Noh, mina seal metroojaama läheduses praegusele kotti metroo, seal oli tohutult, siis madratsid maas ja metroo kasutati variandina. Kas te olete hiljem Moskvas käinud ära tundnud neid kohti, mida siis noh, seda ei mäleta mina ise kus ta mulle pahast rääkinud. Pereema on meenutanud, kuidas ma esimese hõiska ma võin jõudnud Tallinnasse, oli minu esimene öise tuppa tulles, et tema ema siin räägivad kõik tänaval eesti keeles Seda on ema rääkinud. Kui sa üldse mõeldus, teie lapsepõlv, Tallinnas tuleme tagasi, siis elasime Tatari tänaval see puumaja, kus vastas on seesugune kaarega sugune kivi. Ma ei tea, mina ei ole Tallinnas. Tatari tänava keskpaigas umbes Tatari 32 vist oli seal. Ja seal elasime aasta või poolteist ja siis me kolisime meriväljale. Ja meriväljal. Me elasime selles majas, mille pärast siis Juhan Smuul. Ja siis me kolisime 52. aastal tagasi. Noh, kas te mäletate midagi nendest ainetest, mis öeldakse olevat omased 40.-te lõpule 50.-te algusele, mäletate oma lapsepõlvega seoses mingeid mingeid selliseid meile loomulikult ma olin siis juba suur inimene. Noh igasuguseid asju. Peeter Olesk, kes oli meie saates paar nädalat tagasi, ütles, et temaga ta poliitikusse poliitikasse minekut väga loomulikuna ja ei ole iialgi sna peljanud ja kartnud isegi sellist küllalt ohtlikku ministriportfelli, nagu olekski käes on ja sellepärast, et tema pere oli väga poliitika keskne ja tema kodus räägiti poliitikast kogu aeg. Kuidas oli teie kodus, räägiti ka poliitikast, noh, põhimõtteliselt kui lilleõhtul, sellepärast et tol ajal oli niiviisi, et inimesed olid töölile õhtuni 10 11 12-ni, aga ma olin ka nisugune poole üleval istuv laps, uudishimulik ja lubati ja lubati või lihtsalt kuskil nuka taga. Igatahes ma olen, noh, mind huvitas, suured ennast rääkisid. Ja, ja noh, eks ma juba hakkasin varakult lugema ja noh, üldiselt ma olin nagu sain aru, mis nad rääkisid. Ja tõesti ka ütleb, et ma olen ka kasvanud uuest nii-öelda poliitika keskel ja mul olid üsna varakult oma arvamust. Milline see oli. Väga mitmesugune, tähendab see peab muidugi arvestama seda, et, et tol ajal lapselapse jaoks poliitika oli väga erinev see projekt, mis oli koolis see poliitika misele lehes sõber eetika, mis oli siis kodus, millest räägibki, sest vahel söögilauas Need olid kõik erinevad asjad. Ja näiteks koolis oli samuti erinev poliitika, kui ta läks, õpetajad rääkisid õpilased omavahel ja kuna mina käisin koolis mingi aja näiteks Pirital, kus oli väga paljus nihukest meri, mille laps ja nii edasi, kellel kodustel keldrites toimingutega igasugu vanu joonest võrdluses, noh, nüüd me lugesime kuskil viiendas klassis ja arutasime, et teil oli, mis oli Eestis toimunud ja ma olin läbi lugenud kogu laste rõõmu tunda juba kuskil kaheteistaastaselt ja, ja siis, kui me olime suvel maalis seal keldris huvitavat nali. Muret teeb, mis olid läbi loetud, noh, nendest 10 12 aastased lapsed nüüd arutada on väga elavastamist vanematele tekkinud probleemide lugemisvaraga. Ja mul ei olnud vanemaid, mul oli tema kasuisa Siberis laagris. Ja noh ma arvan, et ega need rääkida ja paljud ka väliselt, aga teised asjadele, mis me oleme sõbrannadega koolis rääkisime, aga siis ma ei pidanud seda kõike kodusele rääki teemani väga tuntud, sel ajal, kui teie olite laps, kas te tunneksite mingeid privileege enda nahal ütled jah, räägime natuke siis sellest, see ei ole niisugune üldine asi, sellepärast et minu kasuisa, eks ole, arreteeriti viiendal aastal. Vanast astumast õhtut 50. 50 inimeste vahel. Ja noh, ühesõnaga lapsendas nagu kaks järku tähendab üks järk, kus ma olin siis nii-öelda ministri lapse teine järku maalin represseeritud lapsena nadolid üsna erinevad menetlema. Ja sellepärast erinevad mälestused, kas see, mis hiljem tuli, oli kuidagi väga karmima reaalsuses? Noh, kõik oli karm, endale ka karm, mõtlesin, mõtleb laps, ma sain aru, mis räägiti, ma saan aru, mis ümberringi toimus. Elasime majas, mille meile vastasele toidupood, kus inimesed ei tööle või suhkrusadades neid laenata, mõnikord sapised, Lott, naelad. Ühesõnaga ei saa ütelda, et ma ei oleks noh, nagu näinud ja mõelnud ja aru saanud ja ma ütlen veel kord, et noh, ka laste vahel olid keskustele küllalt elavatele. Siiski Pille räägib, et maailm on üsna mitmekihiline. Kas teil on sellest lapsepõlve maailmast kaasas mõni sõber, kes tunneteid tõesti lapsest saadik ja tunneb ta ikka praegu ja te suhtlete praegu elada? Jadana. Välistamine enne mõni klassiõde klassi, peaasi et nagunii väga. Ma olen käinud praegu mitmes ülikoolis ja sellepärast ei ole nagu niuksed ühte klassi olnud, sellepärast et ma alustasin kooli Tallinna linnas, eks ole, siis ma läksin ära meriväljale sinna, mõtlesin Piritale kooli. Ma tulin linna tagasi, läksin seitsmendasse keskkooli, noh ühesõnaga ma olen vahetanud kolmneli kooli. Seetõttu ka noh, ei ole nagu oleks tuuste klass, aga mul on jah, ma olen mõned klassiõed, kellega ma olen siiamaani vähemasti vägagi tugev emotsionaalne side, kuigi ma ei puutununa tihti kokku. Halidel kutsevalikuga probleeme oli. Millised olid need suured valikud? Mul oli suur probleem, mida tol ajal see oli 57. aastal, kui ma keskkooli lõpetasin, arutasid kaja lehed, saan öelda, et võtsin füüsika ja lüürika vahekord. Mul oli kaks võimalust, ma tundsin väga suurt huvi igasuguste sihukeste loodus Polaarteaduste vastu, tollel üldse loeti teaduslikke raamatuid nendega kooliõpilaste hulgas igast huvitavat füüsikat, huvitavat keemiat ja nii edasi. Ja siis oli, just, oli tekkinud selline asi nagu elektroonikat juhtidest. Ja mul oli suur tahtmine minna õppima elektroonikat yhtegi, punases räti. Ja siis, ja siis oli mul teine sama tugev tahtmine oli tegeleda luule, kirjanduse ja niisuguste asjadega ja need oled küllaltki võrdsed. Ja mul oli väga raske otsustada ja seisma ja otsustasin, et ma olen aasta nagu mõtlen ja lähen vaatan, mis elektroonika jaoks ikkagi on. Ja siis ma läksin jaja sellel perioodil, selle tulemus oli see, et ma ütlen täpse filoloogiat. Tädi istunud üldse ei ütleks, aga lihtsalt ma sain endale rohkem selgust. Peale ülikooli olite te tööl, kas kahe raadios? Ei, ma olin 44 kooli ajal, tähendab, ma läksin ära kaugõppesse, tulin raadiosse tööle 61. aastal, Te ütlesite siin taagana toimetuse ees töötasin. Kuidas uudistes ja siis ma läksin juurde saanud, aga siis juba, aga meil ei olnud seal lava peal oli juba, oli, oli juba tuli väga noor ja väga sugune. Põnev, et niisugune asi, kuidas te tundsite ennast mikrofonis? Ma tundsin ennast mikrofoni ees noh, hästi, kusjuures esimene ehmatus oli see, kui ma sain aru, et peab ikkagi mingi pektor enne valmis, praegu ennustavad meile julgesti mikrofon ilma tekstita. Aga siis esimest korda mikrofon ette minnes küll mitte otsesaatesse lindistama. Noh, mina mõtlesin, et noh, mis siin ikka valmistada, eks ole, teadagi rääkida oskan. Selgus, et peab mahtuma, eks ole, seal seitsmesse minutisse selgete lausetega ennast väljendama ja tudengile, eks ole, mingit niisugust treeningutel ei olnud, siis ma saatsin lepitaanikasse pooleli. Väljendus teie puhul lihtsalt vait. Aga, aga pärast seda pärast seda juhtunud, sest tol ajal valmistasime väga põhjalikult oma saateid. See on nagu etteheide või ei saanud enam nii lihtne fakt, aga ilmselt meie valmistusime põhjaliku küsimus, mis tekib. Kui teiega rääkida vaid 15 räägitakse, on kahtlematult see. Miks ei ole teie Marju Lauristin ära vahetanud perekonnanime. Teil on olnud selleks mitu korda võimalik kaks korda kaks korda võimalust? Ma ei tea, kas te soovite nii isiklikule küsimusele vastata. No ma selles võib-olla kõige lihtsam on see, et kuna tõepoolest minu nimega on mul seotud küllalt palju Elamusi suuremad negatiivsed siis noh, ilmselt see oli mingisugune teatud nooruslik trots, kui ma esimest korda abiellusin, ei vaheta jah, juukse jah, ära. Ja noh, teinekord on juba liiga hilja Mismõttes liiga hilja, siis mõtlesin, et noh, kui ma lähen näiteks september vahetanud noh, väga paljud kontaktid oleksid pidanud hakkama aadresse vahetama inimestele teatama, et nad on see ja noh, ma olin ikkagi seda natuke liiga tihedas suhtlusvõrgus. Nii et ei tahtnud lihtsalt segadus tegeleda. Ning kuidas on ministriamet, te olete seda pidanud nüüd juba üsna tükk aega, kas on see tervisele mõjunud? Noh, minu meelest kõik näevad, et mul paksuks. Aga see näitabki, et on alustanud. Aga üldine enesetunne on hea? No ei ole hea magada saab teha. Puhkeaega praktiliselt ei ole, milline ta ei saa päev keskmiselt kui varade lähetamine mõõta nii sõtta lähen, nii et ma lähen kella kella poole üheksaks, enam-vähem püüan olla kohal ja lõpetan ma ikka kuskil päeva kuskil gümna mihuke päevad tulevad, pikad. Olete te võtnud puhkust läinud suvel? Valitsuses otsustasime, mõtlesime ka õige. Et ka valitsus siis peab suvel võtta puhkust siis, kui riigikogu on ka puhkuse ajal, sellepärast et noh peab ikkagi olema võimalus ka ennast vormis hoida, natukene natuke järgi mõelda, sellepärast et kõige raskem ongi rahulikku mõtlemise. Kas teie peenra Mahani, ma olen alles on? Meeldib teile seal kaevata, teha, mis teil kasvab, seal nii väga ei kasvata praegu enam, sest et noh, me oleme kasutanud talvekartulid ja nii edasi. Praegu on nüüd viimane aasta, oleks rohkem moosi keetmiseks, sest pole mõtet kartulit kasvatada, läheb kallimaks, turult osta, aga moosi keetsid sel suvel kõvasti. Kui me siin kolleegidega enim arutasime, mida võiks teilt küsida veel selles küsimuste plokis, mida näen praegu just nii ta kõneleme, siis kolleegid soovisid siiski teada, kas te oleksite võtnud vastu mõne teise ministriportfelli, kui teil oleks pakkuda. Tähendab miks see teadmine teistpidi ma ütlen kohe ausalt välja, et kui oli juttu valitsuse moodustamist sellest, et me peame valitsusse minema, siis ma ütlesin, et, et noh, ainus, mida ma tahan, on on sotsiaalnivoole. Nii et seal ei teinud. Kas te saaksite seda põhjendada kuidagi? Noh, ma arvan, see on põhjendatud kõigepealt sellega, et see ütleme, kui meie erakond, sotsiaaldemokraadid lähevad niisuguse valitsusse, on selge, et nad vastutuse sotsiaalpoliitikast, et see on noh nagu meie niisugune tööjaotusfunktsioon ühiskonnas, me peame sellega tegeleda. Olete te mõelnud, et isiklikult teile on see karm, liiga raske olnud? Aga ma arvan, et see oleks kellelegi teisele ka kergem olnud. Mis on olnud kõige keerulisem? Kõige keerulisem müstiliselt kolme ministeeriumi kokkuviimine ja just tervishoiuprobleemidesse süvenemine, sellepärast need olid mul ikkagi üsna kauged võõrad, mina nägin ju nagu me kõik tervise patsiendi poole pealt patsient tihti ei ole olnud, siis Nad olla see ja peale selle suur umbusk oli alguses, et kas seda üldse vaja, kas see õnnestub, mis ühist on üldse sotsiaal ja tervishoiule ja nii edasi? Ma arvan, et see niisugune ühtesulatamise protsess ja ühtse sotsiaalpoliitika vajaduse noh, niisugune tunnetamine kõige raskem muidugi kah nende inimestega noh, küllalt erinevate taustadega mingisuguseid Ühe siiski meeskonna kujundamine, aga nüüd ma loodan, et see on enam-vähem nagu toimunud. Põhilised otsused on nagu tehtud, kõik mitteotsustused ei ole kõik tehtud otsus tuleb järjest enam teha, kui mõelda poliitilisi otsustusi sellest kuidasmoodi me peaksime sotsiaalpoliitikat välja kujundama, aga ma mõtlen, et seda ministeeriumi ülesehitamist, et see noh, nagu hakkab enam-vähem jõudu, noh, mingite sarikate. Kas see struktuur on täiendadest, mis tähendab minu enda oleme seda ikka koos teinud väga mitmed ideaalsest ministeeriumist. Et ega mul ei ole kunagi olnud ette kutsetuaalsest ministeeriumist minu ainukene töökohtadele, raadiotonaad, ülikool ja meil oli kateedris peale minu veel seitse inimest tuttavat organisatsiooni struktuur ei ole mul kunagi olnud ehitada, nii et mingit kujutlust ideaalsest ministeeriumist ei olnud. Mitu õpilast marjudil praegu on valitsuses inimesed lihtsalt konkreetselt valitsuse laua taga istuvad kaks minu üliõpilast koos minuga. Kas see segab kuidagi, kas need, mida te mäletate ruumist kaks, kolm, viis ülikooli peahoonest on kuidagi ei tulnud kaasa? Ei ole, tähendab ma pean ütlema, aga loomulik jumal küll, põlvkonnad, eks ole, muutuvad vahetuvad, lastest saavad noored noortesse võt täis, mehed varsti kõva vanaemad-vanaisad. Lõpmata jääks niisugune kord tekkinud soole. Kas vanemate lasteaiaõpetajate õpilaste vahel siis elu jääks seisma, see on täiesti kadunud. Jah, selles mõttes küll me oleme head kolleegid ja ja noh, 11 Ma loodan, respekteerivad ja üsna hästi mõistvad küll. Aga mis te arvate, kui ma esitaksin sellesama küsimuse Jüri Luigele, Indrek Kannik, küsige, kas nad vastaksid samamoodi? Ma loodan küll. Aga ma juba kõnelesin natukene ajakirjandusest ja viimasel ajal on tekkinud päris mitu firmat, kes uurivad ka ajakirjanduse tarbimist auditooriumid, kas te olete kursis nende uuringutega, mudelile rahane tuuriks, nafta ostmiseks ahasta ja keegi informeeriga niisama teid sellesama informeeri, sest see on eraomand. Siis räägime muljete pinnal, millist raadiot kuulate, teie? Ei kuule üldse raadiot? Üldse mitte, tähendab, mul ei ole selleks lihtsalt füüsiliselt aega. Ma kuulan jupiti mõnikord sõites autos autoraadiost, mis tuleb, ja see, mis sealt tuleb, sõltub rohkem sellest. Nende kolme autojuht. Ja ma kuulan mõnikord teine öösel. Vaba Euroopat. Ja hilisõhtuseid, uudiseid mõnikord jõuan kuulata, ma jõuan koju umbes seiskunud televisiooni viimane uudistesaade 11. Nii et teil ei ole kujunenud oma pildi sellest, mis toimub Eesti eetris, kui rääkida raadiot. Täielikku pilti küll ei ole, tähendab, ma olen kuulanud, eks ole, noh, tartus alles jupi kuu raadiot ja, ja Tallinnas autoraadiost, noh, põhiliselt kukud. Ja natuke raadio kahtlevad teie oma. Päevakaja, eks ole, kui keegi kõrval kuulub, aga mul ei ole praegu pilte sellest, mis tuleb eetrit. Ja kas teie olete inimene, kes otsib raadiost uudist või või loodate leida mingi meeleolu? Ei, ma vaatasin raadiost praegu kõige kommentooriumiks vooluga torukt. Kas te uudist kindlasti tähendab jah, kindlasti kõigepealt uudist, aga see tuleb nagu iseendast. Et raadiost tuleb uudis. No mis puudutab ajalehte, siis siin on asi kergem, seda võib ka tagantjärele lapata. Kas lehte ma ikkagi lugeda iga päev täispaki ja mis puudu jääb siis nädalavahetusel Tartus ja mis on teie lugemislaual leht number üks praegu hetkel, noh, kindlasti kaks on Postimehe sõnnikuleht. Kas teil ajakirjandus, õppejõuna on kahju, et mõned meil ilmuma lähedale raisatakse paberit? Põhimõtteliselt noh, kui ma tohin nii öelda, sööda tõesti, mitte mingisugune minister. Jumala pärast, need on kaks eri rolli siis noh, mulle tundub, et Päevaleht ikkagi veel ei ole noh, kujunenud mingisuguseks selgeks nähtuseks Kas kas keegi on seda lootnud? Noh, ta ei ole lihtsalt noh, ma ei tea, võib-olla tekivad Ladov lugejat vestlevad. Nii palju, kui ma tean, te käite endiselt Tartus lugemas, ajakirjandus, üliõpilased, hoian teile, lugesin massikommunikatsiooniteooriat, tudengid erinevad, väga hea, praegused tudengid. Väga, aga suund on sinnapoole, tudengid muutuvad järjest tõsisemateks, töö inimesteks. Selles mõttes nad teevad tööd toimetustes tööl ja seetõttu nad hindavad ka enda aega, hindavad õppeaedu. Nad valmistuvad väga korralikult mõõde, kui nad tulevad mul korralikult ka selles mõttes, et ma ei saanud, missugused luges, luges lugeda loetamatus käsikirjas kirjutatud referaat, et need on need tavaliselt arvuti välja trükitud ja väga ilusasti kujundatud, mis näitab lihtsalt seda, et taevased noored, noh, väga vara juba on väga sees selles uues tehnika ilmast. Ja noh, meie arutelud on selles mõttes ka võib-olla palju professionaalsemad. Kui aastaid tagasi. Kui te olete lehe lahti, siis kas te saate selgelt aru, lugedes vaadates milline on lehtede suundumus, et sellest Tartus teinud on kasu olnud ja on kasu praegu? Näete, ma arvan küll, et on Eesti ajakirjandus kultuur, et minu meelest torkavad ikkagi silma need väljaanded, kas meie aja garand koolkond Tartus loodi, on mingil määral nagu Ma mõtlen professionaalselt, ma räägin praegu poliitilistest suundumustest, sest minu meelest see oli ka nagu meie õpetusega küllalt selgelt demokraatlik ajakirjandus tähendab seda, et peavad olema kõikvõimalikud vaatad, seal esindatud. Aga kui me vaatame näiteks praegu noh, Postimees Ärileht hommikuleht noh, on tüüpiliselt need, kus on meie diplomiga inimesi, noh kas enamus või küllalt valdav Narvas. Kui vaatame ajakiri, eks ole, siis noh, võistlevad omavahel nad need foorid, noh, tegelikult mõlemad ühest koolkonnast ongi halb selles mõttes seepärast, et noh, nad on natuke võib-olla isegi liiga millise valiti teie neist kahest. Ma olen üldiselt jah, vähe aega sedalaadi niuksed, seltskondlik, seltskondlikke väljund lugemiseks ja, ja ma püüan vaadata mõlematest sellest seisukohast, et kuidas, kuidas neid tehakse. Ma vaatan mõlemat. Eilses Postimehes oli, olete lugenud teised Postimehest? Põhimõtteliselt jah, tähendab, ma ei ole kõiki artikleid otsustab läbi lugeda, oli kirjutis Hardo Aasmäelt, kes ja seda ma vaatan, kes valitsuses, nii et selles mõttes, et kõik need teemad, millest me räägime kõik koos ja ennustas valitsuse vahetust kevad-suvel ajamäärus oli väga täpselt paigas. Pea ennast on ka valitsuse vahetust märtsis 95. Aasmäe kirjutisest lähtuvalt küsimus teile, kas te töötate sellise tundega, et et te olete sellel kohal veel kaua? Milline on teie sisetunne hommikul tööle minnes? Ma ütlesin. Et ma ütlen vastu tõesti sellele sellesse sõtta noh, sedasama noh, vaesuse ja kõige selle viletsa kõigi nende probleemidega, see on lõppematu Zetodega hommiku uuesti. Ja, ja noh, nihukese tundega lähemegi. Mis puutub inimestega sõdimisest, suur, et mul ei ole ja mis puutub valitsuse vahetusse, siis ilmselt need ponnistused ähvardused opositsiooni puutu kogu aeg olnud lainetena käinud. Ja ma arvan, et võib-olla tõesti mingi viimane ponnistus veel tuleb mingisugune asi veel välja mõeldakse enne kevadet, aga siis nähtavasti on juba ka nagu aeg ümber, sellepärast et ma ei usu, et ükski tõsiseltvõetav poliitikas tahaks astuda valitsuseta otsa vähem kui aasta aega enne valimisi. Sest esimene aasta valitsevad rasked ja ma arvan, et on küllalt tõenäoline, et me saame teha seda tööd, mis me teeme kuni valimisaja lõpuni. Ja tegelikult noh, kui vaadata neid reformiprogramm, seda noh, kui sügavuti on tegelikult praegu mindud, ütleme seadusandluses ja no kasvõi meie oma sfääris tervishoiu sotsiaalhooldusreform alles algab kogu süsteem tuleb ümber kujundada, siis praegu on nii, et nina nagu sügaval mullas natukene aega, et noh nagu nagu elu ta kuskile välja. Nii et mul on niisugune tunne, et noh, küllalt suure tõenäosusega. Me töötame kuni valimisteni, väga optimistlik tunne, ei ole optimistlik tunne, see mõnikord üsna vastik tunne, eriti kui ma tulen jälle Tartust ja jälle tundunud kodust ära tulema ja millal ma siia tagasi saan ja kumu tulema õpilaste juurest ära ja tegelikult noh, ma ütlen ausalt, ma tahan, Tartu tagas, ma tahan ülikooli tagasi ennetute, minu järgmist küsimust, et te olete palju rääkinud tudengitele ja, ja ka teistele tuttavatele, kes Tartus elavad, et te kindlasti ülikooli tagasi lähete. Jah. Tähendab, ma olen seal tegelikult ma pole kunagi ära tulnud poole hingega. Peale selle, Mul on abikaasa ülikoolis, kes sõidavad kahekordset koormat. Ma püüan teda ka siin natuke aidata, mul on omad uurimiskallad. Järgmiseks aastakümneks olen korjanud pöörete kaupa kogu praegust ajakirjandust, kõik lehed on köidetud olemas kõik aastad ja ma kavatsen tõsiselt tegelikult ajakirjandus analüüsib. Nojah, on küll arvata, et peale ministriametit tundub ülikool ilmselt väga vaikne ja väga kodune, väga kodune, kui sageli Tartus käid? No kui hästi läheb, siis iga nädal, kui halvasti läheb, siis kolm nädalat. Peeter Olesk, kes on ka minister Tartust, ütles, et mingit sellist tartu fraktsiooni valitsuses ei ole küll kujunenud, et te suudaksite koos autosid ei oleks olemas midagi klubilaadsed, mõnikord oleme sõitnud, olekski ka ja mõnikord oleme sõitnud ka mõne saadikuga, aga jah, me ajad, üldiselt on kõigil nii kiired, et noh, üksteise järgi oodata. Pärast kes on teie liitlane, valitsuses, oleme kõik ühtse liitlast. Sõpra ei ole, kellele silma vaadata? Liia küllap on ka neid inimesi, keda nägite esimest korda Toompeale, kes oma loomuselt Eesti võõrad, kes need on rahvuselt vaid isad, keda ma ei tundnud, ma hakkasin mõtlema, sest valitsuse liikmetest, et noh, ütleme Paul-Eerik Rummo ja Andres Tarandiga. Me oleme tuttavad ülikooli päevilt. Tudengid ei anna 40 kirja ei anna, seal jaguks hiljem. Tuttavad olime palju enam noh, ütleme kanniku Luige jaga Mart Laariga, ma olen kohtunud ülikoolist, kui nemad olid tudengid skalaari, noor tartlasena, ta liikus üldiselt selles seltskonnas meie poistega ühes seltskonnas siis noh, ütleme Liia Hänniga. Me oleme tuttavad Tartu rahvarinde asutamise ajast, mõlemad olid sellega kaasas. Nii et noh, küllap paljudega, aga, aga kes on nüüd, olekski ka me oleme koos õpetanud teid. Ja nii ta on, aga muidugi jah, näiteks uued täiesti minu jaoks olid noorematest ütleme näiteks need Heiki Kranich ja Ari Arike ja vanematest ronitenber muidugi, eks ole. Tuli Kanadast veed saarega, tutvusime tulles nüüd valimiste. Nii et noh, on väga erinev. Ma küllalt palju neid, kellega Tartu päevist on nagu oldud juba hoopis teises niux akadeemilises õhkkonnas. Valitsuses olemine eeldab teadmisi diplomaatilisest protokollist, käitumis- ja riietumiskultuurist. Kas see on olnud probleem? Noh, selles mõttes probleem, et, et mul ei ole piisavalt niisuguseid riideid, mis protokoll Kas see on valmistanud muret? Ei ole ju, ma olen olnud, nagu ma olen ja sellega on lepitud. Nii palju kui ma tean, oskate te ise ka õmmelda, kas te olete endale midagi teinud? Noh, ei ole niisama, ma tean, et te olete oma tütardele valmistanud uhkeid peokleite ei olnud mingit probleemi. Ka päris pisikesed olid niuksed noh, pigem esinemisega karne koolikaaslasega, mitte mingeid uhke peokleit. Aga praegu enam mitte midagi või ei oioi. Ma pean üldse mingeid selliseid kodusid, harrastusi või hammustanud süüa teha. Mida ometi igasuguseid asju võiks võib-olla mõne näite. Noh, kui ma olin noor õppejõud, kursuse juhendaja ütles, et mõnikord korrutasin kursusele meie pühadeküpsiseid ja hiljem aga, aga see kursus, kus on praegune Saksa suursaadik Tiit Matsulevitš, käis ikka aeg-ajalt püha ahjupraadi söömas. Võib arvata, et, et sel kevadel kogunevad, võib olla enamik selle osakonna lõpetajatest. Meil on tähtpäev ja tulenevad arvatavasti kõik Tartusse kokku, kellega oma õpilastest sooviksite kõige enam kohtuda? Läben on 21. mail, seda ma tahaks kohe täpselt öelda kõigile, kes on kunagi õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust, kes on olnud Juhan Peegli õpilased, Juhan Peegli õpilaste õpilased. 21. mail koguneme Tartusse ja meil on ajakirjandusõpetuse 40. aastapäev. Meil on Juhan Peegli 75 aasta juubel õitseda ja ma usun, et nad kõik seal kohtume ja mul on hirmus hea meel seal näha. Ühelt poolt neid, kellega koos õppisid. Sest ma olen saavutanud ja teiselt poolt noh, kõiki neid, kes palun teha igapäevaseid silma ja kõrva ääres, kes on kaugemal võttama sama Matsulevitš, kes on meilt ära kadunud kaugele ja ja mõtlen, et võib-olla on ära kadunud hoopis teistel põhjustel ka ajakirjanduses hoopis kuskil teistesse valdkondadesse tahaks näha, kuidas, kuidas läheb. Kuidas läheb ajakirjanikele ajakirjandusest?