Täna on raadio kahe külaliseks riigikohtu esimees Rait Maruste ja seda, et te pakute huvi ajakirjanikele oli lugeda ka viimases Ekspressis, kus te kurtide selle üle, et inimesed, kes käivad vastuvõtul, pole just kõige tõsisemalt võetavad. Kui mitu korda on see vastuvõtt olnud praeguseks? Ma aru ei oska öelda, aga Ta hakkas peale kohe peale seda, kui mind ametisse nimetati ja see juhtus kaheksandal detsembril möödunud aastal kord nädalas. Ja kus on see koht, kus riigikohtu esimees praegu töötab Tallinnas Pärnu maantee seitse ülemkohtu veel praeguses ülemkohtumajas kolmandal korrusel. Aga on ju juttu olnud kogu aeg Tartusse kolimisest ja on räägitud ka konkreetsest majast ja käidud seal sees. Kui kaugel see konkreetselt on? Kogu sellest kohtureformist on nüüd maja remont ainuke olnud, mis on graafiku kohaselt kulgenud. Maja üks pool tähendab katusest keldrine, vasak pool saab valmis esimeseks augustiks. Praegu on kõik graafikus sisemine sisustada ja oletatavasti septembri alguses saab seal pooles majas tööle hakata. Olen märganud, et osa nendest uutest Riigikohtu liikmetest on tartlased ja endised kolleegid, keda ilmselt tunnete varasemast ajast kaunis hästi, aga kuum vanaks elama need inimesed, kes tulevad väljastpoolt Tartut, kas on olemas ka mingid korterid? On küll jah, valitsus andis. Natukene rohkem kui pool miljonit krooni, et osta kortereid, ostsime sellest meile ostate, õigemini siis 11 korterit. Annelinnas sõpruse poe taha. Kas inimesed on heal meelel valmis Tartusse kolima? Ei, mitte sugugi. See on üks tõsisemaid probleeme või mida need Tallinnas praegu elavad inimesed oma pereringis lahendama peavad? Kuidas üldse saadakse riigikohtu esimeheks, kuidas see toimus, kes nimetas, kes tegi ettepaneku? Niukene võtab tagantjärele muigama, see tuli nagu välk selgest taevast. Ma ei ole elus mõelnud, et ma peaksin mingi kõrge riigiametnik olema. Ettepaneku konkreetsel kujul tegi härra sama kutt, kes õigusteaduskonnaga kohtumas mõned nädalad peale seda, kui ta ise oli ametisse nimetatud. Ja siis oli mul nädala jagu mõtlemisaega. Siis tulid juba kooskõlastused erinevates fraktsioonides. Siis esitas president riigikogule ametisse nimetamiseks ja nii ta läks. Ja kaheksandal detsembril nimetas riigikogu ametisse. Kas seemned ei peleta natukene, tegemist on eluaegse ametiga. Ei tähendab eluaeg, siis ma kogu aeg pean seda seletama, et eluaegsus on poliitiline garant, ei, tähendab et kui valitsused vahetuvad või vahetub parlament, et see ei tähenda siis automaatselt kohtunike väljavahetamist. Aga kui mul endal peaks isu otsa saama või jõud otsa saama või mingi muu põhjus, et siis loomulikult on võimalik tagasi astuda ja ametist ära tulla ja on võimalik ka ka ametist tagandamine sel korral, kui noh, kohtunik on käitunud vääritult või mingi muu halva teoga hakkama saanud ka siis on võimalik ametist kõrvaldada. Mis on muutunud peale seda, kui on saanud riigikohtu esimees, kui te kõnnite siinsamas Tartu linnas ringi, mis on teie kodulinn, olnud üsna pikki aastaid näete tänaval tuttavaid, mida inimesed küsivad. Ega midagi väga oluliselt muutunud ei olegi. Tähendab, minu enda elus on küll selles mõttes, et mu Tallinna tööpäevad hakkavad seal enne kaheksate lõpevad Ahtüheks aega. Nii päevast päeva nädalavahetusest küll ma olen järjepidevalt püüdnud siin olla ja mitte mingil juhul nädalavahetusel ühtegi ürituse tegemist jätta. Sest noh, ma olin perest eemal eelmisel aastal välismaal stažeerimas niigi peaaegu aasta otsa olin naine lastega üksinda siin ja kus kohas oli mitmele poole pool, ma olin kolm nädalat Soomes, kolm kuud Saksamaal, pea kuus kuud Inglismaal Cambridge'i ülikoolis. Mida abikaasa teeb? Abikaasa on hariduselt jurist. Töötas kogu aeg ehitustrustis juristina kaadriosakonna juhataja ja no praegu on siis ehitustrusti varemetel veel edasi. Seal oleks väike aktsiaselts, töötab seal edasi. No kuidas nüüd selle riigi kohta on, maja saab teil valmis alles sügisel, aga te alustate ju tööd kohe. Jah, me peame hakkama, kuigi meil võib olla kõik tingimused normaalseks tööks ei ole olemas, sest ega kohus ei ole ainult kohtunikud, kohus on ka hea kohta aparaat, kohtukonsultandid, sekretärid, arhiivraamatukogu seadusandlus, süstematiseeritud töölistamatiseerimise osakond, Tase aparaati komplekteerime. Ja sellega on ka mõne jagu probleeme. Need algul ma kujutan ette, siiski läheb üksjagu kriginal alustame nullist, tegelikult ei ole meie too Tallinnast midagi kärasesse Tallinna ülemkohtu, noh materiaalosa, nii palju, kui seda on ühel kohtul, see jääb Tallinna ringkonnakohtule baasiks. Ja meie peame praktiliselt nullist alustama. Kuhu te lähete siis, enne kui maja ei ole valmis? Me hakkame peale, neljapäeval, 27. mail on riigikohtu esimene pidulik istung. Sellele järgneb üldkogu töökoosolek, kus me olime ära. Kolleegiumite esimehed, nimetame kolleegiumite liikmed, võtan vastu reglemendi, teeme ka mõned esimesed kohtunike nimetamisel. See toimub Tartul raekojas sellepärast raekojas, et esimene Eesti vabariigi riigikohus tuli kokku raekojast art raekoja. Selles mõttes on teatud niisugune ajaloolise järjepidevuse rõhutamine ja ja niikuinii me hakkame raekojas tööle, aga edasi tuleb vist kuni juulikuuni töötada Tallinnas. Kas toimingute pakkumistele teile on kogunenud, on praeguseks juba väga paks. Ta õnneks ei ole vaks, sest ülemkohus on edasi töötanud kogu aeg ja ja küll suure töökoormusega, sealt on inimese välja langenud ja asjade arv kohtuasjade arverite tsiviilasjade arv on kogu aeg kasvanud. Ja põhjuse selleks, miks nad on kasvanud, on palju, sest omandivaidlused tagastamise erastamise küsimuse taga palju tsiviilkäibesse tekkinud vaia elusi ja neid jätkub siin sajandi lõpuni. Ma arvan, et järgmise sajandi alguseni Kaavel Et kõik need tsiviilasjad tulevad teile vä? Ei tule, see on tavaline. Noh, praegu on meil kaheastmeline kohtusüsteem, eks ma mõtlengi niiviisi edasi kaevatakse. Ja juhul kui kui esimese astme linna või maakohtu kohtulahend ei rahulda poolt siis ta võib kassatsiooni korras tähendab edasi kaevata 10 päeva jooksul esimese astme kohtule lahendada ja ja teine astme kohus ehk ülemkohus on nad kohustatud siis need asjad läbi juhatama uuest. Seal ükskord sel juhul, kui edasi kaevatakse, veel teine süsteem on veel, kui kohtusüsteem ise järelevalve korras võtab mõne varasema kohtulahend ette, leides et seal on võib-olla, et viga või, või midagi valesti läinud. Et mõlemad töötavad edasi. Aga kõik see, mis on seotud varaliste vaidlustega, see on kindlasti järgmisel keeruline ja raske, sest et kõik need pisiasjad võõraste inimeste elus tuleb meelde jätta ja süstematiseerida ja nii palju, kui ma olen juba neid samu kaebusi, mis on tulnud kasvõi raadio aadressil on iga asja arutamine ise nii mahukas, et võtab päevi, enne kui jõuab üks inimene selles asjas selgust saada. Asjad on keerulised, keerulised on juba sellepärast, et inimsuhted on keerulised tähendab, ja, ja ei saa sugugi noh kahe lausega või ühe mõõdupuuga kõiki asju mõõta. Peale selle noh, elame praegu sellisel murdepunktil ülemineku ajal mitmes mõttes, et vana vanad õigusnormid on nagu osa veel jõus, on vastu võetud terve rida uusi, kas nad on omavahel vastuolulised. On puudu õigusliku regulatsiooni ja, ja terve rida olukordi, kus ta enam puhast õiguslik väljatulekut ei olegi kui õiglaselt püüa seda asja lahendada õiglaselt või niimoodi puhtalt õiguslikult enam välja ei tule sellesse keel noh niivõrd keerulistest olukordadest Kas need vastuolud ei peitu ka mõned seadustest, mille järgi meil asju praegu otsustatakse? Ja kindlasti peituvad seal noh, seal on avalikkuse ette ka üht-teist jõudnud, kasvõi isegi kurikuulus, või noh, mis ta nüüd kurikuulsana Talleksi lugugi, kus tegelikult see segadus hakkas peale ebajärjekindlast õiguslikust regulatsioonist. Ja mitmete teiste puhkudel ongi niimoodi, et normatiiv, mida vastu võetakse piisava ettevalmistuseta vähese kogemuse alusel on ebapiisavad selleks, et kohtud saaksid kasutada neid seadusi noh, ühese selgusega ja ilma ilma probleemideta. Mina pidasin siin silmas praegu seda meie meie omandireformi aluste seadust, kõiki neid tagasiandmisi, nende kohtade tagasiandmisi, kus inimesed on 50 aastat elanud. Ma arvan, et see toob teile eriti suure tööga koormuse mõõta, kellele on osaks saanud suurem ebaõiglus. Mul on päris kõhe ausalt öelda, mis nendest asjadest edasi saab, sellepärast et kõik on nagu ausalt öelda, noh niimoodi printsiibis valmis tunnistama, et oli suur hulk ebaõiglust ja, ja vastuolusid ja nii edasi. Aga kui asi jõuab konkreetse varatüki jagamisele, siis unustatakse kõrvalt peale surutud raskused ära ka isegi need Kollektiivsed kannatused siis on ikkagi üks, ütleme, pool tunneb ennast, et ta millestki ilma jäetud tahab iga hinna eest seda kätte saada, kuigi võib-olla mõistlik oleks lihtsalt suuremeelselt öelda, et me oleme mõlemad pooled kannatada saanud ja, ja midagi ei ole teha, no lepime siis mõistlikult kokku. Aga, aga käiakse kohut, need vend ei tunne venda teinekord ja sugulane sugulast ja ja see on väga keerulisele asjale. Kes on selle ala spetsialist, nüüd riigikohtuliikmetest? Kõik need omand ja maareformiga seotud asjad käivad läbi tsiviilkohtukolleegiumi. Ja praegusest ülemkohtus on riigikohtunikuks valitud härra Jaan odar siis Triinu Vernik, Tiit kollasiili kolleegiumist, praegu tuleb sinna tsiviilkolleegiumis veel juur, Tartu inimene Aare Salmon. Oma kolleegide valikul oli vaja teha raskeid valikuid või otsuseid. Mõne jagu küll sellepärast, et noh, et valiku juhul ei saanud sugugi ainult minu eelistust tähtsaks pidada, sest seal minu minu funktsioon on ainult esitada. Ma osa kandidaate leidsin isikliku initsiatiivi kaudu, osa avaldasid ise soovi avalikuks konkursi või kuulutamise peale. Aga peale selle tuli veel arvestada kuidas öelda poliitilises läbiminekut ja peale sellega inimeste erialast kuuluvust, kas nad on siis praktiseeriva kohtukogemusega, mis eriala inimesed, et juristidel on mitmeid tundmatuid nii-öelda arvestada, kes teise poliitilises mõttes olete, kelle poole hoiate? Maastasin komparteist välja, kui ma ütlen, et ma olin kumbartit poole hoida selle tavaline rutiin, nagu, nagu me kõik seal olime, aga ma lõpetasin ühe poliitilise organisatsiooniga oma seose 89. aastal ära. Ja sealtpeale mõtlesin endale, et aitab mingeid poliitilisi organisatsioone. Olen oma sõna pidanud, ei kavatsegi kuhugi poole hoida, oma hakata, noh peale selle tähendab, see on isiklik seisukoht peale selle kohtunik peaks olema põhimõtteliselt väljapool poliitikat ja poliitilisi organism. Seda komportei kogemust meenutavad mõned teie poliitilised vastased või üldse mõned vastased, meenutades seda, et tulite juurateaduskonnas, parteisekretär värbasid ja suure hulga noori inimesi sellesse organisatsiooni, on seni. Ei, ma ei ole sellest kunagi saladust teinud ja, ja ütlesin seda ka riigikogu saalis, et aga Ma vastukaaluks võin öelda, et mina ei ole ennast riigikohtu esimeheks pakkunud, tähendab, minu minu käest paluti lihtsalt. Ja, ja ma teadsingi tingimust natuke, mõelge järgi, kas ma ikka olen see kõige õigem mees. Kui leiti, siis leiti, ma ei ütleks, et oleks midagi erilist teinud, seal olid noh, nii nagu ta tollal ümberringi käis käis, käis ta ka sel ajal, kui mina olin sekretär, nii et ma ei oska midagi öelda, et see oleks midagi erilist millegi erilisega hakkama saanud. Kuigi ma noh, võib-olla ka mõne mehe teaduskonnast saatsin eemale, kes oma isikuomaduste ja, ja võib-olla ka poliitilise tagapõhja vahel selle oleks pidanud kuuluma. See oli vist koobi aegadel umbes. Koopoli nii kaua rektor, et mina õppisin ja olin õppejõud suurega, silla koopula rektorina. Sel ajal oli ülikoolis üks üsna mõjuvõimas seltskond, kellest hiljem sai veelgi mõjuvõimsam seltskond. Ma pean silmas nii noori inimesi, kes ülikooli Poolt tegelesid Eesti üliõpilasmalevaga ja kellest nüüd on saanud üsna arvestatav lihtEesti äriilmas, kus vanad suhted marjaks ära kuluvad. Ma arvan, et ma ei pea siin teiega rääkides näiteid tooma, sest et Tartus elades ja neid inimesi, kes on lõpetanud ülikooli ja selliste seostega edasi elavad me ilmselt mõlemad teame, kas Te olete ka kuidagi kättpidi selles suures ringis sees. Ei, ma võin kohe täie vastutustundega seda öelda, et ma ei ole selles seltskonnas sees umbes Te olete, mida te mõtlete, aga ei, tähendab mina kuni oma selles ametis sattumiseni. Pidasin tähtsaks akadeemilist tööd ja ma jätsin, millest mul kõige rohkem kahju ja ma jätsin oma doktoritöö poolele, mida ma alustasin stažeerimis rajal kogusingilt materjali kokku ja alustasin kirjutamist ja olin häälestatud akadeemiliseks karjääriks akadeemiliseks tegevuseks ja, ja mitte mitte mingil juhul selle uue äripõlvkonnaga ennast siduda. Teie kandidaadiväitekiri oli vist midagi kriminalistika vallas, ma täpselt ei mäleta. See kaitsmine oli juba mitu aastat tagasi. Ta ei olnud krimistikas serva pidi kui lugeda, kas kohtuekspertiis, minu kandidaaditöö teema, vali psühholoogia ekspertiis. See on osa Looge, osa, osa, osa õigust kriminaalprotsessi, gümnastikat. Ja see sai kaitstud 84. aastal Leningradis, sest tol ajal Eestis on võimalik juura alal teadustöid kaitsta. Inimesed arvavad, et sellisel ametikohal, nagu teie oma Need on kahtlematult kõrge riigiametid. Seda näitab juba kasvõi teie uhke auto number. Peab olema nagu sammas, kes ei ole oma elus eksinud ühegi pisiasja vastu, kes on leitud kopika viinud kaotajale ja nii edasi ja nii edasi. Kui ootasin parkimisplatsil siis minu selja taga väikeses aias. Toimus minu nähes Margus nimelt hüppas üks poiss üle aia ja murdis sealt kolm pulti jalutades nendega minema. Kuidas oleksite käitunud teie? Kui see tõepoolest oli niimoodi, siis kui see poiss oleks mul seal nii-öelda kuulde või ütlemisulatuses öelnud, ma oleks võib-olla talle öelnud, et millega see noormees tegeleb. Aga et ma talle nüüd oleks järele hakanud jooksma last, vastutama. Kuidas te üldse kodanikuna suhtute sellistesse pisi vargustesse, mis kogu aeg ümberringi toimuvat, kui te näete näppamist poes? See mind häirib, sest ma olen, ma olen ka ise üks noh, kui seal kokku lugeda, siis lonks viiel-kuuel korral varguste ohvriks langenud, küll on keldris sees käidud ja kellel on autos sees käidud ja korteri seal õnneks mitte. Aga see häirib ja see on noh, see ühiskonna, see peegeldab teatud Moraalset. Ja millal me sellest üle saama üksjagu probleeme ma ei näegi, et me ei pea sellest üle, saame samamoodi nagu mind üsna kõvasti häirib see, et on amet ülikonnas, eks käegalöömist, korruptsiooni ja korralagedust ja kui üks riik on kord Alla laskunud, et või, või vajunud korruptsiooni sellesse mülkasse, siis sealt välja rabeleda on väga raske. Väga raske, sest noh, tekib ju selline sissevajunud inimeste ringe noh üksteise toetamine ja ringkaitse ja sealt läbimurdekordadeks kord majja saada on väga raske. Mida te nimetate üldse korruptsiooniks näiteks ühes ministeeriumis, kas see on ainult altkäemaks või on see midagi muud olnud kõvaksul juba? Mihukene selge vorm sellest ja see, seda, kui see esineb, see läheb selgelt vähemalt põhimõttel kriminaalkoodeksi järgsele hindamisele. Aga korruptsioon on ka väga kaudse palju kaudsemalt teel aset leida. Võim, kus ametnikud, kasutades ära oma positsiooni, annavad informatsiooni oma kolleegidele soodsate tehingute tegemiseks. Kus tähendab ametnik ära kasutab oma positsiooni oma isiklikke või oma kliki või klanni seltskonna huvide toetamiseks. Riigi huvide kahjuks üldiste huvide kahjuks. No ja kuidas käitute, kui te avastate midagi aimamisi oma kolleegide seas? Jah, see on kui ta Beatri kolleegidena silmas kohtunike, siis tõepoolest, meil on see probleem ees, sest me hakkame peatselt ümber nimetama kõiki kohtunik uuesti ametisse. Ja minuni on nii otseseid kui ka kaudseid teid pidi jõudnud seda informatsioon, et mõnedki kohtunikud ei ole suutnud inimlikult ausaks jääda. Ma kavatsen olla selles suhtes resoluutne, kui, kui need, minu võimuses on see asi sellepärast et inimene võib-olla vähe õpetatud või tal ei pruugi kvalifikatsioone olla, sest noh, meil ei ole kohtunik eriti korralikult ettevalmistatud tingimusigi selleks loodud, aga see on nüüd objektiivselt tingitud mõnevõrra niimoodi. Aga kui keegi on inimlikult ebaaus, siis minu väärtuskaaladesse mahu ja, ja ma kasvan sellele nii resoluutselt vastu saada, kui vähegi suudan. Põhjenduseks sellele taustale, mida kuulaja kuuleb nüüd meie jutu taustaks, ütlen selgituseks, et et räägime juttu Rait Maruste ka Vanemuise teatrikohvikus äsja hakkas aeg, nii et te kuulete seda kingaklõbinat, mis tuleb. Aga jätkuks nüüd üle-eelmisele küsimusele tahaks küsida. Kuidas käitute, kui need kaubamaja trepil kirjust küsimas raha, kas teie olete seda tüüpi inimene, kes seda annab? Ma olen andnud, sõltub sellest inimesest, kes seal seisab, vahel kujukese, tekitab mõnus. Kuidas öeldakse vastukaja või, või? Kui ma saan aru, et see inimene ei lähe sama nurga taha ja ei osta selles pudel õlut omale või veinipudeli või Sest kui on seda kuidagi ära tundma aga seda valus vaadata tervikuna ja ma hea meelega näeks ja seda, et meil ei oleks selliseid inimesi Küsisin seda sellepärast, et juhtida jutt kuidagi rööbastesse, mis seonduvad üldse hallastamise ja võib-olla laiemalt ka ka armuandmise ja andeksandmisega. Teie olete. Surmanuhtluse poolt või vasta poolel üsna otsustavalt ja põhimõtteliselt surmanuhtluse vastu. Sellepärast et seal palju põhjused. Esimene, kõige üldist laadi põhjus on see, et ükski institutsioon on, ei ole inimesele elu andnud, loodus on inimesele elu andnud ja ära võtta saab ka seesama loodus oma sisemiste seaduspärasuste järgi. Kui inimene lihtsalt ära sureb, füüsiliselt, aga mitte niimoodi, et keegi otsustab Kell teiselt inimeselt elu ära võtta. Teiseks olevas fataalses eksimuse võimalus, me oleme kõik inimesed. Kohtunik Me võime eksida. Ja kujutage ette olukorda, kui me kohtuvea tõttu näiteks mõistab inimsurma, viime selle otsusega täida ja me ei saa kunagi seda otsust tagasi pöörata, teise otsuseid on võimalik tagasi pöörata. Kolmandaks. Kes on see Eesti poiss või, või mehed, kes läheb täide viima? Kas te kujutate seda ette, kellele ma ütlen, et teine asi on nüüd keegi inimene hukata? Ja lisaks veel Need riigid, kes on kaotanud surmanuhtluse? Nendel riikidel ei ole eriti Euroopa kultuuriruumis mitte midagi juhtunud nende kuritegevuse tasemega, mis on jäänud nii, nagu ta oli, mul oleks väga tuttav professor kes seisis Ungari see surmanuhtluse ärakaotamise liikumisel. Ungarlased ka otse surmanuhtlus ära ja ja ma küsisin mõne kahe aasta pärast käest. Looduspildis on midagi muutunud, ütles, et ei, kõik on täpselt samamoodi nagu oli. Nii et me arvame, et karm karistus, surmanuhtlus see hoiab midagi olulist ära. Tegelikkuses ei, ei ole. Aga kuidas need hinnata, seda rahva pahameeletormi, mis järgnes president Meri kahele armuandmisele, mis oli umbes paari kuu eest. See on igal pool niimoodi, nii palju, kui mina tean nendes riikides, kus surmanuhtlus seda ära kaotada talgurahvas ei taha, seda pärast siis kuidagi rahunetakse maha ja mõne aja pärast näiteks, et see ongi see normaalne ja surmanuhtlus on ebanormaalne ja tõepoolest niimoodi on. See on ilming selles jõhkras minevikust, kus me tuleme, kus, kus seda karistust ja, ja, ja karmust oli väga palju. Mitte surmanuhtlus oli üks selle ta ikka väga pikad vabadus, kaotuslikud karis. Et ja need ju tegelikult midagi paranda seal pikkam, post, factum peale seda, kui kõik on aset leidnud ja seal tegelikult repressioon ja kas repressiooniga on võimalik ühiskonda parandada, ma ei ole selles sugugi kindel. Te olete suuresti ikkagi teoreetik, kes on oma asja uurinud ülikooli seinte vahel ja tööd teinud laua ees tudengitele loengut pidades. Millal käisite vanglas viimati? Vanglas ma käisin koos tudengitega üks paar aastat tagasi. Ja päris mitmel korral käisin, et ma umbes kujutan ette, mis seal on. Need päris võõras ei ole sugugi. No see ei ole nüüd küll mitte riigikohtu pädevus midagi vanglatega ette võtta, aga aga kui kaua võtab aega meie vanglate muutmine? Ta võtab ikka üksjagu aega ja seal on asju, mis meist sõltuvad ja mida saab suhteliselt kiiresti teha. Näiteks luua igale vangidele pesemise võimalused, panna kambritesse normaalne valgustus ja anda kätte ajalehed ja et raamatud, et inimesed saaksid kambrites lugeda ja nii edasi korraldada nende minimaalne töö tegemise võimalus. Hea tahtmise ja korraldamise küsimused, millega minu arvates piisavalt ei ole tegeleda. Teine asi on vanglat noh, põhimõtteliselt uute hoonete ehitamine, aga, ja see võtab aega olemasolevatesse suurtesse kasarmutesse, nagu nad meil praegu on, noh, neid ei ole võimalik mõistlikuks teha, no et oleks minu arvates päris buldooseriga maha lükata ja uued väiksed normaalsed kinnipidamiskohad ehitada. Aga on päevselge, et noor riik, eriti vahel, nagu me oleme siin ei saa vist kõige esimestel sammudel hakata uusi, normaalsed mugavad vanglad ehitada, samal ajal kui meil on nii palju teisigi lahendamata probleeme, nii et see on niisugune sotsiaalse valiku küsimus. No ja te ennist rääkisite sellest, et peale selle, et surmanuhtlus on see, mille vastu te olete, on halb ka ülipikad, vanglakaristused, mis meie praegu kehtivad. Mida ütlete nendele, kelle lähedane on saanud sellises kuriteos hukka ja see mõrtsukas või kurjategija ei saa nüüd midagi erilist selle teo eest, kusjuures ta ise üsna küüniliselt tunnistab, et ta seda on teinud. Tähtis karistusõpikus, kui pikalt koristada sest karistada kurja teinud inimest 10 15 aastase vabadusekaotusega, siis ta seda metsistuda. Ta tuleb tagasi ikkagi meie hulka jälle tagasi ja seda tõenäosus, et ta kordab oma halba tegu on suurem. Tähtis on, et inimene maksale karistus tähendab ja, ja et ta elaks seda karistust moraalselt üle. Ta tuleks sellest vastutust ja moraalset üleelamist. Ja me peame seda inimest niimoodi kohtlema sellistes tingimustes sättima, et selle sellest omad järeldused teeb. Peale selle ma ei tea, võib-olla on meie üldises moraalsus midagi puudu, aga aga see, kui peaksime kurjade inimest karistama samasuguse vahendiga, see sisaldab endas kättemaksuelementi? Tõepoolest, karistus on natukene kättemaks, aga kättemaksuga ei ole kunagi ilma parandatud. Ja, ja ma arvan, et ka meie peaks kättemaksuga maailma parandama, sest kui nüüd riik kasutaks samu vahendeid nagu kurjategija kasutas, tähendab sama jõhkralt ja sama meetodiga, mis vahe oleks riigile kurjategijale? Kui ta kasutaks samu vahendeid, kas poleks? See peab. Riik peaks olema moraalselt kõrgem ja, ja seda elementi me peame arvestama. Kas te olete kohanud inimest oma praktikas keda ei ole võimalik parandada mitte millegiga viie 10-ga, viiekümneaastase vanglakaristusega? Minu senises praktikas konkreetne inimene kohtulaua ees ei olegi sest see on ülemkohus, kus on juba kassatsiooni seal siis need õiguslikud vaidlused, kus kohtualused ei olegi. Te ei olegi nagu üldse kohtunud selliste kurjategijatega otseselt, vaid vaadata ainult asju läbi või. Me praeguses praktikas jah, ma vahetult kohtule rõivas kurjategijad, minul ei ole, ei ole, ei kannatanud kurjategijad. Küll ma olen varasemalt kokku puutunud, tähendab ta mõnede selliste inimestega ma olen natukene töötanud ülikoolijärgselt praktikas ja olen ekspertiise teinud oma varasemast, see siis on küll olnud väga mitmete inimestega kokkupuuteid. Jah, mõnede inimeste puhul, et väga suure tõenäosusega öelda, et paranemisvõimalused on ligilähedane tähendab minu minu käsi või minu minu keel küll ei paindu ütlema, et see inimene lootusetu tähendab siis, siis tähendab see sisaldab endas lihtsalt lõppotsustust. Ja mina küll ei ole kindel, et ma suudan ennast lõppotsustuste aja ühe inimese üle. Et on lootusetult raisus või temast temast ei ole kunagi midagi tulemas ja see sisaldab samasugust element, et noh, me kui, kui inimene on täiesti lootusetu, siis sealt edasi jõuda filosoofiaga milleks neid inimesi üldse veel ühiskonnas ja hukkame nad ära näiteks, eks ole, kui keegi inimene on täiesti lootusetu. Ja me oleme rääkinud nii tõsistest asjadest, millest nagu keskpäeval ei kõlbagi eriti rääkida. Milline inimene te enda arvates olete peale tööd, millega te tegelete? Et praegu on küll niimoodi, et see amet on lämmatanud mu täielikult ja ma Tartusse tulen, siis ma püüan sellest tööst vaba olla ja oma pere hulgas olla. Mul on kaks last. Kolmeteistaastane tütar ja, ja aastane poeg. Ja ma olen püüdnud pere hulgas olla nii palju kui võimalik. Mul meeldib veel suusatamas käia. Suvel mere ääres olla kalal, käia. Nojah, mäletan, et Kalamees olite te küll sellest on kuskil varem juttu ka olnud, seal kuskil Pärnu kandis. Ja mul isa oli kalur ja ma olen oma noorukiaastad veetnud mere ääres ja, ja suvel ärritama, tulen verest puudu. Ja minul, mul on alles lisa kalapüünised ja räime vahel suvel kasutanud. Ma olen neid paar korda püüdnud teada saada, kas te kuuludega kuskile mingisse klanni või parteisse või selgub, et mitte. Kas te oma koolikaaslastega puutute veel praegu kokku teie koolivend on näiteks Jüri Raidla? Jah, me oleme Raidla ka ühes koolis alates viiendast klassist liikunud mina küll kaks aastat eespool. Ma ei ole Jüri Raidla kokku saanud päris head mitu kuud. Kui ma komplekteerisite riigikohtunikke, siis mul oli pikem jutuajamine Jüriga. Teiste koolivendadega kooliõdedega viimasel ajal küll mitte, sest elu on olnud nii intensiivne, aga kui kooli kokkutulekud on, siis ma olen ikka püüdnud käia. Et niivõrd küll jah, Pärnu-Jaagupi Jakobi klubis käisin ma viimati siis, kui ma ikka tudeng oline peale ülikooli lõpetamist viimasel ajal ma ei tea, kas on see klubi olnud nõrk kutsuma mina tark minema, aga, aga me ei ole eriti kokk saanud. Ma loodan, et me saame osa ja ajakirjanikud, ma mõtlen sellest esimesest riigikohtuistungist, et me saame alati teada, mis riigikohtus toimub, et midagi, mis varjamist väärt ei ole, et seda ka ei varjata, et kuidas on teie suhtumine ajakirjanikest? Heasoovlik ja, ja aju mind vahel häirib, kui ei süveneda, asjasse andab, võetakse üsnagi tõsised teemad ette, ilma ilma natukene vaeva nägema sellega alla ega ka näiteks kohtuasjadest kirjutades ei ole sugugi asjad niimoodi mustvalged. Kohtuasjades on, sellepärast kohtus ollakse, et on, vaidlus, on üks pool, kellel üks asjast aru saame ja teine pool, kellel on teine asjast arusaamine ja mitte kunagi ei saa ühte poolt ära kuulates asjast selget pilti. Nii et rohkem natukene süvenemist ja, ja tegelikult kahetsusväärselt meil juuraalast kirjutavad ajakirjanik on vähe. Ma olen natukene jälginud välispressiga, ma olen välismaal ja, ja seal on neid inimesi, kes on spetsiaalselt spetsialiseerunud prodentsile ja sellele vastavalt noh, nendel on baasteadmine ja ettevalmistus ja nad üsna olulist abi annavad juristkonnale endale ka, aga abisat sõlmuda sellest, kui, kui diskussioon On on sisuline. Jaa, jaa süvenenud natukene, kui ta meil vahel praegu kipub olema, mul ei ole mingisugust mõtetki, et peaks riigikohus töötama kuidagi kinniselt või suletud. Kohtupidamine on ja veel põhiseaduse järgi avalik. Ja ajakirjanikud võivad viibida kõikidel kohtuistungit, kui ta ei ole muudetud kinniseks mingisugusel põhjusel seal seaduses ette nähtud. Kuid seal on kohtuasjades konkreetselt kohtuasjades võivad siiski piirangud, võib-olla sellepärast, et vaadake, niikaua kuni kohtuasi ei ole lahendatud on sellest kirjutamine küsitava väärtusega, sest see mõjub mõjustada selle tulemit. Peale selle, mis sa veel meie jaoks ka harjumatu on inimeste privaat otsus, õigus, mis on ka veepõhiseaduslik õigus, tähendab kui ma olen näiteks koht, minu asja arutatakse kohtus ja siis tulebki iga ajakirjanik, kes uurib minu noh, minu eraelu sündmusi või minu minu muid probleeme ja, ja paljundab seda tuhandetes tuhandetes straalses. Ma ei taha seda, mis õigusega tuletamine eraellu seal eraõiguslik suhe näiteks. Ja seda pointi peab arvestama, et et isegi sel korral, kus inimesel on kohtuasi kohtus, seda ei pruugi veel tervele ilmale kuulutada.