Reisipalavik maailmale nakkusraadioeetris. Reisimise põhjused on inimestel erinevad, suuremalt jaolt minnakse aga kindlasti sooja ookeani ja päikest otsima. Tehakse seda siis kas lihtsalt rannas ja võrkkiiges, lebades ja kärsitumad veedavad suurema osa päikeselisest päevast ühest kohast teise sõites, et õhtuks endale võimalikult mahe ööbimiskoht leida ja siis pidutseda. Paljud lähevad reisima, tutvuda võõrama kultuuri ja ajalooga külastades kõike muuseume, rahvatantsuõhtuid ja vanu turge. Paljud pakivad lihtsalt oma seljakoti ja sõidavad ilma erilise eesmärgita kuskile ära, et oma aju poolkerad võõrate signaalidega varustada. Et poleks aega mõelda oma igapäeva rutiini. Mõtteid on ju ka veel olemas, shopingu, turism, sporditurism ja tahame või ei seksturism. Meie tänane sihtkoht on suht kauge koht šoppamiseks lumelauda seal sõita ilmselt ei saa. Ajalooja iidse kultuuri jaoks on sadu teisi, paremaid kohti, kust seda nautida. Ometi on see üks maailma tihedamini asustatud kohtadest ning see koht on üks ülimalt tähtis lüli läänemaailma ja kogu aasia vahel. Ausalt öelda, kui mind une pealt oleks üles aetud küsitud mu käest, et mis on või kes on Hongkong, siis ma oleks puterdanud mingisuguse, mitte midagi ütleva definitsiooni selle üliolulise maailma kohta. Tegelikkuses on Hongkong Hiina alla kuuluv spetsiaalne administratiivne regioon, mis erinevalt muust Hiinast erineb oma arenenud kapitalistliku ühiskonna poolest. Neil on oma raha, oma seadused, oma poliitiline süsteem, immigratsioonikontrolli ja paljud muud süsteemid, mis erinevad Mandri-Hiinast. Hiina jaoks on Hongkong aga ülimalt tähtis lüli mis meelitab sinna tööle ja elama inimesi mujalt Aasiast, Euroopast ja Ameerikast, mis teeb selle Hiiumaa suuruse regiooni üheks tihedamini asustatud kohaks meie planeedilt. Kui Hiiumaal elab umbes 10000 elanikku, kui, siis Hongkongis elab üle seitsme miljoni inimese. Milline on elu selles sipelgapesas linnas, mida peetakse maailma kõige vertikaalsemaks linnaks, sest just seal asuvad üle kolmandiku 100-st maailma kõrgemast hoonest. Hongkongis, kes lõhnavad sadamas, elas pikka aega modell ja hetkel Tallinnas klubi Privee turundusasju ajab Evelimentslin, kes lahkelt oli nõus oma kogemusi ja tähelepanekuid ka meiega jagama. Tänane reisipalavik reisib siis ütlekse Kagu-Aasiasse ja kui ma nüüd oma kompassiga puusse ei pane, ilmselt vist ei pane, reisime sellisesse vahvasse kohta nägu Hongkong, täpselt ei saagi need siiamaani oma. Kas te teadmistega aru, et kas tegemist on Hiinaga, kas tegemist on mingi omaette riigiga autonoomse osariigiga või osakesega Inglismaalt, aga selleks oleme me kutsunud siia külalise ja meil on täna külas imekaunis Evely Ventsliga, kes on seal Hongkongis päris tükk aega elanud. Tere. Tere. Räägi kõigepealt, miks sa üldse elasid sellises kohas nagu Hongkong. Mina elasin seal sellepärast, et minu ema agentuur Baltic Model saatis mind sinna tööle. Nii kuidas oli töötada Hongkongis? Ütleme nii, et Hongkongis oli senistest reisidest ilmselt Parindajad Aga kuidas nende Aasia maadega on, et nad sageli nagu nii palju, kui mina olen reklaame näinud, siis nad alati võtavad reklaamidesse endale nii-öelda Euroopa näojoontega või Euroopa inimesi, et miks nad oma inimestega neid asju ei reklaami seal ja, ja ei kasuta nagu omi, sest on ju palju ilusaid aasia naisi väga palju, ütleks isegi. Ei, ei, tegelikult nad kasutavad hästi palju enda omi ka, aga neile meeldib ilmselt Euroopa naiste puhul see, et nende jaoks on valge nahk hästi nad püüdlevad selle poole, et sealsed kreemid on kõik need, mis valgendavad, teevad sind rohkem Euroopa päraseks, et siis nad nagu otsivad selliseid, kes natuke nagu näevad aasiapärased välja, aga samas nagu meil on olemas kõik need ideaalsed punktid, et neid reklaami panna kõvasti tööd, siis jah, ma sain seal päris hästi tööd ja naljakas oli see, et, et mulle pakuti tihtipeale, et üks vanematest äkki on Aasiast pärit, et ega ei ole, et äkki sul on mingid aasia sugenenud. Mõtlesin, et noh, kas ma näen hiinlase moodi välja või siis neil on huvitav arusaam nendest asjadest. Okei, aga hakkaski kohe sellest pihta, et räägiks siin raadiokuulajatele ja ka mulle, et kus kohas Hongkong asub ja mis asi see Hongkong on, see linn, on see mingi Hiina üks mingi osa või? Ma tean, et kunagi oli igatahes Inglismaa osa, et sealt tulid kõik minu väiksena kõik mudelautod, kus peale kirjutatud meedin Hongkong. Jah, Granconga oli kunagi Inglismaa osa ja kui ma õigesti mäletan, siis kuskil mingi 99 või midagi sellist andis Inglismaa käest ära. Ta ongi eraldiseisev osa, ongi linnriik Hongkong, et kui sa näiteks tahad Hiina minna, et ta küll kuulub sinna Hiina juurde, aga sul on selleks vaja viisat. Tavaline hiinlane lihtsalt sinna nagu minna ei saa. Kohalikud, kellel mingi laukal pabereid, nemad saavad seal reisida ja rongiga sõita edasi-tagasi, aga selleks, kui näiteks sina tahaksid minna, siis sa peaksid Hiina jaoks eraldi viisa tegema. Ahah, okei, et välismaalane Hongkongi saab, aga Hiina siis ta viisadega. Aga mis ta siis täpselt on, on ta, ma vaatan sind karmilt, on niukene saarestik, tegelikult. Ta on nagu saarestik ja siis ta jaotab kolmeks siis osaks, et on see Hongkong, Ailenud, siis oli Luun, kus on siis põhise City, onju ja siis on mingid uuemad territooriumid, mis on sinna alla juurde võetud Hiina aladelt pisikesed osad. Et seal oli vist mingi 18 linnaosa, kui ma õigesti mäletan, kui need vahepeal juurde pole tekkinud, et nad laiendavad ka kaheksa taala. Ma vaatan, et Hongkongi pildid kui sellised, mis igal pool avaldatud on, on, et lihtsalt täis pikitud, no ütleme, kolm korda rohkem kui Manhattan igasuguseid pilvelõhkuja, et kas see ongi üks suur urban ala nii-öelda, et ongi tohutu niisugune suurlinn, kus kohake ilge möll Põhimõtteliselt on sul õigus, Hongkong on see koht, milles on ilmselt maailmas kõige rohkem pilvelõhkujaid. Et kuna siin need lugesin, siis viimaste andmete järgi oli 7000 peaaegu. Et tegelikult see ala on ju meeletult väike ja kui sa võtad, et Eesti on väike, siis see ala seal on veel väiksem kui Eesti seal elab ikka 10 korda rohkem inimesi praktiliselt, niiet. Ma vaatan, siin on 1100 ruutkilomeetrit, Eesti on vist mingi 42000, et see on ikka väga väike. Ja üks maailma, jah, tihedam asustus on seal populatsioon. Seal elavad kõik kõigi otsas, et kui eestlased on harjunud ilusate majade ja päris selliste mõnusate korteritega, kus on ikka ruum ja nii edasi, siis sealset koort Ta on hästi väiksed. Majad on äärelinnades võib-olla siis rikkamad ilusamatel, kes on mägedesse ehitanud endale villasid või asja. Aga üldjuhul on ikkagi meeletutes kõrgustes majad, kus siis elavad perekonnad perekondade otsas. Kas seal elades nagu noh, siit Eestist ikkagi suhteliselt vaiksest Eestist ära minna, kas nagu hulluks ei lähe seal, et seal on nagu siuke mass koos ja need majad ja, ja sipelgapesa käib või on see omamoodi nagu mõnus? Ilmselt see oleneb inimesest, et minule õudselt meeldib Aasia ja mulle sobib see sealne elustiil ja Hongkongis on tegelikult, kui sa tahad, siis sa ei pea seal melu keskel kogu aeg olema, et see, et päeval seal liiklejate edasi-tagasi inimeste keskel oled massi sees, mis nagu liigub, et sa ei saa seisma jääda, sest et siis sind kantakse kuskil seal sellega harjub ära, et sa nagu kaod sinna sisse kuidagi vaikselt. Aga need autod ja kogu see inimmass, kas, kas, kas see, kuidas õhk seal on see hingatav üldse või ei ole või palavus seal on vist päris soe ka vä? Seal on päris soe jah, et enamjaolt on ikkagi aprillist oktoobrini on seal selline mõnus 30 ja üle, et et ma olen ka kuumaperioodil olnud, kus oli siis 40 kraadi, mis on meeletu kuumus, et siis ei tahaks nagu päeval üldse väljas olla. Et ainuke asi vist ilmselt, millest eestlane seal puudust tunneks, ongi see, et Tallinnas või kus iganes astud hommikul koduksest väljasse, hingad seda värsket õhku ja see on selline hea tunne, et kevade, sügise-suve-talve- või mis iganes seal säästud välja on kohe selline paks leitsak, mis siis on natukene raske. Kas selline linnalegend peab paika, mis mina olen olnud Hongkongi kohta, et paljud inimesed ei käigi väljas, et nad umbes elavad selles mingis kõrges majas astuvad korteri uksest välja, lifti uksest sisse, sõidavad sellega kuskile keldrisse, kus on juba troo, astuvad metroosse, sõidavad selle metrooga, lähevad sealt nii-öelda ainult mööda käike, käivad vahepeal õues, ei käi. Sealne metroosüsteem on tõesti nii hästi ehitatud, et põhimõtteliselt, kui sa tahad punktist A punkti B saada võimalikult vähe väljas viibides, siis Nende Metro exiti õiget exitit valides saad väga hästi hakkama võimalikult vähese väljasoleku ajaga. Seda muidugi päris ei ole, et sa oma maja keldrisse sõidad ja sealt metroos astuda, aga kindlasti mõnel majal on see ka võimalike. Nad ise on muidugi täiesti veedavad võimalikult vähe aega päeval väljas olles, et nende jaoks päike ja kõik need asjad, et nad varjavad nii palju kui vähegi võimalik ennast selle eest. Kuidas see elu-olu seal on, et Hiina muidu on niisugune suur kommunistlik maa, onju, aga tema on ikkagi, ütleme sihuke täis kapitalistlik ühiskond, sa oled niukene heaolu. Hongkong on tõesti ja kui võrrelda Hiinat, näiteks et ma olen elanud Guanjous praktiliselt sama pika aja, mis on siis Hiina üks linn. Et need on tõesti täiesti erinevad, et Hongkong on heaoluriik, see on ehitatud üles selleks, et inimesed oleksid õnnelikud, et neil oleks tööd, et neil oleks raha võimalusi teha mida iganes, et seal need võimalused on lõputud. Tõesti kapitalistlike hea lööri. Me oleme täna Hongkongis, meil on giidiks saates külaline, Evely Ventsli, Club Prive turundusjuht, modell ja kõik muud toredad asjad veel, kes on päris tükk aega Hongkongis elanud. Räägi, kus sa ise elasid. Mina elasin suhteliselt kesklinna lähedal, seal on kesklinn, siis ta nagu tõuseb niimoodi vaikselt mäkke, et kui sa hakkad sealt kuskile suunas, hakkad minema, siis sina sinu nagu suund on ülespoole. Et Erusunud jäätan, nagu ta jääb sinna, see tsentral jääb sinna allapoole siis. Ja mina elasin niimoodi, et kui ma kesklinnast hakkasin jalutama, siis seal on selline huvitav asi nagu pedest Glen Street. Ehk siis kui sa pead sinna kõrgele mäkke jõudma, mina elasin Robinson Raudil, see oli suhteliselt seal lõpus ehk lõppedes. Hobused seal lähevad, need liikuvad eskalaatorid hakkavad vaikselt üles minema, hommikuti nad lauda alla, selles suhtes on jube halvasti, et kui sa nagu hommikul vara tahad endale koju saada ülesse, siis sa pead tõesti kõndima ise mäkke. Et see trepp on ühesuunaline suures osas ja hommikuti ta liigub alla, siis mingist kellaajast hakkab üles liikuma. Nende ö valvuritel on suht murelik, koju minek sinna. Jah, täpselt see sinna on ikka väga raske, aga õnneks taksot sõidavad, aga tõesti, kui mõnikord oli see taksoraha nagu ei olnud, siis näiteks noh, nädalavahetusel peolt koju tulles see hommikune mäkke minek oli ikka üks suur ettevõtmine. Räägiks natuke nendest inimestest, kes seal elavad, seal elavad, kas säravad hiinlased, kas nad on teistmoodi, kui ütleme Mandri-Hiinas, räägivad nad mingit teist keelt? Kuna see on selline koht, kuhu on koondunud absoluutselt kõik rahvused, nende keel on kanton, ehk siis see on hiina keele üks osasid, et seal on, see on nii keeruline süsteem, üritasin sellele pihta saada. Aga ei saanud, sest et Kontšaos rääkisid nad mandariini keel, mingi osa Hongkongis räägib ka mandariini keelt, et nad on natukene omavahel nagu põimunud, aga kui ma küsisin nende enda käest, ütlesid, et ei, et nemad aru ei saa omavahel kõnelda, midagi, aga no umbes nagu soomlased, eestlased, midagi, sa nagu mõistad, aga põhimõtteliselt, kui jutt läheb kiireks, siis on see, et jaa, paus. Ja kas nemad, need, kes kantoni keelt räägivad, need elavad ainult Hongkongi piirkonnas elades kuskil mujal ka? Eks need elab igal pool, aga Hongkongis on jah, siuke Anton on põhiline, et ja suurem osa rahvast räägib ikkagi inglise keelt ja seal on see tänu sellele Inglismaa osaks olemisele on kõik tänavad ja, ja sildid ja kõik asjad on nagu ka inglise keeles, et selles suhtes on seal lihtne liikuda ja elada, olla, et kui Hiinas olla, siis sa seisad seal keset tänavat, mõtlen, no kuhu siis nüüd ja mida see krõnks tähendab, mis sinna seina peale kirjutatud? Sa võid vaadata niikaua, kui sa tahad ikkagi midagi aru. Põhimõtteliselt, kelle ja keegi sind ei aita ka, sest et seal väga vähe räägitakse inglise keelt? Absoluutselt sellele üldse niimoodi, et kui seal ringi liigud, siis enamus inimesi, keda sa näed, on sinna kolinud umbes tööd tegema täiesti teistest rahvustest, see on seal on kõiki ja kõike. Kas seal on oma hiinalinnaosa ka vä? Kas te saate, Ma mõtlen natukene, kas on, peaks vist olema küll, ilmselt on tehtud ka mingi turistikas, kui ma õigesti mäletan, aga ma muidugi võin segamini ajada yous, küll oli väike-väike-väike. Ta on väga mõnus. Oskad sa ise ka mingit kantoni keeles midagi huvitavat meile öelda? Ma pean ausalt tunnistama, ma mäletan väga väheseid asju, et kui sa seal oled, siis sa õpid mingisugused asjad ära oma aadressid ja ja kõik toredad asjad, et Nyha on tere. Ja siis aitäh. Kunagi oskasin ka taksojuhtidega väga hästi suhelda, et kuidas Liido on edasi ja paremale vasakule, aga praegu mul on selline Rein friis selle koha pealt, et ma tõesti väga hästi ei mäleta eriti veel sellepärast, et kui sa lähed hiina, siis sa õpid nagu teised versioonid nendest asjadest, et seal need ei ühildu. Ja kuna ma nagu viimati enamuse ajast olin ikkagi Hiinas. Pigem vist mäletan Aga tooks mingi võrdluse selle just selle keeltevahelised oskad mõlemas keeles öelda aitäh. Sisse on selles suhtes aitäh, on mul selline, mis on mõlemas keeles, kõlab praktilist ühtemoodi. Võtame näiteks kõige lihtsama, särav Hongkongist oli, soetan mandariini keeles on nagu yksiga kuidagi, et sa pead seda rõhutama, aga, aga kantoni keeles on siis nagu vang komm, et nagu kee täht on rohkem, et see on hästi keeruline, ma ostsin endale siidid ja raamatu, et õppida seda keelt. Et seal oligi kolm erinevat versiooni, nagu sellest hiina keelest, et jätnud on nii erinevad, et seda on täiesti võimetu. Tehase ilutseb mulle ilusti riiulis, nii et kui ma kunagi aega leian, siis ma ilmselt tegelen sellega kirjutama siis kui ma seal olin, siis ma palusin endale selgeks õpetada oma nime, aga ei mäleta enam. See on nii keeruline, nad isegi kui sa vaatad, kui kuidas nad kirjutavad, et see on, ma ei saa siiamaani aru, et kõik need krõnksud, et kui see natukene läheb umbes vasakule poole viltu, siis on juba teine tähendus ja nii edasi. Õudselt keeruline. Aga sa töötasid nende inimestega koos ja siis lihtsalt rääkisid inglise keeles ja kõik said nagu hakkama. Inglise keeles, seal saab tõesti väga hästi hakkama, et mujal on nagu käte-jalgadega tuleb selgeks teha, ka Hongkongis on selline. Neile endale õudselt meeldib see ameerikalik inglaslik. Käitumise insenerid kasutavad õudselt palju, kui nad omavahel näiteks räägivad hiina keeles. Kas te olete hästi palju ingliskeelseid väljendeid? Tänane reisipalavik on siis Hongkongis, meil ongi, lase evelin ja räägiks natuke nendest, kuidas öeldakse hongkonglased. Konglased ja eesti keeles on see nii naljakas. Aga. Aga neid nimetatakse Hiinas ka, et sa oled, sa oled Hongkongi nagu tallinlane või pärnakas, et Hongkongi iseloomustaksite Hongkongist See on, see klassistruktuur on hästi tugevalt tuntav, et kui sa seal kesklinnas liigud, siis sa võib-olla ei panegi tähele, aga meil on tõesti palju pildistamisel näiteks äärelinnades ja siis sa näed neid tõesti laukal laugul. Pihl, kes on Nad, ilmselt võib-olla ei räägi inglise keelt, aga nad on hästi sõbralikud ja nad aitavad sind, kui sa nagu ilusti palud ja ka need, kes sentralise lähevad, need on sellised karjäärile orienteeritud inimesed, kes tõesti töötavad hommikust õhtuni, neil on laupäev, on ka tööpäev. Muidugi samamoodi neile meeldib pidutseda. Et kui sa näed neid meeletuid tööloom, mis nad lõpetavad õhtul kell üheksa töö seal ei ole niimoodi, et inimene läheb peale tööd koju, et seal on just hästi arenenud, on see, et õhtuti kõik need paarid laulsid ja, ja need on täis, et kõik inimesed lähevad peale, kontoritööd saavad kokku, teevad võib-olla klaasi, veini, õlle või mis iganes, et nad suhtlevad omavahel ja siis lähevad koju. Et seal nagu neile meeldib see väljas käimine ja see elu, et jah, et nende jaoks on see hästi oluline, et täpselt nagu näiteks Tais inimesed ei söö kodus, et nad hea meelega söövad seal tänavatel ja nii edasi. Et see Hongkongis on täpselt sama moodi, et kui mina näiteks õhtul koju läksin, mööda seda peid Asjon sviiti, mis on poolt nende välikohvikute ja muude asjadega ümbritseda, ütlesin, et kogu aeg olid täiskogu aeg, sa nägid umbes samu nägusid, kes siis tulid ja suhtlesid oma sõpradega peale tööd. Nii et need sõbralikud ja niuksed sotsiaalsed inimesed ja neile meeldib hästi suhelda. Sina kujunegu, euroopia olid seal mingis mõttes nagu eksootiline ka või Hongkongis on nii palju inimesi käib läbi, et seal ei ole sihuksed, asjad vaadatakse. Kongis on tõesti see, et seal ei vaadata sind suurte silmadega, et Hiinas olles. Me läksime loomaaeda siis selle asemel, et need kohalikud inimesed, kes nagu olid tulnud ka loomi vaatama, et loomi pildistades, nemad pildistasid meid. Nagu te näete, kui lõbus on kodus vaadata, et näed siis väike valge tüdruk meil siin loomaaias. Ja põhimõtteliselt, et Hongkongis ei ole, seda nad muidugi, kui sa nendega rääkima hakates tunnevad tõesti huvi, et Eesti ja, ja et kus see on ja mis see on ja, ja tegelikult nad teavad hästi palju. Ma tahtsin just küsida, et tavaliselt sellist Aasia maades ega nad suurt midagi ei tea, mis maailmas toimub. Kuidas Hongkongis. Hongkongis ausalt, inimesed teavad hästi, palju, neil on seal nii palju erinevaid Neid rahvuseid, kes elavad, et tänu sellele ilmselt, et nad on ka rohkem kursis ja kuna noh, eks ole ka seltskonnas, kuhu sa satud, et et on neid, kes on ise reisivad hästi palju ja neid, kes võib-olla on kogu aeg seal kohapeal, et mina sattusin kuidagi suhtlema nende inimestega, kes tõesti olid ise sinna kolinud ja kellel olid kohalikud sõbrad, aga need kohalikud ka olid väga kursis kõigega. Nii mõnigi neist on käinud Eestis külas, nii et õudselt huvitab, kui sa räägid neile Eestist, neil lähevad silmad põlema. Nad mõtlevad, et issand, kui tore, me kindlasti tuleme sulle külla, tulevad ka. No ka nii, et ei ole lihtsalt tühje, ajavad. Ei, ei, nad tulevad ka ja mul sõbrad, kes mul siin külas käisid, need neile nii meeldis ja nad soovitasid teistele ja et noh, see on tõesti selline, nad on toredad. Milliseid huvitavaid imelik või, ütleme, tavapäratuid ütleme, tegemisi, asju saab, ütleme, Hongkongis kohtasid, et inimesed teevad mingeid asju hoopis teistmoodi, kui meie olen näiteks harjunud tegema või on neil mingid erilised kombed või mingisugused tavad. Aasia kultuur on ilmselt üldse omaette nähtused, Hongkong kuna seal on tõesti nii palju neid välismaalasi, siis seal nagu see ei, see erinevus ei paistagi nii väga silma, et ikka näed hommikuti neid parkides oma seda võimlemist tegemas ja, ja nende söömiskultuur on selline, on, mida kõvemini Matsutad, seda rohkem maitseb ja et noh, see on selline igal pool on samamoodi, et nad on hästi palju võtnud üle seda Euroopa ja Ameerika kultuuri, et seal nagu ei paista need erinevused nii väga välja. Don Hiina kõrvale Guandschaus olles. Selles oli kohati oli selline tunne, et noh, kombed kui sellised on seal täiesti erinevad, sest et seal on täiesti normaalne mehed, sülitavad maailma suurimaid tükke tänavatele. Kui ikkagi lapsel on pissihäda, siis palun tänava ääres on põõsas sinna alla kükita ja ole õnnelik. Kõige naljakam seik oli see, kui ma läksin hommikul metrooga konsous tööle ja minu kõrval oli perekond, siis mõtlesin, et huvitav, mida nad sahmivad ja siis tuli välja, Nende väiksel pojal oli tulnud kakahäda. Nad olid pannud kalla sinna kilekotti ja siis ta ilusasti seal keset metrood tegeles oma asjadega, et see oli lihtsalt selline šokk, et nende kombed on, mingid asjad on seal teistmoodi. Hiina osas ma mõtlen, Hongkongis on kõik okei. Sa mainisid Hongkongi puhul seda Matsutamist, et nii palju kui mina ise olen Aasias käinud ka, et siis see on üks tõesti selline asi, mis ei saa midagi, riivab kõrva, et kui inimesed söövad, jube kõvasti, matsutavad. Teine asi, mis eelkõige Jaapanis on, võib-olla on Hongkongis ka ei ole kombeks nuusata, et kõik, mis sealt tuleb, see kõik nii-öelda tõmbad täie hooga jutumärkides ajju. Huvitaval kombel ja need on sellised asjad, mis on seal ka, et see Matsutaminejased, tatt ja need asjad on kuidagi ma ei tea, au sees või ma ei kujuta, et kui sa nendega koos söömas käid, siis on natuke, on ikka küll tunne, et no tõesti, neile meeldib millegipärast oma seda tatti kurku tõmmata, et meil olid. Kui sa ikka pildistamisel siis seal on lõunapaus, kus kõik siis koos söövad siis oli tõesti kohati mul läks söögi sääre sellepärast, et on ka osad, kes väga rõvedalt seda teevad. Räägiks natuke nendest inimestest ka, et Hongkong on üks suur nii-öelda kontorite ja töölinn võiks nii öelda. Ja ütles, et nad on väga palju lõõgastavad, et millised need lõõgastase protsessid mehel on, et kevade pärast tööd vaikselt nagu napsu võtmas ja lihtsalt rääkimas, aga kuidas on nädalavahetusel lõõgastavad, et on niuksed, suured diskoteegid, kus nad tahavad kõvasti pidu? Kui sa tahad, sa võid kõike ja kõiki leida igalt poolt, et seal on, neid klubisid on meeletult ja need klubid on üles ehitatud hästi erinevate süsteemidega. Et mina sattusin, olin sunnitud käima hästi palju nendes klubides, kus see on nii-öelda modellidele üles ehitatud, kus siis on modellidele sissepääs tasuta söök, jook tasuta, ühendatud turgudel selleni agentuur saadab oma uuemad näod, nende kaardid ja siis sa saad seal tuttavaks nende promootorite või kes iganes seal on siis need kohalikud või kes seal elavad, siis nemad peavad ostma selle pileti, mis on meeletult kallis, näiteks on selline koht nagu praegune, kus on vist laua rent on juba mingi, ma ei tea, viis või 10000 krooni, et aga jah, neile meeldib väljas käia ja nad ikka pidutsevad korralikult ja sealsed peod võivad kesta hommikuni ja nad vist lõppevad küll klubides suht vara ära, aga neile meeldib ka edasi minna, mingisugused underground kohad, kuhu minnakse ja mida teatakse, et sinu reisikogemus oleneb hästi palju sellest, kas sul on kohalik tuttav seal või ole. Nad on hästi aktiivsed ka, et neile meeldib ujuda ja sporti teha ja eriti need, kes on sinna nagu kolinud need hongkonglased, kes on sinna jäänud pikemaks ajaks, aga neile meeldib nädalavahetustel minna, seal on, kui sa sõidad linnast välja, on selline koht nagu American klapp, kus siis on tennised ja kõik need asjad, et ma ei tea, nad on suhteliselt aktiivsed, et ma just mõtlengi, et kuidas nad jõuavad, sest nad töötavad meeletult palju nende töötunnid ja need on, kui eestlane vaatab kell viis tööpäev läbi koju minek, siis nad noh, tõesti, nad on keskendunud sellele, see on nende eesmärk saada edukaks kuskil mingil alal ja siis nad näevad selle päeval väga palju vaeva. Reisipalavik täna Hongkongis Meil on külas Evelin, kes on Hongkongis ja mujal Aasias päris palju elanud, nii et on hea tõmmata igasuguseid võrdlusi Hiina ja teiste aasiamaade vahel ja sel ajal, kui sa seal elasid, kas oli ka, ütleme, niisugused üleriigilisi, ütleme, tähtpäevi, suuri, mingeid festivale või ütleme, mingitel riigipühasid, kus toimus mingisugune suurejooneline, ma ei tea tavaliselt karneval või mingi pidu või mingi traditsioon, kus kõik tulevad kokku ja teevad. Hongkongis olles ei sattunud kahjuks sellisel ajal siin olema, et noh, oli küll halloween, mida seal ka väga hoogsalt tähistatakse ja siis on, tänavad on täis Neinteradi tähelemini, nänn ja peod on mingisuguse kiiksuga ja neile meeldib seda teha. Seda halloweeni kostüümiparaadi. Aga ma kahjuks ei sattunud, oleme seal, jah, ühelgi sellisel rahvuslikul suurel pühal Kuidas religiooniga, Hongkongis lavast Aasia maades on religioon suhteliselt aukohal, et ikkagi, kuidas Hongkongis. Hongkong on hästi vabameelne selles suhtes, et kuna seal on nii palju neid erinevaid sisserännanud kohalike aga seal on ka budism ja taoism, et kui sa astud nende kodudesse sisse, siis seal on see väike nurgake, kus on siis buda kuju, on mingisugused kindlad, mingid asjad, mis neil seal on, et seal alati põleb väike viiruk ja see nende jaoks hästi oluline, see on selline asi, milleks ääred ära, et see on igal pool kõikides kodudes on see väike nurk olemas ühe korra päevas vähemalt natukeseks. Jumalus tuleb täpselt, et kui seal on näiteks tänava peal, seal on suhteliselt vähe, on neid buda kujusid ja asju, et kui nad ikka mööda lähevad, siis sa võid märgata, et nad teevad seda hästi nagu loomulikult, et ilma suurema tähelepanu pööramise ette siis nad lähedusest vaikselt mööda kummardavad ja lähevad edasi, et see on selline hästi tavaline, kui sa märkad selles, seda on hästi armas nagu kõrvalt vaadata, et tegelikult see on nende jaoks väga oluline osa. Sa mainisid, et Hongkongi inimesed hästi tolerantsed, kuigi seal elab hästi palju erinevaid inimesed, kas selle aja jooksul, mis selle olid, kas tuli mingeid signaale või sa nägid kuskil, et nende erinevate noh, kas siis on seal mingi etnilised grupid, nende vahel oli ka mingisuguseid etajata, tehti umbes teiste üle nalja seal või midagi? Aineid kohalike nalja on meil küll kindlasti, et ma nüüd ei suuda meenutada neid, aga eks neid asju on seal ikka, et nagu eestlane teeb kohati soomlase üle nalja ja nii edasi, et seal tahaks samamoodi. Aga üldjuhul ei ole nele. Kohalikele meeldib muidugi hästi palju valgeid inimesi jõllitada, kuigi nad näevad nendest iga päevaga metroosse, nagu tunned, kuidas mingid silmad on seal kuskil seljas kinni. Neile meeldib õudselt inimesi jälgida, ma olen tähele pannud, et nad tõesti nad ja uurivad ja huviga kohe niimoodi. Kas on seal üldse mingit vanadest aegadest mingisuguseid maju või mälestusmärke või selliseid asju, mida, nagu peab vaatama, kui sinna lähed? Mälestusmärke majugi, selliseid ajaloolisi, ausalt öeldes võimalik, et keegi vaidleb mulle vastu, kes on tõeline ajaloo fänn, et on, aga ta on ikkagi paljuski üles ehitatud sellele, et seal on poed, kõrged majad, meeletutes kogustes aja veetmis võimalusi ja, ja, ja on tehtud siis mingit põhituristikad, ehk siis turistika põhi, turistikad, onsentrealis, kus siis on kihvt on vaadata seda nende praamiliikluse süsteemi, et seal on staaefferry, mis sõidab täiesti erinevates suundades üle selle Hongkongi kliendile ka luuni ja nii edasi siis seal Star Ferry ongi võimalik võtta sõit ta sinna Hongkongi kliendile, seal on selline koht nagu kas ma mäletan õigesti hävenjooste staaž, mis on tehtud sinna veekogu äärde ilusti, et sa saad jalutades vaadelda seda ilusat linna. Ma soovitan kõigil minna nii päeval kui ka õhtul, et see vaatepilt on täiesti erinev, et üks asi on see linn tuledes, üks asend läbi sellise toreda õhu Eks ta siin a'la nagu natukene nagu mingi Pirita tee, kus sa saad jalutada, vaadata nagu linnapeale. Jah, täpselt, et viimati, kui ma käisime küll ise sisse astunud, et seal on ka mingisugune akvaarium või mingi selline asi, et lastele lõbustuseks mingisugune veisprogramm, mida saab vaadata, et et see lävend joosta, staaž seal on ilmselt terve päeva võib seal ära veeta, et erinevad ehitised on sinna tekkinud, et Hongkong on selles suhtes tore koht, et Sa oled käinud, siis sa lähed näiteks aasta hiljem, mis on juba 10 uut asja tekkinud sinna kõige kihvtim asi, mis seal on, on see hästi ajalooline big dream mis viib sinna Victoria piigile, kus ma soovitan absoluutselt kindlasti päeval ja õhtul ära käia. Turbik Victorbiik on, on selline koht, et see on seal kõige kõrgemal mäe tipus, kus siis sul on ülevaadet tervele linnale päeval sa näed väga hästi, kui hull sagimine seal täpselt allpool on ja õhtul on seal lihtsalt tuledemäng on meeletult ilus minu arust algesse tuledemäng algas kell kaheksa või kell seitse midagi taolist, siis on tehtud nende Mein shopping härja ja mingisugused põhilised suuremad ehitised on kuidagi tuledega ühendatud niimoodi, et nad lähevad kordamööda põlema. Et siis laser, show tekib sinna vahele, Nad on kuidagi laseritega ühendatud, et see on hästi kihvt vaatemäng, mida õhtul vaadata. Aga noh, seal on ka sel ajal on hästi palju inimesi sel viisil, et see pilet oli seal päris kallis ka. Ma nüüd täpselt ei mäleta, kus see tsentris läks, aga seda ei ole seal väga raske välja uurida. Et see on siis nende kõige ennem tramm, mis on selline vana ja väsinud aga omamoodi vaatamisväärset, et see oli nende kõige esimene transpordivahend, mida seal kasutama hakati. Et tramm läheb nagu mäkke ja kui ta sinna mäkke läheb, siis sul on aeg, kohati on ikka selline tunne, et sa nagu oledki pea alas pildistad majandav viltu, sest see tramm ongi viltu läheb nii kõrgele, lihtsalt. See on omamoodi vaatamisel, seal oleks kihvt. Nunnade koht on ka siin linn anneri on, on ühes linnaosas, et, et see on siis selline ilus aasiapärane maja, selle ära keeratud katusega sinna peaks ka minu arust saama sisse täitsa minna, kui nad ei ole seda korduse, muutud shopping, järjaid on seal päris palju, et alati muidugi tasub kellelegi käest, kes on käinud uurida, et paljumis tsentris on selline tavaline. Aga kui sa lähed näiteks koos, võib eile ja satud seal erinevatele tänavatele, mis on Excel'i Queen's, raud ja seal on selliseid hästi kihvt väikseid kohalikke poode, mida kindlasti tasub külastada ja üldse nende need puit, kakesed, mis seal on, et ajaveetmis võimalusi on, aga jah, tõesti, kui hullult vaatamisväärsuste peale panustada, sest seal seda väga ei ole. Kuigi Hongkongi aladel on elatud juba üle 30000 aasta, siis esimeseks eurooplaseks, kes sealkandis jala maha pani, peetakse Horge Alvarezi Portugali meresõitjad, kes otsis mõnusat kohta, et hiinlastega kaupa teha, juhtus see kõik aastal 1513 1644.-st aastast kuni 1913. aastani valitses neid alasid Hiina viimane dünastia. 19. sajandil vedasid britid oma laevadega Hiinast väljaluks, kaupasid nagu tee ja tõid Hiinasse sisse hõbedat, mille järgi oli Hiinas päris suur nõudlus. Sel ajal oli aga hõbeda transportimine ja tekkimine eurooplastele aga küllalt raske sisaldust, otsustati hiinlastele nõudlust võõramaiste hüvede järgi kustutada hoopis oopium iga. Kuigi oopium oli hiinlastele juba ammu tuntud rahvameditsiinis aga selle kasutamine oli rangelt reguleeritud, siis inglaste Indias kasvatatud ja toodetud tekitas väikese ajaga Hiina sadamalinnades, kelle seas oli ka Hongkong kiirelt kaks miljonit narkomaani. Kuigi dünastia püüdis oopiumi sissevedu takistada ja seadis brittidele kaubitsemises tõsised piirangud. Kogu see segu aga hakkas sellel väikesel lusikal üle keema ning peagi ründasid inglased oma sõjaväega Hiinat ja 23. augustil 1839. aastal võtsid briti väed Hongkongi oma kontrolli alla. Pärast teist niinimetatud oopiumisõda. Aastal 1000 1989 sõlmiti leping, mille kohaselt lantov ehk Hongkongi kõige suurem saar, kus asub hetkel lennujaam ja Hongkongi Disneyland jäi 99-ks aastaks inglaste kasutusse. 20. sajandi esimesel poolel oli Hong kong inglise krooni maksuvaba tsoon, kus kaubeldi suure hooga. Ehitati üles infrastruktuur ja tutvustati kohal kõikjale läänelike eluviise. 1941. aastal, kui käimas oli teine maailmasõda, hõivas Hongkongi Jaapani impeerium, kelle okupatsiooni ajal suri umbes pool Hongkongi populatsioonist. Kuniks 1945. aastal taastasid britid seal oma ülemvõimu. Pärast sõda ka suurenes rahwar imekiiresti, sest Hiinast saabus sinna sajad tuhanded sõjapõgenikud kui ka neid, kes pagesid Hiina kommunistliku korra eest. Kuna sõjapõgenike näol oli tegemist odava tööjõuga ja kommunismi eest põgenenud olid pigem haritlased ja teadurid ning kui sinna liita inglaste tahe ja teadmised, siis selle sümbioosi tulemusena kujuneski Hongkongis suur ja arvestatav äri-tööstus- ja finantskeskus. 80.-te aastate Eestis kujunes Hongkongist välja ju täiesti arvestatav kaubamärki, mida kandsid kõik kvaliteetsed välismaa asjad alates tehnikast kuni mänguasjadeni pärast 99 aastast Hongkongi nii-öelda liisimist. Hiina käest leppisid Suurbritannia ja Hiina valitsus kui, et pärast brittide lahkumist säilitab Hongkong oma autonoomsuse. Ja seda ta on siiani ainsad asjad, mida Hongkong ise otsustada ei saa, on välispoliitika ja riigikaitse. Hongkongist on saanud maailma mõjukamaid finantskeskusi ja moodustab koos Singapuri, Taiwani ja Lõuna-Koreaga niinimetatud nelja aasia tiigriliidu. Neid kõiki iseloomustab see, et nad on olnud kunagi osa Hiinast, kuid suutnud tagada läänemaailmaga väärse majandusliku edu. Kuna Hongkongi puuduvad igasugused maavarad, siis tuleb neil kõik asjad importida. Tänu Hongkongi Briti minevikule on aga Hongkong tähtsaks kauplemiskaheks Aasia ja läänemaailma vahel. Seega on see maailma üks suurimaid kaubavahetuskohtasid. Suurem osa Mandri-Hiinas toodetud kaubast läheb laia maailma just läbi Hongkongi. Mis on nagu poodides, nagu on müügil on põhimõtteliselt nagu kõik need asjad, mis, nagu igal pool maailmas on, need kõik asjad on olemas pluss hästi odav elektroonika, nagu ma arvan. Elektroonika on seal tõesti meeletult odav, sealt saab täiesti naljarahaga osta endale uue kaamera, teleka, kõik, niipalju kui tasside jõuad põhimõtteliselt. Et see on seal tõesti hästi odav, kellad on meeletult odavad, muidugi, seal tasub ka natuke vaadata, et sa jumala eest endale kogemata siis seda sheiki ostaks, kuigi feik on seal nii hästi järgi tehtud, pole väga vahet, tasu raha raisata, kui on sama hea asi on põhimõtteliselt sama hinnaga. Aga kas mingit sihukest ütleme turgu või kohalikku, mingit hiina asja, selliseid asju saad? Ja seal on pulbrit, seal on olemas sellised turualad, et üks ongi koos, võib, hein on täitsa olemas, seal ongi palju, kihvtim on minu arust shopata naisterahvastel kohe kindlasti, et kes vähegi nagu ringi liigub leiab eriti kihvt kohalike disainerite poodi, et seal on mingeid noori disainereid ja muidugi seal tore on avastada, kui sa ostad endale alla 30 krooniga seeliku ja siis leiad selle kuskilt Tallinna poest 700 krooniga, et siis tekib selline, ma ei osta enam mitte kunagi eestist midagi, tunne, et see on selline ning paradiis, kus tõesti tasub minna tühja kohvriga tuled tagasi 3000 krooni eest saad endale juba, ma ei tea, mitu uut komplekti ja kõike muud, et ei tasu siin Eestis raha raisata. Osad pildid, mis ma olen näinud, on ilmselt tehtud sealt kuskilt mäe otsast ja konstantselt piigingi jah. Minu meelest ikka mingid puud, mets laseb linnad, aga et sa saad ikkagi natukene loodusesse ka minna, kui sul vaja on. Kui sa tahad, sa leiad sealt ka pargid on Victoria parkija on Hongkong, park ja need on täitsa toredad, et meiegi esimene näiteks pargis aeg-ajalt piknikku pidamas või siis nagu sporti tegemas, et pargid on seal hästi toredad ja neid hooldatakse hästi korralikult ja, ja hästi ilusad on nad seal ka. Ilmselt nähakse rohkem vaeva kui, kui teistes kohtades aga linnas rohelust leida, muidu on suhteliselt võimatu. Aga mida rohkem sa liigud sinna linnast väljapoole mäe poole, seda ilusam seal ongi, et kui see American klaar näiteks, kuhu taksoga ma arvan, sõidab kuskil 40 minutit, aga kuigi see ei ole väga kaugel, et ummikud, et seal on tõesti selline rohelus ja ilus vat ringi ja, ja täpselt sama moodi, et kui sa nagu otsid neid randu, siis ränded aladel on ka alati hästi selline puid ikka leiab. Selles mõttes rannad, kui sellised on ikkagi olemas. Ja rannad on seal olemas, seal on päris palju randa, et kõige lihtsam on ja lähedamale minna Hongkongi kliendile võib Balzbeiranud, et seal on küll muidugi hästi palju rahvast, mõnikord, et kohalikud muidugi ei käi väga rannas valge rahu ja nad ei taha seal rannas käia, et isegi kui nad lähevad, siis nad lähevad pikkade varrukatega ujuma, lähevad ka niimoodi, et nokamüts on peas, et jumala eest ei saaks. Ärbalsbay on see, kus saab täitsa mõnusalt ujuda ja päikest võtta. Aga kindlasti tasub uurida, et seal on selline koht nagu Cheng Chang õudselt keerulise sellega on piits ja siis on seal Lillit halliambiitšett. Et need on kõik nende erinevate Ferridega täiesti kättesaadavad, et lihtsalt tuleb tsentraley Ferrystationist uurida, et kuhu minna, et see ei ole üldse pikki, need Ferry sõidud on hästi toredad. Mis seal praami peal siis toredat on? Ei, lihtsalt kuule, ta läheb mööda seda toredad veekogu, kus paremale ja vasakule ja kogu see linn. Et siis on selline omaette vaatamisväärsused. Hommikul lähed, siis sa näed seda ühte külge, õhtul tuled, siis on juba. Seal on need valguse mängud majade peale, et jõulude ajal on, seal läheb ikka eriti hulluks. Päkapikud hüppavad mööda maju ringi, jõulukuused on igal pool. Tore. Soojad jõule. Me oleme täna Hongkongis jonka või kuidas selle kohalikus keeles. Hanke andmeil on Evely külase räägiks natukene Hongkongi köögist ja söögist. Mis huvitavaid asju seal süüa saab ja mis huvitav asju sa sõid ja mis huvitava asja sa võib-olla jätsid söömata. Mul hakkasid neelud kohe käima. Aasia köök on absoluutne lemmik. Seal sa leiad kõiki, kui sulaasi kõiki meeldi, siis võta aga suund ja sa saad oma hamburgeri ja friikartulid või siis midagi muud ka kätte, et pole hullu, et seal isegi rassinkid. Ženja sushikohad soovitan kindlasti ära proovida. Sealne sushi on ühe, sa saad kohe aru. Noh, Eestis on kaid sushikohti, aga aga see ikka teevad seda kuidagi teistmoodi. Ja seal on hästi palju neid toredaid sushi baare, kus sa maksad tala ja kui 100 krooniga maksad ja võid süüa nii palju, kui tahad, et seal seal lint käib keskel ringi erinevates Užidega. 100 krooni. Lähed sisse, sööd. Nojah, seal on ainult oht ülesöömisele, et me iga kord, kui me käisime, siis me lubasime, et me enam tagasi ei lähe ja aasia köök kui selline üldse, et nad teevad kuidagi ma olen üritanud järgi teha ei tule sama moodi, et oad mingisuguse kerge hakkliha ja mingi Nende special kastmega. No nii hea, et põhimõtteliselt ma veel pärast, kui ma tagasi tulin, siis ma veel nägin und, sellest veel mitu aastat, et lisaks on seal veel on muidugi kõik need toredad pitsakohad, nende pitsad on ka teise maitsega, ausalt. Ma ei tea, need kastmed, mida nad kasutavad, on mingi salakastmed. Seal tsentralis on selline koht nagu Lankwifong. Et see on selline L-tähe kujuline tänav, kus on hästi palju söögikohti. Seal tasub järjest proovida, seal on erinevad köögid, erinevad söögid, hinnatase kui selline on suhteliselt erinev, et saab väga odavalt söönuks ja võib ka nagu kallima eine koha leida. Aga üldjuhul on seal suhteliselt odav. Aga rääkides söögist veel, et oli ka mingeid selliseid asju, et sa nagu sõider seal täpselt ei teadnud, mis asi see on. Ma arvan, et ma sõingi väga palju neid asju, mida ma ei teadnud, mis need on ja ma parema meelega ei teaks, sest et kui ma tean, siis ilmselt ma enam ei taha, et maitse oli küll väga hea, aga mõndade asjade puhul tekkis küsimus, et huvitav, mis see küll olla võiks, sest seal tehakse kilpkonnad ja maod ja ma ei tea, kõik asjad tehakse ära, mis vähegi leida võib, et sa võid seal täitsa nagu tänaval ka endale koju osta ja teha, seal on selline asi nagu Timsam. Mis on pelmeenitaoline asi, et ta näeb suhteliselt veider välja selline valge nagu leivataoline käntsakas, tal on väga hea, kui sa seda liiga palju sööd, siis sa ei taha seda enam kunagi süüa. Sest et on tegelikult hästi rasvane, nende jaoks on selline asend, ostad seda tänavalt koti ja jooksuga minema, Hongkongis on lihtsam endale meelepärast toitu leida, seal leiad poest kõik üles. Mis iganes tahad tänavalt, saad osta kõike veidrate, mida väga tahad osta, et nad üldse ei peida seal ka seda fakti, et kui väga tahad koeralihaga saada tänavalt, nii et meelega tihti tänava pealt igasuguseid lihatooteid ei ostnud, sest et sealne näiteks lihamarket on suhteliselt selline, et ma arvan, kui Euroopa liit läheks sinna nõudeid päevaseks, kõik asjad kinni pandud, sellepärast et lihalett oli seal selline natuke külmavärinaid, mitte selle sooja päikese käes seisev liha ei olnud väga ahvatlev. Mida nad joovad, et tavaliselt Aasia inimesed, ega nad palju nagu napsu ei kannata, et kuidas nendel on, sa ütlesid, pidutsevad hommikuni, peavad. Nende joogid on seal suhteliselt sellised lahjad, et ilmselt need kohad, kus käib rohkem välismaalasi, need on rohkem juba panustanud, selle peale tuleb kangemad joogid teha, aga ise nad jood suhteliselt vähe. Mõned õlled ja võib-olla mõni kokteil, aga ega nad väga tõesti ei kannata, et kui me agentuuri tüdrukud võtsime kaasa, kes seal töötavad peole, siis üks kokteil ja siis oli juba sellist peenikest naeru igal pool, et nad on sellised hästi-hästi toredad. Joovad. Liigume täna ringi Sis Hongkongis ühes modernse Aasia pärlitest ja meil on külas Evelin, kes on Hongkongis päris tükk aega elanud ja oskab täpsemalt rääkida, aga ka seda, kuidas seal ringi liikuda, mainisime praami. Me mainisime taksot ja ka jalamist suhteliselt tore seal ringi, sest see ei ole eriti suur koht. See ei ole küll suur koht, aga kui sa jala väga hästi ei orienteeru, siis soovitan mitte väga uurima minna, et seal need tänavad võivad suhteliselt ühesugused välja näha ja lõpuks jookseb juhe kokku, et turistil on selline asi, mida nad müüvad, igal pool on Hongkong. Kõikidel riikidel võiks olla niivõrd süstematiseeritud kaart, mida nagu turist kasutas. Seal müüakse seda koha peale jäänud, uuendavad seda iga aastat. Mul on siin vana versioon, et kui ma nüüd lähen, siis ma ostan uue, selle lihtsalt. Linnaosade kaupa on, kõik on ilusti välja juhatatud, et turistil soovitan seda kindlasti osta, taga on tänavate indeks, leiad kõik üles ära märgitud, on absoluutselt kõik troo exitit ja hästi oluline on seal teada, millisest tekstist välja minna, sest et üks peatus küll, aga viis või 10 erinevat exitit, siis viivad täiesti erinevatesse suundadesse, seal tasub seda uurida. Metroo ilmselt ongi sealne kõige lemmikum liikumisvahend üldse, et sa jõuad hästi kiiresti igale poole, kuhu vähegi jõud on vaja. Metroopeatused on igas suunas, igal pool. Exiteid on täpselt just nendesse kohtadesse, kuhu sul vaja on saada, kui sa vähegi viitsid jälgida. Metroo on suhteliselt odav, mina soovitan seal võtta, kui on pikem nagu mitmepäevane reisijalt võtta lihtsalt 50 kohaliku dollariline kaart. Et sa saad sinna raha kogu aeg juurde panna, kui sa tahad, et 30 50 vist 100 dollari kaupa ja see on niimoodi, et see on sul kotisema, lähed selt omas teistkümnest sisse, panen siia kaardi sinna peale, seal järgmises peatus, kus sa maha vahel lähed, võetaks selle reisi pikkus. Et seal ei ole niimoodi, et on kindel üks reisi hind, seal oleneb täiesti mitu peatust sellest sõidad ja kuhu suunas ja kui palju koerdise vahetada, et et aga see on hästi odav, et sa saad selle 50 dollari eest ikka omajagu reise teha. Ma vahepeal varutasin siin välja ka, et üks eesti kroon 0,7 Hongkongi dollarit. Jah, et taksoga on ka hästi odav liigelda, aga kuna seal on see liiklus on nii tihe, siis tuleb arvestada ikka mõnusa ajaga, et, et kui sul on vaja kaugemale minna, siis tasub ikka otsida välja oma tore metroojaam ja, ja seda kasutada. Kas seal on ka, et ütlemiseks hommikul ja siis, kui inimesed töölt ära tulevad, lõõgastuma lähevad siis tohutu mass metroos? Kogu aeg on igal pool tohutu mass, hommikul on muidugi tõesti hullem see asi, et metroo käib põhimõtteliselt iga kolme minuti tagant tuleb sulle uus, et seal ei ole seda, et sa pead pressima ennast meeletult sinna vagunisse sisse. Kas taksoga sõites on taksomeeter või lepid kokku või viskad tippi ka? Võid tippi visata, meie, meie seal ikka viskasime, sa võid kokku leppida, muidugi seal on taksojuht on erinevaid, et üldjuhul mina soovitan neil alati öelda miiler, ehk siis nad panevad selle käima ja nad teavad, et sa nagu jälgid seda pluss siis neil on taksoakendel, on, on ära märgitud umbes kui palju peaks üks reisi pikkus maksma kilomeetritega null kuni viis on umbes selle hinnaga viis kuni 10 ja nii edasi, kui umbes on teada, et oled näiteks varem ühte kohta sõitnud ühe hinnaga ja tead, kui palju sinna kilomeetrid on ja järsku on topelt Hints näited, et 10 kilomeetrit peaks nii palju maksma. Ent tal ei ole õigust küsida seda, mida ta näitab. Ta peab sulle vaid seda, mis on selle kaardi peal ilusti kirjas. Nad ei ole siuksed kätega vehkisid inimesteni. Ei, ei, nad võivad üritada muidugi sind ninapidi tõmmata, kui sa oled piisavalt loll, siis nad seda teevad. Ja mõnikord inimesed ei taha nagu vaidlema hakata, 40 kohati mõnikord isegi meeldib vaielda, et see teeb nende päeva nagu lõbusamaks, muidugi, taksojuhid võivad solvuda ka kui seal, aga neil ei taha seda raha anda. Aga need on tõesti sellised, et, et kui sa ikka näitad seda kaarti ja ütled, et nii 10 kilomeetrit maksab nii palju, mis mõttes sina mulle nii palju annad, siis ta sulle vastu vaielda ei saa, et seal on see keskjaam, on ka kuus alati helistada, saad, kus räägitakse toredat inglise keelt ja küsida, et mis värk kan, miks mulle selline hind järsku tehti ja siis nemad ajad selle asja omalt poolt korda metrood. Metroo lõppes seal ka minu arust, kas kell üks öösel või midagi taolist ja hommikul varakult hakkab veel sõitma, et see on mingisugune paus, on, taksot on seal nii lihtne saada, et astud ainult tänavale, tõstad käe üles, juba ta peatub, et et neid on seal iga nurga peal igatepidi, et muidugi on. Kui sa tahad kindla peale minna, oled kuskil veidras kohas, kus ei ole väga taksost, siis on jube lihtne tellida, et nad saadavad alati. Aga räägi sellest praamidest ka siis nendega saab nii-öelda siis nende saarte saarekeste vahel käia ühest kohast teise. Ja seal on need praamid, on starteri toredad, nendega sõita on puhas rõõm. Mõnikord loksutab päris hullusti, aga saad kohale ilust ja täitsa selline tore turistilaks saab ka kätte, et saad vaadata neid maju seal praami pealt. Suhteliselt odav oli, minu arust oli kas mingi 30 kohalikku dollarit või isegi vähem ühe reisi hind oli vist kas 15? No selline seiklemine on seal nii odav. Taksoga venid ühest kohast teise, maksad võib-olla heal juhul 50 Eesti krooni, et siis hakkab küll kahju, nendest ei tahagi vaielda. Räägiks teistest linnadest ka natukene mainisime siin muidugi, et kas söök on suhteliselt odav, kuidas see elamine on seal? Sina elasid, ise, elasid korteris, üürisid seda. Meie üürisime seda agentuuri kaudu, et meil on suur korter, kus me elasime kümnekesi kaks tüdrukut toas, aga kui sa lähed sinna agentuuri kaudu, siis need hinnad on hästi erinevad korterit üürida, Hongkongis on kallis sealne elamine kui selline. Millegipärast on see tõesti selline ei ole just kõige rahakotisõbralikum, et kusagil söökide kohtade pealt leiatesti vajadusel leiad neid odavaid kohti siis tegelikult noh, ta on kallis koht. Aga ütleme niimoodi, et hotellide kohta on seal ka mingit informatsiooni, oskad öelda, milleks neil on kindlasti igasuguse hinnaga. Otsin praegu enda järgmiseks reisiks otsinud tellijat. Hinnad on suhteliselt kallid, on hinnavahemik, on seal suhteliselt okei, jaa, inid varieerub, et kui sa muidugi otsid mingit motelli või sellistesse, et sa võid seda seal leida, et siis sa saad võib-olla neli, 500 krooni, aga üldjuhul ikkagi on ta siin 700 kuni 1000 kant eriti tsentri, siis ma ei tea, ma ei soovita üldse hotellivõtet pigem võtta siis mingisugune natuke kaugemale, kas siis son, tšai või selline koht, et hotell on odavam ja ega sealt linna ei ole ka Pikma pluss vaiksem on ka. Aga kuidas Hongkongi nagu? See minna, et palju üldse Hongkongi lennukipiletit tänapäeval maksavad või on mingi hea nipp, mis kaudu minna, et oleks odavam. Hea nipp, mis kaudu minna, on see, et kui olla piisavalt ettenägelik oma puhkuseplaanide suhtes, siis kui jälgida neid Eesti toredaid sooduspakkumisi, siis saab ikka väga-väga-väga hea hinnaga saab Aasia kasvõi isegi ringreisi, et aasta alguses siin olid pakkumised dist 8000 krooni edasi-tagasi ja said veel mingisuguse lisavahepeatuse ka kuskilt. Kui nüüd niimoodi järsku minna, nii kahe nädala pärast lähen, siis võivad need hinnad päris krõbedad olla, et 18000 15019 oleneb nagu kuidas sa leiad, et lennukiga Ma mõtlen, mina läksin, siis läksin Frankfurdi sel korral, nüüd ma lähen niimoodi, et mul on Soome kaudu. Soomest läheb otselend Hongkongi. Hästi mugav, tore, sealsed lennud on alati hästi-hästi toredad. Ma olen lennukitoidu seal ka veel siis seal on Aasia toidud on juba lennukis olev. Ma mõtlesin. Nii et, et see on selline lihtne, et Hongkongi lennujaam on ka niivõrd mõnus ja hästi õudselt hästi organiseeritud, et seal ära eksida ei ole ka võimalik, et ilmselt kuidas tsentrilise saamine alati võib takso võtta, aga ma isiklikult ei soovita, sest mõttetu sebimine ja lihtsam on, on sealtsamast lennujaama nii-öelda keldrist, siis sealt alt läheb err protiks. Press. Mis ei ole, ma arvan, mingi 350 krooni eest maksab see sõit pool tundi, sõidad linn, lihtsalt lähed oma kohvriga, istud sinna maha ja selline tore kiirrong tuleb, toob sind täpselt kesklinna. Kiirrongiga on 30 minutit, eks ta ikka natuke on, ma päris täpselt ei teagi, meetreid sealsed turistile õudselt lihtsaks tehtud, et kui sa näiteks lähedasel tsentralist lähed sinna epotiks pressi tšekini, siis sa saad juba ära teha enda lagizzi check inni. Saad juba sujuvalt seal selle kõik ära teha ei pea üldse muretsema selle tsentri sära, sinu kohver läheb juba ise lennujaama ja sealt lennuki peale, et sina oled õnnelik ja UK-le ja siis teed veel viimased sopingud oma suures lennujaamas. Mis sa soovitad veel ennem, kui inimene läheb Hongkongi, et milliseid ettevalmistusi peaks tegema, et ühe sa ütlesid, et mingi tühja kohvriga võtke raha kaasa, umbes, aga millised on soovitused veel, mis inimesele, kes läheb Hongkongi? Kui varem ei ole Aasias käinud, siis tegelikult tasuks ennast selle kultuuriga natukene tuttavamaks teha. Et neil on, ongi kõik need söömisasja teated, mis on nende silmis viisakas ja mis ei ole. Ma nüüd ka ausalt päris täpselt ei mäleta, et nüüd, kui ma lähen, siis ma jälle teen tutvust kõikide nende kommete asjadega. Pluss siis tasub ennast ära vaktsineerida erinevate haiguste vastu, et seal ikkagi kuna seda rahvast on nii palju, siis igasuguseid pisikuid levib ja, ja seal on muidugi see ka, et kuna väljas on nii palav, siis sees on konditsioneer on nii tugev, et seal köha-nohu ja muud toredad kopsuhaigused on lihtsalt tulema, et sellepärast nina tead, ma ei usu, ma arvan, et see on ikka mingi sügavam probleem. Näed seal haigeks jääda muidugi ei ole ka pole hullu, aga ei ole eriline rõõm, et mina, mina jäin seal väga haigeks, tänu nendele konditsioneerid ele asjadele. Sattusin küll toredasse haiglasse, aga arst ei rääkinud inglise keelt. Millegipärast instrument tõlgi kaasa, järgmine arst juba rääkis inglise keelt, aga seal on haiglannest kallis, et noh, kui sul on muidugi kindlustusse hiljem maksab kinni, aga siis pead arvestama, et sa seal kohapeal pead kõik omast taskust ära. Maks. Nüüd reisikindlustuse peaks kindlasti tegema. Ja seda ma soovitan kindlasti ilma selleta ei tasu üldse kuskile reisida, et igast asju võib juhtuda ja ja seal ei ole ka, muidugi mitte. Tavaline on see, et su kohver ära kaob, et võid oodata seal päris toredalt. Või on tühi Kasterpalu alati ma küsin kõikide saatekülaliste käest ka, et kas see on seal mingid kohad, kus on nagu ohtlik või mingid asjad, mis nagu sulle ei meeldinud või jätsid nagu siukse natukene halva mulje. Hongkongi puhul ei ole ühtegi asja, mis mulle halba muljet oleks jätnud. Seal on muidugi ka see, et kui sa oled ikkagi naisterahvas, siis Su öösiti mingisugustel kõrvaltänavatel liigelda ja tuleb ikka natuke ettevaatlik olla klubis oma joogiga ja ei tasu kõike usaldada, et, et seal on see inimeste röövimine, see on väga-väga moes kuidagi või muidu Hongkong on. Ta on selline koht, et kui sa sinna kohale jõuad, siis sa nagu ei suuda kohe uskuda, et mis seal kõik on, seda on natuke liiga palju ja ja ühekorraga sellele kõigele pihta saada on suur ettevõtmine, et kõik need kõrged majad ja see ööelu ja päevane melu ja ja, ja need inimesed, et ma olen alati olnud, et iga kord, kui ma sealt ära tulen, siis on selline tunne, nagu oleksin unenäost välja astunud, et, et kas see nagu oli päriselt või olnud päriselt ja alati kui inimesed küsisid, et noh, et mis seal Hongkongis on erilist jube raske sõnadega nagu seda selgeks teha ja no mida on kihvt, noh, et see on, see ongi see, et seda peab ise kogema, et kõik mu tuttavad, kes on minu soovitusel seal käinud, et nad on tagastanud, öelnud jah, et viimasena aru, et et sa ei oskaks seda sõnadesse panna, et see on selline omaette kogemus, mida tuleks kindlasti oma elu jooksul näha ja ja ja proovida Aga mis on nende asjad nagu Hongkongist, mida inimestele soovitad, nagu, kui nad käivad sinna, võtaks nagu kaasa, mis on nagu selline ehtne, et millised on need asjad, mis sealt nagu saaks kaasa osta mingit hiina siid? Ja Hiina siid on tõesti nii ilusaid asju, nad teevad seal ja just nagu osta nende kohalikud, need kaunid kleidid ja pluusid naistele, mis nad teevad sellest siidist ja nad on hästi odavad ja nüüd nad on nii ilusad ja nii omapärased. Lisaks on seal tänavatel müüakse nii ilusaid sushi, nõudekomplekte, igasuguseid maod, linikuid, sa võid sealt osta endale nende sisustuspoed, muidugi, kui sa seal ringi käinud, siis põhimõtteliselt sooviks, et sul oleks korter seal Hongkongis, mida saaks sisustada. Sest et seal on nii kihvte asju, mida endale korterisse soetada ja, ja no muidugi, Buda kuju tasub endale koju astet, et seda kõhukest hommikuti siis kolm korda ringi teha, et äkki tuleb rikkus majja ja õnne ja kõik muud asjad, et nemad seal usuvad sellesse, miks mitte. Üks asi, mis on õudselt ja Mul tuli meelde, on nende selline magustoit, mis on hästi odav, müüakse suuremates pudelites väiksematesse pudelitesse, on selline piimajook, et see on selline punase, sellise nagu hõbepaberist korgiga asi, seal on väike suur varianti, see on nii hea, sinna teavad seda magustoiduks peale sööki peale. Jogurtitoolil ta ei ole, kordan, need on seal nii-öelda nagu piim, aga mingi eriti mõnusa maitsega. Aga suur tänu sulle veel, et jagasid oma kogemusi, muljeid ja kõike muud Hongkongist ja ka natukene kõrval olevatest kohtadest ja lähed sa sinna siis tagasi, päris varsti sain aru, aga ilusat teed sulle ja loodame, et tulevad veel toredamad mälestused ja kogemused sellest vahvast. Aitäh ja kõigile head reisisin. Selline reisipalavik oli siis seekord mina, Henry Kõrvits ja meie kohtume teiega juba järgmine laupäev.