Kas teile pole vahel tundunud, et elu on väga ebaõiglane? Mõnelgi heal inimesel läheb halvasti. Mõnigi halb sammub aiva ülesmäge tallates maa teisi. Aga võib-olla on siiski miski või keegi, kes jälgib, vahest peetakse kusagil ikkagi arvet? Tänase keskööprogrammi teema on karma seadus ja reinkarnatsioon ehk taassünd. Minu nimi on Liina Kusma, ema palusin neil teemadel rääkima. Psühhiaater Ilmar Soomere. Tuletan teile meelde, et vähem kui tunni aja pärast algab hingedepäev. Öeldakse, et inimene, Eesti inimene on viimastel vastatel üsna palju muutunud ja muutunud mitte selles heas suunas, vaid vastupidi tema käitumine ja mõtlemine näikse olevat selline justkui Läks ta siia igavesti elama, hästi elama või et tema elukäigu, tema mõtete, tema ellusuhtumise ja moraali üle ei olekski kellelgi midagi öelda. Tähendab on tunne, et niisugust vastastikuse sõltuvuse seadust üldse olemas ei olekski, et inimene tohibki teha, mis tal pähe tuleb. Ja maksta ei tule mitte millegi eest. Vigade eest, aga tegelikult peaks maksma üsna valusasti, eriti kui need on tahtlikud. Doktor Ilmar Soomere, te olete nüüd haigete inimestega kaua tegelenud psüühiliselt haigetega ja te olete kindlasti üsna palju selliseid asju näinud. Mis on teid mõtlema pannud, et võib-olla inimese elukäik, tema saatus, see ei ole üldsegi juhuslik. Et siin on palju seaduspärasuste ja siin on selliseid asju, millele maksab ikkagi mõelda iga päev oma igapäevast elu elada. Olen päri sellega, et viimastel aastatel on odavamaks muutunud meie Eesti ühiskonna eetiline kriis. Minu arvates on tema tingitud kahest asjaolust üheks põhjuseks. Võib-olla on selle 50 aasta inerts. Tähendab, võiks, pääses algamine ja vägivallakultus, mis on 50 aasta jooksul propageeritud. See paratamatult peab ka vilja kandma, mida ta praegu teeb. Ja teine põhjus võib-olla on selles, et praegu on selline üleminekuperiood kus uued seadused ei ole veel korralikult jõustunud, vanad ei ole veel nagu päris oma osa ära andnud. Ja nii nagu üldse sellistel ühiskonnakriitilistel momentidel tuleb teravamalt välja ka eetika samamoodi ütlema sõjaolukorras, kus tuleb välja 10 maratööri ja mahahoidjat ja reeturit ühe kangelase kohta. Nii et praeguses olukorras ka ma olen täiesti kindel, et on ka Eestimaal selliseid inimesi kes siiski tegutsevad aadete alusel püüavad asja parandada. Ja on muidugi rohkem neid, kes püüavad ära kasutada seda seadusetus teiste inimeste arvel elamiseks. On vist nii, et osa on justkui alustanud aadetest, aga mõne aja pärast need ikkagi mammona eest maha müünud. Sest see ju meelitab. Ja ma usun, et see esineb küllalt sageli ja üheks põhjuseks, miks see nii on, ma arvan, et nendel ei ole ütleksin eetilist kompassi, minu arusaamist mööda selleks eetiliseks kompassiks võiks olla karma seadus. Sest et kui me oleme seda asja tõsisemalt uurinud, siis selline inimene, kes on aru saanud antavast seaduspärasusest, mis minu meelest on nagu loodusseadused siis nende puhul sellist komistamist ehk nii sageli ette ei tule. Kuigi igal inimesel on omad nõrkused või ütleme näiteks teise näite toome alkohoolik teab, et nii nagu on küll halb. Ta on mõistnud seda seaduspärasust, et tema võtame, maks hakkab valutama või ka una rakkab vallutama. Aga ta on niivõrd nõrk, et ikka seda teeb. Või ütleme, kes on juba küllalt suure kehakaaluga ja teab, et ta näiteks šokolaadikomme ei tohi süüa, aga ta ikkagi seda teeb. Ja temaga läheb muidugi veel suuremaks. Nii et alati mitte ei tähenda see, kui me seaduspärasust oleme mõistnud ja teada saanud, et me siis ka 100 protsenti selle järgi talitaksime. Mõnikord kaaluvad meie omad nõrkused selle tarkuse üles. Nojah, see on nüüd selles praeguses elus selgelt näha, ühesõnaga põhitegevus ise ja selle tagajärg on ju ju otsemaid käes, aga eetiliste arusaamade eetilise käitumise tagajärjed ei pruugi tulla kohe kätte. Ja see on küll nii. Ja kahjuks ei ole selliseid minule kätte puutunud vähemalt uurimusi, mis püüaksid selgitada täpselt neid karmamehhanisme. Et see oleks muidugi äärmiselt huvitav uurimus ja peale individuaalse taseme võiks haarata ka perekonna ja rahvuse ja riikidele taset. Ma arvan, et siin teatud formaliseeritud mõõtmised oleksid võimalikud. Tänapäeval on hästi palju depressioone ja tihtipeale inimesed arutlevad ja mul on kirjutatud mitmelt poolt. Et ma olen küll mõelnud, et ei tea, mis on see viga, mis ma olen teinud, et minul on nii halb saatus ja nii palju ebaõnnestumisi ja üldreeglina see võiks tuleneda sellest, et inimesed ei oska seostada, et nende endi mõtte, sõna või tegu võib põhjustada bumerangina, temal endal mingisuguseid matusemuutusi. Ja tavaliselt mõeldakse just teo peale, see on niisugune isegi võib-olla ta trafaretne väljend, et mis ma olen küll teinud, et mul nii pahasti nüüd läheb. Aga enne, kui inimene jõuab teoni enne seda ta midagi ütleb, nii et kõige esmane on, mida inimene mõtleb. Ja see nagu välistab ka sellise kahekeelsuse, et mõtleme teisest halba, aga siis teeme hea näo, räägime nii väga Leebes toonist, see võib anda mingit ajutist efekti. Aga karma aspektist see on pigem negatiivne efekt lisaks sellele, et me temast halvasti mõtleme. Me teeme ka halva teo, olles silmakirjalikud. Jah, tähendab see oleks inimesel võib olla päris huvitav hakata mõtlema, mitte seda, mida ma olen küll teinud, vaid alustaks sellest, mida ma olen küll halvasti mõelnud, vaat siin oleks ikka üsna paljudel juba vastavalt. Teiselt poolt jälle kõik, kes me praegu seda saadet kuulame, oleme inimesed ja siia maa peale sündinud täiustumise eesmärgiga. Me oleme kaugel ideaalist selle tõttu ma arvan, et me ei ole suutelised 100 protsenti ainult hästi mõtlema ja ainult täiesti ütlema ja ainult hästi tegutsema. Aga ma arvan, et nii nagu füüsikaski ei ole ideaalseid nähtusi, noh nii palju kui mina koolifüüsikast tean, ei ole olemas absoluutsete peegeldavat keha absoluutselt, et on, valgust neelavad keha absoluutselt nulli pole olemas ja nii edasi. See on niukene noh, ideaalne või öelda matemaatiline mõiste. Samamoodi ka ei ole ideaalset inimest. Aga sinnapoole me nagu peaksime püüdma. Ja teine põhjus, miks eneseanalüüs jääb puudulikuks, on see, et me vaatame ainult ühte elu. Ja siin tekib selline näiline vastuolu. On ju selliseid lapsi, kes sünnivad juba raskete efektidega, kuigi nad ei ole nagu midagi halba jõudnud teha. Ja näeme ka vastupidiseid näiteid, kus inimene on oma elus palju halba teistele teinud, aga elab heades tingimustes ja näiliselt on kõik korras, kuigi tihtipeale me antud juhul ei teada, tead, mis ta oma sisemuses tunneb. Ja kolmas põhjus on võib-olla see, et me ei mäleta, mida me oleme teinud. Ja tihtipeale unustatakse just need asjad ära, mida me oleme halvasti teinud. Nii et kui analüüsiksime kõike neid asju põhjalikumalt, siis võib-olla oskaksime hakata ka mingisuguseid seoseid looma. Aga ikkagi on see laps, kes ei ole jõudnudki veel midagi halba teha ja sünnib vigasena ja seal ei ole vist selle eluanalüüs ei aitaks midagi. Siin tulebki võtta appi taassünniõpetus ja siis me näeme, et see elu on ainult üks lõigukene ta nagu ütleme, üks kaelakee, pärl. Kui me ei analüüsi eelnevaid, siis me ei saa aru, miks me oleme selline nii vaimselt kui kehaliselt, nagu me oleme. Miks on meil teatud haigused, miks on meil teatud vaimsed võimed või võipuuded alles siis me saaksime seda täpsemalt öelda. No tänapäeval on maailmas juba tehtud kümneid tuhandeid taandushüpnoosi, kus inimesed on viidud eelmistes eludesse. Aga noh, need rohkem meditsiiniga seotud asjad on ilmnenud rida. Ka väiksest lapsepõlvest põevad teatud hirme foobiaid või nendel on väga veidrad harjumused, mis ei ole seletatavad mingisuguste selle elupõhjustega. Mäletan, kui ma olin tudeng, siis lugesin psühhoanalüütilist kirjandust ja seal viidati, et noh, inimese paljud niuksed, kompleksid ja iseärasused, need kujunevad välja kahe-kolme aasta vanusel, lapsel juba nüüd aeg läheb edasi, nüüd on juba psühhoanalüütiline kirjandus väidab, et need on veelgi varasemas perioodis. Ja ma olen üsna kindel, et võib-olla mõne aastakümnega pärast, kui taassünniõpetuse, eksperimentaalne ja spontaanselt ja näha, et uurimine läheb kõrgemale tasemele siis nad jõuavad tõeni ja selgub, et need kompleksid, omadused ja igasugused iseärasused, need on tingitud eelnevast, õigemini eelnevatest eludest ja mis antud juhul on huvitav on see, et ütleme, taandus hüpnoosiga, noorendatud inimesel esinevad bioloogilised lapse tunnused. Näiteks pabinski refleks on üks selline, mis esineb alla kaheksate lugud ja seisneb selles, et kui me neid näiteks tikuotsaga tõmbame väikesel imikul kanna poolt varvaste poole siis imik sirutab varbad välja. Täiskasvanud inimene tõmbab varbad kokku. Ja kui nüüd täiskasvanud inimese viime imiku ikka näiteks ütleme, et ta on praegu viis kuud vana siis temal taas tuppa vintske refleks. See on selline, mida inimene teadlikult ei tea, aga tema keha viiakse nagu imiku seisundisse. Samuti võib esineda näiteks füsioloogilist kõõrdsilmsust, tähendab imik ei fikseeri alati täpselt objekti ja tal üks silm võib vaadata teises suunas, kui teine. Ja see võib esineda ka täiskasvanu, kuda viiakse imikuks. Siis ma lugesin Kossaki hüpnoosi käsiraamatust, seal on väga huvitav kirjanduse ülevaade. On tehtud katseid viia täiskasvanud inimene sünniperioodi, günekoloogi timatavad vallutusperiood sünnitusel ja siis ta hakkab tegema ja neid liigutusi, mida teeb loode sündides. Ma arvan, et enamus inimesi ei ole näinud pealt sünnitust ja kui nad ka on sünnitusvälja poolt jälginud, siis nad ikkagi ei tea täpsemalt, välja arvatud nüüd eriala inimesed, kes on kuule, aga kus olid ja mismoodi loode liigub sünnitusteedes. Aga see on huvitav, et meil on see mälus kõik olemas, mis meiega juhtus. Ja see ilmneb siis taandushüpnoosi. Käigus selle teooria järgi elus suuri juhuseid ei ole, kõik on ikka kusagil kirjas. Ja ühel hetkel on seda siis võib-olla tarvis, ühel hetkel on vaja teatud asjade eest vastust anda. Ühesõnaga suut, juhust kui niisugust ei eksisteeri. Tõde on kuskil vahepeal kuskil kuldlõikes, ütleme niimoodi, kui protsentuaalselt kuldlõiget väljend umbes 62 protsenti on siiski paratamatu teha ka ülejäänud võib-olla ka juhuslikud. Ja ma arvan, et v lahtmeks võiks olla sündmuse tähtsus. Sellised, ütleme, tähtsad sündmused, nagu näiteks on surm või abiellumine kellegagi saatusliku sikuga kokkusattumine või lasteküsimused või ütleme, väga rängad tervisevigastused. Need on tõesti, ma arvan, saatuslikud ja ma olen kogunud Eesti pealt noh, praegu umbes 1400 kontaanset juhtumit. Nende põhjal võib öelda, et need on aastaid, mõnikord aastakümneid on juba inimese saatuses juba nagu programm sees kusjuures võib esineda väikene lõtk, tähendab selle ajamomendi väikene kõikumine, ta nagu mingi väikene sektor on tal olemas, mille piires ta võib veel muutuda, aga põhisuund ja see sündmus ise enam-vähem on juba paigas. Kusjuures vähemtähtsad sündmused saame mõne tuttavaga kokku praegu niisama ajama, mingit niisugust juttu võib-olla see võib ka täiesti juhuslik Nevad olla või umbes niimoodi, et pilv läheb üle taeva, midagi temast siit ei tulene. Aga kui ütleme neid ter ütleme, taevavõlv on täis tumedaid pilvi, siis tõenäoliselt hakkab sadama. Nii et võib-olla jah, niuksed vähem tähtsad sündmus võib olla juhuse mängimis, olulisust ei mängi, aga tähtsamad asjad on, on paigas. Ja ma olen võtnud need lõtkuga lood kokku, keskeltläbi see protsent protsenti tähendab, mida lähemal see sündmus on, seda täpsemalt on ta paigas. Ja nüüd siin tulema ühe nihukese prohvetlikku mehhanismi juurde. Et kuidas saab üldse ette midagi öelda, sest seda asja ju ei ole. Mina arvan ka näha asju, mida ei ole, ei saa. Meie saame näha oleviku, aga seda me saame, ütleme, kes nägija, ta näeb seda peenmateriaalsel tasemel. Mida lähemal see sündmus on. Piltlikult öeldes ütleme seda tema nagu välja Crystaliseeruminevuse sündmuse ilmsiks tulemine on lähedal. Seda täpsemini saame öelda, kui ta on kaugel, siis on temal veel võimalus muutuda. Ja siit tulenebki asjaolu, et isegi maailmakuulsad meediumid nagu Edgar keissoli Ameerikas isegi nende ennustused ei ole 100 protsenti täpsed, vaid näiteks Kessi puhul öeldakse 98 protsenti. Ja ma arvan, et põhimõtteliselt Ki ei ole igasugust sündmust antud hetkel ka tipptasemel võimalik sajaprotsendiliselt etavalt. Karma seadused kehtivad, kes need seadused teinud on, kes peab järge? Kuid on tsiviilkoodeksi seadused, siis saab neid teha, teisi seadusi saame avastada, no ütleme näiteks njuuton sai avastada teatud seadusi. Ja samamoodi sai avastada karma seadust. Karma see sõna ise on sanskriti päritoluga ja tuleneb sõnast kriimis, tähendab tegema et tegudega nagu seotud seadus ja temast too vanaindia kirjanduses. Ja sealt, nagu on see termin siis levinud ka üle maailma praktiliselt kõikidesse kultuur keeltesse. Vana-India filosoofiline kirjandus jaguneb mitmesse epohhi. Kõige varasem nendest on veedade. Lepo, need on sellised hümnid. Need on neli põhilist veedad, on, need on siis riik, veeda jätkurveda sama vedajad harva veda. Kõige mahukam on riikveda umbes 1000 hümni. Juba seal on sellised nagu vihjed olemas. Ma tsiteeriksin, teinud ja filosoofia asjatundjat, taskubtad, tema kirjutab niimoodi. Vanimaks kirjanduseks Indias on veedad, sisaldavad peamiselt looduse jumalate nagu tule, vee ja nii edasi kiitust, kui välja vaata mõned nende hilisemate Osada on siis peale 1000 enne Kristust hümnid, ei sisaldanud just palju filosoofiat, nagu meie sellest aru saame. Siit leiame enam või vähem kosmoloogilisise loomuga paeluvaid filosoofilisi küsimusi, mis esitatud poeesia ja ettekujutuse terminites. Karma seadus arengus on nagu täheldatud kolm etappi. Kõige esimene oli siis karma, kui ohverdamistegu. Ja ta skulptor seletab seda niimoodi. Ohverdamist vaadeldi kohustuse liigina ja seda nimetati karmaks või kriiaks. Peeti kõigutamatuks seaduseks, et need müstilised tseremooniad, olgu nad head või halvad, moraalsed vaiba moraalsed pidid anda mingit efekti. Paljusid ohverdamise sooritati vaenlase vigastamiseks või jõukuse ning ülemvõimu saavutamiseks teiste arvel. Seal nüüd veedade periood, no üldiselt arvatakse, et veedad nagu loojaks on rohkem aaria tõugu inimesed olnud kohalikud, keda nad vallutasid, on nimetatud ka asjadeks tumedad või Travidi rahvusest tõenäoliselt nende panus armastada tuleb natuke hiljem nagu kõrgemal tasemel. Et riik vedas, on siis käsitletud Riitate ehk seadust asjade loomulikku käiku. Näiteks on selline tsitaat üks jumalavaruna ovaruna. Kas sa soovid endise patu eest hävitada oma sõpra, kes alati on sinu poole palvetanud? Ütle mulle, võitmatu valitseja, jama, kohustun tasuma sulle kiitusega, aga mis mind patust vabastab? Põhimõtteliselt ta tarva vedas, tsitaat, riik veetase on selline. Kui me meelega või kogemata või kurja soovides teeme vigu, olgu ärkvel või unes, las Agni tule, jumal kihutab, Need, jälgid patud meist kaugele eemale. Siis sellega ollakse jälle tasa. Ma arvan, mitte. Aga see näitab jahe, see mentaliteet muuseas, on läinud ka piiblisse edasi kus tähendab osa nüüd hästi nii alandlikult palud et siis nagu see võetakse kõik need pahandused ära Pugalast panikaareks hinda filosoofia uurija märgib selle kohta veel nii, modede veedate tekstide kohta. Need tekstid pole hülged. Sõnaga karman pole aga kindlasti väljendatud seda, mida võiks lugeda eelneva elu villade lõikamiseks järgnevas elus. Nii et esimene etapp, kui karma filosoofias on selline lihtsalt nagu ohverdamistegu. Järgmine etapp on siis Upani saadides. Need on sellised filosoofilised traktaadid mida spetsialistide hinnangul on 108 kuni 200 enne meie ajaarvamist kuni 15. sajandini on need kirjutatud. Ja üheks kõige vanemaks Upaniišaadiks on Bricha Taranica ja seal on kirjas järgmist. Mida keegi teeb, kuidas ta end ülal peab, selliseks ta muutub. Tegutsedes hästi, muutub ta heaks tegutsedes halvasti halvaks tehes teeneid, muutub ta teenekaks tehes pattu, muutub tabatuseks. Nii et siin on juba see klassikaline karma põhimõte sees. Ja samastub šahtis Brichadora Nikos on veel järgmist. Inimene, tegutseb vastavalt soovidele, mille külge on ta klammerdunud. Peale surma läheb ta järgmisse, ilma kuidas oma meeles peen materiaalseid mõjusid oma tegudest. Peale oma tegude viljade lõikamist pöördub ta jälle tagasi sellesse tegude maailma, nii on sellega, kel on soov uuesti sündida, küsimus on tahtevabadusest, et kui näiteks meil on väga jäigalt Don saatus paigas, siis me võime ju väga palju püüda, aga mitte midagi ei tule välja. Ja siin on nüüd praegu selline seisukoht, et meie tahe on põhimõtteliselt vaba. Aga kuna meie karma eelnevate tegude tõttu situatsioonid on piiratud, siis võime mingisuguse tõenäosusega lihtsalt arvata, et vot selles situatsioonis sellise vaimse tasemega inimene talitab järgmiselt. Et ta ei ole 100 protsenti nagu garanteeritud, mingi tegu. Väga suure tõenäosusega võib see asi niimoodi minna. Nii, nüüd järgmine hüppanis saad, kus on karmast juttu on siis Sandokias on ka üks varane oponessaad. Ta räägib niimoodi. Need, kes pidasid end ülal heatahtlikud, saavutavad ruttu hea kehastuse, sündides Gazprahmanni Xaatria võiv asjana, Need aga, kes käitusid rumalalt, pöörduvad ruttu tagasi, kas seakoera või sandalana. No need terminid, mis siin olid, need on nüüd Need varnad ehk sellised nagu klassid, Brahmanid, need olid nagu vaimulikud niuksed, ideoloogid, ütleme, Xaatriad olid, noh, riigiametnikud, võitlejad, waysia olid sellised, noh, kaupmehed, teenindussfääris ja Chandala, noh, see on selline roojana välja tõugata ühiskonnast. Mainib veel. Kes varastab kulda, joob veini, rüvetab õpetaja voodit või tapab Rahmani. Need neli langevad, viiendana langeb see, kes seltsi nendega. Nii et see on ka nii, nagu öeldakse, et ütle, kes on su sõber, siis üten ma, kes sina oled. Kolmas Upaniissaad on Maitri ja seal on nüüd selline viide, mida inimene on varem teinud, tuleb tagasi nagu suure jõelained. Ookeani tõusu kindlusega läheneb ta surm. Aga on seotud heade ja halbade tegudeviljadega, nagu sant ja samas maid rüpannessaadis on. Et nagu mehhanismi paljastatud, et varasemate tegude tõttu tekivad taju poolt pimestatud valed mõisted, lugeda Sindia filosoofia elas kirjandust, on karma pimestatud. Praktilises elus võib juhtuda niimoodi, ütleme näiteks, mingi hea spetsialist. Kogenud ja tark inimene teeb väkki niivõrd rumala eksimuse, mida võib-olla palju madalama kvalifikatsiooniga inimene ei olekski teinud. Ma siis, nagu taolistel puhkudel öeldakse, kargab imestus, et ühesõnaga, see pidi juhtuma temaga niimoodi. Järgmine Upaniižaadon Švetasvatara ja tema räägib karmast järgmist oma eelmises kehastuses sooritatud tegude kestva mõjuda. Too muutub kehastunud hing, mitmesuguseid nähtamatuid ja nähtavaid kehasid. Vastavalt nende tegude ja nende kehad iseloomule liitub ta mõne uue füüsilise kehaga ja näib olevat keegi teine. Tegelikult tähendab meie vaimne olemus on ju sama. Aga me ei tunne 11 ära siis vunud aka tubaneksaadis on järgmist. Lugedes ohverdamist ja muid selliseid riitusi kõige tähtsamaks, ei tea need pimestatud muud hüve. Hea tegutsetud Too maitsnud rõõme, pöörduvad nad tagasi sellesse või palju madalamasse maailma. Nüüd üks india filosoofia uurijaid rada kristjan, võtab need Upanessaadideetika kokku järgmiselt. Mõistlike elu. See on maailma innukas teenimine. Mõistus ütleb meile, et indiviidil pole isiklikke huve, mis oleksid erinevad terviku huvidest mille koostises me kuulume, vabastab saatusega kriisidest ja kitsendustest vaid sel juhul, kui loobume individuaalsetest ideest, millel on meeleline sisu. Ja siis on veel tās Gupta kokkuvõtlik märge kui tegude viljad on sellised, et neid ei saa lõigata käesolevas või üldse inimelus. Sisel indiviidil tuleb sündida uuesti inimestena või mõne teise olendina et kannatada nende tõttu. Kas siis vastab tõele see, et inimene võib oma tegude tõttu halbade tegude tõttu sündida tõesti mitte inimesena vaid kellelgi alam olend? Ja selliseid asju on kirjeldatud, see on väga suur erand, aga selle kohta on ka india filosoofias märkused olemas. Et kui inimene on niivõrd madalale tasemele langenud, kas siis oma metsiku iseloomu tõttu või oma intellekti dekoratsiooni tõttu siis erandjuhtumil võib niisugune asi toimuda. Nüüd, kui vaatame kasvõi, ütleme, psühhiaatriahaigla patsient, siis nende seas on selliseid, kes oma intellekti poolest on allapoole loomariigi taset. No võtame näiteks idioot, tema ei omanda tavaliselt kümmekonna sõna-, ta ei pea puhtust, ta on võimetu, ütleme, õppimiseks, aga seda on isegi toakoer, ütleme, kes on veel treenitud koerad, nad, ma arvan, ma ei ole selle ala spets, aga ma arvan, et on mitukümmend sellist signaale, sõna, mille peale nad väga täpselt reageerivad. Ja nad on puhtad ja olla isegi eetilisemad, kui on mõnigi raske intellektipuudega haige. Mõni koer, võib-olla ikkagi eetilisem, isegi ka sellisest inimesest, kellel ei ole intellektipuuet, vaid on lihtsalt ongi eetikapuudus. Ja selle kohta mäletan saksa psühhiaatriakirjandus oli üks niisugune terminali moraalisse šasin, tähendab, moraalne nõrgamõistuslik ta väliselt on nagu jah, inimene ikka, eks ole, aga, aga aga selles liinis ta lihtsalt puudub igasugune tase. Järgmise etapina on siis juba filosoofilised koolkonnad, mis on juba erinevad. Upanessaadide filosoofias on sellised alged, millest kujunevad välja erinevad koolkonnad ehk taashannad. Ja neid on üheksa põhilist vanas Indias. Kõiki me ei hakka käsitlema. Võtame näiteks kõige varasemas ansankja, mis loetakse nagu aluseks ka joogafilosoofiale. Sange filosoofias on kolm sellist põhielement, mis on inimeses, need on siis sattva, see on siis potentsiaalne katvus on tõlgitud see, mis loob õnne tema sümboliks, valge. Teiseks on siis Radžasson tegutsemisprintsiip, mis viib naudingule ja kannatusele, tähendab siis nagu karma tagajärgedele tema sümboliks on punane. Ja kolmandaks on taamas, see on siis ükskõiksus passiivsuse nirtsustama, sümboliks on must. Ja siin on öeldud daamessi psüühiliste avaldustena. Peale sellise nirtsuse on ka näiteks rumalus, ka enese ülehindamine, kadedus, julmus niimoodi, nii et eesmärgiks oleks niimoodi domineeriksid sattva valgus. Ja sang ja filosoofias. Minu meelest üheks väga väärtuslikuks komponendiks on peenkehade helistamine, mis aitab meid lähemale. Kuidas formeerub karma seal ainult niimoodi, et peenkehaga säiluvad eluliste läbielamustejäljed ja peen kehanud nimetavad linga piga tegu muudab meie peenkeha, lööme kellelegi maha, meie peenkeha muutub, teeme heateo, siis meie peenkeha samuti muutub ja see peenkeha muutunud peenkeha onu meiega kogu aeg olemas, mõned hilisemad koolkonnad nimetavad seda ka karmakehaks. Ja mis on huvitav veel, kui õppisin filosoofiat, siis oli sellised nagu paradoksid, et mis näitasid seda, et me ei saa lõpmatult jagada ei ruumi ega aega. Ja saakia filosoofias koon näiteks kõige suurem aja ühikon kalpa millest suuremat enam ei ole, tähendab, see on seotud ema mateeriaga. Ja natukese hiljem tekkis selline koolkond loogikutegolm kord ja, ja seal on jälle kõige väiksem ajaühik, mida nimetatakse Xana. Need väiksemad ühikut enam olla ei saa ja karma kehtibki vat selle Ghana ja kalpa vahel tähendab, kodan, ütleme, jäme mateeriaga seotud. Selle perioodi jooksul toimib karma ja siis tema nagu on, nimetatakse seemne kujul ja siis järgmises suures tsüklis järgmises kalpa tsüklis ta siis olla hangetel nagu tegutsema, nii nagu on võrreldud Brahma öö ja päev või ütleme, nagu kosmiline südame tuksuma või midagi taolist niukse tsüklitega see asi käib. Teine suurem koolkond on siis sainism. Tema Poloojaks loetakse Vardchamana, elas põhiliselt kuuendal sajandil enne Kristust ja mõned uurijad on teda isegi samastanud Budaga, kuna väga palju eluloolisi detaile on äärmiselt sarnased. No mina ei ole selle ala nii suur spets, et ma ütleksin, kuidas see asi tegelikult võiks olla. Aga džainismist on rida selliseid huvitavate vilja, mis nagu on mõttekad, näiteks selline protestivad üldiselt sellise aarjaliku lähenemine filosoofilise lähenemise vastu ja selliste riituste vastu ja nad ütlevad järgmist. Loomade sidumine ohvriposti külge, kõik veedad ja riitused olles ise süü tekke põhjuseks, ei saa päästa patust, sest ta karma on tugev. Karmamehhanismidest on selline märge, on olemas kolm teed pattude sooritamiseks iseenda aktiivsus, andes korralduse teisele või kiites heaks teise tegu. Ja see on niisugune väikene loetelu toodud kudamoodi siis patustamine käib, tegutsemine kostlikes huvides, halb tegu ilma enesele kasu saamata, tapmine, osalemine kellelegi õnnetuses valel seisukohal olemine, Watson, väga vale filosoofia on tegelikult patja valetamine võtta seda, mida vabatahtlik, kui ei anta ahnitsemine, uhkus, kellelegi sõprade halb kohtlemine, petmine, aplus, religioosse elupuudulikkus. Tähendab, kui inimesel ei ole selliseid kõrgemaid eetilisi printsiipe siis ka see on ohtlik tema tema eetikale. Ja muuseas, kui nüüd võtame asja laiemalt, siis mitte ainult see ei ole vargus, kui me kellelegi tagant midagi ära tõmbame vaid on isegi selliseid väga ranged seisukohti täiteks, isegi liigsöömine on vargus. Või et kui inimene võtab ühiskonnalt rohkem kui tema, annab sedasama, samuti varas Chanism ütleb niimoodi, et selleks seemneks algeks on soov mis loob siis impulsi. Ja siis vastavalt siis karma. Seaduse kohaselt tulenevad siit peenkehade struktuur, iseärasused. Tegudeliike jaotatakse neljaks. Kõigepealt seade, halvad teod, Tyson segatud nädalas on samaaegselt head ja halvad. Ja siis on neljaslikkond ei head ega halvad. No ütleme, segatud teod oleksid niimoodi, ütleme noh, toetame näiteks ühte firmat. Nii, samal ajal, eks ole, tema konkurentfirma kannatab selle all, ütleme nüüd võib-olla pankroti. Nii et see on niukene, segatud tegu on. Ja headeks tegudeks on nüüd loetud neid, mis inimese arengule või konkreetse organisatsiooni või perekonna või rahvuse arengule soodustav. Aga kõik, mis arengut pidurdavad, need on halvad, ütleme väliselt isegi võib-olla heade võidame suure võidu ja anname oma lapsele suure summa raha. Väliselt vaatame, et sa nüüd väga-väga tore tegu. Me annetame midagi, aga tegelikult võib-olla see tema just põhjariiki. Ta ei oska seda ratsionaalselt kasutada, hakkab pillama ja muutub. Võib-olla läheb, langeb allapoole. Aga see, see viimane ei hea, ega halb, mis tegelikult siis ikka halb olla. Ei tähendab tema nüüd ongi neutraalne, tähendab, me ei taha siit mingisugust kasu lõigata sellest teost ja ka tähendab talletraalne tegu, ta ei ole aeg-ajalt, siis leiab, et on olemas selline nagu karma mateeria mis siis liitub hingega terminit naka käsitama. Ja moodustab sellise saatuse keha. Karmarašaryra. Ja realistid arvavad ka, et on erandliku variandina mõeldav looma tasemel olek mõnda aega. Tähendab, see ei pea olema mitte loom silmaga nähtavalt lihtsalt loomadose. Loom ja ta on ikkagi loom ja temal on siis inimese hing, mis võib-olla järgmises kehastuses, siis jällegi pääseb inimese sisse. Nemad on seda asja mõelnud, päris suur karistus. No võib-olla. Ja nüüd see karma, mida tema mõjutab džainistide arvates, siin on loetelu näiteks teadmiste omandamist, tähendab, mõnel isikul on teadmiste omandamine hõlpsam kui teisel. Siis see karma keha võib mõjutada intuitsiooni taset, mõnel on intuitsiooni ja mõnel mitte sugugi mitte. Siis on üldse rahulolu eluga siis kahtlused mingil määral kahtlemine ju täiesti normaalne ja igale inimesele iseloomulik nähtus, aga mõnel puhul teatud iseloomutüüpide puhul ka psühhiaatrias ulatuvate juhtudel on tema elu sisuks ta kogu elu ainult kahtleb ja tegudele tihtipeale jõuagi. Siis ma leian, et ohtlikumad on ikka need, kes üldsegi ei kahtle. Ja ma arvan, et igas konkreetses olukorras on muidugi optimum kahtlemise tase, kui ta liiga vähe kahtleb ja ainult tegutseb enne lasega, siis mõtled, nagu mõnel pool on. Siis on see halb, eks ole, ja kui ta ainult kahtlev ja kõhklev siis on nagu see Eesti lugu kahe heinakuhja vahel, eks ole, siis sellest armana šarirast on tingitud ka, kui kaua me elame, samuti meie füüsilise keha iseärasused. Missugused sünnimärgid, missugused defektid, missugused head või vead meie kehal on, see on tingitud sellest karma kehast. Karma kehambrima tarne. Ja need muutused mõnikord tekivad looteperioodil, on tingitud just selles määratud selle poolest. Kas siin väikest vasturääkivusi ei ole? Minu arvates sel juhul ei, kahing on ju oma etiga, hing on midagi endaga kaasa toonud eelmistest eludest. Kuidas on siis võimalik, et lapsed sünnivad vanemate moodi? Vanemate karma peab olema mingisuguses korrelatsioonis lapse karmaga. Ja, ja tegelikult on niimoodi, et vanemad valib sündiv hing praeguste teadmiste taseme põhjal arvatakse nii et see sõltub selle sektori suurusest, kui palju tal on, kes on väga vähearenenud, temal on valik küllalt kitsas, tähendab karma mateeria on niivõrd jäik ja fikseerunud, et teda kas suunatakse või noh, tähendab tegelikult sa nagu loodusseadusega, tema satub teatud nii kindlates olukordades ja mida rohkem on inimene arenenud, seda suurem on tema valik. Ja tema valib sellised vanemad, mille puhul ta nüüd loodab, et selle valikuga ta saab ennast kõige paremini arendada. Ja siis samuti sellest karmana. Tuleneb, mis rahvusesse me satume, on väike ülevaade tehtud praegu laekunud Eesti juhtudest nulli 70 juhu. No umbes 50 60 protsenti ka kirjandus pakub, on ka varem elanud selles riigis, aga teised on mujalt tulnud ja miks see niimoodi juhtub? Ilmselt ka siin on mingisugused karma põhjust karma kehast tuleneb veel kui andekad. Me oleme missuguse materiaalse olukorra tasemel. Me oleme nad ütlevadki siis, et see karma mateeria ehk less is on siis hinge saatus, peenmateeria ja On nägijale on tema juba väliselt nähtav teatud mingisuguse värvi tajuna. Niiet kujutleme vaatab selgeltnägija inimest siis ta enam-vähem võib öelda, kellega tegemist on, kas on tema vaimselt arenenud inimene või on ta väga primitiivne või mõnikord näiteks enne surma paar päeva juba näiteks tema aura kaob ära, tähendab, ta on tegelikult antud hetkel p materiaalsel tasemel juba surnud. Materiaalse seisundi juurde veel korraks tagasi tulles tähendab ei maksa kadestada need, kel rohkem on, nad on selle ära teeninud, nii ütleb see karma seadusi. Nad on ilmselt seal ära teeninud ja ja teiselt poolt jälle võib-olla niisugune asi, et kui kellelgi läheb halvasti või ütleme, on tal mingi terviseprobleeme niimoodi, siis me kipume nagu üle haletsema ja otsima põhjuseid väljaspool teda. Aga tegelikult põhjused on temas endas. Aga nende ülesleidmine on, muidugi on äärmiselt raske küsimus, kodan juba tagajärg, terviserike on tagajärg ja ta mingi eksimuse tulemus. Teadmatus on ka üks selline põhjus, mis alati tekitab kannatust. Kui me ei tea näiteks düsenteeria olemas Sööma mustade kätega, siis me saame selle haiguse või kui me ei tea, no ütleme, et tuli põletab, siis me kannatame ka ära. Ja saame vastavalt siis kannatada. Suures küll, India filosoofia, nii palju kui ma olen teda uurinud peab sellist nagu teadmatuse tõttu tekkinud kannatust kõige kergemaks variandiks. Palju halvem on see, kui me teadlikult teeme. Jutuajamist doktor Ilmar Soomerega, jätkame pärast uudiseid. Hingedepäev on alanud meiega, doktor Ilmar Soomerega, jätkame oma juttu karma seadusest ja taassünnist. Nüüd siis budismist karma aspektist, temal on jah, palju arusid tekkinud, vaid vastad peale buda surma oli juba 18 põlvkonda ja tänapäeval on neid rohkem kui 30. Ja varasemad tekstid, mis on teada, on kolmandast sajandist enne Kristust kuningas Ashoca päevilt kivisse raiutud ja esimene kaanon tipita haka kolm korvi on siis esimene sajand enne Kristust ehk umbes siis noh, 400 aastat peale Buddha surma ja missugune oli algbudism. Ja täpselt ei ole teada samamoodi kui ei ole täpselt teada, missugune algkristlus oli ütleme, Kristuse õpilased. Ma ei olnud just eriti koolitatud mehed ja piiblis on sellised viited, et nad paluvad kristlust selgemini häkkida, mitte mõistukõnes. Kuigi kristlusest meelega rääkis mõistukõnes, et nad vaatamata oma rumalusele ikkagi aru saaksid ja piltlikult selgeks teha. Mis nüüd analoogne nähtus budismis on. Mõnikord ka buda ei vastanud küsimustele. Ja oletan niimoodi, et Ta ju nägi ära, mis tasemel küsija on. Ja kui see küsimus oli niivõrd keeruline kõrgel tasemel, et ta poleks ikkagi aru saanud, kui ükskõik kuidas ta oleks seletanud, siis ta lihtsalt vaikis. Ja ongi sellised nagu buda küsimused, mille peale on hiljem hakatud neid tõlgendama, et need on mõtetud küsimused. Ma arvan, et nad ei ole mõttetud, vaid antud situatsioonis ta vaike, sellepärast et ei olnud võimalik sõnadega selgeks teha-le antud intellekti tasemele. Seda keerulist probleemi taas kehastumisest. Budistidel on selline arvamus, et, et sellist pidevat hingamist rändab ühest kehast teise nagu ei olegi. Ja see seisund, mis meil on surma hetkel vaata et see annab aluse nagu järgnevale elule. Et need on kuidagi neid omavahel on seotud meie vestluse alguses oli natukene juttu sellest, et noh, et kohe ei ole ju näha. Ütleme, teeme heade ja nüüd siis jääme ootama, et millal me nüüd maru hästi hakkab minema. Me ootame midagi, vaat siin on Tammapaadas on mõned toredad näited selle kohta. Seal on öeldud niimoodi, nagu piim ei lähe kohe hapuks. Nii ka halvad teod ei kanna kohe vilja, vaid käivad rumalaga koos, kui tuha all hõõguvad sädemed. Rumalaga koostis tähendab see, kes halba teeb, on rumal täielikult. Ja, ja siin on mõeldud veel seda sõnaga, ta ei taipa elu, seadusi, seal sammast Tammapadas on veel selline ütelus ka paheline saab õnne tunda, kuni pahed pole küpsenud, ka vooruslik saab pahet tunda, kuni voorused pole küpsenud. Ja tagasimõju näitena toodud mõned sellised nagu illustratsioonid. Neli õnnetust võib tabada seda, kes ihaldab teise mehe naist näiteks voorusetus, rahutu uni, kolmandaks laitus ja neljandaks. Aga nüüd siis mõjusuunad on jah, et mis tasandil õnne mure tasandil, sünnime, sõltub karmast, elu kestvus. Siin on niisugune probleem, et kas hea karma võib hävitada, halva seisukohti on uurijatel mitmesuguseid. Mina ise mõtlen asjast niimoodi, et nad ei saa 11 neutraliseerida. Mõlemil on reaalsed tulemused olemas. Näiteks kui keegi kellelegi siis on reaalne tulemus olemas. See seda inimest füüsilisel kujul enam ei ole. Tema, ütleme, sugulased on mures, ütleme, nende materiaalne olukord on võib-olla tugevasti muutunud ja nii edasi. Nii et kui me teeme ka nüüd mingisuguseid Ado, siis me ei saa kõrvaldada neid halbu tagajärgi. Ja mina saan asjast niimoodi aru, et mõlemad tagajärjed tulevad. Kusjuures aga sellised heateod nagu meil siin mõned ka Eestis on mingisugune rikas firma sponsorluse korras viskab seal organisatsioonile võime, ütleme, hea eesmärgi nimel rahasumma. Kui ta nüüd loodab, eks ole, tahab, et maksusoodustusi või ta saab, nüüd pannakse lehte või, või tema firma toodang nüüd hoopis paremini läheb, kui on kuskil telekas reklaam, et Taani ja, ja inimene kõik nüüd asja määrab ära tema motiiv. Kui tema ei soovi tegelikult head ja omakasupüüdmatult ei, ei toeta mingisugust, et üritust siis pigem on see tagasimõju negatiivne. Budalan omistatud veel niisugune ütlus. Kestab Ma pean tige, läheb põrgu või kui sünnib inimesena, sureb ruttu. Kes vigastab teisi olendeid, saab vaevatud haigustest, vihkaja saab vihatud, see saab olema ilma mõjuta kangega Elna saab olema madalal auastmel loid, saab olema rumal. Ja siin on nüüd huvitav idee grupi karma kohta. Humphrey budismi raamatus on selline tsitaat. Ühe inimese poolt tekitatud põhjused tulevad sellele inimesele tagasi. Nõndaga perekondliku ühiskondliku või rahvusgruppi tekitatud põhjused tulevad neile tagasi. Sellesse gruppi satuvad kõik karma paigutab nad sellel ajal sinna. Igal inimesel on seetõttu mitu karmat, mis puudutavad rassi, rahvust, perekonda ja teda isiklikult, kõik nad on tema omad, muidu poleks ta end leidnud nende võimu all. Nii et ütleme maailma ajalugu vaadates on ju mitmetel rahvus ta selline laiutamise periood olnud, ütleme oli Briti impeerium ja rooma impeeriumi Tšingis-khaani impeeriumi oli Vene impeerium ja no kõik lõppkokkuvõttes Nad peksti tagasi oma algsele isamaale kodumaale. Ja jäi muidugi järgi ainult tohutu hulk valatud verd, tohutu hulk kannatusi, hävitatud kultuure, rahvaid ja keeli. Ja ma arvan, et seda oleks väga huvitav nüüd formaliseeritud kuidagi uurida neid mehhanisme, kui ruttu need asjad tulevad, tuleb meelde, praegu ma lugesin Edgar keissi raamatutest, mõnel seansil tuli ette näiteks isikuid, kes olid olnud Hispaania vallutusretkel indiaanlaste vastu ja nad sattusid Hispaania kodusõjas omavahel vastamisi, hakkasid siis 11 tapma. Nähtavasti budist metsa ennist nagu mingil määral olid filosoofiat, mis vastandusid sellisele medistlikule ja Brahmanistlikule suunale. Ja Humphrey poolt on üks väga huvitav tsitaat selle kohta. Karma seaduse mõistmine viib enesekindlusele lõpeb lapseliku nõrkuse inimese enda poolt tehtud jumala poole pöördumine. Et see päästaks meid iseendi tegude tagajärgedest. Karma pole jumalat. Jumalad ise on karma mõju all vaid rumal personifitseeritud karmat ja püüab altkäemaksupalumise või meelitamisega teda mõjutada. Paistab seadust ja kohaneb sellega. Nii et see on nüüd minu meelest küllaltki hästi öeldud, et mis on tavaliselt, ütleme palvete sisu, et anna mulle vaat seda ja seda või tee nüüd niimoodi ja, ja taolised palved. See on täiesti selline, nagu püüda jumalat ära osta mingisuguse Lemitamisega, mis tavaliselt muidugi mitte mingisugust tulemust ei anna. Siin on nüüd ikka kogu vastutus pandud inimesel endal. Ja, ja tegelikult ju ta niimoodi ongi. Nüüd jaapani budismi uurija Rosenberg märgib Pole olemist ilma kannatuseta ja pole kannatust ilma olemiseta. Elu piinad ei ole pattulangemise tagajärg. Me neil pole algust. Isiksus pole süüdi selles, et ta üldse olemas on ja kannatab. Iga kõrgemast ootamine on madalal ületamine. Seepärast pole võimalik paradiis maa peal. Maise elu tüüp, see on vaid üks faas. Olend, kui ta on puhastunud, lakkab olemast inimene. Aga inimese tase on alati jäänud üheks apsamaks võtta budistlikku terminoloogiat, siis selline isik, kes on saavutanud valgustatuse või täiuse, kuidas me nimetame bodhisattva tase mäletamist vällja kirjutuse artikliga, et kas dalai-laama on inimene, ta peaks olema teoreetiliselt bodhisattva, mis on juba valgustatud, ta on juba kõrgem tase. Ja kui me nüüd ütleme, pääseme sellest taassündide ahelast ehk shansaarast välja siis me juba oleme selle taseme ületanud. Kui me pääseme sellest välja, aga inimesed siiski tahavad väga elada, kuidas, kuidas seda seletatakse, on see soov ikka kuidagi kaasa pandud, siis. Ja vaat selles nüüd ongi niimoodi, et inimene, kes taassündide ahel üldse olemas on võib-olla Talle tuleneb mõtetki pähe, et oleks millestki vaja välja pääseda. Aga ma mäletan, kas oli, vist plaat on või kes kirjutas, et parem on üldse mitte sündida ja paremuselt järgmine noorelt surra. Ja noh, ühesõnaga Eesti vanasõnad loetakse, et nagu surmajärgne sfäär kodu ja seal on meie õige koht, et siin me oleme lihtsalt nagu koolipingis istume, õpime, kes on jah, juba saavutanud selle kõrge taseme, see enam jäme materiaalsel tasemel, kas ei tule ja eks üldsuund on siiski selles, et me nagu mingil määral nagu oma vabadusastet tõstame. Aga kuna praegu ütleme, maakeral on juba noh, kuus miljardit inimest ei ole kunagi vist maakera peal nii palju olnud. Minu arvates viitab see sellele, et praegu õppus on väga intensiivne. Ja ütleme, varasemad allikad tal Egiptuse uurijad räägivad taas pohhist midagi 3000 aastat ja nemad väga aegamööda. Siis praegu faktilised andmed näitavad, et see kahe elu vahevahemik on küllalt lühikeseks läinud. Noh, siin keskmised on ikkagi noh, ütleme nii, 10 20 aastat on jaa, aga muidugi on väga suuri kõikumisi on samamoodi kui elu easki annu kõikumisi on ju selliseid ütleme, kes surevad kaks tundi peale sündimist ära ja on sellised, kes elavad võib-olla seal 120 aastat vanad. Nii et samamoodi see kahe eluvaheline ehk noh, Ardo, nagu Tiibeti variandi järgi on, see seisund on, on ka väga erinev ja lühemaks läinud. Minule tundub jah, et see periood on viimasel ajal lühenenud, aga muidugi, seda on väga raske kontrollida, sest et selleks oleks vaja sellist tohutut eksperimentaalset materjali läbi sajandite, mida möödunud sajandit oma muidugi meil nüüd võtta ei ole. Ainukene välja pääs minu meelest oleks, kui nüüd taandushüpnoosi taga viiakse inimesed, need on ka tehtud tervesse seeriasse eelmistes eludesse, siis me saame mingil määral uurida, aga kui pikad need vahemikud on varem olnud tõesti, et meie alateadvuses tegelikult et asjad ju kõik olemas. Ainult et me ei mäleta. Me oleme huvitava küll. Me mängime mingit nagu teatri näitemängurolli. Ütleme, mina olen siin praegu tohter ja reporter, me oleme selles rollis, aga kes me olime varem ja kas me oleme kunagi võib-olla 1000 aastat varem kohtunud, seda ka ei tea, eks ole, eks muidugi järgmine tuleneb sellest nemad, et ega mingist retsi divististika pühakut järgmises elus vaevalt nii äkki saab vastupidi, langemist väga äkki, võib-olla ka mingisugused nihked mis vastavad siis meie soovidele mõtetele. Ma arvan, et need siiski leiavad, sest päris täpselt ma vist ei korda ennast mitte ükski paar sõna joogast võib-olla ka. No ütleme nii, klassikalisel kujul ka formeerusest kaks sajandit enne Kristuse sündi patandžele jooga Sutra. Ja arvata varsti on temal seos ka India Traviidi elanikkonna kultuuriga. Ja jõuga liike on mitmeid. Üks on selline karma juugaks nimetatav Veeveegaa nõnda on seda uurinud. Ja ta ütleb niimoodi, et vabadus on võimalik ainult väljaspool aega, ruume ja põhjuslikust. Ja siis on toodud selline vana kõnekäänd ütleb niimoodi, et külvad. Lõikad, Theo külvad, Theo, lõikad harjumuse külvad harjumuse lõikad iseloomu, külvad iseloomu, lõikad saatuse. Nii et algmomendiks on mõte. Mõte on minu meelest p, materiaalne teda on juba pildistatud. Mõttekujundeid. Energia, mis võib mõjutada kõiki teisi energiaid, on eksperimentaalselt, on tõestatud mõttega muutaga keemilisi reaktsioone. Kahjustada ja ta nagu universaalne ja siis ütleme üks jooga, selliseid lühidefinitsioone, ka Chittibliti niruda, joogan, mõtle, mateeria peatamine. Kui me nüüd kõige kõrgemalt organiseeritud mateeria liiki valitsema tähendab mõttemateeriat siis me valitseme mis tahes asju. Ja see ongi nagu aga nagu põhimõte. Ei tohiks alahinnata mõtet, võib paista ju nii et ma võin ju mõelda, mida tahes, keegi seda ei näe ja, ja see on ainult mulle teada. Aga tegelikult mõttemõjude mõttejõud võivad olla äraarvamatut, kui me ei ole kursis sellega. Ja nii, et mõte on jah kõige alus ja sealt juba läheb siis edasi. Iseliin no nüüd, mis. Meid rohkem on nagu puudutanud on piiblist lähtunud filosoofiat või ütleme, põhimõtted vane muidugi teda korduvalt läbi lugenud ja püüdnud neid osasid analüüsida. Ka karma aspektist. Piibli seisukohad üldiselt on ühe eluga piirduvad. Kuigi piiblis on rida selliseid tsitaate vaata, mis viitavad sellele, et ilmselt algkristluses oli taassünniõpetuse au sees. Noh, nii palju kui mina tean, Jeesus oli seeni usulahust ja seal tunnistati taassündi, aga üldtendents on ikkagi selline, et arvatakse, et surmaga kõik lõppenud. Ja nüüd hilisemad tõlgendused, tõlgendusi, piiblitõlgendusi on praegu minu teada mitu 1000 ja ega igaüks arvab, et tema on see kõige õigem. Aga kohati on nad minu meelest täiesti eba koogilised karma seadust vääriti tõlgendavad. No siin on üks lendleht, näitleja liigub siin Eestimaa peal palju, seal on Soomes trükitud ja siis oleks ikka selline saatan. Taaskehastumise õpetus on sama palju idamaine paganlik soovunelm, läänemaailma evolutsiooniteooria. Miski ei näita, et hiirest oleks surma järel kas kassist, koer, koerast hobune, hobusest, ahv, ahvist naine ja naisest mees? Noh, hea küll, hästi nii lihtsustatud, aga seda trükitakse, omandasin kümnete tuhandete eksemplaride kaupa ja see naine, kui Anett Aadam olnud teate, kuidas saada oma lugu on, tegelikult on see vana sumeri, keele tõlkeviga, olete lugenud sammarovski raamatut Aadama küljeluulugu, et nad on niimoodi, et sama sõnaga tee vana sumeri keeles oli tähistatud siis jumal, kes annab elu ja ribiraie. Nagu piiblis on, et Aadama küljeluust võeti, võeti üks ribi välja ja siis sellest oli elu, aga see oli niimoodi hoopis üks vana sumeri, legend, kus oli üks jumal, kes pidi igal jumalal ravijumalal, oli oma oma orga, mida ta ravis, üks nendest oli siis toida ravija jumal Tiia siis selle loo enda jutustusel tehti selline viga, et tõlgiti jumal, kes annab elu tõlgiti nagu selle teise tähendusega roide tähendusega. On siis arvamus tekkinudki, nii kaugele jõudnud, nii massiliseks läinud, et hiljem olen kuulnud, et püütakse igatemoodi nüüd leida nagu mingeid ratsionaalseid seletusi, et kas siis tõesti mehel on üks, hoia vähem. Omal ajal vist oli Aristoteles, kes arvas näiteks, et naisele mehel on ka erinev arv hambaid ja see oleks ju väga lihtne üle lugeda, aga aga nii kaugele, kui dogmaatika ütleb, et asi on niimoodi, siis ei hakata üldse seda kontrollimaks. Siin on nüüd üks teine brošüürikene. Kennet haagin oma uus sünd. Ja on mainitud niimoodi, et väljaspool kristlust on kõikide inimeste südamed rikutud. Tuletab väga meelde ka, ütleme, muhameedlane usku, ütle üks suur, aga see ei olnud niimoodi, et sülitan kõigele peale Allahi. No ja muidugi üks ütleb, et see on jah, nii et Allahile meelepärane, kui uskmatu koer ütleme, kristlane maha lüüa. Ja siis ühesõnaga siin loetakse edasi. No ja siis ütleme, siin on surmast, loetaks teda nüüd nagu mingisuguseks, verejanuline vaenlane on selline termin mode samamoodi loodus nähtus, millel on omad positiivsed küljed olemas. Nii et kas selle vastu saab niimoodi. Ja siin on nüüd rõhutatud seda inimesele mõttetu midagi head teha. Oma tegude ja mõtete poolest tsitaat on järgmine. Kui inimene ei oleks kuradi laps, siis võiks ta lihtsalt oma eluviise muuta ja temaga oleks kõik korras. Aga isegi kui ta seda teeb, on ta endiselt kuradi laps ja läheb pärast surma põrgusse väävliga põlevasse tulejärve. See tähendab siiralt nüüd selline jah, selline passiivsuse rõhutamine. Ja siin on niukse jällegi toodud tsitaat. Et Efeslastele on selline tsitaat. Sest et teie olete armust päästetud õndsaks saanud usu kaudu ja see pole mitte teiste enestest, see on jumala and, mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda. Ja siis kommentaar on niimoodi, et mitte tegudest, see on nagu nõelatorke inimese kohupallile. Inimene tahab päästmiseks ise midagi teha, ta tahab ka selles osaleda, aga ei saa, ta peab lihtsalt tunnistama oma abitust ja lootusetust ja peab tunnistama, et ta on just see, mida ütleb piibel, kadunud patune. Siis ta tuleb ja võtab vastu selle, mida Kristlustama Est on teinud kui Anni. Vot see on huvitav, nagu. Mina arvan, et Jeesus tõeliselt eksisteeris ja ristida löödi. Ta andis ilmselt oma parima, et õpetada inimestele headust. See missioon ebaõnnestus minu arvates. Aga nüüd seletada võtet selle ristilöömisega nüüd nii eelnevad kui ka tulevad põlved kõik oma patud nagu andeks andnud, meil piisab ainult et nüüd uskuda, et see asi kõik niimoodi oli uskuda teda, ainult kui ma nüüd teda usume, siis meie oleme igasugustest pahandustest ära päästetud. Minu meelest see on täiesti loodusseadusvastane mõtlemine ja teeb ainult halba. Kuidas selle Jeesuse ristilöömisega siis ikkagi oli, tähendab kas, kas ta ei olnud mitte ise võimeline sealt risti pealt ära minema, kui ta oleks tahtnud, miks ta sinna jääma pidi? Lugu on muidugi minu jaoks väga segane ja nii palju, kui ma olen uurinud, on terve teadusharu, mis uurib Jeesuse elu detaile, nii palju, kui on võimalik nüüd peale piibli saada infot selle fooni kohta, mis sellel ajal valitses. Arvamine on selline, et ta oleks olnud võimeline. Sest et ta oli, ütleme ikkagi tippjooga tasemel ta tõesti neid imetegusid, mida kirjeldada, oli neid võimeline tegema, no neid on, katame, sai, Baba on teinud ja paljud-paljud, teised on teinud ja seda kaisu sisenema olnud. Et see ei ole asja juures kõige tähtsam, tunnetadasama missiooni. Ta lasi asjade käigul minna niimoodi, nagu ta läks. Armastuse õpetus on ju tegelikult üks õige ilus õpetus. Ja tähendab, et Me peame armastava, mina olen täiesti nõus, et see on väga universaalne. Ja kui nüüd üldse noh, inimesed ju igaüks mõtleb omale jumala järgi välja mis tasemel ta on võimeline mõtlema, niimoodi ta mõtleb. Ja mismoodi on ta võimeline tunnetama niimoodi ta tunnetab praegu minu arusaamine on niimoodi, et see võiks olla nagu mingi üle kosmiline armastuse printsiip, nii nagu ütleme, on molekulide vaheliselt tõmbetungid. See määrab härra põhielusuunad niimoodi, aga sellel ei ole mitte mingisugust seost piibliga, eriti vanadest ametiga. On teil mingeid andmeid või kuskilt mingit jälge selle kohta, et eestlased on kunagi uskunud taassündi? Jah ma olen seda asja uurinud ja võin öelda niimoodi, et kõikidel soome-ugri rahvastel on taasoniovsk olnud kaasa arvatud ka eestlased ja ütleme, Ivar Paulson kirjutas Rootsis raamatu, seal on natukene juttu sellest ja ka sellistest nime panemise traditsioonidest tihtipeale pandi, ütleme vanaema vanaisa nimi oli surnud, pandi lapselapsele mingisuguse mõttega, et ta nüüd nagu sünnib uuesti ja meie hõimurahvaste kohta Siberis, on isegi möödunud sajandil on etnograafid ilusaid näiteid toonud, kuidas nemad arvavad, et see niimoodi on ja mitte ainult soome-ugri ostele, ka teistel rahvastel on see taastioni, usk on olemas. Vaat ma loeksin ühe tsitaadi ette. See, miks nüüd niimoodi on läinud, et on paljudel rahvastel, nende rahvususkumused on kadunud on kristliku dogmaatika seisukoht, mis on kujundatud 553. aastal Konstantinoopoli kirikukogus. Ja seal on vastu võetud selline otsus. Kui keegi väidab uskumatut hingede eelnevat eksisteerimist ja usub väärideliku taasühinemist, mis sellest tuleneb, siis pandagu ta kirikuvande alla. Kui keegi ütleb või mõtleb, et Jeesuse vaim eksisteeris varem ja oli ühendatud jumala sõnaga enne neitsi viljastumist ning kehastumist, siis saagu ta kirikuvande alla pandud. Keskaegne kirikuvande alla panemine. See ei olnud üldsegi naljamäng, ta tähendas ühiskonnast, väljatõukamist või surma. Kas teil on mõni vanasõna, eestlaste vanasõna, mis viitab sellele näiteks, et seda Jah, eestlastel on väga palju ja huvitavaid vanasõnu. Paarikümne 1000 ringis on neid nüüd kirjas, kahjuks on muidugi see kogumine hakanud alles seitsmeteistkümnendal sajandil kõige ürgsamadon tõenäosuslikus kaotsi läinud. Aga mõned on sellised, mille kohta huvitav on, etnograafid ei oska seisukohta võtta ja näiteks üks vanasõna mis on üles kirjutada, selline king saab sisse, kui kont onu olemas. Ja küll nad siis vaesekesed purevad selle mõtte kallal, et mis asja see nüüd võiks tähendada. Aga võib-olla see on just selline nagu taassünniga seotud. Sest et kont selle all on mõeldud tavaliselt selliseid suuremaid luid, eesti keeles on kaks terminit luu ja kont. Ja ma lugesin hiljuti Vambachi uurimusi, nüüd osa sellest on ilmunud Kasti keeles Von Bachi moodi, need elu enne pärast elu. Ja seal on sellised protsentuaalselt toodud eksperimentide põhjal taandushüpnoosi juures. Et see aeg on väga erinev. Millal nüüd ting kinnistub lootusse? See ei ole alati viljastus hetkel. Mõnikord on ta üsna vahetult enne sünnitust. Võib oletada, et kuskil keskpaik, see on see, kus ütleme, skelett hakkab Parun formeeruma umbes 14. 18. rajudus nädal pärast seda juba loote liigutused emal tunda andma. Et võib-olla selle perioodil on see nagu noh, kõige sagedasem variant on ja teine on üks selline öeldakse, et vanal surm silme ees noorel selja taga. Nii, no siin võib nüüd esimene niisugune lihtsam seletus olla selline, et et noh, vanalon surm lähemal kui noorel selja taga, aga kui vaatame näiteks teisi surmaga seotud vanasõnasid, siis selja taga tähendab just lähedal on näiteks öeldud niimoodi, et mõtted mere taga surm selja taga tähendab, et Me fantaseerime teab mida, eks ole asja, aga tegelikult on meil juba surm selja taga. Vaiet, öö ees, surm selja taga. Noh, statistika näitab, et surmad on küllalt sageli just öösiti. Et siis on nagu surmaoht on suurem, kui öö on ees, siis on üks selline vana, saab kes kooleb, see kodu laeb. Kes elab, see ette puutub jätta nagu loetud seda, nimetame seda neljandaks mõõtmeks või, või surnute arvaks, et see on see lugu meil nagu koduvad siin me oleme õpipoisid või et tee hääd, siis leiad seda teise silma sees. Sugune vanasammast Tarmoga ilusti kokku läheb. Ja siis on veel niimoodi, et isa arm kestab hauani, ema arm igavesti. Noh, tähendab niimoodi, et nagu kiindumus lastesse et isa puhul see on ühe elu piires aga ema puhul see võib kesta kauem ka, ütleme aga järgmises elus. Jah, angel. Muidugi nüüd eksperimentaalse materjali ma ei julge öelda, sest tõesti materjal on niivõrd väike, et selle põhjal midagi tõestama hakata, ma arvan, on äärmiselt raske. Aga mis karvas oletada võib jah, et selle kohta nüüd kirjanduse andmed olemas, et näiteks keissi seanssides on selliseid juhtumeid, kus sünnitakse gruppidena kokku ka järgmises elus. Ja ma tean, Ameerikas on üks uurija tiks Hudson kes on uurinud abieluga paarisid ja ilmnes niimoodi, et tihtipeale ka järgmises elus saavad kokku. Sellepärast et kui nüüd hakkame mõtlema, kellega meil selles elus kõige rohkem aidaa jagamist on, ma arvan, ikkagi oma armsa abikaasaga lapsed saavad suureks, lähevad kuskile eraldi elama, eks ole, aga abikaasaga klassika sel juhul muidugi, kui nüüd ei ole tegemist, abiellub 10 korda, siis on natuke teistmoodi olukord. Aga kõige intensiivsem ja kõige pikaajalisem suhtlemine. Ja see põhjustab ka väga palju karma sidemeid. Ja selle tõttu see tõesti järgmises elus võib-olla mingisugune seose jätkumine ka sellel tasemel. Nii, nüüd kui Eesti ratastel, mis puudutavad karmat, siis no need on mul siin üles kirjutatud mitukümmend, aga ma tooksin ainult mõned. Näiteks kuda elu, nõnda ots. Ja seal ma olen ka lugenud filosoofilisi arutelusid selle kohta, et kes ei oska elada, ei oska ka surra. Selline paaniline surmahirm tuleneb sellest, et ta pole osanud elada. Kes vanemaid ei austa, see õnne ei leia. Kes Häädeidee, see hakkab kurja tegema, vot see on just nemad ja tähendab, et, et sa nüüd tõesti mitte midagi tee kõigepealt siis laisaks, eks ole, juba siis tuleb see nagu vana sankese taamasse inertsus element tuleb peale. Nii et selles mõttes kui inimeste pead, siis ta muutub paremaks ja siis on veel ütlemise kättemaksu kohta niimoodi, et paha, põranda paha. Minu meelest ma selle kohta on kani psühhosomaatikud on uurinud vihastamise ja vihakandmise kohta. Ja isegi ütleme, keisse ütles niimoodi, et olla vaba sapi maohaigustest ja samal ajal vihata oma naabrit ütleme, et see on niivõrd halb emotsioon, kui ta nüüd kestab aastaid, siis inimene jääb ise haigeks ja siis on, ütleme isegi tähelepanekud vanarahva ütleme põllumajanduse kohta. Kuri kurnab maad, kius võtab vilja. Ja see on tuntud. Miks peab vanasõna, igaüks on oma õnne sepp. Ja mis oli siin varem, oli see vana India vanasõna mäletada, kui rääkisime, et viies on see halb, kes on seltsiv halbade inimestega. Eesti vanasõna, selline ühes killas ühes võllas sõnaga, mis seltskonda satud siis, siis tead, et ilma mõjuta särke otseselt ja ja, ja siis ütleme nüüd nii aja tori järgi, kuidas nooruses küli nõnda vanaduses vili? Jah, ikka kui on nagu sekrelofi valm, eks ole, et, et kui kogu aeg terve elu muudkui hüppad ringi, mitte midagi teed, siis pärast läheb asi kurvaks. Kes kõik magusad maitseb, see kõik kibedad kannatab. Vaat siin on naudingu probleem, see on muidugi üks väga suur probleem, on, tähendab mis tahes nauding, orjastab inimest ja kujutleme Haanja või mingisugune muu meeleline Lõbu, inimene tahab seda järjest sagedamini järjest rohkem ja see seob ta vaimselt, aheldab. Ja paratamatu on see, et teatud aja pärast ta hakkab kannatama, ütleme, tüüpiline narkomaan. Alguses ta võtab mingit narkootikumi mingisuguse mõnu pärast aga järgnevatel etappidel noh niimoodi, et ta võtab seda narkootikumi ainult arstirohuna, et vältida seda abstinentsi või pohmelli seisundit. Et kuidagi ennast nagu sellest raskest halvast olukorrast välja päästa. Ja ta on ja ta on tavaliselt on siis väga pikka kori, nii kaua, kui ta sellest narkomaaniast või, või alkoholismist vabaks saab nendele asjadele seas karnaga. Karmaga seos on niimoodi, et mingisugune algselt naudingut pakkuv faktor Norjastanud inimese ja ta enam ei saa sellest lahti. Kas see on millegi eest või sellele järgneb karistus. See on selle eest, et ta on muutunud sõltuvaks ja igasugune sõltuvus põhjustab kannatust. Ja, ja selle tõttu deme näiteks jooga treeningud on kõik sõltuvuse vastased, treeningud, nälgitakse, ollakse ilma toiduta, harjutatakse oma keha igasuguste raskustega niimoodi olla millestki ilma. Ja samal ajal tunda, et ma saan ka ilma selleta ollakse alla vaba lõpuks ja tähendab, inimese elu eesmärk ongi tõsta oma vabadusastet järjest suuremaks, teha seda sektorit, kust me saame valida. Aga kui inimene millestki sõltuv, siis ta Vabatahtlikud paneb oma ahelad külge. Nii, nüüd on veel vanasõnad nende suguvõsade kohta. Nõnda kuida selts nõnda süda ütleme, teatud traditsioonid vanasti olid need tugevamad, kui ütleme, suguvõsa elas koos. Paratamatult see suhtumine, kuidas ei mõtet, väga huvitav oleks vaadata, annetame uurida selliseid perekondi või suguvõsasid, kes hoiavad kokku üksteisel hästi mõtlevad. Ma arvan, et nende tervis üldiselt varem nad elavad kauem, nende elustandard on parem kui see, ütleme kui on selline Buralejate seltskond. Ja Mul on mõned inimesed kirjutanud väga huvitavaid tähelepanekuid, näiteks rottide kohta. Rotid lähevad sinna peresse, kus on riid, nad tunnetavad seda õhkkond ära, et seal ei ole vastutöötamist ja vihane inimene, tema ju annab energiat ära ta nõrge, kogu aeg ta nõrgeneb ja, ja rott on niivõrd tundlik loom, tema tunneb selle ära ja läheb sinna ja kohal on kohal parasiidi Bosca. Jah, täidia, ega see käib ka rahvuste kohta. Ja ma mõtlen niimoodi, ütleme, kui rahvus on suremas siis ta ju ka annab energiat ära ja paljude rahvastega ju kahjuks on niimoodi juhtunud ka paljude soome-ugri hõimudega. On juhtunud, et ta ta sureb. Ja muidugi see, kes on tema surmas süüdi, see on mõrtsukas ja ta saab oma karistuse ära. Sellisel kujul tähendab sellisel kujul vaid rahvuse seni uuesti hinge ainult üksik hing. Jah, rahvusnoh umbes niimoodi, et me tahaksime sama keha nüüd tagasi, et oleks nagu võrreldav rahvusega täpselt samal kujul ei saa. Ja võib-olla jah, mingisugused kultuuri elemendid võivad hiljem nagu ilmneda välja, nagu näiteks juhtus vana sumeriga, nüüd on natuke rohkem kui 100 aastat möödas, kui on tõsisemaid uurimusi tehtud sumeri kultuuri kohta. Ja rahvast, kes elas Eestist neli korda väiksemal territooriumil on andnud ütlema rohkem kui 10 ülisuurt kogu tsivilisatsiooni puudutavat leiutist ja minu meelest üks hämmastav asi. Ja lihtsalt sellest praegu väga vähe teatakse. Ja selle tõttu ka ei arvestata, et sellised antiikkultuurid Kreekas, Roomas on aluse saanud mujalt. Nemad Kreeka-Mükeene muidugi Egiptus, siis induse kultuuriga väga vähe tuntakse, tema kirjalas suhteliselt hilja andasifreeritud. Aga need mõjud on samuti ka, ütleme vanas testamendis on need, need vanad legendid jaoks, need põhimõtted on just vana sumelist, kõik need veeuputuse legendide noalaevad ja sealt võetud mõned teatmeteoste definitsioonid, mida karma all on mõistetud, ma tooksin näiteks briti entsüklopeedia definitsiooni. Karma tuleneb sanskriti Küvest kree tegema tähendab tegu tegevust. Teda kasutatakse teadliku olendi puhul. Doktriin seisneb selles, et iga hea või halb tegu tuleb tasuna tagasi. Nyyd sainistid kui ka budistid käsitlevad seda kui annetust. Kõige järjekindlamalt on ta välja töötatud sionistide poolt kus vabanemise saavutamiseks on oluline hävitada karma. Budistid tõlgendavad karmat kui reaalset põhjust ja efekti. No Eesti entsüklopeedias on karmast jutu sanskriti tegu. Põhimõisteid India usundites ja filosoofias esineb juba Upanišhaadides. Karma järgi toob inimese iga eetiliselt hinnatav hea või halb tegu iseeneses toimiva põhjuslikkuse. See on karma seaduse alusel kaasa vastava tagajärje, mis määrab selle olendi seisundi tulevikus ning tingib üha jätkuvaid taas kehastumisi sansaara. Karma seadusele alluvad ka jumalad, loomade taimed. Brahmanismi ja hinduismi järgi vabaneb inimene sellest positiivse karma akul muleerimise läbi. Kui suur see ring on, kui palju kordi on inimesele võimalik uuesti sündida või on see lõputu arv kordi seni kuni ta pääseb sealt? Nojah, see on nii raske küsimus, et ma ei oska vastata. Võib oletada niimoodi, et kui võtame nüüd kalpa, see kõige suurem ajaühik kui mitu miljardit aastat? Ma ei oska öelda. Selle aja jooksul me oleme selles taaskehastumisahelas, mitu korda oleme inimtasemel olnud, üldiselt arvatakse inimtaset saavutada on kõige raskem. Ja on sellist arvamust avaldatud, et kaheksa astet on inimesest kõrgemale ja viisa madalamal. Nii et me võime selles skaalas nihkuda nii üles kui alla. Ja ka mitu korda nüüd veel jääb. Kui me saavutame juba täiuse, siis sellisel jäme materiaalsel maa peal elava inimese tasemel jah, võib-olla ei ole enam tarvis aga siis me eksisteerib mingisugusel teisel tasemel. Aga missugune see võiks välja näha, seda muidugi võime fantaseerida, aga seda saaks öelda ainult inimene või valgustatu, kes on ise sellel tasemel juba olnud. Kas teil endal on mingeid mälestusi? On küll ma ei tahaks praegu detailselt rääkida, sest et nad on kontrollimata unenägudes olnud. Ja nad viitavad sellele, et võib-olla on olnud elu mujal Euroopas Aafrikas ja gaasias. Kas te ei arva, et, Et inimesed, nüüd, kui nad hakkaksid karma seadus ja taassündi väga tõsiselt võtma hoopis tõsisemalt, kui seni on võetud, et siis kõigil tekib äkki väga suur soov siit võimalikult ruttu minna. Ma ei usu, et see tekib. Tähendab, inimesed on ikkagi niivõrd kiindunud maistesse asjadesse. Et, et ma ei usu, et nad nüüd koheseid tahaksid ära ära ära minna ja mida rohkem neid on, seda kauem tahaks alla. No selle kohta on ka vana, saad, ühesõnaga et rikas mees sureb väga vaevaliselt. Tänase saate külaline oli psühhiaater Ilmar Soomere. Teda küsitles Liina Kusma muusikaalis Silja Vahuri. Head ööd.