Toole pole koonerda. Mart Kuurme, millal te tegite viimati lumememme? Selle aasta esimese sulaga koos 80 tütrega. Kuidas tütardes lumememme tegemine õnnestus? No nemad tunduvad vabamad loomingus kui mina nendele tume, me ei pea olema Nenne kujulised, vaid ikkagi sellised nende fantaasia viljad. Kas teie tegite traditsioonilise lumememme? Ma hakkasin tegema, aga me tegime seda koos valmis ja niisugune ta oli. See oli klõbus Stahli, nende oma viieteistaastase lapse mõõtmetele vastav ja hästi-hästi selliste toredate vormidega mis seal täpselt nii peenikesed, kui peab olema ühel inimesel. Kas see lumememm oli sama heatahtlik ja ja heasoovlik nagu pehme lumi ise on või oli temas ka niisugust karmust ja ettenägematut, hirmu ja tragöödiat nagu lumi võib mõnikord tekitada? Lumi, millest saab teha lumememme, ei ole kahjuks enam see päris see kõige ilusam lumi. Ta on juba selline, kus on kindlasti lumeräitsakaid kokku kleepunud, sest ta on seal vett nende vahel. Ja enam ta nii elustumi muidugi ei ole. Aga see ei tähenda, et, et see, see müstika, see ministeeriumis on lumes, seal kaoks. Te olete hariduselt füüsik, ametilt Tallinna reaalkooli direktor ja kutsumuselt looduse uurija ja väga kitsa erialaga siis looduse uurija, kes millegipärast armastab lumeräitsakaid. Sellepärast et täna siin stuudios oletegi ja ma tahaksin väga, et joonistasite meile lund verbaalset vahenditega muidugi. Missugune teie arvates on lumi? Lumi sõltub, kust kohta vaatame. Lumi, kui füüsikaline. Ollus ette või niimoodi, onju jäätunud vesi. Ja mida jahedam, seda rohkem nende b molekulide vahel õhumolekule koheva on see lumi ja loomulikult selle lume struktuur sõltub samuti toda temperatuurist. Aga lumi, kui? Kui minu kui inimese, kui mitte uurija jaoks, on lihtsalt lihtsalt öeldes eesti talve sümbol. Ma olen tulnud mitu korda Eestisse tagasi. Ja kui ma tulen suvel, siis ma imestan seda eesti eheda rohelise eheda, sinise võimalikust kooseksistentsi. Aga ma tulen tagasi talvel. Siis kui on lumi siis on Eesti minu jaoks rõõmus ja kui lund ei ole, siis ma pean. Pean rõõmu mujalt otsima. Selle poolest ei erine vist üldsegi mitte meie kuulajast, sest mulle ütles üks arst, et sellel aastal on eestlaste hulgas väga vähe niisuguseid depressiivseid haigusilminguid, et inimesed on kuidagi tasakaalukamad ja tema pani selle küll õigel ajal maha sadanud ja ka püsima jäänud lume süüks süüks muidugi jutumärkides, ütleme siis lumeteeneks, et me oleme harjunud nelja aastaaja kordumisega ja me tahame, et kõik oleks õigel ajal sõnaga olles konservatiivsed, hoiame me ennast ja oma vaimuga teatud tasakaalus. Aga te ütlesite ka, et te olete näinud lund, mis on tulnud täiesti lumele mitteomases kohas maha ja võite kirjeldada nende inimeste käitumist, kes siis lumele kohases kohas elavad ja kuidas nad ennast üleval pidasid ja kus see kõik oli. Kaks korda tõepoolest oma elus ma olen olnud lume sees siis ja seal, kus ta ei oleks mitte pidanud olema üks aasta, oli 1986. Esimestel päevadel Alžeerias umbes 1000 meetri kõrgusel merepinnast. Ja seal langes lund kolm päeva järjest. Elu seiskus, kauplused lähevad kinni. Posti ei toodud. Lapsed hullasid, ujusid lume sees kama, tütar, Kadri. Toonud läinud oli siis kaheaastane ja tema ujus kogu aeg lume sees. Aga Alžeeria rahvas ise, nemad nautisid seda, et loodus on jällegi tagasi Omarietnisse, neil oli 10 ata, sealt tagasi. Kaalud, neli aastaaega. Nemad muidugi midagi ette ei võtnud. Lumi oli seal, kus tema tuli, palmid otsetes, palmid langesid, katusedasid sisse. Tee sisse, rajati lihtsalt trambiti rada ja liigute selle peal siis kulumis õlast oli, sest ta on jälle omas endises vesises olekus. Aga. On teil meeles, kuidas näiteks araabia keeles on sõna lumi? Kahjuks on see 10 aastat täpselt pisarat Alžeeria Araabia, kelle ära unustada. Aga oma sõna on lumemärkimiseks. On ikka, kui nüüd küsite sõnavara, siis sel ajal just tal seljas mind selle ka koolides oma rahvuskeelele ja kuna olin seal füüsikaõpetaja kaks aastat siis igal juhul füüsikaliste nähtuste kohta suuruste kohta ei olnud terminit. Teine kord oli siis kaks nädalat tagasi olin Ameerika Ühendriikides saadus õpetajana ja siis see oli just täpselt ta kaks aastat tagasi kui ta sellegi lund lumi iseenesest kui lumi ei ole ju traavi ikka sellepärast, et lumi teha libedust. Aga kui see lumi sulab, tekib jää või otse sajab, jääd taevast, seda ühel päeval juhtus, siis ameeriklased ei liigu. Liigub see, tähendab, nad ei sallita autoga. Autoga sõita ei saa, siis tööd teha ei saa. Ja näiteks meie koolis, meie maakonnas seal. Nii et siis need pildid, mida nüüd aastavahetusel näidati maailma uudisteagentuuride poolt lähedatavates otse reportaaži, tehes New Yorgist ja Washingtonist kuidas inimesed, üksikud inimesed liiguvad Washingtoni laiade lavenüüdel ja kõik on lumme mattunud ja leitakse külmunud kodutuid pargipinkide alt. Need olid teile siis mitte nii-öelda šokeerivad uudiseid, vaid olite nagu midagi sarnast sealsamas läbi elanud. Jah, see ei ole liialdus, see on tegelikkus. Ameerika autojuhid. Ei sõida, kui on, kui on, tee libe nad esiteks Elarnas sõitma. Teiseks, nende autodel ei ole talvekumme. Et tõepoolest, see, kuidas meie oma maja ees, kus väikena tõusuleva võtta et jõuda, on vaja ette platsile, siis abi saanud sealt ka üles, sealt tuli minna ja natuke juhendada ja nad said, aga nad ei oska Ameerika elulaadi kuulu. Libede. Kõlab rikk, Wikmani pala lumehelbed ja selle saatel tahaksin teie tähelepanu pöörata ühele raamatule, mille lugemine üle hulga aja tekitaski mõte teha tänane saade lumest ja lumele joonistatud lumevisanditest. Ja see raamat on Ameerika, ka kirjaniku Mark helbrini talvine muinaslugu, mis ilmus 1983. aastal ja andis taas märku selle noore nüüd juba küll muidugi mitte väga noore, 42-ga üheksa-aastase juudi soost Ameerika kirjaniku, muuseas, Harvardi diplomi ja Iisraeli armees teenino tunnistusega, noore mehe andekusest ja loodan, et nimi, mark, helbrini jääb teile meelde ja kui leiate mõne tema inglisekeelse romaani kusagil Eestimaa elitaarses raamatupoest. Niisiis talvine muinasjutt räägib New Yorgist just sellest samast New Yorgist mis koges midagi sarnast, mida, ah siis helbrin oma romaanis ette nägi kirjanikule omasel ennustaja viisil ja see on lumme mattunud New York lummematus, New York, sellepärast. Uus linnapea lubas oma valimiskampaanias, et tema on just see mees, kes 19. sajandi ilusad talved toob tagasi New Yorki 20. sajandi lõpuks, kus kõik saavad uisutada nii ilusal seal nagu ei kusagil mujal, kus taevas särab täis talviseid tähti ning kus lume sadudel ei olegi lõppu kus inimesed saavad jälle kasutada, regesid uiske ja kelkusid. Aga see talvine aeg tuli ootamatult pikk ja karm. Nii et inimesed võtsid omaks hoopis teistmoodi elustiili seal samas New Yorgis. Ja kui ma nägin tõepoolest neid aastavahetuse Uudisprogrammide filmilõike lumme mattunud Washingtonist ja lumme mattunud New Yorgist ja need hiljem siis nendest lume sulamisest tekkinud paduvihmadest ja mudavooludest. Siis käis nagu kerge kõhin läbi hingest, et kas tõesti on kirjanikule antud niisugune ettenägemisvõime, kõik nagu oleks olnud juba minu poolt loetud kunagi sellest romaanist, kus Brooklyni ja Manhattani sildade vahele tekkis New Yorgis varane jäälinn, kus elasid vaesed ja mida käisid siis talvistel külmadel aegadel külastamas New Yorgi rikkad, et siis moodi nautida seda vaeste inimeste kummalist, müstilist ja pahelist elu, kus nagu kirjanik ütleb, vahetati orje ja meeleolusid. Vahetati raha, kelli ja teemante. Nii et samamoodi nagu Mark helbrin oma talvises muinasjutus tuletas tänavune talv oma hangede ja jää purikatega meelde ühte tõestisündinud talvemuinasjutu. Nimelt lugu ühest Vene keisrihinnast, kui ma ei eksi, oli see kesin anna, kellel tekkis jabur idee ehitada loss ja selles jäälossis panna paari oma kaks kojanarri kaks kääbust. Mäletan kunagi lapsepõlves Eesti raadiost etteloetu lugu sellest kummalisest ideest ja sellest kohutavast külmusest ja jahedusest mis sellest loost õhkus praegugi veel, kui tuletan meelde mõnda talvist pilti näiteks Peterburg talvel siis tahaksin seal silmade ees näha seda keisrinna Anna jäälossi, külmetavaid, õukondlasi ja pusi, keda rahvas naerab. Nii palju talvedest New Yorgis, Peterburis ja Tallinnas. On olemas üks sakslaste muinasjutt, kus on peategelaseks keegi väga tubli ja korralik emand Holle, kes laseb kahel teine tüdrukul vaheldumisi oma sulgpatju kloppida, kui talv hakkab üks teenijatüdruk, on tal niisugune laisakene ta eriti neid kohevad patju, aknalaual ei viitsi tassida ja ja lund ehk siis sulgi, sellest padjast tuleb ka vähe, aga teine on väga hoolikas ja sellega nemad Holle alati väga rahul. Ja siis, kui see teine teenijatüdruk on tööl ja patju klopib, siis tulebki seda laiali ja ilusat kohevat lund. Paljud inimesed on küsinud, et kas vastab tõele? See on nagu lapselik küsimusega, kas vastab tõele, et lumeräitsakaid on kõik isemoodi, et ei ole maailmas ühtegi räitsakaid, mis sarnaneks teisega. Need on need emad, Holle suled, siis sulepatjade suleks. Ja eks needsamad suledki ole ole enam-vähem, ikkagi sarnased oma, kujutage nad ka, võib-olla kaks tükki täpselt sarnased ei ole. Ilmselt see ütlemine, et ei ole kahte sarnast lumehelbekesed, tähendab seda, et tõesti on väga erineva, väga-väga erineva kujuga sest helbed koosnevad lumekristallidest. Aga tal üks kristall võivad olla kristallide kogumid. Jaa, kristallide tüüp on väga erinevaid. Temperatuurist sõltub tugevasti kaha, tantsis nõelakesed või plaadikesed või sambakesed või, või tähekesed. Kuid nende molekulide arv, mis sinna kristalli kuulub, on gigantselt suur arv 10 ja siis kell 18 nulli sinna taha kirjutada. See võttis neil umbes 10 sentimeetrit siin seda arvana kirjutada. Ja, ja kujutan ette, kui nüüd tahaksin, et, et oleks tõesti kogu see arv molekuli kahest kristallist täpselt sama kohapeal. Selles mõttes muidugi hakata pea ringi käima ja, ja osa molekul lendavad sealt õhku ja ei saa muidugi olla, täpselt kui me mõtleme kuju, siis kuju järgi on täiesti võimalik ikkagi, et sarnased täpselt samasuguse kujuga. Helehelbekesed kristallid. Selle kuju suhtes on teil siin stuudios kaasas üks ilusate värviliste piltidega raamat ja siin on erinevad temperatuurid lumehelbekeste erinevad kujud. Missugused on siis seosed temperatuuride ja, ja lumehelbed kuju suhtes. Mida keerulisem, seda. Mida külmem, seda keerulisem, jah. Sest kui me hakkame nüüd null kraadist seltsist, vaatame, mis on siis normaaltingimustel ja vee külmumispunkt, siis kõigepealt tekivad plaadikesed, kui natukene alla nulli on natukene jahedam, siis tekivad nõelakesed, veel jahedam, tekivad sellised sambakesed seest tühjad nelja, temal on sellised sektoritega ilusad plaadid siis edasi tähekesed ja nii edasi, kuid huvitav on see, et ikkagi domineerib igal pool siin Kuuearvuline struktuur, exaconaalne struktuur, see on ühine kõikidele nendele kristallikujudele. Millega seda seletatakse, kui kui sellele on tahetudki üldse selgitust saada? Füüsikuid, kes tõepoolest püüavad selgust saada, kes on tõesti nii-öelda lumefüüsikud ja põhjendatakse ka sellega, et et ikkagi Molekulidevahelised jõud põhjustavad sellise struktuuri tähendab nende vee molekulide vahel, mis on teatavasti polaarsus, molekulid, see tähendab, et plusse miinuslaeng on nagu tipoli otstes siis nende tõmbejõudude struktuuriga ikkagi seda seletatakse. Ega päris selget selgelt ei ole, aga niimoodi arvatakse, et see on ikka elektriliste jõudude põhjustatud. Et huvitav on see, et see miks tekivad sellised erinevad kristallid, erinevad kujud. Et siin on tegemist sellega, et vesi võib-olla ka alla külmumispunkti, mida me tavaliselt võtme seal null kraadi Tseelsus ka vedelas olekus. Kõik, kuidas see võimalik on, see on võimalik. Et on võimalik, seda me teame, aga, aga kuidas seda seletada, miks siis esialati ei külma null kraadi C juures. Kas tuntud kristallide ja pilvede füüsik šars nait saab väga ilusa põhjendus ta ütleb niimoodi et need molekulid, vee molekulid ei oska paikneda nii kindla korra järgi, sest lugu on nii, et vee sees molekulid teatavasti kindla korra järgi ei paikne. See kaootiline paiknemine. Ja kui need tookord hakkab tegema kristallis on kindla korra järgi molekulid siis molekul lihtsalt ei tea, kuidas paiknema hakata. Ja alles siis, kui nad kohtavad endast eeskuju, mingit teist tahket keha, kus on kindel kord, võib-olla ka indeks, teine iva jääkristall või rahade ära näiteks siis ta oskab, õpib selle käest. Ja mina dünaamikul mõtlesin enne siia tulles tulekut, et et aga vesi teatavasti pole erinevate olekus, on vesi, õhusaldasin auruna, kaasolekuste võib-olla vedelana võib-olla vedelam nii suures kogumis kui väikse väikse piisakesena. Ja võib-olla siis tahkes olekus sääs. Et ilmselt kui näiteks on veeaur veeaur, tavaliselt me teeme seda koos õpitakse, et et kõigepealt kui aur, siis kondenseerub vedelikuks, vedelik omakorda siis tahkub, kristalliseerub tahkes olekus. Aga võib olla ka niimoodi, et läheb otse aurust tahkaks. Ja kui näiteks meil on siin õhus nähtamatu veeaur, seda on päris palju siin igast Coopers umbes 15 grammi praegu siin toas, siis need üksikud molekulid täiesti kaladel on väga laiali, nad ei saa õppida kuskilt kaugel. Nii et sellepärast ei hakka meil kunagi toas lund sadama. Ma tahtsin küsida teie käest, Mart Kuurme, et kui te lapsi õpetajate koolis, siis kas te olete rohkem füüsik või oma kutsumuse, siis looduse uurija. Ma olen oma kutsumust alles nüüd viimase viie aasta kestel tundnud, ma olen õpetanud päris kaua selt läheda kõva füüsikat ja ja ilusat struktuurselt valemist, füüsikat, aga tõesti kogu aeg, et ma olen kellelegi võlgu. Et kellele ma olen, siis olin võlgu nendele keskastme õpilastele. Sest nendel eesti õppekavas ei ole sellist õpetust, kus nende nähtustega tutvutakse, ilma Valenitata, kuule, tuleb sulle kohe valemitega kätte, siis laps võib selle matemaatikarägastiku taha pisike ära kaotada. Ja ma leidsin, et, et et kõige õigem on ikkagi võtta see kutsumus, häält kuulda ja teha seda just nimelt nende õpilastega, kes kes seda väga tahavad. Ja Adalinna koolis pakuti mulle väga head võimalust teha tööd viienda, kuuenda klassi poistega ja ma leian, see oli, see oli see koht, ma tunnetasin, et minu kutsumus ikkagi on looduse uurija. Füüsika on loodusteadusfüüsikat, tuleb õpetada teatud vanuseastmes sellisel seletaval ilusal tasemel. Aga kui meie nüüd püüame siin seletada inimesele üle hulga aja jälle nagu ikka raadiole kombeks, raadio ju õpetab ja seletab rahvale asju jälle seletada lund. Sest mõni võib öelda nõndamoodi, et mis te seda mulle seletate. Ma pidin just täna hommikul võtma jälle luua ja labida ja oma krundiäärse tee näiteks puhtaks. Sama või. Või näiteks sama lumi on jäätunud minu. Ma ei tea minu krundil näiteks mingid väga vajalikud kaevud nii kinni, et on seda vaja tõesti nüüd nisu suuresse ausse tõsta, et temast ka raadios rääkida. Aga siiski on mul tunne, et me peaksime teadma sellest elust, mis meid ümbritseb, natuke rohkem kui ainult seda, et ta mõnikord meile tüli valmistab ja ja liigseid askeldusi põhjustab. Mida, mida me peaksime lumest veel teadma ja miks me peaksime? Inimesele on selline huvitav küsimus, miks, miks maailm on selline ja ma arvan, et kui me seda huvi ei rahulda, siis me oleme ju endast paljus petnode ilma jätnud. Ja ja miks me peaksime teda veel teada ilmselt sellepärast, et loodus on ikkagi, elab oma elu, meie oleme selle liikmed ja meie, mida paremini tunnetame, seda, kus me elame tunnetame ka seda, mida me peaksime tegema. Meil võib-olla ongi tunne, et me siin sageli ennast üle tähtsustama, et meie tunnete ohtusid. Et neeru nagu ohutu tegelikult võib vaid ka sellest lumest tehtud õlleohtusid, nagu me teada ja Teamisega Norras. Suure külvaga kaevud, kaevud, külmusid samal ajal lumi asemel saatjatele selle külmumise vastu näitas Jaan ja väga hea kasukas. Teeme põllumehed. Et milline tohutu hinnaline kate on meile seene kerge lumevaip, kui maa külmunud, siis on orase täiesti kaitstud, sellepärast et seal ilusti on, siis lumi on kohe seal on palju, palju õhku vahel. Ma usun, Need, kõik need, mis me suudame ette kujutada, need seosed on tegelikult õiged. Paljuski sellest loodus on tegelikult tunduvalt keerukam kui mehed. Seda ei oska öelda. No missugust ohtu võib lumi põhjustada Eestis kui ainult seda, et ta tuiskab kinni ja sajab kinni mõned teed ja ja ei luba inimestel nii liigelda nii vabasti kui nad näiteks. Ta maastikul seda võiksid teha sunnib, nagu mõtlema rohkem talvele. Meil ei ole ju lumelaviinide ohtu ega, ega näiteks ma ei kujutagi ette, mis suurte lume tuiskude ohtu, mis on ütleme, Siberis ja kusagil seal tundraaladel. Võib-olla ei ole, ma mäletan küll, et seal igal aastal seal umbes 40 aastat tagasi oli, teisel mail, ütles, et lumehanged sabas seal Põltsamaal aja juures. Aga mis on praegu reaalne oht, on see meiega? Vastused ju ei pea vastu. Ka reaalkooli katuse juures, kui ikka palju on külma ja lund ja siis ta sulab ja, ja siis tekib külmumine ja siis hakkab vesi siit saatesse tulema. Et lamedad katused absoluutselt ei sobi meie kliimasse, nii et meil on kindlasti väga paljudele pahandusi sellega. Ja mina elan niisuguses majas, millel on korralik kõrge kelpkatus, nii et seda hirmu mul ei tulnudki ette. Aga tõepoolest, need tasase pinnaga niisugused katused nagu Meie jutu alguses te rääkisite Alžeeria lumest milleni peaaegu niisuguseid lõunama katused paljudel majadel mooduli tol ajal, kui teil oleks vaja kirjeldada lund mõnele niisugusele inimesele, kes seda kunagi pole näinud, millest tõsis, räägiks. Keda? See midagi väga, puhast väga kirgas, samal ajal väga lihtsat, väga rahustavat, aga kindlustunnet tekitavat. Ta on selline, seenemidagi sellist mida kaua sa pead teda teda kohe nautima. Seal midagi, midagi sellist. Sellist, mis? Kellele ma räägin, kas ta õitsema läinud? Ta on igal juhul üks looduse ime. Looduse ime, mida igalühel ei anta, igal kohal ei anta. Ta on ütleme nii, ilusa korra sümbol. Nimetakski ilusa korras, sest vaadake, lumehelves kui on aega, lumehelbed tekivad siis, kui on aega oma elus sageli aega alatähtsustame. Kuivan kiire heegelnumisel, siis. Üleval pilvedel võib tekkida rahe. Kui kiiresti külla mõne, siis ei teki ilusat korrapärast kuju. Tähendab, paneb inimesed mõtlema selle peale et aja jooksul tuleb kõik ilusti välja. Kui sa kiirustad, siis tuleb midagi suvalist. Kui aga aega on, siis kõik looduses korrastab. Tuleb ilus ilus kard. Nii et võib öelda ka, et ilu vajab aega. Ilutegemine ilusaamine vajab aega. Kindlast. Kas füüsikuna võite te rääkida ka midagi valgest värvist, sest lumi teeb meie ilma valgeks, kuigi ta võib helkida siniselt ja roheliselt? Võib-olla tal on veel mingisugused imelised toonid, aga põhiliselt tekitab ta seda suurt valget, mida nimetatakse ka suureks valgeks, vaikuseks ja kõigeks muuks ilusaks. Millest koosneb valge füüsiku definitsioonide järgi? Enne algus, kus on kõik valgused koos, kõik alguses kokku annavad värvid kokanaat, valguse, Küba nüüd lume algu peale mõtlen siis, siis ma arvan, et siin on eelkõige see puhtus, näost lumi on siis lumi, kui tema on tõepoolest baas. Kui ta on suure peegeldamiseks võimega siis ta aitab ka liiklejad jalakäijat, kes on ilusti nähtav, et meil on väga suur suure asi muuseas autojuhile, kui ta näeb jalakäijat. Ja see lumi näitab seda, kui puhtalt elame. Sest tume peegeldunud sõime sõltub tugevasti sellest kui pole, seal on saastet. Ja, ja kindlasti see valge lumi ongi, ongi selle selle valge värvi sümbol minu jaoks mitte see värvin su selja peale kannaevaid. Lume valg. See veenab kõiki värvus tagasi kõiki värv sungi valge. Ja ometi, kui ta hakkab märtsi keskpaigast sulama siis tuleb selle valge puhtuse alt välja see, mida me tavaliselt näha ei taha. Siis, kui me oleme laisad kunagi enne olnudki, me oleme enne olnud teada, mis tuleb ei kata oma saada, siis tuleb see, mida me tahame näha, sealt tähendab lumikellukesed välja. Kas võib-olla kunagi niisugust hetke mida paljud vanemad inimesed mäletavad? Talv hakkab õigel ajal ja kestab liiga ja, ja siis tuleb kevad, mis kestab oma õige aja ja siis tuleb suvi, mis on kuum, palav Dorbavate, teede ja õigel ajal tulevate vihmadega ja siis tuleb sügis täpselt nii, nagu ta on, et kõik saab õigel ajal salve viidud ja põllud küntud ja siis tuleb jälle õigel ajal lumi maha. Või teie oma kutsumuse järgi ka loodust jälgides ja uurides olete seda meelt, et me oleme loodust nii palju paigast nihutanud, et hakkavad käima hoopis meist üle ja ümber need Need, neist tugevamad jõud. Et lumi ei võigi igal aastal tulla, mida ta on ka näidanud. See suur see oht on, ma usun, et, et loodus oma oma rütmid säilitab ja väga meeldis looduse kalendris eelmisel aastal. Ma ei mäleta autorit kahjuks. Et loodus ikka teeb oma asjad ära, aga inimene, looduse kroon võib, võib lihtsalt magada. Paljud asjad maa, tema rütme ei, ei jälgi. Aga Ma arvan, et see, et, et meie kliima räägitakse soojenevat, ilmselt ta on, ta on tendents. Aga selle aasta talv näitab küll seda et loodus nendele nendele tendentsidele, mida meie siin avastame, tema kohta eriti just tähelepanu ei pööra. Ja ma usun, et meie kliima meie, meie lumi jääb just sel ajal, kui tema tahab demon. Mis on kõige ilusamad jäljed lumel teie jaoks? Kõige ilusamad jäljed on minu jaoks. Looduse elaniku jäljed. Kas ta on, siis on siis jänes seal ütelnud või on rebane või, ja hoian inimene. Mäletan kunagi, et ükskord läksin läbi pargi võltsima, siis mulle väga meeldis Nuisa jäljad sellumases sisse astuda. Kui palju puudu jäi, sain ma mõnikord jah, natukene libisesin, aga ikka õigesse kohta.