Tere õhtust, lugupeetud raadiokuulajad, minu nimi on Ivi Eenmaa. Ja mul on eriline au olla täna vestlusringis väga tuntud inimesega jaoks väga sümpaatse ja targa inimesega. Jüri Kuuskemaa, tere tulemast. Tere. Ma usun, et sa oled üks nendest inimestest, kes ise palju räägib Tallinnast, keda tuntakse, keda teatakse, aga ikkagi tõenäoliselt mitte kõik raadiokuulajad ei tea. Jüri Kuuskemaa, kes sa oled, kust sa tuled. Ja millal sai alguse huvi Sult Tallinna vastu tema ajaloo vastu? No ma võiksin vastu öelda niimoodi, et ma pean ennast ürgrõvalaseks, kuivõrd minu isaisad on Tallinna tulnud Jõelähtme kiriku lähedalt parasmäekülast, mis kuulub siis Muinas-Eesti Rävala maakonna koosseisu, ma usun, nad käisid risti palju palju sajandeid igal pühapäeval ka raekoja ees suurturul oma kaupa müümas, aga kui minult kunagi küsis üks grusiin lanna, et Avikniaalses kõva Rooda süüa, siis ma olin üllatunud, aga mulle tuli meelde, et Gruusias on iga kolmas Misha vürst. Millal naeratasin ja vastasin jahisabilt Abintelligentišisse Kristjan et hariduse saanud talupoegadest, sest kui nii-öelda päris linlaseks olen, ma saan nii-öelda kolm ja pool põlvkonda, sest ühed vana vanavanemad tulid siis Tallinna ja isapoolne vanaisa oli mul notar ja isapoolne vanaema oli Estonia näitlejanna Betty Kuuskemaa ja ema poolt oli siis vanaisa, oli õpetaja, kes armastas viiulit mängida ja vanaema, teine vanaema oli siis nagu õmblusettevõtja. Ja peres oli nii kirjanduslikke kalduvusi ja siis kunstikalduvusi ja võib-olla selle tõttu olengi ma nagu pärinud mingisuguse osa armastusest, rääkida ja kirjutada ja esineda ja saanud pisitasa niisuguseks avalikuks meesterahvaks, kui võiks nii öelda ja omandanud sellise kooli papolice kompleksi. Ma hea meelega tahan rääkida sellest, mida mina tean ajaloost ka oma kaaskodanikele kaaslinlastele ja võib-olla sellega ma sain vast järje peale alles 1975. aastal, kui ma olin juba 30 kolmeseks saamas, umbes kui Kristus risti löödi, olin mina vist ka enam-vähem vaimselt juba enam-vähem välja kujunenud ja suutsin ennast vabalt väljendada ja ja võib-olla sellest ajast peale hakkasin massist esinema ja kirjutama, nii et seda hakati ka teiste inimeste poolt märkama. Aitäh, aga mis sa käisid? Koolidega oli lugu niimoodi, et ma tegelikult kooli läksin hoopiski maal Nissi seitsmeklassilisse kooli, kus olid veel luuletused nagu suur Lenin, ta oli üllas, nii hoolitsev, tark ja hea. Ja siis ma sattusin luutuberkuloosi põdemise tõttu nõmmele laste luutuberkuloosisanatooriumi, kus ma olin kolm aastat või täpsemalt kaks aastat, seitse kuud kipsis. Nii et ma võisin liigutada ainult pead ja käsi ja vast see oli minu vaimsele kujunemisele otsustav. Sest et ma sain selgeks ühe niisuguse põhimõte, et inimese võib kinni siduda, võib vangi panna, aga tema vaimset vabadust ei saa temalt võtta. Ja see vaimne vabadus seekord. Ta oli minul kui lapse jaoks reisimine ajas ja ruumis. Ja ma lugesin siis tohutult palju nii eesti kui vene keeles, sest aasta ma olin seal vene osakonna vene keele korralikult selgeks. Ma lugesin geograafilisel alast kirjandust ja ma lugesin ajalooalast kirjandust ja muidugi mitmesuguseid ajaloolise seiklusromaane ja niisugune mäng oli meil, mida ma siis kaaslastega mängisin. Meil oli nimelt lendav vaip ja selle lendava vaibaga võis igale poole sattuda, kuhu sa tahtsid ja siis tuli igast seiklusi ja kui juba olukord oli nagu lootasite, siis võis võtta appi võlumuna ja selle võlumune abiliale siis pääseda kitsikusest ja vot selline ajas ja ruumis mõtteline ringirändamine ongi andnud mulle nagu aluse tegelemiseks ajalooga ja minevikku. Aga ikkagi, millise koolis ja Tallinnas? Tegelikult nakatasin hoopiski Keila keskkooli, ei lähe, sest mu kasuisa oli suunatud tege tööle Keila tee meistriks. Ja Tallinnas ma muidugi pidevalt käisin, siis käis juba elektrirong taline keele vahet ja ja ka hiljem läksin ma muidugi Tartu Ülikooli, sest kus sa siin Eestis ikka siis nagu ajalugu ja kunstiajalooklapid, mitte Tartus. Ja Tartus õppisid sa, mis? Ma läksin sinna 1960. aastal ja ma tahtsin saada tegelikult siis ajaloolasi, kes aga peatselt märkasin, et see ajalugu, nii nagu teda toona Tartu Ülikoolis serveeriti oli niisugune punaajalugu nagu üliõpilaste laulus saksa pioneerid, desõpet, õprust, eesti vene rahva sõprust õpetati seal väga vulgaar sel kujul ja siis ma leidsin, et ma nagu Peaksin sellest distantseeruda, sest see on niivõrd võlts ja vale ja siis ma tegin endale psühhoanalüüsi tookord teisel kursusel ja mõtlesin, et millega ma võiksin tegeleda, mis mulle vaimulaadile võiks sobida ja eeldustele ja leidsin, et kunstiajalugu ja siis ma olen tegelikult alles hakkasin teadlikult just kunstiajaloole keskenduma. No ma tean, et sinu abikaasa aed on ise väga lugupeetud perest pärit ja väga kuulsa vaiba meistri prioreeweelse tütar on nime Ja tema on kunstniku tütar ja õigupoolest, kui ta poleks sattunud bibliograafiat, õppe meist oleks võinud vist õppida moekunstnikuks, sest tal on tõesti hea maitse ja samas mul on hea meel, et, et mul on selline abikaasa, sest et ma toon teile ühe niisuguse näite. Kord oli meil võimalus osta endale esimest korda elus elutuppa ja siis naet koos tütar tikaarinaga käisid siis vaibaparadiisis vaatamas, kus oli sadu ja sadu vaipasid ja valis ühe vaiba välja ja siis kutsus mind ka vaatama, ilma et oleks öelnud, mille ta välja. Ja mina valisin sama vaiba. No näed, aga ma tean, et seal on, kadus ka kolm toredat last. Kas nemad ka nagu Tallinna vanalinna ja ajalooga tegelevad või selle vastu huvi tunnevad? No üldiselt on lugu nii, et ma olen varem teinud isana ühe vea, ma pole oma vanemate lastega piisavalt tegelenud, sest olen seal ei jätnud liiga ema hooleks, siia olen küll jalutanud palju külalisi mööda vanalinnaga, oma lapsi peaaegu mitte. Ja sellest ma tunnen nüüd kahju, kuigi tütar Kaarin alles nüüd hiljuti käis ühtedel minu loengutel ja hakkas nagu selles suunas huvi ilmutama, aga noorem poeg Mats, kes on kümneaastaseks saamas, tema on võib-olla kõige rohkem selles mõttes minu jälgedest läinud, et ta hakkas omal algatusel koguma vanu postkaarte. Vana haapsalu vaadetega tahtis neid postkaarte kogudega, nimelt vanasse albumisse, nii et selles mõttes teatati sihukene häälestus ja järjepidevus on sealt suunast. Lähme ma neid veel edasi, nagu seda sinu kuidas öelda isikliku elu pidi natukene. Aga ma tean, et sul on ka koduvanalinnas. Ütle mulle, kas seda teha suhteliselt lühidalt, aga ütle mulle, mis on selle vanalinna kodu võlu ja mis on ka selle jumalanna kodu. Puudus vanalinna kodu võlu minu jaoks on selles, et niisamuti nagu Antaias Vana-Kreeka vägilane sai jõudu maast kokkupuutega niisamuti, mina saan nagu jõudu ja hingelist tasakaalu ja turvatunnet vanalinna toekutest müüridest ja neid on mul seal pikal tänaval piisavalt ka oma korterisse ja keldris ja peale selle veel kõige ülendava, mis on vanalinnas, et need on need vanalinna tornid, sest festivale seda paar korda teistelegi rääkinud. Kordan seda mõtet veel. Kui sa oled pahas tujus, sa oled kuskil vanalinna tänaval, on porine ja räpane ja vaipu või halb või, või mis kõik iganes, siis sa jääd seisma ja vaatas siis ühte hoonet näiteks Oleviste kirikut või Tallinna raekoda sillutiseks kuni torni tipuni. Selle vaatamise käigus oled sa ennast sirgu ajanud. Sinu vaim on ka sirgu tõusnud ja siis sa saad niisuguse laengu nagu ühe niisuguse ergutava elektrilöögi ja sa lähed edasi juba hoopis paranenud toonasega. Vaat see ülendas see, et need tornid häirimatas rahus, kõrguvad linna kohal vaatamata kõigele sekeldustest, sõdadele, katastroofidele, jamadele, mis on, aga vaat see annab jõudu. Aga mis elu raskemaks teeb vanalinnas? Raskemaks teeb vanalinnas muidugi see asjaolu, et no minul isiklikult on praegu kahjuks ikka veel juba neli aastat käimas protsess Tallinna linna vahel. See on teatud mõttes Kes võib-olla see oleks muidugi mõningane liialdus öelda, et linnapea kõige õelam Vaenlane aga ma loodan, et see ei käi minu kohta, seda mitmeid aga teatud. Linnaametnike asjaajamise tõttu eksikombel otsustatud, et maja, kus ma elan, tagastada sõjalisele omanikule, kuigi see on põhjalikult põlenud ja põhjalikult rituaal remondi läbi teinud ja siis käib, siis need linnavalitsuses pole seda tagastamisotsust tühistanud ja nüüd on siis ka kolmanda poolega tegemist, nii et selles osas ma võiksin öelda, et mul on saanud viimastel aastatel esimest korda elus muide võimalikuks mängida seda Andrese ja Pearu kompleksse, mis paistab olevat üldse lemmikmäng nimelt kohtus käimine. Õige, ma muidugi parema meelega kirjutaksin mõnda raamatut selle aja arvel selle vaimse energia arvel, mis selle värgi peale kulub. Aga ma lohutan ennast šveiki ütelusega, et pole kunagi niimoodi olnud, et kuidagi poleks olnud ja küllap see sellestki supist saab ükskord välja tulla ja ikkagi vanalinna elama jäänud, sest see oleks minu jaoks tõesti katastroof. Kui mind vanalinnast väljas söödaks. Aga kas sind, ütleme, teatud kitsendused vanalinnas, on see siis seondatud, kas transpordiga või või sellega, et liiga palju pimedaid kohti või midagi veel, kas see kõik sind ei häiri seal? Loomulikult mind häirib väga palju vanalinnas, aga seesama häiriks mind ka muudes linnaosades ja kui öeldakse, et jah, et nüüd elan nüüd kivikastis ja pole aeda ja pole muru ja nii edasi, aga siis tegelikult seal Sulevi mäel ühe lõual on üks kask, kus laulavad linnud ja selle kase mõningad oksad paistavad meelu tuppa ja kui vaadata, siis meie minu pööningult töötoast mõni kuluke lahti lükates, kus varem oli kaubaluuk ja kus on mul praegu kaupades põhist vannud raamatut. Siis ma näen ju üle pagari tänav õhkamistes silla, ma näen ju tornide väljakul kasvavaid puid ja tornide väljak ongi meie perekonna koduaed, kus me võime jalutamas käia, see eelis on, et me ei pea seal ise rookimis töid tegema, vaid võime jätta selle nii-öelda linna linna vot nüüd töötajate hooleks, nii et see on suur privileeg minust minu mõttest elada ilma aiata, majas tuleb vähem tööd. Jah, aga sa võid rohkem seda krõbinat nautida. Et jah, küll ma saan ma õigesti sinust aru, et kui sul oleks võimalus valida elada seal, kus sa tahaksid, sa ikkagi eelistaksid Tallinna vanalinna. Üldiselt, sest mina olen vanalinnaga nagu sukk ja saabas igal pool väljaspool. Ma tunneksin ennast halvasti, siis ma olen elanud kunagi nõmmel ja lapsena kalamajas ja olen natukene proovinud ka Mustamäe serva ja siis olen olnud ligi 11 aastat õismäel, mis on nagu parim nendest uusrajoonidest. See oli minu ja selle elamiskohaga vahel nagu niisugune klaassein. Hingeliselt ei puudutanud see mind, ma olin seal nagu vaimses emigratsioonis ainult vanalinnas, kõigi tema võlude ja valudega ma tunnustest. Ütle mulle, kas sul on ka vanalinnas tuttavaid, tähendab, kes elavad vanalinnas? Ja loomulikult ja sellistest inimestest, kellega ma seal vanalinnas suhtlen, on ju meil pikal tänaval Ansijal ja hein kunstiajaloolased ja siis samuti on seal väga sümpaatne kunstnikepaar Jaak Arro ja Epp Maria, Kokamägifotograaf Endel Puusalu ja veel üks kui teine, kellega ma nagu lähemalt levinud peale selle veel palju tuttavaid, sest et siin kohtab küll endisi linnapäid kui, kui ka siis mitmesuguseid kultuuriala inimesi ja mõnikord on selline õnnetus, et kui ma näiteks Nigulistest hakkan õhtupoole koju minema, siis oleks vaja minna 10 minutitega, teekond võtta poolteist tundi aega, sest et nii palju tuleb kenasid tuttavaid vastu, kellega kõike natuke rääkida. Mida vaja loomulikult, mis sa arvad, kas nad kõik on saanud ikka ausalt oma korterid vä? Vaat selles osas ma meenutaksin Aleksander kelmanit. Seda juudi Nõukogude dramaturgi, kes pärast Nõukogude impeeriumi krahhi kirjutas, ravdas artikli röövige meid kiiremini. Ja tema väide oli niisugune, et vaadake, suurte murrangute ajal toimub varade ümberjaotamine ja palju sellest omistatakse ebaseaduslikult. Ja see on ajalooline paratamatus ja nii ka meil mitmesuguste tehaste, majade ja korterite ümberjagamisel on kindlasti toimunud väga palju selliseid asju. Aga mis ütles kelmann kelmanites teatud aja jooksul osutab, et need uusomanikud, need röövlid, kes on saanud varasid ebaseaduslikult, tihtipeale ei oska neid mõistlikult kasutada, lähevad pankrotti ja need varad langevad osaks järgmistele omanikele, kes juba oskavad nendega midagi peale hakata. Ja eile just rääkis mulle krahvinna Tatjana demontis q, et tema, Moskva sõbrad on väitnud, et Moskvas olevat, et praegu selline protsess juba käivitunud, et umbes 25 aastased noored võtavad üle endistelt kommunistidelt need kokku röövitud varasid juba käituvad nendega mõistlikult ja kui lepinguid sõlmida, siis peavad ka sõna ja ja on võtnud omaks niuksed, euroopalikud käitumisnormid. Selge sellest ma sain aru, et su vastus oli pikk, ammendav via möödalibisev, aga noh, see nagu öeldakse naljaga pooleks. Mina isiklikult arvan ka, et tegelikult on ju tore, kui vanalinnas on elu ja veel parem oleks elu seal, kui seal oleks rohkem inimesi ja mitte ainult päeval ametis, vaid just nimelt oma elukeskkonnaga. No vaata, seal, kus me sinuga nagu hakkasime tuttavaks saama vanalinna päevade korralduskomiteesse, vanalinna ajalookonverentsidel, siis mäletad, räägi. Tagasi, et vanalinnas peaks olema vähemasti 5000 elanikku, vanalind välja ei sureks, aga praegu on alla 3000. Ja selle tõttu on väga teretulnud, kui jõukad ja teovõimekat inimesed, kellel on ka rahalisi vahendeid ja kellel on muidugi soovitav respekt muististe, laste tuleksid, teeksid korda nüüd getomajad, mida vanalinnas on veel hulgem ini. Aga selle kohta ma ütlen, et elus on ikka nii, et me elame, me ei oska elada seda normaalset elu pidi selle, see tähendab seda, et oli ajajärk ja mitte väga ammu, kui noh, süüdistati, et vanalinna maha parserdatud ja kõik, kõik, mis safarid, korteriafäärid kõik niimoodi toimunud. Nii, ja nüüd me oleme teises äärmuses, siis me tegime omale näiteks linnavolikogus tegime kõik sellised nii-öelda Tallinna aktid, mis keeras kõik teistpidi ja nii kinni, et nüüd on teistpidi, nagu öeldakse, võimatu elada ja mis see tähendab, tähendab, ma viin oma mõtteid sinnapoole. Et täna on taga palju mädanevad vaba pinda, pidemeid nimetame tinglikult tööandja nii-öelda pinnaks, kus on mitteeluruumid, tegelikkuses elu seal sees ei ole, sest linn areneb ju mitte ainult vanalinnas, linn areneb, Rotermanni kvartal talt uus city või uus keskus, ärikeskus on kõrvalt tulemas ja loomulikult on vanalinna oma sellise unikaalsusega, nagu ma eeldan, et siiski tuleb niinimetatud ladina detailid ja kõik muu seesugune sinna ka kasvõi siis, kui meeldina või mind enam ei ole seal või sellel ametipostil, aga ta tuleb niikuinii. Ja teisalt see kõik on tore, aga kui sinna Me ei suuda luua elamistingimusi, inimestel just nimelt elamistingimusi ei luba seda ise ja teadlikult ei luba sisse vanalinn paratamatult sureb välja, sest kui linn on õhtul surnud, siis tekib kuritegevus, siis tekivad igasugused pahad asjad ja ja, ja see toob ainult halba. Ja ma arvan, et jah, et mehhaaniline demokraatia on väär, et ei saa minna ainult enampakkumiste peale korterite majade väljaehitamisele, vaid mõnel puhul peab vaatama, kes selle taga, kes, kes need pakkujad on, kas jäi tiku sisse tulema kas Brasiilia narkomaffia või kõige või Novosibirski naftabojaaride või veel keegi, et mõnikord Läks lill toetama ka selliseid kultuurilisi institutsiooni nagu fontheriilitas ja vanalinna kool ja võib-olla mõned teatrid, Jarakas või raamatukauplused ja samuti siis natukene viima läbi sellist aktiivset demograafilist poliitikat, et keda siia ikkagi lasta. Sest need on ka küllalt palju neid, kes ei oska see neid väärtusi hinnata tahavad teha mingisugust pealiskaudselt, nimelt euroremont ja praktiliselt hävitavad neid muistiseid, millesse nad juhuslikult sattunud. Jaa, aga vaata, kuidas elada, siis noh, alati Tallinnas 12. sajandil, 13. esitati maju 15., seitsmeteistkümnendal, 18. sajandil kogu aeg, Elin ongi ju tänu sellele arenenud. Aga kas siis sinu arvates täna 20. sajandi päris viimastel aastatel on vaja need aknad teha nii nagu olid nad isegi mitte seitsmeteistkümnendal või 18. sajandil, aga näiteks 12. sajandil Mina ütleksin selle kohta niimoodi, et meie kahe jaga Nurdasti sinu teadvuseks võis toimuda murrang sellest lähtudes. Unesco on kuulutanud nimelt Tallinna vanalinna maailma kultuuripärandi nimekirja kuuluvaks, eks ole, kõigil on alla 500 objekti. Mul tuleb siia kultuuriturist, siis tema ei tule siia otsima mitte Mendersoni klaasklaasluks Kaubamaja, Viru tänavast ja McDonaldsit vaid tema tuleb otsima nimelt vana. Ja kuna Tallinna vanalinn on ju teises maailmasõjas saanud kannatada 11 protsenti Pompei on veel alles. Mina arvan, et need tuleks üles ehitada, et ikkagi põhiliselt säilitades niisugust ajaloolist katusemaastikku ja ja igal juhul struktuuri, selleks, et need hooned, mis täidavad need praegused tühimikud võiksid sulandada keskkonda, siis peab olema kasvatajate, toolilt poolt traditsioonis ehitusmaterjale ja seda vanade traditsiooniliste kinnistute rütmi. Ja põhiliselt ikkagi ootuspärane, et vanalinnast tulnukas leiab siit eelkõige ajaloolist ja me teame ju fotode ja plaanide järgi, millised need kohad olid, mis praegu on tühjad ja ma arvan, et see on väär ja miljöötundetu hoiab radikaalseid kontrast seitse ülimodernseid lahendusi, peegelklaasi, alumiiniumi plastikut vanalinna tuua, selleks on mujal ruumi küllalt, kus võiks ehitada vastavas miljöös stiilis terved kvartalid või linnaosad näiteks mina kujutaksin ette, et kuskil maarjamäeservalt võiks olla selline tuleviku linnaosa kõigi pilvelõhkujate ja siis kõige supermoodsa seda, mida iganes tahetakse, aga ma ütleksin, jääte kui vananenud raha. Ja ega ma sulle vastu ei vaidle, see oli esitatud konksuga küsimus ja ma ise ka ei kujuta ette näiteks Viru tänava algusse tekiks selline klaas mendel, soni maja. Ma pean kohe vabandama ka, kõik, kui sellised otsused on olemas, siin nad on sündinud siiski enne teatud ajaarvamist. Paraku ja ma arvan ka, et Harju tänavat saab noh, mõnusaks teha, võtab aega ja vaidlusi, mis käib. Ja ma tean linnu kas või Poolas tantsk, nagu sa tead, vanalinn, eks ole. Seal on, ehitas mis käib, on väga aktiivne. Ta ikkagi kopeerib nagu seda vana ja seda vana just nimelt nagu sa ütled rütmi hansarütmi osas just. Aga ütleme siis on siiski moderne, tähendab ütleme, tänasele inimesele, noh, kõik, mis ta vajab, olemas, me oleme rääkinud sinuga ainult vanalinnas ja ma usun, et põhiliselt me arusaamad vanalinna kohta lähevad nagu kokku. Kuid Tallinna Joe nagu ainult vanalinn, Tallinn on ka näiteks kadunud. No vanalinn moodustab ainult 0,7 protsenti praeguse nüüdisTallinna territooriumist ja loomulikult kõik need ajaloolised ja uuemad asumid omavad teatud isikupära. Ja muide, linnavalitsuses on see strateegiliste uuringute töörühm on ju ette valmistanud miljööväärtuslike kvartalite plaanid ja arvatavasti peaks lähitulevikus sügisel tulema siis sellel pinnal ka linnavalitsuses sinu loetaval eesistumisel siis arutlusele, kuidas talitada nende piirkondadega selleks, et seal, et säilitada teatud Oasid erinevate ajastute, erinevate ehitusstiilide mälestisena nüüd kvartalite kaupa terviklikult ja kus siis lubade radikaalselt kõik ümberringi maha võtma. Ta ei ehitada uus asemele. Aga vaadake, üldiselt on ju lugu niimoodi, et tihtipeale Need, vanad majad võiksid muutuda mugavaks, kui nad saaksid kaasaegsed kommunikatsioonid ja küttesüsteemid ja pesemisvõimalused ja nii edasi ja nii edasi ja selles osas on meil nii hästi vanalinnas kui ka kõikides linnaosades oleks tohutu tööpõld just rekonstrueerimisel mugavamaks tegemise osas. Aga ütle mulle, mis teha, sinu arvates ütleme tänasest Tallinnas, me teame, on neid purjeauke koledaid auke hambaauke küll ja neid jätkub, nii vanalinna neid jätkub või ütleme, Kadriorgu neid jätkub, kesklinna neid jätkub veel. Aga mis teha, inimesed on saanud majad tagasi, noh, näiteks kinnistut tagasi nende ratsi ära müüa, aga ise ei jaksa midagi teha ja asi mädanenud. Asi hävineb. Mis teha, siin olnud? Mina küll arvan niimoodi, et tuleks teha nagu Moskvaskija, nagu Pärnus oldi valmis tegema sundvõõrandamine sellisel juhtumil, kui on täiesti ilmne, et praegune omanik ei tule oma varaga toime aga kuna see on ikkagi ka linnale väärtust omav siia Lynne või lubada selliseid häbiplekke nagu see roheline Abdeksin seltsimaja juures või midagi muud taolist, siis tuleks lihtsalt need võõrandada ja leida neile siis väärikad omanikud, kes oskaksid kas neid maju korrastada või ehitada midagi uut mis keskkonda sobib ja selles osas meie ühine sõber Alur Reiljan Stockholmist on ju rääkinud Stockholmi ja Rootsi ehitusseadusest mille järgi kõikide linnade alad kvartalid on nii-öelda ehitus, see oli särgi läbi projekteeritud ja on seadustatud. Millistes majades peavad olema, ütleme, üleval elu, korterid ja alla ühiskondlikult kasutatavad ruumid, institutsioonid, milline on ehituskõrgus ja millised on ehitusmaterjalidega, hoonestuse täisehituse protsent sellel kinnistul. Ja vaata, see loob need raamid, milles ehitustegevus on nii hästi paika pandud, et ehitajad, arhitektid on rahul, muinsuskaitse on rahul ja ei teki selliseid teravaid konflikte, nagu, nagu need meil praegu on. Ka küll, sul on õigus ja analoogilised seadused ei ole mitte ainult Stockholmis, nad on ka Brüsselis, nad on ka mujal. Tähendab, nad on peaaegu kõigis nendes linnades, kus on säilinud vana hea nagu öeldakse ja kõhuparaku uus linn, nagu peale tungib. Nii ütle mulle. Kas sa kardad näiteks vanalinnas elada? Kas sa kardad seal jalutada? Mina ei karda, ma pole kunagi kartnud budu, olen siiani elanud oma 55 eluaastat, nii et ma olen alati käinud kus tahes igasugustel kellaaegadel ja kui mul on tulnud mingid inimesed vastu, ma olen alati läinud otse vastu ja keegi ei üritanud mind veel röövida, peksta ega tappa ega midagi muud. Nende selg on läinud õnneks. No jumal tänatud, aga veel üks küsimusi ütle mulle vanalinnas, ütleme kõik need paigad noh, ütleme nagu raekoja plats ja veel Vene tänav virudena, mis sa tahaksid, mismoodi seal elukeskkonda. Mina hea meelega näeksin, et ülemistel korrustel oleksid valdavalt korterid ja ateljeed ja et oleksid kauplused, väikeseid pansionid. Nüüd võiks olla ka siin-seal kõrgemal kui alla ainult. Aga et ministeeriumid ja ameti asutasid püreed valdavalt välja. Tore ega midagi. Ma tahan sind. Jüri Kuuskemaa, et sa tulid siia sellesse vestlus ringi vestlustundi ja ma usun, et me leiame õige pea sinuga ja kus ma kõnnime lihtsalt jala vanalinnas ja sa näitad mulle midagi seesugust, mida ma ei Ta heaks hea meelega, me jalutame siis tulevikus koos.