me räägime sellest. Jah, aga noh, see on üks osa nii-öelda siis tasuta reklaami tegemisest, et kutsuda esile pseudosündmusi, see on täitsa tavapärane taktika, et seda, seda püüavad ikka kõik teha ja ja ausalt öeldes loll ajakirjandus, kui liimile läheb. Nagu. Ja olgem ausad, see, mis seal aset leidis, ei olnud debatt. Noh, see jah, aga, et seda debatti võiks juba ju praegu tõesti ka siiski siiski ju Tallinnas näiteks paistab mõned mõned plakatid üleval, eks ole, on südamekujulised kes räägivad, et nad armastavad seda linna või test linna. Ja siis noh, on teised, eks ole, kes ütlevad, et kes siis veel, kui mitte meie. Aga täna hommikul neemega siiasõit ja siis ta väga lõbusad plakatid, kus oli püsti valgusfoor ja lubati siis mingile ristmikule valgusfoor püsti panna, aga mina soovitas, soovitaks küll sellel valgusfoori püstitajal sõita piki seda Pirita teed, kus tal seal plakati üleval on, natukene edasi rannateele ja vaadata, milline on olukord seal, sealt sõidab läbi iga päev tuhandeid autosid, see on juba praegu septembrikuu alguses löökauke täis. Kui tulevad esimesed külmad, siis praktiliselt tavalise sõiduautoga sealt läbi sõita ei ole võimalik. Kui siis ainult džiibiga. Aga siiski konkreetne valimislubadus, ma panen teile foori. Aga soovitaks sõita ka sellele valimislubaduse lubajal sõita ikkagi läbi ranna teelt ja veenduda, milline on olukord seal. Kahjuks peame tänase saate lõpetama ja tänased rahva teenrid olid Sulev Valner Neeme Korv ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal ilusat laupäeva jätku.