Tere päevast ja kena heinakuu jätku kõigile. Stuudios on Liina Kusma foonikas Anna-Maria korrel ja päevade suvekülaliste sarjas. Teeme teid täna tuttavaks proua Sirje Gaabrieriga arstiga, kes inimeste teenimiseks valinud oma tee. Proua Sirje Gaabriel geenini ütleb paljudele, ma arvan, mõndagi teie juures on käinud terve hulk inimesi oma hädade ja haigustega, tegelete sellise ravimisega, millel on keeruline nimetus, mikrolaine, resonants, diagnostika kõigepealt ja siis ka mikrolaineresonantsteraapia. Kas oleks võimalik seda suhteliselt lihtsalt ära seletada meie kuulajatele, mida see endast kujutab või on see ikka täitsa võimatu? Ma arvan, et ei ole päris võimatu, sellepärast et kui meie inimesed on omaks võtnud südameuurimise nahapinna pealt aju uurimiseks kolju pealt siis niisamuti mõõdame meie siin jalad valdadelt peopesalt ja otsaesiselt organismi seisundi näitajaid kvantfüüsikaliste või biofüüsikaliste andmete põhjal. Nii et see ei ole mitte midagi üleloomulikku. Iseasi on, kuidas see nüüd lahti tõlgendatakse. Ja selle mõõtmise diapasoon, mis võimalikuks sai alles kosmonautika arenguga, on see, mis tekitab niisuguse imesildi asja ümber. Aga kosmonautide seisundi hinnangu jaoks oli võimalikult kiiresti ja võimalikult väikeste vahenditega vajalik hinnata seda seisundit ja teda ka siis mõjutada. Sellest alguse saigi, kuuekümnendatel aastatel. Te olete Tartu Ülikooli lõpetanud, arst ja TÖÖ tohtrina on üsna mitmekesine olnud, see algas teil aastast 1972, kõigepealt olin Meie haiglas tööl psühhiaatrina, siis ma töötasin seal funktsionaalses diagnostikas ja, ja tegelesin siis igasuguste psühhiaatria eri harudega alkoholismiga ja ja narkomaanide kajas eksoloogiaga ja noh, ühesõnaga seal tuli kõike tööd teha, aga teisest küljest tekkis mul küllalt varakult huviga alternatiivse meditsiini vastu ja, ja siis tasapisi ma hakkasin nagu ennast harima kogu selle bioenergeetika ja selle ümber käiva niisuguse musta maagia maailma koha pealt. Must maagia muidugi kõlab noh, mitte väga teaduslikult, ütleme niimoodi, aga tegelikult te olete käinud õppimas mitmel pool maailmas ja sugugi mitte nõidade käe all, vaid ikkagi teadlaste käe all. Ma arvan ka, et päris palju neid õpetajaid on ikka olnud tõelised arstid, tõelised teadlased. Viimane nendest siis akadeemik Žukovski. Kes on, on ülemaailmse arstide assotsiatsiooni president, 12 kordne tegev akadeemik erialalt anestesioloog, see peaks piisavalt suur pagas olema, ütlemaks, et on, on teadlane ka selle juures. Aga muidugi on olnud ka tükk maad teise taseme peal õpetajaid alati siis niisugustest lehvitada atest, kes õpetasid bioenergeetikat ja ja need, kes õpetasid kaudselt nõelravi ja mõtteenergiajuhtimist ja need con, tuubameetodid ja, ja poitšenko meetodid ja neid on terve hulk olnud, nii et et ma arvan, et asjast saab endale mingi killukese võtta ja seda siis kasutada niimoodi kõige muuga koos. Mitte kunagi ei ole ju palju õppida, alati leiab midagi head, selles on teil õigus, kus te olete mujal peale Moskva veel õppinud Harkovis ja Kiievis ja Kurskis Leningradis tollel ajal Leningrad, Soomes, Helsinkis, siis ma olin mõnda aega Iisraelis ja viimane nüüd oli Hiinas Pekingis. Ma räägiks sellest Hiina sõidust, kõigepealt tuli ta kultuuri teisina mõeldud, aga kuna ma telemeditsiinivõrgu kaudu sain päris kena sideme Pekingi Ülikooli kliinikumi ka siis siis mul oli võimalus seal ka nädala jooksul tutvuda nende nende meetoditega ja lugu on niisugused kontaktid Nädalaga muidugi Hiinas mingit põhjalikku õpingut läbi. Aga kui natukene ennulad, nõelravi ja ida meditsiiniga kokku puutunud, siis siis ühte kui teist sain ma sealt ikka enda jaoks kasulikku. Aga sügisel oli siis õppejõudude tohtrite seltskond nõus kenasti tulema siia Eestisse. Nii et ma arvan, et ma ei jäta seda võimalust kasutamata, et nad tulevad ja metsis tahavad või püüavad siiski aidata. Ja need ei ole mitte mingisugused ise tulnud. Sellist head turgu otsivad, nagu meil kappa tihti ette tuleb. Kerge on ju võõra nime all kuulutada ennast professoriks, need on siis Peking ülikonda kliiniku tohtrid. Te saite nendega täiesti tõsiselt teaduslikult suhelda kui meedik, kes on arvestatav ka sealpool ongi paraku niimoodi, et selle alternatiivse meditsiiniarste arvestatakse mujal maailmas palju paremini kui siin Eestis sõna alternatiiv mujal tegelikult see tähendab seda, mida meie polikliiniku arst endast kujutab. Seal on traditsiooniline meditsiin, on see, mis on ikkagi põlismeditsiin ja keemia ja nuga ja need on kõik nüüd Tarasti asjale lisandunud juurde. Nii et mujal maailmas aktsepteeritakse seda moskvaõpetust ja ka kõike seda aparatuuri ja meetodid päris korralikult. Nii et Hiinas on ta kapates monteeritud täiesti riiklikul tasandil. Aga ma usun, et meie jaoks ameerika patendid nii meetodi kui aparatuuri kohta peaks olema piisav tõend selle kohta, et on teadusest pärit kogu teie diagnostikakeskus, ütleme niimoodi, mahub ära suhteliselt väiksesse kohvri taolistesse koti, seal oli siis arvuti, laptop ja ja üks niisugune must kast, mis diagnoosimisel annab üksikasjalikke vastuseid, nendel just oli üks patsient ka see kõik toimus nii lühikese aja jooksul täitiste kolm minutit, diagnostika ise kestab jah, kaks kuni kolm minutit ja, ja see annab siis seisundi hinnangu, tõesti, hetkeseisundi hinnangu. Kui nüüd mitteasjatundja vaatab seda kõrvalt, siis ta võib seda posimiseks küll pidada, aga meil ju väga sageli unustatakse ära, et organismis on kõik asjad omavahel seotud ja seisundit mõjutab nii meiena kui meie hingamine kui meie emotsioonid. Ühesõnaga, kõik on omavahel seotud. Kui seda arvesse võtame, siis me saame päris palju lahti tõlgendada seda, kust midagi algab. Minu meelest on kõige tähtsam mitte võidelda tagajärgedega võidelda põhjusega. Ja see on selle meetodi üks niisugune väga suur eelis, mitte mõõda nüüd ühte ainukese koha konkreetset näitajat ja siis püüame hakkamagisel blokeerime näiteks südamepekslemist, südame rütmi, aga, aga kui me ei selgita välja, kust see tuleneb, siis me esimene nagu tuuleveskid, Te ei saa siis enam või kas te kunagi üldse olete öelnud patsientide kohta, et, et see on see maks või need on need kopsud, see on see haige. Üks haige koht on seotud kõikide teiste kohtadega juba. Täpselt nii, muidugi mõni haige jääb rohkem meelde, mõni haige jääb vähem meelde. Aga, aga ausalt öelda, ega ma ühtki, absoluutselt tervet inimest ei ole leidnud. Mitte iga häire ei ole veel haigus. Inimese organism tuleb toime päris paljude probleemidega ja kogu aeg võitleb enda eest. Aga, aga noh, mõni mõni häire võib kujuneda haiguseks ka, kui ma õigel ajal abi ei anna sellele kohale. Pärast selle diagnostika üks väga suur eelis ongi, et me võime siin lausa mitu kuud ette öelda, kus on nõrk koht ja kuhu tuleks siis nagu abi anda ja kui inimene siis ise ka aitab, muidugi osa sellest, suur probleem on minu meelest see, et ikka on suhtumine nii, et arste kulbiga mulle tervise sisse panema. Mina ise ei ole üldse millekski kohustatud. Kui inimene ei võitle enda eest ja ei tegelenud, aga siis abi isegi see, mis meie, anname ka ajutine, mis võiks inimesele veel kallim olla kui tervises? Oleneb ikkagi, nii palju ei ole sel elul mingit maitsetega rõõmu, kui ei ole, tervist. Nojah, meil praegu ju tegelikult see põlvkond, kes ennast tapab, noored, kes, kes oma äride pärast on, on valmis tõesti ööpäev ringi riskima kogu oma tervisega siis jalapealt kukuvad. See on ju kõige selgem näide selle koha pealt, et tervis ikka ei kindlusta küll mitte midagi, ühel heal hetkel sind lihtsalt enam ei ole. Kui sa ei ole endast õigel ajal hoolt kanda. Ilmselt sellel, kes teie juurde tuleb, sellel peab ikka olema ka juba niisugune eelsoodumus ja mõte, et ma tulen siia terveks saama, mäe teen ise kõik selle, mitte nii, et noh, vaatame, mis tema nüüd teha saab, minuga praegu vist pooleks. Ja noh, ausalt öelda, iga teine haige, kes tuleb ukse pealt juba ütleb, et ega mul kuskile mujale enam minna ei ole. Palju on neid, kes on ise nii Lootuse kaotanud sellest lõputust käimisest ja lõputust uurimisest et siis vaat siia nagu tõesti õlekõrrest haarama ja see teeb muidugi minu töö ja selle vastu kütuse niivõrd suureks, et vahel kohe ikka tõesti kasvab üle pea kokku kõik see koorem, aga no kui sa siis päevas mõnegi puhul leiad, et et on ikka tõesti nagu ime sündinud, siis jõuad jälle edasi rügada. Niuksed, need kõige suuremad imed on olnud, neid on nii päris palju ja igast päevas on mingisugune ime, sest noh, tavameditsiin on ikka paljude asjade koha pealt võimetu selle meetodi ravimeetodi, mida me kasutame, selle põhimõte on ju niisugune, et me anname nagu organismile informatsiooni või käsu. Paneme tööle tema enda reservid selles õiges suunas, et kohanemise kaitsereaktsioonid, mis meil olemas, aga mida me ei suuda õigesti ära kasutada. Paneme need tööle ja selle tõttu siis võib organism palju palju ära teha. Füsioloogid ütlevad, et kaks protsenti, kolm protsenti ajumahust ainult töötab, vaadake, kui palju sealgi teha saab kasutada inspiratsiooni nii punkti või, või mälu, parandamise punkti või niisuguseid asju, siis võib ka tõesti inimese panna hüppama kohe. Õnneks on siin kohe võimalik ka, kui patsient on teada, saanud oma vead asuda kadel, ravime, tähendab, mõõdame sisuliselt inimese organismis rakkude kudede võnkumist. Kõik looduses on Honkumisest ja kui tekivad need häired selles võnkumise, siis ongi ise haiguse või niisuguse probleemi aluseks. Mõni koht hakkab kiiremini, mõni aeglasemalt võnkuma või tekivad siis suuremad ja väiksemad võimsuste nihked. Ravi seisneb selles, et me kutsume seda võnkumist korrale. Kuna siin on tegemist kvantfüüsikaga, siis ei ole meil voolu ega magnetvälja, vaid on ainult informatsiooniühikud, kvandid ja kondid liiguvad ja toimivad bioloogiliselt aktiivsete punktide kaudu. Need on tõesti samad, mis on ida meditsiinis teada nõelravipunktid. Nii et ainult seal, kus on vastupanu võime kõige väiksem, sealtkaudu läheb siis see käsk pärale. Ongi, et suure varba otsast võib mõjutada silmapõhja verevarustust ja ja, ja sääre pealt emaka kokkutõmbamise võimet ja tähendab, niisugused seosed on ida meditsiinist teata ju ammu ja ja ela mõjutamise puhul toimib selle arsti intuitsioon. Siin mõõdetud need hälbed ja me ei pea intuitsiooni põhjal määrama seda, seda raviskeemi, vaid seda siis juhib niisugune elektrooniline süsteem. Eksimisvõimalusi on siis vähem, aga, aga eks arsti puhul ole intuitsioon ikkagi väga tähtis. Arsti töö on kogu ja alati olnud kunst. See on arstikunst, see ei ole mitte niisugune töö nagu, nagu mõne õmbluse kokku õmblemine või või kirjatüki valmis trükkimine. Aga meil paraku ei peeta teda kunstiks. Meil on omandanud reeglid, mida me peame järgima. Kui me sellest kõrvale kaldume, siis me oleme eksinud seaduse vastu, aga võib-olla tegelikult kunstireeglite järgi oleks asi hoopis paremini toiminud? Ongi muidugi, see on intuitsioon ja see on kogemus ja eks tegelikult noh, intuitsiooni juures mängibki suurt rolli see inimese alateadvusesse kogunenud informatsioon, mida me ei suuda rakendada, ei suuda seda käiku panna õigel ajal õiges kohas. Te olete nüüd tavameditsiinist võrdlemisi sõltumatu, kas see, et te seal tundsite niimoodi, et noh, ei ole võimalik inimest aidata saidele juba ammu selgeks, see on mulle juba õppimise ajast selge olnud, kui paljude asjade puhul öeldakse ravimatu ja selle kohta ma ei oska öelda, miks ta on tekkinud ja noh, neid väljendeid võib iga sammu peal kohata, nii et sealtsaadik hakkas tekkima muse algne huvi juba alternatiivsete asjade vastu. Edasi ma selle selle tööga läksin, seda rohkem ma nägin, et et ei piisa ainult tabletist ja, ja, ja noh, nendest niisugustest tavavahenditest kõike kokku pannes saab palju rohkem ära teha. Ega ma ei eita, ma ikkagi olen diplomiga arst ja ei arva sugugi relvastiga tavameetodites lõikamisest ja kiiritamisest ja kõigest muust, mida on vaja ka teha. Aga ma arvan, et see meetod, mida mina teen, sobib väga hästi kõigi nende muude hukku, see on üks abivahenditest. Miks tavameditsiin ka visalt võtab uut vastu või õieti on hästi unustatud ravimisvorme. No tähendab, eks igasuguste eksperimentide tegemise taga on see oht, et me ei tohi kunagi inimest kahjustada. Ja selleks peab tegema väga palju tööd, et olla veendunud, et see, millega sa tegeled, see inimesele kahju ei tee. Arst vastutab oma vande ja oma diplomiga selle eest. Meil on väga palju neid ravijaid, ravitsejad, kes ei vastuta millegi eest. Kui ministeeriumi kontrollid tulid minu juurde, siis kõige esimene asi, mis mulle öeldi, oli, et kui teil ei oleks arstidiplomit, poleks meie asi, mis te teete. Vaadake, missugune kurioosne lugu on, eks ole. Nii et, et sellepärast soovin, et mina tean küll, et ma kahju inimestele ei tee, iseasi, kas kõik rahule jäävad ja see ei olekski loogiline. Kui sajaprotsendiliselt kõik oleks viis pluss siis on juba asjaga midagi korrast ära, aga küllalt palju on siiski tulnud tulnud vastu võtta need, kes ei ole saanud abi tavameditsiinist. Päris palju ja need niisugused haigete grupid, need on ju üldteada, need on puuetega sündinud lapsed ja ja need onkoloogilised haiged ja need on igasugused viimasel ajal väga palju levinud närvisüsteemi taandarenguga seotud, need on lihaste ja, ja, ja käte-jalgade, mitte kuuletumise probleemid ja see on just eriti Põhjamaade probleem praegu seal büroos ja liigeste moondumise diagnost. Nendele haigustele ei ole lõppu, mis meid kummitavad. Järgmine samm on keemiamaailm ja allergia, sealt tuleneb keemiliste ainete talumatus ja setu organismi kohanen sellega, kus me elame, mis me sööme ja mida me endale selga panema. Et noh, ega siis arsti töölõpe mitte kunagi küll ja kui palju te olete saanud neid lootusetuteks tunnistatud haigeid aidata? Raske niimoodi 100 protsenti panna, ma olen teinud küll mõne pidi statistikat ja arvan nii, et 60 protsenti nendest, kes mu juures on käinud, on saanud päris hea ravitulemuse 30 on neid, kes on saanud rahuldava tulemuse ja 10 on neid, kes ei ole siis saanud niisugust, nagu nemad on lootnud või nagu mina olen lootnud, eks siin võib ka probleeme mitte olla, sest kui haige kaasa ei aita, siis, siis on minu ponnistused ka noh, niisugused vastu seina loobitud herned. Teisest küljest ka kõigile tõesti ei sobigi meetodi loojad on ütelnud, et kuni kolm protsenti võib-olla inimeste hulgas neid, kellele see see niisugune füüsikaline resonantsi vabadus nagu ei hakka kuidagi pihta, et ei tekigi rakkudel sellist võnkumise muutust. Kas võib ka nii olla, et et osa inimesi jäävad teataval määral teist sõltuma, tähendab, et mõne aja möödudes on see resonantsiga sama viltu piltlikult öeldes, kui enne tuleme uuesti tagasi ja jälle hakata otsast peale. Päris otsast me ei pea hakkama, sellepärast et need võnkumise näitajad, mida me siin mõõdame, need on elupõlised nagu sõrmejälg või silmavärv või neid me ei pea enam uuesti tegema. Me mõõdame küll selleks, et muutusi hinnata, mis on paremaks läinud, mis on halvemaks läinud. Meetod võimaldab ka kõikide teiste ravimeetodite olgu massaaži või olgu tabletikuuri toimet hinnata, ütelda, kas see on õigesse kohta läinud. Aga tähendab, ma arvan, et see ei ole mitte sõltuvus minust ja sellest meetodist. Kui me ravime mõne asja, näiteks haavandtõve, võib seal kusagil maohaavandi seitsme päevaga kinni kasvatada. Aga kus inimene teeb aastate viisi kõik selleks kütab ikkagi endale kõiki asja valesti sisse. Siis venelased mõelnud selle meetodi pikaajalise uurimise tulemusena. Kolmeaastane garantii on haavandtõve ravil, see on ikkagi tükk maad pikem kui praegu näiteks tohutu tablettide kuur, mis, mis haavandi ravi juures on põhiline. Avandiga. Aga mõne asja puhul, kui me pöörame seal mõne kõvera liigese õigeks või lihased õigesti tööle paneme, siis ega need küll enam valesti tööle ei hakka, see on päris kindel. Mis muudest asjadest on alkohoolikuid muidugi uuesti jooma hakata. Me kustutame küll selle sõltuvuse mehhanismi ära, aga see võib ikkagi jälle tekkida. Ma arvan, et mitte ainult nende probleemidega oleme ravinud, aga inimene korjab endale järjest uusi ju ka juurde, nii et loomulikult väga palju on mul neid haigeid, kes tulevad ikka ja uuesti jälle kas nüüd vana asja uuesti kohendama või tulevad siis mingi muu murega ja sellepärast siis ongi päris niisugune kindel patsientuur kogunenud juba. Aga mis te sellest arvate, et inimene saab oma hädad ja haigused selleks, et õpiks midagi, et talle miski selgemaks saaks? Jää, võtate talle ära, siis ta jääbki rumalaks. Need seosed ei ole nii ainult ühepidised. Selleks, et inimene õppida saaks, tuleks teda õpetada sellepärast, et ega alati ei ole valuse otsen ütlejatavad, selle asjas oled valesti teinud, selleks tõmbad sealt arusaadav. Ja, ja väga sageli meil on ka niimoodi, et eriti krooniliste hädade puhul, mida inimene on pikka aega endale kogunud teeb see haigus ravi käigus läbi ägenemise, ma usun, et see on piisavalt hea. Niisugune vitsahoopi õpetus siis sellele inimesele tõesti. Ta mõtleb, mis juhtus, olen lugenud, et üks teie mõtteavaldusi kõlab nii, et inimesed oleksid tervemad siis kui nad ei oleks nii kadedad, õelad ega kurjad ja tigedad. Et inimene võib oma seda tervislikku seisundit siis kas parandada või halvemaks muuta, et kui meis kõigis oleks rohkem seda positiivset ja vähem negatiivset, siis me oleksime tervemad. Päris selg. Minu meelest algab see lugu niimoodi peale, nii nagu popsu andmine, et eks ole kõigepealt pereisa kuskilt müksu siis tuleb, annab selle emale maksad lapsele laps lõpuks annab oma nukule ja niimoodi käib meie elus ka kogu aeg selline ring ja, ja me ei mõtle sageli, mida me kutsume esile oma pahurdamisegovi Kadetsemisega ja kõik see energeetika ju liigub ringiratast, saame ta lõpuks ikka endale tagasi. See on praegu meie üks suur häda, et me kõik nagu oleme harjunud ja tahame näha halba rohkem kui head. Huvitav, millest see tuleb? Ise ilmselt ei näe seda halb rohkem, te näete vastupidi, head ikka rohkem püüan, eks ma ikka näen ka ja ma olen ka kade, vahel ei ole veel ja kõik kõik oma vigadega kokku, ega siis ingleid ei ole vist meie hulgas küll ühtki ja, aga, aga noh, ma arvan nii, et ma püüan siis õppida, kui oled midagi valesti teinud ja kui ma olen sellest endale muhu otsaette saanud. Kunagi näiteks jõudsin majandusele sama viha kogumisega endale vähi saata. Mina ise jah, ja küllap ma siis õppisin siiski piisavalt nii et sellest on kuus aastat möödas ja ja noh, nagu te näete, ei ole, ei ole see asi ehk edasi läinud, aga, aga see tahab tükk tööd iseendaga küll. Päris kerge on ära vajuda sinna musta masendusse ja tervet maailma süüdistada selles, kui halb mul on ja kui halvad kõik ja kui ülekohtused kõik ümberringi on mõtlemata, miks ikka minule külge hakkab. Kas ma ise seda esile ei kutsu. Ja enesehaletsus, nüüd mõnigi kord väga magus olla, aga sealt edasi ongi juba see teiste süüdistamine ja, ja kõik see, mis võtab tegelikult jõu täpselt niimoodi, sest depressiooni väga palju praegu inimesed ei oska sellest välja tulla ja ausalt öelda, ega see psühholoogiline töö, mida me praegu püüame peale suruda, need erinevad koolkonnad ja psühholoogide klannid, kes võitlevad oma autoriteedi eest. Ega, ega see väga hästi ikka ei lähe küll meie eesti rahvale niimoodi, nagu ameeriklased selle toimib või nagu ta põhjamaades toimib või nii, nagu ta Hiinas või Indias toimib, nii et peab inimeste eripära, rahvus eripära arvestama ka sellega ikka kogu selle töö juures kasutate kõige moodsamaid ja hästi vanamoodsaid vahendeid mõlemaid kõike koos ikka ja mõtlen, et kui inimesega tegelenud, siis ma püüan talle ikka panna taimseid vahendeid sinna, soovitada alati juurde. Ja kellel vaja, neil tuleb kõik, ka neid tavapäraseid tablette edasine lennata ja kõiki muid protseduure teha, nii et et ega see imemeetod, millega mina nüüd tegelen, ei välista kõike muud, mida saab inimese tervise parandamiseks kasutada. Meie ülikooliharidus võiks anda võimaluse vähemasti. Kas need kõik tudengid peaksid seda lisaks õppima, aga need, kes asja vastu huvi tunnevad ja, ja mingil määral Peaks ikka vististi olema ka selles ametlikus koolituses sees taimeravi medike, fantoosne ravi, paljudele koha teeb küll terveks, aga teise haigeks ja ma arvan, et ega see ei ole mingisugune uudne mõte, eks, eks. Aga teie olete oma käikudel näinud, mujal maailmas ilmselt toimib juba päeva selg, viimane kogemus just oligi Hiinas seal suure haigla, kus oli 38 osakonda, suure haigla tekkis, oli 10000 loomse ja taimse ravimise vahendit, noh alates seal eesli pabulatest ja Skorpionitestaga lõpetades siis kõik võimalik taimede ja ja ämblikuvõrgu nii välja. Igal asjal on oma toime ja tal on oma otstarve ka, nii et vahel me oleme olukorras, kus meil ei olegi võtta tablette. Me olime Taanis näiteks ühe niisuguse grupiga, kus, kus mees väänas jala välja, öösel kuskile minna ei ole võõras koht. Otsisime lõputult, et leida kas mõnda takjalehte või, või mõnda niisugust taimset vahendit. No ei ole, seal on keemia jõudnud nii kaugele, et ühtegi umbrohutaim ei olegi kuskil ja ei leidnudki. Nii et siin midagi tegime viinakompressi, ainukene, mis meil käepärast oli, aga ka siin kodumaal olles ma oleks küll kõigepealt otsinud kohekastake mädarõika rabarberi-kapsalehte või midagi niisugust, mis oleks leevendanud seda seisu. Siit tuleb välja see, et et meie, Eesti on tegelikult ikka veel õnneks väga rikas looduse poolest küll ja, ja noh, selles mõttes tasub teda hoidest. Vaadake meile käiakse ekskursioone tegemas juba soomaale ja rabadesse ja ja põlispadrikutesse, see on, on juba maailma jaoks eksootika, nii nagu vihmametsad. Meie tänase jutu peale ehk nii mõnigi sooviks teid kohata võib-olla teie käest abi saada, kuidas teid leida, on vabariigis niisugused 10 kabinet, millest osa töötab siis päris pidevalt ja osa töötab tsükliteni. Ja nüüd me oleme sellepärast niimodi laiali puistanud, et haigetel oleks käepärasemaid kätte saada, sest selle diplomaadikohvriga võib tõesti reisida igale poole. Ja seal Kahabi andanud, aga muidugi ka kõik infoliinid ja kataloogid tegelikult sisaldavad minu andmeid ainult inimesed ei oska otsida. Nad ei oska selle eraarsti sildi alt nagu kuidagimoodi mind kätte saada. Ja kuu aja pärast siis peale seda ravikuuri, mis me läbi viime, kontrollin mõned haiged kõik uuesti üle hindamaks siis omaenda tööd. Ja seda, kuidas organism on reageerinud sellele meetodile. Mul on hea meel, et me oleme juba saanud nüüd järgmise etapi aparatuuri. Kui praegu me räägime resonantsis ja häire taastamisest oma sellesse seisu, siis seesama süsteem on välja töötanud mikrostimulatsioon, meetodi, millega on võimalik rakku modulleerida. Me võime näiteks taastuda välja veninud veenide lihaskude ära veninud soolt, mis ei taha sugugi töötada südamelihase tööd, aktiviseerida veresoonte toonust, parandada kopsu astma puhul näiteks seda spasmi, mis on seal nendes torudes seda maha võtta. Rääkimata seda, et rasv rasvarakku on võimalik modulleerida ümber vöötlihas rakuks, sellepärast et igas rakus, kui, kui suure üksus algelemendis on tegelikult kogu organismi informatsioon olemas. Nii et, et see on, see on järgmine meetod, mis nüüd mis alustab järgmise sõja. Ja see kõlab juba natuke ulmeliselt rakendamisel, me võime elada oma 200 aastat vähemalt no kas just nüüd niimoodi võib olla, seal ikka tuleb piir peale, aga aga sellega ma üritan sügisel, kui ma olen õppimas käinud, hakata tööd küll tegema. Ja ma arvan, et noh, niisugused põiepidamatus, et ja, ja igasugused songad ja need on esimene, mille, mida ma tahan ette võtta. Sügisest sügisest ja päris täpselt ma ei oska öelda, sest õppima minek sõltub rahakotist ja nii kuidas mul tööd õnnestub teha, niimoodi siis ka õnnestub mul nüüd see, selle meetodi väljaõpe pärit saada. Ma olen selle nagu läbi teinud, aga siis mul tuleb minna eksamit tegema. Kas ei karda kolleegide uut rünnakut? Noh, eks mul natukene väriseb sees, aga aga ma olen Rotja jäär ja ma tean, et ma niikuinii lähen seda teed, mida mööda ma olen nagu valinud selle mineku rotid jõudvat esimesena jumala juurde. Kui ma Moskvas tulin, siis ma arvasin, et ma olen nagu Jeesus Kristus, aga ma sain õige varsti selle eest karistada. Ma ise arvan seda, et isegi see tähendab lootusetu haige jaoks palju, kui on keegi, kelle juurde ta saab tulla selle ütlemisega, et mul ei ole siit enam kuskile minna ja see uks on tal ikka lahti. Tänane päevatee suvekülaline oli proua Sirje Gaabriel, kes püüab oma tohtriametis olla inimestele abiks meil seni veel harjumatult vahenditega. Kellele need sobivad, kellele mitte. Igal juhul on see üks võimalus neile, kel tavapärased võimalused otsa saanud. Tänase saate toimetas Liina Kusma muusikalis Anna-Maria Currel. Me täname oma kuulajaid ja soovime kaunist suve jätku kõigile.