Teie Toomas Hendrik Ilves olete olnud Washingtonis küllalt lühikest aega alates kevadest nii et seda tõsist tööaega jääb vaid paari-kolme kuu jagu. Mitu inimest on praeguseks tööle võetud? No meil on kolm diplomaatilisel repressinski on kaubandus- ja majandusnõunik. Eerik Kross on poliitiline nõunik ja mina Ja te olete kolmekesi ja teil ei ole mingit teenindavat. Meil on lisaks sellele ka kaks sekretäri millega teil tuleb tegeleda päevad otsa. Noh, siin jaguneb mitmesse ossa, esiteks poliitilised küsimused, teatavasti on Eesti olnud suureks suureks rünnaku objektiks Venemaa välispoliitikas. See on olnud Lääne-Euroopas kui Ameerikas ja on olnud vaja selgitada Eesti positsioone selgeks ka teha meie muresid. Kes selle vastu huvi tunneb. Ajakirjanikud, Ameerika välisministeerium, kaitseministeerium, rahvuslik julgeolekunõukogu, mis siis otseselt annab nõu presidendile. Suur osa ajast oleme veetnud või millal, vehkis sellega, et ma olen külastanud kongresmen senaatoreid, selgitamaks Eesti seisukohti, positsioon. Lisaks sellele, siis on niisugused konkreetsed probleemid, millega oleme tegelenud näiteks kindralmajor Einselni pensioniküsimus, mis on olnud päevakorras kus meil õnnestus leida üksmeelt senaator McCaini, ka, kes on nüüd esitanud lisakaitseministeeriumi eelarvele, mis võimaldaks siis kindral Einselni oma pensionit saada tagasi. Siis kolmandaks tegeleme Eesti tutvustamisega kui üks edukamaid Ida-Euroopa riike. Noh, üks näide oleks selline, et ma kutsusin Washington paavsti toimetajat lõunale ja seletasin Eesti majandusedu ja siis natuke aega pärast sõda. Kuna ta ilmselt oli flat huvitatud, sellest ilmus siis Washington Posti esileheküljel pikk artikkel just Eesti majanduselust. Millised väljaanded ja kas üldse on teinud teiega põhjalikke isikuintervjuusid? Ma pean silmas seda, et kas keegi on huvi tundnud teie kui suursaadiku taustast. Tähendab Ameerikas? Bill Clinton tundis huvi selle vastu, kui ma käisin iga-aastasel sele diplomaat vastuvõtul surusime kätt, teises küsis, kuidas ma saadikuks sain, siis ma seletasin, siis ta raputas mu kätt edasi. Kordas mitu korda, ma olen väga liigute, ma olen äärmiselt liigut, et ma olen tõesti liigute. Kas diplomaatilises korpuses Washingtonis on veel sarnase taustaga inimesi, kes oleks loobunud oma kodakond? Sest Läti suursaadiku ajaks Kalinin on samas olukorras See asjaolu on pälvinud mõne suurema Ameerika väljaanne tähelepanu. Ei no mitte eriti. Keegi ei ole selle vastu mingit huvi tundnud, pigem on huvi selle vastu, mis juhtub Eestis ja kuidas on vaheaja kord Venemaaga ega noh, see keskendumine isikule poleni tavaline, ütleme diplomaatilises korpuses, kui näiteks on vahetevahel siin siin ajakirjanduses Millised on suhted diplomaatilises korpuses suursaadikute vahel, konkreetsemalt tahaks teada teie ja Vene suursaadiku suhete kohta. No pärast seda, kui ma avaldasin muret Selle üle, et väed nagu ei lahku Eestist ja ütlesin, et üheks põhjuseks, miks me tunneme muret, on see 14. armee Moldovas on ja nagu ei ole vene kontrolli all, sest iga kord, kui nad hakkavad seal midagi tegema, mis on ebameeldiv, siis teatab Moskva, et neil ei ole mingit pistmist sellega. Aga teiselt jätkub 14. armee oma tegevust ja keegi takistada, neil tähendab seda. Ma olin väljendanud ühele ajakirjanikule, kes siis tsiteeris. Ja siis pärast seda ilmus siis. Vene suursaadiku Lukini kirjutis Washington postis, kus ta ütles, et vastupidiselt neliteistkümnes armee on toonud rahu ja stabiilsust ministriäärse piirkonnale, mis aga ei mõjunud. Selline konstateering ei mõelnud eriti positiivselt, ma usun, et kui, kuna kõik teavad, milline üksus on toosama 14. armee, mida ta teeb seal, et kui Venemaa ütleb, et ta on toonud rahu ja stabiilsus, siis see mõjub. Negatiivselt otseses suhted pole olnud kõige, ei ole kohtunudki. Põgusalt põgusalt mööda minnes. Kes varustab teid kõikvõimaliku taustamaterjaliga, ma pean silmas olulisi Eestit puudutavaid artikleid, mis ilmuvad iga päev üle maailma, ikka kuskil näpuotsaga. Midagi on. Välisministeerium saadab meile seda, mis on Eestis ilmunud ja olulisemaid artikleid ka mujalt. Meil loomulikult ei ole mingit probleemi. Ameerika ajakirjandusega, on, meil tuleb. Käib iga päev. New York Times, Washington paus. Aga kui te olete nüüd siin, siis kas välisministeerium näiteks andis teile edasi Jüri Luige artikli, mis ilmus paar päeva tagasi? Ja ausalt öeldes ma sain selle kätte juhuslikult paar minutit varem, kui ma oleks välisministeeriumist saanud, kuna ma külastasin oma endisi kolleege Raadio Vaba Euroopa juures ja seal oli see käes, nii et aga siis, kui ma läksin välisministeeriumis oli seal ja et informatsioon liigub suhteliselt hästi No te olete olnud ajakirjanik, kas te olete nüüd ka suursaadikuna midagi kuskil kirjutanud? Mul ilmub minu ülikooli hilistajaskonna ajakirjas klambija Khaled tei. Seal ilmub üks kirjutis. Kus ma ässitan siis. Minu endist ülikooli aitama Ida-Euroopas Eestit kaasa arvatud, noh, eeskätt Eestit, aga et ma ei tahtnud nii, nii ütleme nahaalselt seal käia, et tuleks, tuleks abistada ist Eestit, aga no et neid kogemusi eriti poliitfilosoofiast kursused, mis kuuluvad, ütleme, kohustatud kohustuslikuks lektüüriks. Parimates Ameerika ülikooli peaksid tulema ka Ida-Euroopas ja kuna selgelt puudus paljude materjalide jäärajal kui me mõtleme selle peale, et probleem pole mitte ainult marksismi-leninismi, sest Ida-Euroopas kas Eestis kaasa arvatud jäi juba enne marksismi-leninismi tulekut või sissetoomist, jäi ikka puudu. Väga paljudes autoritest, eriti inglise ja prantsuse valgustusajastu filosoof, viiest, mis õieti lõigi ilus lääne demokraatiale. No, ja kui me nüüd räägime natukene igapäevasem nendest asjadest mis toimub saatkonnas ja saatkonna ümber, siis millised on teie ruumid, kus, kus te paiknete Me asume 10. korrusel ühes. Kontorimajas Washingtoni kesklinnas ja seal on meil siis. Kabineti üks Peeter Simson kell üks minul Eerik Krossil, siis on kaks töötuba, siis on üks väike niisugune nurk, kus seal paljundusaparaat ja nii edasi see on suhteliselt lihtne. Millal toimub volikirjade üleandmine reedel, kolmandal septembril? On see kindel? No eile teatati, et on toimub kolmandal septembril. Siin siin on niisugune asi, et inimesed seisavad järjekorras, mina olen praegu neljas. Kui ma saabusin kolm, tulevad teiega koos, noh see on ajastatud nii, et tuleb üks, siis tähendab see kõik toimub ühel päeval. Nad on Ameerika, teeb seda nagu. Piviisiliselt, et kui ma saabusin, olin ma 16. inimene seal selle seal saabumise järjekorras, eks ole, ja siis, kui siis kutsuti neli või viis, siis praegu on neli või viis, siis nüüd veel ainult kaks ja pool kuud, kus ei ole üldse kedagi kutsutud. Ja nüüd mais kuulsin, et need on Järgmise nelja kord minna minu Šveitsi suursaadik, kes aeg-ajalt helistab ja küsib, kas pole midagi kuulnud. Kas seal valitseb mingi eriline protokolle, etikett. Me oleme kuulnud härra Matsulevitš mälestusi sellest tähelepanuväärsest hetkel kui ta, kui ta kohtus baltisaksa soost kõrge ametnikuga selle tseremoonia ajal ja vahetas eestikeelse tervituse ja sellest on üsna paljud ajakirjanikud kirjutanud. Milline on Haanja Ameerikas, kas on seesama ametlik, sama lihvitud on samuti teada värvi lips tuleb ette panna. Esiteks, Ameerikas on see märksa vähem formaalsem. Kantakse ülikonda näiteks mitte nagu Inglismaal, Rootsis, kus, millist ülikonda? Tööülikonda tumedat ülikonda sellega kõik piirdubki ette kirjelduse. Abikaasal tuleb peab olema selles kleit, mitte püksid või on võimalik kanda rahvusring. Kas maani kleit? Ei, täiesti niimoodi, rahulikult võib astuda. Ja just nimelt rahul. On seal mingi eriline selline kõnetlemis viis või on need sõnad ette nähtud, mis te peate ütlema? Tähendab vahetatakse need formaalsed sõnavõtud, mis on juba ammu kirjutatud ja Mida ma pidin yle andma? Päev pärast omas saabumist olime noh, see on kohustuslik, et et kõne peab valmis olema. Ja siis siis vahetatakse ümbrikud, kus, kus on need sõnavõtud olemas, need on. Clintoni sõnavõtt on juba steitpartnerite poolt valmis kirjutatud, siis me vahetame neid paberit, siis siis taimel niisugune informaalne istumine, kui pikk see on? Mitte eriti kuni pool tundi. Nii et on siiski võimalik rääkida nii inimese moodi teisega. Kas te jääte nelja silma alla? Ei, see toimub nii perekond perekonnaga, nii et sa nii. Nii et seal on siis proua Clinton ja seal Clinton ja president Clinton ja siis ma ei tea, kassist, ma ei tea, aga siis ma võtan oma Uku kaasa ja vaatame, mis juhtub. Et ma loodan, et kohanenud peale pikka Euroopas viibimist suhteliselt hästi. Kuigi seal on masinas, on neetult palav. Kas kogu aeg läbi ja ei noh, siiamaani on palav, ma saabusin mai lõpupool ja siis oli juba ma ei tea, ma 30 kraadi sooja ja on pidevalt kuskil selles piires. Te olete Eesti kodanik ja olete meie suursaadikuna Eesti riigi palgal, kas ma olen mingi vea teinud? Nii, kas Eesti riik suudab teile maksta sellist palka, et suursaadikuna ei pea häbenema? No ei ole vaja häbeneda, tähendab, me elame märksa lihtsamalt kui teised suursaadikud, millesse lihtsus seisneb. Meil ei ole autojuht. Auto on üheksa aastat vana, nii et meil on üheksa aastat vana, sihuke esindusauto. Seal heas korras, Mercedes, mis seal sõitnud, 135000 kilomeetrit. Sõidate ise? Ma, kui ma sõidan autoga, ma sõidan ise või muidu ma jalutan metroojaama ja siis sõidan metrooga tööle. Kas on oodata, et lähemal ajal Washingtoni suursaatkonda läheb veel ametnikke Eestis? No meil on kavatsus sinna tuua veel üks majandusnõunik, meil praeguse see kasvas majanduslik huvi Eesti vastu on jõudnud nii kaugele, et üks inimene ei suuda kõike ära teha enam. Kui te nüüd üritate Eestit esindava poliitikuna analüüsida seda, miks on Eesti poliitikas nii palju ajakirjanikke näiteks teie isegi Arvestades, et president Clintoni põhiline nõuandja välispoliitilistes küsimustes instroop autot, kes oli ajakirjad, taimi juures, toimetaja, siis see on täiesti normaalne. Eile ilmus News riigi number, milles oli väike Eesti osa sees, et kas see on tavaline. Et väikesed riigid suudavad läbi murda sellistesse ajakirjadesse. No tähendab, see on suhteliselt tavaline, see on reklaamiväljaanne õieti. Nojah, meil on seda esitatud kui midagi midagi täiesti erakorralist, nagu sajandi sündmus. Eesti jaoks on see kindlasti, tähendab see on tavaline selles mõttes, et et riigid, kes soovivad ennast tutvustada, et investeerijad tuleksid sinna tavalised, selliseid vahendid, see on, ütleme nii tavaline sellistes väljaannetes nagu The International Herald Tribune Inglismaal ilmuv Kaanamest taim nuus võik avaldavad selliseid lisa. Lisa voldikuid. Te käite koos suursaadikud, ma mõtlen kaks korda aastas, kas seda jää, mitte liiga harvaks? Ma olen märganud, et ülejäänud suursaadikuid, kes lähemal on käivad siin ka vahepeal, sageli, kasutades kõikvõimalikke visiite hetkeks Tallinnasse põikamiseks ja nii edasi. See probleem peaks olema teile eriti kuum, kuna teie olete sündinud ja kasvanud väljaspool Eestit. Noh parafraseerides Karl Ristikivi, tuleksin küll, aga rahapuudus on ees lausa nii. No see on suhteliselt kallis sõita siia Ameerikast ja me ei jõua. Kes teil, härra suursaadik, on Eestis kuskil elada? No. Nagu sakslased ütlevad jail. Mul on valmimas laut, Abja, nüüd linna lähedal. Seda elamuna kasutada. Ei no sellepärast, mõtlesin ma, mul on, aga ei ole. Ja nüüd on olemad taodelnud varast Sõõrumaa ja üürida mõneks ajaks, ma ei tea, kas see läheb läbi. Kus see on, palun? 34. Nii te tekitate endale siia mingi koha, kus te saate peatuda. Tahaksin küll. Millal te viimati käisite? Eestis laiemalt sõitmas Lõuna-Eestis näiteks kolm kuud tagasi, enne kui Malacusesid? On teil mõned paigad, mida te saate nimetada endale lähedastele? Tartu abi ja Hiiumaa Tallinn? No ja kui suur saatkonnal oleks käsutada üks oma raha, mida ta peaks vajalikuks osta endale hoone. Kas Lätil ja Leedul on oma majad Washingtonis? On on, aga need on head, aga noh, nad on korralikud saatkonnahooned, aga neil on kogu aeg olnud Washingtonis. 20.-st aastast meil ei ole kunagi olnud hoone seal kui sageli tekitel tarvidesse inteni New Yorki, kus meil on Vene suursaadik. Suhteliselt sageli, aga need ei ole omavahel seotud, tähendab mees, suursaadik ÜRO juures tegeleb ÜRO küsimustega ja mina tegelen Ameerika küsimustega. See tähendab, et teie ÜRO-s üldse ei käi roos ise mitte oma esinduse juures. Jah, aga tähendab ÜRO-s, seal on meel oma esindus. Kes on, nemad ajavad asju ÜRO-s, on see tavaline, et riikidel on kaks esimest Ameerikasse? Suurematel rohkemgi. Aga on väga tavaline, tähendab, see on lausa imelik, kui ühel riigil ei ole. Minu teada on vaid vist kolm või neli riiki, kes, kellel on üks esindus ÜRO ja Ameerika peale ja need on Albaania. Ja siis mingi Micruneesija kuskil. Mis on see küsimus, mis kõlab? Teie suursaatkonna uksed. Kõige sagedamini peale tervitust. Kuidas ma saan viisa Eestisse? Te annate ka viisasid, räime ei anna viisat, kuna USA kodanikel on viisavaba sisse, said Eestisse. Mis on järgmine sagedam küsimus. Kuidas ma saan Eestisse sõita? On teil olemas lennuki ja ja kõikvõimalike transportvahendite ajad või kas te annate sellist reisibürood taolist informatsiooni? Tunneme me suuname inimesi reisibüroode juurde, kuna see informatsioon on seal olemas. Ja siis tame, Arg, ütleme seal kõige tavalisem sõit on üle Soome ja rääkige oma oma reisibüroodega. Neid küsimusi, mis tunduvad võib-olla teile praegu imelikult, sellepärast et ma tahan teada, mis sorti inimesed teile tulevad, kas teile tulevad tõesti turistid, reisumehed või on inimesi, kellel on selline abstraktne himu investeerida kuskile või näha võõraid maid või kes neid inimesi? Vähestele natest tähendab, investeerijatel pole kunagi abstraktset huvi, me oleme väga konkreetsed huvid ja nii, et nad väga konkreetselt tahavad teada üht või teist asja ja see on nende küsimustele vastata. Üldiselt jah, ja kui ütleme, kui on väga spetsiifiline, siis härrassinski, helistab Tallinnasse ja uurib ja leiab vastased mis on olnud kõige spetsiifilisem küsimus, kui siin neid ärisaladuse eino, tähendab te sisuline küsimus, tähendab, üks asi, mida sa saad, On on vahendanud, on üks suhteliselt suur investeering Kuusalu valda ja noh, siis see läheb üsna tehniliseks, et et noh, kas sel ja sel päeval oleks võimalik kohtuda selle ja selle inimesega, noh, see on tõesti nagu väga tehniline. Seda muidugi ma tean, et Bonnis on suursaatkonnale, oleme sellega, et et Saksamaa ei ole ju mitte väga kauge riik, vahel satub sinna inimesi, kes satuvad kaubamajades varastama, satuvad Saksamaal vangi ja siis peab saatkonna rahvas tegelema nende inimestega, kes on Eesti kodanikud, aga kes on kuidagi seadusega pahuksisse. Kas teil on ka selline problemaatika päevakorral, seal? Otseselt mitte, tähendab probleem, mis see õieti ei kuulu, minu kompetentsi. Aga millega olen pidanud nagu vähemalt natuke seal vahendama on, et Kanadast ja ma ei ole akrediteeritud. Kus üks laev ja seal laeval oli, noh küll mitte Eesti kodanikud, aga eestimaalased, kes olles seal laev, pidin minema remonti ja siis olles seal olnud oma seitse nädalat, otsustasid, et nad võib-olla võiks nagu paluda poliitilist asüüli. Ja siis tekkis selline probleem, et kaheksa laeva meeskonnameest olid taandunud karantiin süüdi, kuna Eestis rikuvad inimõigusi. Ja mis sellest naisest sai? Tähendab, see Kanada, võtab sadama vaatluse alla ja vaatan, mida teha. Kuna Kanada välisametlik seisukoht on alati olnud, et Eestis ei toimu mingeid inimõiguste rikkumisi, siis siis vastus on nagu saab olema. Kindlasti ootuspärane. Aga seal on selline seadus, kui siis nad on kohustatud siis alustama mingit juurdlust. Nonii, mis te arvate, kas juurdlus alustatakse nende konkreetsete kaheksa inimeste puhul tänased tehakse, kuna need on ametlikud. Selliseid rikkumisi Kanada ei näe midagi halba meie seadustes, nii et ma eeldan, et läbiste saavad eitada, vastas aga ma eriti ei ole, sobib praegu seda rohkem kommenteerida ja pealegi seal pole minu asi lihtsalt, et ma olen geograafiliselt lähedasemad. Mis põhjusel satuvad suursaatkond, mida ja kas üldse selliseid päris tavalised inimesed, kes tulevad Ameerikasse kas õppima või, või mingil moel on sinna tööotsa leidnud või on lihtsalt õnnekütid ülemaailm on suur hulk inimesi, kellel on see niinimetatud Ameerika unistust peas. Me oleme tegelenud väga edukate eestlastega, kes on, kes töötavad näiteks maailmapanga juures või rahvusvahelise valuutafondi juures. Sageli käivad meil inimesed, kes on mingi vahetusprogrammi kaudu jõudnud Washingtoni. Aga mingid hätta sattunud inimesed, dokumendid, raha kaotanud inimesed jõuavad teieni, aitad. No me aitame neil, aga meil õnneks pole siiamaani selliseid probleeme olnud, mitte ühtegi seelikule sattunud. No ma olen seal ainult olnud kolm kuud, nii et selle ajavahemikul ei ole mingeid probleeme olnud. Kas on olnud inimesi, kes on olnud teie kui Eesti riigi esinduse suhtes vaenulikud? Üks Ameerikast kitsa preenik kirjutab meile siukseid kirju, millest on võimatu aru saada, niuksed koosnevad niukestest juhuslikest ajalehtedest välja lõigatud sõnadest ja kas siis tuleb mingi sõimusõna, aga me ei saa sellest aru, nii et see on seal küll vaenulik, aga muidu on suhtumine olnud pigem väga. Siin pean väga oluliseks seda, et noh, nagu ma olen siin palju rääkinud, on Ameerika ajakirjanduses leidnud Eesti majandusreformid väga-väga sooja kajastus ja seetõttu on eriti poliitikute seas on neid eriti kongresmenid ja senaatorid olnud eriti soojad meie suhtes. Kõige olulisem oli siis maailma enim loetud äri- ja majandusajaleht opi dialoogi, kus avaldati pikk artikkel selle kohta, et Eesti kroon peaks olema rahanduslik mudel Venemaale. Ja seal siis üks majandusteadlane, kes oli väga põhjalikult uurinud Eesti rahareformi ja uurinud neid kulutusi, oli vaja selleks ja võrdles neid nende kulutustega, mis praegu esitatakse lääneriikidele Venemaa poolt, et läbi majandusreforme jõudis järglased proportsionaalselt märksa vähem raha on läinud Eestisse, kus nad saavutatud märks laiaulatuslikumad reformid kui Venemaal ja tõesti Venemaaga meeletuid summasid saada lääne käest ei vaja neid, mis on, mis puudub. Venemaal on see poliitiline tahe, et läbi viia neid raskeid reforme, mis tõepoolest tekitavad raskusi inimestele aga samas ta väga nii põhjalikult argumenteeritud, kui kui Venemaa ei võta selliseid samme, siis raha läheb lihtsalt kaduma jättel läänemaailmal pole mõtet nii palju raha pumbata sinna arvestades, et Ameerika, mis niikuinii on keskendunud märksa rohkem sisepoliitikale ja lisaks sellele niuksed täiesti ootamatu, meeletud kulutused tulnud seoses nende Kesk-Lääne uputustega mis vajab saju miljardid dollarid nad lihtsalt ei suuda nii palju raha anda Venemaale ja seetõttu on huvi Eesti reformide vastu eriti suured, sest siin on üks konkreetne näide. Ühest riigist, mis oli mõni aasta tagasi täiesti tüüpilises Nõukogude majandussüsteemis ja ei näe, tuleb asjast välja. Ma paluksin tilka teie lõhi ankeeti, kus te olete sündinud, millises perekonnas, kus kohas, kus koolis käinud. 26. detsembril 1953 Stockholmis. 57. aastal kolisime Ameerikasse, kasvasin üles. Mis see tähendab väljaspool New Yorki? Üle George Washingtoni silla väikses alevikus nimega Leon ja. Mis väga sarnaneb nõmmele? Lõpetasin lambi ülikooli füsioloogilisi eksperimentaalpsühholoogia alal magistrikraadi Pennsylvania ülikoolis samal alal. Ja siis noh, tähendab hakkasin igasuguseid asju kirjutama, läksin tööle analüütikuna Raadio Vaba Euroopa juurde, kus oli analüütiline uurimisosakond, kus ma kirjutasin artikleid Baltikumi Eesti kohta inglise keeles, siis ma siirdusin 88. aastal Eesti toimetuse juhatajaks. Oli seal kuni märts 1993 Jüri Luik on öelnud ajakirjanikele peale oma nimetamist Eesti vabariigi kaitseministriks, et tema ei ole teinud teadlikult karjääri, kuidas teiega on? Ma oleks raske öelda, et ma läksin teadlikult mingit karjääri teinud. Nendel vastas oli. Ma ei ole. Üldiselt on tavaks, et suursaadikud esindavad ühte riiki mingi kindla fikseeritud aja. Ja nagu me ennist mikrofoni avamise eel selgusele jõudsime, võiks olla kuskil viis-kuus aastat, arvate teie? Mis saab teist peale seda? Vaatame kuidas mujal maailmas see asi on, kas üldjuhul on suursaadikud mõnda aega oma asukohamaal ja hiljem toidavad suursaadikukohuseid mõnes teises riigis? Tähendab, see on täiesti niisugune lahtine asi on mõnes riigis nagu Ameerikas on seal väga kindel aeg ja siis tullakse tagasi. Kuigi, ütleme. Sellepärast, et need vahetused algavad tegelikult juhul, kui selleks on viis aastat juba üsna varsti, kuna on suursaadikuid, kes on viibinud oma riigis juba kolm aastat. No praegu see, see pole veel otsustatud, milline saab olema mõned riigid, näiteks on olnud esindatud Ameerikas kümneid aastaid ja noh, see on sama mujal ka. Tuletage meelde, et härra Jaakson on esindanud Eestit märksa kauem Kui keegi veel oli viis aastat millised on teie plaanid Eestiga seoses, te ütlesite, et üürita siia endale elamise. Kas te olete mõelnud Eestis ka selle peale, mida te võiksite teha? Võib-olla 10 20 aasta pärast, kas teie olla Eesti kooli näiteks? Aga loomulikult, aga mis tuletage meelde mida saanuks inimene ennustada oma elukohta 10 aastat. Tagasi, ja see tähendab, et teile mingeid plaane Üldiselt plaanimajanduse meeldib olla nii et ei, ei ole selline, nagu enamjagu lääne inimesi teavad, üsna täpselt, mida nad teevad kahe-kolme aasta pärast. No ma eeldan, et kahe või kolme aasta pärast esindada Eesti vabariiki Washingtonis. Mis te nüüd arvate? Ma usun, et see küsimus teeb teile endale ka mure. Te võite sellele küsimusele vastamata, mis juhtub meie suursaadikutega siis, kui valitsus vahetub? No ma ei tea, ma usun, et midagi suurt. Keda te eesti poliitikutest kõrgemat hindate? No ma ei kommenteeri sisepoliitilisi küsimusi, ma tean, et on suursaatkondi, kellel on probleeme meie poliitikute Äkvisiitidega, millest nad ei teata välisministeeriumisse, mis tähendab, et suursaadikud ei saa teada sellest, et mõni Eesti tipp-poliitik on saabumas sellesse riiki, kus on olemas suursaadikud. Kas Ameerikas nii kauges riigis on olnud sääraseid juhtumeid ette? Ja siiamaani ei ole mingi probleem olnud just vastupidiselt on kõik väga-väga hästi ette valmistatud ja me oleme hästi informeeritud ja kui inimesed talle Washingtoni, me läheme neile vastu praegu nendega kohtumistel koos no nii kuidas vaja tähendab, on kui on väga detailne konkreetne asi, mis puudutab üht või teist ministeeriumid, siis loomulikult mitte, aga noh, siis kui minister Luik tuli rääkima vägede väljaviimisest, siis ma saatsin teda ja arutasime asju koos. Peatselt tuleb nüüd Washingtoni Eesti Panga president Siim Kallas. Ma usun, et tema kõnelused, maailmapanga juht, sellised, kus ei ole vaja Eesti suursaadikult. Küll aga läheme talle vastu. Te ei ole eraldi ettevalmistusega diplomaat, kas teil tuli õppida protokolli etiketi? Ei, no see on enamasti endastmõistetav värjata, ütleme üksikasjades, kus need asjad on nagu üsna spetsiifiliselt iga riigi puhul ja selle jaoks lammast, protokolliraamat. Ja see ausalt öeldes tähendab diplomaatia kõige kõige väiksem osa on see pähe topitud osa, kuidas milliseid riideid kanda, millal see ei ole oluline, oluline. Mida sa räägid? Ja kui me nüüd räägime sellest, mida me räägime või mida räägivad meie poliitikud, siis kas meie poliitikud on üle saanud sellest krampis mis on neil kaasas kooskasvatusega ja minetanud oma kodu villasuse ja, ja sellise liigse maha läheduse vast. Kas teil tuleb nende pärast häbeneda kunagi? Mul ei ole vaja seda teha, need inimesed, kes on Ameerikas käinud nendega pole mingit probleemi. Küll teeb muret, kui lugeda vahetevahel mõningaid avaldusi, et noh, ega meil ei seda Vene maadega seda läänt vaja ja noh, kui seal on niukene, täieligi isu, latsionism on vist see, mis, mis kahjustaks. Me iseseisvust kõige rohkem. Aga ma ei tunne häbilistel mure, et vahetevahel avaldatakse selliseid seisukohti, nagu, et me ei peaks ülejäänud maailmas üldse nalja tegema, tähendab tuleb arvestada, siis kõik arvestavad ja iga riik arvestab sellega, mida teised ütlevad, arvavad, et see on täiesti loomulik ja see kuulub lihtsalt iseseisva riigi käitumise hulka. Arvestatakse, mida naabrid ja kaugemad arvavad ja tehakse oma järeldusi sellest. Kas minna vastu. Kui kaasa. Ja kas on üks asi, mis on selle kolme kuu jooksul, mis te olete seal olnud veidi enam küll maikuust saadik põhjalikult ära tüüdanud. Ajaleheartiklid. Mis ei puuduta otseselt Eestis, aga kust nagu endastmõistetavalt keegi virutab mingi lause, et nagu rikutakse inimõigusi Baltikumis nagu diskrimineeritakse venelasi Eestis. Sest sellel ajal nagu suhteliselt raske reageerida, sest ühe lause peale niivõrd tundlik olla, siis tähendab kui saatekirja selle peale siis siis ennem nagu natuke narr välja. Ma olen küll avaldanud ajakirjas tim Kirja, kus Ma noh, see oli reaktsiooniks ühele otsesele rünnakule ja noh Me faktide moonustamisel, mis ilmusid ühes artiklis, mis konkreetselt siis või oli kirjutatud Eesti kohta, tõsi küll, ainult Moskvast mitte, mitte Tallinnas. Ent see on hoopis teine asi, kuigi kirjutas otseselt, aga möödaminnes keegi ei ütle midagi seelselt mida teha. Sest noh, ei kõlba nagu hakata kohe kirjutavad pika seletuse selle kohta, kui lihtsalt poole lausega mainitud, et nagu rikutakse inimõigusi, nii et tean teid siis ära tüüdanud. Õnneks neid eriti palju oli, aga nagu igaüks Olite te rõõmus, jõudes taas Ameerikasse, kus te olete kasvanud ja. No ma ele palunud Ameerikas elanud ligi 13 aastat, nii et Meeldib see teile. Olete oma eluga rahul? No ma olen eluga rahul, on raske öelda, tähendab, see on nagu te ise teate minu ajast vaba Euroopas, kui te külastasite seal, siis siis et see elukoht pole nii oluline, vaid tegevus ja tegevus on üsna hoogne ja ma tunnen rõõmu sellest, et ma olen pidevalt kuskil midagi tegemas kirjutamas, kõnelemas seletamas. Mäge oletame, et ma olen jätnud oma küsimustega hõlmamata midagi, mis teil väga südames kripeldab. Mida te tahaksite öelda neile inimestele, kes neid praegu kuulevad, mis see on? No ma loodaksin, et, et kuulajad oleksid sama optimistlikud Eesti suhtes, kui on välismaa. Ja see on see asi, mis on ka kõige rohkem silma torganud. On kui optimistlikud inimesed vist on, Eesti puhul? Ma meenutan ja mul on üks tuttav, kes oli äsja naasnud ühes naaberriigist lõuna pool asuvast naaberriigist. Kui ma nägin teda, küsin, kuidas on, ta soovitas valitsusel doteerida eesti rahval tasuta sõit tolles samas lõuna pool asuvasse mitte kohe otsekohese riigi juurde. Et vaadata, kuidas asjad on mujale. Ja lõpetuseks, kuna meie jutu hakib muusika, mis saab siia hiljem valitud, siis on teil võimalik valida praegu üks laul, mida te tahaksite kuulda nüüd peale seda, kui me praegu oma intervjuu lõpetame, mis on? Sibeliuse andante Fess Tiivo.