Esimesel juulil ei kuule enam klassikaraadiot Lõuna-Eesti kuulajat, sest Eesti raadio lõpetab Valgjärve saatja rentimise. Intervjuu andsid Ain Saarna, Peeter Sookruus, Arvo Rammus ja Tiit Sinissaar ja teemat vahendab Mardeli Rookäär. Ilmunud on ajakirja muusik kolmas number värsked numbrite vahemuusikakriitik Igor Karsnek. Eesti filharmoonia kammerkoor salvestab tornis ringi Arno Kroon, Volliga tegi intervjuu. Kersti Inno. Ellerhein tähistab viiekümnendat aastapäeva kontserdiga esimesel mail. Tiia-Ester Loit mäe andis intervjuu kesklinnale. Eesti naislaulu. Selts lõpetab Kuu aega. Teemat vahendab Mardeli rookärn. Stiivita start. Pigem klassika suvine kontserdisari, milles tähelepanu vana muusikal saab alguse 30. mail. Raha langsepa intervjueeris Edit lätt. Vardo Rumessen räägib Eduard Tubina ühingu selle hooaja viimasest õhtust, mis toimub neljandal juunil Estonia talveaias. Intervjueeris Stiina kuningas Imbi Tarum kõneleb prantsuse klavessiin plandinverle. Mees, kes annab kontserte nii Tartus kui Tallinnas, intervjueeris Stiina kuningas puhkpilliorkester. Tartu eestvedamisel läheb käima suveprojekt. Lähemalt kõnelevad Margus Kasema, Priit Vinkel ja vahendas edu. Ja saate lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast. Täpselt kuu aja pärast, esimesel juulil ei kuule klassikaraadiot enam lõunaeesti kuulaja sest Eesti raadio lõpetab Valgjärve saatja masti rentimise. Oma nägemuse ütlevad Eesti Raadio juhatuse esimees Ain Saarna, Eesti ringhäälingu nõukogu esimees Tiit Sinissaar sidemetega peadirektori asetäitja Arvo Rammus ja Eesti vabariigi Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus. Hetkel on klassikaraadio kirjakaste telefonid täis emotsioone, emotsioone ja veel kord emotsioone ja selle taga on eesti raadio viimatine pressiteade. Esimesest juulist 70 megahertsi saatjate rentimise lõpetamine, mis tähendab Lõuna-Eesti kuulajatele klassikaraadiot täielikku kadumist. Tal on Eesti Raadio juhatuse esimees Ain Saarna ja Ain. Kui sa lubad, ma kõigepealt mõned väiksed katkendid nendest emailide loen, siin on kirjutanud meile Toomas, et olen Võru linna elanik, kes tahaks vahest kuulata klassikaraadiot. Kahjuks pole see mul aga sellist vastuvõtjat, mis suudaks kuuldavaks teha Valgjärve mastist tulevast saatja. Mul on üks küsimus, millal ometi ükskord vahetatakse sagedus praegusel ajal sobiva vastu mille on kirjutanud kuulaja kui too, et austatud klassikaraadiotegijad, olen arvamusel, et Võrus elavad Eesti kodanikud omavad samuti õigust meie programmi kuulata ja mind huvitab, kas ka võrus kunagi teid kuulda saab. Ja oleme küll vahest ehk haakad, kirjutab Kuido. Aga muusikat hinnata oskame ja nii edasi ja edasi. Ain Saarna, mis siis nüüd on esimesest juulist? Esimesest juulist juhtub see, et Eesti Raadio ei saa täita ringhäälingu seadust. Eesti raadio siiralt tahab teenida oma rahvast. Ja kui me programmi toodame, siis oleks ju erakordselt imelik, kui me ei tahaks teda levitada. Aga nagu ilmselt klassikaraadiokuulaja juba teab, on Eesti Raadio pidanud kirjavahetust ringhäälingu nõukogu vahendusel aastast 1996. Sest siis jaanuarikuus tehti Eesti raadiole ettekirjutus ja vastavad sagedused kuulusid sulgemisele 100 megahertsi lainealas sest tekitasid nii-öelda levihäireid Lätile ja, ja Venemaale. Ja aastast 96 oleme me nüüd siis intensiivselt kirju vahetanud sest teiste raadiole eraldab sagedused kultuuriministeerium koostöös sideametiga. Meie tahame nüüd ka lõpuks ikkagi teada saada, no kuidas on võimalik aastast 96 ühte asja mitte korda teha, kusjuures me teame, täna ringhäälingu on siiski sagedusi saanud. Meil tekib paratamatult niisugune kahtlane tunne, et äkki keegi kuskil siiski mõtleb, et klassikaraadiot ei ole üldse vaja. Meie ei ole seda meelt ja mida oskame meie headele kuulajatele öelda? No nii nagu te kirjutate eesti raadiole klassikaraadiole, kirjutage sama intensiivselt kultuuriministrile ja sideametile. Vastavalt rahvusvahelistele lepetele oleks võimalik veel ka järgmisel aastal kasutada 70 megahertsi sagedusi. See on rahvusvaheliste lepete järgi Eestile siiski lubatud, pärast seda enam ei tohi. Aga vaadake, me lihtsalt tunneme ikka siirast muret. Sest see 2003 ei ole ka mägede taga ja kui aastast 1996 ei ole suutnud ennast keegi liigutada siis ühel hetkel on see kakstuhatkolm käes ja meil sagedus ikka ei ole. Nii et jah, seal praegu natukene niisugune survekäik ja mis seal salata, klassikaraadio viimane Mohhikaanlane, kes 70 megahertsi lainealas veel üldse töötab, sest ja vastavaid raadiovastuvõtjaid lihtsalt ju enam kaubanduses püüda praktiliselt, kus oleks 70 megahertsi laineala sees. Nii et tegemist on niisuguse üsna üsna tuule tallamisega ja me peame selgelt signaliseerima, et meil üks programm lihtsalt ei levi ja me ei suuda, me ei saa täita ringhäälingu seadust. Mida on Eesti raadio konkreetselt teinud nüüd aastast 1996? No mida meie saame teha, ega meie ei saa kuskile masti ronida mingid saated mingil sagedusel tööle panna, me ei saagi muud teha, kui ainult survet avaldada ja asi on, asi on juba tsirkusesarnane. Ringhäälingu nõukogu esimees Tiit Sinissaar, te olete teadlik sellest, et Eesti raadio lõpetab esimesest juulist Valgjärve saatja rentimise. Kuidas te seda kommenteerite? Eesti Raadio on taotlenud juba väga pikka aega. Seda tema kõik programmid oleksid üle Eesti kvaliteetselt vastuvõetavad ja ka õigetel lainealadel niinimetatud sellel vanal vennal kaheksal lühiultralühilainealal ei ole ju mõtet enam saateid edastada, sest puuduvad aparaadid nende vastuvõtuks. Me oleme viimastel kuudel saavutanud väga palju kirju selleks, et oleks tagatud setuses esitatud nõue. Järelikult on praegusel hetkel tegemist tegelikult seaduserikkumisega ja sellisena tuleb sellesse ka suhtuda. Üks ametkond ei tule oma tööga toime. Missugused on järgmised sammud, et sundida seda ametkonda täitma seaduse nõudeid? Nagu kurb kogemus näitab? Või suhteliselt lihtsate asjade lahendamisega mingitele isiklikel põhjustel venitada lausa raadio ei ole istunud käed rüpes, vaid pidevalt taotlenud seda, et täiendavaid saatjaid seatakse üles. See ei puuduta praegu mitte ainult üksi klassikaraadiot. See ainult Lõuna-Eestit, vaid Rõõm on tegelikult väga mitmes paigas erinevate programmidega Eesti erinevates kohtades. Muidugi on olemas teatud hulk objektiivseid raskusi. Kui need saatjad kipuvad segama naaberriikide saatjaid, siis tuleb rahvusvaheliselt kooskõlastada. Aga selle töö peale ongi inimesed ja nad peavad seda tegema ja nad peavad ette nägema ka pikemateks aastateks. Kuidas neid asju lahendada. See, kus kohas probleemid tekivad, on neile ennekõike kõige paremini teada. Järelikult on ikka tegemist teatud kas suutmatuse või tahmatusega probleeme lahendada ja noh, sellisel kujul kahjuks siis praegu neid ametimehi ka vot Sideameti peadirektori asetäitja Arvo Rammus. Esimesest juulist lõpetab Eesti raadio Valgjärve saatja rentimise sellepärast, et tänapäevased raadiovastuvõtjad ei toeta seda standardit. Te olete kindlasti sellest teadlik. Ja me loeme valesti jah, et Eesti Raadio selline plaan on. Kui tihti Eesti Raadio on näidanud ülesse et see on tema jaoks probleem? Me oleme sellel teemal vestelnud päris tihti nii nii Eesti raadio kui ka kui ka kultuuriministeeriumis ja noh siis viimane väljund nagu sellele, mis on nagu paberlik, ütleme, on kultuuriministri üks määrus, see oli siis märtsikuus eelmisel aastal kus siis on nagu fikseeritud, et 2003. aastani võiks nagu neid valgejärve sageduseid vanu sagedusi kasutada, ehk siis meie teeme sellest järeldused, et selleks ajaks peame meie tagama selle, et oleks võimalik kasutada teisi sagedusi. Nii et te väidate, et see, et Eesti Raadio rendi enam seda Valgjärve saatja detseen nagu ennatlik või et see on nagu jõumeetod No selle ma ei näe küll mitte mingisugust, jah, selles mõttes südameid ei olnud põhjustatud siis mingisuguseid probleeme selles. Aastast 1996 on see olnud probleem Eesti raadio jaoks. Ja sellest ajast on teil kirjavahetus sideametile Eesti raadiol. No 96.-st aastast on meil need küsimused, üldised küsimused Eesti raadio nende kanalite vahetamisega, jah, päevakorral siin olnud siin nende kogu selle kahe 70 megahertsi vahetamise suhtes 100 megahertsi peale põhineb veenduda selles Kagu-Eestis on siis meie naaberriigid muidugi põhiline põhjus on selles, et neil on siiamaani kasutuses siis need nii-öelda veneaegsete televisioonikanalid, mis Eestimaal on juba ammu suletud ja need kanalid võtavad ära olulise osa sellest megahertsi ringhäälingusagedusalast ja uute sageduste kooskõlastamiseks on vastavalt rahvusvahelistele lepingutele vaja ka nende nende nõusolek. Avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon ei saa oma programme kvaliteetselt edastada üle terve Eesti vabariigi, mis on tegelikult vastuolus ringhäälingu seadusega. See on seaduserikkumine. Te olete nõus. Kvaliteedinõudeid, ma ei tea, kas on Eesti raadiole kehtestatud ja kas on seal kirjas, et 70-l mega ertsil edastatavad saated on ebakvaliteetsed ka noh, probleem on loomulikult olemas, et osades piirkondades nagu edastatakse neid programme teisel sagedusalal ja mis nõuab ka siis teisi raadioaparaate. Kas esimesest juulist Kagu-Eesti kuulajaid klassikaraadiot enam üldse ei kuule? No juhul, kui Eesti raadio lülitab need saatjad välja, siis karta on, et ta tõepoolest ei kuule seda kuidas on selline, et läheme nüüd päris juunikuu alguses Lätti läbirääkimistele ja nende läbirääkimiste käigus me loodame siis kooskõlastada väga suure hulga siis just nimelt 100 megahertsi ringhäälingusagedusi Eestile. Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus, teie olite Eesti Raadio direktor, Ajal, mil eraldati need sagedused mis nüüd on nii-öelda valed sagedused ja teatavasti esimesest juulist tahab Eesti raadio lõpetada üldsegi Valgjärve Latin rentimise. Kuidas teie nüüd sellele asjale vaatate? Ma vaatan sellele kahetsustundega ennekõike sellest seisukohast, et ma arvan, et tuleks kõigepealt mõelda raadiokuulaja olete huvidele ja seni, kuni ei ole võimalik veel mitmel tehnilisel põhjusel, millest ma võin edaspidi rääkida kasutada 100 megahertsi ala kõiki sagedusi, suure võimsusega tööd võimaldavaid sagedusi Lõuna ja Kagu-Eestis. Tuleks siiski jätkata nende sageduste kaudu klassikaraadio ja raadio nelja programmi edastamist, mida praegu on võimalik, kuid minu meelest on praegu kahjuks selline seis, et mida kaugemale Tallinnast, seda rohkem raadioid veel inimestele alles on. Ja ma tean, et klassikaraadiot raadio neljal on Lõuna-Eestis Kagu-Eestis oma kindel kuulajaskond ja see on niimoodi üks mõttesuund, mis tekib, et ma loodan, et see esimene juuli, mis on praegu välja kuulutatud paneb veel mitmeid otsustajad selle üle järele mõtlema. Hoopis teine asi on see, et tõesti, 96. aastal kui me võtsime kasutusele tollal Eesti raadius Valgjärve võimsas raadidele maskis neli suure võimsusega tööd lubavad 100 megahertsi ala sagedust, siis me pidime viiepäevase töö järel kahest loobuma, sest tekkis sõna tõsises mõttes rahvusvaheline konflikt, rahvusvaheline skandaal ja kahetsus. Väärselt selgus, et meie partnereid, kes tegelikult sagedusi koos kõlastavat teiste riikidega naaberriikidega olid jätnud osa tööd tegemata ja Venemaa ja Läti esitasid väga tugevad protestid, sest seal tekkisid mitmed suured segadused ja eetrihäired. Pikki aastaid ei ole suudetud kooskõlastada meie naabritega just nimelt seal piirkonnas nende sageduste kasutuselevõtmisest Eestis raadioprogrammide edastamise tarbeks. Üldised sagedused üldnormi järgi ringhäälingu seaduses kooskõlastab rahvusvaheliselt ja määrab meie partner, sydame, et avalik-õigusliku ringhäälingu puhul on see ülesanne nii-öelda erinormina täpsustatud ka ja pandud Algikse kringele puhul kultuuriministeeriumile ka loomulikult me saame jagada neid, mis on rahvusvahelist kooskõlastatud, aga samas on selgelt öeldud. Ja kui ma seda viimast määrus tegime möödunud aastal siis me kooskõlastasid, millele nii ametiga kui ka heade kolleegidega Eesti raadiost. Ja siin on öeldud, et hiljemalt 2003. aastal tuleb tagada Eesti Raadio programmide levi Lõuna-Eestis 100 megahertsi sagedusalal. Mind huvitab see, kas Eesti Raadio on piisavalt intensiivselt teadvustanud oma probleemi See jääb nüüd Eesti raadio enda otsustada. Mida te meie kuulajatele ütlete, kes helistavad meile? Ütlen seda, et teie öelge seesama asja edasi nendele, kes otsustavad, et esimesest juulist enam ei peeta vajalikuks edastada Eesti Raadio programmi val kirju saate kaudu. Seda otsust ei dikteeri ega ei nõua mitte keegi. Teemat vahendas Marge-Ly Rookäär. Ja olgu öeldud, et klassikaraadiokuulajatele on samal teemal avatud esmaspäevases kolmanda juuni suveklassikas Vaba mikrofon. See on avatud alates kella 13 15-st ja helistada võib numbril kuus üks üks neli kaks kaheksa viis. Täna selline ajakirja muusika, seega siis juunikuu äsja ilmunud numbrit, olgu sissejuhatuses kohe öeldud, et see ajakiri läheb iga kuuga üha paremaks. Kui esimene aprillikuu number näitas küll hästi läbimõeldud rubriikide süsteemi, kuid rubriikide sisu ilmutas ilmselgeid kiirustamise ningi juhuslikkuse tundemärke, siis viimase numbri sisulisele küljele pole küll midagi ette heita. Ent vaatame seda nüüd teemade kaupa lähemalt. Eesti muusika ja hetkeseisule on ajakirjas pühendatud kaks suuremat artiklit, Alo Põldmäe kirjutab kolme lühiballeti ooperi Vuketist mis esietendus rahvusooperis Estonia aprilli lõpus ning evi arvu järvelt on pikem arvustus pianistide konkurss siis 2002. Põldma artikkel on siis kuninglikus keeles kirja pandud Wade, Toivo Tulevi, Eino Tambergi ja Rene eespere lühivormis. Lavateostest pikemad analüüsib Põldmäe, neist küll Tulevi balletikruus ning Tambergi ooperi balleti segavormist. Etendust peegleid, mängud. Muidu positiivsele üldhinnangule vaatamata heidab artikli autor Tulevi teoses korraga rahvlavimir Arhangelski ette. Tsiteerin. Mitte mõõtmelisuse puudumist tantsus. Seega annab üsna ühemõtteliselt mõista, et Arhangelski lavastus jääb Tulevi muusikale lihtsalt alla. Seest ei koonerda Põldmäe ülivõrretega Tambergi mängudes kirjutades kiita saab nii Anu Ruusmaa koreograafia, Neeme Kuninga lavastus. Artikli resümee on aga ühemõtteliselt positiivne. Tsiteerin kevad 2000. Kas oli Eesti lavamuusika jaoks õnnelik aeg, tsitaadi nink, artikli lõppu. Lähme siis nüüd edasi. Evi Arujärv, kes on tuntud oma terava sule ning vaheda sõna poolest esitab provokatiivse küsimuse juba oma artikli pealkirjas. Pianistide konkurss 2002 sport või poeetika. Ühemõttelist vastust sellele küsimusele autor otsesõnu ei anna. Arujärv keskendub hoopis probleemile, et kuivõrd noorel pianistina, kui ta erineb akadeemilise stereotüübid, on, kui ta on nii-öelda muusikaline teisitimõtleja, kuivõrd on sellisel noorel interpreedi üldse võimalust konkursil esimese sekka jõuda. Ning artikli lõpus leiab sised romandikutel ja lüürikutel on siin šansse vähem, kuna pianistide väärtusteks olevat enesekehtestamisel tsiteerinud tehnikajõud ja pikamaa võhma. Niisiis mitte poeetika ja isikupära, vaid ikka nii-öelda sportlikud kvaliteedi. Kas on see nüüd nii või teisiti, jäägu juba lugeja otsustada, kuid vaieldamatult on huvitav lugeda, kuidas arujärv iga finaali jõudnud pianisti isikupära analüüsib. Need on nagu portree visandid, kus on kõrvuti nii interpreedi, head kui vead. Nii eilsed saavutused kui homsed perspektiivid. Omamoodi huvitav rubriik kontrapunkt, milles seekord Eesti muusikanõukogu töödest ning tegemistest. Väliselt oleks tegemist justkui juubelijutuga kuna Eesti muusikanõukogul saab juunis täis 10-st tegutsemisaasta. Sisuliselt on Hanneli Remme artikli autorina osanud luuega üsna poleemilisi õhkkonna, kus intervjuude vahendusel avaldavad selle organisatsiooni kohta arvamust väga erinevat muusikainimesed. Arvamusi ja seisukohti on seetõttu ka seinast seina. Kui Olav Ehala ja Aivar leiavad üksmeelselt, et muusikanõukogu suurim saavutus on uue muusikaajakirja ellukutsumine, no ikka sellesama ajakirja, mida me praegu Sirvime siis Tiia Teder leiab näiteks, et muusikanõukogu on jätnud unarusse reaalselt kultuuriküsimused ning on selle asemel pühendunud vaid kohalikule kultuuripoliitikale ja riiklike rahade ümberjagamisele. Ning oma intervjuu lõpetab Teder sõnadega. Tsiteerin ma loodan, et Eesti muusikanõukogu loobub pürgimast muusikaministeeriumiks ja naaseb Leo Normeti aegsete muusikalis oikumeenilise põhimõtete juurde. Kriitika kriitikaks, kuid nii Tiia Teder kui paljud teisedki intervjueeritavat esitavad ka konstruktiivseid ettepanekuid kuidas muusikanõukogu tööd veelgi efektiivsemaks muuta. Kuid nendele me siiski praegu pikemalt ei pea. Ajakirja muusika juunikuu numbris on mõistagi veel üht-teist huvitavat lugemist. Näiteks Joosep Sanga pikk kirjutis Estonian dring will bändist ning käin laugeni Vestlus Veljo ja Lea tormisega Pariisis. Samuti muusikauudiseid ja plaadi kommentaare, kuid et oma silm pidavat kuningas olema, siis ei jää raadio kuulajail küll muud üle, kui, et ajakiri ette ja muudkui ise lugema. Kõneles muusikakriitik Igor Karsnek. 50 aastat tagasi asutas Heino Kaljuste Tallinna pioneeride palee juures lastekoori, mis sai nimetuseks ellerhein. Täna on tütarlastekoori ellerhein sünnipäeva kontsertkoori praegune dirigent Tiia-Ester laikne, millega te publikut üllatate? Juubelikontserdil kõlab kaks teost, oli messia kolmiturgilist pala ala juuresolekul. Seda dirigeerib Hinugalisti poeg Tõnu Kaljuste, kes on meie koori audirigent, seanis mängib ja binaide eesmaa, kelle ka me ükskord kunagi varem oleme laulnud, selle, selle teose ei ole eesti kirikus. Tõnu oli siis väike ja noor. Ja mulle meeldib, et ta on aastaid kandnud seda soovi oma südames, et ta võiks seda kuulata. Kuidas dirigeerib Saulius Sandetskis, kellega koos me seda teost tegime vaid et tema seda teeks ja nüüd on siis selline kooslus, Tõnu, mis mina, Peeter Vähi. Ja teisel poolel on Peeter Vähi kirjutanud budistliku teose Oroheline vara mille tekst on ka õnnistatud kuskil templis ja milliste peida väik andis haardunud kaasas, teadmata, mis ta selle tekstiga peale hakkab. Järsku, kui ma palusin teda kirjutada midagi meile, siis läks tekst kohe õlistatult käiku, nii et roheline Taaran. Ja siin on ka solist, usbeki staar, särava Usbekist tema siia toonud naine oli terve, terve tegusest Londoni istuda soovitati. Ja usbekis toodi ta läbi Moskva siia. Peeter Vähi teoses on kaks trombooni lisaks, nii nagu templisse joriseb oma madala bassihäälega mingi pill. Ja teiseks on siis pillid kaks löökpillipanga juures. Need neli meest on koos meiega laval imiteerides seda, mis võiks üpris toimuda. Et te olete sünnipäevale kutsunud ja külalisi me kutsusime külalisi, aga, aga mitte palju. Praegusel juhul on meie külaliseks peaaegu meie vennad-õed, on jaapanlased. Jaapanikoor Vox Claudio osa, mis tähendab rõõmsat laulmist, rõõmsat häält. Ja nende dirigent, kes on ühtlasi Jaapanis väga tuntud helilooja Sangu Matsus iso. Praegusel juhul tervitavad nad meid meie sünnipäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis. Selleks nad tulevad lavale, laulavad meile midagi. Ja Nemad on meie põhikülalised armsad kallid külast. Tütarlastekoori ellerhein sünnipäeva kontsert on täna, rahvusvahelisel lastekaitsepäeval. Eleriin oli missioon seekord öelda, et las jääda ükski metslindude jaoks alles. Ja mina tahan seda öelda ka, et las jääda, ükski laps lindude jaoks alles. Sest ellerhein on täiskasvanute käes küllalt vintsutada, saanud aegagi tõestama seda, et me oleme oma olemust väärt. Ja et see kuur peab eksisteerima, kuigi 100 korda on meie, meie Huvikeskus, olete löögi all ja pool huvikeskust on ju kõik poodide alla läinud, nii et ma tahan öelda, et las jääda ükski lind laste jaoks alles ja, ja hoidke terveid lapsi. Siis ma usun, et sellel Heller heinale, keda nüüd on juba 800, üldse läinud meie käest läbi. Et nad on laulvad, et nad on hästi kasvatatud ja, ja neid peaks hoidma, kuna ühel minutil nemad, kes koos praami noortekooriga selle linna üle võtavad, neid nendega ei tohi hooletult käituda, ma tahan öelda. Tütarlastekoori ellerhein sünnipäeva kontsert algab täna kell neli Estonia kontserdisaalis ja selle ülekannet saab kuulata klassikaraadios. Helga ja 30. mail toimus kontserdisarja festiilitas Artjomi klassika esimene kontsert Tartu linnamuuseumis ja esines stuudio kant toores vagantes Foot kontserdisarja tutvustab RAO Langsepp. No tegelikult on see vanade kontsertsarjade nagu uus nimi, et see sisu põhimõtteliselt ikkagi jääb nagu endiseks ja eelmised sarved on siis toomkontserdid, Emorgastani muusikasalong, mis see ka nagu ka iseenesest kuhugi, aga need on pigem olnud seotud eelkõige ikkagi ajaloo muuseumiga toomkirikuga, aga kuna nüüd on meil kavas mitmeid kontserte regulaarselt hakata korraldama ikkagi kõigis kontsertsaalides, siis ma olin nagu vajadus uue nime järgi ka natukene ja kontsertsarja põhiideeks on ikkagi sama teemade valik mis on Tartu vanamuusikafestivalil, on siis Euroopa arenev muusikakeskajast rokini ja k oriendaal muusikat. Millised on need uued kontserdipaigad Tartus ja kes on esinejad? Uutest kontserdipaikadest võib olla on ainult linnamuuseum, mis on tulnud nagu hiljuti juurde või no viimase aasta jooksul ja seal on kontserte palju ka juba tehtud, see on väga ilus saal ja siiski veel jah, on haridusministeeriumi saal, kus on kavas kindlasti teha, nii et see on ikkagi ka suhteliselt uus, seal on vähe toimunud ja see saal on päris hea akustikaga Need on mugav ümber kujundada, lesta lava saab seal kujuneda, aga loomulikult ka ülikooli aula ja miks mitte nagu aeg-ajalt ikkagi oleme teinud ka Kivisilla pildigaleriis mõnedes väiksemates kohtades seal Jaani kirikus ka tõesti mitmest uuest kohast rääkida, aga ja kaks kontserti meil ongi koostöös kolmandal juunil tuleb nüüd ja see on Eesti klavessiinisõprade tsunfti ka, kes on selle peakorraldaja landinderlee väga tuntud prantslase klassini mängija ja tema kontsert on nüüd ajaloomuuseumis. Koostöös näiteks Jaani kiriku kultuuriprojektiga on 16. juunil kontsert Jaani kirikus ja seal esinevad stuudio kant, toores vägantes Tallinnast ja Lilian Langsepp siis tartust ühisprojekt. Vahepeal jäi mainimata veel nüüd 10. juuni kontsert ülikooli aulas siis Tartu koosseis veel lina herenevalt meetrise Kuldar Kudu väga huvitav kava, jällegi. Barokkviiuli barokkharf, kitarr. Kitarr ja väga põnev koosseis ja ma usun, et sellised kavad, noh see on ka meie üks nagu eesmärk, et kahtlemata me püüame pakkuda oma kontsertidel juba tuttavaid, tuntud asja, aga ühe aspektina kindlasti ikka midagi uudset nagu nii palju erinevaid fantastiliselt head muusikat on tegelikult olemas ja see, mida me meie publik siin tunneb ja muusikud, see on väga väike osa ikkagi sellest ja ma pean muidugi silmas just eelkõige ajaloolist muusikat, nii palju erinevaid koosseisu võimalusi on, aga jõudumööda püüame ühesõnaga seda teha, siis tutvustada. Ja seda tutvusta abses keevitas Artjomi klassikakontserdisari. Jah, festivitas aatomiklassika, on selline mõte praegu vanemad nagu ei tulnud, et see samas võib tekkida korraks mõte, et see on klassika, aga selge on ka see, et klassikalise muusikaga klassikastiili suhtes ta seotud ei ole, pigem muusika, mis on jah, nagu seda sõnastasin siin tutvustavas tekstis see on muusika, mis on ühel või teisel moel kujunenud lihtsalt muusika maailmaklassikaks, olgu see siis ida orientaal muusika või Euroopa varajane muusika ikkagi tegemist on väärt muusikaga ja ja selles mõttes on ta kindlasti klassika. Kolmandal juunil Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis, 10. juunil Tartu Ülikooli aulas ja 16. juunil Tartu Jaani kirikus on esimesed kontserdid järgmised toimuvad juulis ja augustis. Juulis ootame siia Tartusse väga huvitavat ansamblit, Šveitsis on siis meil koostöös ois trahhi festivaliga ja sankonnast Ainmanni ansambel diferentsias Šveitsist. Baaseliskonnagan tooriumi juurest on kindlasti üks maailma tippu kuuluvaid plokkflöödikontserte ja kolmas taim on ise, on ka minule sõdi mängijana isiklikult on ta kõige huvitavam plokkflöödimängija, keda ma olen ükskõik, kas elusalt näinud või ka või ka plaatidelt kuulnud. Nii et väga väga soovitan. Ei kaja. Esmaspäeval siirdus Eurovisioonil osalenud Rootsi salvestusbuss Tallinna vanalinna Katariina kiriku kõrvale, et osaleda suures rahvusvahelises projektis Tormise Ring videosalvestuses. Tormise heliloomingut esitas Eesti filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Solistidena kaastegevad julgi Stalte ja Kadri Hunt. Salvestusgrupis osalesid Eesti televisioon, Saksa telekanal Arte ja Rainer Mooritsa Company Inglismaalt. Helirežissöör Maido maadik Eesti raadiost, kogu filmirežissöör Soomest Arno kroonval. Töö kestis kolm päeva. Teisipäeva õhtul salvestati kontsert koos publikuga. Küsisin režissöör Arno kroonvalilt, milline on tema nägemus sellest filmist, kas see tuleb kontsertfilm nagu tema eelmine töö sama meeskonnaga Arvo Pärdi teedeum või on kavas kasutada filmis ka muud materjali? Arvatavasti filmis me ei kasuta tänast kontserdi salvestust, kuna valgust jääb väheseks. Katariina kirikus salvestatud lisaks on kavas näidata Eesti loodust pikselit Tanja puhul äikest. Vihmavalangut võib olla ka midagi müstilist. Kronal mainis, et ta ei oska veel täpselt öelda, millist materjali ta just lisaks kasutab. Aga loodetavasti leiab ta midagi väga huvitavat. Edasi toonitas Arno kroon val, et neil on olnud väga hea koostöö, millest ka tema ise on väga palju õppinud. See rahvusvaheline meeskond rootslastest inglastest, sakslastest eestlastest ja tema ise Soomest on teinud väga head tööd, olnud kõik väga huvitatud muusikast ja andnud omalt poolt panuse nii muusikud kui tehniline pool kõrge kvaliteedi saavutamiseks. Programmi lülitatakse ka intervjuu Veljo tormisega kuna see muusika vajab selgitust. Küsimusele, milline on tema isiklik suhe Veljo Tormise muusikaga avastas Arno kroonval, et see on üsna muus. Muidugi teadis ta varem pixel Itaaliat ja raua need, mis aga tal on hea võimalus nüüd süveneda sellesse võluvasse kaunisse, mõnikord ka kurba muusikasse, mis igal juhul mõjub tunnetele ja emotsioonidele. Salvestusgrupp on Eestist lahkunud, režissöör Arno kroon, vali ootab montaaž üles raadios. Filmist tehakse pikem inglise ja pisut lühem saksa variant. Eesti televisioonis näeme filmi Tormise ring loodetavasti aasta lõpul. Tuleval nädalal, kuuendal, seitsmendal ja kaheksandal juunil. Vastavalt Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus, Viljandi Jaani kirikus ja Rapla kirikus saab Eesti filharmoonia Kammerkoori kuulata aga tema praeguse peadirigendi Paul hilieri juhatusel. Kavas on Baltassaaregaalupitsu Seppessarti, Dmitri Bortne, Ranski Arvo Pärdi Sven-David šanstrami Peteris vasksi muusika ning uudisteos Elenat Tulvelt. Tallinnas ja Raplas esitatakse ka koos Tallinna Kammerorkestriga. Peteris vasksid toona Nobispaatsen. Helgaja kolmandate klavessiinipäevade üks peaesineja pidi olema plandiin Verlee Prantsusmaalt. Klassini päevadele ta seekord siiski ei jõudnud, aga ta tuleb Eestimaale nüüd, järgmisel nädalal on tal siin kontserdid. Klavessiinipäevade kunstiline juht Imbi Tarum. Kes on blondiin, Verle? Lon, Kinder, lean, üks tuntumaid Gräzinist Euroopas. Ta on neid esimese põlvkonna klavessiin, iste, kes kaskustav Leonhard i Don koopmani ja paljude teistega olid noh, alustasid selle klavessiini koolkonna noh, loomist, kui nüüd võib nii öelda, nii et tema on sündinud 1942, nii et 60 aastane daam Pariisist. Ta on õppinud Hiinas profero Berliini juures ja Ralph Kirk Patricku juures jäili ülikoolis USA-s. Ja muidugi on võitnud mitmeid konkursse ja teinud hulgaliselt seadistusi, saanud nendest väga palju auhindu. Ta tuntakse prantsuse muusika Väljapaistva tõlgendajana, samuti Johann Sebastian Bachi muusika suurepärase esindajana. Ta õpetab Pariisi konservatooriumis ja muidugi paljudel kursustel üle kogu maailma. Te olete tema mängu kindlasti kuulnud, kuidas te iseloomustaksite teda? Ma olen tema mängu kuulnud lindistustelt. No väga selline sädeleva fantaasiaga ja, ja kaunite kujunditega on see, kuidas ta mängib prantsuse muusikat ja Bachi samuti niukse üsna uudse lähenemisnurgaga asjaga, ma ütleksin, et nagu suudab, suudab värskusega üllatada alati ja kus toimuvad kontserdid, millal ja mida ta mängib siin Eestis. Kontserdid toimuvad kolmandal juunil, esmaspäeval kell kuus Tartu Ülikooli, seal on muuseumis ja neljandal juunil, see on siis teisipäeval kell seitse Kadrioru lossis. Ja kavas on Rooberger jaguta rajal. Seal on siis meile tuntud suur François Kuperan, kelle süüdi kaheksandasse viidi, ta esitab tervikuna, see on niisugune grandioosne uhkes viit. Ja Luigupera, kes on vähem tuntud varasem helilooja pisut malt kõlavad sviidid ja sviidi osad ning Johann Jacob flooberger oluline saksa klavessiinimuusika, helilooja, samuti sõitja süüdi osad ja huvitavat süüdi asjad on tal valitud sellised küllaltki aeglased passakalia tombu, see on siis kellegi inimese surma puhul kirjutatud Pavaan lamentassioon, lametatsioon siis. Ja need siis on vaheldumisi süütidega. Nii et järgmisel nädalal saab kuulata plandiinerlee esituses huvitavat prantsuse klavessiinimuusikat nii Tallinnas kui Tartus. Sülgaja. Eesti naislaulu selts lõpetab hooaega. Seltsi esinaine Viktoria Jagomägi on tehtuga üldjoones rahul. Ikka väga tähtis on see, et naised laulavad kooris ja ma tahan sellega öelda aitäh kõigile seltsi liikmetele. Et nad võtavad osa nendest üritustest, kuhu me neid kutsume. Need on alati rohkem koguneb kui me tegelikult algselt, kui loodaksime. Kui me vaatame neid üritusi, mis meil on olnud, neid on olnud küllalt palju. Ja väga hea on olnud see, et kõrvuti Tallinnas toimuvatega teame, et on olevast tugev kandvas Tartus. Ja ja ometigi on laienenud meil ka sõprusring. Traditsiooniliselt oleme saanud kokku oma seenior kooridega ja ka koolide, neidude või naiskooridega. Kaunis regulaarselt on kulgenud koolijuhi kolmapäevad. Siin on tunnistajaks klassikaraadio, kes on jäädvustanud neid ja neid on tänavu aastal näiteks olnud Mart siiak, Tiia-Ester lõitme tulemusel hinda Gardna, aga momendi seisuga on neid toimunud kolme ja poole aasta jooksul 20 erinevat õhtut. Nii et ütleme, oleme alustanud tõesti kõige-kõige okkamatest ja kõige austusväärsemat testi ja nüüd oleme jõudnud sinna pealt poole sajandisse juurde. Aga mis veel oluline on? Tulemas on 15. juunil. Juubelid are laulupäev Valgamaal Põdala vallas Taulide kodus. Ma käisin seal vaatamas ja mulle väga meeldis, see on ilus, sõbralik kure talukoht peale selle küllalt avar ja perspektiiviga. Viktoria Jagomägi intervjueeris Marge-Ly Rookäär. Liiga ja rahvusvaheline Eduard Tubina ühing tegutseb meil juba teist aastat järjest. Juhatuse esimees Vardo Rumessen, kuidas teil sel aastal läinud on ja mida ühing korda on saatnud? No selle aasta kõige suuremaks sündmuseks kujuneb kahtlemata rahvusvaheline festival Eduard Tubin ja tema aeg, mida me korraldame koostöös Eesti kontserdiga ja mis algab kaheksandal juunil. Aga ja selle aasta jooksul on meil Estonia talveaias toimunud iga kuu esimesel teisipäeval ühingu muusika õhtud, neid on nüüd siis olnud seni juba sellel hooajal arvult kaheksa ja viimane, üheksas talveaiaõhtu toimub meil järgmine teisipäev, seal siis neljandal juunil algusega kell kuus õhtul. Aga seekordse õhtu teemaks on meil meenutused, meenutused meie ajal loost, õhtu pealkiri on krati põgenemine põlevast Estoniast. Ja me oleme kutsunud sinna õhtule vestlema need inimesed, kes viibisid sellel kohutaval traagilisel ööl õhtul, siis Linnateatris üheksandal märtsil 1944. aastal, kui etendati kuuendat korda Eduard Tubina balleti kratt ja Nõukogude Vene pommilennukite rünnaku tulemusel süttis Estonia teater põlema. See oli ju väga suureks ootuseks Eesti kultuurile. Ka selles mõttes, et sinna põlesid sisse paljude helitööde käsikirjad. Ja sellel õhtul siis jagavad oma mälestusi ja meenutavad seda õhtut. Laine Leister, Ethel Kudu, Roland kasvanud ja loodetavasti veelgi mõningad inimesed ja teatri muusikamuuseumist on lubanud tulla ka teatriosakonna juhataja Kalju Haan kes tutvustab mõningaid mälestusi, mis on kirja pandud ja säilinud siis teatri muusikamuuseumis. Seal on, mäletate kõvasti ka, et tolleaegse krati lavastaja, rahel, Olbri mälestused ja Õhtut juhib seekord Arne Mikk ja me kuulame seal ka krati muusikat Bambergi sümfooniaorkestri esituses Neeme Järvi juhatusel. Nii et tahaks loota, et see õhtu aitab kaasa meie ajaloo teadvustamisele. Nii nagu meil sellest praegu nii raadios kui ajalehes on juttu, et me peaksime rohkem endale teadvustama oma ajalugu, mis on sündinud ja oleks eriti teretulnud, kui sellel õhtul me näeksime ka meie gümnaasiumite noori õpilasi, kes sellest ajast võib olla vähe, teavad, et õpetajad leiavad ka võimaluse sellest õhtust koos õpilastega osa võtta. Igal juhul on kõik huvilised teretulnud järgmisel teisipäeval Estonia talveaeda õhtul kell kuus. Sülgaja puhkpilliorkester Tartu eestvedamisel toimuvad juuni, juuli ja augustikuu igal neljapäeval. Puhkpillimuusika, kontserdid ja sarja pealkirjaks on Emajõe suvi 2002. Sarja tutvustavad puhkpilliorkester Tartu dirigent Margus Kasesalu ja orkestri ant Priit Vinkel. Sellel suvel on MTÜ peo Tartul plaanis korraldada promenaad kontserdite seeria Emajõe suvi 2002. Igal neljapäeval on linnarahval ja alistel võimalus tasuta kuulata head muusikat Tartu kesklinnas. Kontserdipaigad on erinevad, on välja valitud kõige kaunimad paigad meie kodulinnas näiteks Vanemuise teatrikohvikus, kas siis raekoja plats, sadamateatri ees ka kirikus üks kontsert, nimelt Jaani kirikus Soomsumi ees. Me oleme püüdnud otsida välja Tartu kõige huvitavamat pupilli ja instrumentaalkollektiivid näiteks Vanemuise teatripäras, puhkpilliorkester, Tartu. Tartu klarnetit ansambel, ansambel Triskele, puhkpilliorkester, popsid, puhver, keste forte mitmed lastekollektiivid, nagu näiteks Tartu esimese muusikakooli puhkpilliorkester. Tartu laste puhkpilliorkester tulevad siia esinema Elva klarneti, suvel osalejad. Valgas esinevad parimad Eesti laaneti mängijad Toomas Vavilov, Vello Sakus. Ja esimene kontsert toimub kuuendal juunil, kes esinevad. Puhkpilliorkester, Tartu ja Tartu trummide orkester oleme kutsunud kokku sellise koosseisuga. Minu andmetel on see Eestis ainulaadne. Tõsi küll, me teeme esimesi samme tulevikus, kindlasti me õpime äraga vigur marssimisegava. Seekord on kava järgmine kuulsaid valssi marsse. Teine kontsert toimub 13. juunil ja siis esineb pimedate ühingu puhkpilliorkester ja kontserdi pealkiri on läbi raskuste tähtede poole ja juunikuus on veel kaks kontserti, 20. juunil ja 27. juunil. Kõneleb Priit Vinkel. See esimene august on Vanemuise teatrikohviku ees Tartu juunior bigbändi kontsert, Singan lahe, seal on võimalik kuulata ehtsat siig muusikat, mida tõesti väga vähe kuuleb veel tänapäeva Eestis. Millega lõpeb kontserdisari Emajõe suvi 2002? Praeguste plaanide kohaselt 29. augustil saab olema suur Tartu puhkpilliorkestrite ühiskontsert teatavasti raekoja platsil surev marssimise kontserdiga, kus kõik kolm suurt orkestrit puhtaks Tartu puhtukese popside puhklükkas, deforte vanad ühiskontserdi. Alustame täna põhjanaabrite juurest Helsingist Soome rahvusooperis sai endale uue peadirigendi jaanuarist 2003 kuni 2006. Suveni on selleks nimekas hiina dirigent Muhaid tang. Ta on 52 aastane ja Euroopas ning mujalgi hästi tuntud meilgi käinud juhatamas oriendi festivalil. Siiani oli ta olnud 12 aastat kuulsa Kulbenkjani orkestri peadirigent Lissabonis saanud orkestriga värskelt ka Grammy auhinna nüüdismuusika alal. Kahel korral. On olnud ka Hiina Rahvusliku Sümfooniaorkestri ess Pekingis, kust just äsja lahkus koostöö sobimatuse tõttu rahvusooper ja ei peadirigendid. Detsembris 99, kui Leif Tseegestame ütles ära oma lepingu, mis juba sõlmitud Erkki Korofoneni tuleku tõttu teatri kunstiliseks juhiks. Mäletatavasti toimus siis Põhjala naabrite esindusooperimajast tõeline sisesõda, kus teater oli pooleks jagunenud korphoneni vastu või Horphoneni poolt. Suure Euroopa kogemusega korphonen siiski tuli ja tagantjärele kinnitavad kõik, et valik osutus õigeks. Rahvusooperil on hästi läinud ka ilma peadirigendid, aga korphonen on teatri positsiooni suutnud kindlustada ning huvitavat repertuaaripoliitikat ajada. Eriti, mis puudutab tulevasi aastaid. Kes on rahvusooperimänguga tähelepanelikumalt jälginud, on märganud, et Helsingisse on viimasel kahe aasta jooksul juhatanud palju külalisdirigente. See on ka loomulik, ent see oli korphoneni sihikindel poliitika otsida nende hulgast aga vaid orkestri toel teatrile uut peadirigent. 10 tuntud dirigenti juhatas rahvusteatris etendusi potentsiaalseid kandidaate Nende hulgas Pietro Ritsi, itaallane inglanna sean Edwards oma joon stuur kools, kes just äsja ka Lars Karlssoni uus ooperi rööthamine esiettekandele töim ning praegu Amsterdamis tegutsev sakslane Rolf Vaikerd. Kõiki kavatsetakse edaspidi kutsuda, aga enim meeldis orkestrile. Ta valiti üksmeelselt oma tööstiiliga, Muhaib tang ja leping sai sõlmitud. Rong on õppinud Shanghais. Ta isa on tuntud filmirežissöör, kes kultuurirevolutsiooni ajal ka vangis istus. Siis tuli tang õppima Münchenisse, kus lõpetamise aastal tõi Herbert von rajal ta oma Berliini Filharmoonikute ette. Seejärel juhatas ta juba kõikjal tangi proovitööks. Helsingis oli vaate flai ja juba ülehomme on ta rahvusooperi orkestri ees Kariitemmatile kontserdil, mis ammu välja müüdud. Rahvusooperi peadirigent ideks on varem kauem olnud Leofontek jussi jalas aastal 1958. Alles tema ajal sai teater oma orkestri sisul söderblu. Uues esimesena hispaanlane Miguel Martinez ning viimati Oku camu. Trottingolmi lossifestival algas juba üleeile, reklaamitakse ka pisut uuemas kuues Putšiini Durandooti millele on uue kolmanda vaata see lõpu kirjutanud helilooja Lutsjanoveerium. Eelmine senine lepp oli pärit Putšiini õpilaselt Franco Alphanud. Jaanuaris tehti nii-öelda proovi esitus, las palm asefestivalil Kanaaridel Ricardo sai juhatuse. Päris esietenduseks peetakse Los Angeleses Peri uuslavastust asja 25. mail nüüd ka sealse peadirigendi Kent Nagano dirigeerimisel. Ning just täna esietendub esmakordselt uus Turendavad ka Euroopas, Hollandi ooperis Amsterdamis, kus dirigendiks taas Ricardo saying. Se Turendaton, Nicolaus Leenhofi lavastus, nimiosa laulab frances kintser veeni pidule, te olete, lõppesid teater Anderwinis Peeter ajutasi menukat, Tšehhovi ooperi kolm õde, etendused üleeilseks, helilooja ise dirigeerimas. Samas toimus sel nädalal seal ka tõeline Ungari nüüdisheliloojate kontsertteosed Peter eatressilt, Jörtse liigetilt ja Diordscurtagilt. Muusikateatri poolelt on nii palju, et üleeile Savonlinnas alanud balletifestivalil on esmakordselt Soomes Moskva suure teatri balletitrupp. Nii suures koosseisus. 115 tantsijat ja 90 orkestreerinud. Kuni homseni edendatakse Luikede järve ja toongi hooted Juri Grigorowitzi, Aleksei Fadeetševi lavastused, dirigendiks Pavel Sorokin aga kuulus mon röövfestival Šveitsis sulges rahapuudusel selleks suveks oma uksed. Aga Ühendriikides mitte ainult New Yorgis, vaid ka Philadelphia uues Kimmeli keskuses ja Washingtoni Kennedy keskuses annab koos New Yorgi filharmoonia orkestriga oma lahkumiskontserte kurtma suur New Yorgi filharmoonia peadirigent. 1991.-st aastast alustame viimastest kontsertidest. Kolmel korral on New Yorgis orkestri residentsis Avery Fisher hoolis solistiks Beethoveni viiulikontserdiga. Anne Sofi mutter, kes peab koostööd kurtma suuriga kogu oma muusikukarjääris väga oluliseks. Alles tõid nad koos Londonis esiettekandele anriiditi jõe uue viiulikontserdi. Viiuldaja on öelnud, et kurtma suuriga teeb koosmusitseerimine on olnud alati tema elu kõrghetk. Beethoveni viiulikontsert New Yorgis nüüd kolmel korral neljapäeval, eile ja täna kaks õhtut selle kõrval helilooja Joseph Durini uue orkestriteose hemisfääride esiettekanne Sismaardoki diverki Sment ja täna kõlab üleni Beethoveni kava koos kolmandasse omaniaga. Eelmises kõvasti kurtma suur välja oma meelisautorite snitke. Esimene tšellokontsert Natalja Gutmaniga ning rebruckneri kolmanda sümfoonia andis esmaspäeval New Yorgis ka rahvakontserdi Sand Johni katedraal. Esimeses kavas juhatusega Bernsteini Nadia maaleri esimest viies selle kavaga Philadelphiasse Washingtoni. Saame siis meiegi ka eesti muusikat New Yorgis ja mujal tutvustanud maestro-le mõttes tunnustust jagada. Nagu New Yorgi filharmoonia nimetas orkestri kogu hoo tänu sildi sänkyu kurtma suur alla. Saksamaa liitvabariigist vääris kurtma suur, aga juba teist korda auväärse teeneteristi Saksamaa kauaaegse muusika saadiku ja kui see-eest kogu maailmas kurtma suuril on juba uus orkester Londonis aastast 2000 Londoni Filharmoonikute Orchestra president printsiga lõunakaldafestival hoolis. Ta on muusikaline nõuandja Pariisis ning Iisraeli filharmoonia orkestri audirigent New Yorgis jõudis kurtma suur, kes eesti muusikaga tutvust alustas, 1960. aastal Eino Tambergi ballett-sümfoonia Sveriinis. Nüüd juhatada aga nii Eino Tambergi trompetikontserti kui ka Edward Tubina kontrabassikontserti. Siia juurde lisame ise EMI plaadimärgi all on ilmumas kolmas Erkki-Sven Tüüri autoriplaat. Sellel mängib Birminghami sümfooniaorkester Paavo Järvi juhatusel. Teoseid nagu Aaditus, viiulikontsert Sinsoleerib Isabel von koilen ja eksadus ja salvestusele eelnes 28. mail kontsert Birminghami Symphony hoolis, kus kaks esimest teost kõlasid Suurbritannias esiettekandes. Tänasele heligajale tegid kaastööd Igor Karsnek, Marge-Ly Rookäär, Kersti Inno, Hedvig Lätt, Tiina kuningas ja Priit Kuusk. Heligaja toimetas Mirje Mändla ja mängis kokku helioperaator Helle Paas.