Mul on raske öelda, ühesõnaga ette teile seda keste võiksite olla kuulajale tutvustuseks, sest et ma küsisin oma kolleegide käest tund aega tagasi stuudios, kui ma hakkasin tulema siia. Et kelleks nemad tõid, peavad minu kolleeg kohalikust raadiost. Vello Lään ütles kõhklematult, et tegemist on äärmiselt võimeka sportlasega. Ta nimetas mulle odaviskes resultaadi 48 meetrit. Minu kolleegid, kes on töötanud ülikoolis pidasiteid õppejõuks ja minu head tuttavad kirjandusmuuseumist, arvasid, et te olete hea rahvaarst. Ja Ma kuulsin veel üsna palju iseloomustusi. Ma ei hakka neid siin praegu ette lugema, ehkki nad kõik olid positiivsed. Kelleks te ise ennast peate. Aili Paju. Ma teen ennast arstiks, arstiks õppejõuks. Ja Vello Lään mäletas mind kui sportlast. 30 aastat tagasi on temast väga kena, tal on hea mälu. Aga see on tõesti igal asjal on oma aeg ja ütleksin nii, et sport oli siis, kui ma olin 15 20. Siis edasi, kui ma hakkasin huvi tundma rahvaarstide vastu, siis ma olin üliõpilane, kui ma sõitsin kõigile Eesti rahvaarstid läbi. Ja Ma sain juba diplomiarstina ja siis kutsuti mind ülikooli tööle, ma hakkasin õppima tööle. Et kõigil on oma aeg ja see on üks rida nagu olnud. Ma mäletan, et siin võib-olla hetkel teie nimega kõige enam seonduvat ala, see on kirjandus, te olete ju kirjutanud huvitava raamatu Merkuuri tütar, mis keeras omal ajal väga palju võimalike Jutasin väikeses Tartu linnas üles ja hiljuti ilmus teil raamat peti, kibuvits õitseb, mis on võib-olla praegusel hetkel ainukene mälestuste kogu Betti Alveri, st üldse ja sealjuures väga isiklik ja, ja väga intiimne ja ja huvitav muidugi, ja kuidas te üldse selle peale tulite, oma mälestused sellisel kombel kirja panna? Üldse, kuidas ma üldse kirjanduse juurde sattunud? Vaadake, ma olen aasta Need vist, kui ma ei eksi, siis 65.-st aastast peale olen seotud olnud alguses molekulaarbioloogiaga, teadusega, üliõpilaspõlves ja, ja ma võtsin teadust äärmiselt tõsiselt ja tohutu vaimustuse kiindumusega. Ja ka siis, kuna muutusin, sain nagu täiskasvanuks ja kui mul tööd said valmis, siis ma märkasin seda, et mult võetakse see teadus vajab eriti esimeses etapis loogilist mõtlemist. Tähendab, ma võtan rakku, vaatan tema struktuuri teatud ajahetkel ma teen teatud katsed, aga selleks on vaja, et ma seda lahti mõtestaks. Interpreteeriksin selle loogika peale, mis need tulemused on. Aga siis ma hakkasin aru saama, et aga et see ei ole veel kõik. Mulle tundus, et on veel midagi, et mu tunnetus on suurem kui see ainult loogiline mõtlemine. Ja kui ma vabanesin teadusest, kui ma sain oma doktoritöö valmis tundub, et mul sai nagu energiavabaks. Ja mul hakkasid hommikul pildid tulemete tähendab pildid ja kui ma hakkasin mõtlema näiteks Merkuuri tütretütar on tõepoolest niimoodi pilt kujundite peal, ma kirjutasin nad piltide pealt maha ja muidugi sinna veel juurde kogemus. Aga mis puutub pikki Alverisse, siis mulle tundus, et teda hakati nagu unustama, esiteks temast tihti nagu mingisugune kipskuju iidol ja sellest hetkest ja see on alati väga ohtlik, kui hakatakse tegema kellestki iidolit, sest iidoliks tõstetakse tohutult kõrgele pjedestaalile ja siis ühel päeval juhtub, võta, unustatakse. Ja kui ma käisin Betti Alveri haual omapäi üksipäini ja siis ma märkasin seda, et see ei olnudki väga hoolitsetud, eriti siis, kui tema sõbratar Renaatid. Ma olin haiglas, tähendab, ta oli nagu unustatud juba. Isime märkasin ka seda, et näiteks, et kuigi on moodustatud Betti Alveri mälestusfond, mis peaks nagu leidma noortedepressantide seast uued inimesed näiteks 92. aastal esitudki inimestega, nii kindlasti niisugune nimi oli olemas noor, kes oleks väärinud Betti Alveri mälestusraha ja, ja see, mis nüüd juhtus Betti Alveri mälestuste kirjutamisega, mis juhtus ühiskonnas? See ausalt öeldes ma pean ütlema, kuigi ma tulin küllaltki suurte piitsahoopi, tegi sealt välja, aga mulle isiklikult meeldis, sest ta on selle inimesena taastunud ja mina tahtsingi tuua välja, milline oli Betti Alver. Inimene, ma ei ole kirjandusteadlane. Ma ei oska tema luulet lahti mõtestada, ma võtan kõike seda, mis sbekis hingega, aga ma tahtsin rääkida sellest, kuidas ma suhtlesin temaga kui inimesega. Mulle tundub, et nii palju, kui ma mäletasin, kuigi ma pean ütlema kaht kaks peatükki jääb, läheb kindlasti kirjandust muuseumi, seda ma ei avaldanud päris mis puudutas väga palju inimesi, aga aga ma usun, et elust ma tema elust. Ma sain siiski mõningaid lõike välja tuua. Ja ma lugesin suure üllatusega seda kohtumist puudutas Betti Alveri viimast suurt juubelit. Õieti seda juubelit, mida raamat käsitleb. Sest ma mäletan väga hästi seda juubelit, kuna ma olen siis kümnendas klassis ja Betti Alver oli see kirjanik, keda hiljuti käsitleda kirjandus olümpiaadidel üle terve Eesti. Osalesin sellel olümpiaadil ja Ma mäletan, et tuli kaks kirjanikku, Betti Alveri ja Mats traat ja iga inimene võis valida, kellest ta kirjutab kas Betti Alveri luulest või Mats Traadi luulest Mats Traadi proosast. Ja üllatav oli see, et et ma sain üllatusega teada, et Betti Alveri elab veel sest temasse suhtuti juba aastal 76 selliselt, nagu poleks teda ennast inimesena on üldse olemas. Nii et minu kirjandusõpetaja olnud ilmselt väga kursis kõigega, kes ei teadnudki, võib-olla eesti kirjanikest mõtleme nüüd tagantjärele eriti põhjalikult nende elu olulisi seiku, eriti. Ta vastas mulle õlaga ehitusega, kui ma seda küsisin, et et siin on küll sünnidaatum, aga tegemist on, on ju ometi sünnipäeva mitte sünniaastapäev, aga see oli ju aastal 76. Kas ta ise ka tajus seda seina enda ümber? Aeglaselt ja seetõttu võib-olla ta lõpetaski selle niisuguse kapsildumise ära. Sest sel ajal, kui mina sattusin tema juurde 75. aasta algul, siis oli terve see kapsel ümber, aga hiljem hakkas sinna tema juurde noori inimesi tulema. Ja mulle tundub, et ta ise ta ei oska, ta tahtis siiski nagu ma märgin, seda, ta tahtis siiski eluga kursis olla. Aga vaadake, kui inimene on üle 70 aasta vana, siis ta, see no omamoodi rahastamine, vähene liikumine, vähene informatsioon hakkab ju lõppude lõpuks toimima ja ta ise hakkas otsima noori, näiteks see, kuidas sattusid tema juurde ja noored näitlejad kus tihti lavastuses ta võttis. Enne ta 76. viiendal aastal ta seda ei teinud. Tähendab see etapp, et ta muutus nagu elusaks oli teile vaja, miks seda ma ei tea, seda ma ei oska teile öelda. Raamat ilmus ja, ja ta kadus üsna põhjalikult selle, see esimene tiraaži osa lettidelt. Millised olid need vastukajad nüüd siin samastavad asutus, kus teatakse, kes te ise olete, te olete ülikoolis selle ala õppejõud, et olete tõepoolest biokeemik ja teil on oma labor ja samal ajal, et tulete niimoodi kõrvalkirjandusse, kas kirjandus, kui nad olid ka veidi ärevil, sellepärast ma ei taha rääkida kirjandusringidest? Ma pettusin neist väga, aga ma räägiksin inimestest eriti biti kaasaegsetest. Olin väga palju telefonikõnesid neilt halli päistilt väärikatelt Eesti tartu vaimu inimestelt. Mul oli, mul läks süda soojaks, niisugust sõnuga tarvitati nagu lummav, et nad tundsid Betti Alveri intonatsiooni ära. See oli minule üllatus. Üllatus olid kirjad. Merkuuri tütre puhul ma sain kirju küll, aga ma olin siis võib-olla noor ja energiline, ma ei pööranud nagu nendel tähelepanu, aga praegustele kirjadele pöörasin tähelepanu, rohkem saatsid kirju noored mehed. Ja nende seas oli niisuguseid mehi, kes ütlesid, et ma pole varem võtnud. Tähendab, üks ütles, kui ma pole kunagi varem võtnud tähetundi kätte, ma läksin raamatukogusse, lugesin, ma ei teadnud, kes on bitjärv, ma lugesin esmakordselt Betti Alveri läbi. Nad saatsid selliseid kirju, et sa saatsid sõna snii, sellised sõnad olid siis nagu resonants. Mul tekkis resonants inimesega, see oli mulle täielik üllatus. Ma sain ka palju-palju kirju ja nii et vastukaja oli olemas ja positiivne. Ma ei räägi kirjandusringidest, seal on kindlasti mingid teised põrandaalused mingisuguseid noh, hoovused, mis, mis, ausalt öeldes mind ei huvita, mida te veel kirjutanud olete. Mõtlete praegu ilukirjandusse, mõtlete praegu seda pragmaatilist, taimeravimtaimede kirjandust, selle juurde ma arvasin, et me jõuame natuke hiljem. Mõtlen praegu just ilukirjanduse poolt ilukirjandust, olen ma kirjutanud esseid, suur, isegi ilukirjandust, esseed ja ma olen kirjutab praegu momendil kirjutama tõesti raamatut, aga ma ei taha teda ära sõnada. See on, ei ole ju keegi kirjutanud raamatut soome-ugri naisnõidadest. Ja, ja teadja naistest ja ma kirjutan praegu teadjanaist. Tunnistan puhtsüdamlikult üles. See on üks ilus nimetuse teadjanaine. Minu arvates on see väga lühikest aega alles käibel ja on olnud, eks ole, teadja teadmata sõnast teadma, see on tulnud sõnast t d teadma teadja teadjanaine on jah, ja see on ilusa kõlaga ja ilusa sisuga. Enne kui ma tegin oma natukene abitud sissejuhatust meie jutuajamisele, siis te tõstsite kulmu sel hetkel kõrgemale, kui ma ütlesin, et teid on peetud ka rahvaarstiks, kas te vaidlete sellele ise vastu ja sellepärast, et lõppude lõpuks ma olen olnud 30, peaaegu 30 aastat biokeemik ja kõik liigutused, mis arstina olen teinud ja peale selle sisehaiguste arst planeeritud. Ja käteliigutused, mis ma olen teinud ka taimeriigiga ka loodusravivõtetega on kõigil alus olemas, biokeemiast ja ka tähendab ühesõnaga meditsiin. Aga kui nüüd teie juurde tulevad patsiendid, ma ei tea, kas ta praktiseerita praegu arvatavasti mitte, aga kindlasti on olemas üks ringkond tuttavaid inimesi, kes ainult teid usaldavad oma tervise küsimustes küsivad. Mis sorti need ravimid, mida te soovitate, kas te soovitate neid samu, millest te kirjutate raamatuid või või olete te siiski rohkem ise usaldamas neid muid preparaate, mida praegu on juba võimalikust? Põhiliselt siiski olen niinimetatult nagu haigust ennetada, tuttav, ja, ja haiguse ravi või ära niigutan, tähendab, kui inimene haigestub, võtan sellest sellelt haiguse lainelt ära. Oi, seda mitte üksi ja preparaatidega, vaid ma tunnen seda koos patsiendiga. Ja patsient päästab mind, ta saated minu tähendab see, mis ma räägin talle, annan teile nõu ja ta mõistab mind just nimelt teatud intelligentsuse astet on vaja ja teatud hingeseisundit on vaja ja ma ütleksin, isegi praegu on muutunud inimeste ravimine kergemaks, sest inimesed on muutunud vabamaks, nad on muutunud avameelsemaks ja nad räägivad rohkem iseenesest ja ma saan sealt väga täpselt teada, kus on põhjus. Oleme üldse mitte bioloogiline, järjest rohkem ma näen, et järjest põhjus on rohkem psühhopsühholoogiline ja võib-olla ka ela elamisviisis elu elamishirmus. Ma saan nihutada inimesi sellelt lainelt ära, siis raviprotseduur on alanud. Siin pole midagi veel preparaatidega tegemist, teine on see, et ma tõstan selle inimese teistsugusel tasandil, ma panen ta midagi niisugust tegema, mis suurendab tema tahet. Tähendab, ma panen ta näiteks hommikul ennast karastama, ma tänan teda hingama, ma panen ennast keha üle hõõruma, ma panen teda talle, annan teile niisuguseid korraldused, mis suurendavad tema tahtejõudu, et ta ei oleks väga oma haiguse lainel, et aids induks sellesse nii väga inimeste eestlased kuidagi tahavad haigustest rääkida. Vaadake, kui lähete seltskonda küllaltki palju haigustest, eriti kui arst läheb sinna kas seal rahvuseid erinev või, ja näiteks soomlased ei taha üldse haigusest rääkida. Nad lõpetavad otsemaid jutu ära ja me võime ainult soomlasega rääkida haigustes kuskil nurga taga, vaikses toanurgas omaette kahekesi, mitte kunagi seltskonnas, aga ta, eestlaste vastupidi, tuuakse lagedale kõik üle laua näiteks. Ja, ja kui näiteks ja edasi juba siis läheb toit. Tähendab vaadake, mis me sööme. Järgmine etapp, ma reguleerin ka selle ära ja, ja siis siis tulevad juba ravimtaimed. Kas need patsiendid on ka sõnakuulelikud patsiendid selles mõttes, et ega oma söögisedelit vahetada ei ole just väga lihtne ülesanne enesest, mis sest, et sellest aru saad, kui hea ja kasulik see kõik on. Ma olen alati öelnud oma patsientidele reeglina tõesti on, ütleme niimoodi, kas ülikooli rahvas või oma lähedasemad inimesed siis ma lihtsalt ei suuda füüsiliselt. Ja ma olen esimene asi, mis ma ütlen, et ma olen väga laisk rääkima ja üldse räägi võtma ette, kas võtate, tuli võtta ja kunagi minu juurde on jõudnud kätte saanud siis tähendab, nad võtavad vot, võtavad väga tõsiselt mind ja siis nad teevad ka seda, mis vaja, kui teie efekt on ka alati olemas. Aga kui te olete juba ravimit on jõudnud, siis võite te võite te öelda, mida te neile soovitate, on need mõned tuntud ravimtaimed või olete te otsinud mingeid eksootilisi juuri ja neid ise kasvatanud? Ei, mina ei ole eksootikaarmastaja ja mina olen oma Eestimaa taimede austaja ja, ja põhiliselt ma tarvitan meie Eestimaa taimi, aga olenevalt sellest, mis patsiendil on ja reeglina esimene asi on ikkagi seesama taastada rahustav. Tähendab, inimene peab rahulikuks nagu tegema ja, ja, ja järgmine etapp ja, ja need asjad taanduvad südamele, maole ja nii edasi, tähendab, miks see taastav ravi tähendab rahustav ravim ja siis juba läheb konkreetselt juba selle ühe või teise elundiainevahetuse korrastamine. Kas te võiksite tuua näite, mida te, võib-olla kõige viimati olete kellelegi soovitanud? No näiteks ütleme, inimene tuleb minu juurde või ma räägin just niisugusest juhust, mis tegelikult võib-olla huvitav, tervet Eestimaad, mis on küllaltki klassikaline töö, hakkab nagu juba antakse märku koondamisest. Ja, ja töö on kasvanud omamoodi nagu üle pea ja inimene on närvis. Ta on närvis, ta ei maga enam öösiti. Ta hakkab higistama, seal tuleb hommikul tööle, tal on vastumeelsus tööle minna, aga ta siiski tuleb. Ja, ja siis hakkab, järgmine etapp on siis hakkab süda, südames on, jätab lööke vahele juba higistamine, närviline südameis, löögid vahel ja, ja siis tekibki küsimus, et mis, kuidas siis nüüd lahendada olukorda. Esimene asi on see, et lõppude lõpuks inimene 40 45 aastane, siis ei ole sellega ju ammendatud selle töökohaga ammendatud, tähendab, et astuda sellest samast seisundist kõrvale, mis tal on. Et mõte ei võta seda, et see nüüd ainukene pääsetee. Kuigi ta on seal töötanud võib-olla 15 20 aastat. Teine moment on see, et öösel higistab Ma sunnin inimeste öösel üles tõusma, ennast käterätiga üle pühkima ja paneme kuiva selga. Mina olen sellesama Ligeda särgiga seal ja mõtlen hirmuhigi otsa ees, ma pean hommikul tööle minnes on midagi muud, mõjutan ta juba sealt ära hommikul keskesindajal kindlasti teatud hingamisharjutusi teha. Ütle endale ka, mida ta siis juua võib ja ravimitest näiteks niisugusel juhul kõige paremini sobib viirpuu, ekstrakt. Kratt, õigus. Ja palun tal, et hommikul ja õhtul üks teelusika teiste tarvitaks seda. Viimane juht. Kas sa ise korjata ka taimi? Ja taimed on mul maakodu ja mulle nad tulevad minu juurde ja ma tahtsin neid sinna ka ja nad on mul olemas ja ma korjan ka ise ravimtaimi, aga mul on olemas oma meelistaimed seal, mis ma ei tea isegi, mida ma eriti korjani, aga mitte eriti laiali, sellepärast et algul ma olin väga usin, aga kõik nad jäävad ju tolmama. Jah, ja ma ei jõua kõiki ära anda ja ja, ja siis teatud valiku valikuliselt on mul need taimed korjatud. Nii et ikka vallalisi tuttavaid abistada saate ja saan küll. Te ütlesite enne niimoodi, et need taimed tulevad teie juurde minule metsas käies, selline kummaline ebausk, eriti kui ma käin seenel. Mul on ja seeneõnn tavaliselt, kui me käime mitmekesi, siis ma leian üsna erilisi ja toredaid seeni. Aga ma olen ise selline tunne, et ma saan neid ainult siis, kui ma võtan need kõige viletsamad ka üles, mida ma näen. Sest tavaliselt nii et kui, kui kummardad, siis näed ka natukene madalamalt kogu seda horisonti ja kui ma võtan selle väikese, võib-olla ka ussitanud pilviku üles, siis mul on tunne, et mets annab mulle omamoodi märku, et ma pean ka omalt poolt usin ja tubli olema, et vastasel juhul Mulle nagu ei tasuda selle eest. Kuidas teie suhtute üldse taimeriiki, mis tundega te metsas käite, kas te hõigute oma kaaslast kõva häälega üle metsa või olete te ka mingit sellist pressi metsas? Emai hõigu ja, ja päris vaikselt ma käin ja see, mis te praegu ütlesite, ussitanud pilvikud, võtate ja kui te võtate, laotati need eoslehed sel ussitanud pilvikud laiali, siis järgmisel aastal võite tulla ja ta on seal vastas seal juba mitmekordselt. Te teete selle ära, mida võib-olla tõesti kosmose või metsa ema ei jõua ära teha. Laipa panete laiali siis kuidas seda ussitanud, et laskeeosed laiali, eoslehed laiali ja siis ta on olemas. Inimesed tulevad meie juurde ja seda märkasin juba aastakümneid tagasi. On Käärikul spordiarst. 72. aastal valmistati ette Müncheni olümpiamängudeks Kümnevõistlejad, viievõistlejad olid seal. Ma olin nende arst ja ma teadsin, et sportlasi ei tohi mitte mittepreparaatidega mõjutada, nad ei saanud magada, nad öösel kollasid ukse taga, et ma saaksin, annaks neile midagi ja ma teadsin, et üks paremaid vahendid, muide harilik pune. Kas te usute mind või mitte. Kahe 72. aastal oli kogu Kääriku ümbrus harilikku punet täis ja, ja otsige sealt, hiljem te kunagi enam ei leia seda. Harilik pune oli Käärikul 72. aastal ja ma suurte pihkudega palusin, kümneb Avilovitel ja Litvinenko teil korjate teha omale teed ja see toimis. Te juba nimetasite seda, et olete olnud meie sportlastega koos ja ja olete olnud spordiarstina tegev ja sellest olete olnud ise Eesti meister odaviskes, nii et te olete olnud ka tipptasemel sportlane ise? Mulle tundub, et te olete väga kaua otsinud seda oma ja tundute, rahutu loomuga inimene olevat, niipalju kui ja te olete te ülikoolis käinud samuti kaks korda kehakultust suuri ja hiljem siis meedikuna. Ja kui siia juurde lisada teie teie otsingud kirjandusest, siis on päris loomulik, et ma küsin. Küsin võib-olla natuke ebamugavat küsimust, et kas te olete selle omanud nagu leidnud või või, või olete te veel ise praegu otsimas? Ma olen juba mitu aastat tagasi leidnud, leidnud oma. Kas sellest rääkida ka saab või ma kahtlen selles? Võib-olla see on tunnetatav, see tähendab, onu teod näitavad seda, et ma olen oma leidnud on, et isegi minu usinust näiteks ravimtaimede raamatute avaldamisel ja et ma olen oma tasakaalu leidnud, ma olen tõesti, ma olen praegu oma eluga rahul. Mida see tähendab iseenesest, kas see tähendab seda, et et maailm huvitab teid vähem? Ma mõtlesin, nii vastupidi, maailma huvitab nendega. Ma olen kursis kõike, mis puudutab meie poliitikkagi, mis meil kultuuri puudutab, vastupidi, mul on isegi rohkem nagu ruumi ja aega võimalusi tegelda ka nende asjadega. Ma ütleksin. Ta oli niimoodi, et mu hing on nagu rahulikum ja korrastatum. Ja see, kuidas ma suhtlen teistega, ma olen palju isegi võib-olla avatum kui varem. Ja see on minu rahulolu põhjus. Kas te mitte miski ei ärrita küll miksi järite, ma võin öelda kohe kasvõi poliitiliselt näiteks. No näiteks ütleme hiljuti oli siin sõnavõtt, meil välisministri koos ärevil väga inetu sõnavõtt, kus ta paiskas jälle meie peale suured süüdistused, täpselt samuti nagu Jeltsin ja näiteks mind ärritab see, et Eestimaal on 200000 tõsti venelast, kuulasin rohkem, ütleme, 200000 venelast. Mind ärritab see, et Eestimaal ei ole isegi ühte venelast, kes kirjutaks avaliku kirja konservile kes kirjutaks ühe avaliku kirja ÜRO-s, et meil on siin Eestimaal siiski hea elada. Praegu ärritab see Ühtegi kahtekümmend muulast, kes võiks avaliku kirja kirjutada. Kas teie ise käite vene kogukonnaga läbi kuidagiviisi ja ma olen elanud ju kaks, peaaegu 20 aastat üldse või Kohtla-Järvel? Ma saan venelastega väga hästi läbi, mul on väga häid venelastest sõpru. Tähendab, ma peaksin neile mõju avaldama või ütlema seda. Aga see on viimane, mis ma näiteks võin teile öelda, mis mind ärritada. Te olete nii jõuline naine, kas te ei ole mõelnud oma karjääri üle viia kuidagiviisi poliitikasse tee ei ole oma kandidaati minu arvates nii palju, kui ma olen jälginud, kuskile üles seadnud uued valimised on tulemas, mitte sinnapoolegi tehtud korduvalt ettepanekuid, meid on kutsutud väga paljudesse erakondadesse väga palju, palju oli kolme vähemalt, aga ma ei kavatse poliitikasse minna, hoidku jumal selle eest mind. Mis selle põhjuseks on? Ma saan aru, et, et teil jätkub ostoskust, te olete loogiline naine, argumenteerida normaalselt. Miks te võiksite näiteks otsustada linnavolikogus asju, mis meil pidevalt nuripidi lähevad? Ja kas te arvate, et see aitaks? Vaadake, mis on juhtunud, tuli näiteks inimesed, kes olid kultuuri vallast ja nad seadsid ennast Riigikogusse. Ja ma toon teile näite, et oli terve. On üks valdkond, see on nimelt, on teater, on teater, kus teatrijuhid ei seadnud ennast Riigikogusse. Kas te teate, kui tore see on? Kujutage ette niisuguse sotsiaalse närviga naine, nagu, nagu Merle Karus oleks istunud nugise paremal käel esimeses reas oleks istunud, mattis Priit Pedajas, Kaarin Raid, Jaan Tooming, mis oleks meie teatrist saanud, aga vaadake, kuidas praegugi teater on hakanud kerkima. Tähendab, koos seal iseseisvus, ei, vabadusega on tekkinud meil midagi uut. Tähendab meie kultuuris ja vaadake, millises seisundis on praegu meie kirjandus. Tähendab see esimene võimas põlvkond ja, ja see suured kirjanikud seadsid ennast riigikogus üles, hakkasid tegema päevapoliitikaga nemad, kes oleks pidanud tegelema igaviku probleemidega igaviku probleemidega, nemad, kes oma isiku nagu jõudu oleks pidanud kasutama just nimelt kultuuris. Aga mõte poliitikas ja vaadake, milline kiht on tõusnud meie kirjandus esile. Nagu ütles Tõnis Vint, ma tsiteerin teda, et kultuur on bet istumas. Ja hoidku jumal selle eest, et me, mina, kes ma olen tegelikult mõtlesin, et panen omal kohal. Ma teen oma tööd. Ma tahan seda teha hästi. Ja mitte poliitika, poliitika on minu arust meeste ja poliitikutes ja kusjuures, muide ma ütleksin siiski, et meie valitsus, praegu ma au ja kiitus, need noored mehed on ilusat tööd teinud. Siiski ma arvan, et kui teiesugune inimene läheks nüüd poliitikasse, siis mingil juhul ei kahtlustaks inimesed tõid ebakompetentsusest sest te olete korduvalt tõestanud, et te olete põhjalik inimene ja viite ennast asjaga kurssi. Kas väike provokatsioon, eks ole, natuke on. Ja, aga ma ütleksin niimoodi, aga miks meile käituda sõltumatu ekspert, mida ma olengi mõningatele mõnelgi ministril? Oletame, mängime mäng, oletame, et teil oleks võimalik valida praeguses valitsuses üks ministriportfell, aga te peate valima ühe ära. Mölise nendest te võtate? Kõige raskema sotsiaalministri, sest seal on tervishoid võib-olla kultuur, aga just nimelt sotsiaalaga. Minule tundub, et Marju Lauristin teeb oma tööd väga tõsiselt ja väga-väga õigesti, nii et jumal tänatud, et ta seal kuidagi Tartu tänavatel ringi siis nimetasite, siin ennistatud Merle Karusool on sotsiaalne närv olemas. Kui te kõnnite supilinnas või, või mõnes sellises natukene armetumas linnajaos, mida on siin linnas päris mitu või Karlovas või kuskil, siis mis teid selles kusjuures kõige enam häirib, kas te näete seda järsult peale tulevad vaesust või ei pea te seda olukorda vanainimeste hulgas nii traagiliseks nagu nagu vahel esitatakse ka ajakirjanduses? Pean seda väga traagiliseks, ma võin rääkida teile ühe loo, mis tegelikult mind erakordselt mulle toimis ja ja see on tänase päevani mul meeles. Te mäletate seda 92. aasta alguse poole aega, kui me olime väga vaesed, kõik muide meiega, minul ei olnud võimalust leiba osta, sest meil on kõik ühesugused selle. Ja, ja ma sattusin keskpäeval Tartu turule. Ja seal parajasti pandi. Oti kaks tugevad tursked valges kitlis meest asetasid kanderaamile niisugust kaheksakümneaastaste vana naist, kes mulle tundus, et oli õpetaja, koodetu, hallipäine, kõhetukene, pisikene, valge valgepäine naine, kes pandi kanderaamile minu selja taga oliks turutöötaja, ma olin vapustatud sellest hetkest. Ta ütles täna juba viies ja sel hetkel oli kell umbes 12, ma kaotasin nagu tõesti nagu enesevalitsuse, ma tulin sealt majast väliselt turuhoonest välja, ta pandi kirja autosse ja ma läksin sinna teeristile, kus on see punane roheline, kollane tuli, kust jalakäijad pile minema just möödusid, teate, need Besood, Mercedes, et kõik see üks võimalikult kui parem. Aga see on kõik selle vaese rahvatulu ju tähendab see tema oma aju. Ja tundubki, et see raha ümberpaigutamine Jeesuse tähendab, peab olema väga targad riigimehed, kes peaksid selle raha õigesse kohta ka nendel inimestel, kelle najal me praegu püsti seisame. Need olid ju need inimesed kellegile tänu kellele me üldse praegu oleme. Ja selle tõttu minu arust peaks isegi, me peaksime seda varandust siiski ümber paigutama. On olemas eesti rahva üldtulu. Ja see mõned. Sa oled niisugust, see ei ole põhjendus, et meil on 10 protsendi käes raha kui see peaks siiski nihkuma sinna, kus ta tegelikult tema koht on just nimelt need vanad vaesed pisikesed lapsed sinna peaks nihkuma. Kas te arvate, praegu on Eestis neid inimesi, kes nälgivad ja ma isegi ei tea seda, et on inimesi, kes isegi nälgivad mõtte suvel, mitte praegu. Talvel ma teadsin, et oli inimesi, kes nälgis. Te olete teinud karjääri, ükskõik mis te nüüd praegu selle peale ütlete, aga kõrvaltvaatajale jääb täiesti selge mulje. Ütelge, palun, kas seda karjääri tegemast on takistanud see, et te olete naisterahvas? Väga olen küll ütlema, et see on väga takistanud ja võib-olla see on ka põhjus, miks ma näiteks ei kavatse oma riigi streid lahti lüüa ja kõiki oma seda võimet näidata nüüd tõesti mitte meil väga avalikkuse ees. Tõepoolest maa oli 78. aastal sugulaste juures Inglismaal ja nemad lubasid mulle niisugust lõbu, et ma käisin parlamendihoones. See oli hetk 70968. aastal, kui Margaret täitsa tõusis. Ja see pilt oli mulle meeliülendav. Üks naine ütles ühe ja teise repliigi, muidugi, need olid vaimukad repliigid ja see mitmesaja mehine Thor avaldas oma mõninaga naeruga aplausiga tunnustust naisele millal jõuab Eesti parlament, jõuab Eesti riigikogu, milles jõuavad Eesti mehed niikaugele nad luba ütlevad, et see naine on meil kõige-kõige targem kuni 13-ks aastaks, kes viis tegelikult Inglismaamajanduse tohutust alla, allakäiguteest viis ta üles. Meil on, läheb aega ja Aino Kallas, kui ma ei eksi, on öelnud. Demokraatia ilmub Eestimaal siis, kui mehed hakkavad tunnistama naisi võimu juures ja täpselt samuti ma pean teile ütlema teaduses. Mulle ma tahtsingi just küsida selle seisukohta teadvuses, sest et Tartus elades teadlastega suheldi suheldes kui karm on see teadusmaailm tegelikult, kuidas, kuidas käib kõik konverentside ettevalmistamine, summade jagamine, see on üks päris selline küünarnukkidega trügimise paik, kõik need instituudid, mis on Teaduste Akadeemia raamas ja ja ülikool loomulikult samuti siin ei ole mingit vahet selles osas ja küllaltki küllaltki on täiesti õigus, aga see pole vast meie teema. Kelleks te lapsena tahtsite saada arstiks, arstiks, väiks, päris pisikesena olevat tahtnud nelja-viie aastaseni süstinud ja arstiks. Aga millest tuli see ümberlülitumine, töö praktiseerisite arstina ja ühel hetkel te tulite ülikooli ja olite nõus õpetama üliõpilasi? Miks te seda tegite? Arsti praksise katkestamine on üks, üks täiesti lõplik samm elus. Kõigepealt ma ei lõpetanud Praxise, vaid sellepärast, et see käis paralleelselt edasi õpetaja niisamaaegselt, ma töötasin suveti edasi talvel ka edasiarstina, madin jäi veel oma koht ja, ja, ja see kompenseeris selle ära. Ja näiteks konsulteerimine ka edaspidi, kui ma õpetasin näiteks ka arstiteaduskond on ju selles mõttes unikaalne koht, et et õpetamine ja teaduse tegemine keegi paralleelselt. Ja see teaduse tegemine on tihti ju seotud inimestega. Nii et siin see koos arsti õpetamine ja ravimine oli ju koos konsultatsioonid, kuna maarjamõisas töötasin, käisid koosõpetamisega selles, kas selleks ajaks olite ja nüüd on juba jõudnud või veel mitte. Ja ma olin jõudnud taimede nii ja need patsiendid, kes tegelikult oli näha, et nendele meeldisid nii pehmemad ravivõtted olid otsemaid valmis ja ma juba siis kasutasin neid ja inimesed inimestel väga, paljudel on mõjunud. Eriti ma vaatasin just infarktiosakonnas, kus jube sattusid sinna norme, nooremad mehed, 35 40 aastased mehed ja nad võtsid väga sellest kinni. Te nimetasite. Me näeme, et te kirjutate raamatut Eesti tead, ja naistest. Mis te ise arvate, kui palju on Eestis praegu selliseid inimesi, kellel on tõesti ravimeid teiste inimeste ravimiseks, te olete asja uurinud ja ja oskatega vaadata kõrvalt, seda natuke. Ma tahaksin kõigepealt öelda ühte inimesi, kes võiksid olla diagnoosi, et kelle tunnetus võimaldaks diagnooside ja tähendab ühte, millist haigust on rohkem? Ravijaid on kõige rohkem kolm. Kas te julgete neid inimesi praegu siin nimetada? Ma tean seda, sest siis algab üks tormijooks, mis te arvate? Ma tean, et kirjandusmuuseumis on hästi palju kogutud rahvaarstide kohta tegelikult materjale, kirjandusmuuseumikogud on üldse üks üks kohutavalt põnev asi, kus inimesed, inimene lihtsalt peaks oma elus võtma ühe aasta ja, ja tutvuma sellega tänutunne teda. Kas Eestis on olnud mõnda väga erakordsete võimetega rahvaarsti ja, ja neid on päris mitu olnud, ma vist isegi kirjutasin nüüd ühe artikli, kui ma ei eksi, siis Eesti looduses ilmub see väga kõrgelt. Hindasin eksinuid nõida Ermine Jürgensid, ta oli, ta ka suri, oli väga-väga tõsine mees, kus ta täits ja samuti oli meil ju pastor, mul ei tule meelde, nüüd see Läänemaa pastor, need on, need on väga-väga tugevate ravitsejad olnud ravitsejad. Kas nendest on jäänud kõik maha selle kohta, kuidas nad seda tegid? Ja, ja need märgid on olemas ja need on väga. Tähendab, olen neid uurinud, neid, neid ravivõtteid ja nad on tõepoolest täiesti unikaalsed, nad on suured, suured teadjad olnud, suured ravitsejad. Töö on puhtal kujul vaimne töö, praegu ma küll usun, et küllap liigutate ennast ka kuidagiviisi, aga aga tee seadsid meie jutuajamisele vahetult enne mikrofoni avamist või tingimuse ja ma lubasin, et Tartu vaimu kohta midagi, aga, aga küsimus, mis puudutab seda, kas Tartus on hetkel viljakas õhkkond või, või selline normaalne keskkond vaimse töö tegemiseks, see oli mul küll. Tartus on harukordselt hea võimalus töötada vaimselt. Sellepärast ma siin olengi, mul on korduvalt olnud isegi võtmeid jubedaskusid Tallinnasse minna ja ma ei saa Tartust ära minna, sest Tartul on harukordselt hea õhkkond. Teed teha vaimset tööd, hunniku, need varajased, vaiksed hommikutunnid. On midagi, mis võimaldab väga tõsiselt tegeleda just sellise tööga nagu, milleks Tartu ongi loodud. Ja, ja üks kaks kolm aastat tagasi võib-olla isegi rohkem. Ma tulin ükskord üle jalakäijate silla ja ma tundsin, et midagi on muutunud. Nii räämas Stalini õnnetu kundalini väikseke jääb, tundsin, ja siis ma kuulsin, et kuidas on toodud meili juba kunstnikud, noored kunstnikud hakkasid. Ma ülikoolis siis ma hakkasin märkama, kuidas meil toimuvad ajaloo muuseumis mitmes kohas muusikalised etteasted ja ma tundsin, et midagi on nihkuma siia pange tähele. Tõepoolest nihkamas. Tartu on praegu tõusuteel oma oma oma kultuuri vallas ja ta korrastab ennast. Te rääkisite ennem oma ravimitest ja sellest, mida te inimestele, mis laadi ravimeid soovitate ja eriti hea on, kui seda saab teha enne haigeks jäämist, kas te olete ise oma oma retseptid kõik järele proovinud? Aluttide niimodi näpuotsaga proovinud oma soovitatud ravimeid ka mõtleti, kas mina ise endal? Oh ei, mul ei ole vaja, sest ma olen terve. No näiteks ma ei saaks öelda, et ma peaksin neid ravimeid tarvitama, kuid ma olen proovinud inimestel ja ma olen saanud kogemuse, sinikogemus hakkab lähenema vist juba 30-le aastale. Ma 30 aastat olema üks, 67.-st aastast, seda ise ei ole vajanud midagi sellist, et te ütleksite nagu mõni teine inimene, kes meil tegeleb taimedega siin Eestis, et nad on jõudnud taimede nii läbi iseenda, väga ränga või raske haiguse? Ei, mul on näiteks minu raskem haigus, on ainult radika liit näiteks või, või teine võimalus ka südamega mul tegemist olnud ja neid ravimit ma olen tarvitanud. Tähendab, ja ma võin öelda kindlasti näiteks viirpuu ekstrakt on suurepärane südametegevuse korrastaja ja olen küll, aga ma mitte nii raskemaid asju mitte. Tähendab, ma mõtlen, krooniliste krooniliste haiguste all, maile kannatanud, aga mul on väga palju patsiente, on näiteks liigesepõletikud reuma närvivalud, kus on tegelikult tõepoolest on ravimeid, taimi vaja ja, ja siis on aidanud ka. Olete ravinud ka lapsi? Lapsed on kõige pehmem ja kõige paindlikum, olen ravinud ka lapsi minust, õigemini laste emasid. Ja sellepärast, et laste emad on, võtavad väga hästi vastu ja, ja see, kui hästi allub laps ravile, seal midagi unikaalsed, sest tal on ju kõik kohanemismehhanismid on jälle alles alguses ja ta väga pehmelt laste jaoks minu arustele raskeid ravimeid ei tohiks üldse preparaati tarvitada. Just nimelt pehmelt ja, ja anda aega lapsele anda aega, et ta saaks ühe või teise ennast nagu kasutada näiteks minu arust üks võikamaid võtteid on lastel, kui lapsel tõuseb palavik, otsese maitse alla suruda. See tähendab ju seda, et nii lase tema oma immuunsüsteemil üldse tekkida. See tähendab seda, et kui temal immuunsüsteem lapsel ei teki, see tähendab seda potentsiaalne vähihaige, tal ei ole ju oma valgu ja immuunsüsteemi olemas. Me peame väga ettevaatlikud olema, nii et ka lapsi on olnud. Olete te loomult selline üksildane inimene, kes oma põhilise aja veedab ihuüksi ja võib-olla isegi ilma raadiota ja ja ilma ajalehtedeta, või vajate te edasi elamiseks kindlalt ringi inimesi, kelle te olete ise valinud väga range niimoodi selektsiooni alusel? Seda ma ütlen teile küll, erak ma ei ole. Ja ilma raadiot tema ka ei saa elada. Mul on pisikene lasteraadio, Ren, kes meil maal on kogu aeg igal pool kaasas. Täpselt samuti pisikene televiisorikeks ja kui tulen siia Tartusse, mul ajalehtede hunnik väga kapitaalne, millega ma siis näiteks suvel maale tagasi lähen ja samuti on mul tõepoolest, see on küll õigete inimeste ring, on mul kindel. Mul on niinimetatud äraproovitud sõbrad. Mina olen neile ka sõber ja, ja see, see ring on täiesti kindel. Aga erak mõjule. Kui nüüd püüda seda inimeste ringi, kellega te olete ennast ümbritsenud, Me kõik ümbritsen ennast kellegi muidugi iseloomustada paari sõnaga, millised need sõnad oleksid. Nad on sama, tunnevad samade asjade vastu huvi. Mina. Me oleme ühes huvi, tähendab näiteks vaatamegi ühes suunas. Kes on see poliitik Eestis, kellele kuulub teie austus ja lugupidamine? Mart Laar. Ja see noormees on ära läbi teinud nii sisemiselt kui ka väliselt söönud, lausa unikaalne. Ta on ju tohutult muutunud ja mulle meeldib, kui inimesed muutuvad, on arenemises. Mart Laar on arenemises. Ja paluksin veel raadiokuulaja heaks selle kuulaja heaks, kes ma tean, et meie saadet kuulavad. Kui te nüüd soovitaksite midagi vihmase ilma ja depressiooni vastu, siis mis see oleks? Oi, see on väga raske küsimus, sest ilmselt olen ma ise rõõmsameelne. Mul on vaja, siis ma võtan muusika. Mulle meeldib väga tundlik muusika. Teate, kui on tegemist naisterahvaga ja ta on depressioonis, siis me kõik üks paremaid asju on pista pea puhtaks või pistab pesu mõte teha üks väike ilus söök, midagi niisugust, mis maitseb, muidu on maitsnud midagi, nihutada ennast depressioonist ära. Uskuge mind, kui pea on puhas, siis on teine tunne. Aga kui tuba puhas ja kaks teed ka juua ka, miks mitte ka teed juua tähendab sihiku peabaas, siis võib ka üks väike teeõhtu teha või oma kaasaga. Oskate te seda teesorti soovitada väga hästi, näiteks väga hästi sobib melis, väga hästi sobib piparmünt väga hästi nõmm-liivatee, midagi unikaalset, muud ei ole siis kasvõi vaarika varis. Must sõstar või midagi taolist. Mida te ise teete kui vihma, Araabia meelumust, mina joon kohvi.