Kas praegu võib öelda, käsi südamel, et, et kodakondsusega ei kaubelda? See oleks liiga lihtsameelne vastus. See ei ole niimoodi. Meil ei ole ka nendel, kes on sünnijärgsed Eesti kodanikud ega ka nendel, kes saavad kodakondsuse, ei ole selge. Mida tähendab kodanik-kodanik, see on niisugune seisus, kus tekib suhe üksikisiku ja riigi vahel kohustuste ja õigustega. Ja kui praegu hakata järjest inimesi tänaval näiteks küsitlema, missugused on nende kohustused riigi ees, ei usu, et nad. On nõutud. Nad teavad mõnevõrra oma õigusi. Aga mis asi on nende kohustus Eesti riigi, näiteks rahvusliku julgeoleku mõttes, seda nad ei tea. Rääkimata siis nendest. Eesti vabariigi kodanikud aga eeldavad, et nad ilmtingimata peavad selleks saama. Nemad kujutavad ette niimoodi, et kui nad on siin sündinud elanud et siis see annab automaatselt eesti vabariigi kodanikud tunnused välja. Vale. Sellepärast näiteks, et Eesti vabariigi kodanik peab tundma Eesti riigikeelt, kui ei tunne, ei saa oma kohustusi täita. Selle selgeks tegemine väga vaevaline asi. Ja selle pääst ma ei julgeks öelda, et enam me kodanikega kodakondsuse andmisega ei kauple. Tõsi. Siin on üks aga. Nimelt see, et kui Eesti vabariigi sünnijärgsed kodanikud oleksid tõesti veendu patrioodid siis nad ei laseks tekkida olukorral, kus terve rida riigile vajalike ametikohti ja seisuseid on täitmata. Näiteks Eesti vabariigiprokuröride kohad. Ja ongi küsimus, mismoodi saavutada, et kõik prokuratuurid oleksid komplekteeritud nendega, kellel on Eesti riigi ees kohustused või kes Eesti riiki järelevalve mõttes esindavad. Tähendab, Ida-Virumaal on ma ütleksin, mitte ainult eestlaste defitsiiti vaid ka Eesti kodanike defitsiit. Aga ei ole muud võimalust, kui suurendada seal Eesti vabariigi kodanike hulka, sest kui seal on ülekaalus välismaalased või teise riigi kodanikud siis ei tohi kunagi seda, et mistahes riik peab oma kodanike huve kaitsma. Ja kui meil on ohtrasti teiste riikide kodanikke, siis nendel teistel riikidel on õigus siin oma kodanikke kaitsta. Ja see võib olla lõpmatu provokatsioonide allikas. Selle konflikti lahendamine eeldab väga paindliku kodakondsuse andmist. Sest mis muud teha? Sa käid sageli Ida-Virumaal iga nädal, kord või isegi mitu korda. Mida sa seal teed? See on väga ootamatu kogemus, sest nii-öelda kolme kuu jooksul minu kujutluses poliitilise valitsuse liige peaks tegelema eeskätt põhimõttelist laadi poliitiliste otsustega. Aga ma käin Ida-Virumaal kui see poliitiline ametnik, kes ajab praktilisi asju. Ja ma ei ütlekski, et see oleks rumalus. See aga näitabki, kui kriitiline tegelikult on. Sest kui need asjad jäävad lahendamata, siis oma avarii käes. Aga kui keegi neid asju lahendada ei taha või ei oska, siis peab öelda vastutuse kandja selle töö ise ära tegema. Milles asi? Ideaalis võiks kujutada ette nii, et poliitiline juhtkond võtab vastu ühe otsuse ja alam ametnikkond viib selle ellu. Kinnitan, et meie alam ametnikkond ei saa paljudest poliitilistest otsustest absoluutselt mitte aru. Nad ei tea, esiteksitsion, kohus, ja teiseks, nad ei oska neid poliitilisi otsuseid perspektiiviga tõlgendada. Ja siis nad ei täida neid otsuseid. Aga kuna need otsused on vaja ellu viia, sest elu liigub iga sekund siis ongi nõndamoodi, et sõidad kohale, ühte järjekordset arusaamatust korda sättima. Too mõni näide, mis asju, rajad seal täpselt. Üks valdkond, see on? Kodakondsuse andmine Ida-Virumaal eeskätt Narvas, teine seal eesti keele. Õppimine ja õpetamine näiteks silla kolmas on omavalitsusorganite juhtide suhted omavahel ja keskvõimuga Tallinnas. Siis näiteks niisugune asi nagu siseriikliku migratsiooni korraldamine, see tähendab siis eestlaste juurdetoomine Ida-Virumaale. Möödunud aasta lõpul nõudis väga suurt kannatlikkust selle korraldamine, et ei tekiks absurdselt olukorda, kus me küll väidame, et jaanilinn on Eesti vabariigi territoorium aga ei lase jaanilinnast Narva inimesi tööl käia. See nõudis mitu närvilist koosolekul nii Tallinnas kui ka Narvas. Lahendus on ajutine ja ilmselt jääbki ajutiseks, aga noh, kui mõelda, et kiire auto sõidab Narva üle üle kahe tonni, üks koosolek kestis tund, siis, Selle koosoleku kasutegur, oma hind täpsemalt on küllalt kõrge. Kas on hetki, kui sa oled nautinud ministriks olemist? Ei ole niisugune ennekõike võimuvaldamine, see on kohustus teha selle tasemega tööd, mida valitsuse liige peab tegema ja seda nautida. Siis peaks olema väga palju vaba aega tunda niisugustest asjadest, mis näiteks ministri kohaga või kooslustega koos käivat suurt rõõmu seal igasuguseid vastuvõtud ja muud. Möödunud aasta lõpul, 27. detsembril ma lootsin, et ma saan minna Eesti maksumaksjate ühingu aastalõpu vastuvõtule. Ja ametigi oskasid kaks ametkonda Eesti demograafid Eestis, statistikud omavahel nii tülli minna, et selle konflikti lahendamine sundis mulle peale mitu meerimata koosolekut. Aeglaksin maksumaksjate ühingu vastuvõtule ma ei jõudnudki. Mis sa tahad öelda, et sa ei ole üldse käinud nendel vastuvõttudel või küllalt vähe? Kuigi ma saan väga hästi aru, et niisugused vastuvõtud on hääl praktiliselt ja sa saad seal kokku väga huvitavate inimestega ja võid ka praktilisi asju ajada. Aga. Ma. Kui sa lähed vastuvõtule selleks et ministeeriumi tööst põgeneda, siis on midagi viltu. Kui palju sul alluvaid on? See ei ole kerge küsimus, sest portfellita minister töötab ilma administratsioon, et kui mõelda, et mulle allub minu autojuht, siis isegi seal vale, sellepärast tema roolis tema autosse mees, kapten laevas. Aga kui mõelda ülesannete tasemel, siis rahvastikuministrile allub kogu rahvas. Sinu perekonnas ministriks olemine nagu traditsiooniks kujunenud aga räägi sellest, palun lähemalt, milline on olnud sinu kodu? Ma ei ole harjunud niisugustele küsimustele vastama, selle päästet kodu on igaühe jaoks väga isiklik. Mõeldes nendele probleemidele, mis eesti rahval praegu Eesti elanikkonnal praegu on turjal tundub mulle luksusema rääkida ühe inimese eraelust. See, et minu vanaisa Luialescoli kahes valitsuses minister ei tähenda õieti muud Quetta paaril korral täitis valitsuse liikme ülesanded, ega tollel ajal kahekümnendatel aastatel olnud ministri töö veel rutiin, nii nagu 1900 kolmekümnendatel aastatel oli lihtsalt vaja, et valitsus funktsioneeriks. Tema kui juhtiv poliitik andis oma nõusoleku, oligi kõik. Mis puudutab aga Mu enda lapsepõlve ma mõnikord lõppenud majandus, Stalini järgne, Minu õel on esimese klassi kiituskiri veel ka Stalini pildiga. Minule esimesed kolm klassi lõpetatud kiituskirjaga särav Stalini pilti ei ole. Aga minu poliitiline ajalugu algas. Mälu järgi 1956 57. Siis kui ema ristipoeg, võrus töötav agronoom Mati Ruubas Ove EPA lõpetanud mähema tai Suur-Poola entusiast tuli meie koju arutama, mis toimub Poolas ja mul on see tema ärevus, tema tahtmine teada saada. Poola olukord laheneb hästi meeles. Kohe hiljem 57 58, võeti meie kodus vastu. Neid Siberisse küüditatuid, kes tulid siis tagasi ja ka see on mul hästi meeles. Sest need inimesed tahtsid väga palju teada saada, samal ajal ei olnud ju neil mitte kuskil alla, nad tulid, tuli nii-öelda elama sättida ja ka meie pere aitas selleks kaasa. Nii et. Mul ei ole kunagi olnud niisugust nii-öelda poliitikaväliste elu ja selle tõttu ma seda ka ei karda. Välisriikide suursaadikud. Anna korduvalt minu juures käia, söönud, et teie ametikoht on väga raske ja poliitilised teemad on küllalt kurnavad. Jah, on raske, aga mis siis, see ongi selle töö ise ära. Ja mul ei ole selle eest mitte kuskile põgeneda. Ning teiseks tõepoolest ei ole meie peres kunagi poliitikat, kardetud. Selle päästet, sellest ei ole võimalik põgeneda mitte kuskil. Ja kui see kuulub meie ellu täpselt niisamuti nagu meelelahutus siis ma ei näe põhjust hirmu tunda. Mul on alati olnud väga kurb vaadata ja kuulata neid inimesi, kes võivad olla isegi väga kõrge akadeemilise haridusega. Ikkagi hädaldavad kogu aeg, et ei tea, mis nüüd saab. See, kui keegi ei tea, mis nüüd saab, näitab ennekõike tema rumalust. Ja seal asi, millega ma ei tahaks kunagi leppida. Kui seal taga küsisid tegelikult mitte vihma inimestest arvama, et missugune on olnud minu kodu, siis no eeskätt raamatute kodu ja järelikult ka filoloogide kodu. Aga. On olnud ka niisugune kodugus alati väga palju inimesi liikunud sugugi mitte alati sõbrand, vaid need, kes on tahtnud kuulda näiteks minu ema või, või nüüd ka minu enda arvamust mõnede asjade kohta. Ja selles mõttes, anna isegi olnud kunst selles kodus olla omaette niimoodi, et sa oled teistest eraldatud. Esiteks pole seda ruumi joonud. Ja teiseks, need, kes on tahtnud kokku saada, need oskavad ikka üles otsida. Kas sul on tulnud nädalavahetusi siin nüüd viimaste kolme kuu jooksul, kui sa oled kodus telefoni välja tõmmanud? Sealt aeg-ajalt meelsasti teinud Sirje Olesk omal ajal pahandas väga, kui ma seda tegin, aga et anda sama meelt, mis minagi, et mõnikord on inimesel õigus olla iseenesega. Ja kui teised sellest aru ei saa, siis tuleb neile selgeks teha. Ja näiteks sügisel 93 kooli segadus sellega, kas mind kutsutakse valitsusse või ei ka siis tõmbasime oma telefoni rahulikult seinast välja ja see oli väga rahulik aeg. Praegu. Kui sa Toompeal valitsuse istungitel istud ja ja üldiselt Toompeal nii-öelda elad oma töö ajal on sul tunne, et Eesti riik on kindlates kätes, see tüür ei vaju käest ära. Minul siin allpool on tunne, et hajub küll. Eesti riigi juhtimine praegu on äärmiselt raske. Selles mõttes on vead või avariid. Mina olen harjunud viimasel ajal ütlema täiesti arusaadavat, kuigi kahetsusväärselt. Aga kui näiteks vaadata, kui operatiivselt valitsuse peaminister koosolekuid juhatab, siis mina selles mõttes nimetan Mart Laari, sest binaaveksin tunduvalt aeglasem. Aga küsimuste hulk vallavalitsuse istungil läbivaatamisele tuleb, on pööraselt suur. On ka 30 punktiga päevakord. Kas see on õige, see on teine asi, aga siis tuleb ka kogu töö üldse ümber korraldada. Selles mõttes näiteks rääkida praegu valitsuse remondist. Omajagu naiivne, sest remontida tuleb seda, mis ei tööta. Ma tahaksin. Vicky nõuab minult remontima, tahaksin teada, kus siis on see viga, mida tuleb parandada. See ei ole küsimus, ainult üksikutes minister ütles ka, et see on küsimus ka töökorralduses, sest minu arusaamist mööda on asju mida tegelikult valitsuse istungitaseme harutama ei peaks. Ma arvan ja seal mitte minu enda väljamõeldis. Et paljud probleemid peaksid olema lahendatavad ministeeriumi raames ministeeriumi käskkirja tasemel, mitte ilmtingimata nõudma valitsuse määrust või korraldust. See, et niimoodi on läinud, see näitab ennekõike arusaama, et alles kõige kõrgem võim paneb asjad paika. Kui valitsuse töö selles suhtes raskemaks tehakse siis inimeste mentaliteedi tõttu, mitte selle tõttu, et Eesti riigi juhtimine on ebakindlates kätes. Kas sul on tunne, et sa vajad ministeerium endale taha, et portfell võiks olla täis? Sa rääkisid siin enne, sa käid ise praktilisi asju ajamas ju see oleks ka õige, kui seda teeksid sinu alamad ametnikud ja jätaksid sinule siis need poliitilised otsused. Vastused. Portfellita ministril on üks tohutu eelis. Ta ei ole seotud oma administratsiooniga poliitiliselt väga funktsionaalne. Kõik need ministrid, kelle lan, portfell taga kõikumine Need on seotud ka ühtlasi ametnik konnaga ja see ametnikkond kehtestab ühe rutiini, millest ei ole sugugi kerge välja rabeleda. Jah, loomulikult niimoodi, et näiteks praegused migratsiooni ja kodakondsusamet Peaksid konkreetsete inimeste küsimustele tunduvalt rohkem vastama, kui mina seda teen. Ma pean seda täiesti absurdseks. Et Emmast kummast ametist saadetakse mulle vastuvõtul inimene, kelle küsimus on lahendatav koha peal. Ma olen seda teinud selleks, et olla inimeste reaalsete muredega kursis. Hea küll, see võtab oma aja ja kannatust, aga ma tean, mis ühte inimest vaevab. Ja kust tuleks otsida lahendust. Aga miks nad tulevad minu juurde? See võib olla väga ootamatu, aga kahjuks väga reaalne põhjus. Venelastest inimestega tuleb rääkida selles keeles, mida nad valdavad. Ja meie uus ametnikkond on vene keele tasemel väga halvasti haritud. Räägid, kas sa tahad öelda, et inimesed ei oska vene keelt rääkida või? Jah, see on tõsi? Kas ei oska või ei taha. Aga üks inimene, kellel on mure, peab saama ametnikuga suhelda, nii et see mure ei läheks veelgi suuremaks, vaid vastupidi. Et leitaks mingi lahendus. Kust sinu hea vene keel pärineb? Ma ei tea, kas sa oled sõjaväes käinud, mul on millegipärast tunne. Tei. No keskkooli Gustav Randolph gümnaasiumi vene keele õpetaja oli niisugune väga range vanatädi, et ma ei saanud tema juures kunagi üle kolme. Ja kui mul lõppematu, siis ma tundi lihtsalt ei läinudki, olin suur puudujääk. Aga Tartu Ülikooli olles selgus, et see, tema range kolm oli siin tugev neli. Ja ikkagi ka see ei aidanud, vaid andis ühe teatava põhja. Alates 75.-st aastast avastasin ma, et ilma vene keelt ma kahjuks ei liigu mitte kuskile. Hakkasin iga päev lugema oma venekeelseid Moskva ajalehti. Ma teen seda siiamaani. Ma olen nii-öelda kogu stagnatsiooni läbi lugenud. Ja sealt see vene keel. Millisel astmel on sinu alamate ametnike või nende ametkondade ametnike vene keelt, kas sa tahad öelda, et nad ei saa aru elementaarsest murest? Ma ei ole juures olnud ja pealegi on seal ka venelastest ametnikke. Aga järeldan, et nad ei taha vene keeles suhelda just selle põhjal, et täiesti mittepoliitiliste küsimustega inimesi tuleb vastuvõtule ja kinnitab, et nad mujalt lahendust ei saa. Mul on tunne, et praegused keskkoolis käijad ja ka ülikoolis käijad tulevad hoopis ilma vene keeleta. Õigupoolest on see päris tõsine probleem ja üldse kogu see suhtumine ka Vene kultuuri on muutunud sääraseks. Puskinist ei taha enam keegi eriti midagi kuulda ja ja ma ise pidasin oma kolleegidega raadiost nõu. Üks kord enne saadet, kui ma püüdsin rääkida ka suhtumisest venelastesse ja ja vene kirjandusest, oli mõte lasta jutu vahele. Kolmas annab Kievskaja, minu kolleegid ütlesid sajaprotsendiliselt, et seda ei saa teha, sest kuulaja paneb raadio kinni. Kas sinu prognooside järgi, kes sa kogu aeg liigud, nende vastasseisude sees võiks näiteks see suhtumine venekeelsesse, muusikasse, venekeelsesse kirjandusse lähematel aastatel muutuda, selle taustal, et keeleoskus kaob? Ma ei ole selle üle mõelnud. Ma olen mõelnud selle üle, mis saab veebruarist alates. Kui ainult venekeelsed politseiametnikud peavad oma kohtadelt lahkuma. Võib tekkida olukord, kus läbinisti venekeelse kurjategija ka ei oska eestlasest politseiametnik suhelda, kuivõrd ta ei tunne kurjategija keelt. Eestimaal elades peab tundma neid keeli, mis võimaldavad siinsete reaalsete asukatega suhelda, muud võimalust jale. Ja vanemkorra juba öelnud, et. Mul on väga kahju, kui patriotism on naiivne, aga sellest, et keegi on eestimeelne, on vähe, kui sul on, vastas kurjategija. Maffia võib olla väga jõhker ja sa ei oska selle kurjategijaga suhelda, sest sa ei saa tema keelest aru. Kas kuritegelik maailm ulatub ka otsapidi sinu haldusalasse selles mõttes, et, et suures osas on selle maailmaliikmed ju vene rahvusest. Küsimus ei ole rahvuses, vaid küsimus on selles, et need inimesed võivad olla kas võltsitud kodakondsusega või võivad olla illegaalselt tulnud Eestisse. Või nad ähvardavad kodakondsuse ja migratsiooniametnike. Ja nad kindlasti teevadki seda, sest. Raadiokuulaja võiks uskuda. See, kes siin on vabatahtlikult siit ei lahku, kui tal ei ole õigus siin olla, vastupidi, ta teeb kõik, mis võimalik jääda, sest see, et Eesti riik on praegu Vene võimu alt vabaks saamas ma ütlen just nimelt nii, sest osa Eestist annekteeritud ja väed mujalt ei ole lõpuni välja viidud. See ei tähenda sugugi, et näiteks vene maffia käsitaks Eesti ava kui iseseisva riigi territooriumi, kus tegutsemine maksab otsekohe kätte. Et väed lähevad välja, ei tähenda muud, kui, et maffia püüab seda vaakumit täita omavahendite kama võimalustega teha, siis kompenseerida see okupatsiooni lõpetamine, mida ma olen kogu aeg nõudnudki. Selles mõttes on maffia puht poliitiline struktuur. On ta ka sind puutunud, olen sa saanud mõne ähvarduse. Kuna ma ei ähvarda kedagi siis on ka mind väga raske ähvardada. Sa lugesid enne üles need asjad, mis on sinu haldusalas, aga sa jätsid nimetamata bulla päev, mille nii-öelda jätkukomisjoni eesotsas sa oled. Sa oled teinud avaldusi nende järelduste kohta, mida komisjon on ette valmistamas. Ja. See avaldus tegi ajakirjanikud rahulolematuks sest ta kuidagiviisi just nimelt valmistas ette pinda. Võib olla sama üldisele aruandele, nagu me oleme kord ajalehest lugenud. Kui nüüd mõelda tänasele päevale, siis mis toimub praegu kulla peal, kes seal elavad, palju neid on, mida nad teevad päevad otsa. Esiteks kõlab ei kuulu minu haldusalasse ja mul ei olegi haldusala, vaid haldusala on siseministeeriumil kus ma töötan peaministri ülesandel pollape valitsuskomisjoniga vaid on olemas valitsuskomisjon, mis uurib kaitsejõudude ja politseivahelisi konflikte. Ja see on see valdkond, millega mul mul on tulnud tegelda juba enne, kui valitsuskomisjon moodustati. Jah, ma tean neid süüdistusi iseenda aadressil, ma salapärasem, Jänedasi mind rahuldab täiesti see, kui me vaikime vaikin väga lihtsatel põhjustel. Esimene on see, et töö käib. Ja ma vajan tunduvalt rohkem andmeid selleks, et valitsusele aru anda, kui mul siin seni on olnud. Inimesed, kes on mind või teisi komisjoni liikmeid usaldanud, ongi teinud seda just nimelt põhjusel, et nad teavad, et ma ei leki. Ma ei tarvita nende usaldust kurjasti. Aga paljud niisugustest inimestest kardavad ja kardad paaniliselt. Ja ei ole meie või muuseas iseenesest palja jutuga neid nendest hirmudest vabastada. See üks, teine on see, et meie ajakirjandus ei kaitse inimesi. Minul valitsuse liikmena see kohustus lasub, sest oma ülesannete tõttu ma vastutan ka Eesti riigi rahvusliku julgeoleku eest. Me ei, ajakirjandus on harjunud inimesi ründama, mitte kaitsma. Ja kui nüüd ajakirjanikud nõuavad nõnda lahtist teksti kui lahtisi kaarte, siis mitte enne ei saa nad seda kätte, kui nad garanteerivad inimestele kaitse. Ütle mulle praegu, palun üks ajakirjanik, kes on inimest kaitsnud seal väga haruldane tegelane, kes sellega on hakkama saanud. Ja ma tean, mida ma praegu räägin, sest maale kordu vähemalt ise kirjutanud inimeste või rääkinud inimeste toetuseks ja mitte kordagi inimeste alandamiseks. Aga see, mida ma loen, kuulen, näen massikommunikatsioonist on just nimelt inimeste ründamine. Ja kuidas nüüd need ründajad võtavad enesele õiguse saada veelgi andmestikku juurde selleks rünnakuid jätkata? Niisiis ma vaikin selle pääst, et meie ajakirjandus ei saa oma ülesandega inimesi kaitsta hakkama ja see on väga terav probleem. Sest mis võib veel inimest kaitsta, kui avalikkuse toetus, kussion tahaksime teha? Mida sa konkreetselt nüüd selle sündmuse taustal silmas pead? Mida sa ootaksid ajakirjandusest, kas sa ootaksid ajakirjanikel seda, et püütaks leida põhjendusi Asso kommeri käitumisele või püütaks leidust, leida põhjendusi Koit Pikaro käitumisele? Miks sa seda ootad, milleks seda vaja on? Selle pääst nimelt et need käitumised ei Asso kommeri puhul Lembit tantsu puhul ei, Koit Pikaro puhul ei pollab poiste puhul, need ei ole mitte sündimatud teod vahet, need on osalt ka provotseeritud teod. Mitte näiteks need inimesed teevad kas oma töö tõttu oma vannete tõttu või selle tõttu, et neile makstakse ühe või teise asja eest Pole keegi vabad inimesed ja tulebki välja tuua, mis mõttes nende mingi tegu võib olla ohtlik ja mis mõttes nende tegu, ükskõik mis võib-olla paratamatu. See on see analüüs, mida on vaja. Ajakirjandus ei tunne asja. Et mitte nii väga põhimõtteline olla. Ma toon ainult ühe näite, mis ei puuduta antud juhul üldsegi mitte Asso kummelit otseselt aga küll Koit Pikarol. Lanno Inguši maffia tegevusi Eestis. Aula ajakirjandust läbi käinud väide, et selle maffia kadumine Eestist on ilmtingimata Koit Pikaro, teeme. Tähendab, esitatakse meile meest, kes sai ühest maffiast jagu. See maffia Moite paikneb praegu Smolenskis. Ta on hoopis midagi muud. Selle maffia viis Eestist välja 92. aasta suveks eesti kroon. Järelikult hoopiski need mehed, kes Eesti krooni rakendamise läbi viisid. See maffia tuli siia järk-järgult 1978.-st aastast. Ja muutus eriti aktiivseks kaheksa kandata aastate teisel poolel. Kui palju on Koit Pikarol sellega otseselt kokkupuuteid olnud? Ma ei tea, seda, tema oskab ise kindlasti öelda. Aga kui on loodud müüt, et just tema sai sellest maffiast jagu, siis nüüd ei pea paika. Sellest sai jagu Eesti majandus. No ma ütlesin, et Inguši mafia oli siin umbes 78 92 võida läinud 14 aastat. Ma olen seda 14 aastat seda tööd teinud ja võin seda päästingushi maffia kohta ka sõna võtta. Major ohustatud, mulle pakkus see asi huvi, aga ma tean selle 14 aasta töö tulemusena, kuidas asi oli. Bulla pähe kriis kestis küllalt lühikest aega, aga selle juured on siiski vähemasti mõne aasta pikkused. Ma ei tea, et keegi oleks kannatlikult bulla kriisiga enne meie komisjoni sama pikalt töötanud noh näiteks kui mina omale. Sest polla päeva kergesti blokeeritav ja polla pää teenivad poisid on provotseeritavad igasuguste kuulujuttudega alates sellest, et nad tuleb ikkagi jõhkralt laiali saata ja nii edasi. Veel kord kui te taate organis keeritud relvakandjatest jagu saada Siis ja räägite kogu aeg, et nad tuleb laiali saata. Siis see tähendab seda, et nüüd neid võitlusesse mille tulemus võib olla väga verine. Kellele seda vaja on, tahaksin, ma tean. Kuid, aga eeldate, et niisugune niisuguse distsipliiniga väeüksus relvakandjate koondis peaks olema ümberformeeritud, siis eeldab ennekõike korraliku ohvitseride rakendamist ja poiste vabastamist sellest hirmust et need tahetakse ilmtingimata teisest jõuga isoleerida, kujuvad nad kujutavad endast Eesti riigile ohtu. Saavad väga korraliku drilli niimoodi, nagu seal praegu elavad. Üks väeosa elada ei tohiks. Olen seda korduvalt näinud, kinnitan seda endiselt. Aga ma tahaksin näha neid ohvitsere, kes selle töö ette võtavad. Need poisid korralikult teenistusse rakendada, see ei ole niisama lihtne. Jah, aga. Ühte või teistpidist otsust ei saa lõpmatuseni edasi lükata, siis teeb valiku juba keegi teine ära. 21. detsembril kolmavalitsuses aru andsin, oli sellest, mismoodi pollab poiss, olukord lahendada otseselt ja eraldi juttu. Tollane kaitseminister Jüri Luik rääkis lahendustest, mis on välja pakutud. Nii, et see ei ole mitte venitamine. Vahel, see on ülesande käsile võtmine, nii et ta on lahendatav lõpuni. Aga kus on need ohvitserid, keda on niisugusextvildiks vaja, kui meie ohvitserkonna suhtes rakendatakse endiselt seda määratlust, et tegemist on punapolkovnik, kutega või, või muu niisugusega? On vaja distsipliini tundvaid? Ohvitsere kellel samal ajal väga selge poliitiline mõtlemine, poliitilise perspektiivitunne kui need oleks hulk. Me läksime hoopis teistmoodi elu. Ma arvan, et nii hästi eesti politseis kui ka Eesti sõjaväes ja kaitseliidus peax poliitõpetus olema kaugelt süstemaatiliselt, kuid on muidugi see kõlab eriti omaaegse poliitõppuste praktika taustal väga veidralt. Aga meie relvakandjad ei saa aru kahjuks neli selgeks tehtud, kui suurtes poliitilistes süsteemides nad osalevad. Nemad kujutavad ette, tähtis on, saab ainult veel kätte, kõik relvavõimuvahend ja võimu rakendatakse alati ainult poliitilises ruumis, mitte kuskil mujal. Oletame, et juuli lõpus oleks olnud sinul oli võim otsustada, mida bulla pääga edasi teha. Ma küsin seda sellepärast, et praegu tundub, et et sina oma komisjoniga pead hulpima. Ma just väga hapuks läinud suppi. Kui sul oleks olnud võimalik otsustada, siis kuidas oleksid käitunud. See on ilus kuigi lihtsameelne küsimust ma ei võta seda aega enam tagasi. Ma käisin siis. Hain Rebase ministri kohalt lahkumise ajal bulla pääl ja tookord esimest korda ja nägin neid tingimusi. Ja tagantjärele oletan, et ma oleksin ka siis nõulunud enne ennekõike väga korraliku distsipliini rakendamist. Et see distsipliin seal puudub, oli juba siis näha. Aga tookord ei olnud minu ülesandeks mitte anda soovitusi, mida teha, vaid teha kindlaks, missugune on olukord tegelikult. Seda ma ka tegin. Aga kuna tookord tegutses Andi Meistrikomisjon ja tundsid asja vastu huvi ka mitmed parlamendiliikmed, siis, Nendest mööda minna vaid nendega konkureerima hakata. Seda mõtet mul küll ei olnud. Kui sa nüüd sõidad Tartu ja Tallinna vahet iga nädal, sina olid ise üks selline inimene, kes rääkis üsna palju sellest, et et tuleb jonnakalt tortus püsida. Siit ei tohi ära minna, tuleb oma tööd siia tuua. Kas see, mida sa praegu teed, on kvalifitseeritud erandina. Ma läksin Tallinnasse tööle sellepärast et mind kutsuti. Kinnitasin kuni viimase hetkeni, et ma arvatavasti ei võta seda kohta vastu. Aga. Küsimus oli ka kirjandusmuuseumi saatus. Ja kui valitsus andis lubaduse võtta kirjandusmuuseumiehituse lõpetamine oma südame asjaks, siis oli minu kohus paratamatult teha alase oma pool. Nimelt võtta need ministri ülesanded vastu. Nii et mina käin Tallinnas täitmas oma ost oma võlga, madaam siia kus me praegu ka räägime tagasi tulles. Vähemalt kõige rohkem on mul kasu oma praeguses töös olnud tudengitest. Seda kasu läheb jälle vaja. Kas sa pead silmas neid üliõpilasi, keda sa oled kunagi õpetanud? Mulle jäi mulje omal ajal, et minu eksamit kardeti põhjusel, et esiteks ta oli küllalt pikk, teiseks ei sekkunud tudengi vastusesse. Ja kolmandaks et ma ei kommenteerinud kuidagiviisi ei rappa minekut ega ka hiilgavat vastust. Minu arust ei olnud võimalik välja lugeda, kuhu jutt tegelikult läheb. Ja praegu olema õnnelik, et ma mul on see kuulamisoskus olemas. Et ma võin rahulikult ükskõik kelle ära kuulata ja teha oma järeldused, siis ilma, et ma selle juures läheksin endast välja või muutuksin emotsionaalseks, see on tudengite drill. Puutun sageli kokku nende tudengitega, kellele mina vihjasin nende inimestega, kes on istunud sinu eksami, sinul loengusaalis. Jah, on küll selle päästelt, osa neist on valitsuses minu kolleegid. Nii tark mees nagu välisminister Jüri Luik. Uus kaitseminister Indrek Kannik. No ma puutun kokku ka väga paljude ajakirjanikega. Aga ma puutun kokku üsna paljude oma tudengite vanematega, aga seal on sellest ülikoolitööst olnud aga palju kasu. Sa rääkisid siin bulla pääst ja bulla päev on selline koht, kus paljudel meestel on näpp kogu aeg päästiku peal. Kas sina oled nende kolme kuuga hakanud relvakandjaks? Ma olen ju ka rakendanud niisugust märja töö tegija lauset nagu nagi selga lööma. Paljud ei tea, mida see tähendab, see tähendabki selja tagant noaga selga virutama. On kaks asja, üks on see, et relvad õilistavad. See tundub kummalisena, aga see on niimoodi. Ja on ka teine asi. Kui sul on relv kogu aeg 24 tundi käes, nagu bulla peal on, sisse Timoraliseerib. Sest veelkord see lugu on võimuvahend. Aga siis sa pead seda võimuga rakendama, sest kui sa võimu eirakenda milleks sulle see võim siis ela ilma võimuta. Ja just nimelt sellesama deemoralisatsiooni pärast ma peaksingi õigeks, kui rakendataks väga korralik järjekindel sõjaväeline mahv. Ja poisid vabastataks sellest hirmust, et nad tuleb, kui bande laiali saata. Siis kui nad sellest hirmust peaks olema vabastatud, siis puudub ka vajadus vahetpidamata elada. Ründeolukorras. Kui järele mõelda, siis äärmiselt ohtlik, et Eesti riigi territooriumil on üks väeosa, mis elab kogu aeg kaitseseisukorras. Sõjaväelises mõttes on see lubamatu, sest see tähendaks seda, et Eesti riigis üks väeosa on kaitsetu tavalises mõttes ja peab ennast kogu aeg kaitsma, relv käepärast. Mis demokraatiast või millestki muust me siin räägime, kui see nii on, aga et siin ja olen näinud Oled sa kohanud oma kolleegide hulgas lausvaletamist? Kui kujutada ette, et valitsuse liige peaks laus valetama stan, tuleks tagasi astuda või tema valed viivad selleni, sunnitakse tagasi astuma. Ma olen öelnud, et ka maa käsitan ajakirjanikke oma kolleegidena ka selles seltskonnas. Nii ebatäpne, kui see armee ajakirjanikega ei ole. Lausvaletamist ma kohanud ei ole. Üks huvitavamaid asju ajakirjanduses läinud aastal oli kahtlematult Iisraeli relvatehing ja sellega seonduvad asjaolud. No kui me kvalifitseerume vaikimist lihtsalt mitte märkimisena ja mitte valetamisena, siis tõepoolest seda valetamist ei olnud, aga see oli nüüd küll asi, mille suhtes valitsus ikka väga tõsiselt ämbrisse astus. Et ei suudetud asja hoida salajas, kui seda otsustati. Ja hiljem, kui asi välja tuli, ei käitutud just kõige paremini. Tehing on pannud minule maksumaksjana päris tõsise koorma, vähe sellest ka minu lastele. Kas sina, kes sa tulid hiljem juurde ja võid omada isiklikku seisukohta, ilmselt selles asjas kiidad kogu selle asja heaks. Jah, ma olen selle üle mõelnud, et kas oli võimalik osta kuskilt mujalt odavamalt ja mis Velvima üldse ajama. Ja kas tõepoolest? Seesama tehing ei too kaasa seda, et hakkame kaitsealal sõltuma ainult ühest riigist. Aga kahjuks olen pidanud oma praegusel töökohal masendavalt palju kokku puutuma sellega et üks ametnik keeldub teisega rääkimast sõna otseses mõttes ja ei istu ühe laua taga. Või kui istuvad, siis silma kirjatsevad. Eesti praegune võimusüsteem on täis variserlikkust kus naeratatakse nähtavalt ja kinnistatakse hambaid. Tegelikult. Ja sõjaväeasi, mis tuleb Iisraeli relvaostu puhul arvesse ei räägitud. Otse. Vaed. Viimati 11, see on siis riigikogu ühelt poolt ja teiselt poolt pikka aega läbi ajakirjanduse ja otse debattides, aga ikkagi niimoodi, et asju ei nimetatud nende õigete nimedega. Häiritud et Eesti riigil tekiks nii palju raha, et ta võiks osta asju ilma võlgadeta. See võtab väga pikka aega. Aga. Ma oletan, et sellel samal variserlikkust seal oli selle tehingu juures väga suur roll kahjuks. Ja see etapp paali kriisi. Teisest küljest Kaitse asjad peavad olema omadused, ükskõik, kas Eesti riigisaladuste seadust on või ei ole. Mina ei ole kunagi olnud Ligitimist. Kui ma seda oleksin nõukogude ajal olnud, siis oleksime kõige ehtsam tüüpiline truu alam ja mõõdukas karjerist. Ja mitte midagi rohkemat. Eesti riigisaladusi on võimalik kaitsta ka ühe seesmise distsipliini mõttes lihtsalt Reeda ja ongi kõik. Ja ei hakka silmakirjatseja sellega, et meil ei ole saladusi, me võime rääkida kõigest, millest daam iga niisugune saladus, mille me avalikustamine toob kaasa järelduseni meie suhtes kui ka naaberriikide ja kaugemate riikide tasemel. Ja kui me ei oska oma kaitseasju saladuses hoida. Me oleme nii-öelda avalik riik täpselt samas tähenduses, nagu on olemas avalik naine. Ja täna väga sellise rolli eest. Need on asjad. Iisraeli relvatehingu vool rääkimata konsul, piinlik selle tehingu pärast. Mul on piinlik selle Kraami pärast, mis selle relvaostuga koos Ja selle relvaostutehnoloogilisi üksikasju ei tunne, siis ma ei saa öelda, et mul oleks piinlik selle operatsiooni pääst üldse. Mul on piinlik selle pärast, kuidas selle suhteliselt käituti. Selle nädalavahetustel Tartus ja sõidad tavaliselt pühapäeva õhtul või esmaspäeva hommikul Tallinnasse. Tegelikult on ju nii, et esmaspäeva hommikul peaksid hea pikk autorongkäik minema, sest neid inimesi, kes sind Tartus on või Lõuna-Eestis on ju teisi ka valitsuse liikmedki tuleb juba mitu, mitu inimest, kas valitsus on moodustanud mingi tartu fraktsioon, kasvõi selle ühise sõidupinnal? 200 kilomeetrit on pikk maa, selle aja jooksul jõuab ühises autos päris palju kõnelda. Kui me sõidaksime kõik ühes autos siis muidugi, aga igaüks sõidab oma autoga. Mõnel on kaaslane peal. Ja selle tõttu käib jutt ainult sellega, kellega sa koos parajasti autos istub. Mina sõidan siseministeeriumi kantsleri Keero karta okka. Harilikult ja meil on väga töine jutt. Aga elu on nii pingeline, et näiteks seal, kus me kõik tartlased koos elame, saame me omavahel kokku heal juhul ainult diviisi ööl, mitte varem. Me oleme siis koos niiviisi, et samal korrusel elavad siseministeeriumi kantsler Keero karta. Kaitsejõudude peastaabi ülem Ants Laaneots, kaitseliidu ülem Johannes Kert, siseministeeriumi raamatupidaja Jamina kõik Tartust ja ometigi. Enne keskööd enne hilised me 11 valatult ehk karta ei näe. Kelle tuppade kogunete ei ole niimoodi, et ma kogunema kõik ühte tuppa raha või koridorinurka. Me ei ole üksteisega nii suured sõbrad, et selline seltskond ilma pingeta korraga kokku koguneks.