Ja tere taas, tere ilusat laupäeva keskhommikut, rahva teenreid on taas teiega. Neil pidi olema täna ka niisugune raadiosild. Keel tahtis vääratada telesilda, aga täna siiski raadiosild. Tallinn-Tartu ja Tartu stuudios peaks olema Sulev Valner aga viimaste andmete kohaselt ei ole ta sinna laekunud, nii et me istume siin Tallinna stuudios, praegu Heidit Kaio kahekesi, mulle antakse märku, et Sulev on täiesti olemas. Tere. Tere. Tere. Kus sa peitsid ennast vahepeal laua alla? Ei, täitsa olemas, selge ja Heidit Kaio ja Aarne Rannamäe siis Tallinna stuudios. No mõtlesin, et, et valimised küll lähenevad ja, ja üha üha õnnetumaks ja lugu läheb, aga aga alustaks siiski millegagi positiivsega. Vahelduseks. Eilset meediaruumi täitis meie presidendi poja Luukas Ilvese sõdurivande andmine. Seda kajastati siit ja sealtpoolt ja Luukas oli ka väga väga varmas andma intervjuusid ajalehtedele, televisioonile, raadiole. Aga, aga ma tooksin siit hoopis välja tema isa ehk siis vabariigi presidendi Toomas Hendriku ühe ühe mõtte eilsest aktuaalsest kaamerast. Et alustas ta sellega, et me teame ajakirjanduse põhitõdedest, et kui koer hammustab inimest, siis see pole uudis. Uudis on, kui inimene hammustab koera ja sedaan kõikidele aja teenetest. Tudengitele räägitud esimesest loengust alates ja ausalt öeldes teeb mulle natuke muret, et meil peetakse siis ilvese tsitaat jätkub et meil peetakse seda uudisekünnist ületavaks, kui ühe riigijuhi poeg teenib sõjaväes ei tohiks nii olla, ei tohiks nii olla korda sillas. See ei tohiks olla üldse uudis, see peaks olema täiesti normaalne asi. Ja muidugi peaks olema normaalne asi, see ongi normaalne asi, ainult et ma arvan, et, et kui presidendi poeg, kes äsja on lõpetanud Californias ülikooli, tuleb kuhugi suvalisse Ida-Euroopa riiki, noh, ütleme siis, nagu tema ülikoolikaaslased talle ütlesid, mingisugust sõjaväkke teenima, siis see on uudis ja, ja eeskätt minu arvates on ta uudis, sellepärast et, et eeskuju on, on ikka väga-väga tubli. Ma ka ei paneks seda meediakajastust pahaks, sest et mulle tulevad silme ette kohe näiteks briti kuningliku pere noorfondide sõjaväelised tegevused, tegemised, mida, mida briti press küll alati väga väga jälgib ja kajastab. Ei absoluutselt, ja see ongi ju hea uudis, et et selline positiivne asi ületab künnise ja, ja igal juhul on see ka kindlasti oluliselt parem uudiskünnise ületamine, kui olid näiteks Kadriorus toimunud eelmise presidendi lastelastega seotud probleemid. Ma saan aruta, tarnete, hämmastab või võiks teema, mis sind selle juures köidab, on see, et, et õhtuleht on küsitlenud meie riigikogu noori poliitikuid, noormehi, kes, kes, kellest hämmastavalt paljud ei ole käinud sõjaväes, kellel ei ole kokkupuudet olnud. Ja mina ei ole küll õhtulehe fännklubi asutajaliige, aga, aga noh, oma ameti tõttu pean ma lugema peaaegu et kõiki eesti lehti ja, ja ma annaksin nii-öelda Eurovisiooni skaalal täna õhtulehele küll 12 punkti sellepärast, et, et nemad on välja otsinud need noorsandid, kes praegu meil ajavad Eestis parteipoliitikat ja suunavad meie riigi ja ühiskonna arengut. Ja siis õhtuleht on küsinud, et miks te nagu sõjaväes käinud ei ole ja see on, seda, seda ei hakka ma siin tsiteerima, kes tahab, võtku lehtedest ja lugegu. Aga see on selles mõttes väga õpetlik lugemismaterjal, kui, kui abitud on, on meieni muidu, nii sõnaosavad poliitikud selle asja põhjendamisega, üks ütleb, et tal on püssi olemas ja oskab lasta küll ja ja ega need teised teised põhjendused suurt paremat ei ole. Kusjuures mind, ma tunnistan, isegi nagu ei hämmasta, et, et minu jaoks langeb mingisugusesse mustrisse, et ma olen kogu aeg tahtnud riigikogus näha endale sarnaselt lastega peresid ja ma tahaksin näha poliitikute lapsi, et poliitikutel on lapsed ja sellest ma loodaksin, et et nad taipavad nagu lastega perede muresid ja, ja, ja vajadusi paremini ja, ja sellisel elu võõral moel neil ja neid lapsi eriti ei ole eriti eriti veel riigikogu naistel on üsna üsna lapsevahelised, siis selle võrra mind tõesti ei üllata ka see, et, et riigikogu noorpoliitikute noormehed on, on sedavõrd elukauged, et nad ei ole ka sõjaväes käinud. Mina ei ole seda õhtulehte lugenud, sest mul seda harjumust ei ole, üldiselt aga et antud juhul ilmselt küsimus on asjakohane ja päevakohane küll jah. Aga sealt peegeldub ka üx väheke üldisem Eesti kaitsepoliitika küsimus üldse, et et miks meie noorte meeste kontingendist nii vähe üldse on kohustatud ajateenistuses käima. Et tegelikult ju oleks nagu üsna normaalne tunduks, et enam-vähem kõik poisid, kes gümnaasiumi lõpetab, võtavad, käiksid sõjaväesära, võib-olla üksikute eranditega. Aga meil on pigemini jõudnud sedapidi, et oot, erand on see, kui sa lähed sõjaväkke. Et minu meelest oleks hästi-hästi normaalne oleks see, et ikkagi enam-vähem kõik käivad ja see oleks ka kuidagi nendele, kes siis sõjaväkke lähevad nendega sõduriemadele nagu Heidit, eks ole, ütleme siin väljendus oleks oluliselt lihtsam teada, et see kohustus puudutabki kõiki mitte kuidagi, nii et miks minu poeg peab käima, miks tema ei käi? Sina Sulevil jah, õigus, et, et Eestis on toimunud sellel sellel sajandil nii-öelda oluline murrang, kus märkamatu murrang, kus, kus me näeme, et sõjaväe kohustus enam ei ole üldine, et, et. Me oleme harjunud sellega sellisest Nõukogude ajast selle teadmisega, et see võiks olla üldine üldine, aga see, see ei ole seda ja siin on ka tegelikult ju siis sisuliselt tegemist kaitseb kaitsepoliitilise nihkega kaitsev kaitses poliitilise mõttenihkega, et kas on totaalkaitse või, või ei ole totaalkaitse, eks ole. Et, et siin on see selline nihe toimunud üsnagi märkamatult. Nojah, valus tõde on ikkagi see, et ega palja pläraga nagu riik ei kaitse ja julgeolekut ei tõsta, kuigi kuigi neid Subrukeid on, on ka vaja on maailmas küllalt riike, kus on väga keeruline teha edaspidist karjääri, kas või ma mõtlen siis tsiviilelus, kui ei ole läbinud sõjaväeteenistust ja, ja noh, ühes riigis vähemalt, mida ma, mida ma hästi tunnen on, on lausa lausa noh, sa satud nagu pisut isegi paariaseisundisse, kui sa, kui sa mingil määral nagu kui, kui suudetakse tõestada, et sa oled kõrvale hiilinud sõjaväekohustusest. Aga kui me tänast õhtulehelehte luge loeme ja neid neid noorpoliitikute selliseid seisukohti ja arvamusi, siis sealt kumab läbi isegi niisugune Lukustamine, või et see on, see on nagu auasi või et või kuidagi niuke kelgutamine. Ma ei saanudki minna, ma õppisin sel ajal ja pärast noh, graniit viib õudselt palju tööd, et ma ei saagi sinna minna ja, ja noh, ega nemad pole ka eriti huvi tundnud. See on muidugi õige, et ka ka kaitsejõud ei ole nende meeste vastu piisavalt huvi tundma. Jah, see võiks olla küll auasi, et lisaks ütleme, sinu poolt mainitud riigile ka näiteks Ameerika presidendivalimiste debattides on alati nagu esitatakse mees kandidaadi kohta küsimused. Et milline on tema suhe olnud nagu sõjaväeteenistusega ja, ja nagu väga imelik on, kui seal, kui sealt selline nahahoidmine nagu nagu mingilgi viisil võiks välja tulla, et see kohe kindlasti selle kandidaadi tõsiseltvõetavust väga tõsiselt vähendab. Absoluutselt, et meiega tihtipeale küsitakse, me mäletame ka, ütleme siin nooremate presidentide puhul noh, ütleme kas Bill Clinton, et küsite, mida sa tegid Vietnami sõja ajal ja siis kaevati välja, ta osales, osales mingites manifest statsioonides, kui ta õppis samal ajal Londonis Vietnami sõja vastu ja see oli, see oli tugev argument tema presidendiks saamise vastu pärast. Küll see asi laabus. Jah, aga muidugi, see on puhas ka rahapoliitiline valik, sest kui Eesti on suuteline siin, eks ole, praegu noh, neid kaitsealuseid tähendab kutsealuseid koolitama, noh eks ole, ühe teatud numbri, selleks on need teatud linnakud välja ehitatud noh, sedasama tappa, eks ole, kus presidendi poeg teenib ilmselt kõige viimasena kõige suuremana. Et siis nagu järsult näiteks kolmandik, kui võrra rohkem kutsealuseid võtta. Eesti riik praegusel hetkel ei ole lihtsalt suuteline, sest ei ole seda kasarmud, kuhu teda panna ei ole ilmselt neid allohvitsere, keda panna neid välja õpetama. Noh, põhimõtteliselt jah, võib-olla kui kuhugi metsatelklaagrisse talveks, eks ole, panna poisid sõjale. Aga see ei tule ju kõne alla, et see ei ole, see ei ole see, et selles mõttes ta on ta on niisugune, niisugune teatud valik, kui küsimus ka rahaliselt, kuigi mingit pidi oleks just minu meelest praeguse masu ajal, kus me teame, et just noorte meeste tööpuudus on eriti eriti karm, et see just ütleme kaitseväeealistega meeste tööpuudus on hästi suur ja on ka kuulda olnud, et, et tegelikult sõjaväkke minna, tahtjaid praegu on nagu vabatahtlik tekkinud oluliselt rohkem kui kohti. Et praegu võiks pingutada muidugi ikkagi võimalikult paljudele noortele meestele seda rakendust anda, mis oleks siis ka ütleme, hoiaks ära võib-olla selle, et keegi satub Lähme halvale teele või masendusse selle, selle asemel, et tal ei ole midagi teha oma noore eluga, kuna tööd ei ole. Jah, nii ta on ja üks leht, üks artikkel täna väidab, et et Luukas ilvesele ei tehta hinnaalandust, siis tahaks tõesti loota, et see tõesti nii on ja ja kui sa siin Heidit mainisid, Meie jutu alguses, et Briti troonipärijat käivad, las Afganistanis, eks ole, siis noh, loodetavasti see ei tule selline Afganistani laadne Est neitsit, tee seda, seda noormeest ma astusin. Pean tunnistama, ma ei tee neil vahet. Kahel printsil tähendab olla pidevalt segamini nende nimed, aga, aga see selleks et teda hoiti nagu sedasamust pilpa peal ja pärast kujulist hoopiski nii-öelda julgeoleku riskiks ja teda rohkem kaitsma, kui ta ise nii-öelda oma oma kodumaad või, või, või lääneliitlasi suutis abistada, nii et, et loodetavasti Luukas, Ilvese saatus on teistsugune ja, ja ta teenib tublisti. Igaks juhuks peab siin ilmselt võib-olla kõik kuulajad ei ole endale seda teadvustanud, et Afganistanis ikkagi Eestis praegu kutsealused ei sõdi ja kedagi nagu kutsealuse korras erinevalt omaaegsest Nõukogude armeest, kuhu Afganistani lihtsalt saadeti võeti kutsealused ja saadeti siis praegu lähevad Afganistan ikkagi meie poolt noh, nii-öelda palgasõdurid ja rangelt vabatahtlikult. Aga seda võiks küll tõesti tunnustavalt tunnustada, et, et meie nii-öelda riigi esimene poeg või meie presidendi poeg on võtnud ette sõjatee sõjaväkke ja selle võtnud ette, et see see õppeprotsess läbida ja sellega olla nagu eeskujuks Eesti teistele noortele. Nojah, see ütleme, see intervjuu toon ka vähemasti on nagu väga positiivne, just et ta võtab seda ennast kui loomulikuna ta ei hakka ka, rääkimata oh, meil Ameerikas võrreldes siin Eesti sõjaväega, vaid et et ta, et ta tõesti ei aseta ennast kuidagi teise olukorda. Luukas Ilvese intervjuud, mis ta eile jagas, rohkelt olid, olid tõesti ülimalt sümpaatsed ja ja näitasid, et, et noormehel on kõrvade vahele ikka seal Ameerikas kõvasti antud ja jumal, jumal tänatud. Hea, et keegi kandideerivatest poliitikutest ei, ei pannud eile oma oma last sõjaväkke sõdurile vannet andma, sest siis me poleks saanud seda kajastada. Sel lihtsal põhjusel, et meil on väga-väga ranged valimiste kajastamise reeglid, siin rahvusringhäälingus. Aga valimisteemast me täna ei saa ilmselt üle ega ümber, õige varsti meie linnapildist kaovad ära ka need mõttetud plakatid, mis siin ripuvad üleval. Ja loodetavasti siis me ka päris kohe lähiajal saame kuulda ka tegelikku valimis valimisdebatti, mis, mis tõesti siis käsitleb kohalike omavalitsuste valimisi ja, ja mitte ei aja niisama sooja õhku suust välja. Nii nagu praegu see on suuresti toibunud. Aga tõepoolest, kas pole hämmastav, et Tallinnas jääb mulje, nagu kandideeriks ainult üks erakond või nagu meil oleks siin üks äärmisel juhul kaks ja aga kogu kogu linnapilt räägib siiski kahest erakonnast. Nojah, ja need need plakatid, mis neid kauneid enamasti noori inimesi kujutavad, noh, on, on täiesti sisutühjad, nad ei kanna mitte mingisuguseid. Revolutsioon no ma ei ütleks nii, et Keskerakonna plakatid siiski on väga selgelt venekeelsele publikule suunatud ja ka mõtestatud selle selle läbi selle, et kuidas kõnetada seda vene keeles. Lasnamäe kanal on teine Haapsalu teine. Ja see on täiesti, see on kaunistatud tihedalt Keskerakonna plakatid. Aga noh, näiteks siin kosmose kino juures vaatab mulle iga hommikul ja õhtul töölt minnes vastu üks, üks noormees, kelle nime ma ei tea, kelle nime ma ei mäleta ja alla on kirjutatud, kes siis veel? No tema asemel iga teine veel, sest ma ei tunne sellist inimest ja 10 korda 15 meetrit on see suur ja kõik, kes tulevad ja lähevad kosmosesse, näevad seda. Ma tõesti ei tea, kes ta on. Ja sul on õigus, sellised plakatid on tegelikult päris palju, kes siis veel, kusjuures need sageli on need venekeelsed nimed jällegi. Aga nuh, meie kui nii-öelda paadunud poliitikaajakirjanikud. Me muidugi loeme ridade vahelt, see oskus on meile juba ühest teisest ühiskonnakorrast kaasa antud. Ja tähelepanu väärne on ikkagi see, et seesama, kes siis veel Erakond on, on mõned oma oma kandidaadid pannud ikkagi kandideerima plakatitel ka ilma erakonna nimeta mis on, mis on väga-väga huvitav ja täiesti uus nähtus, ma arvan end, arvan teadvat, et see reklaamiagentuur, kes need välja töötas, et see on see on täiesti geniaalne idee, kuidas see nüüd nii-öelda laiemasse konteksti paigutub, et et sa kandideerid küll, aga erakonnatuna väliselt. Et, et erakonna juhid on läinud nagu seda teed, et nad saavad aru, et nende erakond ei pruugi tingimata kõige populaarsem olla. Aga samas näiteks mingi linnaosa vanem, kes on palju teinud ja head teinud ka meie linnas. Just nimelt ma saan aru, et sa räägid nõmmesid, et nõmme on traditsioon. Nõmmel nii, mustamäel näiteks, nii ma nägin just just eile seda No see erakond ju üritabki hästi keerulist tasakaalutrikki praegu üks asi on kogu see vene identiteet, mida ju ka Tallinna linnapea käis Moskvas otsimas ja kirjutas jah, aga noh, see on osa tegelikult sellest kampaaniast ju väga selgelt. Ma arvan, et see Savisaare visiiti Moskvasse ei ole üldse mõtet pidada mingiks nähtuseks omaette, see on, see on väga selge, tema sõnum Lasnamäe, ütleme ja Põhja-Tallinna või mis iganes, ütleme, venekeelsele valijale, et, et meie oleme omad. Neid võetakse Venemaal vastu kui omasid, järelikult ka teie, võtke meid, kui omasid. Kusjuures mind ka hämmastab see Keskerakonna julgus nagu kõnetada venelasi otse ja nendele nendele sobivate väljenditega, kartmata nii-öelda eestlaste halvakspanu. Aga ilmselt nad on selle ütleme, teinud selle kaalutletud rehkenduse, et nad niiviisi võidavad hääli rohkem, kui teistmoodi kaotavad. Aga see on üks keeruline tasakaalutrikk, mida nad praegu harrastavad, eks ole, et püüdes noh, ütleme suhteliselt varjamatult ja selgelt, et võtta seda identiteeti, et nad ongi siinse venelase esindaja ja venelane valibki neid, eks ole, ja tegelikult noh, selles mõttes olekski õige juba ammu loobuda sellisest mikrist ja öelda ausalt ära, et et Eestis elavatel venelastel on küll Eesti poliitikas väljunud ja on küll oma esindaja ja nad on seda mitmetel valimistel juba kinnitanud oma häältega ja selle tõttu näiteks rääkida jutt Te olete Eesti riigikogus ei ole Eesti venekeelne kogukond, esindatud on jama, sest Keskerakond esindab neid väga selgelt. Iseküsimus, et kas ta tahab seda esindamist, kui vastutust endale võtta, vot sellest, nad kosuvad nagu libisevad kõrvale. Aga iseenesest, et nad valijate häälte mõttes esindavad. Pigem nemad, eks ole, see on ju noh, see fakt lihtsalt. Ei no muidugi, meil on olemas täis täis mandaat, nii et 80 ja midagi protsenti viimase küsitluse järgi Eesti venekeelsest ees on nüüd Tallinna ikka Eesti Eesti venekeelset publikust toetab keskerakonda või, või valmis valima? Aga aga see ongi fakt, et sellega ma arvan, et ka eesti valijal tuleb selle sõda kui fakti. Iseküsimus, et kas sellele anda nüüd nii-öelda A priori negatiivne hinnang. Võib ju võib lähtuda ka positiivsest loogikast, parem esindagu seda seltskonda Savisaar kui näiteks Klenski ja Sirk kes on ju võimalik, teine alternatiiv Tallinnas valimistel. Jah, sul on õigus samas ka selles, et, et, et kuigi Keskerakond esindab venekeelset elanikkonda, siis, siis nad tegelikult ei võta nagu vastutust selle, selle, selle kogukonna nii-öelda hea käekäigu eest. Et me ju ei räägi sellest, et Eesti kuritegevus on suurelt jaolt venekeelne või, või et, et nark, narkomaania probleem on tegelikult jookseb mööda selliste keele piiri, et noh, selliste väga oluliste teemadega ei, nendest ei räägi keegi ja, ja see, see justkui ei ole teema, endaga ei tegele keegi kahjuks. Me jätkame sellel teemal kohe päris kindlasti, sellepärast et eilsed sõnumit, mis tulid Moskvast, olid, olid siiski ka ka selle taustal, mida me juba teame ja mida te siin praegu väga ilusti rääkisite, olid, olid ikkagi noh, ütleme nii, et heidutavad. Aga, aga me kohe jätkame, Sulev, sa tuled Tartusse, Keit, Tartusse tulid meie saatesse ka ei ole praegu Tartus kus on ka linnapead, linnapeakandidaadid nüüd sel nädalal paika saanud mis, mis mulje, nagu nagu Tartu olukord jätab, kus ka Keskerakond praegu on ju tegelikult võimul. No ma tegelikult olen Tartus nad ikkagi külas sale olles sealt Võrumaalt tulnud, aga noh, me ei tea, mis Tartu olukord on, et eks ta, eks ta siin Keskerakond reformi vahel suuresti, kuigi siin ei saa öelda, et IRL-i ja sotside nimekirjad kindlasti nõrgad oleks, sest sest IRL-il on nagu traditsiooniliselt päris tugev olnud tegelikult Tartu tõsi ja ja lasku sotside nimekirja üks juhtfiguure, Marju Lauristin, siis see ilmselt annab ka teatud kvaliteedimärgi. Aga jah. Ma ma ei tea, mis Tartu olukorda hinnata. Ma arvan, isegi Tartu on huvitavam kui Tallinn mõnes mõttes, sest ta on ettearvamatu. Sest keegi ei kujuta ette, kas tartu tänane linnapea ja kes ei ole ilmselt sama tugevat nime suutnud linnapeana omandada ja ta on ka lihtsalt suhteliselt lühikest aega seda veel olnud, võrreldes ütleme Andrus Ansip Laine jänesega, kes ta eelkäijad olid siis et kas temast saab tormierakonna järgmine ülestöötatud staar või mitte. Vaata, ei kujuta ette. Kas saab põnev olema, sest Tartus on ju ma arvan, võiks juba nüüd öelda, et üle 10 aasta ju Reformierakonna nii-öelda valitsemine olnud või et kas see, kas. Kui ma jah või ütleme, et kes kellega siin koalitsiooni teeb, et võib-olla võib-olla näiteks kui valimistele samas tuleb selline, et siin näiteks reform ja IRL saavad kahekesi linnavalitsust teha. Mine sa tea, kes siin, kes siin kellega on, aga muidugi Reformierakonna puhul ühe ühe nime mainiksin siiski ära, mida ei tasu päris võib-olla ka tähelepanuta ta sellest kunagi on ta Tartus väga palju hääli kogunud, on see, et Reformierakonna nimekirja küll mitte ei alusta, aga lõpetab Toomas Savi. Et ka siis europarlamendist tagasi tulnud mees Köögid on ta tegevpoliitikasse, ei plaani enam minna. No eks me näe, eks me näe ta samas miks mitte see tartu tasemel niiviisi. Pikendust nokitseda, natuke nokitseda, noh ja kusjuures Tartu puhul minu meelest isegi ei ole väga oluline, kellega koalitsiooni teha, et, et nii nagu Tallinna linnavalitsus on Keskerakonna nägu tegelikult ükskõik, kellega nad seal koalitsioonis on, kui nemad on, on, on võimul, siis on see ikkagi Keskerakonna nägu, nii, Tartus on see ikkagi Reformierakonna nägu, võim, kui, kui reformierakond vähegi tegija on. Tartus võib ilmselt väga palju ka see otsustada, et Tartu valija on alati olnud väga laisk. Valimispäeval valimisurni juurde mine ja, ja, ja see kindlasti ka määrab, määrab väga paljuski, aga, aga eks me, eks me näe. Aga vist ütleme Tartu olukorda erinevalt Tallinna, seda on siiski see, et mulle tundub, et siin on nagu natuke vähem selles mõttes vähem pingutatud, et siin ei ole vastleitud, vähemalt ütleme ise ei oska niiviisi pealiskaudsel vaatlemisel võib-olla ära tunda kõiki neid kohalikke Ksenia Baltasid ja noh, Tallinnas on tehtud ikkagi mõnede erakondade poolt päris kõva tööd värvata, seda peab tunnustama selles osas, et on pingutatud. Et mingid nimekirjad oleks tõesti täidetud, et inimestega, kes võib-olla teistelt elualadelt on tuntud, aga aga et igal juhul nad nagu nimekirja tugevdavad. Et tartus, mulle tundub, et kõik need suured erakonnad esinevad enam-vähem nende harjumuspäraste nimedega, kes on kogu aeg olnud ei ole nagu väga suurt erinev. Oh, sa ütlesid Sulev, et Tartu on ettearvamatu, kui isegi Tallinn ma millegipärast ei tahaks jagada sinu sellist seisukohta Tartu kohta teatud teadupärast töö käib see, see ütlemine, et, et meie, Emajõe, Ateena on ära jagatud oligarhide vahel meie kohalike oligarhide vahel ja parteid seal väga paljuski sörgivad nende sabas, nii et kui nemad ütlevad, siis suuresti ka nii on, aga Tallinnas vastupidi, mulle tundub, et et praegune juhtiv erakond on läinud kuidagi närviliseks. Viimased numbrid, avaliku arvamuse küsitlused näitavad neile rekordmadalat seisu. Mingisugune 25 protsendi peal oli, oli see, see viimane viimane küsimus? No samas saanud olid enne enne nende selle valimiskampaania alguses tehtud küsitlused, enne kui plakatid üles üles said. Jah, seda küll, aga, aga kui me võrdleme ikkagi nagu viimaste valimistulemustega, siis eelmiste valimistega Tallinnas siis nad võtsid 41 protsenti häältest praegu 40 25 või 41, et seal on, seal on täiesti tuntav vahe olemas. Jah, kusjuures veel, eks ole, on ka see, et valimisseadust on vahepeal muudetud valimiskorda ju see, et selle tõttu, ütleme see seekord 41 protsenti hääli ei annaks ilmselt absoluutset enamust. Ja, ja olukord, esiteks on volikogu liikmete arv suurenenud 79 peale, praeguse 63 asemel, aga aga need olukorrad, kus, mis on siin juhtunud nagu siin vist üks markantsemaid on Tallinnas, kui kui Isamaaliit sai seitse protsenti häältest ja null null mandaati volikogus, et need, need asjad nüüd enam ei kordu. Samas on raske ette kujutada, mis võiks keskerakonnale lojaalsed valijad Tallinnas siiski nagu väärata või mis võiks tema pandud panna teda ümber mõtlema, et ma ikkagi mind ikkagi väga üllataks see, kui Keskerakonna ei Keskerakond ei võtaks nii-öelda omasid koju või omasid hääli. Isaks. Noh, aga, aga räägime siis ühest teest, räägime ühest eest, mis on suhteliselt libe tee. Tallinn ja vene elanikkond on, on, oli meil juba jutuks ja, ja tundub, et, et ka Moskvas käik oli, oli rohkem nagu selleks, et oma valijate hääli saada. Ehk siis valijate häälte saamiseks istuti lennumasina peale ja sõideti esindusliku delegatsiooniga Moskvasse. Ja küllap see ka nii-öelda venekeelsete hääli toob, aga nüüd just see, mida, mida siin Sulev enne mainis, et eestikeelsete hääli võib süüa vähemaks ja, ja see võib saada otsustavaks faktoriks, et, et Keskerakond ei korja oma absoluutselt mandaat. Samas on keskerakonnale alati olnud väga lojaalne pensionäridest valijaskond, kes keda nad on, kelle nad on apelleerida, kes on ka tõestanud lojaalsed neile, et ma ei näinud põhjust ka, miks nad peaksid seekord taganema, et ta järelikult need pensionärid, kes ei ole väga nii-öelda rahvuslikult meelestatud. Miks tõesti, miks nad peaksid praegu praegu oma meelt muutma ja, ja ma, ma arvan, et, sest ka need pensionärid, kes, kes vastandavad ennast nii-öelda sellel emapalga baasil, et Eesti Päevalehes oli paar päeva tagasi üks huvitav arvamuslugu, kus, kus autor tõi välja sellise uue uue vastanduse nagu emapalk versus pensioni saajad ja see on huvitav, et ma olen selle peale mõelnud, aga, aga kui see niimoodi välja on toodud, siis, siis on see huvitav tähelepanek, et tõesti sellist sellist vastandumist on ja jällegi vannesse valimisvankri ette sobib see väga hästi, see toimib väga hästi. Reformierakond ja Isamaaliit selgelt on ju need nii-öelda perepoliitika toetajad Keskerakond, vene poliitika ja pensionärid, see on nende leib. No Ansip ikka toetab ka praegu pensionär korralikult ja ja noh, selles mõttes ei noh, seni veel ju see lubadus püsib, seisab kui Berliini müür, et senise lubadus püsib ja. Küllap küllap ta valimisteni püsibki. Ei no äkki püsib isegi kauem, sest praegu on ikka hirmus palju kordi nüüd seda kätt piiblile pandud ja pühalikult tõotatud, et et võiks ju uskuda, et püsib natuke kauem kui, kui ainult valimisteni. Jah, aga miks ma ütlesin, et libede tähendab mitte sellepärast, et minnakse Moskvas nagu hääli saama, aga vot see just see seevastureaktsioon, mis, mis siis tuli. Et sellel hetkel, kui, kui, kui meie linnavalitsuse delegatsioon nagu asutas ennast minekule tuli siis duuma spiikri Boris Grazlovi, kellega siis ka linnapea ja tema tema delegatsioon kohtus pressiteade, mida siis Vene agentuur, Interfax tsiteeris ja, ja need sõnad, et mis, mis siis selle, selle kohtumise nagu nagu tõlgendus oli siis sealtpoolt, et siis me hakkame karmilt tõkestama katseid võrdsustada fašismi Nõukogude liidus olnud reziim, ütles Krõzlov, just nagu oleks ta rääkinud sellest savisaarega, just nagu Savisaar oleks olnud nõus, siis see on suhteliselt valus, valus hoop muidugi meie Meie Tallinna juhtivale erakonnale praegu, sest et nad said nagu vist esimest korda tunda, et vähemalt esimest korda nii tõsiselt tunda, et, et kui meie läheme sinna või kui nemad lähevad sinna häältejahile, et siis vastaspool kasutab Meika ära samasuguse propaganda tegemiseks ja see ei ole üldse mitte meeldiv. Jah, see dilemma on, et kui sa juba sinna Moskvasse nendega kohtuma lähed, siis ilmselgelt seda juttu kuuleb. Et selles nagu ei ole vist sügavat kahtlust, et Krõzlov seda Savisaarele rääkis. Noh, kas need Savisaar selle peale nooguta, kas, kas ta midagi ka takkakiitvat ütles või ta äkki raputas pead, eks ole, seda ütleme, saavad tunnistada ainult pealtnägijad või, või siis ütleme, vahetud osalised. Et aga tõenäoliselt oli see mingisugune asi, mis ütleme selline situatsioon, mis, mis võis aset leida küll, et et oleks nagu isegi imelik, kui need moskvamehed seda juttu räägiks. Et ma arvan, et ükskõik kellega kohtudes, kui Urmas Paet kohtub Venemaa välisministriga, tal on ka suur tõenäosus umbes sellist juttu kuulda. Küsimus on pigem selles, et kas, kas selle jutu kuulmine iseenesest et mis, mis, mis reaktsiooniga jah, seda siis nagu nagu vastu võtta. Ta on jah ja kahvel on seda, seda enam kitsas Need kahvli harud on, on seda enam kitsad, et Savisaar ei saa seda ka avalikult. Ja nii-öelda noh, mitte siis noodikorras, mis on nagu riikide Brerrogatiiv, aga, aga ütleme selgelt Moskvale tagantjärele suunatud avalduses öelda, et kallid sõbrad, ma ei ole seda öelnud, me ei ole selles kokku leppinud, me ei ole seda arutanud vaid ta saab seda teha ainult nii-öelda sisepublikule ja raepressi vahendusel, kus ta, kus ta öelnud, et et ta ei pea õigeks Mart Laari ajalookontseptsiooni ega kuulu selle pooldajate hulka, ma küll ei tea, missugune Mart Laari ajalookontseptsioon ja mille poolest see erineb sellest, mis, mida ütles Krõzlov, eks ole, ehk siis see vastanud, et, et minu arust on Eesti üldine ajalookontseptsioon selline, et need kaks režiimi olid kuritegelikult. Aga edasi jätkab siis raepress Savisaare sõnade tsiteerimist, et järeldused teise maailmasõja kohta on Euroopas tõesti juba ammu paika pandud ning neid ei ole põhjust revideerida tähendab see lause nüüd ainukene ja ainus, mis, mis mida, mida siis meie meie pool saab nagu öelda. Aga aga mitte ümber lükata seda, mida, mida, mis Moskvas on, kas on tegelikult toimunud ei ole toimunud. Et selles, selles mõttes on, on see ikka ülilibe tee kui, kui, kui niisugused asjad toimuvad ja ja tundub, et toimuva jäävadki, sest et ka kohtumisi on riburada No just nimelt, et seal minu meelest on ju Savisaar käinud mitmeid kordi nii-öelda libe tee, siis on seal liugu laskmas sellel libedal libedal teel mitmeidki kordi ja, ja me ei ole näinud seda, et see oleks Keskerakonna valijad kuidagi häirinud. Jah, ei, pigem ma arvan, et tulemus ei saa olla mitte selles, et Keskerakonna valija sellest on, on liigselt häiritud, sest midagi nii uut selles ja lõpuks ei ole Keskerakonna valijale, kuivõrd see võib aktiviseerida teiste erakondade valijaid ütleme ja kõhklejaid. Vastuhääli andma. Ma vastuhääli või vähemalt mitte, ütleme, kõhklejad, kes võib olla näiteks mingitel sotsiaalpoliitilistel teemadel pensioniküsimustes, mis iganes oleks pigem keskerakonnale hääleandjad võivad jääda kõhklema. Et see võib neid takistada, seda häält andmast ja sealt võib just puudu jääda see, see natukese, mis, mis on Keskerakonnal vaja, et see, et see Tallinna võim tõesti kätte saada. Kusjuures ma tunnistan, et mind on alati hämmastanud Keskerakonna tugev toetus pensionäride seas, sest nende toetus põhiliselt tugineb rahalisele rahalistele lubadustele ja raha jagamisele Tallinnas näiteks. Ja miks see mind hämmastab, on see, et meie pensioniealine seltskond on ikkagi just neid samu, neid Nõukogude nõukogude võimu kuritarvitusi väga lähedalt näinud ja see on üle nende naha käinud ikka väga tugevalt. Et mind hämmastab see, et, et nad, et nad lepivad sellega, et ja, ja lepivad sellega, nii, et nad on valmis, valmis ka keskerakonnale siiski hääle andma. Ma ei oleks nõus, ma arvan, et natukese sa lihtsustad või ütleme väga paljud ka lihtsustavad teemal, et lihtsalt Savisaar lubab 500 või 700 krooni ja sellepärast antakse hääl 1000-ni. No olgu 1000, et, et ma arvan, et küsimus ei ole niivõrd selles raha summas, mis iseenesest ei olegi nii väga suur, sest kui me nüüd ütleme, et see on aastasumma, jagame ta kuu peale, siis tuleb vähem kui 100 krooni kuus mis ei ole ju, ütleme isegi võrrelduna Eesti viimaste aastate pensionitõusudega väga märkimisväärne ei ole, ei ole, aga vaata, milline efekt on, aga efekt on, aga milles on efekt? Ma väidan, et efekt on pigem selles, et see inimene tunneb, et on ainult üks erakond, kes meist hoolib. Ja see muide on palju tähtsam kui 100 krooni. Et see, see hoolimise tunne, see, see teatud solidaar Kaarsuse. Vaat see on, see on tunne, mida näiteks paljudel paremerakondadel ajalooliselt Eestis läbi viimase 20 aasta on nagu puudu jäänud. Et selline, ütleme, et poliitika on olnud liiga külm. Ei ole seda sedas seda, mida võib-olla keskel osakond, kohati ka näiteks rahvaliit on osanud inimestele rääkida, aga eriti Keskerakond, et me hoolime teist, me me kaitseme teid. Ja see on see, mida inimesed tahavad hästi palju kuulda. Püüab sellest nüüd justkui nagu õppida ja, ja hoida ka sellist sellist joont, et kaitseme. Aga kui ta oma oma saate jaoks teisipäeval mis on siis Eesti televisiooni eetris, tegime nii-öelda Vox Populit, noh nagu me ikka seal aeg-ajalt korraldama. Ja teemaks oli siis vene valija ja me küsitlesime neid neid palju, nii Kirde-Eestis kui Tallinnas. Ja mitte vähe ei olnud neid, kes ütlesid, et miks nad toetavad keskerakonda oli just nimelt see, et annad, annavad meil ju raha. Ehk siis see see 1000 krooni on, on praegu ikka väga-väga-väga tõsine argument nende nendel valimistel samuti. Ja loomulikult ei ütle erakond, et me anname sulle 100 krooni kuus vaid me anname sulle 1000 krooni, see, selle, selle kõla on hoopis teistsugune. Ja, ja ma olen nõus ka sellega, et Eesti poliitikas siiski see hoolimine tähendab seda inimese jaoks tähendab seda, kui ta annab raha, siis ta hoolib, et, et mingisugused keskkonna loomised või, või mingisugused sellised üldisemad küsimused, need ei, see ei ole hoolimine, et ikka kui annab raha, seda võtame ka perepoliitika, muuseas, raha antakse sisuliselt. Muuseas, riigile on võimalik nüüd ka annetusi teha, on avatud spetsiaalne konto ja kui, kui sa tunned, et, et hoolidest sa tahad nagu Eesti riigile appi tõtata raskel ajal, siis sa kannad sinna raha üle. Kas te olete juba kandlekese hoolite eesti riigist? No vot jah, eks ole, jälle seesama küsimus koolid, siis kannad raha üle. Järelikult ei hooli, nii täpselt, ongi, aga jah, et, et valimised natukene rohkem kui kuu aja pärast, et ootaks küll ausalt öeldes väga seda valimisdebatti, kuigi ma ei tea, ma isegi ei kujuta ette, mille ümber need debatid nagu käima hakkavad. Et mis see, mis see nagu see läbiv joon või, või mis ei peaks olema, kui me vaatame nüüd olles natuke sirvinud erakondade internetilehekülgi, kus nad siis räägivad oma valimislubadustest ja ja, ja, ja peab ütlema, et, et need on vähemalt mis puudutab Tallinna noh, kõike ei jõua, eks ole, meil neid valdu nii, nii tohutult palju. Aga et mis puudutab Tallinna, siis praktiliselt parlamendierakonnad lubavad kõik ühte ja sama asja. Nojah, üks asi, millest mina tahaksin väga selles valimisdebatis kuulda, on see, et Keskerakond võttis ju Noorte huvi ringidelt toetusraha poole vähemaks. Kusjuures see teema nagu ei ole nagu teema, aga samas ma näen seda murena üles kerkimas jälle jälle, kuigi see samm tehti juba mõnda aega tagasi, see oli suvel suve keskel, aga see tuleb uuesti ja uuesti uuesti üles. Ja ma tahaksin väga, et, et keegi, keegi Keskerakonnast vaataks inimestele silma ja räägiks, miks see, miks selline otsus tehti, miks see, miks paljude asjade arvelt ei noh, paljude võimaluste kõrval valiti just just selline Siin aga Keskerakond võttis seda raha vähemaks, aga ükski teine erakond ei ole öelnud ka, et me anname selle raha tagasi. Et maamaks on ainukene asi, mis on nüüd nagu vastandunud. Et üks kehtestas hullumeelse maamaksu ja teised ütlevad, et see, see jama lõpeb otsa, kui meie võidame. Jah, see on jah, selline vana see on, võiks öelda vana lugu. Et see maamaksu teema Yasse kerib igast nüüd juba teist kevadet kevadet üles ja tõsi on see, et et Reformierakond Paljudele paljudele tallinlastele, kes elavad, kes ei ela, eks ole, nendes suurtes magalates Lasnamäel Õismäel, Mustamäel vaid vaid elavad Pirital või Nõmmel või, või veel mõnes kohas selle jaoks seal nende jaoks on, on suur probleem, sest et see summa on ikka ikka üüratu. Et selles mõttes ongi huvitav, et Keskerakond on, on panustanud nii Pirital kui ka nõmmel praegu väga palju ja väga palju raha maja, sellesse sellesse, et sealt valijaid juurde saada ja samas teise käega võetakse ära maamaksu näol, eks ole, et et, et noh, siin see siin see vastuolu nüüd on. No samas jälle need, kes lubavad, et maamaksu vähendavad, peavad siis eriti just need erakonnad, kes üldiselt räägivad rangest eelarvepoliitikast, nad peavad siis ütlema, et kust nad selle raha tagasi võtavad. Sest selge on, et kui linnaeelarve on niigi praegu väga piiri peal ja pigem keskerakonda süüdistatakse praegu üle jõu elamises siis, kui ütleme näiteks Reformierakond lubab lisaks praegusele ka maamaksu vähendada siis ju paratamatult linna eelarvesse jääb mingi augu. No kõik teavad ja seda viiekümnemiljoniliste propagandaeelarvet Ka ei saa kõiki asju taandütleme, et võtad 50 miljonit propaganda alt ära, aga pigem sellest maamaksust ju kaob rohkem. Et see see ilmselt ei kata seda, see on küll üks väga nähtav ja arusaadav asi, millele viidata kõiki nii-öelda ülekulusid tehes, aga, aga tegelikult sellest ei piisa. Isegi kui propaganda nulli viia. Jah, aga taas tulles tagasi selle oma endise väite juurde, et millest siis hakatakse Tallinnas väitlema nagu või kui, kui asjad jõuavad sinnamaani huviga, ootame neid kolmapäevi, kui, kui rahvusringhäälingu eetris toimuvad Need debatid, niisiis samal ajal raadios ja ja televisioonis, aga, aga, aga ta ikkagi ka laiemalt tahaks ikkagi näha, mille, mille üle debateeritakse, sest et ausalt öeldes, kui kui nii-öelda valged jõud, mis on juba puhas huumor, eks ole, siis ütlevad, et me tahame läbipaistvat ja, ja ausat valitsemist siis, siis milles seisneb? Tahaks, tahaks näha. No üks debatt ikkagi on ju eilse seisuga siis üsna selge, et ma arvan, et linnapeakandidaadid, Savisaare Laar hakkavad vaidlema oma ajalookäsitluste üle. Ojaa see saab kohalike omavalitsuste See on, see on jah, kohalike omavalitsuste üks tähtsamaid teemasid vaadates kõiki neid prügikastidele kleebitud rohelisi rohelisi plakateid, siis need kõik on ju tohutult puudutavad kohalike omavalitsuste valima. Jah, sul on õigus, et eriti need, mis on jah, tõesti venekeelsele elanikkonnale suunatud, siis need nende mängivad rahvustunnetel ja seal ei ole mitte mingisugust juttu konkreetsetest konkreetsetest linnaga seotud. Ja ka need, ka need teised noh, et Reformierakond tahab vähendada pensione, kes siis veel keskerakonda ja nii edasi, et tegelikult jah, seni senise debatt kohalike valimiste teemal täielikult puudub. Jah, sest ega nüüd Reformierakonna loosungid Tallinnas, eks ole, Ma armastan Tallinnat, Tartus armastavad Tartut, Võrus armastavad Võrut, no ja siis tähendab, et see on nagu, ütleme üks. Et üks väga kindla peale minek, ütleme niiviisi, eks ole, et nagu midagi üldisemat on nagu peaaegu et raske välja mõelda. Et ma Ma ütlen, et, et mis on minu valimislubadus. Ma armastan oma kodulinna. Aga me oleme näinud seda järjest aasta-aastalt süvenemas. Konkreetsed valimised enam ei tegele ammu selle nende valimiste teemadega, mis ukse ees on vaid, vaid ikka võetakse üles teemad, mis on inimestele üld üldarusaadavad, kuigi see, ütleme terve mõistus ütleb, et kohalikul omavalitsus ei olegi võimalik selliste teemadega tegeleda või neid lahendusi pakkuda, aga ikka on president olgu need presidendivalimised või olgu need eurovalimised ja europarlamendi valimised, seal tulevad ikkagi üles teemad, mis, millel ei ole konkreetsete valimistega otseselt mitte mingit pistmist. Nojah, seda ma tahangi öelda, seda, et ei olegi nagu millegi vahel valida, et, et see, see ongi selle, selle asja kurbloosus tänases tänases Eestis, sest et ideoloogiate vahel valida ei saa neid, nii et nad on küll paberil sõnastatud, aga reaalelus ju neid pole olemas, et ma tahaks, ma tahaks, ütleme riigikogu valimiste puhul valida kas õhuke riik või paks riik. Ma tahan valida erinevate lubaduste vahel, mis puudutavad nii-öelda ühiskonna arengut lähemaks viieks aastaks, 10-ks aastaks, kohalike omavalitsuste puhul ma tahan näha konkreetseid lubadusi. See asi tehakse korda, Too parandatakse ära, see, see viiakse paremale tasemel, aga seda, seda kõike ma ei näe ja, ja isegi kui ma valin ühe, siis ma ju kunagi ei tea, et sa selle ühe valimisiga teist kaasa ei saa. Et noh, kuna ideoloogiad omavahel ei maailmavaated ilmavaated ei, ei, ei võistle, siis ei, ei olegi. Ma ei ole sinuga nõus, et, et minu meelest on Eesti erakondadel küll sellised oma märgilised näod olemas. Et nad, kas ta saab ikka seda saab ilmavaates ka. No näiteks me teame kõik, et IRL tegeleb selliste rahvuslike teemadega seal nende kaubamärk olnud ammu ja rahvuslike ajal oli Tallinnas ühes pingis koogoniga? Jah, et nojah, kas. Üks näide, ma ütlen sulle kohe vastu vaid okei, et see, see teebki kõik sellised asjad kohutavalt, kohutavalt. Kui ma siis näiteks Reformierakond siiski on seni püüdnud olla nii-öelda liberaalse maailmavaate, õhukese riigi ja madalate maksude pooldaja, tõsi ta on ka Reformierakonna enda seestunud hääli, et Reformierakonna nägu on muutumas. Istugu ühes mingis vastaspositsioonil oleva Keskerakonnaga koos aastaid olnud ja on, on ka praegu linnades. No aga seda selle kohta, mis talle öeldakse, et poliitika ongi kompromisside kunst. Kui kõik asjad on kompromisside kunst, siis nagu, nagu idee kaob ära põhimõtet tuuakse kompromissidele ohvriks ja, ja see on nagu, nagu eriti kurb. Kui nüüd see asi viia üleriigilisele tasemele, siis võib võib-olla isegi aru saada erakondade sellist ettevaatlikkust väga kindlaid kindlaid piire tõmmata oma ideoloogias, sest kui ikkagi ütleme, näiteks keskele praegu on, ta üritab umbes 200. Eesti omavalitsuses oma nimekirjaga esineda siis on päris selge, et et väga paljudes nendest see nimekiri on, ütleme, väga tinglikult seotud selle erakonna noh, niisuguse ideoloogilise joonega, et see on siin, ütleme sinna on, on lihtsalt väga erinevaid inimesi värvatud, kes on olnud ühel või teisel põhjusel valmis selle nime all nendel valimistel seekord esinema. Ja neid ühendav selline platvorm saabki olla üsna selline lai ja natuke uduste servadega. Et, et noh ja samamoodi ilmselt ka enamiku teiste puhul, et kui ma võtan omana noh, oma koduvallas Haanja vallas praegu Meil on seal üks valimisliit ja siis on kolme erakonna nimekirja Keskerakond, Reformierakond, sotsiaaldemokraadid pole küll toimunud veel mingeid debatte, ma ei tea, võib-olla ei hakkagi toimuma. Ehk ikka hakkab, aga, aga päris selge on nendes nimekirjades. Et sisuliselt Ta on toimunud nagu teistpidi loogika valimisliitudega, et kui on räägitud, et valimisliitudesse on ennast ära peitnud mõned erakonnad noh ennekõike rahvaliit, nendel valimistel siis mina jälle julgen väita, et paljude erakondade kohalikesse nimekiri igatahes on, on sisuliselt tõmmatud lihtsalt kohalikke inimesi, kellel kelle puhul isegi ei küsita, kas ta tegelikult selle erakonna programmi lugenud. Aga lihtsalt mõttes, selles mõttes lugege täna Priit Pulleritsu suurepärast, see oli väga hea jah, kuidas ta ennast pakkus kõikidele Eesti parlamendierakondadele nii-öelda kandideerima edetabelite tippu ja Nuias endale juba tulevases parlamendis kohta ja kuidas silmagi pilgutamata väga üsna lahkelt lubada. Nojaa, aga selle maailmavaate juurde tulles siis, eks kohalikele kohalikel valimistel kohalikus kohalikel valimistel ongi kohalikud teemad, et noh, mis seal, mis seal, mis maailma vaata seal ikka väga rääkida, kui ujulat on vaja, on vaja, siis on vaja ei ole, ei ole, et, et, et need on ka kohalikud küsimused, mis vajavad lahendamist. Nojah, ja seal võib olla tihti ka kohapeal küsimus, et, et need erakonnad, kes riigi tasemel omavahel läbi ei saa, aga nende nimekirjades kandideerivad inimesed kohapeal, saavad omavahel väga hästi läbi ja mõistavad 11 ja võib-olla paremini kui nende nimekirjade inimesed, kes nagu riigi tasandil peaks nagu kasse nagu hirmsasti koalitsioonis ja ja sõbrad. Et seal võib tekkida selles mõttes selliseid erinevaid situatsioone, kus kus tekivadki koha peal nagu Tallinnast vaadates mingid absurdsed liidud, et ütleme noh, tõesti noh, rahvuslased ja, ja ma ei tea, siis keskerakondlased mingeid Klenski nimekirjasid, ütleme koha peal õnneks ei ole, et siukseid situatsioone päris ei teki, aga aga, ja, ja ongi kohapeal jälle täitsa normaalne, tekivad. Ma arvan ka, et on normaalne, et see Politoloogid ja, ja iga igasuguseid analüütikud praegu ka, nagu arutlevad selle üle, kas valimisliidud niuke, head või pahad või kas need aitavad kaasa kodanikuühiskonna tekkele või nad ei aita kaasa või nad on lihtsalt mingisugused erakondade variasutused, et et kui erakond on üsna ebapopulaarne selles piirkonnas, siis tehakse valimisliit, kus tegelikult erakondlased seal siis kandideerivad. Minu meelest on see suhteliselt mõttetu, mõttetu vaidlus, et valimisliit on muidugi enda hea asi ja kui seal tekivad mingisugused anomaaliad ja keegi kasutab neid ära, siis ikka kasutatakse ära ega, ega sellepärast, et autoga inimesi surnuks sõidetakse. Teise koha ei ole, nii et noh, tegelikult on valimisliitude noh, ütleme vastu kõige suurem argument tavaliselt on see rahastamise küsimus ja selle rahastamise läbipaistvuse küsimus. Et mis, kus, kus väikestes kohtades inimesed, kes kandideerivad, esindavad ärihuve ja, ja need ei ütleme, nende motiivid ei ole läbipaistvad. Et ja ei ole kontrollitavad, et see aga samas selle kohta argument oleks see, et seal kontrollimis tehniline küsimus, see, see ei tohiks takistada demokraatiat. No ja rahastamise mõttes, need parteide rahastamine on nüüd küll viimane asi, mida eeskujuks tuua, et sellega nagu hästi läbipaistev asi on, et seda on need õiguskantslerid üksteise järel püüdnud püstitada ja, ja sinna on see kõik sumbunud. Ja seega sumbub ja järjekindlalt iga iga kord, kui see teema üles kerkib, siis täpselt sama sama järjekindlalt see erakondade rahastamise küsimus ka sumbub, sumbub ära. Nonii paneme siia valimisjutule punkti, aga varsti tuleb üks suur punkt ka kogu meie tänasele saatele, sest küllap valimisteema on üleval kogu aeg. Nagu öeldud, rahvusringhääling hakkab iga kolmapäeval korraldama eri Eesti paigus suuri valimisdebatte, mis lõppevad Tallinna linnapea kandidaatide debatiga ETV-s ja Eesti raadios. Ja siis suure suure valimisõhtuga. Küllap räägitakse, küllap ka üleriigiline auditoorium on sunnitud kuulama väikeste valdade probleeme, mis teha, nende jaoks on see väga tähtis ja, ja need probleemid tuuakse ka nii-öelda üle kogu kogu riigi valijate. Kusjuures ma loodaksin väga, et erakonnad, kes nendes debattides osalevad, oskavad sealt tuua selliseid nagu üldiseid ideoloogilisi nüansse, nagu sa siin taga nutsid või, või ootasid, et, et tõepoolest ega üle Eesti, noh, miks mitte erakond, kes ütleb, et meil on üle Eesti prioriteet näiteks noor noortespordi edendamine või ma toon ühe näite. Ja noh, ideoloogia nagu, nagu ka propaganda on üks, üks kole sõna minu minu kõrvade jaoks, aga aga mingisugune noh, ilmasammas võiks ikka olla, mille, mille külge ennast lahendada ja mis, mis su vaimu kosutab, et ei pea kõik olema müügiks, et ei pea olema kogu aeg jalad laiali ja kõik kõigiga valmis vahekorda astuma, et see on noh, niisugune lõpuks hakkab lihtsalt ära tüütama, seal sellest tulebki niisugune tüdimus kõige vastu, kaasa arvatud oma oma riigi vastu. Ja noh, üks ilmasammas võiks olla Tallinnas Vabaduse väljakul olev Vabadussammas, aga, aga noh, see on ka nagu ta on. Seal on üks kurb lugu sellest, mis selle vabadus vabadussambaga tegelikult on, et ma ei tea, kas siis juba täna seal oli ta pime jääbki seniks pimedaks, kuni siis. Me kõik vead on kõrvaldatud, eesti keeldukat sihile, lõpliku seda rahasummat üle üle kandmast natuke hilja ärkasime oleks varem võinud tegelikult juba rahakraani kinni keerata, ehk oleks, oleks sõbrad tsehhid on hakanud ennast kiiremini liigutama. Aga kokkuvõttes üks ilmatu kurb lugu on tundlik nagu piinlik lugu. Jah, ja sellega on ka see kurb lugu, et ma arvan, et kaitseministril oleks palju olulisemat teha kui nii-öelda nädalast nädalasse kogu aeg selle jamaga tegeleda, et et üldse selles mõttes ikkagi on kahju, et see, et see oleks võinud mingi Kultuuriministeeriumi allasutus, tuse temaatika olla, millega seda seda asja manageerida. No mida ma rääkisin juba juba paar aastat tagasi, et vaene kaitseminister, et kas ta riigikaitsest küllalt tööd ei ole, et ta peab niisuguse asjaga tegelema. Aga noh, see selleks, aga, aga see, see on ikka kummaline, seal tähendab sambasse ikka mingisugune kotermanniga sisse pugenud, et sellised asjad toimuvad, meil ehitatakse pilvelõhkujaid. Tallinna südalinn on täis sihti, kerkib kõik, kõik tundub nagu nagu toimivat. Ja siis nüüd ühele lihtsale sambakesele, mis on, on alles paar kuud püsti juba tehakse. Mis asi see oli? Riskiaudit, et, et mis seal, mis seal veel võiks nagu siis untsu minna. Äkki äkki peaks nende tsehhi ehitajate taustauuringuid hakkama tegema, et järsku on tegemist sisse imbunud FSB agentidega, kes Sappoteerivad Eesti rahvusliku monumendi tegevust? No see on muidugi selline paranoiline ja juba ütleks, et musta huumori valdkonda minev jutt muidugi. Jah, aga, aga mingisugune mingisugune asi seal ikka on, mis, mis, mis ei. Mis, mis teevad selle asja nii keeruliseks, nüüd on siis tulnud klaasikunstnikud lõpuks välja, ma ei tea, kus nad varem olid, ütlesid, et klaasist ei saagi sihukest sammast teha üldse. Et huvitav, kas neid hoiti kuskil keldris kinni, et nad varem ei võinud öelda, et klaas ei ole see materjal, mis mis nagu sobib sellise ehitise jaoks, aga, aga nüüd siin ka Reikopi Välba saates tulijaid oli üks üks. Klaasikunstnik ütles, et ei sobi. Samastuda. Küll on jah, kurb küll, et nüüd tuleb vaadata, kuidas ta edasi saab. Aga selge. Tõmbame siia punkti ehk tegelikult mõttekriipsu ja kolleeg Lauri Hussar järgmine kord jätkab. Olen täiesti veendunud, et ka valimiste teemadel, sest elu toobeliga valimisteemasid üha juurde ja loodetavasti juttu tuleb ka muudel muudel teemadel, sest et meie elu juba on kord niisugune. Ta ei koosne ainult valimistest. Valimisteni on küll ainult kirss praegu meie poliitika ajakirjanike tordi peal. Heidit Kaio, Sulev Valner ja Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ja jääb üle soovida ainult ilusat nädalavahetust.