Mul on hea meel seekordses raamaturubriigis ühtaegu nii andekat muusikut, raadioajakirjaniku menuraamatu autorit osutada Mihkel rauda, tere tulemast. Tervist. Tervist. Tänan kosmost. Milliseid raamatuid võib leida siis sinu öökapilt ja miks ja kuidas need just sinna sattunud on? Mis puudutab raamatute valikut, siis seal üsna niisugune eklektiline, üsna osalus, juhuslik eriti ütleme üks viimase viimase 30 aasta jooksul mulle kohutavalt meeldinud veel lihtsalt aega surnuks taguda tundide viisi surnuks taguda raamatupoodides. Nüüd ma ostan sealt tõenäoliselt viis, kuus, võib-olla seitse raamatut, võib-olla ostan ühe, kahe Lähen koju nende väärtustega, nagu justkui hetkeks kahaneb mu silmis, kuna ta ei ole enam samasuguste hulgas vananenud rahulikult kõrvalt, küll ma jõuan neid lugeda. Loomulikult tuleb ühel hetkel ka lugema hakata ja eks ma nüüd loen kaheksa vaikselt niimoodi tasa, ilukese, üritan sellest kogunenud raamatu virnast läbi ennast närida, kuigi jah, raamatuid on mul praegusel juhul rohkem, kui ma neid jõuaksin, tõenäoliselt lugeda seda enam, et ma ostan nüüd peale ja peale pea praegu hetkel oma pooleli Sloveegaadrokuulitseides see kogub vaja põhimõtteliselt räägime nii-öelda Ida-Euroopa olemisest ja idaeurooplasena identne tsiteeri kujunemisest uues, omandanud nii-öelda postkommunistlikus ühiskonnas, sammuga tegelikult seotud natuke ühe teise projektiga, millega ma töötan. Aga viimane raamat, mille ma nagu läbi lugesin, otsast lõpuni, see ei olnud ka väga ammu aega tagasi, oli Nils trausi uus, veel suhteliselt uus, sel aastal ilmunud teos nimega imeshnsi Neil Strauss on üks Ameerika ajakirjanik ja muusikakriitik ja Non Fiction kirjutaja. Kas mulle väga endale isiklikult meeldib ja kellest, kellelt ma olen nüüd lugenud kolm raamatut ja, ja, ja see viimane ime šanssi mõtlesin niisugune omamoodi niisugune naljakas või ühest küljest naljakas, kuidas traagiline muret tekitab niisugune noh, ütleme sihuke äraspidi eneseabiõpik on väga niukseid, selgeid üldistusi, joonistada võimaldav teosed. Noh, kindlasti on, see on see on see kättesaadav. Et kui kellelgi peaks olema huvi väga hästi samas üsna lihtsalt ja arusaadavalt kirjutatud inglisekeelse raamatu vastu, siis ma soovitaksin küll seda, aga olles ise kirjanike lapse, millised olid need raamatud, mis kahtlemata kuulasid sinu lapsepõlve kullafondi, no kindlasti minu ema isa kirjutatud raamatut ei olnud kaua pääsu, sellepärast et nad lugesid need meile ette. Kui me olime lapse, meil oli niisugune perekondlik traditsioon, et tema isa lugesid oma töös olevaid projekte, siis meile on justkui nagu katseloomadel või katsejänestel ette ja vaadata ja vaadata, kuidas, kuidas meie pealse asi töötab. Luges minule piletile siis minu õele luges neid peatükke ette ja niimoodi oleme me jah läbi käinud niimoodi ettelugemise käigus suurema osa oma oma vanemate siis ema ja isa teostest ja, ja need noh, kahtlemata olid, olid, olid ühed neist, aga loomulikult on sul lapsepõlvest on meil veel meeles, mul oli üks niuke suur teatriperiood, kus mulle kohutavalt meeldis teatris käia ja ma võisin olla võib-olla 10 11 aastane ja ma lugesin läbi kõik ekspiri Ajalootragöödiad, aga mul lihtsalt oli niisugune niisugune periood, kus, kus ma, kus ma Sekspiri armastasid lugeda ja Tšehhoviotsagagi suuri vanameistreid just just näidanud, et ma lugesin väga palju näidanud ees ja siis ma lugesin mingit Tolkieni kääbik vist ilmus just enam sel ajal, kui on nagu rohkem lugema hakkasin, ei olegi tegelikult erakordselt keeruline, raske teos, aga vahet ei ole, missugused järeldused raamatut lugedes teed, et oluline on see, et sa neid loed ja need mõtlemapanevad. Aga sul on endal ka nüüd raamatu kirjutamiskogemus olemas Musta pori näkku, kas seal kuidagi pannud sind uut voodi vaatlema üldse kirjandust? Seda, mida sa loed analüüsima ja on küll pigem negatiivse efekti selles mõttes, et ma koledasti kardan seda isegi nagu alapeaaegu muusika juurdluse pärast, sama lugu, et see kuulub väga palju muusikat ja kõik see, mida sa kuulad kuidagi hiljem hakkab ka nagu natukene sinu enda loomingus nagu tagasi kajama ja see tegelikult ei ole hea või noh, vähemalt ma arvan, et see ei ole hea ja täpselt sama asi on kirjandusega, et nüüd, kus ma, kus ma võib-olla kirjutan äkki võib-olla veel kunagi midagi, siis, siis ma kogu aeg nagu kardan seda kuskil alateadvuses jäävad teiste kirjutatud mõtted ja teiste kirjutatud asjad kuidagi resoneerima ja ma ilmselt ilmselt karnanema äkki äkki kuidagi noh, mitte varastaksin kellegi teostid või nad lihtsalt nagu mõjutavad võib-olla ülearu palju. Aga noh, eks me kõik oleme mõjutatud, mitte kirjandusest, mis meie ümber on, aga, aga üldse elust, niiet ega sellest pääsu ei ole. Aga sa oskad veel nimetada mõne sellise märgilise tähtsusega teose enda eluteel, mis, mida võiks nimetada, et see mõjutanud sind kohe-kohe ütleme dramaatiliselt. Muusikas Lermontovi Mea kangelane ja seda ma küll lugesin absoluutse fanatismiga, panin üks päev koolist pausi, aga selle pausi ajal läksin neitsitornikohvikusse ja istusin seal ja võtsin raamatu ette, lugesin järjest läbi õnsale kõrval arvamus 17 tassi kohvi, see ei ole väga paks raamat, see on täiesti loetav, ma loen selle läbi ja minu maailmale ja vähemalt selleks korraks. Võimalik, et tänasel päeval on totaalselt muutunud teine teos, mis mulle väga-väga meeldiv on. Moskva pettuski, Leiendikterofeeee videos jällegi venelase kirjutatud raad, mis on, on absoluutselt fantastiline lugemine, on põhimõtteliselt niisugune alkohooliku raamat üsna sünge, üsna üsna võigas, aga samas väga teravmeelne ja tõesti erakordselt hästi kirjutatud. Aga millega need kaks vene kirjaniku siis just sinuga, kuidas ma ütlen, haakuvad küllap ta ikka natuke minu enda eluga kuidagi niimoodi rosoneeris või. Lermontovi puhul meeldis mulle see niisugune arrogantne ja niisugune ülbe ja aga samas väga intelligentne ja teisi mitte arvestav, aga samas niux särava mõistusega peategelane moskva petuskeemi puhul noh, minu enda mingisuguseks metsikud aastat tõenäoliselt, et sa nagu tunned, et inimene on kirjutanud aastakümneid enne sind tegelikult kihnlased nagu palju paremini läbi, kui sa, kui sa ise oled võib-olla suutnud neid enda jaoks mõtestada ühe niisuguse teose minu meelest minu meelest tugevus ikkagi seisneb selles, et ta võib küll rääkida ühest asjast, aga, aga selle pinnalt noh, on võimalik teha nagu laiendusi väga erinevatele asjadele, kogu elule ja sellele, mismoodi mõtlema. Ja need kaks raamatut kahtlemata on sellised. Aitäh sulle, Mihkel, aitäh kutsumast.