Tere, ma olen Mihkel Mattiisen ja te kuulate uunikumi. Mihkel on mees, kees koos Juss Tammega on teinud Eesti popmuusika ajalugu, nende ühine laps, ansambel Cham sündis 1994. aastal ja kohe esimestest lugudest peale võib seda pidada kohaliku diskokultuuri imelapseks. Täna on mihkel aga diskomuusika selja taha jätnud ning lisaks oma laulja soolokarjäärile on taganud nõutud klaverivirtuoos, milline muusika talle korda läheb, kuulete nüüd? Mulle meenub kohe esimesena Frank Sinatra suurepärane lugu, šampingsklõbid, mis mõnes mõttes isegi meenub mulle lapsepõlvest rohkem võib-olla Tiiu Variku ja Kalju Terasmaa esitatuna, sest nemad olid need, kes aastakümneid tagasi selle juba Eestimaal kuulsaks laulsid ja ma mäletan, ma olin hästi väike poiss ja ma õhtuti õega koos kuulasime soovikontserte raadiost. Need olid sellised toredad asjad, mida tänapäeva lapsed kindlasti enam ei kuula, sest enam selliseid asju pole, aga siis oli nii, et Ühel saatel näiteks ma ei tea, mingi ütleme, mingi Vändra kolhoos terve saare, siis soovis lugusid ja, ja mingil teisel päeval teine sovhoos ja nii edasi. Ja tegelikult seal päris tihti telliti ka lugu just seesama ootamatult sõnad tüübid siis Tiiu Variku ja Kalju Terasmaa ehituses ja ma mäletan millegipärast mulle see lugu väga meeldis ja ma lauset öelda kaasa ja, ja olin väga põnevil, alati, kui see lugu tuli ja selle üle on alati hea meel. Seesama bana mulle elu jooksul näha tegelikult päris mitmeid kordi veel tee peale ette, näiteks hiljem, kui ma enam laps ei olnud ja töötasin stuudios, siis ma mäletan, et tulid. Ma pidin lindistama, kuidas kuldsed lindid tulid sisse laulma. Dirac kuuldaks, Robbie Williams ja Nicole Kidman vallutasid edetabeleid. No näete, mul oli valt ujuma, jalutasin Kadrioru pargile seal ringi ja, ja siis eestlaseks, teine vene noormees. Ja, ja alguses kaugelt tulles ei kuulnud, mis muusikat mängib, aga tavaliselt seal peaks kostuma räppi või midagi muud taolist. Ja makk oli tal süles ja kuulas ja lähemale ssionäride sama Robbie Williamsi Kiidmanni ladustamiseks tüüpi ja tuju läks kohe väga heaks selle, et selline ootamatu asi hiljemgi veel hiljemgi, veel suhteliselt hiljuti siin paar kuud tagasi kutsuti mind telesaatesse, haara mikker. Ja maailmas on ju ka väga palju lugusid, mida sinna võiks sattuda. Aga kuidagi seal just seatud niimoodi, et. Et need lõpuks olen ma ise ka loojuva plaadistanud, sest osalen siin ühel plaadil, mille nimi on Frank Sinatra laulud, kus minagi Nele-Liis Vaiksooga, siis seda duetti laulan juba, nii et see on selline lugu, mis on mind saatnud juba minu esimestest mälestustest, et hästi pisikese poisipõnnile, ma arvan, ma võisin olla alates kuskil kolme, nelja aastane, kui ma neid esimesi mälestusi oma, nii et lugu, mis on mu elu jooksul väga palju tee peale sattunud tundmus, tundmus vaid satub edaspidigi. Originaalis on laul sampingust, jupid pärit Ameerika laulukirjutaja Karlsson Parksi sulest. Laulu esmaesitajaks olid Frank Sinatra ja tema tütar Näntsi Sinatra ning see ilmus Frank Sinatra albumil New aastal 1967. Nüüd aga meenutab Kalju teras, kuidas sündis selle loo eesti versioon pealkirjaga ootamatud sõnad. Selle tõenäoliselt ma lindistasin kuskilt saatest või raadiost või kuskilt nagu sa ikka käis magnetofonilt, kuna ta oli selline meeldiv lugu ja ja nähtavasti aitas sind kaasa Emil Laansoo. Mängisin tema ansamblis ju, jaa, jaa, maalin Varikuga, võib-olla enne mõned duetid laulnud ja, ja kuidagi tänu sellele, see asi, see toimuski, 73. aastal oli reklaamiklubi ja reklaamiklubist on mul pildid järgi siin laulsin duetti, üks on Els Himma ka see on see padi, laavasambad ei saanud taim või igavest, minu jaoks on kuskil keegi. See pilt sattus mul täna näppu just siin ja siis seal oli ka seesama pilt Tiiu Variku, kus me laulame just seda. Seda teksti on ju tänapäeval mitmed poodi tehtud uutes ettekannetes ja uued teksti autorid, aga üldiselt selle teksti järgi sai ta nagu tuntuks küll omal ajal. Tiiu oli noor tüdruk, kui ta hakkas laulma ja seal isegi Naissoo kirjutas tal mõned laulud ja ja ta oli selline tüdruk, kes kuulas ja noh, ütleme tolleaegsed džässmuusikat või svingmuusikat ja ta ta tunnetas seda hästi, temaga oli mõnus noh, igasuguse sellide Swinglikke sünkoop laulda ja see tuli, see pidi tulema loomulikult, seda ei saanud õppida ja kui sa ei olnud sellega kursis, seda kuulnud, siis ei suutnud seda teha, aga temaga oli seda mõnus teha.