Tere, hea heliga ja kuulaja. Tänasest 25. mai Saadet toimetab Kersti Inno saate teemad Igor karsniki kriitika kahele kontserdile Eesti-Soome sümfooniaorkestri aja lõppkontserdile Anu Tali juhatusel ning Mahleri kolmanda sümfoonia ettekandele Paavo Järvi juhatusel. Rahvusooperi Estonia hooajast nii heas kui halvas, räägib teatri direktor Paul Himma. Koolilaste huvi ooperiteatri vastu üha kasvab, tõdeb juba neljandat aastat toimunud teatrimaagia sarja põhjal teatri pealavastaja Neeme kuningas. Tublimatele projektis. Osalenutele jagati üleeile Estonias häälepaela ordeni. Salvestatakse videofilmile Eesti filharmoonia kammerkoori ja Tõnu Kaljuste kontsert Tormise ringprojekt valmib koostöös Eesti televisiooni Saksa telekanaliga arte ja Rainer Mooritsa kompaniiga Inglismaalt. Režissöör nagu eelmistegi filmiprojektide puhul on Arno kroonval Soomest. Projektist räägib lähemalt selle eestipoolne koordinaator, Eesti televisiooni süvamuusikaosakonna juhataja Heidi Pruuli. Mittetulundusühingu Tobiase seltsi eestvõttel toimuvad Hiiumaal tuleval nädalal Tobiase päevad. Telefoniintervjuust Käina kultuurijuhi. Anneli Klausiga. Narvas on tuleval reedel. Viies kuningas Arturi Kaala projektijuhti, Mart Miku küsitles Tiina kuningas. Hedvig läti helilõigust leiame vihjeid suvisele muusikaelule Tartus. Priit Kuusk vahendab muusikauudiseid laiast maailmast. Täna tuleb juttu kahest orkestrist, kahest dirigendist ning seega ah kahest kontserdist. Nädal tagasi sai Paavo Järvi juhatusel kuulata Mahleri kolmandat sümfooniat, esitajaks ERSO, tütarlastekoor Ellerhein ja Tallinna poistekoor. Samuti metsosopran Manuela press Saksamaalt, kes on kahtlemata huvitava häälematerjaliga laulja. Kuueosaline kolmas sümfoonia on Mahleri monumentaal semaid teoseid. Selle ilma vaheajata. Ettekanne kestis ligi kaks tundi. Kui nüüd lühidalt vaid paari sõnaga seda kontserti iseloomustada, siis oli esituse peamisteks märksõnadeks äärmine mõttetihedus ja dramaturg, terviklikkus. Kui pikemalt rääkida, siis vaatame seda ettekannet mõistagi osade kaupa. Kõige ulatuslikum ning samas ka kõige mitmeplaanilise on sümfoonia esimene osa. Järvi võttis alguses küllaltki väljapeetud tempo, et ühelt poolt toonitada dramaatilist karakterit ning teisalt anda piisavalt kõla ruuni ka vaskpillide ansamblit mitmesuguste tempo lahendustega, kord aeglustuste lõpupoole aga Randodega oskas dirigent tervet osa sisemise pingestada ning seda siis poole tunni jooksul ainsagi Amov sõnulita. Suur kontrast kujunes aga teises osas, mis hakkas kohe kõlama elegantselt tantsuliselt ja nii-öelda pilvitu ning muret too emotsionaalse toonusega. Siin oli hästi tasakaalustatud keelpillide ja puhkpillide fraseerimine. Viiulite meloodiajoonist täiendasid flöödi lühikesed repliigid nagu loodushääled mis läks väga hästi Mahleri programmiga. Helilooja nimelt pani teisele osale alapealkirja mida jutustavad mulle lilled aasal. Nii nad siis jutustasid nüüd küll juba kuulajaile. Sümfoonia 405. osa kõlasid vokaalsolisti ja kooriga, neljandas võttis järvi lausa meditatiivset aeglase tempo, mis huvitav, külm ei mõjunud sugugi inertsed või lõdvalt, vastupidi. Õhus oli kogu aeg tunda nagu mingit elektrit ning muusika sisemist pinget samavõrd kui orkestri mängus nii-öelda sisemist distsipliini. Ning see, et kahe metsasarve koosmäng polnud siin alati just täpselt sünkroonis, isegi ei üllatanud raske partii kõrges registris ja veel nii aeglases tempos ka need mõned väikesed ebatäpsused üldpilti õnneks ei rikkunud. Sümfoonia finaalist sai aga kogu suurteose filosoofiline üldistus järvi dramatiseeriks selles suureks Steetikuks ning eetiliselt avaraks. Tõtt-öelda ka viimase piirini. Sest sealt edasi oleks üldine, vaatas ilmselt juba liiga Diatraalseks muutunud. Kokkuvõttes võib siis öelda, et Paavo Järvi kui dirigenti iseloomustab suurvormide puhul muusika dramatiseerimise oskus, mis tähendab, Ta kujundab esitusliku tervikut, režissööri, lavastaja vaistu ning arhitekti proportsioonitunnetusega. Kolmapäeva lõpetas aga Eesti-Soome sümfooniaorkester Anu Tali dirigeerimisel oma sarja muusika Grande kontserdiga Rosso kavas nagu sõnana krossoga eeldas sümfoonilised suurvormid, sedapuhku siis Richard Straussi Tšaikovskit. Etteruttavalt öeldes tundus just see muusika õhtu olevat eesti soome siin fonikutel ning Anu Tali küll selle hooaja parim esinemine. Kontserdi esimeses pooles kõlas RIHA Straussi sümfooniline poeem kangelase elu. Teos jaguneb teadupärast kuude ossa, millest igaühel on oma alapealkiri ning Anu Tali kujundas igale osalejale oma veenva karakteri. Juba esimene episood hakkas kõlama baskide säras piduliku paatosega. Dirigent tegi selle lõpus artistliku generaalpausi et juhtida muusika järgmisse faasi. Angelase vastased kus need vastaseid puupillide sarkastilisest repliikidest tiivustatuna kujundasid üsna värvika ansambli ning kolmas osa kangelase kaasa põhineb soleeriva viiuli kapritcherlikul meloodiakujundusel ning Moskva viiuldaja Sergei Kirschenko mängis oma soolopartiid igatahes samavõrd virtuaalselt kui nõtkelt ja tundlikult. Järgnev episood kangelase lahinguväli mõjus oma puhangulise dünaamikas aga väga romantiliselt. Siit kasvas natuke hiljem vaskpillide heroilises kõlas välja veel mosaiik Noza kangelase rahuteod, kus erinevat temaatilist materjali Straussi kokku pandud kirevalt ning palju. Tali kujundas selle siiski ühest, et nii-öelda terviklikust hingusest antuks ning pasteraalsetes intonatsioonide lõpufaas kangastus kuulajatete avaralt eetilises plaanis. Tali võttis siin ka üsna väljapeetud tempo mis võimaldas reljeefselt välja joonistada nii metsasarve kui viiuli unistavate sooladega. Kontserdi teises pooles kõlas Tšaikovski kuues sümfoonia, esituslikud olid siin kõige veenvamad esimene ja kolmas osa. Sealjuures esimese osa tõlgenduse märksõnaks kujunes eeskätt selgete vormi piiridega rõhutamine ehk teiste sõnadega öeldes mõjuvad trastid lüürise kõrval partii jõuliselt dramaatilise töötluse ning romantilise repriisi vahel. Kolmandast osast saia Gamburgesknes Kertso. Puupillide rütmi erksad ning täpselt ansamblid mõjusid siin igatahes väga eredalt. Ning finaali traagiline pateetika kujunes välja pikkamisi. Siin võis kuulda Neid tungivaid tõuse ning artistlike pausidega tagasi tõmbeid. Ühesõnaga tali varieeris finaalis nii huvitavalt dünaamikat, et lõppu muusikaliselt leiame olud ei mõjunud siin sugugi mitte noh, mõnes ettekandes on stereotüübid kujunenud, et melanhoolselt tali puhul kujunes need pigem isegi Ekspressiivseks. Anu Tali empaatia vene muusikaklassika tõlgendamisel on isiklikud mulle juba varem silma torganud. Ning seekordne Tšaikovski kuuenda interpretatsioon vaid kinnitas seda. See oli Igor Karsnek Ei kontserdi peegeldus. Lisan siia juurde, et Anu Tali proovib tuleval hooajal kätt ooperidirigendina Vanemuise teatris proovitööks Lortsinki ooper, salakütt, mis esietendub juba septembri alul. Helga ja ka rahvusooperis Estonia hakkab hooaeg lõppema. Kuidas te iseloomustaksite seda hooaega Rahvusooperi Estonia peadirektor Paul Himma? Üks hooaeg hakkab läbi saama. Kui me vaatame nüüd etenduste arvu külastatavuse jaga uuslavastuste poolest, siis võib seda lugeda täiesti õnnestunud hooajaks sest me ei saa nuriseda, et meid ei vaadata meie vastu ei oleks huvi. Meie uuslavastused on leidnud positiivset vastamist nii meie pressis kui ka viimase viimase kahe balleti uuslavastuse puhul, eriti kopeedia puhul ka rahvusvahelises pressis, tunnustavalt ja selles mõttes on on Estonlased teinud head tööd. Kuid teiselt poolt on ka raske märgata, et kõik need sotsiaalsed pinged, mida me märkame nii väga mitmeski eluvaldkonnas Eestis viimasel ajal ei ole jätnud ka puutumata Estonia teatrit meie rahvusooperit. Tõepoolest väga palju probleeme, mis puudutavad inimeste toimetulekut nende igapäevase eluga ja oma tööülesannetega on tasapisi kuhjunud ja on viinud sellise kriisini, mis praegu võib öelda, teatris on ja, ja alles astus poolte kokkuleppel nii-öelda rahvusooperi praegusest tegevusest välja, kuigi ta ta hetkel veel on olemas, aga põhimõtteliselt suuremate plaanide tuleku Plalideemsed loominguline juht Paul Mägi. Ja, ja tulevik on selles mõttes antud hetkel üsna ebamäärane, sest nüüd peab järgnema terve rida toiminguid. Et Nendel, Eston lastel ja mitte ainult Estonlastel, vaid ka Estoniast pöidlahoidjatel oleks võimalikult ruttu ka selge pilt, mis saab edasi see võimalikult ruttu, see ei tähenda seda, et nüüd peab kibekiiresti ja ühe päeva jooksul otsima uue juhi või uued juhid siia majja vaid see tähendab seda, peab olema selge, milline on see menetlus, kuidas neid otsitakse, kuidas see kõik sünnib kuidas, kuidas nad kollektiiviga tutvuvad. Ja teiselt poolt ma siiski julgeksin ka panna siin osadele Estoonlastelega südamele seda. Šeik, kuidas need läbirääkimised ei kulge, järgmine hooaeg nõuab sellist teatavat sellist vaherahu kokkulepet ja, ja sellistest aja mahavõtmist ja natuke istumist, et mis siis nüüd on juhtunud ja kuidas me, kuidas me edasi saame, sest paraku ajalooline kogemus näitab seda, et teatril on väga raske, kuid peaaegu võimatu välja tulla loomingulisest kriisist, ühe hooajaga või ühe aastaga. Ja, ja see on väga tõsine ülesanne nii praegusele nõukogule ja ka tegevjuhtkonnale ükskõik mis otsuseid tehakse, peavad siiski lähtuma sellest peaaegu sajaaastasest traditsioonist, mis siin majas on ja et see ei tohi olla meie muusikakultuurile ja kunstile kahjulik. Otsus. Milline on see institutsioon, kes teeb neid ülitähtsaid otsuseid, mis saab edasi? No nii nagu rahvusooperiseaduses on sätestatud, juhib rahvusooperit rahvusooperi nõukogu kes valib välja nii loomuse, juhi kui peadirektori ja need omakorda komplekteerivad meeskonna, nii et antud hetkel tegeleb selle probleemiga rahvusooperi nõukogu. Kas on mingeid kandidaate ja kas loominguline juht peab olema peadirigent või? Loominguline juht veel eraldi. Eelkõige ta peab olema selline inimene, kes soovib siin teatris töötada, kellel on oma visioon, mis peaks lähiaegadel sündima ja kellel on ka piisavalt karismaatilisust, et koondada ümber need inimesed, kes seda ellu viiksid. Praegusel hetkel nõukogu tegeleb sellega, et järgmiseks nõukogu istungiks tuleb teha juriidiline ekspertiis, milline peab olemas menetlused, kuidas nüüd edasi toimida. See on praeguse faas, millega tegeletakse. No see on üsna kahetsusväärne, et kunstivälised asjaolud muutuvad domineerivaks ja määravaks kultuuri ja kunstielus. Aga sellele vaatamata etendused toimuvad. Jah, tõepoolest etendused toimuvad ja, ja ehk tähelepanelik vaataja kuulaja võib-olla märkab neid pingeid, mis siin majas on, aga pausi tugevuse järgi otsustades võib öelda ka, et mõnel etendusel läheb ka nii hästi, et seda ei märka mitte keegi ja see näitab minu arvates toonlaste professionaalsust. Aga ma siiski ma siiski usun, terve mõistuse võitu ja, ja et on võimalik siiski leida häid otsuseid, aga neid ei ole võimalik leida üle. Üleeile jagati Estonias häälepaela ordeneid tublimatele teatrimaagia projektis osalenutele kuuendate klasside õpilastele mõeldud teatrimaagia esimeses osas teater tuleb kooli, tutvustas projekti läbiviija Tõnu Tamm. Teatrisaladusi koolides. Teises osas kool tuleb teatrisse, näidati õpilastele teatri köögipoolt. Sarja kolmas osa Mägi ühe ooperietenduse külastamist ja neljandas osas noored kriitikud kirjutasid noored teatrihuvilised oma mõtetest seoses läbi kooli ja teatrihooaja toimunut teatrimaagia projektiga. Teatrimaagia projekt toimus sedapuhku juba neljandat korda. Neeme kuningas, kuidas tundub, kas koolilaste hulgas ooperihuvilisi jätkub? No mulle tundub küll, et on, ooperihuvilisi on koolilaste hulgas päris palju ja isegi kahju on nagu sellest, et, et kõik need, kes oleksid potentsiaalsed huvilised, nad ei saa osa võtta sellest meie projektist, kuna on tõepoolest limiteeritud see osavõtjad, arv ja see on noh, eelkõige siiski seotud sellega, et, et see projekti teine teine sammas siis teine osa kus lapsed uudistavad ooperiteatrit nagu seestpoolt, et noh, teatri enda töö ja töörütm ja ka eetika seab siia omad piirid. Selle projekti üks selline minu jaoks isiklikult ka selline nagu liigutavam osa on nagu selles, kui ma loen neid, tean teid ja muljeid arusaamisi just nende laste sulest, kelle jaoks oli see ooperiskäimise ja nägemise kogemus esmakordne. Ja kui ma loen sealt välja ja ka seda, mis tõepoolest on saanud suhteliselt sellise võimsa ja, ja huvitava ela ammuse, mida nad tingimata tahavad korrata tulevikus, siis noh, ma arvan, et see on võib-olla kõige ilusam ja kõige-kõige nagu parem garantii nagu sellele, et tulevikus nende laste osas, kes selles projektis on osalenud, noh võib-olla me näeme ka tulevasi kunsti ja muusikateatri inimesi võib-olla, kuid kindlasti ei ole nad ükskõiksed selle vastu, et käia teatris ja sealhulgas ka ooperis. Noorte kriitikute osa on nii-öelda teatrimaagia neljas sammas aga öelge, kas lapsed suutsite sel aastal millegagi ka üllatada oma kirjutistes? Jah, et igal aastal on selliseid huvitavaid üllatusi, sel aastal oli neid ka päris mitu. Esimene üllatus oli võib-olla see, et, et olid neli kooli, kes ütleme seda kümmet häälepaela ordenit siis omavahel jagasid, olid Ardu ja Aruküla põhikoolide, inglise kolledži ja Tallinna Saksa gümnaasium ja kusjuures Tallinna Saksa gümnaasiumis läks nendest viis auhinda, nii et üks kool nagu ületas vähemalt siis kvantiteedi kõiki teisi koole. Ja teine ehk oli nagu see, et et huvitaval kombel on ikkagi lapsed niivõrd leidlikud, et ühel aastal oli meil uue Estonia projekte esitatud siis eelmisel aastal oli ka üks selline kompositsioon ka sel aastal. Selline muusikaline kompositsioon ei puudunud Nendelt töödelt, nad on disaininud kostüümi 10 ja seekord olid siis lapsed hakkama saanud sellega, et nad olid üheskoos pannud kokku ühe sellise lavakujunduse maketi nende nägemus siis Carlorfi ooperitark, naine kujundusest ja see oli juba selle poolest igati tähelepanu väärne ja sellist äramärkimist ja tunnustamist vääriv, et lapsed olid selle üle mõelnud, olid vaeva näinud ja, ja, ja selle siia Tallinnasse tervelt ja kaunilt kohale toimetanud, nii et et noh, need on, ütleme, muljed või ütleme, läbilõige sellest. Tänavusest saagist. Seda on tore kuulda, aitäh ja soovin edu ooperipubliku kasvatamisel. Ühtlasi tuletan meelde, et Rahvusooperis Estonia kestab veel ooperi- ja balletifestival primadonna. Täna keskpäeval etendub Orphy ooper tark naine ja õhtul kell kuus Richard Straussi Salome. Homme kell 12 see treeni ballett Anna Karenina ning festival lõpeb homme õhtul Bizet ooperiga Carmen. Eile õhtupoolikul sai Tallinnas Katariina kirikus näha kuulda Tõnu Kaljuste ja Eesti filharmoonia kammerkoori esituses taaskava Veljo Tormise kooriloomingu paremikust tund tormisega, mis nüüd saanud nimetuseks Tormise ring seoses selle videosalvestusega tuleval nädalal. Mäletatavasti salvestati 1999. aastal Arvo Pärdi teede jõu, mis on nüüdseks linastunud paljudes telekanalites üle maailma ja väga positiivset vastukaja leidnud. Nüüd on Veljo Tormise muusikamaailma telekanalitesse jõudmas. Tõnu Kaljuste on koostanud Tormise muusikast mitmeid kavu, ent see on tõesti üks huvid, odavamaid ja mõjuvamaid kokku pandud erakordse dramaturgiliselt, aga ka poliitilis strateegilise vaistuga lauljad ringis istumas dirigent ise šamaanitrummi löömas. Kava sisaldab katkendeid liivi, vepsa, karjala isuri, eesti ja ingeri rahvalaululoomingust inspireeritud klitest. Tervikteostena kõlavad Raua needmine ja pixel itaania. Mitu aastat küpsenud ja mitmel pool ette kantud kava. Uutest joontest pidas Tõnu Kaljuste vajalikuks rääkida et on kutsunud kavas osalema kaks külalissolisti. Sellega soovib ta toonitada, et meie hulgas on uued rahvalaulu vaimu edasikandjad. Nii julgist Alte kui Kadri Hunt on laulikud, kes on pannud end kuulama rahvalaule vabalt käsitledes ja nende olemust sügavalt tabades. Paradoksaalsel moel eemaldatakse sellega küll mõnikord tormiseid kirjutatust, aga samas lähenetakse tõelisele rahvalaulule. Teame juht Veljo Tormise tuntud lauset mitte mina ei kasuta rahvalaulu, vaid rahvalaul kasutab mind. Nõnda võib seda videoprojekti pidada mitmes mõttes ringide ringiks. Eestipoolne projektijuht on Eesti televisiooni süvamuusikaosakonna juhataja Heidi Pruuli. Mõtted Tormise videofilmist liikusid juba paralleelselt Pärdi filmisalvestusega. Ent millal soov reaalseks plaaniks? Ehk see sündis spontaanselt siis, kui Kaljuste oli kannid vastu võtnud plaadi auhinda ja teda seal õnnitleda, sest kõik need tootjad olid seal koos. Oli kohe ettepanek, et mida järgmiseks teha. Ja jutuks oligi kohe tormis. Aga peale seda möödunud kaks aastat ja, ja kõik, see aeg on seda ideed hoiduda elus. Aga kuna on tegemist mitme tootjaga ehk mitme osapoolega, siis on olnud üsna raske saada neid vaatamata ühisele suurele huvile korraga sellele lainele, et nüüd just praegu teeme seda. Et meil on olnud siin juba kord päris kõrgendatud valmisolek ja kõik korraldatud ja oodatud ja siis selgus, et asi tuleb edasi lükata. Aga nüüd, sellel kevadel, siis siiski toimub. Projekti tellija ja rahastaja on nagu eelmiselgi puhul Rainer Mooritsa kompanii Inglismaalt. Ja no need suhted on tegelikult natuke veel mitmekihilise mõtet. Üks projektide viljadest on arte ehk CD-kaarte pool ja rännet Mooritsa firma Rainer Moorits Assoušeets. Production on nagu tootja ega projekti levitaja. Nii et see on nende lähedasse projektis Ortes eetrisse. Hiljem pakutakse teda siis teistele Euroopa riikidele ja muidugi läheb ta otsejoones eetrisse ka Eesti Televisioonis. Et meie oleme siis nagu ühed, kas tootjad mitte küll majanduslikult väga võimukad või väga suured, aga ütleme, kogu selline korralduslik töö on meie õlgadel. Kes on veel hõivatud selle projektiga. Meil on päris mitmeid osapooli kõigepealt salvestusbuss on tellitud rootsist eksama võstmis, praegu Eurovisiooni abistab siis režissöör on soomestavad kroon val. Osa meeskonnast on ele Inglismaalt, aga põhirõhk on Eesti televisiooni salvestusmeeskonna õlgadel. Ehk valgusmeister on Peep Laansalu, helirežissöör on meie kogemustega Maido maadik. Operaatorite tiim on Eesti televisiooni oma kõik. Nii et suured kohustused on meie õlgadel. Kui pikalt see praktiline ettevalmistumine on nüüd käinud, salvestamine ja filmimine algab tuleval nädalal. Seekord peab ütlema, et kõik toimub kuidagi väga äkki, kuigi me olime kaua läbi rääkinud ja mõtteid vahetanud ja kirja saatnud, üksteisele sai hoo sisse projekt alles kolm nädalat tagasi mis on pretsedenditu, sest sellise mõõduka projekti ei tehta niimoodi, et äkki tuleb mõte, et nüüd ja eks natukene ülepeakaela see konn ehk väga-väga kiiresti on vaja olnud kõik asjad korda saada. Ja noh, teatavasti sellise suure produktsiooni puhul on väga palju praktilisi küsimusi vaja lahendada. Ehk meie tore võte, Katariina kirik on tegelikult väga problem, vaat selline koht, sest ta asub vanalinnas väga kitsalt halvasti kättesaadavamaks. Samas see, et, et kogu see tehnikazeni juurde pääseks, et seal oleks valvatud pargitud. Selleks on palju vaeva vaja näha. Aga mõnes mõttes on see hea, et see ettevalmistus on niisugune intensiivne, see mobiliseerib nagu kõik jõud endast maksimumi andma, millal on lootust seda filmi näha? Ja ma väga loodan, et me saame selle filmi eetrisse aasta lõpuks, ta peaks valmima oktoobrikuus. Siseliga osapool saab oma koopia ja adopteerimis selle vastavalt oma eetrivajadustele vastavasse formaati. Aga ma loodan küll, et me jõuludeks saamisel eetrisse Tuleval nädalal on Hiiumaal taas Rudolf Tobiase päevad. Võtsin telefonikõne Hiiumaale ja sain kontakti Käina kultuurijuhi Anneli Klausiga. Teie olete ühtlasi Tobiase seltsi liige ja korraldate neid päevi sel aastal juba kümnendat korda. Öelge, kas on teil mingid traditsioonid välja kujunenud seoses nende päevadega? Ja muidugi selle 10 aasta jooksul ikka traditsioone juba tekib. Esimene idee Tobiase sünnipäeva tähistamiseks oli meil selline korraldada, ütleme noorte klaveriõpilaste võistlusel ja nii on meil siis nüüd käinudki vaheldumisi, et ühel aastal noorte klaveriõpilaste võistlus ja teisel aastal muusikafestival. Ja tänavusel aastal on muusikafestivali kord. Ja mida te pakute sellel muusikafestivalil? Meie eesmärk on alati, kui me mai lõpus neid muusikapäevi korraldame, meie eesmärk on põhiliselt tutvustada eesti muusikat ja muidugi ka Tobiase muusikat. Ja sellel aastal on meil huvitavad ja head esinejad. Avakontserdil laulab Kärdlas Hiiumaa muuseumi pikas majas Mati Palm ja tema õpilased muusikaakadeemiast. Kavas ongi ka Rudolf Tobias, Mart Saar, Artur Kapp ja Gustav Ernesaks. Ja see esimene üritus toimub siis täpselt Rudolf Tobiase sünnipäeval, see on 29. mail ja 29. mail on meil ka traditsiooniliselt alati Rudolf Tobiase majamuuseum avatud külastajatele tasuta. Siis teisel päeval, 30. mail toimub kontsert Kärdla kirikus. Ja seal esinevad Tiit Kiik ja ansambel kant, toorest seal moorum ja esitamisele tuleb enne Kivinurme missa e-moll ja Vox Clamantis. Ja samuti Toomas Rannu vana testamendi laulud. Ja muidugi esitatakse ka Rudolf Tobias. Ja 31. mail on meil kogunisti kaks kontserti. Suuremõisa lossis kell seitse õhtul esineb suurepärane Rudolf Tobiase uurija ja esitaja Vardo Rumessen. Ja tema kavas on Mart Saar, Eduard Tubin, Sergei Rahmaninovi. Ja kell üheksa õhtul. Me lõpetame, Need, kümnendad Rudolf Tobiase päevad väga põneva kontserdiga, kus esineb Tallinna saksofonikvartett. Ja meil on väga hea meel, et me saame seal esmaettekandes kuulata Aaro Bertmanni teost Ritor Nell ja see on spetsiaalselt kirjutatud saksofonikvartetile ja seda ei ole varem avalikult esitatud, niisugune on siis meie selleaastane kava. See kõlab üsna paljutõotavalt ja väga huvitavalt. Kuidas on teil publikuga tavaliselt olnud Tobiase päevadel? No kuna ta on nüüd jah, selline väga ranged klassikalise muusikaüritus, siis muidugi sadade kaupa meil inimesi ei ole ja saalid ongi meil ka teadlikult valitud. Suhteliselt väikesed, nii, nii Hiiumaa muuseumi saal kui, kui suuremõisa lossi saal ei mahuta üle 50 inimese. Aga et 50 inimest kindlasti tulevad ja kirikukontserdid on meil üldiselt väga populaarsed ja, ja sinna tulevad ka inimesed, kes, kes muidu ei käigi klassikalise muusika kontserditel ja meie eesmärk on alati olnud kutsuda siia väga häid esinejaid, et selle kõrgkultuuritoomisega Hiiumaale on, nagu ta on, et et iga päev ei juhtu siia nii kõrgel tasemel esineja ja ja hiidlased oskavad seda hinnata, et nad saavad vähemalt ühel korral aastas kuulata selliseid suurepäraseid interpreet nagu, nagu meilgi sellel aastal on. Suur aitäh teile ja soovin teile edu teie toredas ja tänuväärses ettevõtmises. Ja aitäh huvi tundmast meie ürituse vastu, kõike ilusat. Ja 31. mail toimub nüüd juba viiendat korda kuningas Arturi gala korraldaja ja õhtujuht Mart Mikk, kes oli kuningas Artur ja Nixon sellel kontserdil. Just tema nimi. Inimesed armastavad kõiksuguseid, legende ja kuningas Artur oli ju tegelikult brittide ajaloos vaieldamatult kõigele legendaarne varasem kuningas kes jäi siis kõikidesse nendesse legendidesse meelde just eelkõige sellepärast, et, et tema oli see mees, kes kogus omavahel tülitsevad rüütlid ühise ümara laua taha, et siis üheskoos ühiselt maailma paremaks ja õiglasemaks muuta. Ja nagu ka teatakse, siis kuningas Arturi päriselt kunagi eksisteerinud ei olegi, aga legendid temast on jäänud. On ju palju ka kirjutatud muusikateoseid alates ütleme Parcifaliste kõikidest, et meil on seal, et kõik need rüütlid ümarlaua äärest. Et tegelikult see on üks selline tore lugu ja kuna ka Eestis on ju analoogseid situatsioone, et kasvõi erakondliku tasemele, kus kõik üritavad midagi enda poole tõmmata, keegi tahab olla teistest tähtsam või parem või et siis sobib see ka meie ühiskonda tagasi. Kuidas tekkis idee ja miks idee tekkis just heategevust kontserdi näol korraldada? Teie iseenesest on juba kuus aastat vana, kogu see üritus tekkis tänu rahvusvahelisele noorte meeste liikumisele raudtee peal. Ja algselt sai nagu nende heategevuskontserdiks tehtud mul lihtsalt palutise kokku panna ja sellise laulda. Ja siis, kui on kaks aastat oli see kontsert juba toimunud, siis sai, toonase rand teeb, oli presidendi kokku lepitud, et see, et see üritus on nagu väärib laiemat rahvuskultuurilist kõlapinda ja siis sellest hetkest siis muutus see kuningas Arturi gala nagu iseseisvaks ettevõtmiseks. Praegu on siis juba loodud ka kuningas Arturi fond ja kuningas Arturi gala on selline, nüüd juba siis nii-öelda kantud kaubamärgi registris. Ja seal on nüüd õigesti aru, et kuningas Arturi gala näol on tegemist ainult eesti asjaga või on sellel ka mingisugune selline rahvusvaheline side olemas? Mina olen hästi ettevaatlik selliste lubaduste või isegi selle õhku viskamisega, et tegemist on traditsioonilise heategevuskontserdiga, sest viis korda on siiski suhteliselt lühikene kogemus. Aga rahvusvaheliseks on läinud kuningas Arturi gala selles mõttes juba teist aastat, et kui eelmisel aastal olid esimest korda nagu solistid vahetasid siiamaani oli esimesed kolm kontserti, laulsid ainult Vello Jürna, Taimo Toomast ja mina siis neljandal aastal tulid juba tenor Rootsist ja bariton Soomest ja tänavu siis tenor Bulgaariast kaludika luudov kes on Savonlinnas väga mitmel aastal väga hästi esinenud ja siis vaieldamatult Soome kõige tuntum bariton Jorma hünninen. Et selles mõttes on see ettevõtmine rahvusvaheline rahvusvaheline endaga selles mõttes, et mitmed välisriigi saatkonnad on tundnud huvi, on käinud saadikud kontsertitel ja nüüd on juba kolmandat aastat ka selline noh nüüd traditsioon, et on oma tervitused sellele kontserdile saatnud, et kas siis kroonitud pead või teised üldtuntud tegelased, et kui kolm aastat tagasi prints Andrew saatis oma tervituse ja toetuse Laidoneri mõisa taastamiseks, siis eelmisel aastal, kui jutt, kes suusahüppemäest, siis saatis oma tervituse rahvusvahelise suusaföderatsiooni president Frank ka Kasper ja tänavu siis saatis oma tervituse, kuna Narva ja on Rootsil olnud alati väga tähtis, siis kuninganna Silvia soovis, et kontsert läheks hästi ja et Narva Aleksandri kirik saab peagi taastatud. Milline on olnud nagu Eesti riigipoolne huvi ja toetus sellele üritusele? Esimestel aastatel seda tuge polnudki ja tegelikult riik hakkas selle vastu huvi tundma aktiivsemalt alles siis, kui oli kolm kontserti juba seljataga. Selles mõttes oli see isegi natukene selline kurioosne lugu, et et tavaliselt küsitakse nagu igalt poolt toetusi selleks et korraldada midagi. Samas me saime hakkama oma jõududega ühel hetkel rikkaks küsima, et kas me saaksime teie heaks midagi teha, mis oli väga tore. Aga kaudses mõttes on riik muidugi kogu aeg toetanud ja sel aastal tee on kultuuriministeerium väga koostööpartnerina. Kas või selle kaudu, et Ta mängib juba kolmandat aastat Eesti riiklik sümfooniaorkester, see on sisuliselt riigi panus. Minister Signe Kivi tuleb sel aastal ise ka Narva kontserdile. Seekordne kontsert toimub Narvas Narva Aleksandri kiriku taastamiseks. Kohalike huvi on ilmselt olnud suur. Suur rabelemine käib tõesti jah, piletite pärast ja huvi on tõesti väga suur ka Narva linnavalitsus on teinud väga palju selle õnnestumiseks ja, ja Narvas on loodud ka Aleksandri kiriku sihtasutus. Sellest Narva Aleksandri kiriku taastamisest on räägitud tegelikult aastakümneid ja, ja vahepeal taheti seda teha ainult kontsertsaaliks. Nüüd on siis jälle jutud sellest, et ikkagi kirik ja kontsertsaal, aga kirikuõpetaja Villu Jürjo ütles, et, et, et ei kujuta ette, kui palju häid asju juba praeguseks on saadud tehtud alates ümbruse korrastamisest. Kogu see asi on nagu läinud käima, mis on, mis on väga hea meel, austades. Ja millal kontsert toimub, kes seal esinevad? 31 Mai kell seitse Narva Aleksandri kiriku varemetes ja veel üks selline tähtis märg, kus nendele inimestele, kes sinna tulevad. Enamus publikust tuleb Tallinnast erirongiga piletit kahjuks on juba kõik viimaseni välja müüdud. Aga need inimesed, kes sinna kontserdile tulevad, peaksid kindlasti arvestama sellega, et seal on jahedam kui õues. Et kuna see on, need on ikkagi varemed. Katus on küll peal, aga, aga et peaks soojalt riidesse panema, et see glamuurne välimus ei ole niivõrd tähtis, kuivõrd peab endal olema soojad sokid jalas esinevad siis, nagu ma ütlesin, juba bulgaaria tenor kaludika luudov Soome bariton Jorma hünninen ja natuke pealt 30 Eesti. Klassikaraadiost tuleb see kontsert otse-eetris ja Eesti televisioonist tuleb vaata 28. juunil. Et selle kontserdi eesmärk ei ole esmane niivõrd raha korjata, sest et ka sellest kontserdist laekunud rahast me veel täpselt ei tea, kui palju see summa lõplik saab olema. Aga selle rahaga niikuinii ei ehitata seda kirikut lõpuni valmis, et kui see eelarve on selle kiriku taastamiseks niimoodi, nagu ta kunagi on välja näinud, näinud üle 50 miljoni krooni, et siis samas meie kontsert, mille eelarve on rahaliselt olnud üle 200000 krooni, pluss veel siis annetused, et ütleme, teenuse või toote näol ja piletite müük, et sellest tõenäoliselt laekub sinna umbes 80000 krooni, aga, aga tähtis on avalikkuse tähelepanu. Selga ja Vanemuise kontserdimaja korraldab sellel suvel esimest korda oma suvekontserdihooaega selle suvefestivali nimeks Anna tosin pluss üks kunstiliseks juhiks on Merle kalla. Tõepoolest, see on nüüd minule korraldada esimene festival ja selle oleme üles seadnud niimodi, kontserdid paiknevad kolmel suvekuul ja kuna ta on tõesti suvefestival, siis need programmid on valitud väga suure respektiga, et need kavad oleksid võimalikult laiale kuulajaskonnale huvipakkuvad. Kusjuures kuna siit siiski see kuraditosin natukene ja paganlik suund läbi kõmab siis ükski kava ja ükski koosseis ei ole klassikaline, küll aga kõik on meie klassikalise haridusega tippmuusikuid ja natukene siis nüüd lähemalt kõigepealt 15. juunil New Folk tuua kavaga eesti asi, Henn Rebane, Robben Jürjendal ja nende muusika on küll senini väga edukalt mööda Eestit ja ka väljaspool rännanud, nende kavades on tänu nende rännakutele väga palju maailma muusika intonatsioone, selliseid rahvuslikke elemente. Järgmine kontsert, 26, juuni Saksquatoorse on siis saksofonikvartett, mis ei olegi muideks Tartus esinenud, mängivad küll klassikat, aga seaded on hästi põnevad. Kvartett töötab siis meie tunnustatud saksofonimängija Virgo Veldi juhendamisel järgmises kavas 27 juuni, mis toimub siis Antoniuse õues, on rõõm näha meie endi Tartu muusikuid Anne Maasik, Heikki-Rein Veroman, Nende esituses tuleb siis päris uus kava Eesti ballaadid ja nad esitavad siis laule Marie Underi, Ernst Enno, Hendrik Visnapuutekstidele, samuti, siis on kaasatud sinna põnevad instrumendid. Järgmine kontsert, kolmas juuli toimub siis Tartu raekojas Tatjana Leppnurm harv Virgo Veldi saksofon, Matti Migalai klaver jällegi väga põnev koosseis esistavalt Luki martiini, planeli muusikat, siis on üks väga põnev asi, juhtub 11. juulil, nimelt festivali jaoks võiks öelda, et spetsiaalselt koostöös linnavalitsuse ja Tartu botaanikaaiaga ehitame sinna suvelava, millest siis loodame vaikus, et aastakümneid saab üks väga mõnus koht, kuhu inimesed tulevad võib-olla isegi oma piknikukorviga tervet päeva veetma, et vaadata haruldast taimede kollektsiooni, mis on ligi 200 aastat vana ja ühtlasi veeta üks mõnus muusikapäev seal. Ja seal on siis selline kava nagu 1001 ööd esitatakse araabia ja juudi muusika arranžeeringuid ja sellega kava on kokku pannud Sven Kullerkupp. Kaasa teevad Lembit Saarsalu, Margus Tammemägi, Taavo Remmel, 19 juuli, Villu Veski ja Tiit kalluste kvintett Põhjala saarte hääled, teine ja kogu see kava on siis muusikaline reisikiri Põhjala saar. 25, juuli esineb siis Weekend kitarritrio ja see kontsert toimub Emajõel Ärikeskuse 13. korrusel. Kuna see pealkiri selline intrigeeriv natukene on, siis ka kõik kohad peaksid olema intrigeerivad. Eesmärk ei ole meil mitte ainult mõnusa muusikapakkumine, vaid inimestele teadvustada, kui põnevaid kohti tartus olemas, kuhu võib-olla ka kodulinlane ei ole sattunud, rääkimata sellest, et turistidel oleks kindlasti huvitav ja 31. Juuli on siis meeldiv taas näha Tartus Raivo Tafenau kvintetti. Neil on hästi põnev kava, mängivad eesti muusikat. Ta esitab vokaalsolist Brasiiliast ja esimesel augustil kontserdikohaks, Tartu tähendab torn, kus ka pole ju siiamaani avalikke kontserte korraldatud. Usun, et teos on küll ekstra sobilik sellesse kohta Urmas Sisaski tähistaeva tsükkel, mida ta siis ise esitab ja samuti ta on väga arvestatav siis astronoomiatundja, nii et kui vähegi ilm võimaldab, selleks ongi see kontsert augustisse pandud. Taevas on juba pimedad tähistaevas paremini nähtav, siis ta jagab oma põnevaid teadmisi avatud kupli all. Järgmine kontsert on kaheksandal augustil siis meie Vanemuise kontserdimajas, kus on jällegi põnev koosseis, Lasse Joamets, Tanel joomets, Taavo Remmel, Tanel Ruuben ja kava pealkirjaks on viiuli jäts, 14 august taas Tartu botaanikaaed, Lembit Saarsalu kvartett, kes siis ka meil jaanuaris siin kena kontserdi tegi oma siis uue koosseisuga, kuulata saab klassikalist džässmuusikat, aga ka Eesti autoreid. 18 august samuti Tartu botaanikaaed on üks, et ta nüüd kõige erilisem on, aga kindlasti omapärasem, sest laval aga nii muusik kui maalikunstnik Robert Black, kontrabass, elektroonika, USAst, jäiged Aquino, siis maalikunstnik Brasiiliast ja selle sarja lõpetab Vanemuise kontserdimajas rahvusooper Estonia puhkpillikvintett, nemad siis mängivad Bachi fuugakunsti, siis täiesti tavaliselt näidatakse, kuidas need fuuga teemad liiguvad. Samuti on üles pandud ekraan, kasutatakse arvutit, videotehnikat ja see tuleb selline siis klassikalise muusika läbi. Üks videomäng. Ja see on suvefestival tosin pluss üks 13 originaalset muusikaelamust suvises Tartu linnas. Täna taas mitmeid sõnumeid praegu paljudes paikades toimuvatest rahvusvahelistest festivalidest. 20. sajandi suure meistri Olivia Mess Jaani 10. surma-aastapäevale pühendatud suur rahvusvaheline festival toimub juba alates esimesest aprillist Saksamaal Essenis. Mälestusfestivali üritused on väga mitmetahulised esimesel aprillil, Läti, mis siiani näitus, ka lihavõtteaegsed, jumalateenistused, korraldati tema muusikaga, millele järgnesid esimesed kontserdid meistri klaveriteostest siis õhtut koos muu prantsuse muusikaga, iive äärses Olive ideebeeessi kas siin Viliidis või mingi joo. Üritused toimuvad peamiselt Esseni risti kirikusse selle foorumis. Just näitusega on siin sünkroonis orelikontserdid. Klaveriloomingust on kokku viiskava oreliakadeemia programmis juhatavad kursusi niisugused nimekad organistid, nagu oli viiel Tree Pariisist Ants Ola Erikson all mootoresler või Kersacher. Kõik nad on ju ka Tallinna orelifestivalil käinud. Hommikust pärastlõunani kursus ja samal õhtul sama maestro soolokontsert oreli kavadon Esseni festivalil. Tõepoolest väga esinduslikud. Orelikursustega jõuti nelipühade ajaks lõpule. Teisipäeval algas aga nagu festivali teine pool kammerteoste avakontserdiga. Nüüd juba kõikness, jäädi loomingust üleeilseni ka kaks päeva teaduslikku sümpoosioni ja veel meistrikursused, mis siiani laululoomingust, mida juhatamas sopran Sigule fon, osten, kes ise ka homme kontserdi annab. Veel ansambli kursus puu- ja vaskpillidele ning löökpillidele. Pidustused jõuavad lõpule 30. mail mil siis teiste hulgas esinevad ka kursuste paremad. Lugesin ära, et siin on kavas Mess Nonii seitse suurt teost ja huvitav ka kogu festivalil on pearõhk maestro enne seda loodud loomingul. Pariisi ürituste kõrval korraldatakse Mess Jaani mälestusfestival tänavu suvel näiteks juulikuul meise provintsilinnas. Ris. Viis pädeni May festivaliga koos andis Viispaadeni ooperis sõprade ühendus möödunud aastal välja esmakordse ooperilavastuses preemia telekuni 35 aastastele tegijatele muusikateatrist. 15000 eurose režiipreemia pälvisid Beethoveni Fideeljo lavastuskontseptsiooni eest. Matias luts ja Juulia Hansen ja Nad saavutasid õiguse lavastada Fideeljo tänavusel festivalil. Ja muuseas veel pidustuste avamiseks. Fideeliot tuli esitama Strasbury ooper Prantsusmaalt. Teiste külalistegruppide kõrval esitab Viisbadeni oma Hesseni riigiteater, siin aga pidulikku programmi Ugala õhtuid ooperites Yokonda ning Lendav Hollandlane. Schwedzingeni kaunist 1753.-st aastast pärit rokokooteatrit peetakse muusikateatriparadiisiks. Mai keskel esitas meilgi käinud viiner Academy siin festivalil Tinhaasilbeki juhatusel Georg venda ooperi Ilboon Mariito kui avaetendused võluflöödi Toomas hingel bloki juhatas, seal olid läbi. Sama mehe. Achimphreyeri lavastuses sünnib festivali lõpetuseks ka aga maailma esiettekanne Salvatore Riina, uus kammerlikum variant Mac petist Johannes Teebusse dirigeerimisel. Searinud telliti uusi ooperis Schweitzingeni festivalile ka 98. aastal. Eelmise aasta kevadel oli uus teos tellitada Stuttgardis elavalt Hispaania nimekad heliloojad Manuel hiid algult ja see oli ooper väikon 1561 kuni 1996. See on siis omapärane ooper kahest Francis Veikonist 16. sajandi loodusteadlasest filosoofist ning 20.-sse kunstnikust NSVL Riina uut ooperit Don Svetzingeni lossis aga tõeline kuulsate lauljate paraad. Olav Deer alustas juba aprilli lõpul et nüüd, 20. mail, Christoph brigaardjään, homme Stefan kents ning ülehomme veel Itaalia supertäht Sitsiilia paart oli. Seda rida jääb lõpetama Andreas Solli kontsert tuleval pühapäeval, mil siis festival lõpetuseks jääb ootama Salvatore Riina uus ooperit. Ja Andorras on just nüüd lõppemas järjekordne mantserra Cavaliers korraldatav noorte ooperilauljate konkurss. Mis järelmid? Astra jääb parimatele siin meistrikursusi andma. Meenutame, et eelmisel kevadel võitsid ka palje konkurssi rumeenia sopran Katerina kostja Armeenia metso varduchi Hatšhaturjan. Nad said mõlemad miljon, pesseetad kuld, Truffe'i lepingut, päris igav kontserdisaaliga ning myydeemi festivaliga Khanis ja veel ka esitused saksa telejaama CD-F-sarjas Stars formorgen, kus neidutvustes monster Viini pidunädalatel on toimunud juba ka suur galakontsert omaaegse kuulsa tenori Poola päritolu Jaan Kie Puura 100. sünniaastapäeva puhul, kus lauljat meenutas tuntud teatritegelane professor Marcel Braavi näidetega 1937. aasta filmi Sauber ter poeeme. Aga mälestuspäevast võttis osa ka laulja lesk. See toimus kõik teater Andereviinis aga täna on siinsamas ungari helilooja, dirigendi Peeter ETV-s-i Tšehhovi ooperi kolm õde esietendus. Kolme ede on menukalt mängitud juba Prantsusmaal ja Belgias, Prantsusmaal nii esiettekande linnas, Lyonis kui hiljuti. Iga Pariisis saad lee teatris nüüd viniski, dirigendiks helilooja ise. Ooper ise ja selle plaadistus on juba väärinud terve rea kaalukaid preemiaid. Körnis on homme aga slovaki helilooja jura venessi, uus ooperimängijad, pleias maailma esietendus. Slovaki tuntumalt heliloojalt, kes on ka Slovakkia rahvusteatri dramaturg. Bratislavas on Kölni Peri teater tellinud teose koostöös Londoni festivaliga jurei venessi. Kahevaatuseline mängijad on nagu mäng mängus Sekspiri Hamleti aineil pidulikul galal viimased kümmekond päeva Saksamaal vähi maris. Siin Riigikapell tähistab oma alguse neljasajandat aastapäeva spetsiaalse festivaliga. Omal ajal oli siin kapellmeister juga friends list. Homme esineb pidupäevade lõppkontserdiga vaimeristatscapelle ise ning sina kuulus solist. Uusteose maailma esiettekanne. Helilooja man Fretrajani uue klarnetikontserdi esitab juubilar orkestriga Sabine Mayer. Klined Burni kuulsa ooperifestival Inglismaal algas juba eelmisel laupäeval nii korduslavastuse etendusega dirigeerimas Louis Langree. Järgnenud on Klucky Žigyanya Taurises uuslavastusena Christoph Loilt ja seda juhatajal Aivar poolt. Ta on meilgi käinud dirigent Klukist algul viis etendust ka eile, homme ja tahtsingi viiki lavastada Don Giovanni. Siinmail läheduses toimub kaabraytoni tuntud May festival, mille pealavaks Brightoni katedraal Toomkirikus. Pidustused on pühendatud William pooltoni 100.-le sünniaastapäevale ja esmakordselt publiku ees vooltoni raadiooper Christopher Kolumbus. 1942.-st aastast Tricarlandi lavastajatele dirigeerib Karl Davis. Dirigent kurtma suur annab oma lahkumiskontsert Ameerikas. Washingtoni Kennedy keskus tõi nädalavahetusel samuti oma ühe lahkumiskava maaleri instainiga. Ent New Yorgis dema filharmoonia orkestri residentsis Aive režissöörhoolis on maestro kurtma suuri lahkumiskavadeski taas kaasa tegemas viiuldaja Anne-Sophie. Tere täna juhatama suur New Yorgist Nidget ja Brucknerit. Ja lõpetuseks, kahest kaotusest on lahkunud kuulus ameerika viiulipedagoog talassi lee. Tas suri vähki 84 aastasena. Trosside lee alustas õpetaja tööd 1948.-le Astan New Yorgi Tšuljardi muusikakoolis oli hiljem pikemalt, aga Aspeni muusikakooli professor. Vedas ta õpilaste hulgas on iitsak Berman. Kiilse või Nikolai snaiper, öeldakse oma paljude kuulsate õpilaste tõttu leiab tema nime maailma kõigis disko graafiates ja kontserdiprogrammides. Märtsikuule anuma Sindi linnas Thbilisis 65 aastasena surnud dirigent seansuka hiidse kes on tegutsenud gruusia ooperi balletiteatri. Jaga gruusia riikliku sümfooniaorkestri peadirigendina. Vahepeal töötanud välismaal, nüüd taas Thbilisis. Viimasel ajal olid tähelepanu äratavad tema esinemised koos Pariisi linnaorkestri ja prantsuse rahvusorkestriga. Sülgaja. Lõpuks veel üks hea uudis, kõlbuudis meeldiv sõnum on see, et kui varem on presidendi kultuurirahastu koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumaniga andnud välja noore teadlase preemia, siis tänavu otsustati anda välja noore kultuuritegelase preemiapreemiad pälvisid heliloojad kõrvits ning õppejõud, interpreet Krista Sildoja. Tõnu Kõrvitsa uudisteostest tõsteti esile orkestriteost. Armastuse märk. Krista Sildoja on rahvamuusika, viljeleja ja arendaja, Viljandi kultuurikolledžisse õppejõud ning interpreet tuntud ka lektorina ja kursuste korraldajana Põhjamaades ning sealsete kõrgkoolidega koostöö edendajana. Õnnitleme meie kuulajatele Lõuna-Eestis on meile ka kahjuks halb uudis. Nimelt ei saavutanud Eesti raadiosideametiga soovitud, kui lepetja loobub esimesest juulist klassika raadioprogrammi edastamisest Lõuna-Eestis. Eesti Raadio on taotlenud klassikaraadio jaoks sagedusi Valgjärvel FM 100 megahertsi lainealas juba 1996.-st aastast ent siiani pole lahendust leitud. Meie omalt poolt vabandan oma kuulajate ees selle kahetsusväärse olukorra pärast. Tänasele Herydaja saatele tegid kaastööd Priit Kuusk, Igor Karsnek, Hedvig Lätt, Tiina kuningas. Saate salvestas operaator Katrin maadike. Toimetas Kersti Inno. Soovime teile head nädalalõppu ja rõõmu muusikast. Kaja.