Tere õhtust, kell sai kaheksa, eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Aeg, kus sai esitada kohalike valimiste kandidaate registreerimiseks. Valimisliite on tänavu poole rohkem kui eelmistel valimistel. Erakondade nimekirjad on esmapilgul lühemad. Barbus, keda kahtlustatakse pistise võtmises, asus tööle Tallinna kesklinnavalitsuse avalike suhete nõunikuna. Akadeemik Jaan Einasto kinkis Tartu ülikoolile oma mahuka arhiivi ja mitmeid haruldasi esemeid internetis. Kogutakse allkirju Tallinna kammerorkestrile praeguse koosseisu jätkamise toetuseks. ERSO direktori Andres Yiteni arvates hakati asja lahendama valest otsast ja ilmast. Homme on Eestis sajuta ilm, puhub lõuna ja edelatuul ja sooja on 19 kuni 22 kraadi. Täna lõppes siis aeg esitada kohalike valimiste kandidaadid registreerimiseks. Nüüd need nimekirjad kontrollitakse ja registreeritakse. Vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul kogu pilti veel ees ei ole. Aga missugune on seis veidi enne kella kaheksat? Täna töötas 226 valla ja linna valimiskomisjoni ja nad sisestavad neid ka nüüd jõudumööda meie valimiste infosüsteem, aga täna me teame seda, et meil on võrreldes eelmiste valimistega juba otsapidi 336 valimisliitu sa 86 vastu, eelmine kord ja Tallinnas on mõnevõrra vähem kandidaate kokku esitatud natukene vähem kus ja natuke rohkem näiteks Pärnus kandidaate, nii et see pilt on tegelikult suhteliselt sarnane, mis on olnud eelmistel kohalikel valimistel, aga kindlasti, mis üks selge muutus on, et meil on tunduvalt rohkem valimisliite kuid kindlasti peab tähele panema ka seda, et kõik valimisliidud, mis on registreeritud, ei pruugi oma nimekirja esitada, nii et, et noh, selle pildi saame homseks etta. Mis märksa teie meelest on need valimisliitude arv kasvas. Ennekõike võivad püüda nad teha sellist nii-öelda efekti järgi, mis meil Europarlamendi valimistel, üksikkandidaat tegija võib-olla arvatakse, et läbi valimisliidu saab oma kogukonna huve paremini esindada kui erakondade kaudu. Seda arvu teil veel ei ole, kui palju neid kandidaate üldse? Ja ei, seda seda hetkel ei ole, see pilt tuleb meil homse päeva jooksul, kui palju praegu on? Praegu on juba 11000 kandidaadi juures, nii et, et me läheneme nii-öelda seda 2005. aasta piirini, mis oli siis 14000. Kuidas see erakonniti paistab? Erakonnad on esitanud üsna sarnaselt, nii nagu nad on eelmine kord jõudnud ja, ja mõnevõrra panen, nagu esmapilk ütleb seda, et need nimekirjad ei ole nii pikad võib-olla, kui, kui nad on eelmine kord olnud ehk et kohalikel valimistel seda nimekirja piir ees ja teadagi ei ole ka kautsjonit iga kandidaadi pealt, et selles mõttes on ta täiesti vabase see kandidaatide esitamine, nii et, et see võib olla niisugune esmapilk. Akadeemik Jaan Einasto kinkis Tartu ülikoolile oma mahuka arhiivi ja mitmed haruldased esemed. Nende hulgas on ka üks Eesti esimesi CD-mängijaid, mida kasutas isegi Eesti raadio, vahendab Toomas Kelt. Akadeemik Jaan Einasto on kahtlemata eesti teadlaste eliidi tipp, tema arhiiv on väärtus, mida rahas hinnata ei saa, kuid Einasto on pika elu jooksul kogunud ka mõningaid esemeid, mida igapäevaselt enam kusagil ei näe. Näiteks 70.-test pärinev kassettmakk või kuuekümnendatel ostetud kirjutusmasin. Need esemed kannavad endas lugusid, rääkis Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi direktor Reet Mägi. See angerjat ma muuseumi ülesanne talletada nende esemete juurde see lugu, et nad tõepoolest kõnetaksid tulevasel ajal inimesi, kes lähtuvad muusmi, näevad lõikes näitusele ekspositsioonis asemetele annab akadeemik Einasto ülikoolide üle mahuka kogu raamatuid, ajakirju, käsikirjalist, materjali, mis on tekkinud tema teadustöö käigus ka fotokogu ja muud sedalaadi materjali, nii et see on väga mahukas kogu tegelikult, mida järk-järgult hakatakse üle andma. Einasto Kingitus läheb osaliselt ka Tartu Ülikooli raamatukogu käsutusse, mitmed esemed hakkavad tulevikus asuma ka Tartu Tähetorni rajatavas muuseumis. Lood käivad aga nende kõigiga kaasas ühe loo, mis seostub CD-mängija ja Eesti raadioga rääki seinastuga uudistele. Selle riistapuu ma ostsin Saksamaalt 85. aastal, varem olid mul vinüülplaadid ja vastavad mängijad, aga siis oli selge, et helikvaliteet tõuseb ja see oli nüüd esimene võimalus, nad olid siis veel väga kallid, selle hind oli üle 800 TM-i aga noh, võtsin selle ette ja ostsin esimese plaadina mozzarellat kreemi ja selgus, et Eesti Raadio on siis ei olnud ei CD-mängijatega aga niisuguse kvaliteediga seda lugu ja kuidagimoodi nad said sellest teada, kuidas tulid ja käisid ja, ja lipsasid omale selle loo ümber. Toomas Kelt Tartu stuudio Pistise võtmise kahtlustusega Ivo Parbus töötab alates tänasest Tallinna Kesklinna valitsuses avalike suhete nõunikuna. Pikka aega oli Parbus Tallinna abilinnapea Taavi aasa nõunik pistise võtmises kahtlustatavana ligi pool aastat vahi all olnud Parbus pärast juunis vahi alt pääsemist peamiselt töövõimetuslehel ja palgata puhkusel Märt Treier, küsi Vabarbuselt, miks ta töökohta vahetas. No töövahetuse tingis eelkõige see, et minu naasmine Tallinna linnavalitsuse nõuniku kohale oleks nähtavasti tekitanud sellist vastuseisu ja ebatervet huvi, et ma nüüd ei soovi küll olla pidevalt tähelepanu keskmes ja sellepärast otsustasin tulla kesklinnavalitsusse ja teha siin tööd, mida ma olen ka varasematel aastatel teinud vaikselt, rahulikult ja tõhusalt. See oli teie enda otsus. Me pidasime nõuga, Taavi Aasaga. Leidsime, et selline lahendus on parim. Samad argumendid toob esile ka abilinnapea Taavi Aas, kinnitades, et osalt lihtsalt tuli Varbusel uus amet leida. Et selles mõttes, et inimesel on õigus tööd teha, et ja kohustusi, et kui inimene ise ei soovi lahkuda, siis ei ole ka tööandjal õigus ilma kohtuotsuseta teda töölt vabastada. Ivo Parbus kinnitab, et keegi teine tema jaoks ruumi tegema ei pidanud. Madis Salum oleks tahtnud juba lahkuda mõne aja eest. Ja see, et tulin mina, oli talle kergenduseks. Poliitikas kiputakse selliseid nähtusi nimetama pehmeks maandumiseks. Kuidas kommenteerida? Ma ei oska kommenteerida, ma ei ole ennast kunagi pidanud poliitikuks, mul ei ole poliitilisi ambitsioone. Tallinna kesklinnaosavalitsuse senine avalike suhete nõunik Madis Salum kinnitab, et otsus sündis juba mõne kuu eest. See juhtus peale vanalinna päevi, kui ma tegin, tegin sellekohase avalduse, et sõbrad, et väga pingeline värk tuleb ja laevaste astun kõrvale, et leiaks mõne noorema tegija veel leiaks üldse kellelegi täide, kes seda valimist siis nagu täie hooga veaks. Kuidas ta oma mantlipärijale vaatate? Me kohtasime eile elus esimest korda ja väga hea huumorimeele ja reaktsiooni, nii et ta sobib sellele autole. Aga rohkem ma lihtsalt ei pea teda. Jätkame sõnumitega välismaalt Marta Grauberg Afganistani presidendivalimised võitis esimeses voorus praegune riigipea Hamid Karzai, keda toetas 54,1 protsenti valimas käinud kodanikest, teatas afganistani valimiskomisjon. Tegemist on esimese korraga, kui Karzai kogus võiduks vajalikud hääled juba valimiste esimeses voorus. Valimiskomisjoni teatel on kokku loetud ligi 92 protsendi valimisjaoskondade hääled. Karzai lähim rivaal Abdullah Abdullah kogus 28,3 protsenti häältest. Saksa parlamendi alamkoda kiitis heaks seadusemuudatused, mis sillutab teed Euroopa Liidu Lissaboni leppe ratifitseerimisel. Juunis nõudis Saksamaa ülemkohus, et kantsler Angela Merkeli valitsus viiks reformilepped puudutavad seadused vastavusse Saksamaapõhise katusega. Täna toetasid muudatusi Bundestagi saadikud. Seadusemuudatused peab enne reformileppe ratifitseerimist heaks kiitma ka parlamendi ülemkoda. Gruusia vabastas Türgi kaubalaeva kapteni, kes eelmisel nädalal 24-ks aastaks vangi mõisteti, kuna ta rikkus gruusia kehtestatud embargot separatistliku lahaasiale. Laeva kapteni eest maksti 18000 dollarit lunaraha. Mehe vabastamine langes kokku Türgi välisministri visiidiga Piliisisse. Kohtu esindaja sõnul ei saadeta kütuselastiga Türgi alust tagasi Türki, vaid see jääb gruusia riigi kätte. Gruusia piirivalve pidas panama lipu all sõitnud tankeri kinni augusti lõpus, kui see püüdis toimetada Musta mere kaudu Abhaasiasse petrooleumi ja diislikütust. Laeva meeskonnaliikmed vabastati laupäeval. Ja uuesti Eestist internetis kogutakse allkirju Tallinna Kammerorkestri praeguse koosseisu jätkamise toetuseks. Samal ajal on välja kuulutatud konkurss, mille põhjal uus koosseis moodustada. Kes kogumise algatas. Kammerorkestri kontsertmeister Harry Traksmann. Mina ei ole selle asjaga absoluutselt kuidagimoodi seotud, nii et ma ei oska seda kommenteerida ja on väga tore, see on meile niukseks tugevaks moraalseks toeks, aga ma ei tea sellest selles mõttes täpsemalt midagi. Üks toetusallkirjaandjaid on Valter Ojakäär, miks tema allkirja andis? Minu põhjus oli peamiselt see, et kaljusti on mulle väga sümpaatne, väga hea muusik ja minu arvates on väär, kui teda niimoodi visatakse kõrvale Taani juba ükskord kõrvale visatud sealt ja ja kuivõrd orkester tahab kaljust, et siis ma toetan orkestrit. Nii et põhimõtteliselt uute muusikute tuleku vastu ei ole midagi. Ei ole, ma olen ise orkestris mänginud 25 aastat, kus kogu aeg vanad läksid ja uued tulid ja nii et selles ei ole midagi midagi halba. ERSO direktor Andres Siitan toetab kampaaniat. Need probleemid on alati kuskil natukene sügavamal ja siinkohal ma nüüd täiesti ühinen selle arvamusega, et see atesteerimise teema ei ole ikkagi selle konflikti algpõhjus ja kui me nüüd püüame lahata, kus kohas need tegelikud põhjused asuvad, siis noh, see on keeruline töö ja selles suhtes ma ühinen täiesti selle allkirjade kogumise kampaaniaga, et et kui on kuskil probleemid, kui on kuskil konflikt või noh, praeguste asja me ikkagi peame nimetama lausa kriisiks, et siis neid asju tuleb hakata lahendama nagu õigest otsast õiges järjekorras ja minu veendumus on tõesti see, et nüüd nüüd lasta sellel avalikul konkursil toimuda ja siis hakata ja vaatama, et milliseid muudatusi me peaks tegema Tallinna kammerorkestri kunstilises juhtimises, noh siis see järjekord on küll vale ja, ja siin ma ühinen täiesti nende allkirja andnud ega, ja Arvo Pärdiga, et selle kriisi lahendamise õige järjekord oleks ikkagi see, et las jätkab praegu see koosseis, mis on aastaid koos mänginud ja siis tuleb lahendada ka neid kunstilise juhtimise probleeme ja neid küsimusi Praeguse seisuga on antud internetis 600 toetushäält ja ilmast oleval ööl on Eestis sajuta ilm, puhub lõunatuul kuus kuni 10 meetrit sekundis, hommikuks tugevneb saartel ja rannikul puhanguti kuni 16 meetrini sekundis. Sooja on öösel 10 kuni 16 kraadi. Homme päeval püsib vähese pilvisusega sajuta ilm, puhub lõuna ja edelatuul kuus kuni 10 meetrit sekundis, saartel ja rannikul kaheksa kuni 12, puhanguti kuni 16 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb ja hakkab puhuma läänest. Sooja on 19 kuni 22 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.