Algab heligaja soode, mille toob teieni toimetaja Tiina kuningas, rootor Katrin Vaarik. Tänases saates tuleb kõigepealt juttu algavast festivalist. Tubin ja tema aeg. Festivali kunstilist juhti Vardo Rumessen. IT küsitles Kersti Inno. Haapsalu kirikust sai orel korda ja toimub ka esimene kontsert. Haapsalu koguduse õpetaja Tiit Salumäega tegi telefoniintervjuu Liina Fjuk. Tartus oli eile Andrew Lloyd Weberi muusikali riita esietendus. Lähemalt kuuleme Hedvig Lätti vahendusel Estonia talveaias algavatest valgete ööde kontsertidest, räägib talve direktriss Viktoria Jagomägi. Tartu muusikutele jagati preemiaid ka see on selliseid Läti teema eesti rahvust. Mees Kornaalses võidukalt Poolast rahvusvaheliselt ortodoksse kirikumuusikafestivalilt. Mis siis Poolas õigupoolest toimus, kõnelevad dirigent Ants Soots ja direktor Vello Mäeots. Ja heligaja lõpetab Priit Kuusemaailma muusikauudistelõik. Head kuulamist. Kaja. Kaheksandast 19. juunini toimub taasfestival Eduard Tubin ja tema aeg pühendatud Eduard Tubina 20.-le surma-aastapäevale festivali kunstiline juht Vardo Rumessen. Festival on seekord iseäranis ulatuslik 15-l kontserdil Tubina muusika kõrval kuulata 26 tema kaasaegse helilooja loomingut. Et seekordne festivali kava sisaldab lisaks kontsertidele kamm, muud festival, algab juba täna hommikul muusikateadusliku sümpoosioni ka Eduard Tubin ja tema aeg. Ent kõigepealt küsiksin, mille poolest erineb tänavune festival eelmisest? Selle aasta festival on tõepoolest mahub kolm kui eelmisel, sest ta festival ja seda päris mitmes mõttes, kes esiteks oli meie eesmärgiks tutvustada rohkem mitmekesisemat muusikat, selle tõttu on siis ka autorite arv sellel festivalil tunduvalt suurem kui eelmine aasta. Eelmine aasta oli 18 heliloojat festivali kavas, nüüd on 27 helilooja ja teiseks me tahtsime rõhutada rohkem regionaalpoliitilist aspekti, et me viime osa kontserte välja ka Tallinnast väljaspoole ja kahjuks täiel määral meil sellel aastal veel ei õnnestunud, oleks väga tahtnud viia ühe kontserdiga Narva ja samuti Viljandisse, Pärnusse. Aga ikkagi toimub meil kontsert Tartus ja Alatskivil. Alatskivil toimub ka Eesti segakooride, Tubina laulupäev ja erinev on eelmisest aastast veel nüüd ka see, et k solistide hulk, kes esinevad nii eesti solistid kui külalissolistid ka nende koguarv on, on tunduvalt suurem kui eelmisel aastal ja muidugi siis nüüdse sümpoosion, mida te nagu nimetasite sellel aastal me otsustasime selle korraldada. Ja järgmine aasta võib-olla peame midagi muud välja mõtlema, aga sellel aastal siis kahel päeval, see on siis täna, laupäeval ja homme, pühapäeval, täna, laupäeva hommikul, algab sümpoosion Eesti Muusikaakadeemia ruumides kell 11. Ja homme hommikul kell 10. Ja, ja seal on tõepoolest mitmeid esinejaid välismaalt ega Ameerikast. Professor Timothy Chex on ja, ja Kanadast professor Edward Yorkovski samuti Ameerikast Arvo Sõmer Rootsist kaks endist Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia peasekretäri Gunnar Larsson, kohanud soostrand, kes on kogu aeg olnud seal väga aktiivsed üldse eesti muusika huvide eest nagu seisma, nemad saabuvad ja nende ettekanne on. Ja samuti šanfilippodaar, tuleb Leonist ja räägib oma vaateid tõbine muusikale. Ja muidugi on siin siis ka Eesti muusikateadlased ja nende hulka ma loeksin siis ka äsja magistrikraadi omandanud Hansconterlocki, kes tegelikult lõpetasin leipzigi ülikooli ja kes tegi väga tõsise uurimuse rahvaviiside kasutamisest Eduard Tubina loomingus. Ja sellest ta räägibki, sellel sümpoosionil. Loodan, et see kahepäevane sümpoosion kujuneb päris huvitavaks ja aitab võib-olla kaasa päris mitmest aspektist nende erinevate loominguliste tahkude valgustamisel ja loodetavasti äratab huvi teistes inimestes, kes seda kuulavad, ka üliõpilastes pöörama oma uurimustes rohkem tähelepanu Eesti klassikalise muusika väärtustele ja eriti muidugi meeldib heliloojale Eduard Tubin ettekanded. Nemad on kõik kahtlemata seotud, ütleme antud uurija mingi isikliku nägemusega ja iga räägib võib-olla noh, sellest, mis, mis talle nagu endale kõige lähedasem on. Shan Filipp paar räägib päris niisuguses üldises laadis lihtsalt sellest, kuidas tema nagu näeb, tuginedes üldisemas ikka pildis 20. sajandil ja milline on tema kui prantslase mulje sellest, Gunnar Larsson räägib teisest klaveri sonaadist ja põhjavalguse fenomenist ja ealiste virmaliste sõnadest ja ja Hans soostrand lubas rääkida nii üldisemalt Tubina kop. Ta Rootsi muusikapildis ja põhjendada natukene, miks, miks Tubin oma eluajal jäi suhteliselt tahaplaanile ja selleks on päris mitmeid põhjuseid ja eksiga iga ettekandja tõenäoliselt keskendub rohkem nagu nendele teemadele, mis tal endal rohkem nii südamelähedased on. Nii ongi see mõeldud. Täna kell kolm festivali avamisel on ka mitmed esitlused. Ja see festivali avamine on üldse seekord natukene teistmoodi kui seda tavaliselt on tehtud ja lühidalt võiks seda ütelda. Ühe korraga toimuvad sümfooniakontsert ja pressikonverents ja festivali tutvustus ja trükiste esitlus. Me loodame, et see üritus mahub ära noh, umbes nii tunni aja sisse või tund ja veerand ja seal kõigepealt saab tervituseks sõna siis festivali aupatroon, see on Rootsi kuningriigi suursaadik proua Elizabeth Bonnier ja seejärel esitab ERSO selle ühe osa 11 10.-st sümfooniast. Teatavasti ERSO lõpetab praegu just oma Tubina sarja plaadistamist. Ja järgmistel päevadel kohe pärast kontserti järgmisel nädalal ongi Arvo Volmeriga kavas salvestada 10. 11. sümfoonia, mis on siis viimased tal seni salvestunud sümfooniad. Nii et lähemal ajal peaks ilmuma siis ERSO Lootuses Volmeri juhatusel terve poks Tubina kõigi sümfooniatega. Samas esitleme seal ka Eduard Tubina ühingu uut aastaraamatut, mis on mahukam kui eelmine aasta sisaldades väga huvitavat materjali väga mitmetest valdkondadest, kirju ja mälestusi ja, ja ülevaateartikleid ja see on ka seal avamise üritusel siis värskelt müügile saabunud. Samuti ilmus hiljuti Tubina kolmanda sümfoonia partituur Rootsis, mis on minu poolt redigeeritud uuel kujul. Ta natukene lühem selle esialgsest variandist, mida omal ajal Neeme Järvi plaadistes ja kom aktsel ja see tugineb Tubina kirjalikele märkustele, mis ta on 68. aasta jooksul siis teinud mitmel erineval pool ja see noot on nüüd saadaval ja väga huvitav on see, et, et juba on selle noodi alusel planeeritud selle kolmanda sümfoonia ettekanne Hiroshimas selle aasta septembris, kuhu see noot on juba praegu kohale jõudnud. Nii et kahtlemata nootide kättesaadavus on väga oluline probleem ikkagi ja mul on väga hea meel, et, et vabariigi valitsus on selle aasta eelarves eraldanud üks miljon Eesti krooni või Eesti ja Rootsi riigi vahelise ühisprojektiga, eriti käivitamiseks on siisTubina kogutud teosed. Aga millal see ükskord saab teoks, tõenäoliselt läheb sinna veel päris mitu aastat. Tehnilised probleemid, kopilai õigused, kõik vajavad veel lahendamist, on päris pikk ja väga keeruline protsess. Festivali publikul on võimalus tutvuda Eduard Tubin, aga ka teisest küljest avatakse tema fotonäitus. Ja väga õige jah, selle näituse ma koostasin juba möödunud aastal ja see oli üleval Alatskivil, nüüd me tõime ta sellel puhul siia Tallinnasse ja Estonia kontserdisaali fuajees. Me võime tutvuda Tubina kui kunstfotograafiga. Need on väga ilusad värvilised looduspildid, mida Tubin on mitmel pool oma reisidel, küll Rootsis, küll lõunas Vahemere ääres igal pool pildistanud Tubin oli teatavasti väga suur fotokunstihuviline ja tegi väga palju pilte ja Tubin oli üldse väga mitme külgne inimene. Ja seda võib-olla teatakse meie inimeste poolt vähe, et, et tegelikult ta oleks võinud väga hästi olla väga professionaalne maletaja. Ta oli Paul Kerese isiklik sõber ja, ja praegu me oleme siin Tallinna maleklubiga pidanud nõu, kuidas avaldada Tubina ja Kerese kirjavahetus, mis on väga mahukas, väga huvitav ja Tubin elas väga kaasa kõikidele maailma malemeistrivõistlustele ja tegi lahendas kodus ise neid ülesandeid ja juba poisikesest põlvest peale. Jamale on seotud tegelikult ka tema teise sümfooniakirjutamine Toilas 1900 37. aastal. See on väga põnev niisukene. Tori, nagu võiks öelda, siis oli Tubin teatavasti väga kõrgetasemeline professionaalne kokk. Ta ei olnud mitte mitte isetegevuslik toidu valmistaja, minul on olnud au näitama maitsvaid lõunaid, seal maitsta ja ma pean ütlema küll, et ega need ei jäänud ühestki Tiprest kuradi lõunatest need maha ja samuti Tubin oli üldse väga suurt tehnika, ikka huviline. Siis Tubin on kirjutanud ju väga palju ka igasuguseid artikleid, ta oli kirjamees ega mitte kõik muusikud, ei ole kirjamehed, kes kirjutavad arvukamalt seal artikleid ja uurimusi. Need on kahjuks jäänud tundmatuks, ma loodan, see kogumik on üle antud Tartu kirjastusele Ilmamaa. Et võib-olla järgmise aasta alguse poole võib-olla siis kogumik ilmub, siis saame lugeda neid topin artikleid ja noh, nagu me näeme, Tubin oli tõesti väga mitmekülgne inimene ja ütleme ühte nendest nüüd teda kui fotograafi. Me saame tundma õppida siis nende kunstfotode najal Estonia kontsertsaalis, kui festival avatakse. Pärast festivali avamist 10 päeva jooksul toimub festival lisaks Tallinnale ka Tartus, Alatskivil ja üks kontsert ka Peterburis. Kuidas te kunstilise juhina sõnastaksite selle festivali eesmärgi? Ma ütleksin niimoodi, et festivali eesmärk on tegelikult seesama, mis ta oli eelmine aasta aidata avastada ja väärtustada neid helitöid mis on kirjutatud nii Tubina poolt kui ka Tubinak eluajal. Ja seega festivali heliloojate ring ongi lai, seal on arvestatud vastavalt siis muidugi interpreetide ettepanekutele kogu seda perioodi, kes on Tubina eluajal oma töid kirjutanud ja kuna Tubin elas ütleme väga suure lõigu 20.-st sajandist, siis praktiliselt peaaegu kogu 20. sajandi muusika mahub selle festivali temaatika hulka sinna ei mahu, ütleme saksa ja Viini klassika ja nende jaoks on teistsugused festivalid, me püüame hoida seda festivali nägu kuidagi rohkem seoses just Eesti muusika aspektist ja, ja Eesti klassikalise muusika aspektist ja tuua välja uusi teoseid, mida publik ei tunne ja mida ka muusikud ei tunne. Festivali kontserte tutvustavat saatelõigud on klassikaraadio kavas igal festivalipäeva hommikul kell 10 tunnuseks muusika, festival Tubin ja tema aeg. Haapsalu toomkirikus lõppes maikuus oreli ümberehitus ja järgmisel nädalal on esimene orelikontsert. Ja telefonil on Haapsalu koguduse õpetaja Tiit Salumäe. Milline haapsalu orel oli varem ja millist ümber ehitust see vajas? Haapsalu toomkirikul on olnud kaunis mitmekülgne, raske ajalugu. Ja tõenäoliselt ka keskajal võisin olla juba mõni pill, aga, aga siis, kui Rootsi aeg lõppes, siis sellega lõppesid ka Haapsalus jumalateenistused Toomkirikus. Kogudus kolis Jaani kirikusse ja toomkirik võeti vahetult siis eelmise aastasaja vahetusel uuesti käiku või oli käigus kuni 40. aastani ja sel ajal oli väga väikene mõne registriga orel. Kui nüüd aastal 1990 kirik uuesti avati, siis me saime ühe kaunis väikese oreli Ahvenamaalt ühest kirikust osta. Ja saarel oli liiga nõrk meie kirikule selle oreli ehitanud Hans Heinrich. Ta oli kohe plaan hakata ehitama suuremat orelit. Orelifirma kriisa pakkus suure oreli ehitust. Muidugi sellest ei käinud raha üle, olid veel mõned pakkumised ja see oleks ulatanud ikkagi kolme, nelja miljonini. Ja nende rahade leidmine oleks olnud ääretult raske või võimatu. Ja siis meie sõpruskogudus ester Aninges Rootsis kinkis meile 1999. kas tal oreli mille oli valmistanud Okerman Lundis 66. aastal. Tegemist oli kaunis, uue ja hea kõlaga instrumendiga. Ja hakkasime sellest mõttest kinni, nii et ehitada see oreli ümber. Ja teha temast siis nii-öelda optim, maalne. Jõukohane orel meile ja tööd tegi nüüd alates 2001. aasta novembrist kuni maikuuni Saksamaalt orelimeister Gerhard Schmidt. Ja nüüd on siis orel valmis. Kas hakkavad toimuma ka regulaarsed orelikontserdid? Ja meil on sel aastal Tallinna orelifestivali raames on mõned kontserdid plaanitud ja muidugi on tuntud Haapsalu vanamuusikapäevad. Ja ka sel puhul on saarel kasutusel. Esimene orelikontsert on Haapsalu toomkirikus siis neljapäeval, 13. juunil kell 19 siis mängib Kersti tarve. Kõik inimesed teretulnud sellele kontserdile ja samuti järgmistele kontsertidele tegemist on jah, täiesti hea tavalise pilliga ja esimest korda nüüd Eestis on ka niisugune orel, millel on olemas siis niisugune pedaali sooloregister, nagu seda on Hispaania trump, et ja muidugi see kiriku akustika pakub Kaarel muusikaks suurt naudingut, nii et kõik inimesed teretulnud. Aitäh õpetaja Tiit Salumäe. Alates sellest nädalast tiksub Tartu ei viita aega, mida jagub 19. juunini Straussi operetiga, öö Veneetsias ja Putšiini ooperiga Tosca. Raeplatsi suviseks muusikateatriks kujundanud Vanemuine on tänaseks kesklinna kujundanud kultusliku presidendiproua Eeva perrooni residentsiks Andrew Lloyd Weberi muusikale. Viita lavastas Tiit ojasoo, kunstnik on Enelisse värb. Peaosi laulavad Siiri Sisask, Veiko Täär ja Tõnis Mägi. Suur muusikali nimel on töös enam kui 400 inimest. Kuidas möödus prooviperiood muusikalevita peaosatäitja Siiri Sisaskil? Raskelt, aga jõudsalt, ma arvan, et päris hästi, lõppkokkuvõttes midagi nii väga kergelt siin minu jaoks ei olegi olnud, võib-olla muusikaline osa on olnud kõige raskem, see on keeruline muusika ja, ja sinna sisseminek võtab kaua aega ja sellesse muusikasse sulandumine võtab omajagu aega, aga proovitempo on üks, aga, aga minu tempo on teine ja vaat seda kohandada kõike seda õiget tempot siis endas lõpuks leida. See on olnud raske. Fantastiline lavastaja, liikumisjuht, kunstnike Nanens ment, kõik on tiksunud kui kellavärk ja, ja inimesed, kes on laval, on teinud lihtsalt vapustavalt suure töö, see on fantastiline. Nii et kui seda tiimi ei oleks, ei oleks ka seda tulemust. Aga kui tuli pakkumine osaleda muusikalis, tuli see ootamatult Daile, et hävita roll ja see tuli ikkagi küllaltki ootamatult. Praegu peale seda tööd mõtlen, et kui ma olen ära teinud ja seisan niiviisi esietenduse lävel, siis ma mõtlen, et kas ma nüüd teist korda veel tahaksin selle tule läbida, et mis tahaksin küll, kui ma selle jaa sõna käisin siis minu enda jaoks mõned asjad kindlasti juba paika pandud, mis olid nagu minu erinõudmised ja, ja need asjad on nüüd kokku viidud nii et need nii-öelda erisoovid rahuldada, et nüüd me oleme sinnamaani jõudnud, milline on Siiri Sisaski evita. Olen ka nüüd juba tänaseks vaadanud filmi Modonnaga ja ma ütleksin, et mingil hetkel see mind segas, et ma seda vaatasin, aga lavastaja käis hirmsasti peale, ütles, et vaata ära, et see annab juurde, et ega see siis midagi ära ei võta ja tal oli muidugi kahtlemata õigusega, see tegi küll mingil hetkel jah, minu enda arusaama Elidast raskeks. Praegu ma loen ka paralleelselt ei viidast raamatut, nii et mul on ikkagi tekkinud see oma nägemus ja ma ütleks, et see on niisugune natukene jõulisem ja nurgelisi ja teravam samas võib-olla filosoofiliselt nüüd, kuidas sellest sügavam, kui mul endal sellest alguses arusaam oli ja kui nüüd võrrelda madonna, aga siis mulle tundub, et väga hea, aga on selline Holi uudlik pehmus või selline bestselleri maik on tal juures, et seda ma laval ei tee. Sellist pehmust ja niisugust magusust laval ei anna eliitale. Võib-olla ainult mõned hetked, kui seda tõesti situatsioon, seda nõuab. Teie partnerid, Tõnis Mägi ja Veiko Täär. Oi suurepärased partnerid, kahtenis mäega on alati paljud minu tuttavad, paljud Tõnise tuttavad on rääkinud, miks te kunagi midagi koos ei tee. Nüüd me oleme siis ühel laval ja tema mängib minu võtmes näen mina seda, tema mängib võib-olla evita sisemaailma, seda, kes tõmbab teda jalgupidi maa peale. Talle näitab, milline on reaalsus tegelikult või seda teist külge, mida tegelikult alati inimesed ei julge endale tunnistada, et see maailm eksisteerib nende enda tegudes ja sõnades ja käitumises ja nii edasi. Tõnisega on meil väga hea koostöö, samuti muidugi ka Veiko Veiko on nüüd minul see teine koos. Jah, väike on suurepärane minu meelest mida hämmastab see ka laulja, niisugune avastamatus, ütleksin ma, et et tegelikult nii, nii palju jõulisust ja just nimelt hääle, sellist jõudu ja, ja neid erinevaid ämbreid ja selline suur mängumaa tema hääles. Ja ma usun, et need muusikalid ka võib-olla aidata lennust leida niisamuti nagu mingi tasub tulla kindlasti Tartusse vaatama, muusikale viitat. Ma arvan seda, et, et see on muidugi igaühe enda teha, et kellele, mis meeldib ja valikuid on kindlasti suvel palju, aga, aga ma osanud nüüd seda küll, et see etendus täiesti nii, et kui ma vaatan nüüd tõesti kõrvaltvaataja pilguga jätan enda sealt välja, et me ei räägi enda poolest, siis ma arvan, et see, see, mis nüüd siin on lavale toodud, see lavastajatöö, see muusikaliste liikumiste kõik see tööorkester, kõik see on kõik, kogu see krempel kokku, see on niivõrd fantastiline. Ma usun, et et sellist elamust vastne sellel suvel või võib-olla isegi kah sellel aastal võib-olla ei tulegi, tasub kindlasti tulla vaatama, jätta kõrvale kõik eelarvamused kas kellelegi suhtes, kas minu suhtes, kas siin ükskõik kelle suhtes tasub tulla, vaatama? Muusikale viita üks peakorraldajatest ja toetajatest on Vanemuise teater ja teatri direktor Jaak Viller. Suurte projektide puhul on ikka see, et probleeme on, on palju ja nende lahendamise võimalused ei ole reeglina triviaalsed. Kui ruumis sees ja teatrilava on selline asi, mis on, on inimestele noh, väga täpselt teada, väga täpselt tunda ja, ja kõik lahendused ja asjad on, on seal üsna kiired ja nobedad tulema, siis välitingimustes on see alati seotud mingisuguste ilmastikuriskidega mitte ainult ju vihm, vaid ka vaid ka tuuled on sellised asjad, mis suuresti meie meie tegemisi on mõjutanud ja selge on see, et päris kõikide riskide maandamiseks ju nendes tingimustes väga häid lahendusi ei ole. Aga igal juhul ma, ma väidan, et tänase päevaga võime öelda, et meie ettevalmistus on sujunud hästi ja läbimängud, mis siin olid eile õhtul ja üleeile õhtul, eks ole, siis need annavad küll lootust, et tuleb suurem jooned ennetades suhteliselt kergem asi on olnud töötajate motiveerimine, eks ole, seda asja tegema, nad on, nad on asjast tugevasti kinni ja, ja neile meeldib see, mida nad tegema peavad, nii lavategijad kui muusikud kui tehniline personal ja Ma loodan, et seda suurt tööd ja vaeva kroonika edu. Miks just valiti Andrew Lloyd Weberi muusikal? Vitast Vanemuine tegelikult hakkas rääkima juba viis aastat tagasi, jäi ta siis omal ajal seisma selle taha, et, et me nagu ei, ei saanud peaosatäitjast kokkuleppele ja seeläbirääkimised agentuuriga meile jõudnud väga sellel hetkel ei jõudnud nagu, nagu väga kaugele, sest et tingimused selle loa saamiseks ja majanduslikud tingimused olid selle etenduse esitamiseks teatrilaval üsna rasked või ma ütleks, et isegi meie piletihindade juures ületamatud aga tahtsime Android Veberid teha ja teiste tema hilisemate töödega on see probleem, et, et seal on nagu patenteeritud lavakujundus ja seda juba vabas õhus kuidagi ei tee, et see on, ühelt poolt on ta meie soov, oli, oli just nimelt viitad teha. Mulle tundub, et see muusikal on oma sõnumilt üsna kaasaegne ja igal ajal on tegelikult rahvas, on ootus mingi rahva seast kasvanud iidoli või, või kangelanna järele, eks ole, ja samal ajal on, on alati teemaga võimu ja vaimu vastuolu, mis ka selles materjalis tegelikult oma sõnumina sees on. Mulle tundus, et see on kõigiti sobiv. Selle muusikalidirigent muusikaline juht Tarmo Leinatamm ütles, et see muusika on see, mis võlub kõiki, et see on lihtne, kurb ja samas väga siiras muusika. Ja ma arvan küll ja, ja see ei ole päris nüüd see juhtum, et tegemist on ühe laulumuusikaliga, muidugi on see tont Grayformi, Argentiina ehk ehk kõige tuntum lugu sellest, aga minu meelest on siin vähemalt neli, viis meloodiat veel veel sellist väga intrigeerivat ja atraktiivsete, eks ole, nii et noh, võib-olla ka selles mõttes on ta mõnest teisest muusikalist, mis on ikkagi suuresti ühe loo peale üles ehitatud, siis on ta nendest erinev ja, ja see on kahtlemata selle muusikali survet. Ja muidugi tegelased, kes võtavad osa solistid, koor, tantsutrupp, orkester. Ma rõhutaksin ka seda, et ma olen näinud kahes erinevas ettekandes viitat ja, ja meie lavastus on nendest positiivselt erinev selles mõttes, et väga suur roll on tantsurühmal või liikumisel üldse tähendab meie leitud tantsib kaasa ka kõikides kohtades ka koor ja võib selle liikumise peale, eks ole, praktiliselt ka sellised noh, võib-olla muusikaliselt mitte kõige tuttav omad või mitte, kõige harjumus varasemad kohad on, on tegelikult täidetud liikumisega, mida teistes lavastustes ei ole olnud, nii et et selles mõttes meie lavastus nagu positiivselt eristub nendest, mida ma näinud olen. Peale selle, et on ilus muusika ja ta on palju liikumist, mida veel publik näeb? No eks nad tulevad ja vaatavad siin, mis nad näevad ühekaupa kirjeldades on siin üsna palju asju ja on see on üsna detailiderohke etendus ka oma kujunduselt kostüümides. Ka need pakuvad huvi, aga mulle mulle lavastuslikult meeldib kõige rohkem, et et tegelikult on see, see raekoja platsi eksterjööri on tegelikult pandud väga positiivselt selle kaasatud selle etenduse sisse, nii et nii et see hakkab tegelikult üsna palju üllatada tabavaid momente, eks ole, kõigele nii, ma saan nii tartlastele kui kui Tartu linna külalistele evita ja Siiri Sisask Siiri Sisaski ja ma arvan, et ühtegi osatäitjad teise siin nimetamata. Neid on ju tegelikult selles muusikalis nimiosalisi nimega osalisi on ainult viis. Ka Chee Tõnis Mägi ka magaldi Aivar Tommingas, ka fon peroon, Veiko Täär ja Famperooni armuke Liisi Koikson on, on tegelikult suurepärased oma osa täitmistes, nii et nii et ma arvan, pakuvad nauditava elamuse meie kõigile meie vaatajatele. Ja selle nauditava elamuse on sättinud liikumisjuht jorinaalia lavastaja Tiit Ojasoo ja kunstnik Ene-Liis Semper ja veel palju-palju teisigi. Tegelikult siin teeb kaasa nii lava taga kui lava kõrval, kui, kui laval kokku 400 inimest, nii et nii et see on Vanemuise jaoks suur megaprojekt. Ja see on selle suve suurim muusikasündmus. Et asjad, ma arvan küll, et tänase seisuga ei oska nüüd öelda, võib-olla keegi veel veel on tulemas ja hoidmas midagi tagataskus või sahtlis suurt projekti, aga praegu tundub küll, et nendest teadaolevatest asjadest tundume me küll suurem olema nii publiku või noh, vaatesaali suuruselt kutsume korraga etendusele 2150 inimest. Kui ka kaastegevad koosseisult oleme me vist suurimatest. Aitäh ja tere tulemast etendustele. Sülgaja Estonia talveaias algavad varsti valgete ööde kontserdid Talve direktriss Viktoria Jagomägi, mida siis talveaias lähiajal näha ja kuulda saab? Kaheksandast kuni 16. juunini tõepoolest on meil hooaega lõpetavad valgete ööde kontserdid siis me oleme mõelnud lülitada sinna sisse hooaja populaarsemad kontsertõhtute kavad ja lisaks on seal nii džässi kui ka salongimuusikat, nii et igaühele midagi sobivat arvame meie. Ja kuna kontserdid algavad kell 21, null null, siis sisse pääseb pool tundi. Varem saab vaadata Sirje Raudsepa siidimaalinäitust. Aga kontsertidest endist nii palju, et siin on nii opereti niidel mured, kaovad programm, meie operetas Gretas trupp ooperikooris solistidest, aga Grand Café kontsert on trio Terje Terasmaa, Arvo Leibur, jahiki Mätlik, või siis rahvusooperi noored solistid Heli Veskus ja Rauno Elp. Klaveril Riina pikani, laulavad tuntud aariaid ja duette mitmetest ooperites operettides ja muusikalistki või siis parimat toore džässilauljad Nõmmetšess 2002 võitjad. Või näiteks meie tuntud ja populaarseks saanud kava Pariisis link klubi talveaias, kus solistiks on Airi Allvee ja mängivat Toivo Unt. Jaa, tšenkozoothouss, seon, siis viiul ja kaks kitarrimängijat, Henno soode ja Madis Arvisto, Indrek Kruusimaa. Ja kõlab 30.-te aastate Pariisis džässiklubis muusika. Leena Laas, meie ooperi sümfooniaorkestri kontsertmeister ja Kairi sakos klaveril mängivad romantsee serenaadi pojenda Moore on selle kava nimi või siis meie jaoks oluline kuupäev, 15 juuni, kus me oleme juba õige mitmeid koordi Üheteistkümne aastase tegevuse jooksul tähistanud Edward riigi sünniaastapäeva. Siit ka pealkiri. Palju õnne, riik, kus esinevad Ann nõun Fredil ja Ralf Taal, klaveril mängitakse kriigi ja Põhjamaade romantikuid. Ja siis lõpukontsert. Ta on pühapäeval 16. sameti aim nime all ja lemmiklelu nõudjaid esitab partit Toivo Unt ja sõbrad. Et see on ühe uue koosseisu esmakordne esinemine. Pianistiks on Risto Laur ja Kristi keel, mängib inglissarve, Aivar Vassiljev löökpille ja Toivo Unt on nagu alati kontrabassil. Ja ühtlasi lubatakse üllatusesinejat. Kutsume meie viimaseid kontserte talveaias koos veetma. Ma tahaksin meie hooaja lõpetuseks öelda, suur aitäh kõigile külalistele, kes on käinud ja kes armastavad talveaias käia. Ja muidugi klassika Nad ei ole, kus me tunnetame väga häid sõpru, kellega koos me saame muusika nimel head koostööd teha. Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond ja haridusosakonda korraldasid möödunud reedel tänu päeva Tartu parimate noorte lauljate, näitlejate ja interpreetide auks. Sel aastal anti tänukirjad üle ligi 80-le noorele õpilasele ja nende 30-le õpetajale. Tänapäeva üks peakorraldajatest on Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna peaspetsialist Antein Paul. Sellele tänupäevale on kutsutud aga need, kes on käinud Tartu linna esindamas mõnel vabariiklikul või rahvusvahelisel konkursil ja tulnud sealt kilbiga tagasi, saanud tunnustust ja äranimetamist need lapsed, kes linna poolt äranimetamist ja ja tänamist leiavad. Tegelikult saavad nad tõesti linnapea allkirjaga tänukirja, mis on püütud teha hästi ilusat, neil oleks seda hea meel alles hoida ja teiseks, selle ürituse üks eesmärk oli ka see, et kõik need lapsed saaksid, kui nad saaksid ise näha ja kuulda, mida ka teised lapsed teevad, sellepärast et see, kes on tubli muusika, õppur, see tihtipeale ei tea. Kuidasmoodi tantsijatel läheb ja, ja neid erinevaid alasid, milles lapsed tublid, on niivõrd palju, et, et igaüks ei jõuagi teada, ehk siis nad saavad vastastikku teineteist näha ja imetleda. Nii et selle ürituse üheks osaks on ka tõesti kontsertesinemine. Kes on selle aasta parimad noored interpreedid, näitlejad ja muusikud? Võib-olla tõesti on huvitav lugeda, et sellel aastal jagati tänukirju Betti Alveri nimelise luulekavade festivali laureaatidele. Näiteks luuletuste lugejatest toimusid võistlused üleriigilisel gümnaasiumiõpilaste ütlemiskonkursil. Tartus oli kaks tublimat luule esitajat üleriigilisel gümnaasiumiõpilaste ütlemiskonkursil nimepidi Kaia-Liisa, Tarand ja Targo, leini Tamme ja Forseliuse gümnaasiumidest või neid nimesid on nii palju neid kõiki lugeda. Hugo Treffneri gümnaasiumi näitetrupp sai peapreemia vabariiklikul alternatiivselt teatrifestivalil. Huvitavad on võib-olla, et vanusegrupis said esimese ja teise koha rahvakandlel 12.-le üleriigilisel rahvamuusikapeol Toilas, mille raames siis toimus võistumängimine ja need õpilased olid teisest muusikakoolist. Maarja Oll, Jaanus Väljaots ja lõõtspilliõpilane oli Kaarel Tammur, kes ka sai sellel võistumängimisel tubli koha. Eelmisel aastal on Tartu noortekoor saanud kuldmedalid peres rahvusvahelisel koorikonkursil ja osalenud. Jah ja see on teise koha vabariiklikul segakooride Tuljaku võistulaulmisel. Tuljaku võistulaulmisel sai esimese koha Miina härma gümnaasiumi segakoor. Sellel aastal esimest korda olid paar sellist väga huvitavat ala. Tõnu päeval esindatud Anne noortekeskuse mudellennukivalmistaja Mihkel Joala oli esinenud tublilt rahvusvahelisel mudellennunduse võistlusel. Maailmameistrivõistlused Soomes. Timo Uustal on saanud kolmi veeauhinna noortele 2002 Eesti eelvoorus võidu. See tähendab, et tema loodushoiualane töö läheb Stockholmi esindama Tartut ja selle Tartu vee olukorda. Ega me neid omavahel pingeritta ei pane, aga jah, kõik need lapsed, kelle nimelt saavad ära nimetatud neil lastel on kõigil ka õpetajad kohal, jaga õpetajatele on tänukiri. See on ikka nagu pigem nende laste ja õpetajatele mõeldud, mis meie sellest saame, me saame tegemisi. Aga me saame ka lootuse, et äkki need õpilased tunnevad, et see ala, millega nad tegelevad, et see on tõesti oluline, seda peetakse tähtsaks, et nad arenevad selles edasi, et need kaunid kunstid leiavad järelkasvu. Ja selline tänu päeva üritus toimub ka järgmisel aastal ja ülejärgmisel aastal, et see muutub nagu traditsiooniks. Sel aastal toimus kolmas kord, ma usun, et praeguseks on ta ennast õigustanud ja et niikaua, kuni meil paberit jätkuv tänukirja tegemiseks nii kaua tahaks loota küll, et samasugused asjad toimuvad ka edaspidi. Ei iga ja Eesti rahvusmeeskoor naases hiljuti Poolast, dirigent Ants Soots direktor Vello Mäeots. Mis te seal poolas käisite ja kuidas teil läks seal? Poolas Hainokas toimus 21. rahvusvaheline ortodoksse kirikumuusika festival, see tähendab, et seal olnud juba 21 aastat see festival. Ta omas žanris on väga oluline festival. Seal on väga suurte kogemustega meeskond kes aastast aastasse otsib Häid heatasemelisi kõrgetasemelisi koore. Et selle läbi lauldaks rohkem ortodoksse kirikumuusikat, mitte ei teekski ainult kirikukoorid, vaid teeksid teiselt kontsertkoolid. Ja omamoodi on see vastuolus jälle seal töötava uue metropoliitidega kes näeb, et õigeusu muusika peaks olema ikkagi ainult kirikukesta. See oli ka põhjus, miks seekord ei toimunud konkusega festivali kontserdid kirikutes, vaid olid kultuuri paledes. Milline on teie seisukoht, kas kontsertkaar peaks sellist repertuaari laulma ja mida te seal õigupoolest laulsite? Kahtlemata selle muusika sisse minek, selle muusika omandamine, selle muusika mõistmine oli meile omamoodi katsumus ja igal juhul oli see väga hariv meie jaoks. Me tunneme, et me oleme selle läbi muusikaliselt saanud. Rikkamaks. Konkursi kava 30 minutit peab olema rangelt Ravoslawne muusikameeskoori, selle materjali leidmine polegi väga lihtne. Meid aitas Iigoroona siinne koorijuht. Nii kava valikul ka iga mõnede teoste läbiviimisel. Kas päris vanast muusikast Snamineiras, Beff, siis olid teosed niigetrov pojalt ja ketroo visalt. Siis oli logivskaja pest Arvo Pärt üks väheseid teoseid, mis ta meeskooril on Fateegioobidžovski Laura ja eesti muusikast pea ainuke näide Cyrillus Kreek sall 137. Selle vahetus, kuidas teid seal vastu võeti ja kuidas lõppkokkuvõttes läks? Ma arvan, et meil läks tõepoolest nii nagu mööda valmistunud olime ja veel isegi tunduvalt paremini. Me saime teise koha, see ei ole mingisugune halb koht, see on väga hea koht, kuna me hüppasime vette tundmatus kohas ja me laulsime esmakordselt sellist muusikat ja lühikese ajaga oli kava omandatud. Ja kui me kuulsime teisi koore, kes ei olnud sugugi mitte halvad kooris, vaid üllatuslikult head koorid, siis see teine koht on hea koht. Kas need olid professionaalsed koorikaid sealt, kus nad sinna kokku tulnud olid ja kes esimese koha neist said? Kategooriat ja üks kategooria sellest 20-st osavõtjast oli professionaalsed kutselised koorid. Tore üldse oli Venemaalt arvukalt Ukrainast, loomulikult Poolast, endast Makedooniast, Bulgaariast, Indiast, Leedu aga võitja, koor on Leedu kammerkoor, preemis Vilniusest 93. aastal asutatud koosneb üliõpilastest ja Muusikaakadeemia lõpetanutest ja niimodi formeerunud kutseliseks kooliks. Ja nad ütlevad oma tutvustuses, et nad ongi spetsialiseerunud katoliku ja rabas laule muusika laulmisele. Koor on noor väga heas vormis väga valitud häältega ja väga hea viimistlusega. Hea koor oli ka veel Saraatovi koor, kes jäi kolmandaks Saraatovi koori dirigent. Millal lits oma, tema oli jälle seda meelt, et esimene koht oleks pidanud olema eesti koor, RAM, teine koht, nemad ja kolmas koht leedu. Ja olevat olnud ka žüriis tubli rebimine selle ümber, sest seal ei olnud mitte punktide andmine või arutelu. Arutelu printsiibil pandi neid koorerid. Kes sina žüriisse kuulusid ja mida see koht teine koht teile andis? Žürii on selle tutvustuse järgi väga autoriteetne ja paljud nendest on seal juba väga palju kordi olnud. Žürii esimees oli professor, romad fantovski, Poola helilooja. Väga kaua aega on sinna kuulunud professor Viktor rauda Valgevene raadiokooli dirigent professor Boris Devlin Moskva konservatooriumi kateedris. Ja siis on Poola autoriteetsed muusikategelasi profession Boschena Savitska. Jerzy Sa vitsa. Leesija, disko. Üldise tava järgi kutseliselt koolid ei osale konkursidel. Siin see nii on ja seetõttu ramm sattus hoopis ühte teist olukorda. Ja ma arvan, et koorile omamoodi oli see üks uus katsumus kogemus ja mul on hea meel, et kool tuli sellest munast kindlalt ja midagi targemana välja. Mida võib-olla selline katsumuse mitte olemasolu ei oleks sellist olukorda tekitanud. Ja mis kõige parem, kahtlus ära hävitatud selle konkursi hilisemate esinemiste kaudu. Et on olemas muusikat, millega mees hakkama neist muusikat ei saa olla ja kutselise koori jaoks ei tohigi olla. Küsimus on ainult selles, kuidas jõuda selle muusika sügavustani, tõlgendamise sügavust ja kui palju selleks aega see on põhiline. Nüüd olete edukalt sealt Poolast tagasi tulnud, aga teralleel Kuu aega vaja tööd teha ja kontserte anda, mis täid selle kuu aja jooksul veel? Päris tõsiseid ettevõtmisi on veel. Kõigepealt festivali Tubin ja tema aeg avakontsert, kus me esitame Tubina, monumentaalsemaid, meeskory teoseid, Ühe isegi esiettekandes. Siis osaleme heliloojate kappide festivalil Suure-Jaanis 20. juunil, kus meil on kirikukava kui ka vabaõhukava koos jälle Urmas Sisaski uudisteose esiettekandega. Seejärel sõidame Klaipedas, kus toimub rahvusvaheline Põhja- ja Baltimaade koorifestival, kus me oleme eestipoolne peaesineja me peame tegema siis Eesti meeskoorimuusikateemalise seminari ja Isla mitmeid kontserte seal. Ja hooaja lõpetab kolmandal juulil. Rahvusvaheline neljas Pärnu koorifestival, kus me oleme palutud tegema avakontserdi koos Pärnu linnaorkestriga ja esitame Brahmsi Rinaldo ja Brahmsi aldi. Sabsood. Ma soovin teile ilusat töist juunikuud. Viini pidunädalatel viiner, sest vahel on üleeilsest alanud suurem klassikaliste ooperite etendustes äri. See on järgnenud Ungari helilooja Peeter Öödressi Tšehhovi ooperi kolmede etendustele siinsamas kõrval 20.-st sajandist, Britteni ooper, kruvipööre, mille lavastus on pidunädalate prantslasest raamaturgilt lükk Bonbiilt varajase klassikaga Monte Verdi Orpheus, jaga William Christie juhatisel, aga tänavu üldse alustati. Teater Anderwinis ju 12. mail olid avaetendused ja nüüd samas järgnemas Mozarti kolme ooperilavastused ja kõigi nende dirigendiks on Milano Riccardo Muti üleeilsest Figaro pulm nädala pärast tutte ning kuu lõpul Don Giovanni. Kuigi Riccardo Muti peetakse üldiselt konservatiivsema liini esindajaks ka muusikateatri poolel on ometi tema suurima asjatundlikkuse ja väljapeetuse ütleksime isegi ehk aru, kui seejuures tunnistatud tema interpredatsioonide omalaadset romantilisust. Nii oli see 20 aastat tagasi, kui ta tõi värskust ja erksust Londoni filharmooniaorkestri repertuaari ilmesse peadirigendina seal. Nii oli see ka alles hiljuti New Yorgi filharmoonia orkestri kontsertidel, kuhu teda taas väga oodati esmakordselt pärast tema tee valimist New Yorgi filharmooniaorkestri peadirigendiks. Nüüd siis Viinis, riigiooperikoori, orkestri ja balletiga on Figaro pulmalavastus. Heltault Aga solistid nooremast generatsioonist, esmaklassilised Figaro, Carlos Alvarez, Krahvinna melaniini, Liiner alma viiva saiman kiindisaid Susanna Tatjana lismids, Kerubino, Angeelika Kirs, Laager, tipud mitmetelt maadelt, Riccardo Muti juhatatavad kaks järgmist Mozartit on aga itta Dallase Roberto De Simone lavastused. Festivalietendusi tuleb igast ooperist kolm. Lisage need, kas sõnateatri poolel on just täna kahe etendusega, inglaste muusikaga tükk teatraliseeritud mõtisklus Dmitri Šostakovitši elust. Lois Softaim aja müra, mille autoriks 1957. aastal Cambridge'is sündinud saimann vööni. Etendusel on kasteuga Emersoni keelpillikvartett selle tüki emmekvöönilt tellinud Lincolni keskus New Yorgis. Esietendus eelmisel aastal ja nüüd publiku ees. Selle uus redaktsioon. Jäi lisamata, et tänane Figaro pulm on aga Viini riigikogu PRIA, Milano La Scala ühisprojekt. Üleeile avati Ateena rahvusvaheline muusikateatri festival, mis kestab kuni 28. augustini. Pea lavakson eroodesse atikuse vabaõhuteater. Festival laieneb aasta-aastalt kuni olümpiamängudeni 2004 koos selle kultuuriprogrammiga. Kesksel kohal on singa niigist jõudu, rääkis neli ooperit, neist viimane, aprillis maailma esiettekandele tulnud lüüsistraata on käinud jube ringreisil mööda Kreekat, jaga epida auruses ning Istanbuli rahvusvahelisel festivalil Türgis. Eelmised tragöödia ooperid Medeia Elektra ja antiigone samaviisi lavale tulemas ning filmi kreeklane Survas muusikale tehtud ballett mis teeb 2004. Astani tõelise ümber maailma reisi ning jõuab siis olümpiamängude ajaks Ateenasse tagasi. Firenze May festival kestab tänavu kuuenda juulini. Kõrvuti päevadel viini pidunädalatega Avatiga Firenze festival ja kui Viinis juhatab Riccardo Muti, siis Firenzes Subin Mehdele lisaks ka Claudio Abado etendused Verdi Simone bokaneegraga algavad nädala pärast Firenzes najad Peters, Daini lavastus. Viis Badeni May festival kestab veel nädala 16. juunini. Šveits Ingani festivalil. Sealses kaunis rokokooteatris on sellel nädalavahetusel uue ooperimaailma esiettekanne. Selleks itaallase Salvatore Serrano kaamerlikumas stiilis. Itaalia helilooja jube teine ooperis Schweitzingeni jaoks festivali tellituna prantslaste festivalidest aastaid üks kaalukamaid festival sändeniis sealses suurepäras basiilikasse. Tänaseks on festival kestnud juba kuu aega orkestriga põhiliselt orkestri natsionaal, Trans prantsuse rahvusorkester ja siin on nüüd dirigeerinud pärast oma lahkumiskontserte New Yorgis ka maestro kurtmas suur siis koos valgustusajastu orkestriga Londonist saiman rättel nendel kavas Johannese passioon postritsiga solistina. Nüüd joonis Vadim reppin Boriss Berezovski klaveri saatel teisipäeval orkestrile Olde frantsees. Soomlane Mikko Franck. Temast solistiks alga pole linna. Just täna on sooloõhtuga seal poola pianist viimatise ilmuri preemia võitnud biooter Anders Sevski ja nõnda edasi. Aga nädala pärast tulemas festivalile prantsuse rahvusorkestri ette meie Paavo Järvi juhatama taas Mahleri kolmandat sümfooniat, millega äsja meie ERSO ees seisis. Solistiks tuleb seal kuulus Poola metso Eva poodes. Aga just Gustav Mahleri selsamal kolmandal sümfoonia all on homme tähtpäev. Möödub 100 aastat selle esmaettekandest. Üheksandal juulil 1902 oli oma kolmandat sümfooniat tulnud esiette kandma Saksa mäele Grethe Heldi, Gustav Mahler ise tol ajal Viini õukonna priikapellmeister. Ja nüüd siis tähistab Kreefeld koostöös Karlsruhe riigiteater ja tema orkestriga Mahleri sümfoonia juubelid. Tuleb sümfoonia kaks pidulikku ühitsete kannet kreepheldi linnahallis ja isegi teaduskonverents maaler Grehveldis. Sümfoonia dirigeerib rehveldi linna inglasest General music direktor Anthony praamal. Peterburis kestab juba nädalapäevad rahvusvaheline festival Valgete ööde tähed Soomes skandaalis algas tšellist Ardo noores asutatud festival eile kestesse 19. juunini. Veel mitte käes, kahel Soome festivalil on tänavoga juubelid. Möödub 30 aastat lahti orelifestivalil algusest ja kaks 10. vastad uue muusika festivalist music in ahiga viida Saaril, mille omapäraseks teemaks tänavu nüüdismuusika seosed Soomes Kandle kultuuri ja folklooriga. Viide tsaari on Soome vanim uue muusika festival. Praegu on selle kunstiliseks juhiks pikka aega olnud Jarmassermile järelhelilooja ja dirigent taabio Toomela. Ja nüüd pisut veel dirigentidest 12 aastase silmapaistva töö eest Berliini Filharmoonikute peadirigendina vääris Claudio Abado Saksamaa liitvabariigi teeneteristi ordeni. Nüüd on siis ka oma viimase kontserdi seal peadirigendina andnud. Selle lõppedes ei vaibunud aplaus poole tunni jooksul. Publik avaldas sellega värskele teeneteristi kavalerile. Oma suurt tänu ja poolehoidu. Kesk-Saksa ringhäälingu MTR orkestri ja koori ees pikendasid praegused kunstilised juhid oma lepinguid. Sümfooniaorkestri itaallasest peadirigent. Louisi jätkab sügisest 2004 veel edasi viis aastat ja raadiokoori direktor. Meiegi festivalidel käinud Austria professor Howard arman jääb koori ette alates 2003.-st vastast veel 10-ks aastaks. Ja ka USA-s Clevelandi orkestri peadirigendi ametis dist lahku Christoph von tohnani annabki Lievlandi omadega viimased kontserdid Londonis. Kaks huvitavat kava ameeriklaste suure viisiku orkestrilt. Bruckneri kaheksas ludes Levski leinamuusika paar tokki, teine viiulikontserdil sähemiga solistina Reamsy teine esinemised Londoni Varbikanis tuleva kolmapäeval, neljapäeval. Euroopa reis ulatub orkestrile veel mujalegi. Me pole kõnelnud veel katalaani kaasaja nimeka helilooja Xavier Mandsalvad lahkumisest. Kui maailma suurematel lauljate hulgas on hulk nendest pärit Katalooniast sündinud Barcelonas siis sealt ma helilooja ja ta on meil vähem tuntud. Suur Hispaania on neid muidugi oma nime all rekla valminud, nii ka maailmad, sellisti Pablo tegelikult pauga saatsid näiteks kelle festivali hispaania prantsuse piirid raadis. Praegu juhib nimekas prantsuse klarnet dist Mishelli diee. Meie tänavusegi ois trahvifestivalikülaline helilooja Xavier Mandsalvaatse elas 90 aastaseks, Tauli legendaarne tarnekontserdi muusika, aga ka lavateoste autor. Liia Madridist toodi maestro juubeli puhul märtsis taas lavale ta ooperis. Tabel 46. Aga lõpetame täna ühe koorifestivaliga USA-s Cincinnatis kus ju ametis ka meie Paavo Järvi syndzinaadi koorimuusika May festival, andun maid kogu Ühendriikides. Helmut Rillingi hiljem sündinud Bachi festivali kõrval Oregonis. Festivali juhib juba aastaid Ameerika maestro ka väga hinnata. Kölnis ja Pariisi rahvusooperis skolon Beethoven ja Leonard Bernstein põhiautoriks tänavu ning Beethoveni C-duur, mis aga nüüd ka alustati. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Kersti Inno, Liina Fjuk, Erik Lätti. Saate toimetas Tiina kuningas ja operaator oli Katrin maadik. Täname kuulamast ja soovime ilusat suvist nädalavahetust. Helgaja.