On suvi ja enamik inimesi on tartust läinud, aga sina, Mati, oled läbi, suved olnud ikkagi säärane inimene siin Tartus, keda põhimõtteliselt on võimalik tunni aja jooksul üles leida, kui kui seda väga tahta. Ja ehkki sa oled omandanud mõnevõrra skandaalse maigu seoses oma teleesinemistega tahaksin rääkida sinuga päris rahulikul moel sinu suvest ja sellest, millised on olnud need sinu tegemised viimastena aastatel ja päris ootamatult tuli välja, et just sellel kohal, kus me sinuga praegu istume suvekohvikus ülikooli raamatukogu kõrval, ma usun, et see veeb ladina on kuulda mikrofoni et täpselt 10 aastat on möödas sellest, kui mina mati said hakkama kaunis pentsiku teoga ja käisid sadade imestunud tartlaste aia ontlikke linnakodanike silme all kevadises külmas vees, purskkaevus suplemas, mida siis ka hiljem päris erinevad organid püüdsid uurida, mis selle supluse taga oli. Kas sa meenutaksid veidi seda päeva? Siin oli. Oli ülikooli kunstikabineti kevadnäitus. See oli vist aeg Kadi. Ja oligi, näitas ja. Põsk siia tekkisid, mul oli juba idee linna sinna suplema käia, kõige kalmed basseini läbi. Ja no kuna näitus oli üleval, siis tekkiski see võimalus minna esimuide ei olnud üldse külm, vesi oli väga soe. Ma mäletan seda päeva, et see päev oli ise soe, aga vesi tundus meile küll külm olevat, sest keegi meist, kes me jõudsime siin pealt vaatama ka mina esimese kursuse üliõpilasena vahtisin suu ammuli, siin purskkaevu ääres. Mäletan, et iseenesest oli väga palav päev, sest et kõigil oli õudselt palav ja kõik tahtsid kohutavalt juua saada. Seda ma mäletan hästi. Ja ei igal juhul minu jaoks oli vesi soe, aga enne enne veel, kui ma ise läksin ette lükkasin sinna Harry Liivranna. Ja siis oli nõnda, et Laine Peep helistas siis kõigepealt miilitsasse, palus miilitsat jääle tulla. Ja kus ta pidi sinna helistama vist kolm või neli korda, enne kui miilitsad suvatses kohale tulla. Ja tänu sellele ma jõudsingi ainult teise teise rajooni. No ühesõnaga kahes olla. Miilitsad tulid siis nad hakkasid mind välja tõmbama Ma ühte kättpidi, Andres Kasemad eeskättpidi miilits. Ja siis mul tekkis kange himu tõmmata see miilits ka sisse. Aga siiski ma ei julgenud seda teha. Mati praegu sa jätad ühe olulise asja, rääkimata Matti, sina vedasid kihla selle peale, et sina, sina vette läheb. Ei vedanud, muide ausalt ei vedanud, ei vedanud, veedan muide ausõna. Veel oli seal mingisugune äärmiselt imelik riieduses seljas. Ma mäletan, et solid endale ajanud mingisuguse 10 numbrid väiksema ülikonna vesti selga. Otsin püsikute vahele ja siis tõve ja käisin trussikute väele ja siis härra Rein Helme, praegune riigikogu liige, tema ütles nõnda matid, tikanii, sobi. Ainult vesikutega. Tahad minna, et võta minu vest ja andis oma Eesti mulla. Seest muide, jäi politseisse. Muide, sa Lõhmis ütles, sa muide lõhkusid selle enne veel ära, enne kui, Veel seda kirjutada küll sellel aastal ta lõhkusin ära nii ja siis kui neid, siis kui ma välja tulin, siis pandi mind autosse, sõidule, teada, et jaoskonda ja siis seal ma ütlesin, ma kaldusin häppeningi. Nii. Kas mõni miilits oli sellist sõna kuulnud ka varem? Et nad küsisid, mis, Ei tea ma enam täpselt ei mäleta, ja siis seal öeldi et et miks te läksite purskkaevu suplema ühesõnaga, miks ei või minna, et Armeenias suplevad paljud purskkaevudes? Ma olen ise seal supeldakse meili või selle peale, mulle öeldi, et aga Kesk-Aasias on mõnel mehel mitu naist, aga siin pole mõnel Ristki. Ma ütlesin, aga mis see siia puutub? Vaata, vaata väga hästi, oskasid nad vastata sulle ikka. Ei, mina viitsi, aga mis see siia puutub? Te veetsite vist ööga plate peal, ma mäletan Olin plate peale hommikul viidi, siis ma ei mäleta, kas pensiidi ma võin, ma oleksin ise, vot seda ma ei mäleta kohtusse ja kohtunik tegi kalgendublographige. Kole küll aa ja siis veel üks. Ja ühel fotograafil ma ei tea kahjuks, kellele oli nii, et tal võeti film välja, oli viidud ühesõnaga julgeolekusse seal võeti tal aparaadis fini välja hirmutad teda ja kõik need foto, mis puudutasid minu supelust jäeti siis julgeolekus, ülejäänud osa viimistati tagasi, aga ma ei teagi, fotograaf oli ka ju mitte. Tõnu Naarits. Tõnu noorid selleks igatahes täiesti korda selle filmi ilmutamine ja sest et tema on see inimene, kellel on sinu supelusega pilte rohkelt. Ja on küll ja neid on olnud ka ist? Väljas näitusel ja ja Postimehes on ilmunud ja. Kuidas sa, Matti üldse praegu elad, millega sa tegeled, päevad otsa? Mitte millegiga, ei tegelikult tegelema, mõtlesin kirjaga, sa oled äärmiselt osav trükki ja ma tean. Kas sa teed pimesteemis või enam-vähem? Kas sa õppisid ise selle töö ära, kui sellise noh, päris kindla toitmise, enese toitmise viisi või. Ei, ma ei õppinud seda ise, ma käisin, Aleksander Müller, isal oli Tartu linnas põõsad ja ma käisin, lõpetasin tema juures kursused. 65. aastal vist. See masinakiri on siin vist toitnud ikkagi tublisti oma paarkümmend aastat. On on küll, jah. Mida sa trükid praegu? Põhiliselt teoloogiatudengitele. Kas sina oled seda tüüpi trükija, kes loeb teksti ära ka ja parandab ka sisulised vead, kui need on? Üldiselt mitte. Kas sinu kunsti kogumine edeneb sama hästi nagu siin aastat viis kuus tagasi, kui sa tegid ka näitusi oma kogust ja ma ei ole sellest kogust enam tükk aega mitte midagi kuulnud, ega see ei tähenda mitte seda, et sa oled hakanud seda otsast kuskile maha müüma. Ei no põhimõtteliselt kogu on lubatud moodsa kunsti muuseumile. Deponeerida sinna nii ja ei, ei maha ma ei ole midagi viinud. Ja yldiselt täieneb muidugi mitte nii hästi nagu seal kümmekond aastat tagasi, aga täieneb küll. Kuidas kunstnikud suhtuvad sinusse, Ma tean, et sinu meetod oli varem täiesti kindel, et sa läksid ja küsisid kasutades sedasama armsat vanasõna, et küsija suu pihta ei lööda mööda ega ei löödudki ja nii juhtuski, et väga paljud kunstnikud andsid sulle lihtsalt oma ateljees noh, midagi või kedagi ootavaid pilte ja kinkisid neid sulle. Kas sa oled ka mõne suure töö väga kalli raha eest ostnud? Jaa, olen küll. Näiteks 74. aastal. Ma ostsin ühe sellise Läti fotorealisti nagu Miradis poolisse töö rubla eest, tema automaat, see. Ja tal on olnud ka Tartu see näitus. Koos oma abikaasaga ja Tallinna kunstiinstituudis on andnud tema näitus 74. aastal. Ja nüüd Väga palju mujal ja ühesõnaga, ta on praegu nõutavamaid Läti kunstnike, nii et tegelikult on mulle hea käsi, sest mina olin kõige esimene inimene, kes teda üldse ostis. Ma tean, et sinu kogu kõige hinnalisemat ekstöödeks peetakse Ernst neis vest, joonistusi. Kas sa jagad seda hinnangut? Ma ei tea, kas nad on, nad on igal juhul hinnalisemad samuti muidugi on eriti läänes furoori tekitanud viljaga Pakov, keda mul on üle 100 töö. Kui palju sul üldse on kogus pilte? Graafikut on üle paari 1000 lehe. Temale on kusagil 150 200 vahel ja mõned skulptuurid ka. Kas sa tead, on sinukogule võrdselt praegu Eestis erakogujate seas? Väga hea kokku on Tallinnas ühel mu sõbral malt Lepal. Aga näiteks sõitma peab seda. Tartu kunstimuuseumitöötaja peab seda huvitavamaks ja põnevamaks kui minuga, kui ma vaidlen talle vastu. Ta võib-olla väärtuslikum kogu ja vähemalt Eesti osas on ta kindlasti väärtuslikum kui minu sest madin on väga hea pärandi osas väga ajava koguga. Aga ta ei ole huvitavam. Ma ei kahtle, sinu kogu, on tõesti huvitav ja ma olen näinud suurt ülevaatenäitust sinu kunstikogust see oli Tartu kunstimuuseumis see näitus ja see oli põnev näitus. Aga iseenesest ma tulen veel korra tagasi selle kogu täiendamise juurde tundub see situatsioon iseenesest see noh, kuidas sa oled oma kogu moodustanud ja täiendanud. Väga habras ja õrn ja peab olema väga hea psühholoog, et saada õige ja hea vastus. Kas sul on aastatega välja kujunenud noh, mingi selline psühholoogiline vaist selles osas, millal on õige aeg küsida. Ma usun, et Joe Bideni puhul ma küsisin õigel momendil, ma ei ole teda saanud, aga ma saanud ta on põhimõtteliselt lubanud, ta põhimõtteliselt lubanud. Nii, aga viimasel ajal on siiski, on hirm minna küsima. Kas sellepärast, et sa tead, mida need pildid maksavad? Võib-olla ma ei tea, mille pärast aga näiteks sätile Laanemäe juurde ma ei ole siiamaani julgenud minna. Kas on sind solvatud sinu küsimise peale? Kas on selliseid kunstnikke, kes ei taha kuuldagi midagi sellisest erakogujad nagu motimiilius? Kindlasti on, aga sa küsisid, kas on solvatud? Mind ennast mitte, aga me olime 80. aastal Kalev, aga käisime Armeenias. Ja leinikanis oli mul üks väga ajatut. Kes oli ka Tartus esimene, 80. aasta augustis oli talle grupinäitus tema ja veel üks või kaks leninlik kani kunstnikku olid väljas ja, ja Aino Macavi oles Valmovi Joe's külas. Ja valma siis esitles mind seal kani kunstnikele. Ja kõigil ütles, et matile tuleb ikka töö anda või midagi taolist üksik ja teostab siis tegema kingi ja all ma ise oli selles palju rohkem. Ma usun, et nad mind ennast, see vastus ei üldse ei puudutanud, aga oli, läks endast väga välja, eks ju, et et tuleb külaline. Kes, noh, kes, noh, kes tahab tööd saada. Kingitus saade talle öeldakse ära kingitusest. Kas on mõni eesti kunstnik kellega sul on nii-öelda see tööprotsess on olnud juba aastaid pooleli, et sa oled küsinud ja küsinud ja ta ei ole otseselt ära öelnud, aga pilti sul ka ei ole? Hästi kaua oli Tiit Pääsuke selline. Siis aga nüüd on juba olemas mul ta väga hea töö. Ja siis oli ka vette on muidugi selline. Kusjuures. Ta tegi 79. aastal minu bodhemiius künkal. Mis mille järgi muide sai ka see telesaade miinuste pealkirja? Ja ja selle ta lubas juba 81.-le, kas tal minul aga ütles nõnda, et no et kui sa kogu näituse teed, siis ma annan ta seda eksponeerimiseks, aga muul muul ajal see deponeerita minu ateljeesse. Nii, ja kui mul seetõttu muuseumi näitus tuli, siis ta andis häda ja ütles, et las jääb pealegi toyota. Et, aga, aga momendil ma ei tule meelde küll, et oleks mõni selline kunstnik, keda ma oleksin väga tahtnud ja. Veel üldse üldse ei ole, eks ju, et kes ei oleks üldse esindatud ja et noh ja on põhimõtteline nõusolek olemas, temalt. Kuidas sa suhtud nendesse päris noortesse siin Tartus on tekkinud nüüd seoses selle Pallase maalistuudio ja ja ülikooli maalitudengitega selline uus seltskond, kes esinevad ja toome näiteks kas või kogu see kursi koolkond. Toome näiteks kas või lüliti, kaks meest. Pead sa nendest. Kõige rohkem Priit Pangsepp ja Marko Mäetamm nendest. Tegelikult meeldivad need kõik, aga noh, lüliti, noh ei tea. On sinu kogus, mõni lüliti poiste vilt? Ei ole? Ei ole tahtnud. Ma Eiki käest olen küsinud Navitrolla käest. Aga noh, ei tea. Aga ta on, aga ma ei ole ka küsinud otseselt. Sa käid kunstnikega palju läbi, ometi ise kunstnik olemata. Kas see on see seltskond, kelle hulgast sa tunned ennast kodusena ja mõnusalt ja nemad tunnevad sind ja sina neid või, või on see see piir tsunfti piir kuskil sinu ja nende vahelt läbi jooksmas? Ei, üldiselt ma tunnen ikka. Muidugi võistlike, kelle seas ma tunnen ennast hästi, on poisike, kelle seas ei tunne ma end eriti koduselt. See pani sind kuidagi mõtlema, see küsimus. Aga noh, mis puutub veel sellesse Tartonautomaali, siis ma ei tea ja milles on viga. Aga igal juhul kunstiühing Pallas koolitab senini on koolitanud väikeseid Kaja Kärner vaid et. Et et ühesõnaga jah, et et õpilased on kaunis tugevasti Kas on mõni kunstnik, kes on sind rabanud oma eriti põnevate ideede või tõeliselt kõrgem meisterlikkuse tõttu siin viimastel näitustel siin on tehtud nüüd ka jälle ülevaatenäitusi ja ja ega tartus ei olegi nii seisev, see vesi. Praegu on Rüütli galeriis üleval Lapini näitus ja. Ja võeti maha Malini näitusest ja praegu eile õhtul avati vana Allsalu. Nendest asjadest arvad. No mis puutub vanasse, siis anna mulle väga, väga meeldib, vana näitas mulle väga meeldis. Nii? Jaa, jaa. Iseenesest minu jaoks üllataval kombel Belgis ka madise heina lammulda väga. Jäigalt ei, tegelikult hea päev, ma. Ilmar Malin kinkis mulle ühe väga hea oma töö, mis mulle väga meeldis. Tartus üldse eksponeeritud. Kui kahju, et mikrofon ei anna edasi sinu eriliselt rahul olevat muhelust. Kas sa pead korraliku kataloogi oma kogu kohta, kas see Ilmar Malini töö kannab numbrit mingi 237 või ei ole sa nii täpne oma asjadest? Ei no mis puutub kataloogi, siis seda ma peangi tegema sellesse halasse fond ju. Eraldas mulle 1000 krooni, et ma teeksin kataloogi. Aga noh, selles seda raha ma ei ole veel kõike kätte saanud, ainult 200 krooni olengi oma kätte sealt saanud. Ma loodan siiski, et ma saan kolaga need 800 krooni, et ma saaksin hambad suhu teha endale. Kas Tartu sinule kui inimesele, kes on nii vilkalt kunstnikega läbi käinud ja need kunstnikud on tasapisi Sid. Suurem osa selles suhtlusringkonnast ikkagi sõidab Tallinnasse ära. Kas Tartu ei jää sulle kitsaks? Senini ei ole jäänud. Kui sageli sa sõidad suure linna poole? Viimasel ajal suhteliselt harva. Aga noh, vähemalt korra kuus ikka. Mis sind sinna viib? Eks ikka mõne näituse avamine või või näituste külastamine või siis. Või siis masinkirja mahamüümine. Miks sina, Mati ei kirjuta midagi nendest näitustest, ma usun, et sinu mälu Eesti kunsti osas on väga pikk ja põhjalik ja sa tead, mida üks või teine kunstnik on teinud 10 20 30 aastat tagasi üsna hästi. Sa oled ennast nõndaviisi ise harinud, kas sul ei ole tekkinud kiusatust haarata sulg ja veidikese? Anda mingisuguseid oma hinnanguid või ülevaateid? Senini ei ole kiusatust tekkinud. Lihtsalt ma tean, et ma ei saa sellega hakkama. Oled proovinud, ikka? Ei ole? Ei ole, ausõna, ei ole proovinud, aga ma lihtsalt tean. Ma ei saa sellega hakkama, ma kogun palve. Seda ikka, Ma olen hakkama saanud. No sa ütlesid, et sa teed masinakirjatööd, aga aga sa oled vahel olnud äärmiselt kiirustades kella vaatav ja, ja kuskile linna ääre poole tõttav, mis viitab sellele, et sul on ka üks töökoht vist olemas, ma ei tea, kas praegu veel on, aga minu meelest aasta tagasi veel oli. Aasta tagasi oli esimesest novembrist töötu. Kas sa oled ametlikult registreeritud töötavadki vä? Ja olen löö, vaht halvas ei nööd. Ja seal ma töötasin auto kaua 72. aasta leialdast Diana ristist kuni siis 82. aasta 31. oktoobrini ikka 92. 92.. Oled sa natuke nukker, sellepärast otsid sa tööd endale mingit sihukest pidevamad natukene paremini toitvamat. Põhimõtteliselt jah, ega mul ei ole midagi selle vastu, et tööle minna. Aga senini ma ei ole, ega ma iga igale poole ma ka ei taha, kõige rohkem ma tahaks muidugi valvuri kohta saada. Põhimõtteliselt seda, kus on ka ikka päevad suhteliselt vabad või, või vähemalt nädalas mitu vaba päeva. Sa võid olla ka täiesti ööpäev tööd, eks ju, aga sellistele jutti mitu vaba päeva. Kas sa suutsid olla öösiti üleval niimoodi järjest vä? Kui oli vaja, siis sõitsin ja muidugi eks seal sai kapp magatud. No igal juhul päeval olid alati väga löögivalmis, see tähendab, et sa nagu väga palju und ei vaja vä. Kuidas kunagi ei tea? Kas sinu sõbrad need on olnud alati väga palju on sulle kõik truuks jäänud ka need, kes on Tallinnasse ära läinud ja käituse läbi sama suure hulga inimestega praegu kui 10 aastat tagasi, kui minu meelest oli siin Tartu kunstielus üks, üks väga ergas aeg, Tartus oli veel Kelomees ja siia käis veel miljard. Kilk ja, ja kunstikabinet oli väga vitaalne ja seal käis tore seltskond koos. Taani. Mis puutub miljakeki, kelkisid ei ole õieti kunagi eriti suhelnud ja miljaketiga ei ole minu kogus. Aga tegelikult kui ega ma eriti seda ka väga tõe ja mul ei ole miljard kilki ma näiteks põim palju rohkem seda, et mul ei ole Ando Keskküla, sa küsisid, et kas mul selle autojuhid, kes on põhimõtteliselt ei ole ära öelnud ja keda, nagu ma tahaksin, siis Ando Keskküla on selline tegelikult tõesti kes on nagu põhimõtteliselt nagu lubanud, aga, aga noh, ma usun, et see jääbki ainult lubaduseks, sest ega ta vist enam maalima ei hakka. Põhiliselt installatsioone ja videot, aga sellega hakkame tegelema, tegeleb. Ja teine osa diabki Ando ainult Ando õlimaal või maal unistuseks. Niisiis on muidugi Talts, keda kes on põhimõtteliselt Kaiale öelnud, on öelnud ei, just et ei saa konkreetselt heid öelnud, ainukene, kes on öelnud. Ei, on olev sobi. Ja ja kes soovitas hoida häid suhteid pärijatega selle peale ma pidin peaaegu küsima, see oli, see oli. Me käisime, ole kosmot lepaga, Olev Subbi ateljees. 73. aasta detsembrikuus. Ja läksime sinna. Tal oli siis pika jala tornis ateljee ja läksime sinna, ütlesime, me oleme. Akna küsis, mida sooviti, mõtlesime, tahaksime kunstiks sobiga rääkida. Jah, et palun tulge edasi, Ma teen kohe ukse lahti. Nii, no ja siis läksime üles ja pakkus oma uhkete sõnadega toonides istet ja millega saame kasulikud olla. Me oleme võisi kogujad õngulda. Ja leiame, et et ükski Eesti kaldal kuu ei ole täielik, kui seal ei ole muidu teie tööd veel suurem rõõm kuulda. Selle peale mõtleb, tegi ka veel ühe komplimenti. Samuti on kuulda, oli vastus nii, ja siis ma küsisin, et hädasuvi, et kas on üldse mõeldav mõne teie töö omandamine? Ei, ja ma soovitan hoida häid suhteid pärijatega. Ma olen nii kuri veel praegu, kuule, Mati, 20 aastat on mööda läinud. Mine nüüd. Ma küsisin ennist selle kohta, et kas sinu suhtlusring on ka kahanenud nüüd inimeste Tallinna poole ära minnes või, või on see nii põhimõtteliselt endine? Ei no muidugi on ka isikuid, kellega enam ei suhtle, aga selle eest on põhimõtteliselt aluliselt on ma usun suhtlusringe jäänud oluliselt samaks, eks, et tulevad uued asemele. Kas sind ahistab kuidagi see, et raha on kuidagi elus palju tähtsam ja ilma selleta on nagu ilmvõimatu hakkama saada. 10 aastat tagasi olid ikka olud ikka palju lihtsamaks sellise eluviisiga inimesele nagu sa oled. Ja ma ütlen seda, et olid küll lihtsamad, aga samas ma ütlen seda ka, et ma tegelikult ei ole puht materiaalses mõttes olnud nii jõukas. Kunagi kui ma olen praegust Kas sa oled rahaliseks väärtuseks hinnanud oma kogu? Ei, ma ei mõtle kogu, ma ei mõtle, ma mõtlen puht materiaalse materiaalselt konkreetset raha. Et see raha, mis käib mul kahe kuu jooksul läbi, on rohkem igal juhul kui oli seal noh mõni aeg tagasi, ise, iseküsimus on see, mida sa selle eest saad osta. See tähendab seda, et sina mati nurisegi või. Millele ma pean nurisema. Me ise tahtsime seda tegelikult muidugi mul, mina olen üks vähe väheseid, kes võib öelda seda, eksju, ma ei ole käinud mitte ühelgi. Vabandust ühelainsal kõige esimesel demonstratsioonil, ma käisin seal 87 ilve palk. Ja sinna me läksime selle. Vähemalt mina läksin sellepärast sinna oli põnev minna, see oli esimene, eks ju, me keegi ei tea, mis saab. Millega asi lõpeb, tegelikult eksinud. Et me kõik, kõik, kes meil siin oleksime, me teame, millega asi lõpeb. Ja ma tõesti ei mõista neid, neidki hädaldavad. Ei, no mind õudselt rõõmustav see, et sina ei hädalda. Kuule Mati, ma küsin sult lõpetuseks ühe täitsa teise kanti küsimuse. Mis sorti muusikat sina kuulad? Ma jäin sellele mõtlema, sest et ma otsin tavaliselt nende saadete vahele ise muusika ja ja kuidagi ilmvõimatu tundus soovitada midagi sinu jutu vahele. On midagi sellist, mis sulle endale istub. Mul on üldiselt väga isotteis muusika Downi näide, küünbult näiteks meeldib olla. Ja siis on see noh, see on see Jaapan jaapanlase pildid näituselt. Muide, oled sa musikaalne mati, laulad sa ise vä? Ei, aga muide muide seda tuletan jälle Alo Mattiiseni meelde, et ta võlgu ühe asja, nimelt ta lubas teha spetsiaalse laulu minu jaoks, arvestades seda, ma ei pea rütmi ja õit. Ja teha spetsiaalse laulu. Me hakkame lõpetama, soovid sa midagi oma sõpradele, mitte sõpradele, austajatele ja vaenlastele ütelda? Inimesed, olge valvsad, Ma armastan teid.