Tere hommikust, on pühapäev, 21. juuni ja suvi ei taha ikka veel eestimaale tulla, kuigi kirjade järgi ammu peaks. Aga soojade ilmade põuda saab vähemasti jutusaate vahendusel leevendada Ta soojade inimestega stuudios. Täna on Margit Kilumetsa külaliseks ame Nahkur, tere hommikust. Tere hommikust. Me arutasime seda saatesse tulemist ja selle plusse ja miinuseid ja üks suur pluss oli see, et raadiosaatesse tulles ei pea ripsmeid värvima. Et põhimõtteliselt ei ole nagu tähtis see, kuidas sa raadios välja näed, kui tähtis üldse see on, kuidas sa välja näed? Eks kunagi ikka oli väga tähtis, ma olin veel noor tütarlaps, aga mida vanemaks ma saan, seda vähem see on oluline minu jaoks, et nüüd ma nagu viimasel ajal ei vaata enam üldse, mis mul seljas on, et ma lähen, üks sokk on punane, sokk on sinine ukse peal kundedele vastu ja sisenes pärast. Märkan, et ups läksid vist vahed paaride vahel segamini. Vaat seda ma just tegelikult tahtsingi küsida, et sul käib ju päris palju inimesi sinu talust läbi sellepärast et Ave on selline. Noh, mis nüüd öelda, neiu daam, naine, kes peab turismitalu, teeb seal kunsti, tema tehtud on vahvad pildid, mis on peaaegu iga eestlase kodused, meie küla eided ja kolm punkti. Aga et kui sulle tulevad võõrad inimesed sinna tallusele külla, et siis sa ju ometi ikka ikka ikka mõtled selle peale, kuidas sa välja näed ja, ja, ja mida sa teed ja kuidas sa käitud ja kuidas sa oled või ei mõtle üldse? No tihti peaaegu ma hüppan kuskilt maali tagant üles ja tõesti tulevad külalised, et siis ma olen küll täitsa niimoodi nagu jumal juhatab, aga aga noh, kui mul oli ikkagi oodatud turismigrupp ja ja noh, nagu ikka konkreetselt pean need seal natukene võõrustama ja neile natukene giidiks olema ja jutustame endast ja oma elamisest, et siis ma ikka püüan natukene vähemalt palun kamin pea ära või pesen pea ütleme ära. Et ikka siis natuke pingutan. See võõraste inimeste, sinu kojutulek, kas see on sulle loomulik selline elu osa, et sa, kas sa neelad selle alla või sa teed seda rõõmuga? Kuidas kunagi see täitsa oleneb sellest, et kas mul on seal palju tööd mis tuju mul parajasti on, mis ilm parajasti väljas on, isegi see natuke mõjutab. Ja kuidas ma üldse nagu on seis, et üldiselt mulle meeldib inimestega suhelda üldiselt, kui kõik on okei, et siis ma suhtlen väga hea meelega. Aga jah, vahel, kui lihtsalt mingid asjad nagu jooksevad, valed asjad kokku, et siis olen muidugi inimesed, kellega suheldes toredate inimestega suhtlen alati väga hea meelega. Aga alati pole kõik inimesed nii väga toredad, sa oled kellelegi minema saatnud või? Põhimõtteliselt küll, jah. No kuidas see siis välja näeb, et et tuleb, keegi hakkab ülbitsema või on lihtsalt ebameeldiv või, või, või mis sa siis teed, võtad nagu tõmbad selja sirgeks, ütleb, et hädaga Kui sihuke natuke ebameeldiv inimene tuleb, siis ma ikkagi vaatan, et kui, kui ta ikka, kui ta on kohe ebameeldiv inimene, siis ma ikka olen ise ka ebameeldiv talle vastu, siis ma ütlen, et hakka astuma. Kui nüüd on suvehooaeg ja kõik turismitalud ju võitlevad ellujäämise eest, kui palju kordi nädalas sul tuleb inimesi võõrustada? No nüüd oli just, et eile oli mul vaja rahvast täis umbselt. Ja siis siin mõned päevad tagasi oli ka ikka väga palju rahast käis läbi. Et eks ma natuke korratud nüüd olen küll, aga põhimõtteliselt nüüd tuleb jälle suurem puhkus ja ma kogun ennast, ma lähen reisile ja siis ma jälle kogunen last ja siis ma jälle jaksan võidelda. Ma muidugi arvasin, et sina oled niisugune inimene, kes Eestimaa suvest ei sõida mitte kuldraha eest ka kaugele ära. Ja mulle tundub, et, et sa oled nagunii selline eestimaine, selline põhjamaa tüüp, et sulle see nii hästi sobib, et sa ütleme, oled nõus reisima novembrist märtsini, aga, aga kõik see ilus linnulaulude ja rukkilillede aeg, et never ever sai, sai ta ära ja näed nüüd kaheks nädalaks Itaaliasse. Mis sul õigustuseks siis öelda on? No mul see võib-olla ongi õigustuseks, momendil ma vaatan aknast välja ja küsin, kus see suvi. Aga põhimõtteliselt me lähme oma sõprade kontserdi jälgima Paadovasse, et meil läheb üks sõbrad on veel kreeka bändis mängivad ja siis nad lähevad esinema Padova filmifestivalile ja siis meie lähme neile sinna näppu viskama ja siis ühtlasi oleme ka Põhja-Itaalia, sõidame läbi, kuna meil pole seal varem käinud, siis läheme väga hea meelega vaatama avastama Põhja-Itaaliat. Kuidas reisid, sul on kõik kaasas, lapsed ja mehed ja kõik ei ole alati kaasas, meil on hästi suur pere. Mul on emaga hirmus reisihuviline, ema on küll juba 75 jagada väga reibas ja käib igal pool. Meiega koosneb nagu oma pere kaheks tavaliselt, et kas ma lähen siis ema ja vanema tütre ja vanema pojaga ja siis noorem poeg mees hoiavad kodukoertega või siis teeme jälle vahetust, et praegu me lähme praegu, meil on selline, kas te ega grupp, kellega me lähme, et mina ja mu elukaaslane no ja siis Juku, vanem poeg, me lähme nagu niukse tiimiga, siis ülejäänud kaader jääb maja hoidma. Mis reisi juures tähtis on, et kas sa lähed nuusutama maad ja õhku ja inimesi või sul on tähtis, et sa näeksid kultuuriväärtusi, mis seal on, või oled sa rohkem niisugune loodusmatkaja või millise, millise reisisõber sa oled? Ma olen vist ikkagi rohkem sihuke nuusata ja ma arvan, aga noh, üldiselt seal käiakse ikka vähemalt mingisuguse väärtuse, ma vaatan ka ära iga kord, mis jääb sinna tee äärde. Ja ma kindlasti kahene maitse on kindlasti ka seal sealseid. No kui nüüd Itaalia peale mõelda, siis ma ei saa enam, rääkige teoks. Veinid juba pool ahven. Ja ühesõnaga Itaaliasse kindlasti läheme toitu maitsma, tõesti viin. Et see käib asja juurde igal juhul. See suure kambaga reisimine eeldab seda, eks ole, et, et igaüks tahab sagedast erinevaid asju, et me teame küll, et laps tahab lõbustuspark ja teine imelised tahavad juba kaubamajja ka nii, nii, ja siis sina tahad nuusutada, jääd, vein voolaks ja siis sinu ema tahab kindlasti piisa torni vaadata, et et kes seda kampa koos hoiab, kes ütleb, et me teeme nii, nagu mina ütlen. Vahel oleme ka jagunenud, et üks on rannas ja siis üks on kaubamajas ja kolmas joob veini näiteks niimoodi oleme jagunenud gruppidesse, aga aga põhimõtteliselt, Meil on ikkagi noh, nii palju on meil ikkagi ühist ka, et et noh, mingid ühised jalutuskäigud kuhugi mere äärde ja vaatamisväärsusi vaatama, et ikkagi saab nagu kambaga ka midagi suure kambaga ka teha. Aga noh, see on muidugi natuke keeruline, seal on, meil on lihtsalt, meil on vanused, on nii erinevad. Ja sul on kodus ikka suhteliselt suur majapidamine, see oli ka väga suur, ikka väga suur, nii, mis see väga suur on? No meil on, mõtlesime, maja pikkus on 45 meetrit ja katuse pindala 1000 ruutmeetrit, nii et kujuta ette, kas Eestis on kellegil elumaja suurem katlamaja just. Ja no põhimõtteliselt see maja ümbrus on game seal päris suur ikka tahab natukene hooldamist ja kasvõi muruniitmist. Ennem kui ma oma küsimusega edasi lähen, kirjelda seda kohta ka natuke, et me räägime nii endastmõistetavalt, et Ave nahkuri talu ja seal ta on ja nii pikk ta on ja katus on selline, mis koht see täpselt on? See vana kõrtsihoone, mis on ehitatud 1885, aga noh, seal praktiliselt täiesti uueks maht üles ehitatud, et seal on kiviosad, ongi ainult veel vanad. Ja ta nagu põhiliselt elame seal oma perega, osa perest osaleb meil juba linnas, on mul tütar, on juba 24, sai eile nii, et tagant jälgedele, palju õnne sünnipäevaks, ma jõudu teile teda õnnitleda mulle nii kiire päev. Ja siis me siis noh, kui on muidugi tore on, kui kõik on koos laua pika laua taga ja see on meil tõesti väga pikk laud on sel kombel nagu kogu pere on koos, et mul on juba lapselaps ka ja siis selles mõttes nagu neid ilmselt tuleb veel kunagi juurde ka, et siis nagu see laut pikeneb, kogu käega näitan vahepeal, aga koht iseenesest on kõrvemaa või kuidas me ütleme, Aegviidu neljade seal Aegviidu, Kõrvemaa, ütleme piiri peal ta päris kõle ma veel ei ole, aga seal lähedal ja need kõrvemaa matkarajad on meil seal ka kiviga visata. Nonii nüüd selle selle eelmise küsimuse juurde tagasi, et, et kui matkal ei ole sul sellist inimest, kes seda jõuku koos hoiaks ja ütleks, et mina olen pealike, nii tehakse, et siis selle suure majapidamise juures. Keegi peab seda ju juhtima. Kas sa oled sina? No ma ikka üritan olla juhiks, aga ega mul ka see alati ei õnnestu, sellepärast et ma ise vahepeal langen oma mingisse teise dimensiooni, kus ma maalin oma maal ja siis ma nagu olen ära, ma lihtsalt ei tea, mis ümberringi toimub. Et siis peab nagu ikkagi mul seal elukaaslane Imre peab nagu seda juhendama, tema meel nagu selline tehniline pealik, ma olen sihuke vaimne ema, aga tema seal tehniline pealegi meil ära jaotatud osad lihtsalt. Kui sa, Juku on siis nagu selline, et see eestikeelne sõna tulen meelde kompuutri, onu logistik, logistik Juku on ego on see, kes tunneb seda arvutit. Aga see ei ole logistik, muide ei ole, ei ole see itimees. Ma mõtlen, et logistika on see, kes ütleb, kes kuhu peab minema ja koeri söötma. Nüüd tuleb jaapanlased vastu võtta. Ei, see oli ikkagi mina olen seal ikkagi natukene oma mõistuse juures tagasi noh nagu tavainimese mõistus ei ole, siis ma olen logistik ja. Aga need pildi maalimis, et kas need on kuidagi tsüklilised või need on igast päevast mingi kindel osa, noh me teame, et näiteks Andrus Kivirähk tõuseb hommikul üles ja tema parim tööaeg on varagoidikust kusagil keskpäevani. Ta raudselt püüab iga päev kirjutada mingi arv tunde, et kas sa püüad iga päev maalida mingi arv tunde. No see oleks küll. Tore, kui mul see õnnestuks, aga noh, mul on ka see majapidamine, võtab mul ikkagi nii palju ära energiat vist. Ja lastega jagelemine ka Kivirähk on isane, eksju, tal on nagu ütleb naisele, et okei, et sajand viima lapsed, tee seda on ju täiesti kolmandad, aga ma nagu ei saa nagu jätta, sellepärast et noh, kui ma näen, et kas need toad on segamini ja ja kõik on must ja räpane ja koera haisevad ja siis ma lihtsalt pean, ma pean nagu selle platsi oma ümber vähemalt enam-vähem niimoodi ära koristama. Et nii, et seal nagu midagi teha saad, mul oma ateljeed ei ole oma köögilaua taga ja maalin ka. Sest ma pean samal ajal ka süüa tegema. Et lihtsalt see ei õnnestu jah, munema. Et kas see närviliseks jää siis õhtuks, kui sa oled teinud süüa ja proovinud koeri pesta ja kuidagi seda tuba korras hoida ja siis selgub, et sa oled jõudnud tõmmata täpselt kolm kriipsu pintsliga. Jube närviliselt sajab ikka puhta hulluks, vahel et uni õhtul ikka täitsa hull. Ja siis helistab mulle mingi kunde küsib kuule, et kas sul on mu maailm valmis tehtud. Siis ma nagu ei saa üldse aru, kellega ma räägin, emis, vaalist ta räägi, ma ei saa nagu mitte midagi aru, siis vahel juhtub ka seda. Kas sa teed niimoodi tellimise peale ka? Ma mõtlesin põhiliselt tellimise peale, teengi nii. Ilmselt võtad neid pisikesi pilte, neid ma teen naguniisama niimoodi, et noh, lihtsalt paiskandi ja sinna müüki ja, aga noh, põhiliselt need suured maalid, ma olen niisama joonistada nurka, midagi, ma teengi ainult tellimise peale. Nii, ja kuidas see siis välja näeb, tuleb sinu juurde inimene, eeldame, et on meeldiv. Kas ta siis koputab uksele või piisab seal avaldada, helistab. Mulle ja ütleb, et nüüd tahan sellist sellist maali saada. Ja siis ma ütlen talle, kui ma selle nagu Judu tekstist väga hästi aru ei saa, mis ta mulle räägime, ütlevad, saadaks mulle maili peale poksi ühesõnaga sinna selle nagu kirjelduse ja inimese foto ka veel näiteks, kuigi maili. Ma ei ole mingi fotorealist modeeriksid karikatuuri ikkagi. Et ma natukene näeksin seda, inimese pilt oleks muidugi hea, keda ma sellel, kellele ma selle maali teen. Jajah, et mitte, et sa selle inimese peaksid sinna maali peale tegema, nagu Aapo pukk teeb. Ei, loomulikult ma teen talle, et ma katsun tema mingisugusest mingit tema hobi või midagi sellist, noh nagu läbi selle oma maalinevad edasi anda. Et kui ta oli ikkagi lõbus laulumees, siis selge see, et ma teen ta õllekannuga sinna kõrtsu ette või noh, lõõtsa tõmbama mida iganes on ju mingi sellise pildi. Et ma üritan tema seda juukselahku, eks ju, edasi anda. Täpselt see tuleb nagu tuleb. Aga lihtsalt, et see nagu just see emotsioon oleks seal nagu sellest pildist sees, et mida ta teeb või mis tüüp ta on. Kas võtta, ma usun, et sinu piltide puhul tuleb seega kõne alla, et, et inimene, kes selle pildi kätte saab, ta on selle tellinud, et et on natukene nagu ehmunud, kui ta näeb, mis seal peal. Tõesti, mõned on ikka vahel aga ausalt öeldes niimoodi siukest juhust mul pole mul nagu maali kohta oleks öeldud, et noh, et tõmba omale see pähe või ma ei taha seda mida iganes, et noh võib-olla siis lihtsalt näo, et jubedalt meeldib, et noh, ma ei tea, mispärast paneb põlema burkat. Ma ei tea nagu niukseid halba tagasisidet, nagu ei ole olnud küll, et nüüd üldse meeldiv sedasi. Sest mina sain kunagi ühe tassi, seda küll õnneks ei teinud tellimise peale, aga, aga sinna peale oli kirjutatud, et naabri-Juhan annab oma naisele vahele, eks selline Juhan on sinu ees ja vitsaga, ajab oma sellist eite taga mööda tassi ja see kõik oli väga naljakas, aga ma mõtlesin, et et kas nagu igale teisele naisele meeldiks selliseid asju. No üldiselt ma arvan, et inimesed on suht sihuksed ettevaatlikud ka eesti inimesed, no ei, ma arvan, välimaalsed võib-olla veel hullemal, et et nad vaatavad mulle väikseid pilte, seal, mul kodusimegi kogu kollektsioon alati, kust saab valida ja siis siis nad vaadanud neid pilte, see oi et seda ma küll oma sõbrannale julge kinkida, et selles mõttes nagu mina olen oma sõbrannadele julgen küll igasuguseid pilte kinkida. Noh, see nagu seda ma tahan näha, mis nägu nad lähevad, nad saavad selle pildi. Et ma nagu mul ei ole üldse next hirmu, et keegi inimene võib nagu vihastuseks asja pole, aga aga üldiselt Eesti inimesed on siuksed. Natuke kartlikud, šokinalia kardavad, eks, ja no ülemusele nagu pugemise pilte näiteks ülemisele ülemusele pugeda, et siis seda siin neid ka erakonnad ei julge niimoodi naljalt eriti. Noh, seal on igasuguseid tekste, muidugi. Kui see oli 20 aastat vana, siis sa ei kujutanud ette, et, et kui sa oled nüüd mõnevõrra vanem, umbes teist samapalju veel, et siis sa teed seda, mida sa praegu teed või kujutasid. Tead sa, ma kujutasin seda ette juba, kui ma olin vist kolmeaastane, sest et ma ei ole nagu üldse mitte midagi muud ettekujutatud peale selle, et ma kunstnik olema, sest ma lihtsalt teadsin seda juba imikuna, ilmselt ema ütles ka, et noh, ma olin mingi pooleteistaastane ja ei osanud veel rääkida, siis ma juba joonistasin täiesti äratuntav ahvi. Et see ei olnud nagu inimesi oli ahv ja siis ma just ütlesingi ahven midagi sedasi nagu eristasin juba titena inimeste ahvist. Ja kuidas sa seda oma soovi kunstnikuks saada edasi arendasid? No esimene asi oli mingit kunstiringid kindlasti ja siis siis oli juba kunstikool Tallinna kõigepealt Kopli Kunstikool, seal ma käisin natukene ja siis keskkooli ma lõpetasin, keskkooli käisin, neil on kuuendasse seal pelgus kunstiklassis nagu konkreetselt olen ainult tegelenudki kunstiga mitte mingi asjaga, muuga. Ja mingilgi hetkel ei külastanud siin see kunstirahvale nii tuttav hirm, et kas sellega on võimalik ära elada. Tead, ma läksin Arci tööle peale keska lõpetamist kohe ja arst oli juba selline businessi auk sel ajal 80.-te alguses kes arstis töötasid, nad olid ju tegelikult vôi sees selles mõttes, et et me tegime seal omavahel, noh, üks mina joonistasin, ma olin kruusimaal ja seal juba taldrikumaalija portselanimaalija, tähendab me tegime siis seal tekstiilimuttidele, maalisime portselani, tegid meile kudusid kostüüme vastu siis raami kuttidega me saime sellepärast jälle läbi. Nendele kogu aeg joonistasime, midagi on ju selles mõttes täielik business käis ja see oli niuke, ma sain sealt vist siukse businessi mingi kooli kätte, et mul polnud vaja mingit Tallinn business kooli lõpetadagi kunagi. Lihtsalt vorst vorsti, noh, Venemaal käis edasi, aga me olime seal ja me tegime kõike starsis alates hauakividest lõpetades, ma ei tea mööbliga. Et noh, sealt tuli see ilmselt see, et ma ikka businessiga teen raamatupidamist, vald ka, et absoluutselt raamatupidaja osaldast jumalast kahju sellest, et. Käidile ta vaatas meid nii kurvana et väike ettevõtja peab ikka teadma. Konkreetsed raamatupidajad on meiega hästi kannatlik, hästi leebe kaotama ja veel oma emps peab tegema veel seda sõidugraafikute, seal täielik õudukas. Elu lõpuks. Imps, olgu selgituse korras, nüüd öeldud, on siis elukaaslane tehniline direktor veel, ahah, et sina oled mu vaimne ema, jah, ja siis on ja siis on veel see itimees. Logistikus kutsusime Juku on aga see, et, et sa lähed, et linnast ära ja et kogu see, see kruusindus ja maalimine ja nii-öelda endale elu sees hoidmine toimub mujal kui Tallinnas, kas see on sul ka juba kolmeaastaselt selge? Tallinnas, ma ei saa elada hästi sellepärast, et Tallinnas on esiteks vähe ruumi mulle tohutult, et vaba pinda vaja enda ümber. Et kui mul ajal mingis pisikeses kohas olev, kui palju inimesi lakkab jumalast imelik, seal hakkavad inimese inimestel need igasugused mind mõjutama. Ma hakkan nagu teiste inimeste mõtteid mõtlema ja lähes imelikuks. Ma ei ole nagu mina ise enam üldse ja siis sellepärast on mul ruumi vaja, aga õnneks on mul elukaaslane, impson mõtleb samamoodi, et noh, selles me tunneme ennast jumalast hästi seal metsas. Et lihtsalt vahel on ka niisugune inimesi on liiga palju just jõulude ajal, kui meil on tohutu jõulumöll, käib seal, et meil on nagu hommikust õhtuni käivad jõulupeod terve detsembrikuu. Meil on seal täielik jõulumaa, kõik kohalikud mutid, kõik on rakendatud. Kes tõmbab kortsu, kes, kes keda kepib jõulumemm. Et meil on absoluutne jõulumaa, käib seal. Ja, ja siis siis on küll niisugune tunne, et peaks ise kuhugi veel kaugemasse metsa kolimast, me lihtsalt nagu ei mahu enam majja ära. Et noh, selles mõttes on jah, et ma ei saaks nagu tainas juba sellepärast olla, et mul siin jube vähe ruumi. Aga seda kohta konkreetset kohta, seda sa ikkagi otsisid ju, päris kaua. Elasin jah, päris mitmes kohas on nagu ma selle õige leidsin, et ma arvan, et siin Eestimaal on ikka, see on minu koht seal, kus me praegu elame. Mis need kriteeriumid on, mis peavad olema peale selle, et on ruumi sellel õigel kohal? Seal peab ikkagi olema ümbrus ilus, seal peab ikka väga ilus loodusoleva ümber ja meil on ka suhteliselt vedanud naabritega meil on küll vähe naabreid, aga nad on, kõik on toredad. Et ma nagu kõiki saan neid sinna oma sellesse business siis kaasata ka, kui vaja on. Et nad on mulle, kui kõik võtta need naabrimutid seal ja noh, naabrivanamehed on ka täitsa toredad seal nagu saab mingit tehnilist abiga, kui väga vaja on. Ja et selles mõttes ma olen nagu vedanud üldse kogu selle ümbrusega seal ja meil on, elame kahe järve vahel ka veel, noh kui nüüd vähegi sihukeste suveilma saab ujuma, tõesti minna sinna ja konutama ja poisid käivad kalal ja et selles mõttes on nagu ma ei, ma ei kujuta ette, ma pole mereinimene selles mõttes, et Eesti ja Eestimaal nagu mere, selles ei ole ju midagi teha, seal pead ju olema, aint puu taganttuul ära ei puhu. Jah, metsa sees on jumalast head, seal ei puhu tuul ka peale. Ja mets on vaese mehe kasukas. Inimesed, kes nüüd raadiot kuulavad, mõtlevad, et, et kõik, see tundub kuidagi, et, et on läinud nii libedalt, eks ju, et noh, teadsid, kolmeaastaselt joonistasid ahvi, tahan kunstnikuks saada ja sellega on võimalik ära elada ja otsisid oma kohta ja ja leidsid selle talu, et kas selliseid mõõnaperioode kasu elus on ette tulnud. On ikka kuule, kellel neid ei ole, et siin on ikka, me oleme selle maja ehitamisega ikka jubedat vaeva näinud selles mõttes alguses, kui me ta saime, me ostsime täiesti tõesti varem, et põhimõtteliselt, aga meil oli vaja nagu kohe sinna elama kolida, kuna müüsin oma eelmise maja maha, et raha saada. Pangad vaesele kunstnikule 10 aastat tagasi eriti ei andnud ju mingisugust laenu ja siis oli lihtsalt meil ei olnud nagu elamiskohta, me elasime põhimõtteliselt ikka tegime varemetesse ühe toa, elasime seal pesakonnaga, koeral olid kutsikat ka veel samal ajal. Et Me oleme seal ikka jubedaid näguripäevi näinud, meil praktiliselt kogu, mis meil oli üldse kõik need asjad meil hävisid, sellepärast, mujal ei olnud katust peale, vihma 100. ja mädanes lihtsalt meil asjad ära. See tuba, kus me olime, seal oli kilekott tematut katuseks. Seal Lähme ise olla ei saanud ise märjaks, vahel kilekott kortsu, keskeratas meile otse voodisse, vesi. Ja, ja siis oli, mul tuli veel, hakkas mul väike titt sündima, samal ajal, eks ju, see oli tegelikult niisugune, see oli täiesti katastroofiline olukord, kus me siis elasime sel hetkel, ükski normaalne inimene minu tuttavatest nagu kõik arvasid, et ma olen absoluutselt Ulbeast, müüsin oma korraliku maja maha ja kolisime kuhugi varemetesse elama seal mingites kohutavates tingimustes. Aga noh, need tingimused kestsid seal aastakese siis juba kuna me seal elasime, me kogu aeg tegime selle nimel rabasin metsikult, et noh, need tingimused paraneksid kohe ehitasime esimene suvi juba duširuumid ja Imps pani veel mõned inimesed kurdavad, et ei saa nagu vett sisse pandud, noh, tood ämbriga kaevust. No see võtab umbes poolteist päeva aega, kui sa niimoodi kaevad, ise need kraavid ja keegi keerab sulle legotorud kokku ja see ei ole üldse mingisugune vaev, et et alati tuleb nagu haarata härjal sarvist ja hakkab tegema lihtsalt, mitte hädaldada. Ma alati vaatan neid nädalaid, et see on täitsa kohutav. Ja kui teil on kurb, siis te kuulate Vello Orumetsa, sellest on ka juba meil selline diil, et torukat me siis kui läheb nagu jõulude ajal, kui meil nagu üle pea kasvama kõik see asi sealt, siis paneme Oruka peale. Orukus on meie lohutaja isakene. Las ta lohutab, siis me ei saa ju välistada, et ka täna kuulab meie saadet mõni kurb inimene, et laseme siis Vello Orumetsale oru tava igal juhul tervishoid. No tore Sügispäev. Siiski armas maks, jooge ägina. Seitsmevärvi lõbus. Tri. Vrakki prosseti kohe sõlm ja lakkis ära. Need ei ole. Vello Orumets on meid lohutanud kuulajaid ka ja mõnele inimesele, kes oli vahepeal saate alguses raadio juurest eemal teadmiseks, et jutusaate stuudios, sest täna, pühapäeval, 21. juunil Margit Kilumets ja Ave nahkuri. Ja Ave on kunstnik, kes elab kõrvemaal ja teeb kõiki neid vahvaid meie küla eided ega pilte, kas sul nende peale nende eitede on veel mingid sellised Stam kujud, kes sinu piltidel tegutsevad. Mul on jänesekari on mul alati ka võtta varnast ja siis on mul olnud siin sigu igasugu koduloomi, põhimõtteliselt jänesed on mulle viimasel ajal jäänud. Kuidagi nagu iseenesest tulevad, ma ei tea, miks tegelikult mulle isegi ei meeldi jänesed eriti, aga nad ei ole mul mingid lemmikloomad, selles mõttes nagu sead meeldivad mulle palju rohkem. Aga ma ei tea, kas sellepärast, et nad siuksed imelikud on siuksed. Noh, need on nagu omamoodi mingid tegelased. Et selle pärast kuidagi tuleb lihtsalt seletada. Kuidas sa tehniliselt neid oma pilte teed kas sul on mõni visanud? Kas sa, kas sa proovid erinevaid variante või sa hakkad kohe nii-öelda kütma? Ma on vale. Täiesti kütan kannuaale ja ja kusjuures see on ka muide mul, kes tellivad maalid, vahel ütlevad kas me kavandid saaksime näha seal mõtlesin kavadel nagu küll täiesti mõttetu asi, et esiteks, kui ma teen üks asi, kui ma teen kavandi, joonistan paberi peale, et see on nagu mingi hoopis teine asi, kui ma hakkan nagu päris seda maali tegema. Et ma teen alati midagi muud sinna, et noh, see ei ole nagu üldse kamalt pole mingi näitaja, et ma teen ikkagi seda, mis mul sel momendil nagu tundub tähtis ja see moment, ma teen kavandi, tundub mulle üks asi tähtis ja järgmine moment, kui ma hakkan maalima, siis mul hoopis mingi teine asi tähtis minu meelest, et noh, ma ei tea kunagi kavandit, sellepärast kütan otsa. Kas seal mõni värv, mida sinu piltidel mitte kunagi ei ole? Ütlesin lillat ma kasutan küll tõesti polegi nagu värvi. Ei oska seda isegi segada, mingitest tõstitsialist lillad ma vist konkreetselt üldse ei kasuta. Ei tule küll meelde, et ma oleks nagu mingi lilla värvi kunagi üldse ostnud või tellinud omale. Ei, ei, kasutaja lillat. Aga need värvid on, on missis Kwashid, vesivärvid. Akrüüli akrüüllateksvärvid, et nad on niisugused põhimõttelised, pestavad ja toimivad umbes nagu õlivärv, aga lihtsalt neil on see pluus kuivavad kohe ära. Et nad, mul on alati vaja kiiresti teha pildid valmis, sest et. Kõigil on kohe vaja ja tavaliselt ja siis noh, mul on lihtsalt sellepärast Mulle ei meeldi, õlivärvid, kuivavad kohutavalt kaua ja nüüd ei ole nii mugavad nagu. No me tõmbame korraks ühe paralleeli, teise, ma arvan, et Eestis umbes sama tuntud inimesega nagu sina kunstnikuga, Navitrolla ka, et siis tema heaks ju või, või nii-öelda tema käe all tegutseb terve meeskond, ma olen kuulnud, kas sa ei ole mõelnud selle peale, et, et, et sa võiksid nagu paljundada neid oma pilt, et sa võiksid jõuda palju rohkem, kui keegi sind aitaks? Aga mul on olnud abilisi, mul on üks Merca, kes on mul mõtteliselt naabrimutt ja kes on käinud abiks ja siis on mul oma tütar, Eeva on, on ka täitsa hea käega, nii et ma saaks teda kasutada, ma pole teda lihtsalt eriti kasutanud, aga noh, ma tean, et ta oskaks ka teha, et et kui mul selline vajadus tekib, et mul on inimesed alati võtta ja noh, veel kord ma olen päris palju kasutanud. Aga noh, ikkagi ma olen, lasen nagu Mercal teha nagu melga pilte natukene. Et nad on natuke erinevad, et minule nagu need meeldivat. Aga kõikidel kuudel jälle nii väga ei meeldi. Selles mõttes ma ikkagi üritan jaksa vähegi, et siis ikkagi ise teha. Kas välismaale on ka pilte sõitnud ja mul on praegu Soomes näitus üleval iit alas on üle Soomeline naivistide näitus, mis on Soomes tohutult populaar. Ja ma olen seal kolmandat aastat olnud nüüd ainsa eestlasena kaasas. Ja ma olen väga uhke selle üle, et nad on mind kutsunud, sellepärast et tõesti, see on nii kohutavalt populaarne, näiteks kui see näitus avaneb, see on niisugune vana puumaja eitalasse klaasi teha itta klaasal hästi kuulus klaasitehase kõrvale vana puumaja, aga kas see näitus on üleval kaks korrust ja saad sa aru, seal on niimoodi, et inimesed tormavad uksest niimoodi sisse, nad jooksevad vanasti kaubamasena tormati jalust maha, et oma lemmikkunstnike maale osta, saad sa aru, nihukest asja Eestis ei ole nagu ei ole olemas, näitusele inimesed jookseks 11 jalust maha selleks et oma lemmikuid osta, aga Soomes toimib selline asi, ma pole elu sees sellist asja ennem näinud. Kui kaua see näitus lahti on, äkki inimesed sõidavad suveajal Soomet, siis me võime neile öelda juhiseid ja õpetusi, kus näeb suurejoonelist Soome ja ühe Eesti naiivisti näitust. See on lahti täpselt esimese septembri nii terve suve läbi ja see on minu meelest täitsa hommikust õhtuni lahti iga päev. Et seal sealt käib nagu soomes vähemalt mingi 50000 inimest läbi. Sa ei kujuta ette, kas Eestis käib mingi kunstinäituselt niuke rahvamass läbi ja 1000 käib üldse vaatamas, nagu. Kas jänesed räägivad seal nendel piltidel soomekeelset juttu? Seal mul eided väljas, seal ei ole jänes soomeheidet siis ja, ja mul oli veel niisugune pull oli, et ma mõtlesin, et noh, nüüd ma olen nagu kaks aastat eestikeelsete tekstidega käinud seal soomekeelne tõlge ajaliselt paberi peal alla, et teeks need päris kohe soomekeelset teksti, kirjutaks, aga noh, kuna ma soome keelt ei oska nii hästi, et ma nüüd oskaks ise mingi killu soomekeelse rebida siis mul oli, ma räägin ühe vahepeal teise loo ära, sul on nagu niisugune jutt, et ma mõtlesin, et mul on kodus üks koht, kus ma käin nagu soove teele laskmas. Ja oli selle oma selle soovi koos. Mõtlesin, et jube hea oleks nendele piltidele, kui oleks mul tuttav Soome kirjanik näiteks, kes oskaks, nagu oleksid kirjanduslikult ilusaid tekste öelda, soomekeelseid tavaline somm nagu ei ole niukene, kes tuttavaid on küll, aga nad ei oska. Pas helistab mulle Karl Martin Sinijärv, kuule Ave, ta ei ole mul mingi väga hea tuttavaga niuke lähedane, tuttav helistab, ütleme kolme aasta jooksul korra. Kuule, Aved, meil Soome kirjanike liidu liikmetega, tahaks homme sulle külla tulla, kas tohib? Vist olin mõelnud soovijale tolaismani Toome kirjanik. Mõtlesin, aga palun, tulge aga ja pakkusin neile seal mingi pitsi viina ja väikse kohvi ja tee ja siis nad tõlkisid mul viie minuti jooksul kõik mu 10 maali pealkiri ära ja seal olid soome parimad kirjanikud kohal. Aga mõni rebis killu ka trepilt kildu ka niimoodi, et nad ikka panid kirjanduslikult niukse korralikud niuksed, Pealkirjad panid, noh, mida ma poleks ise elu seeski osand panna, ega soome tuttavad. Aga lihtsalt noh, niimoodi soovid lähevad täita. Ma tõin lihtsalt ühe näite, et kuidas nagu saab asju ajada, kuidas aetakse assi, meie pool. Asjad ajavad ennast ise, saan aru, et sa ei pea nagu, väga ei ma tea, jamame lihtsalt õigel ajal õiges kohas õige soovi. Siis nad lähevad täita. Kas seal Soomes, kas sinu pildid on ka juba ära müüdud, kas mõni soomlane jooksis ummisjalu, et sinu pilti endale saada? No kahjuks, et minu pildid ei ole seal müüdud, aga esimene pilt osteti kohe esimese minuti jooksul küll ära seal jah, et see läks nagu hästi, aga aga ülejäänud pildid jäid ostmata, sellepärast et trummidel on ikka omad sommid, keda nad tahavad osta rohkem seal. Et ma ei tea, kas nüüd, kui palju müüdud on, aga aga noh, esimene hetk oli jah, nad osteti ainult üks. Ei läinud nii hästi. Ja see tee sind kurvaks, jah, et sa, kui tihti sa üldse mõtled selle peale ma saan aru, et mage on, kui üldse raha ei ole ja sa ei saa. Ei, no nii hull see asi nüüd ka ei ole, aga lihtsalt noh, moment oli nagu Soomes niisugune, et üks pilt läks. Nii, aga räägime nüüd natuke sellest sinu muidu elust ka, et me oleme nüüd jõudnud juba õhku visata loo sellest, et, et sul on elukaaslane Imps, kes loeb sinu mõtteid ja sul on. Püüdsin kokku lugeda, käigu pealt sain neli last või niukse lapselaps. Et homme on juba lapselaps, on selge, aga, aga räägi linnulennul, mis lapsed teevad ja siis ma tahaks, et sa koerad ka kokku loeksid ja muud pudulojused. Lapsed on kõige vanem on ei, temal oli eile sünnipäev, tema 24 ja väga tubli pereema ise, tal on väike kamme, kolme aastane Karmen kes on täielik Võrukael. Et Ta tõeline tegija juba. Ja siis on meil järgmine, on Juku. Juku on praegu 13, saab sügisel 14, käib 20 esimeses keskkoolis Tallinnas siinsamas kõrvalmajas. Et Juku on meil niisugune keelemees, ta on hästi andekas Kepterdatakselt kõrvemaalt ei ole natuke keeruline, ta elab vanaema juures. Ja siis Jukkum köit itimees ja siis on järgmine, on meil Rudolf Jukun tegelikult Johannes Rudolf, keda me kutsume nahaks, sest tal oli hästi, kaua aega oli, see pea oli Kaljo, ühesõnaga kiilas. Kiilas oli ta peast ja siis ta kutsub ennast ise ka nahaks siiamaani. Ja nahk on meil juba seitse, läheb kooli sügisel Kuusalu kooli. Nahk on sihuke pesamuna demonslike hästi emotsionaalne, hästi õrnakene selline, tead, tahab emme sülle, koguagi issi sülle, isi kaisse emme sülle. Tema mehel sihuke vanainimeste pesamuna. Aga koerad, koerad on Vello pere lemmikkoer, tõeline uldule 100 jookseb turisti jalust maha, turistid tuletasime viimasel ajal paneme ta lihtsalt igaks juhuks kinni, siis ta lihtsalt on nii palju lapsi jalust maha jooksnud ja me ei taha nagu seda NUT lapse nuttu kuulda. Suurest rõõmust joostakse pikali lihtsalt. Ja siis on need tema ema möku kes on juba raugastunud täielik, aga ta ikkagi liigub, tal on üle 10 aasta vana ja ta on juba noh, tegelikult inglise buldogid ei ela üldse nii vanaks, 10 ongi neil nagu piir. Aga Mcuma tal ei ole eriti karvaga, seljast on sihuke nagu nahksohva. Ära kulunud ele kangete jalgadega ringi, aga ta on ikka hästi armas. Aga hobused, kanad, sead, armas oli meil ka kassiga, meil varastati vist ära. Ma kahtlustan, sest et ühel ilusal suvepäeval läks lihtsalt krimini siga ristiga mõni võida autoga alla ajada ja pagasnikusse visata, et õhtul ära teha, aga lihtsalt ühel hetkel ta oli kadunud ja laipa ei leidnud, ei osanudki nagu midagi kahtlustada, et kus ta läks, noh, mõtlesin, et keegi lihtsalt pani pihta. Aga hobuse oli, seda ma küsisin ka hobusega, on mul, ma ei ole hobuseinimene. Meil on küll plaanis, et me poistele mingisuguseid ATV-sid ei võta siukseid mingeid motoriseeritud asju, neid me nagu eriti ei kannata. Aga et noh, võib-olla võtame näiteks poni. Et noh, siukse väiksemat sorti hobuse, millest jõud üle käib. Aga noh, siis meil peaks nagu tall olev talli meil momendil veel ei ole, et see natuke saab, saab oodata veel. No ma saan aru, et tööpuudust ei ole, kui sul on maailma pikim maja ja suurim katus ja, ja selline pesakond, kõiksuguseid, sõpru ja tuttavaid ümberringi. Päeva astub veel ka sadakond turisti uksest sisse, see nüüd nii hull kaela, kõlaronautreeris pause. Kirjanduslikud liialdused on alati lubatud ja eriti raadios, aga, aga mis on need asjad, mida sulle kui kõik see nüüd välistada, mida Sulev veel meeldib teha? Mulle meeldib istuda lennukisse, sõita ära, seal on mul naguniisugune lemmiktegevus, et siis ma saan nagu tõeliselt puhata, kodus maa üldse puhkas. Ma olen seal kogu aeg noh, mingi tegemata asi on pooleli lihtsalt kuskilt, kuhu ma vaatan ikka kuskil midagi pooleli. Ja ma ei saa nagu enne puhata, kui ma olen lennukis ja siis juba tõusen üles ja siis on juba nagu pilvedest ka ülespoole olen saanud, et see on nagu tõeline niuke mõnu. Ja siis sa suudad välja lülitada, täiesti lülitame ta muidugi telefoni. No telefon peab olema alati maas, oma selle kaasa võtan siis ma ikkagi puhka. Telefon heliseb mul kogu aeg. Ja siis ma lihtsalt tulen seal ülevalpool pilvi ja siis lasen tossu välja, on juba hea olla. Kui tihti aastas selliseid tossu väljavõtmise väljalaskmise reisi ette võtad? No peale jõulumuidugi alati sihuke tunne, et ma lihtsalt otseselt jõuluköögist aidata kapsa ja verivorstid olid pilgu ka ainult et siis läheks otse nendesamade haisvate riietega lennukisse ja istuks ja sõidaks ära kuhugi sooja kohta, siis kuhu näiteks? No me oleme siin näiteks talviseid reisiolema, kus eestlastele nii aga minna on. Egiptus on üks koht, kuhu ma väga hea meelega lähen, mulle väga meeldib punane meri, kalad ja mulle meeldivad kohalikud moslemid ka, keda tavalised Eesti mehed ei salli, minu arust on jube tipends. Ja Egiptus on kohe üks, mis meile tuleb, siis ma lähen hea meelega kas või Kanaari saartele, seal on ka väga tore kliima, poistele meeldivad need loomaaiad, seal Loora pargid, särgid ja värgid. Ja siis me käisime möödunud aasta jõuludel käisime madeiral ema ja Juku ja Evaga. Ja meile väga meeldis seal, üürisin seal ühe majakese, kus ta oli niisugune vaade mäe otsast, et me nägime, kuhu maakera jumala eest ta oli seal mäe otsas, mingi vere kohal oli kogu maakera näha kumeruse, kõik oli näha, et see oli nagu nii mega lahe koht ja kogemus. Et sööva käisime seal mööda küla ringi vaatse või siin on tyhi maja tühi maja. Ja täitsa vaatasime jah, neid siukse pilguga kuhu talveks minna peitu. Et selles mõttes sa selle Eesti kliima suur fänn ei ole? Kui ära räägi, ma vihkan Eestimaale, no ei saa öelda, vihkan seal paha sõna, aga no ühesõnaga, ma ei, ei ole eestimaa, ta ees on, mitte see, oled algase alli fänn, ma ei ole, ma ei tea, kas, kas on Eestimaa mõni inimene, kes on noh, on lihtsalt need, kes selle ära suudavad, kannatad, kannata mingi ajani ja siis on minek. Kas on mingid oskused, mida sa lähiajal kavatsed omandada? Ma lihtsalt vaatan hirmunult, kelle saan aru, et saade saab kohe läbi ja ma ei ole sinust suutnud veel nii värvikat pilti kahjuks sõnadega maalida, nagu sa vääriksid. Ma tahaks õudselt osata keeli, aga mul on nii kurb kogemus oma, oskan vist ainult soome keelt normaalsel tasemel. Inglise keelega on mul kuidagi nii kehvas seisus, et noh, ma midagi nagu busserdan ära, aga no ma ei saa ennast väljendada selles keeles. Ja siis no mis siis, tahaks ju osata veel ladina igasuguseid põhjalisi keel itaalia, hispaania ja nii edasi ja nii edasi, et et mõtlesime empsiga, me vist nüüd lähme sel talvel, mis tuleb, lähme keelte kursusele, et võtavaliselt kokk lähme mõlemad, et siis nagu saame omavahel kodus rääkida, et lähme näiteks hispaania keelt õppima või Itaalia viskame kulli ja kirja. Emba-kumba. Või äkki portugali, sa oled mingil põhjusel valinud tänase saate lõpulauluks portugalikeelse laulu. Ja seda mulle see mulle meeldib, hirmsasti Portugal ja siis laul, aga sihuke, et seal lihtsalt, kui tahad olla niimoodi mõnusalt ja kas või nuta peale ja siis paned selle siis nutad, et hästi mõnus on seal. See pidi olema kuidagi eesti naiste kurva saatusega ühendusesse lugu. Otseselt ei ole see faadu, mida nad laulavad seal seal kurbade naiste vaadu. See on lihtsalt, ma ei tea, Portugal kee kuidagi ajab nutma, ma ei oska öelda, miks ta kuidagi nii puudutab südant. Patšing. Aitäh sulle, Ave, ilusat suve sulle. Onu nimi muide, on raudoja kõrtsitalu, et ilusat suve teile sinna raudoja kõrtsitallu ja ilusat reisi sulle Itaaliasse ja täpselt nii nagu ongi, et, et raudoja kõrtsi Itaalia lugu tuleb ikka lõbus portugalikeelne, et selline erinevatest värvidest koosnev sa oled ja, ja loodetavasti tuleb ikka suvi Eestimaale ka aitäh kuulamast. Stuudios olid Margit Kilumets ja Ave nahkuri.