Helga ja. Tere hea heligaja kuulaja. Tänased teemad on. Muusikakriitik Igor Karsnek kajastab kahte festivali Tubin ja tema aeg kontserti. Kersti Inno intervjuu Eesti filharmoonia kammerkoori peadirigendi Paul Hillier iga. See on tagasivaade hooajale ja suveplaanid. Pärnus algab varsti ois trahvifestival teemat vahendab Kersti Inno. Suvine sari ooper raekojas. Tiina kuningas, küsitles Tarmo Eesperet. Ansambel Corelli kontsert annab suvel taas heategevussarja Eesti mõisad. Mailsildos rääkis sellest vähemalt Kerstin ole. Koopas edendatakse edukalt Jüri Reinvere muusikaga ja sakslanna Mihhaaella Isabella Münchauseni koreograafiaga etendust. Dialoog. Saate lõpetavad Priit Kuuse muusika uudised laiast maailmast. Ja on ka üks kurb uudis. Suri Mare Põldmäe. Kolmapäeval lahkus pärast rasket haigust Mare Põldmäe, kes mitu aastakümmet oli Eesti muusikaelu üks pühendunumaid ja altruistlikumaid eestvedajaid. Lahkus muusik, kes ei säranud esiplaanil ning kelle töö jäi suures osas märkamata. Lõpuks ta töötas ennastunustavalt, korraldas ja organiseeris meie muusikaelu toimimist. Tema suur teine on muusika infokeskuse rajamine 1996. aastal ja selle kaudu Eesti heliloojate loomingu levitamine väljaspool Eestit. Helilooja diplomiga Põldmäe töötas muusikaajakirjanikuna trüki- ja elektroonilises meedias. Oli teatri Estonia draama. Turg osales aktiivselt ja viljakalt muusikaelu korraldavate organisatsioonide töös. Tunnustust saavutas taga muusikateadlasena kuulus muusikateaduse seltsi juhatusse. Festivali Eesti muusikapäeva korraldamise eest sai Põldmäe eelmisel aastal Eesti Kultuurkapitali preemia. Festival Tubin ja tema aeg sai sedapuhku läbi ning sellele üritusele kokkuvõtvat hinnangut andes peab kohe kaera märkima festivalil kõrget profiili kasvõi juba esinenud kollektiivide ja dirigentide lõikes. Siinkohal raadiokuulajad meeldetuletuseks veel tõsiasi, et kuigi see Tubina festival toimus alles teist korda on tal juba meie kultuurimaastikul täita oma oluline finiš. Ning mitte ainult Tubina loomingu, vaid kogu eesti muusikaklassika populariseerija ala. Kuid enne veel, kui vaatame, mis toimus festivali lõppkontserdil heidame pilgu ajas pisut tagasi ning peatume korraks ka ühel eelnenud festivali kontserdiga. Nimelt pühapäeval esinesid Estonias Peterburi Filharmoonikute dirigeeris Nikolai Aleksejev ning kavas olid neil Eller, Tubin ja Šostakovitši Peterburi filharmoonia, kuid mis on minema vaning? Orkester pole vaja pikemalt tutvustada nii palju siiski, et tegemist on sama kollektiiviga rahvasuus täpsemalt küll siis muusikute seas nimetatakse siiani ravinski orkestriks, kuna kuulus Jevgeni Stravinski oli selle eesotsas tervelt 50 aastat. Praegu on orkestri kunstiliseks juhiks Jüri demercanov ning Aleksejev on selle esimene külalisdirigent. Niisiis Neevalinnaorkestri kavas oli nüüd Eesti muusika- ja Šostakovitši. Ilmselt pole vaja kaua mõistatada, kumb kõlas paremini ja huvitavamalt. Nii Elleri videviku kui koidu tõlgendus ei väljunud suurt hilisromantismi emotsionaalsetest klišeedest mida iseloomustab nii-öelda põhimõtet paksemalt värve ning mahlakamalt pikalt. Sealjuures polnud Elleri videvikus puupillide sissetulekud ka veel päris täpselt koos. Nii et Elleri esitus sisuliselt võrdlemisi formaalseks. Tubina kontrabassikontsert, mida mängis Aleksander filo, kõlas küll märksa veenvamad, kuid siin oli esiotsa pisut probleeme solisti ja orkestri kõlalise tasakaalu saavutamisega. Šiilo esitus oli iseenesest küll väga artistlik ning tehnilised virdoosnegi iseäranis pikas soolo kadentsis. Mäng käis muuseas ka kontrabassikassettidega. Ainult et motoorsetes ja aktiivsetes osades ei kostnud solist siiski nii reljeefselt välja nagu ühelt instrumentaalkontserdilt oodanuks. Kontserdi viimase teosena mängisid Peterburi Filharmoonikute Aga Šostakovitši viiendat sümfooniat. Ja nagu juba ette arvata võiski, oli selle esitus lihtsalt vaimustav. Nüüd polnud enam juttugi ebatäpsetest puhkpillidest või formaalsest fraseerimisest. Julgen öelda, et see oli üks paremaid Stakovitši sümfoonia esitusi mida kontsertettekandes kuulama olen juhtunud, kui mitte nüüd arvestada Pravinski enda dirigeerimisel esitust sellesama orkestriga paarkümmend aastat tagasi. Aga no see selleks. Sümfoonia esimeses osas kõlasid puhkpillid, ansamblid erinevad esimeseks kontserdi poolest lausa briljanduse täpsusega. Keebilisete Nuutod kujundasid siin nagu varjatud pingeseisundeid pianos samas siiski hästi kandnud. Aleksejev ehitas pärast seda dirigendina üles võimsa kulminatsiooni mis mõjus pigem dramaatiliselt kui heroiliselt teise osa allegooriat. Oh puhul tuleb tõdeda, et tõstakovitši skerzosid kujundada nii, et säiliksid väga peenelt elegantne iroonia ning samal ajal ka vahedalt lõikav satiir. See ülesanne pole just kergete killast. Aleksejev ja Peterburi Filharmoonikute sai sellega suurepäraselt hakkama. Keelpillide täpset pitsikaatod koos madalate puhkpillidega siis nii-öelda pseudo avalikud vaskpilli takkajärgi valisid üheskoos sedavõrd sarkastilise kõlapildi mis mõjus tegelikult kui naer läbi pisarate. Sümfoonia kahes viimases osas. Täiendus, muusikaline romantism nii kolmandas kui neljandas osas. Kuid mõistagi läbi erinevate karakterite Nargos läbi salapärast ja müstilist, tegi hobuste ning finaalis juba läbi mürisevate heligaskaadide ning paskpillide kõla agress jooniga. Šostakovitši viienda esitus oli kokkuvõttes selline, et publik aplodeerib saalis püsti seistes. Jah. Venelased ikka oskavad kohe žesti mängida, ütleks ma selle peale. Nüüd siis festivali lõppkontserdist ikka ka mõni sõna, sest öeldakse ju, et kui lõpp hea, siis kõik hea. Ning kolmapäevane ERSO kontsert Paavo Järvi dirigeerimisel oli kahtlemata hea. Kontserdi kava oli selles mõttes nutikalt ja terviklikud üles ehitatud. Et äärmised teosed alguses püsifauni pärastlõuna ning lõpus Ravellis balletist townis AK loe. Olid nii-öelda kindlad publikule onu loodu kava keskele paigutusid siis järjest eesti muusika klassikud Artur Kapp, Tubin ja Pärt. Pärdik tuli ettekandele tema esimene sümfoonia Polifonina mis kirjutatud pea 40 aastat tagasi. Kuigi tollane nii-öelda seeriatehnika ja avangardismi Pärt erineb hilisemast tintinnabuli Pärdist nagu öö ja päev kõlab tema esimene sümfoonia aga praegu ütlemata värskelt ja haaravalt kinni. Ka 60.-te alguses iseloomustas Pärti kompositsiooniline mõtteselgus ja kontsentreeritud nagu enamuses teostes nüüdki. Nii et Pärdi eri stiile võrreldes oleks vist õigem rääkida mitte ööst ja päevast või pigem koidust ja videvikus. Tubina kontsert kino klaverile ja orkestrile mängisega Vardo Rumessen. Etteruttavalt öeldes hea ning tervita käsitlus. Mis aga üllatas natuke, oli Rumesseni vaoshoitud. Ja ettevaatlik dünaamikaga siis, kui klaveriakordina faktuur oleks võimaldanud märksa julgemad lähenemist. Tõsi küll, lüürilised plaanid, näiteks teise osa kvaasiandante algus sellest ainult võitis samuti finaali lõpu kadents, mida Rumessen mängis kuulama paneva sisseelamise ja katusega seest avaosa kulminatsiooni, ettevalmistus ning ka finaali Tokaattalid. Karakter võinuksid kõlada märksa jõulisemate värvides. Nii et kokkuvõttes mängis Rumessen tugineb hästi küll pisut akadeemiliselt ja mõnes episoodis isegi veidi nagu Camitsetult, kuid samas igati korrektselt ning lüürilisi laule vahel ka suuremates Rubatodes avades. Lõpetuseks tahaks korrata eelpool öeldud mõtet. Tubina festival on lühikese ajaga tõusnud meie suurfestivalide pingerea etteotsa ning sellisena Panetta kootama. Miks ka mitte? Juba järgmist suve. Eesti filharmoonia kammerkooril on töörohked kuud. Selle nädala alul sai koorilt kuulata põnevat eesti muusika kava festivalil Tubin ja tema aeg. Hetkel on koor süüvinud Vene barokkmuusikasse, esimene hooaeg uue peadirigendi ka hakkab ühele poole saama. Küsisin pool hilierilt, on ta rahul oma esimese hooajaga Eesti filharmoonia kammerkoorile peadirigendina ning koostööga kooriga. Paul Hillier ütleb, et ta on rahul hooajaga, kuid tunneb, et nad on veel oma koostöö alguses. Me oleme teinud mõningaid projekte, mis on olnud edukad, kuid sõltuvalt minu ajakavast on meie töös olnud pikki pause. Nüüd, juunis saame me olla esmakordselt pikalt koos ja teha tööd. Ootan seda väga ja arvan, et see on meile tähtis. Tahan tagasi pöörduda juba esitatud repertuaari juurde. On oluline mitte kogu aeg uut repertuaari, mida kui me anname kontserte vaid Tallinnas ei saame kogu aeg sama muusikat esitada soovinud tihedamat muusikalist koostööd, tunnetamaks, koori arengut. Sellepärast on meile tähtis anda kontsert erinevates maades. See võimaldab esitada sama repertuaari palju kordi. Asjad ei lähe paremaks esitades kava vaid korra või kaks. Oleme oma võimaluste alguses. Nõnda arvas pool hiljem. Selle aasta resideerub helilooja. Eesti filharmoonia kammerkoori juures on Helena Tulve, kelle esimese kooriteose esiettekanne toimus kuuendal juunil Rootsi-Mihkli kirikus. Pärisin hilieri arvamust teose kohta. Väga kaunis õrn peenekoeline, kuid mitte kerge teos, selline pool hilieri arvamus. Teose vastuvõtt valijaskonna poolt sõltub, kas sõnadest mitte üksnes muusikast. Tulve kasutatud poeesia. Tähenduslik vajab kaasamõtlemist. See on väga keeruline poeem. Hilir toonitab siinkohal taas, et seda peaks esitama ja kuulama mitu korda. Eesti filharmoonia kammerkoor esitas seda juuni esimesel nädalal kolm korda Tallinnas, Viljandis ja Raplas. Nüüd oodatakse pikisilmi Helena Tulve järgmist lugu, mille esiettekanne jääks järgmisesse kevadesse või suvesse. Küsisin ka suveplaanide kohta. Juulikuus on kaks salvestust kavaga Baltika poisist ning baroki ja klassikaga kavatsetakse vene muusika täiskava esitada turneel kahe nädala jooksul. Pärast salvestusi on puhkus ja päris augusti lõpus on Hillier kutsunud oma kolleegi, sopran Helen haagessi andma lauljatele meistrikursusi. Tema keskendub oma erialale kesitusele. Polhylierise tuleb koori juurde tagasi septembri alguses. Alustamaks uut hoo aeg-ajalt. Eesti publik saab Eesti filharmoonia kammerkoori vene muusika kava pool hilieri juhatusel kuulata juulikuus nii Haapsalu vanamuusikafestivalil kui pärnu Taavi Tois trahvifestivalil, aga ka Narvas ja Tallinnas. Tänavune Taavi Tuisk trahvifestival kestab 29.-st juunist 14. juulini, selle rohkem kui kahe nädala sisse mahub 27 kontserti ning Neeme Järvi suveakadeemia festivali kunstiline juht Allar Kaasik. Võimatu on rääkida kõigest sellest, mida see festival üksikasjaliselt endast sisaldab, aga milline. Ta on tõesti festival, on tõesti festival, mille kohta ma tahaksin öelda, et see ei ole festivalil traditsioon, tehnilises mõttes ta ei ole festival, mis koosneks reast kontsertidest, mis on seotud mingi teljega ühte tovi. Teistes festival on omaette nähtus aastaringselt toimiv nähtus Eesti suuri elus. Seda korraldab mittetulundusühing Pärnu Taavi, teist Reichi festival. Ja tõesti, rõhk on asetatud neid festivalile, mis toimub traditsiooniliselt kaks nädalat juuli algul. Ja mõtlesime festivali nagu sellised lisatooted, nagu me täna papa keeles võiksime, nii-öelda oleks meile nootide kirjastamine. Plaatide väljaandmine oleks haridussüsteemi arendamine seoses festivaliga. Ja seda kõike me nagu ütlesime just sellest ideest, mida on Taavi Tuisk trahv jätnud Pärnule. Neutrahh ei olnud mitte ainult suurepärane interpreet tooliga dirigent, õppejõud, noorte inimeste innustaja ja just et anda selliseid uusi, selliseid loomingulisi impulsse noortele inimestele, see on nagu selline ois trahhi vaimne pärandfestival kasvas välja sellest skulptuuri pildist, selle skulptuuri elus, mis Pärnus toimus juba enne viimast sõda, mis sõja järel hakkas intensiivselt arenema kõige Pärnu suvemuusikat, suvemuusikat, orkestrit, kus uistrahhisu dirigeeris. Aga rahvas mäletas seda niivõrd tugevalt, võistles mälestused, rahvas mäletas neid festivali uistreci nimega ja seepärast hakati nii nimetama ja see nagu loomulikult tuli see nimi festivalile kaasa. Nüüd kohe festivali ajal olete te kirjastanud hoopis Kuldar singi noorte. Kuidas on see seotud tänavuse festivali? No meie festivali selliseks üheks ideeks on järgida traditsioone, aga samal ajal me püüame iga festivaliga tuua midagi uut ja sellised uued asjad, mida me oleme nagu suutnud festivalile tuua, mida varem ei ole olnud Pärnus hoiul, olnud Eestis Tallinnas suur uuendus, põhimõtteline oli siis, kui me alustasime Neeme Järvi rahvusvahelise dirigentide meistrikursusega, mis oli täiesti teistsuguse pildi festivalile raskem kujundada praegu sellist festivali, kus on nii palju maailma tunnustatud noori dirigente koos. Ja kui nad kõik esinevad festivalil ja see õhkkond, mis siis tekib nendega seal koostööorkestri solistidega, publikuga see on erakordne, seda on raske rääkida kui seda. Ta ei olnud selline oluline uuendus, mida me tõime, kui me alustasime hommikukontsertidega, mida ka ei ole nagu minu teadaolevalt vist Eestis varem praktiseeritud ja Pärnu festival on traditsiooniliselt olnud kammermuusika, sümfooniline muusika, aga me oleme nagu tahtnud Diatraalseid elemente tuua. Eelmine aasta esmakordselt suutsime teha balleti. See aasta on meil balletiprogramm olemas raeballett aga sel aastal nagu selliseks uudsuse momendiks tahtsime ühest heliloojast anda läbi, lõi tema loomingust ja, ja kuna sel aastal on Kuldar singi 60. sünniaastapäev siis otsustasime tema loomingust anda sellise läbilõik ülevaataja. Kuulame tema esimesi oopuseid aastast 59, mida enam ei ole pikka aega esitatud, kus ta muusika on meil selline hilisromantiline, eriti tundeküllane muusika, mind eriti inspireeris, kui ma lugesin, Merike Vaitma kirjutas selle kohta, kuidas ta imetles kuidas üks seitsmeteistaastane noormees või nii sügavamalt tunnetada ta koore, armastuse, luulet, ja siis, kui ma otsisin selle lindi, seda kuulasin ja mõtlesin tõesti et seda ei või meililoolt ei kuulda seda muusikat ja siis, kui jätsime tema 60. aastal kirjutatud muusikakooli lõputöö kontserdikeelpilliorkestrile ja mõtlesin, et kui, kui põnev muusika, mida 60. aasta algulistis kirjutas, noor kaheksateistaastane heliloojaks lõpetas muusikakooli, aga miks ta mängida muidugi noodimaterjal olevat kehvas olukorras. Siis vaatasime edasi ta loomingut, oleme uurinud, tutvunud muusikat, mida kuuenda aasta tõlgujutodekofooniast ja neoklassitsismi-st kuni oli avangartismini ja kui ta sealt hakkas leidma Teed religioossus sisse ja, ja uusromantismi. Kui me nüüd ühel festivalil saame kogu selle käigu, see on nii põnev elukäik, see on nii põnev muusika. Et kui me sellesse festivalitegijatega hüvenesi, mis me jõudsime tõesti selle mõtteni, mida ütles Arvo väärted, Kuldar Sink on kõikide aegade kõige andekam eesti helilooja. Me tahame korrastada kolderi, muusikana noodid, tahame neid esitada ja võimaluse korral ka järgmiste aastate projektida need salvestada nii palju teoseid kui võimalik. Ja vot see on see üks selline võistra festivali ideed, me tahaksime, et sellised eesti muusikaväärtused võiksid saada uuesti avastatud jääd sellest festivalist. Mis ma alustasin sellest, et see ei ole nagu rida lihtsalt teha, aga et see oleks nagu sellise püsiva väärtusega nähtus Eesti kultuurielus. Festivalil on Neeme Järvi suveakadeemia, aga see ei sisalda üksnes Neeme Järvi dirigendikursusi, vaid ka klaveri, viiuli, klarneti, meistrikursusi. Ja noh, me nägime seda, et see oli eriti huvitav festivalile, kui need noored andekad muusikud kes olid tulnud festivalile, kui nad esinesid festivali kontserditel, tekkis eriline loominguline koostöö. Kuidas publik selle vastu võttis, siis saime väga huvitavaid kogemusi, võiksime öelda, näiteks meil paar aastat tagasi õpetas meil professor Ivari Ilja, tema juures õppis kursustel meie esinev artist Soomest anti siirale, kes oli juba kaks rahvusvahelise konkursi võitnud nende vahel erineva põlvkonna muusikute vahel tekkis eriline loominguline side. Nüüd andis Irel õpib vahetusõpilasena Eesti muusikaakadeemias kontekdagi software festivalil ja, ja me just nägime, et, et nende erinevate põlvkondade, muusikute kohtumine Pärnus see oli nagu Oyster ideed, rei sinna oma perekonna, tee sinna oma sõbrad ja teised on õpilased, kuna sellepärast me tahame just sellist loomingulist õhkkonda. Ja sellepärast me oleme otsinud neid interpreedi nagu pika haisen nagu Mishelli, Kiievi Prantsusmaalt. Need on olnud Kalle Randalu, kes on mitu korda käinud, kes kõik tahavad Pärnusse tavastule, tahad õpetajana siin kohtuda noorte muusikutega ja see annab nagu sellise erilise värvingu. Festivalile. Seekord on professoriks ka Jorma panulakes. Eelmisel aastal tuli Oyster festivali välja aitama. See oli meil eelmine aasta eriti suur au meile. Professor panula tuli meile appi sellel festivalil ehk kõige raskemal hetkel, kui juhtus õnnetus maestro Neeme Järviga ja panulal jäi väga hea mälestus Pärnust õpilaste mälestus temast ja kuna panul on tõesti üks tunnustatumaid terrigeerimis professoreid, kes õpetab väga paljudes kohtades maailmas, praegusest Sibeliuse akadeemias, lõpetas õpetamise, me teame, et ei ole, minul on hoopis teistsuguse koolkonna esindaja ka Neeme Järvi ja, ja niimoodi pealtnäha võib tunduda, milleks sellised erinevad koolkonnad, erinevad dirigendid ja erinevate põhimõtetega dirigendi peaks olema kuus, aga muusika on niivõrd rikas. Ja et mulle isiklikult meeldib, kui erinevad arusaamised muusikas suudavad koos eksisteerida ja kui nad suudavad koos eksisteerida, siis nad vastastikku 11 rikastavad võis trahvifestivali selline põhimõte ja, ja selline eesmärk olnud kogu aeg, et üritame saada eriti kõrge kvaliteediga muusikat. Et see professionaalne tase kas jätkuvalt väga kõrgelt ja meil on hea meel, et see aasta tuleb esmakordselt Eestisse. Selline maailma barokktšellomängija number üks annerbiilsma Hollandist tuleb üks suuremaid nimesid kaaseks viiulimuusikast. Dmitri Sid kolledzki pelada Vidovitš, kes oli ois trahhi viimaseid koos mängupartnereid tuleb kaasaegsed, löödi muusika, üks huvitavamaid esinejaid, Camilla hoiti, on ka neid nimesid on üks ja vahel, sellise kõrge kvaliteedi taga ajamine võib tekitada inimestes mõte, et noh, see on nagu elitaarne kunst, eliit inimeste jaoks, see ei ole sugugi nii. Me oleme ultra festivalil püüdnud ja meil on hea meel, et ka vastukajad on olnud õnnestunud. Et seal oleks just see muusika, mida tegelikult me kõik armastame ja selles tervikus, kuidas me oleme üritanud seda kokku panna, on tõesti see nii olnud, et kui me kuulame muusikat Antiik-Kreekast kuni 21. sajandi muusikani siis riiklikus tajumises ja vastuvõtmises inimene ei taju, et Gazene muusika meid ei huvita, ta näeb, et see kõik see muusika tervikuna. On hea, et kõik me vajame. Me vajame erinevat muusikat. Ja kui me nende kriteeriumite kokkupanemine õnnestub, siis see muusika tuleb inimesele lähemale ja on see siis vanamuusika kui uus muusika, kui inimene tunneb, et muusika on tema jaoks ja see rikastab ja, ja me tahaksime just sellist õhkkonda Pärnusse luua, et inimesed tuleksid nautima merd ja päikest ja muusikat ja see annaks inimestele energiat ja uut uusi vaimseid väärtusi. Niisiis, suvepealinn Pärnu koostab kõiki suurele festivalile tõotades palju põnevaid kohtumisi muusikas. Juba seitsmendat suve järjest saab Tallinna raekojas kuulata head vokaalmuusikat professionaalide esituses. Sarja ooper raekojas kunstiline juht Tarmo Eespere, mida sel suvel kuulajatele kuulata pakkuda? Nii nagu ka eelnevatel aastatel loomulikult esinevad Enda Rahvusooper Estonia solistid kui ka mitmed külalised ja ma olen igal aastal tahtnud kutsuda koju esinema meie eesti lauljaid, kes töötavad väljaspool vabariiki ja keda võib-olla hooaja sees on küllaltki raske kutsuda selles mõttes, et nad on niivõrd hõivatud oma tööga. Et on eelnevatel sarjadel käinud esinemas nii Annely Peebo kui ka Katrin Lehismets ja Lauri vasar. Ning see aasta saab kuulata Taimo Toomastit ja üle mitme aasta jälle huviga ootan Juhan Trallat, kes teatavasti on ju Viini ooperisolist ja samas ka jätkab oma õpinguid, nii et tema areng kindlasti jätkub, kuna tõesti nüüd ei ole paari viimasel aastal kuulnud üldse, mis ta teeb, et see on kindlasti üks selline kontsert, mida ma ise suure huviga ootan. Aga räägime siis täpsemalt nendest kontsertidest, millal kontserdid toimuvad, mis kell ja, ja kes esinevad. Sel aastal me avame sarja juba juunis ja see on 28. juunil, ongi Taimo Toomast ja Ivari Ilja, mul on ka suur heameel, et Ivari Ilja on leidnud aega ja sel suvel koguni kahel kontserdil osaleb. Ja siis jätkub sari ooperishowga, mis on ka võib-olla uudne moment sel aastal, et tavasellisele Kaala kontserdile vormi eest oleme läinud natukene kaugemale ja et lihtsalt teha veel publikule huvitavamaks, nii kuulamist kui vaatamist, et on kontsert kostüümides Krimmis ja ka samuti väike, selline lavastuslik moment on nendel kontserdite ooperishow del, just et ma usun, et see annab elevust ja mängulisus kindlasti asjale juurde. Ja on väga hea meel, et oleme saanud kokkuleppele Läti rahvusooperiga, nii et Läti rahvusooperi solistide galakontsert on 12. juulil ja ka Peterburi marjad, teatri noored solistid, kes on õige mitmete konkursside laureaadid tulevad 19. juulil koos Larissa ker, Kiiev, aga kes on teatavasti üks tähelepanu väärne isiksus? Peterburi muusikapildis töötab nii Maria teatri solistide ka kui ka väga sageli väljaspool Venemaad erinevate ooperiteatrite juures, mis puudutab ele operenditega väga suurte kogemustega. Muusik. Ma olen ka tahtnud igal aastal mitte ainult vokaalmuusika juurde jääda, vaid ka sel suvel saame kuulata laiendatud koosseisus nimetuse all Suurus Schuberti suvekontsert, et seal on tuntud Schuberti forellide kvintett, klaverikvintett, kus ma ka ise löön kaasa. Pintetile lisandub Helibeskus, kes laulab Schuberti laule ja ka vähetuntud Schuberti ooperites katkendeid, et see, ma usun, et võiks ka kindlasti huvi pakkuda see kontsert ja nii nagu on öeldud, et augustis jätkame Juhan Tralla ja Ivari Ilja kontserdiga ja kordame veel sarja lõpetuseks oma ooperi show'd. Selliseks kujuneb Sis ooper raekojas sel suvel, kontserdid algavad kõik õhtul kell kaheksa. Ansambel Corelli kontsurt peibutanud juba mitmel suvel inimesi eesti mõisatesse pakkudes eksklusiivset harivat heategevat kontserdisarja. Nii ka sel suvel mail Sildos. Millistesse mõisatesse kutsuta seekord eesti publikut? Tal on sellised toredad kohad nagu Sangaste loss. Seitsmeteistkümnendal augustil siis 18. Maardu mõis 24 augus Suure-Lähtru mõis ja 25 august lõpeb see sari Maidla mõisas Juuru kihelkonnas Maidla mõisaid on teatavasti kolm või neli tükki Eesti peale, aga see on just nimelt see, mis seal Juuru lähistel. Et Sangaste loss on meile ju ammust ajast kõikidele tuntud, seal tegutseb väike hotell sinna võimalik ka näiteks e-maja tellida, siis Maardu mõis on nüüd juba kümmekond aastat Eesti panga valduses. Seal on niisugune koolituskeskus sees. Ja siis need Suure-Lähtru mõis on meie selle aasta eramõis, mis kuulub diplomaat Mart helmele. Esindusruumid teisel korrusel on juba väga ilusti korras ja see on tõesti väga huvitav vaadata, kuidas üks inimene noh, nii-öelda oma kodu korrastab. Ja nüüd Maidla mõis viimasena seal on sees, kas lastekodu juba alates 50.-st aastast, koht on haruldaselt ilus väike järv, Iggy Iggy jõgi lähedaselt mööda. Tüüpiline mõisakompleks oma kõrvalhoonetega ringteega sissesõidule. Ja see mõis ise on väga huvitav, keldri müürid on pärit juba kuskilt keskajast, nii et kõikide nende losside ja mõisate-ga seotud huvitavat ajalugu, nagu ikka meie sarjades saab kuulda siis Jüri Kuuskemaa vahendusel. Aga seekord on meil niisugune nii-öelda peibutis inimestele pakkuda, näiteks Suure-Lähtru mõisas räägib mõisahärra ise, kuna sain ajaloolane ja eriti oma toreda mõisa ajalugu, tunneb ka Eesti läbi ja lõhki. Ja nüüd korrillikond sort mängib seekord nagu kahes erinevas koosseisus, nii et need kaks nädalalõppu siis Sangastes ja Maardus on meil solistiks Heili Meybum, barokkflöödi. Ja kuulda saab siis flöödimuusikat, viiulimuusikat ja samuti triosonaate flöödiriiulile, mida meie nii väga palju sugugi mänginud ei ole. Ja siis suure lähtuse maidlas on meil solistina kaasas Teele Jõks kelle esituses saab kuulda kahte Telemanni soolagantaati. Teine kaval on nagu segatud siis laululugudega. Instrumentaalmuusikapiletid ongi meil nüüd juuli uus, nagu müügil kõikides piletipunkti müügikohtades üle Eesti. Piletil peaks saama osta absoluutselt igalt poolt, kus vähegi piletipunkt oma kasvatanud on paigutanud. Teie kontserdil on alati olnud ka headegem, missioon. Ja mõisatega minu jaoks lihtsalt kuidagi väga orgaaniliselt seostub selline jõukam olek, intelligentsem olek. Tundub, et inimesed saavad ise tunda ennast nagu mõisahärra, kuigi nad võib-olla ei oma just kongressi lihtsalt mingisugust mõisa. Lähme varem varasematel aastatel oma sarjadega just eestimaise sarjaga toetanud näiteks Ani algkooli muusikaklassi remonti, siis Roosna-Alliku põhikoolis sai alus pandud kaunitele mõisasaali toolifondile. Ja mul on hea meel öelda, et näiteks saal on praegu toole täis. Eelmine aasta siis oli meil Porkuni puuetega laste kool, mille muusikateraapia kabineti sisustatud. Ja kevadel me avasime ka sellise metseenide paetahvli selle mõisa seina peal kus kõik need toredad inimesed, kes tulid Pabriga kaasamini sarjaga. Nimed on nüüd nagu raiutud kivisse ja, ja seina pealt kõikidele lugeda. Ja sellel aastal on siis meie toetus aluseks siis nimelt see Maidla lastekodu. Seal kohapeal käies oli väga huvitav vaadata, et enamus Rooma väga ilusti korras nad on noh, omavahendite nii vähe või palju, kui neid on, on enamus ruume ju tehtud korda, aga no teha oleks muidugi veel tohutult palju. Ja kõige hullem, mis nagu riivab silma, on selle mõisa tagumise külje külge või vastu, siis on kunagi ehitatud nõukogude ajal üks katlamaja mis muidugi ammu käigus ei ole, mis on täiesti varemeteks lagunenud. Ja näiteks mõisa juhataja ütleb, et see on juba täiesti lastele eluohtlikuks muutnud, sest lapsed ju ikka ronivad igale poole ja üritavad hüpata ja mis iganes. Nii et esimene eesmärk selle sarjaga ongi koguda raha, et saaks selle jubedusest ära lammutada. Ja samas risustabki seda ümbrust, kuna ta on täiesti selle ilusa ilusa vana mõisa küljes. Ja selleks Metzeenuseks on, on mitmesuguseid võimalusi. Inimene võib teha ka näiteks 10 või 20 kroonise annetuse, kui tal tõesti, no ei ole rohkem, aga minu meelest see raha ei olegi isegi nii oluline, oluline on see, et inimene tuleks selle ideega kaasa. Selle lastekoduarve numbrit on võimalik samuti saada siis nii meie internetileheküljed, Concerto krossaee kui samuti ka infokeskuse telefonidel kuus kuus 11 11 ja samuti üks, üks üks kaheksa. Nii et sealt saab ka väga täpselt infot. Ja nüüd siis inimene, kes teeb 1500 kroonise annetuse sihtannetusena just nimelt sellele lastekodule, see saab siis nüüd austava nimetuse, metsin, ta saab kutse kontserdile ja ta saab veel igasugused toredad ja huvipakkuvaid asju, mida meil on nagu pakkuda. Samuti näiteks lastekodu lapsed praegu usinasti valmistavad endile metseenidele ise käsitööna mingisuguseid, ma isegi ei tea täpselt, mis, mis asjad need on, aga ta panemas tahan näha augustis. Et loodame tõesti, et inimesed ka sel aastal tulevad selle ideega kaasa, sest et üks lastekodu no kust võtab lastekodu need vahendid, tal lihtsalt ei ole ja millegipärast on ka see see mõise ainukesena jäänud välja vabariigi valitsuse mõisakoolide Tammist kus mõisakoolid on kõik sees ja samuti teine Eestis olev mõis, lastekodu inimlastekodu on sees, aga vot see maid lavastavad millegipärast ei ole. Ja meie siis katsume natukene juhtida tähelepanu sellele ja ja püüame neid siis aidata, nii vähe palju, kui me ise suudame. Aga kontserti plaani tasub pidada juba praegu, kuigi kontsertide augustis 14.-st 16. juunini etendati Düsseldorfis üliedukalt eesti helilooja Jüri Reinvere ja saksa koreograafi Michaela Isabel Münchauseni tantsuetendust dialoog. Üks tunniajaline etendus valmis koostöös Berliini akadeemia künstega, mis maksis kinni reisikulud ja võimaldas töövahendid ja kontaktid. Kolmekuulise projekti, mis kestis detsembrist märtsini. Raames anti heliloojale ja koreograafile võimalus luua etenduse tantsuline ja muusikaline osa üheaegselt. Etenduses tegid kaasa kolm konkursi korras valitud tantsijat või näitlejad. Muusika on akordioni, kontrabassi leia lindile. Jüri Reinvere sõnul oli ühise etenduse ettevalmistamisel põhiteemadeks piiride ületamine, stiilide segamine, julgus teha asju, mida varemgi tehtud ja neid, mida pole varem tehtud ning kõige selle ühendamine tervikuks. Tügi esietendus oli märtsis Berliinis. Sügisel kantakse seid veel Brüsselis, Londonis. Loodetavasti jõuab tükk järgmisel aastal ka Eestisse. Dialoog üks on saanud äärmiselt positiivse niinimetatud taevasse tõstva kriitika osaliseks ajakirjades Dance International tants, teater ja tantsudraama, kus on ilmunud ka pikad intervjuud kõigi asjaosalistega. Reinvere sõnul on koreograaf Münchausen tõusev täht saksa koreograafia maailmas. Dialoog üks on Funchauseni esimene tükk, kus ta ise koos trupiga laval kaasa ei teinud. Berliini kunstide akadeemia ei ole Reinvere sõnul õppeasutus, pigem on tegemist Teaduste Akadeemia vastega kunstide valdkonnas. Sarnase stipendiumi sai veel teinegi trupp, kus helilooja oli Frankfurdist, tantsutrupp Brüsselist. Koostöös Berliini kunstide akadeemia, Eesti klassikaraadio ja raadioteatriga valmib Jüri Reinvere sel sügishooajal veel raadio per, vastas Kallas. Aino Kallase Reigi õpetaja ainetel. Rahvusvaheliste festivalide leek lõõmab juba täiel veel, eks ole, juuni teine pool ja juulikuu nende kõige kuumem aeg olnud juba aastakümneid. Täna alustame põgusalt Itaaliast Spoliitost. See on nimeka itaalia-ameerika helilooja Jean Carlomenotti festival siin asetatud üle 40 aasta tagasi. Tänavu on festivalil väike juubel, see toimub 40 viiendat korda. Ameerikasse hiljem Šotimaal olla elanud menotti on nüüd Itaalias juba peaaegu et tagasi võttis 83 sõna vahepeal enda juhtida isegi Rooma ooperi aga on ka tänavu juba peatselt 91 aastasena ometi festivalil kaasas. Ta viis oma festivali peaharuga Ühendriikides sotsiaalsest, oli see siis Charlestonis poleeto. Ent tänavu on päris poletas mängukavas menotjenda ooper, meedium. Maestro ise on lavastuse kunstiliseks nõustajaks. Kes pole saanud maailma suurimaid tippe. Spoleta imposantsust, Toomkirikus on festivalil ka Arvo Pärti mängitud ja lauldud. Praegu on festivali kunstiliseks juhiks juba nen oti poeg tantsis minuti. Ja kas seda festivali näiteks Peterburi praeguste valgete ööde tähtede kõrval on tullut tema miljardärist muusika, metseen Alberto Vilar. Edasi Briti saartele Britteni festivalile Olde purgi. Eelmisel nädalal tehti siin teoks huvitav kontserdisari Britannia viin. Kammerkavad, kus Britteni teosed kõrvuti Viini koolkonna heliloojate omadega ja üldse Viinis tegutsenud autoritega Graytslerist kuni fontsem linskijas ülbergini peaesinejaks oli prootski kvartett. Homme jõuab festivalile BBC sümfooniaorkester Oliver klasseni juhatusel kes ise oli ju omaaegse imelapsena teni üks soosikuid. Nii noore helilooja kui pianistina Oliver knassoni juhatab siin Stravinski kõrval ka omaenda muusikat. Käime Briti saartel ära korraks ka Klainburni ooperifestivalil avaetenduste järel varasemast ooperist. Lucia Endel on siin nüüd üsna pikalt mängukavas. Yanatšidki ooper kaetjagalanova tšehhi maestro Berliinis tegutsenud hirsi kuut on seda dirigeerimas. Homsest alates tuleb festivali kava Weberi, Everyanti valgustusajastu orkestriga Richards jõudsi lavastust terrigeerimas Mark Elder. Ja uuesti Itaaliasse nüüd juba ooperifestivalile Verona Arena antiikse saabki teatris. Verona festival avati eile Verdyayydaga, mille lavastus on Frank otse Firellilt ja elevandid ja muudki elukad. Ta olevat seekord laval. Müncheni ooperifestivali inimesi alati Baieri riigiooperis saalis on veel mõni päev. Selle festivali kava tugineb Baieri riigiooperipaari viimase hooaja uuslavastustele. Ent uute, veel kuulsamate välissolistidega. Tänavusest festivali programmis näeb nelja uuslavastust, nende hulgas Wagneri valküür, Stravinski elupõletaja, aga tuleb ka maailma esiettekanne. Saksa helilooja Hans Jürgen Fonboose ooper Kafka projekt Robert Lee Mayeri lavastuses. Val küür läheb generaal music direktor Subin Mehtage rajal ja solistide koosseis tõelistest tippudest. Walter Mayer, Gabriele Snaut, Peters, Haaefferk kurtriidil või Jon Tomlinson. Müncheni ooperifestivale olen alati läbi juulikuu tänavu 27.-st juunist kuni 31. juulini. Hulga toredaid klaverifestival praegu just täna algab Pariisis 19. rahvusvaheline Schottani festival. Festivalipaigaks intiimsem, oranžid riided, tell väike apelsiniaed ja tulevad bänni õhtud TEMA parimatelt mängijatelt, eelkõige prantslastelt. Tänasel avaõhtul esineb roser müra, roo. Tan peatud Tšaikovski konkursi laureaadile ja nimetan nüüd rea prantsuse pianist veel, nad on päris tuntud Aleksander taroo Jean-François. Diojee või dominiknerlee Sisvee Laan, armeenlane, vääradan Mamikkondian, Poola pianist, matsiei pikulski ning esinejate rea lõpetab Venemaalt pärit Mihhail ruudei Prantsusmaalt seal eriti ja Briti saartel väga hinnatud pianist. Festivali Schopen Pariisist taga on Pariisi Shoteni ühing. Veel siis pikk 88 pianistiga mammutfestival Saksamaal Ruuri piirkonna linnades mis startis pühapäeval ja kestab kuni seitsmeteistkümnenda augustini. Veel üks meenutus Frankfurdist, tähistamaks Gallery kolmanda sümfoonia esiettekandesajandat aastapäeva esitas teosega kontserdil frankfurdi raadio sümfooniaorkester peadirigent Joe Woldi juhatusel, kes meilgi käinud. Solistiks oli aga leedu lauljatar Bioleta hurmur ana. Samal päeval dirigeeris Mahleri kolmandat ju taas, nüüd aga Pariisi, saan sellise teatris Paavo Järvi järgmisel päeval sama veel prantsuse esinduslikult Sandeni festivalil. Nüüd on Paavo Tallinnas Tubina festivali lõppkontserdi järel plaadistanud erzogaga Arvo Pärdi esimese sümfoonia mida ta tänavu Tokioski on juhatanud ning läheb uuel nädalal Pärnusse, kus 29. juunil juhatab David ois Drake'i festivali avakontserti. Seejärel kontsert Ameerika-Vene noorteorkestriga Moskvas punasel väljakul, teisel juulil kavas Lemon, tõstania Tšaikovski ning siis edasi kaks alles Angelese Hollywoodi Paulis. Los Angelese filharmoonia orkestriga. Üheksandal ja 11. juulil. Tahaksin veel ühe vahepõike teha Helsingisse klaverihuviliste jaoks. Nimelt toimub soomlaste tuntud Mai lindi nime kandev pianistide konkurss esmakordselt rahvusvahelisele konkurss algab kuuendal augustil ja finants kohal on 22. augustil. Osavõtjaid tuleb 47 kokku 16-st riigist, neist 17 on Soomega. Pianistid märgitakse osalejate hulgas on Müncheni ARD konkursi teine preemia Türgi Ameerika pianist kur i liin ja ruubinstandi konkursi teine preemia ferents viisi Rumeenias, kellel võimalus saab augustis viisavabalt sõita päris põnevale konkursile üle lahe. Veel mõned huvitavad sõnumid muusikateatrist. Plasside Domingo on suure menuga ja kriitikute hinnangul väga õnnestunud laulnud Hermanni otsas pada emandas. Londoni kuninglikus ooperis aastates Domingo hääl olevat praegu suurepärane tumeda tämbriga, aga väga mõjus ja muljetavaldav, selles ooperiosas Domingo viimastel aastatel meelsasti koostööd teinud dirigent ballerrigeergieviga ja nüüdki esinevad nad Londonis koos kergiev siis Peterburi valgetelt öödelt sinna põigates Domingo toredaks partneriks on Liisa osas seal olnud aga kuningliku ooperi debitandina. Inglise sopran siusanud Sirkko Domingo dublandiks on Londonis praegu vene tenor Stahli pärast tšenko praegu mängukavas ka fil liidalloidli uuslavastus Verdi Mcpetist kus peaosalist täna on väga õnnestunult esinenud inglane Anthony Maicel smoor ning Vene sopran Maria Kuleegina. Paar taas kummardest Alfred Snydkele. Mais tuli taas lavale omal ajal eriklassiga allmaailma esiettekandele tulnud ballett Peer junud. Eelmisel laupäeval aga Smitki ooperielu idioodiga esiettekanne. Suur tähelepanu ja publikuhuvis saada Putšiini Durandoti uut redaktsiooni, mille tegi helilooja luts jäenoveerium. Los Angeleses seal uue Durandati etendused, seda korda pelud Euroopas esmakordselt Hollandi päris Amsterdamis lähevad need suure menuga läbi juunikuu dirigendiks ikka kontserdi vahuorkestri eestlaslik kaeladussaiin. Ameerika sõber Renee Fleming on taas Euroopa ooperimajade ühe oodatumas solistina, nüüd Pariisis. Tere päevast, kiis. Kolmapäeval toimus siin voolsaki ooperi ja neid uuslavastuse esietendus, kus ta laulab nimiosa peadirigent Jens Conlon on tagasi Cincinnati koorifestivalilt ja juhatab nüüd siin siis näkineiu etendusi. Ameerikas. Kuidas on aga praegu väga põnev kava Colorado kaljude südames Aspeni festivalil? Tänavu on siin keskseks teemaks voissov yks Triets kodu, Maatute hääl ja kavades on rohkesti heliloojate paaritu, Martinu voolsaki või kurtwally teoseid. Ja lõpetame siis hoopiski muusikaliga Londonist. Siinses Apollo Victoria teatrist tuli kolmapäeval maailma esiettekandele händryu Oid Weberi uus West Endi muusikal pealkirja all pommei triims mille teksti autoriks on Oscari võitnud poeet Don Black ja lavastajaks India päritolu sekkar kapur.