Ja rahvateenrid taas teie ilusat keskhommikut kõikidele meie kuulajatele. Täna on meil taas teenrites kosmiline telesild. Tallinn, Tartu või tartu tallinn, kuidas soovita. Tartus peaks olema kolleeg Sulev Valner. Tere. Tallinna stuudios istuvad sisurmat Ok ja Aarne Rannamäe. Eesti rahvusringhäälingust. No meie täna ei hakka oma juttu ja ma kardan, et me isegi ei jõua sinnani selle selle uudiseni, mis, mis uudiste toimetus kõige rohkem nagu tähelepanu pälvis, ehk siis puidust kaetud miinid. Ma arvan, et, et me sel nädalal võime olla üsna tänulikud, sellepärast et lõpuks ometi on valimised lahti läinud. Valimispropaganda ja valimiste aeg päris tõsiselt ja esimest korda ka poliitikud näitavad oma oma hambaid ja võimu saada sellest, mis, mis veel tulemas on. Tallinna linnapeakandidaadid alustame võib-olla sellest, sest et just praegu käib Rahvusraamatukogu hoones Tallinna südalinnas Kaarli kiriku kõrval keskele Erakonna. Valimiskuidas me seda nimetame valimiskoosolek või volikogu kus siis ametlikult seatakse üles Tallinna linnapea kohale Edgar Savisaare kandidatuur. Aga teised nimed on ka meil kõik teada. Kas sa tahad, et ma loen need teised mehed ette või need ütleme näiteks jah, neli, neli kõige tähtsamad noh. Võib-olla alustame siis reformist erakonnast, kuna Reformierakond on oma linnapeakandidaadi pannud vastamisi Edgar savisaarega ühes valimisringkonnas ehk Lasnamäel, see on siis Keit Pentus. Kesklinnas lähevad vastamisi Isamaa ja Res Publica liidu ja sotside esinumbrid ehk siis Jüri Pihl ja ja Mart Laar, kes nüüd viimasena suurtest parteidest üles seati, aga kus siis need valimisliidud või erakondade liitude esinumbreid üles seavad, et eks see võtab natukene veel aega. No nagu arvata võis, tulevad kahet täiesti erinevad valimised, et masin ennustasin mõni nädal tagasi juba Maalehes, seda ka, et et Tallinnas tuleb nagu riigikogu vahevalimised ja mujal Eestis toimuvad kohalikud valimised. Noh, see on selles mõttes tõele väide, et, et lahingu nii-öeldakesksus on, on kindlasti Tallinnas või nagu öeldakse, pea lahing antakse Tallinnas. Riigikogu valimistest loomulikult on need valimised erinevad selle poolest, et mittekodanikud riigikogu valimistel teatavasti kaasa lüüa ei saa, nüüd aga nüüd aga küll. No üks jääb siiski üles, ütleme, et nelja teadmata, mis tulemuse seal saaks, Andrus Ansip ise. Et me võime Keit Pentust temaga küll pidada lähedaseks kaasvõitlejaks üheks Reformierakonna pudest, et kindlasti alahindamata, et reformierakonnal nüüd oleks kuidagi nõrgem kandidaat, aga aga noh, mingisugune ütleme kui me, kui me tõesti tahame nagu öelda, et selle valimiste põhjal saame anda hinnangu erakondade tänasele seisule nii-öelda riigikogu valimiste vahel, siis Andrus Ansip, Pi isiklik karisma, nüüd jääb nagu proovimata, et kui paljudele Ma nendest kuulsatest, 22-st ja poolest 1000-st häälest siis oleks nagu tänaseks alles noh, need küll ta kogus muidugi ka harju ära Raplamaal mitte Tallinnas, aga noh, tõenäoliselt selle efekti saaks teada, kui ta, kui ta osaleks, aga aga tema tõesti tema tõesti passib seekord, mis samas on ka õige, sest ilmselt ta nii-öelda Kesklinna linnaosa vanemaks peaministri kohalt ei tuleks. No Tallinna puhul on nii-öelda kahetised mõtted, Tallinna puhul räägitakse sellest, et siin on kõik asjad, klaarid, siin ei ole nagu enam midagi muud rääkida, siin on kõik kõik selge ja samas räägitakse ikkagi, et Tallinn on nii või teisiti nii-öelda pealegi. No loomulikult on Tallinna pea lahingu kohta, sest Tallinn on ju Eesti suurim omavalitsus ja ja selles mõttes on Tallinna asjad kindlasti palju olulisem, et ja nagu varasematest aastatest teame, et et kui Tallinnas toimuvad mingid põhimõttelised muudatused koalitsioonides, siis varem või hiljem kajavad need ka Toompealt vastu, aga aga minu meelest on sel korral Tallinnas valimistel võrreldes eelmiste valimistega üks väga suur põhimõtteline muutus. Ja see puudutab valimiste korda, et, et sel korral on olemas ka ülelinnaline nii-öelda nimekiri mis sisuliselt tähendab seda, et need üksikutele osade Itaaliat või võivõimendused sel korral kaovad ära, et noh, ma toon lihtsa näite, et eelmistel kohalikel valimistel sai nagu on Põhja-Tallinnas umbkaudu 55 protsenti häältest. Aga, ja kuna seal IRL-i saanud oma kvooti täis ja mitmetel teistel erakondadel keskel kvoodi täis said, tekkisid väikesed jäägid siis need kandusid kõikjale, pääs üle piirkonna parimale keskerakonnale, mille tulemus oli see, et Põhja-Tallinnas Keskerakond kogus 55 protsenti häältest, aga sai umbkaudu 90 protsenti selle piirkonna kohtadest. Seekordsetel valimiste põhiline erinevus on see, et need puuduvad kvoodid või võijäägid kantakse üle. Siis nimekirjad üle üle linalistele nimekirjadele, mis tähendab seda, et need piirkonna maaliad paljuski nagu kaovad. Ja ja, ja tulemus on siis see, et, et need protsendid, mida erakonnad valimistel saavad üldtoetusena need hakkavad rohkem kattuma ka nende kohtade arvuga või protsendiga, mis nad saavad hiljem nagu volikogus. Et siis ma ainult korraks segan vahele eelmiste valimiste Lasnamäega just eelmiste valimiste üldtulemus kogu Tallinna lõikes oli siis niisugune Keskerakond kogus 41 protsenti häältest ja sai 50 protsenti pluss üks koht volikogus. Et ma julgen ennustada, mis asja nüüd nagu enam ei, ei, ei see häälte, kui Keskerakond kukub seal ka sel korral ka, ütleme 40 protsenti häältest, siis ma julgen küll kindlalt öelda, et Keskerakond ei saa viitekümmend protsenti kohtadest pluss üks, üks koht lisaks, et selleks peab Keskerakond suurendama oma oma toetuslinnas 10 kuni 20 protsenti. No vot, ongi huvitav paradoks, mida on ennustatud, on sellega, et et kui keskerakonnal läheb väga hästi nagu eelmisel korral, siis üllataval kombel just see tõenäoliselt riigil üleriigilises poliitikas ei pruugi suurt midagi muuta. Aga küsimus on, et kui Keskerakond peab kellelegiga nüüd linnavalitsust koos tegema või tehakse seda lausa ilma keskerakonnata et siis see võib ka üleriigilise selle kaardipaki segi lüüa, sest siis tõenäoliselt see, kes läheb nii-öelda Keskerakonnaga koostööd tegema, see muutub ütleme siis pehmelt öeldes ebapopulaarseks nende teiste, näiteks valitsuserakondade ka koostöös ma mõtlen just, et kui IRL või reform karm, kui emb-kumb nendest otsustab Keskerakonnaga koos Tallinnas linnavalitsust teha, siis siis on see suur oht, et peale, et riigis võib valitsus lagunes. Kui me vaatame tegelikult praegu IRL-i ja Reformierakonna sellist avalikku retoorikat teineteise suhtes või ka või ka sotsiaaldemokraate, siis minul on küll tunne, et, et Keskerakond paarilise leidmisega 18. oktoobri õhtul selguvad tulemuste tulemuste järel Tallinnas, raskus ei tohiks tekkida, et pigem siin võib tekkida võidujooks, et kes esimesena Edgar Savisaar Tallinnas kohalike valimiste võidu puhul õnnitlema ruttab, aga haaramis esimene pruut, aga selles olen ma jällegi omakorda kindel, et Edgar Savisaar ja Keskerakond seekord Tallinnas sellist absoluutset enamust ei saa ja seda suuresti tänu sellele, et valimissüsteem on Tallinnas üsnagi oluliselt muutunud. Aga järelikult ongi huvitav küsimus, et kes on valmis siis keskerakonnale pruudiks minema, ma arvan, et kõik kolm suuremat, jah, aga seda saab siis valimiskampaania käigus ka ajakirjandus nüüd meest kõvasti pinnida, ma kujutan ette, muidugi. Eile eile aktuaalses kaameras Jüri Pihl ütles ju täitsa otse välja, valis üleeile, et, et sotsiaaldemokraadid ei välista Keskerakonnaga koostööd Tallinnas, et ma meenutan, et eelmiste kohalike valimiste järel Keskerakond tegi sotsidele samuti ettepaneku, et teeme koos valitsusliidu ja siis ütlesid sotsid kohe resoluutse, ei et ja samu signaale. Ma olen tegelikult tulnud ka IRL-i ja Reformierakonna poolt, et kõik on nagu valmis kõigiga läbi rääkima, et iseküsimus on see, et noh, mina arvan, et seda, et kui kui Tallinnas näiteks keskel erakondade valimisliidu, sotside või IRL-iga, siis Toompeal me väga nagu erilisi muudatusi sellest ei näe, sotside puhul kohe kindlasti mitte. Aga kui Keskerakond peaks tegema Tallinna, kas näiteks liidu Reformierakonnaga, mida küll mitmed Reformierakonna poliitikud on ka ise välistanud siis võiks sellel olla ka riigi tasandil selged muutused taga, et, et kes seesama liit võib tulla ka Toompeal võimule poliitilises tekstis muidugi formuleering, et ei, me ei välista, ei tähenda muidugi mitte midagi, see tähendab seda, et tõesti ei välistada mitte midagi, aga, aga mis tegelikult toimuma hakkab, see on, see on hoopis iseasi. Jüri Pihli sõnavõtus eile aktuaalses kaameras oli, oli ka väga huvitav moment tausta mikker Hars kinni, tema, tema sõnad, et hea küll, me võime selle nii-öelda valgete koalitsiooni ju teha Tallinnas aga siis järgmisel päeval, kui asi läheb nagu päris tööks, et siis siis on, on täiesti päevselge ülimalt võimalik, et IRL ja reform ikkagi sammuvad nii-öelda Keskerakonna kaissu ja või hakkavad mingeid muid mänge mängima. Nii et ma usun, et te juba head sõbrad, tormata natukene ettide valimisteni on siiski poolteist kuud, peaaegu aeg on natuke vähem, nüüd ütleme tublisti üle kuu ja vaadates seda, kui kui märgiline on tegelikult see olukord ja vaadates kasvõi neid valimispropagandat valimisreklaame, mis, mis siin Tallinna tänavatel on, see on täiesti omaette omaette fenomen, sellist sellist hullust ei ole tegelikult vist varemgi olnud. No ma ei ütleks, et just sisu poole ma ütlen selle esimese asjana ära, siis las Sulev räägib sellest teisest asjast, et sa ütlesid, et ei rutta ma nagu ette, et tegelikult me ei rutta, et me ju tegelikult pigem konsulteerima seda olukorda, et kui eelmistel kohalikel valimistel on ikkagi olnud selgelt see, see olukord, kus püütud teha nii-öelda ühisrinnet Keskerakonna vastu, siis sel korral midagi sellist ei ole toimunud ja kuna valimisteni on aega ju juba allapooleteise kuu, siis on selge, et ka mingit sellist ühisrinnet ei tekigi. Kuigi sõnades on nüüd viimasel paaril päeval, nagu sellest juttu olnud, on Keit Pentus pakkunud, on Mart Laar rääkinud. Aga, aga see on tõesti niisugune puhas sõna sõnavulin, mida, mida on kasutatud muu retoorika sees. No tõenäoliselt jah, sellest ühisrindest sellisest suurest kolmikliidu retoorikast enam midagi välja ei tule, aga aga samas on ka selge, et, et parema meelega muidugi kui see, kui hääled seda kokku annaksid, siis noh, praegused riigi valitsevad erakonnad ikkagi pigem teeks omavahel koostööd kui Keskerakonnaga. Aga, aga ma kardan, selle välistamise suhtes on ka see küsimus, et isegi kui nad viimasel valimiseelse õhtu debattides Sulev sotsid ei ole enam riigis võimul. Ma tuletan meelde, sotsid on nagu Keskerakond opositsioonist. Jah, seda küll, aga sotsidel võib jälle olla see, ütleme nii-öelda Ivo Parbuse küsimus selliseks tõsiseks takistuseks siiski siiski sinna minna, et noh, neil on natuke raske, võib-olla võib-olla seda valitsemiskultuuri nagu samastada, sest sest on sotsid jälle üles ehitanud suuresti oma retoorika, miks nad paremad on? Vaadates vähemalt seda, mis siin Lasnamäe kanalis ja üldse Lasnamäel toimub valimisreklaamidega, siis siis tundub, et Keskerakond on seekord ikka väga jõhkralt võtnud venekeelse valija endale nii-öelda sihikule, et, et Nad ei ole ikka nii, et et me hea külm kujutan ette nende mõtlemisloogikat, et me saame natuke alla allapoole häälte võimsa, natuke üle poole. Kas me Tallinnas jätkame nii-öelda enamusena või, või me ei saa üksinda teha, et et on ikkagi, on ikkagi väga selge eesmärk võetud, et teha kõik, et saaks edasi üksinda? Ma arvan, et samas jällegi, et võib-olla see Keskerakonna plakatid ülekaal ja kohati tunne, et meil on ühe partei valimised, sest teiste erakondade plakatid pole nagu üldse näha. Ongi tingitud sellest, et, et Keskerakond jätkab oma reklaamikampaaniat valimiste eel noh, umbes samas mahus, mis nad on ka seda varasematel valimistel teinud, aga noh, Reformierakonna Reformierakonnaga raha küll on, on küll jah, et kuskil seal busside tagaotsas on suured plakatid, Laine Jänes ja, ja nõnda edasi juhatab käega Lenini asendis mingile tibile teedia tuleviku helgesse, aga näiteks mina ei ole näinud veel linnapildis mitte ühtegi Isamaa ja Res Publica Liidu ega sotsidele. Sotside valimisplakatitelt võib olla tõsi see enda, see on tingitud see, et, et Keskerakonna need plakatid saavad mõnes mõttes ülevõimenduse just sellepärast, et teised ei tee sel korral pidanudki nende plakatite arvu ja Keskerakond on alati selles suhtes silma paistnud, et nad löövad nii-öelda massiga, aga vaadates just seda, mis sind nagu ida pool plakatite sisu on, noh, kasvõi kasvõi see, millest on juba tegelikult ajakirjanduses palju räägitud, et eesti keeles on üks, eks ole, ja vene keeles see mõnes mõttes on loogiline. Aga, aga sellel on üks suur oht on sees, et, et jah, loomulikult Lasnamäel elab väga suur ehk peamine hulk Tallinna mitte-eestlastest, aga ei maksa unustada, et linnaosadest on eestlaste arv Lasnamäel samuti üks suurimaid. Et, et eks need inimesed, kui, kui ta ikkagi läheb oma kodu magalarajooni ja näeb ainult venekeelseid plakateid, võivad seda elanikuna noh, rahvusliku grupi nagu ärritama see õigus küll, et tegelikult väga sageli unustatakse ära, et Lasnamäel elab ka väga palju eestlasi ja kui siin üle, eks see, siis antaks eestlaste osakaal Lasnamäel linnaosadest kõige suurem Osakaal päris kindlasti jah, jah, seda küll, et see jah, nii-öelda rõhumine puhtalt vene valijale võib, võib tõepoolest eemale tõugata eesti eesti valijaid Lasnamäel. Ärme unustagem seda ka, et, et kui siin piiritat ja Nõmmet näiteks on, on peetud nagu teiste erakondade pärusmaaks, mitte mitte Keskerakonna siiski näiteks nõmmel on ju Keskerakond väga palju viimastel kuudel või isegi aasta jooksul panustanud. Tuletame meelde Nõmme turgu ja uuenenud Pärnu maanteed ja kõik väga-väga super asjad, mis on, mis on kerkinud ja, ja, ja mõned objektid nagu lõpetamise faasis. Ja eks see, eks see avaldab kindlasti oma mõju, et Keskerakond ei ole ka teisi linnaosasid unustanud. Kuulge, te lähete väga selle eesti ja vene valija peale jälle, minu meelest ikkagi on tallinlased, kelle hääli vajatakse ja ausalt öeldes Kas tõesti rahvas, kas tõesti lähme meie selle seda teed praegu natuke läks, sa oled, sa oled seal Võrumaa põldude vahel natuke ära unustanud, mis asi see Tallinn on? Tule, tule siia korraks, tule käima korraks ja siis me saame ka siin otsesaadet teha koos ühises stuudios ja vahepeal ma tutvustan sulle Lasnamäe. Korda, ja aga mina ei ole, ütleks Keskerakonna nagu kaitseks või seda, et et vähemasti nendel on mingi sõnum, mida nad räägivad valijatele, et teised erakonnad kipuvad suhteliselt vaimuvaesed olema siiski need südamed suured, viimased ilusad, et me armastame, me nagu lihtsalt, et valige meid, meil on mingi värsket energiat natukese, et see ei ole väga veenev, ütleme ei ole ka väga sisuline nagu sõnum, mida ma, valija, mina loen, et Võru vahel on ka neid plakateid, et armastame Võrut ja kusjuures seal on reform ja sotsid näiteks mõlemad enam-vähem sama sama plakatiga, nii nagu Tallinna plakatid jälle noh, ütleme vähemalt eestikeelsed on nagu üllatavalt sarnased minu meelest Reformi ja Keskerakonnal. Et Reformierakonna paarid ja keskel maakonnapaarid, et kohati vaatad, et kumb, kumma erakonna plakat see nüüd siis õieti on. Lähemalt siis närvienergia, kuidas see ütlemine oli, et õnn ei peitu rahas, et raha on nüüd otsas, et siis ongi jäänud ainult armastuseõnn? Ei, ma olen täiesti nõus, et kõik ühed värske energia eriti vaadates, kas europarlamendi saadikut seal plakatite peal vehklevad ja juba juba küpses keskeas ja teiste puhul ka, et mingi värske energia ja kõik see, see ei ole mitte teine nagu ütles olevaid halenaljakas. Aga, aga ma rääkisin ikkagi nendest sellest sõnumist, mis on nende plakatite peal ja, ja kui sa ütlesid siin Sulev, et eestikeelsena, siis ühe plakati peal teatavasti on kirillitsa ja nimeski pukk või kõik ilusti koos. Mindi lausa huvitab, et kui palju näiteks Lasnamäe elanikest siis venekeelsetest teavad, mida tähendab väljend Nobasarand. Ja kas nad, kas nad seostavad nii nagu nagu siin Mart Laar ütles küll seal muidugi sellesse võib suhtuda mitmeti, aga et kui see oli tema jaoks nagu viimane piisk selles selles kannatuste karikas, et kuidas seda nägi, kuidas eestlasi nimetatakse fašistideks, siis ta otsustas kandideerida Tallinna linnapeaks. Aga, aga põhimõtteliselt on tal ju õigus, eks ole, Noopasarani sõnum. On väga selge, see on pärit Franco-aegsest Hispaaniast ja tähendas Franco vastaste loosungite, et ei lase läbi. Ja mis mitte midagi muuta ei tähendagi. Aga mida sa ütled nii-öelda uuele põlvkonnale noortele inimestele, kes, kes nüüd esimest korda või, või, või on selles selles eas, kus, kus nad ei, ei ole ajalooõpikutes seda õppinud ega ei jaga nii-öelda oma kogemus, mida see tähendab siis huvitav oleks teada jah, et paljudele see nagu korda läheb Lutsu kevadest pärit, et selline mõte, et mis nad tulevad meie õue peale kaklema, et Lasnamäe on ju meie et selle selles mõttes ei lase läbi, et no muidugi, Mart Laar arendas kas öelda oma omal kombel noh, selle selle mõtte tõesti lõpuni, ma arvan, et enamik valijaid nii kaugele seda mõtet ei arendagi kindlasti. Ja nii palju, kui neist üldse ma, ma, ma ei ülehindaks jah, seda seda ajalooteadlikkust, et see, et selle loosungi täpne sisu üldse ilma pikema seletuseta paljudele kohale jõuab. Aga ütleme, kui mingi teine erakond võtaks valimisloosungi siig hail kas jõuaks kohale või kas seda, kas seda tõlgendatakse ka teistmoodi kuidagi? See on sul hea küsimuseni. See on sisuliselt võrdsete loosungitega. Tähendab, kui me elaksime 40.-te 30.-te aastate Euroopas, siis siis oleksid täiesti võrdsed loosungid, mida, mida kõik une pealt iga iga sülelaps teadis, mida need tähendavad. Aga noh, see selleks, aga jah üks üks küsimus on veel nii-öelda see peibutuspartide küsimus, kui me siin vaatame nüüd näiteks IRL-i nimekirja. Noh, sellessamas Tallinnas, aga egas mujal kuidagi teisiti ei ole. Võtame siit kas või nimesid, eks ole, Reet Roos, Ken-Marti Vaher Mart Laar, Erki Nool, Toomas Tõniste, Juhan Parts, Siim-Valmar Kiisler, Urmas Reinsalu ja, ja nii edasi, edasi Need on linnaosade kandidaadid, Andres Herkel. Linnaosade kandidaadid, esimesed ja teised numbrid. On ju selge, et need, keegi, keda ma siin üles lugesin, võib-olla noh, ütleme laar on erand, kui ta tõesti nii-öelda saab õiguse linnavalitsust kokku panna, on, on, on selles mõttes teine juhtum, aga ega neist keegi ei lähe ju sinna Tallinna linna valitsema, kõik need jäävad edasi täpselt sinna, kus nad on. Ja reformi ja, ja teiste erakondadega on täpselt sama lugu. Jah, nõustun vaikus. Et tegelikult on see ikkagi mage lugu, et, et me läheme, läheme valima ju tegelikult erakondi ja esinumbreid ja, ja me saame ikka mingisuguse sousti, tähendab see, see, mida me kirusime eelmiste valimiste järel, et me olgu, me valisime keskerakonda. Me valisime tuntud nimesid ja need, kes seal istutud, istuvad lõpuks sealt tuletõrjemaja kõrval, eks ole. Ega, ega nende nimed ei ütle meile ilmselt mitte midagi. Aga siin ongi tegelikult see, mida me ilmselt peame valijatele kordama ja ja nad võiksid endale, noh, ütleme keskmine Tallinna valija võikski endale nagu nagu selgeks mõelda, et ta, ta saabki praegu valida erakondade vahel ütleme sisuliselt võime sedasama hästi öelda nagu kinni nimekiri või see ongi nagu nagu, ilma et isik, keda sa sealt erakonnast valida ei ole antud juhul nagu peamine, sest sest sa tegelikult ei tea, milline kolmas, neljas või viies inimene tegelikult sinna Tallinna volikokku istuma läheb, seda otsustab partei. Järelikult, kui sa hääletad Reformierakonda täna või keskerakonna IRL-i poolt, siis sinu hääl läheb sellele parteile ja nemad saadavad kellegi omainimese sinna Tallinna volikogusse. Ei ole mõtet üldse Tallinna valijale teha illusiooni tänases olukorras, et ta valib mingit isikut Tallinna volikogusse ivali valitseda parteid ja see partei sinu eest pärast otsustab, keda ta nii-öelda volitab sinna sinna istuma. Sulev rõhutas mitu korda, et see on Tallinna puhul nii, kas see on ka mujal Eestis näiteks kuidas võrusam? Võru linnas iseenesest on nagu ilmselt ikkagi suuremat parteid tõesti korralikult tegevuses, aga noh, siin kuskil väiksemates kuidas ma olen kuulnud küll selliseid, juba sellist juhtumit, mõnda, kus kuskil auto kapoti peal, kõigepealt antakse avaldus Keskerakonna nimekirjas kandideerimiseks, aga siis siis tegelikult mõeldakse ümber ja minnakse ikka meie erakonna nimekirja. Et et siin nagu ütleme need need partei nimed kattuvad tõenäoliselt juba juba ka siin maakonnakeskuste tasemel. Noh, ütleme, et selle partei edu sõltub ikka väga konkreetselt sellest, et kas seal on mingit tegelikult, et kohapeal ennast õigustanud tegelased eesotsas või mitte, et ainult selle partei nime pärast noh, eriti ei valita, sinna nimekirja eriti ei minda ja, ja samas võidakse minna mõnesse mõnesse teise nimekirja, et siin natuke nagu juhusliku, et mina oma näiteks Haanja vallas noh, tõenäoliselt, et ei saa valida umbes pooli parlamendiparteisid, sest nad lihtsalt ei tule oma oma nimekirjadega seal välja. Samas ma tean, et mingi Reformierakonna mingi Keskerakonna nimekiri, mingi sotside nimekiri tuleb. Aga, aga Nende ütleme potentsiaalne tulemus sõltub üsna vähe Edgar Savisaare või Andrus Ansipi või, või Mart Laari isiku populaarsusest. No see on küll üsnagi loogiline, et seekordsetel valimistel me näeme, näeme nii-öelda valimisliitude, on see, et et põhjus on sellele juba päris mitmeid, et, et on, on ju det, mida näitasid juba Euroopa Parlamendi valimised, on on tekkinud teatav pettumus või võõrandumus maakondades teiseks, väga lihtne põhjus õnneliku kohalikul tasandil. Ei ole ju need otsused tihti absoluutselt seotud sellega, milline on ühe või teise erakonna ideoloogia, eriti väikestes omavalitsustes. Ja, ja kolmandaks kindlasti ka see, et mitmed erakonnad lihtsalt ei julge oma nime all enam kohalikel valimistel välja minna, kuna, kuna see mõjuks kogu nimekirjale võib-olla hoopis negatiivselt minnaksegi kodukotuse või Hannes nimekirja all välja, et selles mõttes mina julgen küll ennustada, et, et kui meil on olnud siin valimistest Valimiste kohalikest valimistest valimisteni valimistesse pidevalt valimisliitude üldtoetus kukkunud siis seekord valimisliidud võtavad oluliselt rohkem hääli ja kohti volikogudes kui varem, aga iseküsimus on see, et, et kas need on valimisliidud või on nende taga peitunud erakonnad. No ilmselt on nii ühte kui teist, et üks, kes kindlasti hakkab valimisliitudele väga palju materjali andma eelmiste valimistega võrreldes on rahvaliit, kelle kelle ilmselt julgelt pooled eelmistel valiminud, sest seal rahvaliidu nime all läinud nimekirjad kindlasti osutuvad seekord samade nimedega olevat valimisliit Koduvald. See on nagu üks, ma arvan, et paljud teised parteid isegi seda väga ei rakendast, noh, siin Keskerakonna puhul on teada, et nemad nagu kramplikult, püüavad igas vallas oma nimekirja. Keskerakond läheb ligi 200. omavalitsuses oma nimekirjaga sisuliselt kogu. Jah, mis ongi peaaegu kõik ja, ja tõenäoliselt noh, ütleme lihtsalt me teame, et nende sekka satub ka nimekirju, mis näiteks mingis vallas ei saa ühtegi voliniku kohta. See ei ole mingi umbusaldusavaldus keskerakonnale kui parteile, vaid lihtsalt, et noh, need inimesed seal kohapeal noh, ei mängi välja, eks ole, et sa võid ju võtta, eks ole, mingi partei nime kohapeal ja öelda, et mina olengi, aga noh, kui sa tegelikult, et ütleme, et oled võib-olla tuntud no mis iganes veel, võid olla küla veidrikuna. Et siis seda ei võeta väga tõsiselt. Aga, aga mina, mina kardan, et meid tabab ka väike pettumus selles osas, et neid selliseid tõelisi kodanike valimisliitusid, mida me kõik võib-olla oleme ütleme, lootnud, et neid tuleb päris palju, et neid ei pruugi tegelikult väga palju tulla, et ikkagi vähemasti praegu noh, on küll teada üksikuid häid näiteid, nagu Pärnus maavanema Valimisliit Pärnus on suisa neli suhteliselt tugevat nimekirja. Pärnus on tugev, aga, aga ma kardan, et, et kohapeal siiski neid võib olla väga palju, ei tule ka, et ma ei tea, mul on millegipärast selline tunne tekkinud, aga äkki ma eksi? Ma arvan, et sul on tunne õige suurte omavalitsuste suhtes, võib-olla jätame Pärnu välja, aga, aga üle kogu Eesti, ma arvan, et et see tendents võib endale natuke liigub ikkagi valimisliitude suunas. Ma saan aru, head kolleegid, et Tallinna teemaga me oleme nagu ennast ära ammendanud, aga huvitav on see ainult lõpetuseks, et Tallinnas on ju ka valimisliidud, aga nendest räägitakse suhteliselt vähe, vene valimisliit sai asja nagu kokku pandud. Ja tõenäoliselt kandideerib Tallinnas ja aga tema edu on muidugi väga raske hinnata ja, ja siis Klenski nimekiri, eks ole, võttes muidugi arvesse Klenski häältesaaki Europarlamendi valimistel ei saa teda nagu päris maha kanda. Jah, maha ei saa kanda, aga tõenäoliselt ka ilmategevaks ei saa ka ennustada, et need neli suurt parteid ikkagi Tallinnas ilmselt käivad valimisliitudest praeguse seisuga üle, kui ei tule nüüd mõnda mõnda tõesti üllatusnimekirja. Aga mina nagu oleksin ausalt öeldes lootnud suuremat aktiivsust, aga võib-olla ma ütlen, on veel, meil on mõni päev aega, kaheksandal on viimane päev, eks ole, üle-ülehomne jah, ja et et oleks lootnud nagu suurt aktiivsust just selle kevadise esimese mai mõttetalgute taustal, et tõesti needsamad seltskonnad, kes esimesel mail käisid mõttetalgutel, et nad seltskonnad, paljud neist vormistaksid ennast tõesti ka kohalikuks valimisliiduks, läheksid valimistel välja. Võib-olla see toimub, aga ma olen millegipärast pelgus, et siiski väga paljudes kohtades seda ei toimuma igal juhul. Noh, omalt poolt nagu julgustaksin seda tegema, sest hirmsasti tahaks, et valimistel oleks lihtsalt rohkem valikuid. Aga, aga, aga siin võib olla ka lihtsalt selline väike utilitaarne takistus, et noh, lõpuks seal valimisel, eks ole, kandidaatide ülesseadmisel on ikkagi väike kautsjon. Ja see on ka nagu väike takistus, võib-olla, kui seda päris omast taskust panema ja mõtled, et tead sellest pärast ilma. Tundub praegu küll nii laupäeval siis kolm päeva, enne kui, kui need nimekirjad lukku lüüakse, et Tallinna kõrvale vist on, on Pärnu kõige intrigeerivama vähemalt. Vähemalt vähemalt selle selle põhjal, mida me praegu teame, et Urmas siin nelja valimisliitu mainis, aga, aga situatsioon on, on tõesti väga, väga huvitav, Tartu vist vist Mitineeriti. No Tartus on pigem see küsimus, et kuidas reformierakonnal Tartus sel korral läheb, et reformierakonnal on olnud kohalikel valimistel alati Tartus väga tubli ja, ja võimas esinumber, kes on väga palju hääli saanud ja kes on, kuna Tartus on nüüd üks valimisringkond, siis see seevõrra on see kogu kogu nagu nimekirjale ka võimendunud, et et varem oli seal Andrus Ansip. Ja siis Laine Jänes, kes, kes mõlemad tegid väga head tulemused. Aga, aga ma julgen kahelda, et kas praegune Tartu linnapea Urmas Kruuse, kellest ikkagi suhteliselt vähe Eestis ava üle-eestiliselt teatakse ja kes on ikkagi tartlaste jaoks, noh ta ei ole nii karismaatiline ja silmapaistev kuju kui kaks eelmist linnapead on olnud, et, et ma arvan, et see avaldub kindlasti ka Reformierakonna üldises toetuses. Kogu Tartu linnas. Nojah, aga siin, kasutades nende konkurendi loosungit tuiks jälle teistpidi küsida, et kes siis veel ehkki see, kes siis veel on ka Tartus üleval. Aga, aga jah. No kes siis veel koos koos Ma armastan Tartut teevadki ilmselt ka tulevase koalitsiooni. Ma juba tükk aega olnud. Aga huvitav on jah, see, et kui Ansip pärandas jänesele eritooli Tartus, siis läks see kuidagi väga-väga sujuvalt ja Ansip just nagu andis ka oma aktsiaportfelli uuele linnapeale üle, et koos koos kõrgete populaarsus reitingutega. Aga jänes kruusele ei ole seda suutnud teha või, või ei ole suutnud kruusa seda vastu võtta? Ta figureerib küll tegelikult väga-väga palju pildi peal. Avab ja sulgeb, annab intervjuusid ja kõik, aga aga nihukest kindlat kindlat liidrit ei ole temast tulnud. Jah, aga minu meelest on siin üks küsimus, mis on ka üleriigiliselt, võib-olla viies selle jutu natuke laiemale on see, et et mis on alternatiivid, kas või üleriigiliselt praegustele valitsejatele, eks ole, me võime peaministrile igasuguseid asju ette heita, aga võiks küsida, et kellel on nagu selline selge ambitsioon, tahe ja programm noh, näha, et vot me astuks asemele, et kus on see varivalitsus Siguses tõelises tähenduses ja karta on, et ka kohapeale tulles paljudes lähtudes ei jätku nagu seda potentsiaali, et et tahaks nagu mingit muutust. Aga tegelikult ei tule seda teist seltskonda, kes, kes siis tõukaks selle, selle nii-öelda vana ütleme väsin oma võib-olla linna või vallavalitsuse eest ära. Ma lihtsalt ei tule, et sealt sealt ongi natukesega see keskel Erakonna lauset, kes siis veel, et Te olete nagu valmis siis meid nii-öelda eest ära lükkama. Kui võib-olla Tallinn on, et ainukene tõesti, kuhu nii palju panustatakse, et sealt on vähemalt huvitav vaadata, et mida nad siis suudavad, kui ikkagi Pihli ja Laari juhtimisel need parteid nüüd kogu oma jõuvälja panevad, et noh, vaatame palju sa siis annab. Jah, ja Pärnu, Pärnu on, on selles mõttes kindlasti 18. oktoobril kogu meedia huviorbiidis, et alati alati ei ole see ju niimoodi olnud, aga aga Martin, Helme, Tiit Madissoni, Toomas Kivimägi ja siis Koit Pikaro valimisliidud on, on tõesti need, need, need rosinad, mis siis vaatame, mis palju palju siis traditsiooniliste kõrval nagu, nagu hääli koguvad. No muidugi, Pärnus on ka teine olete erinevalt võib-olla Tallinna linnavalitsusest Pärnu linnavõimud, eks ole, sel nädalal käisid kohtus eelistungil. Et, et seal on ka räsitud selle tänase linnavõimupositsioon vähemasti noh, ütleme, et kriminaalasi on nagu selgelt üleval otseselt linnapea vastu ja ja, ja mõnes mõttes need valimisliidud pretendeerivad ka teatavale vaakumil, mis, mis Pärnus on nagu tekkimas. Aga õnneks kohus viisitamme üle ei alga enne järgmist aastat, järgmise aasta veebruarini, et et ta ei jõua eriti vist enam teravamaks minna, et, et see, mis on nagu tehtud, see on tehtud ja seis on, on täpselt nii, nagu ta praegu on. Et see on selles mõttes hea, et enne enne valimisi ei hakata nii-öelda näiteks ära vähemalt võimalus näidishukkamiste näidispoomist tegemiseks, et las nad asjad lähevad nii, nagu nad lähevad ja siis, kui kui kohtu kohtukull veeretab oma oma kive, siis, siis tuleb see pärast valimisi kätte. Aga enne muidugi selline ma ei ütleks, et põmmuudis oli aga igal juhul väga-väga oluline uudis, et mida, mida kõik meediaväljaanded kajastasid, oli see, et Taavi Veskimägi noh, ta ise ütleb küll, et lahkub poliitikast, aga ma ei, ma ei tea, kas tema, tema taustaga mees saab nagu poliitikast lahkuda isegi siis, kui sa parteipileti lauale paned. Ma arvan, et ega Taavi Veskimägi ju lõplikult ei ole öelnud seda, et ta taimede kunagi poliitikasse tagasi ei tule. Ta ütles seda, et sellel uuel ametikohal on hea, et teda ei hakataks seda ametikohta seostama erakonnapoliitikaga ja seetõttu ta peata õigeks erakonnast lahkuda, et me oleme näinud inimesi, kes taolistel hetkedel teinud otsused teatavad oma kuuluvuse erakonnas, mis on selline absurdne nagu asi, et tegelikult jäädakse sisuliselt ja edasi, et sellist isegi sellist juriidilist asja nagu määratlust ei ole, peaden oma kuuluvuse, see on sihukene avalikkusele puru silma ajamine. Selles mõttes ma arvan, et nojah, lahkub praegu poliitikast, aga ma ei usu seda, et Taavi Veskimägi on lõplikust poliitikast läinud. Et mingile ajal või on see viiekümne-viieteist aasta pärast, ma arvan, et ta võib täpselt samamoodi taastun. Ei, vastupidi, mina arvan, et ta saab poliitikutele mõneks ajaks nii kaua, kuni tema esimesest novembrist kehtima hakkav teenistusleping kestab, saab olema väga-väga mõruks pilliks, sest et Veskimägi on tuntud sellise otsekohese ütlemisega, kes ei, kellel on ka lõppude lõpuks teadmisi ja mitte vähe ja kes ei karda vastuvoolu ujuda, nii et ma usun, et kõigepealt erakonnast lahkumine nii-öelda suure pildi pealt äraminek ei tulnud talle väga raskelt, sest et ta jääb pilli peale edasi ja, ja nii-öelda noh, mõnes mõttes valge vares oli ta seal erakonnas ju juba tükk aega. Jah, selles mõttes on õige, et ma olen ka IRL inimeste käest kuulnud, et ega talle see praegune riigivalitsemine ja tehtavad otsused nii oma erakonnaga koalitsiooni sees ei ole olnud juba päris mõnda aega meeltmööda ja kui Taavi ennast põhjalikult energeetikasse ja sellesse firmasse mida, mida ta juhtima hakkab sisse see, siis on ta poliitikute jaoks äärmiselt ebameeldiv. Vastane, sest ta tunneb asja. Ta on sõnaosav. On ikka kahju, et ta tegelikult noh, selles mõttes ära läheb, et Toompea seltskond jääb nõrgemaks, see on nagu päris selge ja ja selline, et poliitikute pink jääb lihtsalt nõrgemaks, aga ja teiselt poolt on see väga korrektne, mis ta teeb ja, ja selle eest ainult kiitused võrreldes võrreldes paljude tõesti selliste pooletera äraminekutega või kõrvaleastumistega, millega mõni, eks ta võib-olla tahtiski luua nagu pretsedendi näitamaks. Ta käitub natuke teistmoodi kui, kui mõni teine. Noh, meenutame siiski, et Taavi Veskimägi tuli poliitikasse ühena neljast musketäri neljast ära ostmatust. Et ka see, võib-olla isegi kui enamik avalikkust kaaslasi on selle ära unustanud, siis tema ise ilmselt mitte. Et jaa, Ma arvan tegelikult, et tema on nagu üks neid neid mehi, kes sel hetkel Res Publicaga tulles siiralt uskus, et nad noh, sellist poliitilist kultuuri parandama tulevadki. Iseasi, et jah, ta on ilmselt pidanud üksjagu pettuma selles, et asjad ei lähe päris nii, nagu tema ideaalid võib-olla võib-olla ette näeksid ja ja tõesti, kuna ta nagu surutud sellesse riigikogu lihtliikme rolli, siis seda jäi tema jaoks siis ilmselt Välja tegime puhul ma tooksin ühe positiivse asja välja. Et tema, et praegu on tänase majanduskriisi puhul nagu väga palju tagantjärgi tarku, kes räägivad, et oi, oleks pidanud tegema siis nii ja naa ja palju tarku on ka ajakirjanike seas, et kes tagantjärgi nüüd räägivad, mida oleks pidanud tegema. Aga Veskimägi oli, kui vaadata, arvamus kirjutasin, oli üks väheseid, kes siin paar aastat tagasi nägi väga selgelt ette seda olukorda, mis praegu tuleb ja, ja mis veelgi olulisem, ta pakkus välja ka ja ka võimalikke ideid ja lahendusi, kuidas selleks kriisiks valmistuda. Mida peaks riik tegema, et me selle kriisi ajal oleks tugevamad ja tol hetkel nimetati teda kaaspoliitikute meedia poolt hädakraaksujaks. Aga, aga nüüd tagantjärgi taas kord tark olles võib öelda, et tegelikult oleks, oleks riik tol hetkel neid hoiatusi ja soovitusi rohkem kuulda võtnud, oleks meil tänasel hetkel me selles kriisis palju tugevamad, kui me oleme. Jah, Räsnbiis, poliitik Veskimägi, aga, aga ma usun, et, et meedia ei jäta, ei jäta sind rahule ja ja loodan, et sa oled ka uues ametis niisama sama avatud ja, ja alati valmis selgitusi jagama. Valija on tähtis Eesti riigisuguses väikses riigis päris kindlasti on, on väga tähtis ja, ja üks persoon üleval kellest viimasel nädalal on hästi palju räägitud. See on siis Siim Kallas, kas jätkab või ei jätka Euroopa Komisjoni voliniku Eestit esindava tegelikult kui mõtlema, et, et see on vale formuleering, ta ei esinda Eestit esindab seda valdkonda, mida, mida ta, mida ta seal teeb, aga ütleme siis Eestist Eestist määratud mitte mitte valitud vaid eestist määratud voliniku Siim Kallase jätkamine või mittejätkamine siis komisjoni volinikuna, mis on ka kõvasti kerge üles üles löönud. Jah, et ma saan aru, et kõik sai alguse eelmisel neljapäeval vist kui ootamatult ilmus valitsuse kabineti päevakorda Euroopa Komisjoni voliniku küsimus ja siin Siim Kallase konkreetselt siis kinnitamine ja, ja väidetavalt siis see Reformierakonna poolt pandud päevakorda ja ja IRL koalitsioonipartner sai sellest täpselt samal hetkel teada kui ajakirjandus. Ja see ajas harja punaseks tänaseks miks Reformierakond selle nii niimoodi pani, noh ilmselt taheti lihtsalt testida IRL-i nagu valmisolekut, et IRL sellest väga nagu selgelt solvus ja tulemus oli siis see, et esmaspäeva õhtul, kui oli koos IRL-i eestseisus, siis otsustati, otsustati Siim Kallasele punast näidata, mida juba teisipäeva hommikuks hakati pehmendama, et nad ei ole otseselt Siim Kallase vastu. Vaided Ta ei taha, et see noh, ilma igasuguse diskussioonita nagu toimuks ja ja nõnda edasi, et aga aga minul on jah, et võib-olla see Reformierakonna käitumine, et palun ja nii-öelda koalitsioonipartnerile nii-öelda plaksti valik ette oli natukene inetu. Aga, aga samavõrra tobe on olnud minu meelest see, mida IRL on vastu teinud, et tegelikult see jutt, mida on hakatud rääkima, et et me nõuame endale kõigepealt mingi tähtsa voliniku koha ja siis vaatame, kelle me saadame, et see näitab nagu ülimalt ebakompetentsust või või täieliku teadvuse puudumist selle kohta, et kuidas Euroopa komisjonis need protsessid käivad, et käib risti vastupidi. On Urmet, et ei ole siin ei üht, teist ega kolmandat, vaid lihtsalt selle taga ongi niisugune väikene solvumine ja siis kohe koha kätte näitamine, teiselt poolt sama samasugused rumalad põhjendused, et nagu roppus anekdoodis, et kes ees see mees, et mida kiiremini viisele selle voliniku ja ära määrame siis parema koha me läheme nagu võtame, eks. Et lapsed tulevad esimesel septembril kooli ja kes esimesena klassiuksest sisse saab, see saab parema parema pinge endale võtta. No ei käi, tavaliselt, on vastupidi, sisse tahetakse saada viimases reas. Me tahame esimesesse, mida me esimesse saade jah, et, et me lähme, et 11 tükki on juba 11 riiki, tähendab, on juba oma volinikku, eramääral oleksime kaheteistkümnendad, tähendab, võtaksime tähtsuselt Kaheteistkümnenda voliniku koha. Ma ei kujuta ette, mis see võiks olla, et, et on ju tobe, tobe ja lapsik, tähendab ja kusjuures on ju teada, et kõik, kes sellest räägivad, ei, ei mõtle seda tõsiselt, vaid vaid lihtsalt otsitakse mingisuguseid argumente, et et sel teemal nii-öelda vahtu üles lüüa ja oma oma solvumist kuidagi peita. See on tegelikult Isamaa ja Res Publica liidu ja Reformierakonna käitumisele valimiste eel äärmiselt tüüpiline. Kui hakkad, on ju teada, maakondade elektoraat on suhteliselt sarnane ja ja kõikide valimiste eel minnakse omavahel väiksemate ja suuremate asjade pärast nii tülli ja, ja ilmselt see see Eesti voliniku määramine või nimetamine langeb täpselt samasse valdkonda kohe. No muidugi on selge, CS-i volinik. Kui nimetamine on suur küsimus ja seda, seda teadsid ju kõik juba kuude kaupa ette, et see küsimus tuleb, et see küsimus tuleb nüüd ja selles mõttes on natukese võib olla, et küll üllatav IRL-i poolt väita, justkui nad ei olekski enne eelmise nädala kolmapäeva mõelnud selle küsimuse peale et lase kõlaks, kõlab küll imelikult, ma teada on, et tegelikult Reformierakond, ütleme, peaminister Ansipi suu läbi on nimetanud, et nad tahaksid Siim kallaste esitada ikka päris ammu. Et Ansip on seda kinnitanud, väiksemates ringides on seda kinnitanud avalikult. Julgelt ütleme üks aasta tagasi juba. Et, et selles ei ole nagu üllatust. Et see asi nüüd konkreetselt niiviisi kolmapäeva õhtul neljapäeva päevakorda pandi, see, ütleme on äärmiselt noh, niisugune kummaline, et Reformierakond, kuidas öelda nii räpakalt seda asja püüdis läbi viia ja, ja tõesti noh, ilmselt nende ettekujutus selle asja otsustamisest oli see, et, et see ongi asi, mida siin tagatoas otsustatakse ja valitsus niiviisi jooksu pealt kinnitab. Et et selles mõttes selles osas ma olen nagu IRL-i argumentatsiooniga nõus, et et voliniku määramine on nii suur küsimus Eesti jaoks, et see võiks mitte ainult võiks, vaid see peab väärima avaliku arutelu vähemalt sama palju, nagu ütleme, me näiteks nägime 2006. aastal Eesti presidendivalimiste eel millised on sobivad kandidaadid, mis on nende head ja halvad küljed. Sealsamas sa, Sulev, räägivad nad iseendale vastu, kui sa ütled, et oli, on ammuilma, annan teada see, et, et Siim Kallase jätkamine on olnud Reformierakonna selge soov. IRL ei ole siiamaani nagu olnud otseselt vastu. Mul on siiamaani sõnumeid, et Mart Laar ei taha seda kohta, et selles mõttes on selline viimasel hetkel nagu põtkima hakkamine äärmiselt, nagu minu meelest nagu ja need põhjendused on minu jaoks ikkagi nagu äärmiselt nagu kummalised, et nõuame nüüd endale, ma ei tea seal mis tahes tähtsat ametikohta ja siis hakkame inimest sinna otsima, et nii need asjad ei käi. Et ja IRL-is ei ole niivõrd rumalad inimesed, Nad teavad ju tegelikult väga hästi, et nii need asjad ei käi ja lisaks veel lisaks veel mingit muude nimede väljatoomine, mis paneb need inimesed, keda, keda nimetati ka väga rumalast seisust, et kohe hakati neile helistama ja küsima, et kuule, et kas sul on juba pakutud Repsile Allar Jõksil, eks ole, kuigi Allar Jõks on tore ja tubli mees, aga on ju selge, et et Euroopa Komisjon ei võta teda mitte kunagi vastu, sellepärast et sellel lihtsal põhjusel, et ta ei ole kunagi olnud Eesti vabariigis peaminister ega isegi mitte minister, ta ei ole Euroopas tuntud inimene ja ongi kõik. Kui Barroso saab uuesti komisjoni presidendiks, siis ta võtab ette nimekirja, kes sa oled, niisugune lugupidamise juures kogu armastuse austusväärses juures ei, ei ole ja see, see volinikukoht ongi, ongi see ülimalt-ülimalt defitsiitne selles mõttes, et sinna sinna ei saagi teistsuguse CV'ga tegelikult tasuks meenutada, kuidas üldse lätlased said eelmises komisjonis või noh, praeguses komisjoni sel Ühe olulisema voliniku koha oli see, et et esialgu oli ju selline lahterduse, et selle koha oleks pidanud saama ungarlased. Aga Barrosole lihtsalt see isik ei sobinud. Ja ungarlased jäid pika ninaga, ei saanud seda energeetikavoliniku kohta ja see läks? Jah, Eestist võib-olla üldse on käinud kaks, kolm nime, kes, kes sinna sobiksid, kes, kes ka läbi läheksid, nii et ei ole mõtet esitada teisi nimesid. No see, see ongi nagu minu meelest ka, et ma olen täitsa nõus, et see, et IRL-i argumentatsioon on hea, kuni selle ajani, et seda teemat peaks avalikustama, kaotama, aga kõik see ülejäänud argumentatsioon minu meelest ei kannata mingit kriitikat, see jutt, et Siim Kallas pole seal midagi teinud, et tal on mingi hädine koht ja, ja siis igasugused sellised jutud umbes, et teemal, et et vot kui Eesti saaks näiteks haridusvolinikukoha, siis ta oleks kõva tulemuse saavutanud. Mis ilmselt. Ja et Eestis hakkaks siis mingid haridus investeeringurahad voolama, et see nii lihtsustatud nagu nägemused, mida kunagi ei toimu. Võib-olla mõjub see, et mingi kadeduse näiteks lätlaste suhtes, kes, kes täiesti pimedas tunnelis kobadest said endale energeetikavoliniku koha No ilmselt viis aastat tagasi keegi ei kujutanud ka ette, hakkavad Vene-Ukraina gaasisõjad ja sellised Nord Streami projektid noh, nii tähtsat rolli mängima järgmise viie aasta jooksul Euroopa poliitikas. Ja see andis tegelikult seda energeetika kohta ilmselt ikkagi viis aastat tagasi, ütleme, siukses esimese suurusjärgu kohaks ei peetud, see oli üks selline noh kahjuks ja, ja teine asi on see, et kui nüüd vaadata, et et lätlased on selle koha küll saanud, aga mina nagu oleks mõnevõrra skeptiline küsimuses, et kas härra Pieck palk, see on tegelikult seal väga suuri tulemusi saavutanud. Et võib-olla just selle tõttu, et see komisjonäär on olnud lätlane näiteks ei ole küll kuulnud, et temal oleks olnud suurt rolli, et näiteks rahustada maha vene, Ukraina gaasitüli või, või mingit olulist rolli Nord Streami teemade arutamisel. Et võib-olla see koht just nimelt, et omada mõjukust, noh näiteks Moskva silmis vajaks kuidas öelda suurriiklikku esindajat. Siin jutus on suur iva. Ma arvan ka, et, et kui, kui oleks volinik Saksamaalt või, või Suurbritanniast või Prantsusmaalt ja kui teatakse, et tema selja taga seisab seisab Saksa kantsler või või Briti peaminister, siis on sellel asjal hoopis Kristjani ja teine asi. Kui, kui ka Lätit, Lätist pärit volinik ütleks midagi kriitiliselt selle Nord Streami kohta siis kohe hakatakse ütlema. Sa ei, sa oled russo, fopsa esindad oma mingeid kitsalt kildkondliku huve, mis on väga üks, üks luurt, teine loogika, mida, mida IRL on praeguses nagu arutelus teinud, on see, et nad räägivad seda, et voliniku, kelle, kelle eesti nagu saadab Euroopa Komisjoni, et see hakkab selle, ajame Eesti asja kitsalt? Ei hakka. Volinikud ei esinda oma riiki, valitsustega, parlamenti, et see on hästi-hästi nagu vale arusaam, et et see ei ole nii, see hoopis risti vastupidi. Tegelikult hakkame ikkagi nii-öelda personaaliat läbi brausima, siis, siis me saamegi, jääbki sõelale ainult kaks nime. Need, keda on kogu aeg nimetatud ja ma arvan, et, et selles mõttes Mart Laar on, on kehvemas seisus ja see, see ei ole, see ei ole üldse mitte saladus, miks, miks see nii on, Mart Laar ilmselt saab isegi aru, saan aru, et et mis põhjus sellel on ja, ja ma lihtsalt ma ei hakka. Ma toon lihtsalt nagu, et eelmine kord, kui seda komisjoni tehti, siis jäi kõrvale üks volinik, kes oli öelnud teravalt abordi teemadel. Aga aborditeema on võib-olla sellise halo käsitluse kõrval ikkagi väga lapsemäng. Et me teame väga palju on europarlamendis küll küll kõikvõimalike kommuniste äärmiselt. Ütleme nii, et Venemaaga sõbralikult suhelda taht vaid sotsialistide ja aga ei hakka Barroso riskima, et tal võiks tekkida juba eos mingi konfliktsel tasandil. Jah, ta võib riskida 10 miljoni protsessi võitnud mehega ja ta on seda teinud ja ja ta teeb seda ilmselt ka teist korda, kui talle see nimi ette pannakse, aga aga vaevalt, et, et Laari Laari puhul see niisama lihtsalt lähevad. No vot, aga nüüd ongi siis olukord, et kui samas IRL on nagu väga selgelt juba Siim Kallase, noh ütleme siis, siis nagu poriseks loopinud, siis see on ütleme, suhteliselt halb taust neil ka nüüd näiteks taganeda ja tunnistada, et ma ütlen veel, et avalik arutelu sellel teemal on minu meelest väga hea. Aga kui nüüd selle tulemusena arutelu kujuneb poriloopimiseks ja paremad võimalikud kandidaadid selle tõttu näiteks taanduvad, noh näiteks Siim Kallas kas ise ühel hetkel astub kõrvale, kuigi tal vist on nii kõva närv, et teda praeguse veel ära ei kõiguta või lihtsalt, ütleme, valitseja sisese patiseisu tõttu ikkagi teda ei esitata ja esitatakse keegi, kelle puhul me näeme, et ta on ikkagi selgelt nõrgem siis see on Eestile kaotus. Mina kaod vaevanud vabandust surma, et aga ma arvan, et kõige suurem kaotus on see, kui kui Eesti esitab kandidaadi ja, ja komisjoni president lükkab selle tagasi, siis see on ikka, see on ikka üle maailma kajab uudis, et seda ei saa kalender ja minu meelest on see ka nagu kummaline, et Kallas nüüd justkui peaks tulema IRL-i ette aru andma, et pigem siis Kallas võiks tulla riigikogu Euroopa asjade komisjoni ette aru andma oma senisest tõest ja nägemusest edaspidiseks, et sinna oleks kaasatud ka ka teised erakonnad opositsioonilt Erakonnad, rahvaliit, Keskerakond ja sotsid, et, et selline ta peab tulema nüüd andma ühe erakonna ees aru, on jällegi täpselt sama moodi, et ikkagi siis on, taandub sellele, et kuskil tagatoa otsus tehakse. Ja teine asi on see, et volinik valitakse nüüd järgmiseks viieks aastaks, see tähendab, et see volinik ütleme, peab olema ikkagi Eesti esindaja ja sobilik ka näiteks sellele valitsusele, mis Eestis pärast järgmisi riigikogu valimisi toimuvad. Et selle tõttu noh, see ei saa olla niisugune, et ütleme, see, see peaks olema jälle üks neid ametikohti, kus on natuke laiem konsensus kui ainult kitsalt, et praegu moodustavad valitsuse need kaks parteid ja need kaks parteid omavahel otsustavadki. Nii head kolleegid, me peame siinkohal nüüd küll oma oma jutuga ühele poole saama, tahtsime rääkida ka väga palju kõlapinda leidnud sel nädala sündmusest ehk ühest ühest vabast sündmusest, ehk siis teise maailmasõja alguse 70.-st aastapäevast ja Torist, mida, mida Eesti Televisioon näitas esmaspäeva õhtul, mis sai väga palju vastukaja. Aga kui te tähele panite, siis me kaudselt ka sellest natuke rääkisime, kes, kes meid hästi kuulas ja, ja on asjaga kursis. Nii et kuulas ridade vahelt, kes kuulas jah, ridade vahelt, aitäh, aitäh kuulamast. Sulev Valner, Urmet Kook, Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ja ja head nädala.