Algamas on 15. juuni heligaja tänase saate teemad. Eile lõppes rahvusvaheline heliloojate Rostron Pariisis ja 10 parima teose hulka jõudis Toivo Tulev viiulikontsert, kõneleb Tiia Teder. Käimas on festival Eduard Tubin ja tema aeg muusikakriitik Igor Karsnek. Tubina festivali kontserdite elamusi ja kunstiline juht Vardo Rumessen vaatab tagasi möödunud sündmustele, tutvustab eelolevaid kontserte. 11. juunil algavad esmakordselt Tartus Jaani kirikus päevad, mille raames toimub ka Eesti noorte heliloojate festival. Intervjuu andsid Tartu Ülikooli Jaani koguduse õpetaja Urmas Petti ja Eesti Arnold Schönbergi ühingu juhataja Mart Jaanson. 20.-st kuni 23. juunini toimuvad viiendat Suure-Jaani muusikapäevad. Intervjuu andis kunstiline juht Andres Uibo ja Kuressaares toimuvad 25.-st 27. juulini neljandad ooperid. Intervjuu andis kunstiline juht Pille Lill. Kolmandast seitsmenda juulini toimub Haapsalus vanamuusika festival. Intervjuu andis kunstiline juht Toomas Siitan. Järgmisel nädalal esineb Tallinnas Hollandi lauljatar Daniel Williamsi. Intervjuu andsid Riina Luik ning Tarmo Johannes ja ilmunud on stuudio Rasvakaantest plaat pealkirjaga muusikat ajastute piirimailt. Intervjuu andis Taavi maid, sütt ja saate lõpetavad muusika uudised laiast maailmast Priit Kuuse vahendusel. Eile lõppes rahvusvaheline heliloojate Rostrum, Eestit esindasid seekord Toivo Tulevi viiulikontsert ja Galina Grigorjeva lament. Rostami žürii tööst võttis osa ka klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Et rahvusvaheline heliloojate Rostrum toimus Pariisis nüüd 40 üheksandat korda tänavu ja see on selline üritus, kuhu kogunevad raadiote toimetajad, kaasas uued salvestused nüüdismuusikast, mis siis kuulatakse ära ja pannakse neile siis sellised subjektiivsed hinded, mille summadest valitakse välja siis nagu selline paremik mida soovitatakse kõigile teistelegi raadioorganisatsioonidele, inimestele ja nüüdismuusikahuvilistele. Ja meie, Eesti osaleme Rostrumil, seekord on vist seitsmes või kaheksas kord ja meil on siin nii mõnelgi, kas ta on läinud väga hästi ja meie heliloojad on paistnud silma ja see on ka nende karjäärile kindlasti päris päris oluline olnud. Ja need kohad, mida siin jagatakse, need võib-olla polegi kõige olulisemad, vaid olulisem on see, millise levikkuse muusika pärast saab. Nii et tibusid loetakse nagu aasta pärast. Palju on olnud eetrikordi ja möödunudaastastest, et meie esitletud heliloojatest sai kokku 22 raadiot, mängis nende teoseid ja näiteks Helena Tulve teost mängiti 10. raadiojaamas üle maailma ja Mirjam Tally lugu, Swindan kaheksas raadiojaamas üle maailma. Aga nüüd siis tänavu tuli meie Toivo Tulevi viiulikontsert 10 parema hulka mida ma loen tõesti väga suureks eduks, kuna tegemist on suure teosega. Ja seda nüüd mängitakse arvatavasti järgmise aasta jooksul raadiojaamades üle maailma. Oma 10. 20. kuni 25. kuni 30. raadiojaamas, nii et sellest muusikast saavad osa väga paljud inimesed. Toivo Tulevi kontsert valmis möödunud aastal ning pälvis Eesti Kultuurkapitali aastapreemia teoses soleeris Arvo Leibur ja Eesti riikliku sümfooniaorkestreid, dirigeeris Toomas Vavilov ning helirežissöörid olid Maydemaadik ning Margo Kõlar. Rossumi parimaks tunnistati Rootsi helilooja Anders Ilburgi teos dreaming rive ja seal sümfooniline oopus, kus kaasa teevad idamaised, poed ja teos vastab täielikult oma pealkirjale ja on arvatavasti nauditav ka nendele inimestele, kes üldised nüüdismuusikat eriti ei salli. Tuli 10 parema hulka siin näiteks Artur Smaskad, meie naabruses elav helilooja, lätlane kelle Concerto krossot muide esitas Tallinna Kammerorkester Juha kangas juhatusel. Nii et me olime juba nagu läti edus natukene osalised. Tänavu noorte kategoorias võistles väga vähe heliloojaid, neid oli ju kõigest üheksa. Möödunud aastal oli neid 20, kus kõik meie kolm heliloojat tulid ka noorte kategoorias ja tänavu võitis siis selle võistluse. Sellise üsna sellise nurgavõistluse võitis Argentiina helilooja Daniel, paks, kelle hobus oli sooloviiulile ja demonstreeris vanade inkade kunsti. Ja veel tulid paremate hulka Ungari ja Mehhiko ja Norra noor helilooja. Rostrumi kulg oli sel aastal väga dramaatiline, nimelt esmaspäeval, kui me kõik nagu kokku saime, õhtuli Unesco esindaja ja teatas, et ürituse peakorraldaja ootamatult surnud ja loomulikult kiis joo. Surm vajutas piksli siin tervele nädalale. Ja tegemist on siis muusikanõukogu peasekretäriga, kes on 20 aastat juhtinud ülemaailmset muusikanõukogu, nii et tema oli juba raskem. Ei peakorraldaja. Ja tahaksin väga õnnitleda helilooja Toivo tulevik ja loodan väga, et see sündmus, rahvusvaheline heliloojate Rostromon tema karjääris edaspidi tähtis pöördepunkt. Ja et see annab talle inspiratsiooni uute teoste loomiseks. Üle vaata saade Rostrumil toimunust on eetris teisipäeval, 18. juunil kell 21. Helgaja. Käimas on festival Eduard Tubin ja tema aeg ning kontserdid toimuvad selle raames pea iga päev. Kas ka kuulajad igale poole jõuad, on juba ise küsimus, kuna festivali eelreklaam ei lange tegeliku festivali kavaga. Nii mõnigi kord kokku kes heauskselt eelreklaamivoldikud usaldas võis olla märgi avastada, et vahepeal on andnud kontserdi nii Tobiase nimeline keelpillikvartett kui toad, Teet Järvi ja Vardo Rumessen kellest trükitud eelteates polnud sõnagi. Minuga isiklikult juhtuski nii ning seetõttu ei saagi ma nendest kontsertidest rääkida. Küll aga saan ma vahendada muljeid kahest teisest muusika õhtust, mis õnnekombel siiski eelteatega kokku langesid. Teisipäeval esines raekojas sopran Pille Lill ja pianist Marje Lohuaru. Kavas Britteni, Sibeliuse, Tubina martsa ja Richard Straussi laululooming. Etteruttavalt öeldes oli see ilus ja romantiline kontsert, mille peamisteks trumpideks olid Pille Lille esituses insuaalsus ning Marje Lohuaru klaveri saatel peenekoeline deligatsust. Kokku moodustas see igatahes sedavõrd harmoonilise plastilise ansambli et nauditava elamuse sai ilmselt iga kuulaja, miks siis muidu kontserdi lõpus ikka veel ja veel lisapalunud. Ning kuulajaid, muuseas oli raekoda seekord küll tulvil täis. Esinduslikult kõige õnnestunumalt kõlasid kavas siiski Tubina ja Straussi laulud. Nii oli Tubina loo õnne talle ettekandes tunda sedavõrd väljendusrikkast, muusikalist dramaturgiat, mida soololaulu puhul ei oskakski oodata. Artistlikult ja veenvalt kõlas ka Tubina teine laul, igatsus, milles võis kuulda nii lüürilist mõtteavarust, solisti meloodiakujunduses emotsionaalset plastilisust kui klaverisaates dünaamika mitmeplaanilisus. Minu kiidulaulu vahele. Üks kriitiline remark ikaga Mart Saarelaulus ta tuli, jäi Pille Lill intonatsioonis, et millegipärast pisut madalaks. Kuid see oli kontserdil ka ainus kord, mis kuulaja uinunud valvsuse võis üles äratada. Kontserdil lõpuks kõlasid Richard Straussi viis noorpõlvelaulu ning esituslikult võluvad olid needki, eriti laulu homme habras terviku kujundus oma tundlike peanode ning järele mõtlike pausidega. Seest kahes esimesena kõlanud laulu öö ja hingedepäev tõlgenduses oli kuulda seda saksa liidile iseloomulikku tundelist väljenduslaadi hingedepäevast, lisaks veel vaikset melanhooliat ning lootusetu igatsust laulu lõpus. No siin on ju tekst ka selline, et sa tule jälle minu südamesse, aga paraku on kutsutav laulusõnades läinud sinna, kust tagasi enam ei tulda. Nii et vaimustav oli siin Pille Lille samavõrd musikaalne kui psühholoogiliselt veenev teksti tõlgendus. Neljapäeval aga esines Estonias Tallinna kammerorkester Tobiase tüüri, Tubina ja Sibeliuse teoseid, dirigeeris Juha kangas kelle nimi ilmse kommentaare ei vaja. Huvitaval kombel olid kaks kontserdi poolt omavahel sisulise raskuse poolest nagu veidi tasakaalust väljas. Piltlikult öeldes kaalusid esimeses pooles kõlanud Tobiase Ööbala ja tüüri tšellokontsert üles teises pooles mängitud Sibeliuse kolm päike vormikeelpillidele, mis kontserdi lõpetasid. Ma ei taha sellega öelda, et Tobiase tüür kahe peale hoiaksid kokku kangemad heliloojad kui üksi veelus. Kuid soome helimeistri Miatuuride heakõlaline pretensioonitus ei haakunud mõtteliselt kuigi hästi ei nimetatud kahe eesti helilooja teosega ega gaasib eeldusele vahetult eelnenud Tubina tähelepanuväärselt Ekspressiivse kompositsiooniga muusika keelpillidele. Mis ei tähenda loomulikult, et Sibeliuse lood oleksid esitusliku kuidagi halvasti kõlanud. Kui ta aitab, müüt noribast kriitikast ning läheme selle esimese kontserdipoole juurde mille põhiteos ning ühtlasi ka kogu kontserdi vahel oli Erkki-Sven Tüüri tšellokontsert. See kõlas homse mark, oh, Üloneni esituses. Võib-olla on raadiokuulajal veel meeles, kuidas seda teost mängis mõni aasta tagasi David heeringas ning kui pole, siis võib seda keeringase ehituse kuulata tüüriplaadilt. Nii või teisiti. Nüüdse esituse kontseptsioon oli toonasega võrreldes küll sootuks teine. Kui tookord ninga plaadil mängis suur sümfooniaorkester siis nüüd oli kõlapilt hoopis kammerlikum. Vahe on ka solistide tõlgenduse laadis. Kuigeeringast iseloomustab nii-öelda romantiline ekspressiivsus siis Üloni premento mõnevõrra vaoshoitum, kuid mäng samavõrra ehk ka pisut täpsem iga detaili eraldi väljatoomisega. Tõsi küll, ka soome solisti mängu iseloomustas nii mõnigi kord jõuline ekspressiivsus kuid erinevalt keeringasest ta retoorilisi žeste sinna juurde siiski ei teinud. Kammerlikuks taandatud orkestri koosseisul on tüüri tšellokontserdis ka omad eelised. Kõige paremini sai sellest aimu teose lõpus, kus hakkas kõlama tšello minaarne teema. Vot niisugused tundlikud ja läbipaistvad peanud saavad kujunda ilmselt küll vaid kammerkoosseisu esituses. Aga Tubina festival kestab edasi ning kes sündmuste käiku tähelepanelikult jälgib ning eksitava reklaamiga voldiku metsa viskab. Küllap see saab osa veel nii mõnestki huvitavas kontserdist. Muusika festival Tubin. Ja tema aeg. Muusikafestival Tubin ja tema aeg on kestnud need terve nädala. Festivali kunstiline juht Vardo Rumessen, kuidas on läinud see nädal? Tubina festivalil kestab ikka veel, ma usun, et me saame kuulata nii palju head muusikat heade interpreetide esituses ja eriti, mis tähtis, me saame väga palju kuulata ka oma Eesti muusika raudvarasse kuuluvaid teoseid, mis omavad eesti muusikas äärmiselt olulist kohta väljapaistvalt kohta, mis on meie rahvuslikuks uhkuseks ja eks Tubina festivali idee ja mõte ongi selles, et kuidagi tasakaalustada meie kontsert elu, juhtida tähelepanu ka nendele püsiväärtustele, mis meie, kas on olemas teostele, mis kuuluvad meie kullafondi, nii nagu näiteks nüüd jah, tuleb Peterburi filharmoonia sümfooniaorkester, kes neljapäeval esines Peterburis kavaga, kus oli ka Heino Elleri, Koit videvik ja Tubina kontrabassikontsert, rääkimata muidugi Šostakovitši viiendast sümfooniast, mis on selle orkestri visiitkaardiks, nii et selle orkestri kontsert pühapäeval tõotab tulla selle festivali tippsündmuseks, seda enam, et praegu ütleme nagu taastada muusikalisi kontakte Peterburi linnaga. Mis puutub senisesse festivali käiku, siis mina olen isiklikult väga rahul koostöös Eesti kontserdiga on sujunud praegu ilma mingite viperusteta. Festivali algusest on jah, nüüd möödas juba üks nädal aega sümpoosion läbi, meil oli külalistega koos ka üks niisugune väikene arutelu kultuuriministeeriumis, mis puudutab Eduard Tubina projekti tulevikus tema kogutud teoste teadusliku väljaandmist. Väga raske projekt käivitada ja siin Texase Ülikooli professor Jackson oli kuidagi väga omalt poolt valmis kaasaid tema ja isegi meie muusikaakadeemiaga saime kuidagi niimoodi kokku. Et need kaks ülikooli hakkavad mõtlema, kuidas saada muusikalist järelkasvu Meie noodiväljaannete trükki toimetamisel, mis vajab siiski teatud eelteadmisi ja mis on üks väga keeruline ja raske töö tegelikult. Ja ma tahaks ise väga, väga kuidagi mõelda sellele, et kui niisugune suur projekt saab käivitada, mida Eestis tegelikult siiamaale ei ole, et see teaduslik, kommenteeritud väljaanne, niisugune hakkaks Eestis ilmuma, see on ka meie rahvusliku au ja uhkuse küsimus, tähendab, kas me selles osas suudame olla võrdsed teiste riikide ja rahvastega ja Rootsi poolt on siin samuti loota praegu nii moraalset kui rahalist toetust ja siin oli ju külas Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia kaks endist peasekretäri Hansostrand ja Gunnar Larsson, kes on suured Tubina muusikafanaatikud olnud terve eluaeg mäletavad ja tunnevad tuginevat väga hästi ja on ka praegu koostöös Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia juhtkonnaga. Festivali alguse puhul ilmus meil Tubina aastaraamat, mis on praeguseks nüüd müügil kõikidel kontserditel kontserdisaalis ja samuti on kontserdisaalis lisaks Sis kontserditel üle veel veel ka Tubina vaata näitus Tubinust kui fotograafist. Väga ilusad loodusfotod. Kontserditel on kõlanud väga mitmekesine muusika, siin on esinenud solistid nagu Pille Lill, Teet Järvi ja, ja siin on olnud sümfooniakontsert, mida juhatas Arvo Volmer. Avakontserdil Arvo Volmeri juhatusel kõlas Tubina 11. sümfoonia, siis üheksanda juunikontserdil kõlas Tubina 10. sümfoonia. Nüüdseks on need mõlemad juba ERSO pildistatud koos Volmeriga ja noh, sellega on siis Volmer saanud oma Tubina sümfooniat, tsükli kõik nagu juba lindistatud. Nüüd jääb siis üle ainult et oodata, et võib-olla järgmise aasta festivaliks me saame siis juba ühe boksi, kus on siis ühe karbi sees kõik Tubina sümfooniad. Samuti sellel Volmeri poolt juhatatud kontserdil kõlas ju väga huvitava teosena Eduard Oja Ilupoeem mis tõenäoliselt oli avastuseks väga paljudele ja ma kuulsin väga kiitvaid hinnanguid selle teose kohta väga värvikas ja, ja niisugune impressionistliku teos, mille olemasolu on nagu paljudele muusikutele isegi teadmata, nii et festivali eesmärk on tegelikult lühendada Tubina tema kaasajaga kõikides aspektides mitte ainult siis eesti muusikas, vaid ka maailmamuusikas ja sellel aastal on meil Tubina festivalil kavas kokku 28 helilooja looming, see on tunduvalt rohkem kui oli möödunud aasta festivalil ja noh, umbes seda liini me tahaks ka jätkata ja praegu on see festival läinud päris hästi võivad sellest nii, ütleme avalikkuses ajakirjanduses on vähe nagu järelkajasid, eelmine kord oli neid rohkem, aga noh, ma loodan, et ehk need veel tulevad ja väga kena on see, et, et Eesti Televisioon on tegelikult salvestunud eelmise aasta festivalilt terve ja kontserte, mida nüüd just nendel päevadel on võimalik televisiooni vahendusel siis taas kuulda. Täna on ju keskpäeva ajal Paavo Järvi juhatatud Tubina viies sümfoonia, mis kujunes möödunud aasta festivalil üheks sündmuseks tippu äärmiselt dramaatilise poolest ja pühapäeval on siis Hiina viiuldajaks Jiang kauga Tubina esimene viiulikontsert Neeme Järvi juhatusel samuti keskpäeval pühapäeval, mis ju tegelikult ka on üks väikene osa kogu sellest Tubina festivalist. Täna on Estonia kontserdisaalis Tubina festivalil võimalik kuulata klaverimuusikat. Esinevad Kalle Randalu ja tema õpilased. See oli minu ettepanek, Kalle Randalu oled, et kui ma kutsusin teda esinema Tubina festivalile, algselt oli meil juttu nagu tema sooloõhtust, aga kui selgus, et tal just Tallinnas paar kuud varem on nagu sooloõhtu, siis ma tegin talle niisuguse ettepaneku, et kas ta ei oleks huvitatud tulema esinema koos oma õpilastega. Ja algselt oligi meil kokkulepe, et ta tuleb nelja õpilasega. Kahjuks jäi üks õpilane siit praegu välja toomas vana, kes osaleb ühes konkursis samal ajal ja tema ei saanud tulla. Kalle Randalu on Tubina tsüklit neli rahvaviisi minu kodumaalt. Ta on mänginud seda Tallinnas kunagi juba varem. Ja ta on seda minu teada esitanud ka Saksamaalt, nii et, et see teos repertuaaris olemas. Ja ma saatsin talle lisaks sellele veel nii Mart Saare klaveripalu kui siis ka Elleri klaveripalu. Et Ta annaks neid oma õpilastele mängida ja nüüd ongi siin kavas siis Aveniileri ettekandes ja, ja samuti siis Mihhoushida ettekandes Elleri prelüüd, Elleri klaveripalasid ja samuti siis vallik prellüüde martsa tegelikult. Päris põnev on muidugi kuulata siis kuidas, kuidas nemad esitavad nii Tubina kui Mart Saaremuusikat ja Kalle Randalu enda kavas on siis peale Tubina veel püssi ja ordeni teosed. See on võib-olla üks kõige mitmekesisemat esinejatega. Klaveriõhtu tervel sellel festivalil. Festival Tubin ja tema aeg kestab 19. juunini ning klassikaraadio jätkab igal hommikul kell 10 selle päeva kontsertide tutvustamist. Heliga ja 16. juulil Juunil algavad Tartus esmakordselt Jaani kirikupäevad lähemalt kõneleb Jaani koguduse õpetaja Urmas Petti. Kõige laiemas mõttes on muidugi asjad, kas lihtsalt populariseerida Jaan kirikut, et anda nii Tartus kui Eestis laiemalt teada, et selline ikkagi äärmiselt unikaalne kirikuhoone saab mõne aasta pärast inimestele ligipääsetavaks kättesaadavaks. See ideoloogiline taust seisneb selles, et ega kirik ei ole asi iseenesest ega koguda. Võib-olla asi iseenesest tähtis on, on ikkagi see vaimsus, mida selles kirikus või koguduses ka kultiveeritakse või mis seda kannab. Ja kui nüüd iseenesest see kirik on, eks ole, väga vana, 14.-st sajandist ja kogudused Jaani kogudus peaks olema ka siis sama vana kui see kirik aga vahepeal tegevusega katkestanud 50-ks aastaks samamoodi ülikooli kogudus, et selles mõttes ka sellel kogudusel endale justkui puudub see traditsioon või, või vaimsus, mis seda seltskonda seoks. Nende päevade üks selge mõte meie endi jaoks on just nimelt, et hakata peale sellise sellise vaimsuse traditsiooni loomisega ja et see käib niimoodi kultuuri kaudu või et me teeme muusikaüritusi ja see tundub lihtsalt lihtsalt väga loomulik selles selles kirikuhoones, kus hakkab ka peale valmimist olema. Lisaks nüüd tavalistele jumalateenistustele saab seal olema ju ka muuseum, muuseumi väljapanek, terrakotafiguurid ju, mida on päris palju säilinud. Originaale ju tegelikult enam tagasi ei panda, vaid neid osaliselt eksponeeritakse kirikus sees ja loodetavasti tuleb sellega muid näitusi ja väljapanek lihtsalt kiriku ajaloost ning siis lisaks kontserdid ja kõik see see tulevikus eta funktsioonide ring justkui kirjutas nagu ette isegi selle selle Jaani kiriku päevadegi programmi. Millises seisus on praegu Jaani kirik ja et kuidas on seal võimalik neid kontserte korraldada? Me juba ju mitmeid aastaid tegelikult oleme seal suviti läbi viinud jumalateenistusi, kirikul praegu ei ole ees aknaid. Et noh, selles mõttes ta on lahtine, katus on pea kohal, aga kui see ei ole takistanud meil jumalateenistusi läbi viimast, vastupidi, inimesed on enamus ei saanud sellest väga positiivse kogemuse, noh selles selles hoones endas on mingi täiesti eriline fluidum ka väike kontserdikogemus on olemas juba eelmisel aastal, näiteks meie koguduse koor andis seal ühe sellise suvise öise kontserdi. Mainiks ära need koosseisud, kes festivali raames üles astuvad. Dorfagantas, eks ole vanamuusika ansambel ramm, Ramsis laulab Armeenia liturgia tuleb Tartust pärit, et sellise rohkem vaimuliku rahvamuusikat viljelevad ansamblid varaja Triskele, seal meie koguduse ja Tartu Jaani kiriku kammerkoor ja kavas on, ainult ongi Eesti see muusika ja suures osas just nimelt vaimulik muusika. Lisaks sellele siis on veel esmaspäeval, 17 juuni, me teeme väikese konverentsi praostkonna majas Roosi tänaval, kus me just nimelt tutvustame Neid päevi, aga räägime natukene lähemalt Jaani kiriku ajaloost. Räägime sellest panustamist projektist, mismoodi see keetjad välja hakkama nägema aastal 2005. Samuti toimuvad peaaegu kõikidel päevadel ekskursiooni kirikusse kella viie ajal, tavaliselt laupäeval, 22. juunil on ka lasteüritused, kogu selle aja on Jaani kirikus võimalik vaadata, siis Naatan Haameri loodusfotosid koos autori tekstidega. Jaani kirikupäevade raames toimub ka noorte heliloojate festival. Lähemalt kõneleb Eesti Arnold Schönbergi ühingu juhataja Mart Jaanson. Teatavasti on Tartus toimunud aastatel 1995 kuni 98 Tartu. Ka päeval selle korraldusega tihedalt seotud Eesti Arnold Schönbergi ühing tava korraldada Tartus muusikafestivali põhitähelepanu 20. sajandi kaasaegsel muusikal lihtsalt katki ja kui uued võimalused tekkisid, tekkisid, siis püüdsime seda tava taaselustada ja nii juhtuski, et heas süü teeb nüüd jaanipäevadel koostööd kolmeorganisatsiooniga, mis kõik on seotud Jaani kirikuga. See on siis sihtasutus, Tartu Jaani kirik, mittetulundusühing Tartu Jaani kiriku kultuuriprojekt ja Tartu Ülikooli Jaani kogudus. Muusika pole ju kunagi olnud kirikus võõrkeha. Miks siis peaks kaasaja muusika onu kirikus võõrkeha? Eesti noorte heliloojate festival lehtid on Tartu muusikapidustustest inspireeritud või püüd seda traditsiooni jätkata siis natukene erineva üritusega tegemist. Nagu nimigi ütleb, on peatähelepanu all eesti noorte heliloojate looming täpsemalt selliste heliloojate, kes praegu õpivad muusikat akadeemias ja peale selle on ka natukene vanemaid heliloojad kes juba nii-öelda peale Eesti ka rahvusvahelisel tasandil tuntud ja seda muusikat esitavad nende noorte heliloojate kaasaegsed õpingukaaslased kavas on siis kolm kontserti. 20. ja 21. juunil kell seitse ülikooli aulas on eriload Lauri Jõelehe, Tatjana Kozlova, Kristjan Kõrver ja, ja Age Hirve talliteosed. Neist mitmed on imest korda kuulajateni toodud ja need on erinevates koosseisudes alates soolosaksofonist kuni kammerorkester. Laupäeval, 22. juulil kell 11 õhtul Jaani kirikus. Kontserdil on eksperiment reaalne hõng, selle kontserdi nime nimi on, mis toimub, on küberflööt ja selle kontserdiga vastu võttis üles Monika Mattiisen, mängib erinevaid lööte Margo Kõlar kes kasutab siis live-elektroonikat ja helidifusiooni, nagu ta ise määratlenud ja Aili eras, kes on loonud valguse kontserdile ja seal tulevad ettekandele siis natukene vanemad heliloojad. Martsiimer, Tõnu Kõrvits, Margo Kõlar Märt-Matis Lill, Mirjam Tally, Aiasaar jahu kaastegevad on Madis Metsamart, Martti raide ja Weekend itaatrio. Peale selle toimub reedel kell 12 päeval toimub Tartus Roosi tänav aadressiga üks heliloojate seminar, mille nimi on muusika kirjutamine täna materjal tehnika. Sinna on lubanud tulla praegu kõige tuntumad nooremat põlvkonna heliloojad Helena Tulve, Vartsiimer, Märt-Matis, Lill ja rääkida, analüüsida oma teoseid ja samal päeval päeval siis on veel kavas kontsert kell viis Heino Elleri nimelises Tartu muusikakooli saalis, kus esitavad oma teoseid tsiooni eriala õpilased. Ja just see kontsert on sellepärast kavas, et tekitada nii-öelda generatsioonide sidet. Tegelikult justkui tahaks seda festivali korraldada kindlasti 2005. aastani, mil avatakse pidulikult Tartu Jaani kirik ja juunikuine festival. Oleks justkui nagu ettevalmistuseks sellele suure kõlapinna praegu leidnud kirikuhoone avamisele, siis võiks tõesti midagi väga ekstravagantset. 2005. aasta avamisel olla kavas. Tuleval nädalal neljapäevast pühapäevani on Viljandimaal Suure-Jaanis piiendad Suure-Jaani muusikapäevad. Pilt. Kavale näitab, et ees on neli päeva pilgast tegevust, kontserte, kinokoosolekut ja näitusi. Kunstiline juht Andres. Mul on hea meel, et need viis aastat tagasi alustatud Suure-Jaani muusikapäevad on tõesti kasvanud väga suureks. Jaani oli väga kaunis koht ja eriti viimase kahe-kolme aasta jooksul on Suure-Jaani muutunud kohe päris tundmatuseni hämmastavalt palju ilusaid paiku ja kontserdivõimaluse kohti on täna Suure-Jaanis, noh, kõigepealt tuleb nimetada muidugi kirikut, mis on seal alati olnud jahimaja ja mis on ühtlasi ka hotell ja kultuurimaja on siis on muidugi heliloojate kappide majamuuseum nüüd avatav kohvik Arturi juures, ta ei ole nii päris tavaline kohvik, see on tõesti kultuurihõnguline, seal on palju võimalik heliloojate ja Suure-Jaani suurmeestega seotuid, fotosid, plakateid väljas, mees Rein Valdmann on ehitanud ka suurepärase kus on võimalik siis anda kontserte nii kooriorkestriga ei ole seadnud endale enam eesmärgiks selle võib-olla 50 või sajaaastase vaimuelu taastamist samal kujul, vaid me oleme läinud ajaga kaasa. Palju on ka sellist, milline muusika kuulub tänapäeva, mida on loodud viimaste aastate jooksul. Kava on tõepoolest lai, maitsed on väga erinevad, on väga tõsisest muusikast kuni Straussi õhtuni kus ka on võimalik tantsu lüüa. Ja see on juba traditsioon, et juba mitmendat korda jaanis. Me tähistame siis suve algust ja pööripäeva. Möödunud aastal tähistasime seda suve algus, siis Vivaldi teosega tajad. Tänavu tähistame Tartus Muusikuse kontserdiga öökontsert veel samal päeval päris hilja. Õhtul kell 23. Null null kirikus on Robert Jürjendali Riho Sibula poolt, kus saame kuulda kitarrimuusikat, improzessioone live-elektroonikat. Nõnda tulebki välja on äärmiselt mitmekesine järgmisel päeval rahvusvahelise Artur Kapi ühingu üldkoosolek Artur Kapi ühingu ka tegev ürituse korraldamisel ja mul on hea meel siin märkida. Taani on üks väheseid kohti Eestimaal, kus on korralik suur kontsertklaver. Kontsertklaver viidi kirikusse paar nädalat tagasi. Selle kinkija oli Ameerika eestlane Paul vester Stein. 22. juunil on siis selle klaveri pidulik omamine, pidulik esimene kontsert, uuel suurel kontsertklaveril kavas siis seal ka Mart Saar prelüüd, et Saariusama moodi Suure-Jaani mees ja siiamaani ei olnud võimalik, ei olnud niisugust pilli, millel oleks saare teosed saanud korralikult ette kanda, nüüd on see Suure-Jaanis olemas ja hea meel on veel sellest, et kinkija oli nii helde ja kinkis klaveri koos kliimaseadmega kuivatusseadmega. Kirikus liigne niiskuspillile kahju ei teeks. Muusikapäevad avab Pille Lill Marje Lohuarukappide majamuuseumis 20. juunil ja õhtul on siis nõnda öelda üks selle festivali kõige suuremaid üritusi seal siis ja Eesti rahvusmeeskoor, kus siis ka ettekandele tuleb muuhulgas ka Urmas Sisaski uus teos tõde õhtul samas kohas Arturi juures on esmakordselt öökino. Kinos näitan filmi Mart Saarest. Raba prelüüdid. Kommenteerib seda Johannes Jürisson, kes on ka suurmehi suureealist. Jaanipäeva kontserdil saab kuulata Jaanide muusikat. Kontserdi pealkiri sealses jaanipäeva kontsert Jaanide muusikast tingimuseks on see, et mehe helilooja eesnimi peab olema jaan või jaan siis vastavas muus keeles öelda, et siin on Johann Sebastian Bach, Jaan Rääts, Johannes ja see on veel jõus, nende heliloojate muusikat siis mängitakse. Õhtul lõpeb siis festival jaanipäeva meeleolus lõkketule süütamisega ja kohvik Arturi juures jällegi ja sealses traust orkester, kus ka kaastegevusest tantsurühm. Neli aastat tagasi toimusid Saaremaal Kuressaares Saaremaa muusikahariduse sihtasutuse esinaise Ludmilla tooni eestvedamisel esimesed Kuressaare ooperipäevad mille kunstiline juht oli senini Mare Põldmäe. Alates sellest aastast on Kuressaare ooperipäevade kunstiliseks juhiks meie tuntud ooperilaulja Pille Lill. Sel aastal on Kuressaares taas lati rahvusooper kahe etendusega, 25. juulil saab näha tonitseti ooperit Luciani lammer Moore Sonoravaitsega peaosas. 26. juulil etendub Mozartit Don Giovanni ja 27. juulil toimub galakontsert Espo, festivaliorkestri ja Soome ning eesti solistide osavõtul. Praegune kunstiline juht Pille Lill on Kuressaare ooperipäevadega olnud seotud algusest peale. Et ma pean ütlema, et nende kolme aastaga tõesti see üritus on järjest saanud laiema kõlapinna ja sel aastal on planeeritud jällegi läti ooper, praegu tuleb meile kahe etendusega ja traditsiooniline galakontsert, mille siis toob meieni kingitusena praktiliselt Soome projektorkester, millega koostöös teevad siis kaasa Soome rahvusooperi solistid, Gaabriel, Soovanem ja sari nord kris siis vabakutseline Soome tenor Hannu Jurmu ja meil siis Ain Anger ja ma ise laulan seal ka ühe laari ja soomlaste käes siin kuulsime, et neil toimuvad umbes samalaadsed päevad ja nüüd on nad laiendanud ja võtnud nagu ühe osa, kuna selle Kuressaare ka enda festivali juurde. See idee sündis väljaspool mind, aga nüüd siin nendega kohtudes ja nendega rääkida ühiseid mõtteid, mida siis tasuks tõepoolest kaaluda ja läbi rääkida. Sest ma usun küll ühistöös, see on alati niisugune jõud, mis aitab esiteks võib-olla materiaalselt, eks ole veidi rohkem saada abi sellele kultuuriprojektile ja ma usun, et soomlastega on meil kogu elu olnud väga meeldivad läbisaamised. Temani on olnud see festival ainult põhiliselt Saaremaa üritus, nüüd siia ürituse juurde tulles mul kõige esimene nägemus on see, et ma tahaksin laiendada seda festivali. Esiteks kohapeal Saaremaal, siis nädalaks, aga tahan sinna juurde tuua kammermuusika kontserdid, on ka loodud koolituskeskus, ooperisõprade klubi hakkama kõrvaldama konkurssi, mis siis toimub üle kahe aasta. Millal toimuvad need Kuressaare ooperipäevad sellel aastal siis 25.-st kuni 27. juulini Kuressaares linnuse hoovis? Milliseks tõotab kujuneda üheksas Haapsalu vanamuusika festival, festivali kunstiline juht Toomas Siitan? On seekord tõeline barokkfestival, meil on tõesti praktiliselt kõik avad barokkmuusikast või siis vähemalt seal kõlab osaliselt barokkmuusikat. See on olnud õieti ju varemgi meie festivali niisugune üks põhiline huvivaldkond, aga, aga kunagi vist ei ole varem olnud nii kontsentreeritud, võib-olla kunagi ka ei ole olnud, nii, ei laiapalatit barokkmuusika erinevatest valdkondadest siis päris puhtast vokaalmuusikast kuni sellise instrumentaalse seltskonnamuusikani ja geograafiliselt Inglismaalt Venemaani, Taali, saksa, teistpidi, ka külaliste hulgas on paar sellist ansamblit, et keda ma olen aastaid tahtnud oma festivalile saada. Võib-olla kõigepealt mainiksin inglise ansambli fantasson, kes on siis kindlasti praeguse aja kambaansamblite hulgas kõige huvitavam, need on neli vioola taga hambad. Nii et see, see muusika on ka suhteliselt vähe kuuldud, mida nad mängivad. Aga see on just inglise seitsmeteistkümnenda sajandi muusika, kus selline ansambel niisuguses omavahelises seltskondlikust musitseerimas ja see oli hästi levinud kõla peenuse, kõlakultuuri ja, ja väljenduse vallas on Trary, et omamoodi ja tegelikult on kõik need ansamblid juba praegu niiviisi üle maailma nagu kokku kogunenud, nii et näiteks sedaani ansambel õieti lihtsalt koguneb Kopenhaagenis, aga seal on inglane, norralane, slovaki taanlane, aga jah, sedaani, ansambel, profiilor, nad tegelikult praegu Põhja-Euroopa ühe kõige väljapaistvama barokkorkestriga seal Kontšerdo Kopenhaagen ja nad on siis selle esimängijad, kes siis moodustavad selle väikese ansambli kaks viiulit, tšello, klavessiin, ma kuulsin seda ansamblit möödunud sügisel Rootsist, see on tõesti ansambel, mis tekitab kohe palaviku. Nemad näitavad küll hoopis teistsugust instrumentaalmuusika mängimise laadi, kui me oleme võib-olla harjunud palju elavamad jõulisemad spontaansemalt, nii nagu me võib-olla tavaliselt jazzi kontsertidel. Kogemused. No Haapsalu vanamuusikafestivalil on kujunenud kenaks kombeks, et oma muusikud alustavad ja lõpetavad festivali. Ja eelmine aasta mäe raamisime selle festivali hendali muusikaga, seekord siis jälle Bachiga, seda on ennegi olnud niiviisi. Kas niisugused olulisemad žanris Bachi vokaalmuusikast on esindatud avakontserdil Bachi väljapaistvamad kantaadid, siis lõppkontsert on Bachi kõik kuus suurt koorimateti, mis on küll väga riskantne ettevõtmine, aga mul on tunne, et seekordne Haapsalu festivali koor on, on väga hea ja võimeka koosseisuga saanud. Lisaks viiele õhtu kontserdile on seekordsel festivalil ka üks öökontsert. Kelle kontserti põhiteemaks on gregooriuse laul, aga samas on see seotud just sellel nädalal. Tavauue taastatud oreliga Haapsalu toomkirikus ja Ines Maidre siis mängib koos ansambliga kandikus, mida juhatab Toivo Tulev, fresko Paldi ja teiste temaaegsete itaallaste orelimuusikat, nii et see kombinatsioon peaks just selliseks vaikseks, mõtlikuks kontserdiks hästi sobima. Ja Haapsalu vanamuusika festival toimub nagu ikka esimesel juulil nädala lõpul, kolmandast seitsmenda juulini. Järgmisel nädalal, 20. juulil toimub kontsert, kus esineb Hollandi päritolu lauljatar Daniel Williams. Skin kontserdi korraldab Eesti, Hollandi sõprade klubi. Lähemalt kõneleb Riina Luik. Hollandi klubi korraldab taolisi kontserte juba kolmandat korda. Me võime rääkida väikesest traditsioonist ja meie klubi üks kultuuris eesmärke ongi kahe maa muusikute kokkuviimine, Hollandi muusika ja muusikatraditsioonide tutvustamine Eestis, Danny Williams, tein on seal maade kammerkoori solist ja selle liige. Ta oli meeleldi nõus andma kontserdi Eestis meie ürituse raames veni Williams Steni varasem muusikaline tegevus on olnud väga mitmekülgne ja tema põhitegevus kuulub siis, nagu ma ütlesin, Madalmaade kammerkoori juurde. Huvitav fakt on see, et tema vaimustus Eestist on alguse saanud just sellest perioodist, kui Tõnu Kaljuste oli Madalmaade kammerkoori peadirigent ja muuhulgas lauldi ka Eesti autoreid ja neljapäevasest kavast. Me loeme ka välja. Danny esitab üsna mitmeid eesti autorite töid ja ta laulab neid loomulikult eesti keeles. Kontserdil osaleb ka Tarmo Johannes löödil ning klaveril Ralf Taal. Järgnevalt tutvustab Tarmo Johannes kontserdikava. Avasundis ohtrate meilide vahetamise teel. Tema põhiline idee oli see, et inimesed, kes tulevad umbes jaanipäeva paiku välja kontserti kuulama siis kuulaks tõeliselt helge ja meeldiva kava ja siis eesti muusikast sellesama põhimõtte järgi kõlab Ester Mägi maarjasõnajalgu siis täiesti otseselt, viitab siis jaanipäevale paari päeva pärast. Saare paar laulu üldine kama tuumik moodustab 19. sajandi lõpu kõige selliseid kauni maadelt ja samas väga kõrkusest teostajad. Tani on iseenesest kõrge sopran, aga tema hääleulatus on tõesti hea ja, ja ka nagu madalamast esituuris. Laulud kõlavad tal suurepäraselt ja tegemist tõeliselt hea muusikaga, nii et need proovid, mis me tegime seal täpselt lihtsalt nauding. Kas ta on keeruline eestikeelset teksti esitada, absoluutselt mitte. Esimene variant, mis ta läbi laulis seal pelgalt akne ja, ja nagu mõistmise ja, ja meelsuse poolest kloppis absoluutselt, et kas nüüd hollandi eesti keel on nii sarnased keeled, mitte aga küllaltki paljus meelsused, külmi? Ma arvan, et leida muusikast sõnum, kuidas inimesed mõtlevad, see on täiesti võimalik ja minu meelest on ta sellele pihta saanud. Kontsert toimub neljapäeval Tallinna Õpetajate majas kell seitse õhtul. Liiga ja 11.. Juunil esitles stuudio kontoris vagantes oma uut plaati, muusikat ajastata piirimailt. Lähemalt kõneleb Taavi maid. Sutt. Ja me oleme praegu siin sellel kontserdil neljakesi kogu kava on on pisut koosseisukeskne, et anda mingisugusest ajastust isegi kammermuusika mingisugust ülevaadet. Loomulikult see nõuaks tunduvalt suurema seltskonna osalemist. Kummil osalevad Reet Sukk plokk ja põiks löödil Taavi maitsvaid bloksordil ning Lilian Langsepp barokk hardil ja Reinart. Depp mängib sellel plaadil niisbineti, kui orelit. Ookean, Torrese vagantide liikmed on, on nii, alguses härrased iseõppijad ja siis me tõesti käisime õppimas niimoodi, et Lilian Langsepp on õppinud kaasalis kollagantooriumis ajaloolisi Harka, tähendab, see on üks juhtivaid vara muusikaõppeasutusi ja teine mitte. Vähem tuntud on Haagi Kuningliku konservatooriumi, kus on Reet Sukk olnud õppinud Travers flööti plokkflööt, mul on õnnestunud seal ka parast plokkflööti õpivara barokkmuusika. Praegu siin mängime, ei ole mitte väga pikalt uuesti kõlanud, mis tegelikult on nagu oma omamoodi täiesti C7 stiil, võib-olla me peame isegi õnne tänama, et varabarokimuusikat ei ole väga palju mängib tegelikult plokkflööt plokkflöödimängijate pärus mis on ajalooliselt loomulikult vildakas selles mõttes, et võib-olla näiteks viiuliad, sinke, sellised pillid itaalias sellel ajal olid tunduvalt sagedamini kõlavad kui palju seda kokku. Aga kui me mõtleme praegu säilinud repertuaari peale siis on seda niivõrd tohutult peale kõige muu, kui ma mõtlen, et kui palju on vaja viiuldajaid orkestrites seal, et, et see on selline selline repertuaar, milleni viiuldajat väga tihti ei jõua, rääkimata sellest, et see nagu nõuaks hoopis erinevat lähenemist. Küll on, elan juba aastaid leidnud nende jaoks pokkerimängijad ja nüüd nagu ma ennem rääkisin, et ta tuli tihti seotud sellise barokkmuusikaga väga ja nüüd tõsi ka see muusika on väga tihti mõõdutud, hoopis hilisemast mitte seda kordena romantilisust pigem on, on väga tähtis ka ütleme, pillide kasutusest, kui me kasutasime selles kavas ka, oli kõige kõrgem pill, mis me mängisime, plokkflööti test oli kee, ant sõnalt, loks vööt. Tavaliselt mängitakse soprani raha, mis on lihtsalt kõrge, mis lubab hästi Lektoosseks mängu. Millest on selline arusaam, et itaalia muusika peaks olema selline tohutu, vuhiseb viiulipoogen ja ja selline. Ozzy olevat varabaroki ajal seda ajanud. Päris kindlasti mitte niimoodi vastupidi, tähendab meil ei ole mitte ühtegi ajaloolist fakti, mis tõendaks üldse sopranplokk, vaid kasutatakse suure tõenäosusega, armastus ei vastanud, esteetilised tõekspidamised, väga levinud oli sedasama kee Alt millele repertuaari leidmine ei ole nagunii lihtne, selles mõttes, et me peame läbima originaalrepertuaari selle otsimiseks oli muidugi Euroopa erinevates raamatukogudes õnneks piisavalt võimalusi, mis see kava on koostatud niimoodi, et seal on nagu võrdselt esindatud omaaegsed tõelised hitid, mingisugused teemad, mida on iga endast lugupidav ellu käsitlenud. Teisalt on meil siin kõrval, eks ole, ja helilooja nagu Filipp omandisse ei ole üldse teada, peaaegu midagi selle kohta mängime koopiatest, aga meil on hea meel öelda, et me mängime sellistest illegaalsetest ooperis. Plaadi salvestas helirežissöör Tanel Klesmend ning CD plaadi kujunduse on teostanud kette veel ja siin on kasutatud Morris Petersoni fotosid. Täna taas festivali sõnumeid paljudest paikadest oleme lauljate ja mängijate liit, lühendatult sulas, sol tähistab kotkas ja Haminas ning ümbruskonnas oma alguse kaheksakümnendat aastapäeva. Sulasool on Soome kultuurielus omanud aastakümneid nähtavat kohta ja olnud baasiks soome praegusele kõrgetasemelisel professionaal reaalsele muusikakultuurile süles olla on toimetanud ka mitmeid regulaarseid väljaandeid, kus Eestigi muusikakultuurile ütleme siis eeskätt Ernesaksale ja tormisele veel kinnistelgi aegadel tähelepanu osutada. Sulasse oli praeguse juubelipeo pealavakson Hamina bastion on koorifestival, mille üks peakontserti han bastionist täna pea teosteks. Lamy viibuses käimine ning Sibeliuse vabastatud kuningatütar. Homsel peakontserdil on ka uued tellitud teosed Juhani koomulaine Nilk ning tellu. Kas ka ilma Joel on taas rahvalik muusika festival koos traditsiooniliste ooperietendustega, nüüd siis uusteosena Atso Almile, rahvaooper ohjan ma kaudu ka alkoholikeelu seaduses Soomes dirigendist, helilooja ise oopereid juhatamas. Peaosades laulavad tipptenor mitmes žanris Penttihheadenen ning tema partnerina ule, raisk ju. Peterburis kestab 10. valgete ööde tähtede festival, mille kunstiliseks juhiks Valeri kerge see on kõigepealt tõeline vene ooperi väljapanek, kontsertkorras Prokofjevi armastus kolme apelsini vastu ning jutustus tõelisest inimesest Maria teatri uuslavastus tena Boriss kodanov Jevgenia niigin VEEL Howanssina Šostakovitši Tsenski maakonna leedime. Võtku Saksamaal Ruuri piirkonna linnadesse on algamas suur klaverimuusika festival, millel osaleb tänavu 88 nimekad pianisti ja mille kontserdid eri paigus kestavad augustikuu keskeni. Täna juhatab Essenis festivali sisse rahvusvaheline kongress teemal festivalid ja pidumängud. Kas pidupäev ka publik, kuule ning homme toimub nöölhaini linnahallis. Festivali avakontsert, peaesinejaks USA pianist Marshal kavas kösswin, Bernstein, Scott Chaplin. Just Ameerikale pühendatud tänavune klaverifestival ja nii paikkondlikud piiritletud esmakordselt. Nii toimub festivalil Philadelphia Göttisse Instituudi noorte pianistide etteaste. Samuti astuvad üles Orowitzi kooli direktor, kuulus käärigrafmann oma õpilastega ja veel tutvustab end nõndanimetatud New Yorgi koolkond kontserdil, kus laval kokku 20 klaverit ja sama palju pianisti ning vanu kuulsusigi on siin terve plejaad. Alfred pre endalist Taaniel parenboimini, džässi poolon, Ruuri festivalil esindatud kuue kontserdiga esinejate hulgas seens toomas Abdullah Ibrahim või sessil Taylor. Festivali kunstiliseks juhiks Ise esinev nimekas saksa pianist Siegfried mauser. Omal ajal Justus frantsi poolt Schleswig-Holsteini festivali kõrvale asutatud Kissingeni Suvefestival väetkizzinganis võitis eile juba seitsmeteistkümnendat korda esinemispaikadest kesksem kuurordi teatri valges. Eilsel avakontserdil oli Baieri raadio sümfooniaorkestri solistiks aktsiasopran valt raud Maier tänast kontserti nimetatakse aga haavaga. Andreas olli õhtu nüüd vahepeal ka Eesti muusikutest sedakorda vaid noortest rahvusvahelisel laval fagotist Martin Kuuskmann esines oma praeguses kodulinnas New Yorgis Manhattanil. Siinse Liirik, detsember on muusik, sest saieti hooaja lõppkontserdil kosiusco Fondi galeriis täissaalile. Ta leidis teenitult muidugi harukordse tähelepanu ajalehes New York Times nimeka kriitiku Hanssonit oma siini igati kiitva arvustusega kes nimetab Eesti muusikut imetlusväärseks Bagotistiks Kristjan Järvi tegijaga juuni algul oma Berliini debüüdi orkestriga. Arvo Volmeri juhatas kavas Stravinski sümfoonia kolmes osas Prokofjevi teine viiulikontsert noore silma paista briti Daniel Haupiga solistina ning John Adamsi Harmony leere ajaleht Morgempost avaldas temaga pikema intervjuu. Paavo Järvi andis eelmisel nädalal kaks kontserti Kuulsa Rotterdami filharmooniaorkestri ees, kus peadirigendiks Valeri kerge juhatades Moskovski tšellokontserdi troots mürgiga solistina ning Sibeliuse viiendat. Ent üleeile oli ta taas Halleri kolmanda sümfoonia prantsuse rahvusorkestri ees. Pariisi kuulsas saan sellise teatris solistiks Poolametsa Eva poodides ja kaastegevad prantsuse raadiokoorid ja eile viidi sammuma Mahler juba prantsuse ühele esinduslikumale sandideni festivalile sealsesse basiilikasse. Paavo esines andeni festivalil, kus käib väga kuulsaid dirigente juba teist korda. Nüüd tuleb ta juba täna Eestisse juhatama Tubina festivali lõppkontserdi kolmapäeval ning hoovis trahhi festivali avakontserdi kuu lõpul. Prantslaste esindusplaadiajakiri diapasoon avaldas oma juuninumbris kahe leheküljelise intervjuu Paavoga koos suure fotoga rubriigis uus laine reklaamimaks. Tema kahte eelnimetatud esinemist prantsuse rahvusorkestriga aga Anu Tali. Uus plaat luigelend Eesti-Soome sümfooniaorkestriga on leidnud sakslaste plaadi. Ajakirja fonofoorum tähelepanu täis mõõdulises retsensioonis hindab kriitik Michael kuube, Anu Taliplaat ja tema orkestrid üllatavalt heatasemelisi. Eks tuues esile, eriti debis siin mere ja Sibeliuse toonela Luige esitusi. Nii interpretatsiooni kui ka heli poolest on plaad saanud kriitikult kõrge hinde. Viis tärni dirigentidest VEEL Clevelandi orkestri peadirigendist lahkuv Christoph Wanda Ohna. Robert hool, ent lõpuõhtu kujunes suursündmuseks igas mõttes maestrot Ohnani tööd hinnatakse siin kõrgeimalt ligi 20 aasta jooksul vahetas ta välja kaks kolmandikku orkestri koosseisust. Praegu loetakse kliivlandi oma maailma kolme parima orkestri hulka. Nüüd ei tohnani orkestriga veel Euroopa reisile. Ning, ja nii nad siin kõrvuti New Yorgi filharmoonia orkestriga on käinud Euroopa kuulsamates saalidest kliiv lande brüsseli kaunite kunstide palees enne seda veenimuciferainis või üleeile Londonis. Amsbrucener New Yorgi filharmoonia orkestri viimased kontserdid nende Euroopa-reisil möödusid Baden paadeni, festivalimajas ja Kölnis, aga homme loomulikult ikka kurtma. Suri juhatuselt algab nende kaheksa linnaga Aasia turnee jalgpallilinnast Yokohamas. Peterburi filharmoonia sümfooniaorkester on esinenud enne nende homset Tallinna kontserti Saksamaal peadirigent Juri temircanovi juhatusel kuulsates Nürnbergi, maestro Singer, Halles Hamburgi music, Halles ja Frankfurdi Altooperis ka kiidankreemeriga. Viiulisolistina. Tänasele heligajale tegid kaastööd Igor Karsnek Morgani Rookäär, Kersti kinno, Tiina kuningas ja Priit Kuusk. Saate mängisid kokku helioperaator Helle Paas ja toimetaja oli Mirje Mänd.