Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Just praegu lõppes aed, kus sai esitada kohalike valimiste kandidaate. Registreerimiseks praegu veel täit ülevaadet pole, kuid valimisliite on tänavu tunduvalt rohkem kui eelmistel valimistel. Eestis visiidil viibivat Itaalia välisminister Franco Fratiini tegi ettepaneku luua niinimetatud põhja-lõunakoosteliin. Euroopas kuuluksid Balti riigid ning Aadria ja Joonia mere riigid. Barbus, keda kahtlustatakse pistise võtmises, asus tööle Tallinna kesklinnavalitsuse avalike suhete nõunikuna. Pistisekahtlus on endiselt menetluses. Eesti teadlase eliidi tipp. Akadeemik Jaan Einasto kinkis Tartu ülikoolile oma mahuka arhiivi ja mitmeid haruldasi esemeid. Kirjanik Helga Nõu tähistas 70 viiendat sünnipäeva. Ta ise ütleb, et armastab oma loomingus esitada rohkem küsimusi kui anda vastuseid. Londonis mõistis kohus süüdi seitse moslemiterroristide, kes kavatsesid vedela lõhkeainega õhku lasta reisilennukeid ja ilmast. Homme on Eestis sajuta ilm. Puhub lõuna ja edelatuul ja sooja on 19 kuni 22 kraadi. Just praegu lõppes aeg esitada kohalike valimiste kandidaadid registreerimiseks. Loodetavasti saame esimese ülevaatlikuma pildi meie kella kaheksase saate jaoks Uudisplussi saates vikerraadios, rääkis vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul olukorrast paar tundi enne nimekirjade esitamise tähtaja kukkumist. Kandidaate on esitatud juba väga palju üle 6000 aga ikkagi loeme tibusid siis, kui kell on kuus läbi ja ainuke asi, mida me saame nagu võrrelda 2005. aasta valimiste-eelse ajaga, on see, et, et meil on valimisliite kohe hulka rohkem, kui oli 2005. aastal ehk siis praeguse hetke seisuga on 333 valimisliitu võrreldes seda siis 186-ga 2005. aastal enam ei ole tähtis seda võimalikult vara teha, sest et järjekord nimekirjas selgitatakse liisuheitmise teel kindlasti võib-olla suuremad erakonnad soovi oma ahetusi erinevates kohtades näidata ja sellepärast nad jätavad selle viimasele minutile, aga kuna see töö praegu toimub 226. valla või linna valimiskomisjonis, siis näiteks seda, et üks kandidaat kandideerib kahes nimekirjas, aga tuleb ikka ette. Nii et, et noh, need asjad tuleb veel ka täna nii-öelda selgeks saada, kontrollitakse need andmed veel kord üle, siis kõik oleks siis, kes kandidaati on esitatud just nimelt kas või see, et nad ei oleks siis mitmes nimekirjas, et nad oleksid kodanikud. Valimiskandideerimise ealised selles mõttes ja kõik need andmed lihtsalt kontrollitakse üle, kasvõi ka see, et, et nad on siis nii-öelda selle valla linna elanikud ja nii edasi Need need kontrollid toimuvatel täiendavalt üle ja, ja siis, kui kõik on nõuetekohane, saab valimiskomisjon registreerida need kandidaadid, see tähendab siis seda, et nelja nädala jooksul saavad kandidaadid ennast tutvustada, oma ideid, mõtteid, tutvustada oma kogukonnale, kus nad kandideerivad ja nii-öelda valimiskorraldusliku poole pealt on ainult see, et, et siseministeerium saadab 20 päeva enne valimispäeva siis valijakaardid valijatele koju. Ja see on märk sellest, et te oletegi tee valijate nimekirjas ja kõik on korras, et saate valida endale sobiva hääletamisviisi kas enne valimisi või siis valimispäeval, kui seda valijakaart ei ole koju tulnud, siis tasub kas valla- või linnavalitsuse poole pöörduda või siis suuremates linnades linnaosavalitsuse poole pöörduda, et mis asi on poliitiline, välireklaam on keelatud 14.-st septembrist, see tähendab seda, et meie tänavad peavad siis küll plakatitest, küll ühissõidukitest, mille peal on poliitiline välireklaam puhtad olema. Eestis viibib Itaalia välisminister Franco kreatiini. Esimene Itaalia välisminister, kes Eestit on külastanud Itaalia, on praegu ka G8 riikide eesistuja, jätkab Marta Grauberg. Teeni on esimene Itaalia välisminister, kes Eestis visiidil on käinud. Bratiini sõnul toetab Itaalia kõiki Eesti püüdlusi, näiteks seda, et Tallinnasse toodaks Euroopa Liidu infotehnoloogiakeskus. Fradine tegi ettepaneku luua balti riikide ning Aadria ja Joonia merede äärsete riikidevaheline koostöövorm sest nii saaks paremini infot ja kogemusi vahetada. Koostöö Aadria ja Joonia mere äärsete riikidega. Ta toob ühe laua taha mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid nagu Itaalia, Sloveenia ja Kreeka kandidaadid nagu Makedoonia või Horvaatia ning riigid, kellel huvi saada kandidaadiks NAGU Serbia või Albaania see oleks võimalus rääkida ühistest huvidest. Kuidas teha koostööd infrastruktuuri vallas, kuidas tegeleda merendusprobleemidega? Eesti ja Itaalia majandussuhteid saab kreatiini sõnul alati edasi arendada ning üheks väljundiks on järgmisel aastal Tallinnas toimuv ärifoorum. Välisminister Urmas Paet. Itaalias on täheldatav jätkuv huvi Eestisse investeerimiseks Eestiga majanduskoostöö tegemiseks aastaks 2010 ehk järgmiseks aastaks. Me oleme planeerinud ühist ärifoorumit Eesti Itaalia ärifoorumit, millel siis lisaks ettevõtjatele võiksid osaleda ka vastava alaga ehk väliskaubandusega tegelevad poliitikud, sealhulgas ministrid. Mõistagi tuli kõne alla ka olukord Afganistanis, kus Itaalia sõdurite arvu poolest kolmas panustaja. Kreatiini sõnul on itaallased oma sõdurite pärast mures, kuid afganistani peapaigale jääma, sest missioon ei tohi ebaõnnestuda, kuid aeg on seada uued tingimused ning midagi Afganistanile ka vastu saada. Me peame Afganistani uuele presidendile andma poliitilise sõnumi suver majandusest ja pühendumusest tuleb korraldada välisministrite tasemel kohtumine Kabulis, mitte Brüsselis, Roomas, Tallinnas või Berliinis. Siis me peame minema Kabuli ja allkirjastama afganistani uue presidendiga uue afganistani strateegia. Meie kinnitame, et jätkame oma panustamist afganistani arengusse, aga me tahame näha ka Afganistani enda sajada, aga kuue kuu aasta ja nii edasi projekti sellest, kuidas julgeoleku tagamine järk-järgult neile endale üle anda. Afganistani presidendivalimised võitis esimeses Horus praegune riigipea Hamid Karzai, keda toetas 54,1 valimas käinud kodanikest, teatas afganistani valimiskomisjon. Tegemist on esimese korraga, kui Karzai kogus võiduks vajalikud hääled juba valimiste esimeses voorus. Valimiskomisjoni teatel on kokku loetud ligi 92 protsendi valimisjaoskondade hääled. Karzai lähim Abdullah Abdullah kogus 28,3 protsenti häältest. Venemaa lükkas tagasi teated, et Arctic Sea pardal olid vannile mõeldud õhutõrjeraketid. Briti ajaleht Sunday Times teatas nädalavahetusel viitega Vene ja Iisraeli allikatele, et Arctic Siila paigutati Kaliningradis remondis olles Vene uusimat tüüpi õhutõrjeraketid, mis oli kavas Iraani toimetada. Vene välisminister Sergei Lavrovi sõnul on ajakirjanduse teated ebaseaduslikust relvalastist absoluutne vale. Lavrov lubas, et juhtunu kohta toimub läbipaistev juurdlus. Millessegi osatakse ka Malta uurijad. Londonis mõistis kohus süüdi seitse moslemi terroristi, kes kavatsesid vedela lõhkeainega õhku lasta. Reisilennukeid. Tiina Tammann räägib lähemalt. Eile mõisteti ühes Londoni kohtus süüdi seitse moslemist terroristi kõik Suurbritannia kodanikud, noored mehed vanuses 25.-st 30. eluaastani. Neist kolm otseselt kava eest panna lõhkeainet üle Atlandi ookeani lendavatesse lennukitesse. Nende pildid on tänaste lehtede esiküljel. Seitse lennureisi oli meestel juba valmis vaadatud. Võistlus tehakse teatavaks tuleval nädalal. See otsus puudutab meid kõiki, kes me lendame lennukiga. Nendesamade meeste pärast on vedelike pardaleviimise osas viimase kolme aasta jooksul kehtinud ranged piirangud ja nüüd on siis selge, et piiranguid ei kehtestatud asjata. Telepilt on siin hästi näidanud, kuidas vedelat lõhkeainet kavatseti kasutada. Samas on kolm aastat pikk aeg, mis see kõik on maksma läinud nii lennujaama loomadele kui ka Briti politseile tõendusmaterjali saamiseks. 200 meest 24 tundi ööpäevas jälitustegevusele. Mullu olid juba samad terroristid kord kohtu ees sama süüdistusega. Vandemehed ei jõudnud siis ühisele otsusele. Eile lõppenud kohtuistungiks leiti aga täiendavat süüdistusmaterjali elektron iroonilise kirjavahetuse näol, mida terroristid üksteisele saatsid. Sellise süüdistusmaterjali kasutamine Briti kohtus oli erakordne. See sai võimalikuks ainult tänu sellele, et meilid, raadi Ühendriikide kaudu briti oma pealtkuulatud, kõnede või elektroonilise kirjavahetuse kasutamine kohtuniku tõendusmaterjalina pole lubatud näitavad kätteallikad ja viisid, kuidas siin luure töötavad. Ajakirjanduse meelest on see keeld Arusaamatu tänu luurele ja politsei jälitustegevusele. On aga selge, et kõik niidid pommi panemis kava osas. Pakistani nimetatud on nii al-Qaedat kui ka meest nimega Rašid Row kes mõnedel andmetel sai küll Pakistanis vahepeal surma. Sama väidab. Osalemine Afganistaanis hoiab terrorismiohu Suurbritanniast eemale ent ta ei räägi, mida teha Pakistaniga või kasvõi nende pakkis taanlastega, kes juba Suurbritannias elavad, on siin sündinud, on selle riigi kodanikud, et nende lojaalsust võita. Tiina Tammann Londoni lähistel. Joosti Eestist pistise võtmise kahtlustusega Ivo Parbus töötab alates tänasest Tallinna Kesklinna valitsuses avalike suhete nõunikuna. Pikka aega oli Parbus Tallinna abilinnapea Taavi aasa nõunik pistise võtmises kahtlustatavana ligi poole vastad. Vahi all olnud barbus viibis pärast juunis vahi alt pääsemist peamiselt töövõimetuslehel ja palgata puhkusel kappa. Kahtlustuse kohaselt sai abilinnapea nõunik Parbus pistist üle 130000 krooni nii sularahas kui ka kingadega partidena. Vastutasuks pidi ta väidetavalt aitama algatada detailplaneeringuid. Pistise kahtlustus on endiselt menetluses. Märt Treier küsisi Vabarbuselt, miks ta töökohta vahetas? No töövahetuse tingis eelkõige see, et minu naasmine Tallinna linnavalitsuse nõuniku kohale oleks nähtavasti tekitanud sellist vastuseisu ja ebatervet huvi, et ma nüüd ei soovi küll pidevalt tähelepanu keskmes ja sellepärast otsustasin tulla kesklinnavalitsusse ja teha siin tööd, mida ma olen ka varasematel aastatel teinud vaikselt, rahulikult ja tõhusalt. See oli teie enda otsus. Pidasime nõuga Taavi Aasaga ja leidsime, et selline lahendus on parim. Samad argumendid toob esile ka abilinnapea Taavi Aas, kinnitades, et osalt lihtsalt tuli Varbusel uus amet leida. Selles mõttes, et inimesel on õigus tööd teha, et ja kohustusi, et kui inimene ise ei soovi lahkuda, siis ei ole ka tööandjal õigus ilma kohtuotsuseta teda töölt vabastada. Kas Madis Salum teatas enne oma otsusest lahkuda, kui oli vaja Ivo Parbuse uut kohta või hiljem? Seda te peate linnaosas küsima, ma ei oska seda kommenteerida. Ivo Parbus kinnitab, et keegi teine tema jaoks ruumi tegema ei pidanud. Madis Salum oleks tahtnud juba lahkuda mõne aja eest. Ja see, et tulin mina, oli talle kergenduseks. Poliitikas kiputakse selliseid nähtusi nimetama pehmeks maandumiseks. Kuidas kommenteerida? Ma ei oska kommenteerida, ma ei ole ennast kunagi pidanud poliitikuks, mul ei ole poliitilisi ambitsioone. Tallinna kesklinnaosavalitsuse senine avalike suhete nõunik Madis Salum kinnitab, et otsus sündis juba mõne kuu eest. See juhtus peale vanalinna päevi, kui ma tegin. Tegin sellekohase avalduse, et sõbrad, et väga pingeline värk tuleb ja et vaevast astun kõrvale, et leiaks mõne noorema tegija või leiaks üldse kellelegi täide, kes seda valijameeste nagu täie oga veaks. Kuidas ta oma mantlipärijale vaatate? Me kohtasime eile elus esimest korda väga hea oma huumorimeele ja reaktsiooni. Nii et ta sobib seal. Aga rohkem ma lihtsalt ei peadele. Akadeemik Jaan Einasto kinkis Tartu ülikoolile oma mahuka arhiivi ja mitmed haruldased esemed, nende hulgas ka üks Eesti esimesi CD-mängijaid, mida kasutas ka Eesti raadio, vahendab Toomas Kelt. Akadeemik Jaan Einasto on kahtlemata eesti teadlaste eliidi tipp, tema arhiiv on väärtus, mida rahas hinnata ei saa, kuid Einasto on pika elu jooksul kogunenud ka mõningaid esemeid, mida igapäevaselt enam kusagile ei näe. Näiteks 70.-test pärinev kassettmakk või kuuekümnendatel ostetud kirjutusmasin. Need esemed kannavad endas lugusid, rääkis Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi direktor Reet Mägi. See ongi muuseumi ülesanne talletada nende esemete juurde see lugu, et nad tõepoolest kõnetaksid tulevasel ajal inimesi, kes külastavad muuseumina, jäävad lõikes näitusele ekspositsioonis. Lisaks esemetele anname akadeemik Einasto ülikoolile üle mahuka kogu raamatuid, ajakirju, käsikirjalist, materjali, mis on tekkinud tema teadustöö käigus ka fotokogu ja muud sedalaadi materjali, nii et see on väga mahukas kogu tegelikult, mida järk-järgult hakatakse üle andma. Einasto Kingitus läheb osaliselt ka Tartu Ülikooli raamatukogu käsutusse, mitmed esemed hakkavad tulevikus asuma ka Tartu Tähetorni rajatavas muuseumis. Lood käivad aga nende kõigiga kaasas ühe loo, mis seostub CD-mängija ja Eesti raadioga, rääkis Einasto uudistele. Selle riistapuu ma ostsin Saksamaalt 85. aastal varem olid mult vinüülplaadid ja vastavad mängijad, aga siis oli selge, et helikvaliteet tõuseb ja see oli nüüd esimene võimalus, nad olid siis veel väga kallid, hind oli üle 800 TM-i aga noh, võtsin selle ette ja ostsin esimese plaadina Mozarti reekviemi ja selgus, et Eesti raadiol siis ei olnud ei CD-mängijatega ka niisuguse kvaliteediga seda lugu ja kuidagimoodi nad said sellest teada, vedas, tulid ja käisid ja, ja lindistasid omale selle loo ümber. Toomas Kelt Tartu stuudio Tallinnas Kirjanike Majas tähistati täna sümpoosioni ka kirjanik Helga nõu 70 viiendat sünnipäeva. Uku toom käis kohal. Helga nõu ütles, et kui kujutada tema 70 viiendat juubelit sambana, siis oleks sale ja mitmetipuga mitte lühikajatentsakas nagu 50. või 100. juubeli oma. Rohkem kui sünnipäevast räägiti loomingust ja selle tõlgendamisest küsisin kirjanikult ja kirjandus kriitikult Kärt Hellermaalt, kes ise kohapeal ühe põhiettekande pidas. Kes on Helga nõu meie kirjandusmaastikus või kirjandusmaailmas. Helga nõu on üks meie huvitavamaid pagulaskirjanike ja Helga teosed on tegelikult väga palju juba kuuekümnendatel kujutanud neid nähtusi ja, ja ta on kasutanud neid kirjanduslikke võtteid, mida alles meie kodueesti kirjanikud praegu hakkavad kasutama. Ta on ka elanud muidugi teistsuguses maailmas ja see on talle andnud hoopis teistsuguse kogemuse oma elunähtuste töötlemiseks. Helga nõu on just oma loomingu viimasel perioodil kirjutanud mitmeid populaarseid noorsooromaane ja nendest räägiti aga rohkem, analüüsiti muide raamatuid ja leiti nendes nii sügavat filosoofiat ja nii mitmeid tahke, et lausa imesta. Juubilar, arva siseni. Ma ikka imestan, et küll nad leiavad ilusaid mõtteid, minu minu loomulikult on palju mõtteid, aga võib-olla iga kord mitut, mis login ja leiab või välja toob, aga, aga see ongi mõte, tähendab, et panna lugeja ise mõtlema ja leidma mingisugust tee. Mõtted on ikka igalühel erinevad ja nad leiavad, nagu oma tee selles rägastikus. Küsisin kirjanikult, kas ta esitab oma loomingus rohkem küsimusi, kui annab vastuseid. Raamatud ongi küsimused, vastuseid palju ei ole, ma jätan nii, et lugeja oleks, peab ise leidma ja ma võib-olla annan natuke juhtnööre ning mina leian, aga mina ei ole ka nagu õige inimene või inimene. Me ei oska vastust leida. Oma raamatutes. Ma proovin rohkem küsimusi ja tooni. Liisualiteerin probleeme. Sama küsimuse peale vastab Kärt Hellerma. Ta teeb mõlemat, esitab küsimusi ja need on enamasti sellised küsimused, millele ei ole üheseid vastuseid, see tähendab, et ta on tõeline kirjanik, sest et elus ongi ilmselt väga palju küsimusi, millele ei ole universaal otseseid vastuseid, vaid igaüks vastab neile isemoodi. Kui pärin Helga nõult, milliseid raamatuid temalt edaspidi oodata, avastab ta, et las see jääb üllatuseks. Elu on täis üllatusi, nii oli pealkirjastatud ka tema täna esitletud viimane raamat. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis sajuta ilm, puhub lõunatuul kuus kuni 10 meetrit sekundis, hommikuks tugevneb saartel ja rannikul puhanguti kuni 16 meetrini sekundis ja sooja on öösel 10 kuni 16 kraadi. Päeval püsib vähese pilvisusega sajuta ilm, puhub lõuna ja edelatuul kuus kuni 10 meetrit sekundis, saartel ja rannikul kaheksa kuni 12, puhanguti kuni 16 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb ja hakkab puhuma läänest. Pean homme 19 kuni 22 kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.