Tere hommikust, head raadiokuulajad, jutusaade alustab ja minu nimi on Marko Reikop. Täna on meil saatekülaline ümber maailmavees ümber maailmarändur. Hillar Kukk. Tervist. Tere hommikust. Tegite ka sellise nalja, mida on siis Eestis paar korda tõesti varem tehtud, ükskord vanadel hallidel aegadel kahekümnendatel, minu mäletamist mööda ja teine aastat tagasi. Lennuk käis ümber maailmareisil purjekaga, teil oli purjekas Marta. Reis algas 24. juunil 2007 ja lõppes 24. juunil 2009. Te ütlesite isegi täpselt kella pealt, see toimus täpselt kaks aastat oli ümber maailmareisil purjekaga ja noh, minu tähelepanu või miks ma teid täna siia külla kutsusin, oli see, et kui ma nägin teid aktuaalses kaameras intervjuud andmast, ütlesite, et et see reis, et mis teil reisist meelde jäi, see et see oli väga raske näiteks sellise näoga, et see oli väga ja väga ja väga raske, sellepärast et kui inimene läheb purjekal ümber maailma reisile, siis ta üldiselt juba eeldusena väga hästi teab, et see on väga raske. Kui lihtsalt tagasi tulite ja seda veel ütlesite, siis ma tegin sellest järelduse, et see osutus veelgi palju raskemaks, kui te alguses eeldasite. Osutus. Raskemaks, ja, ja põhjus oli see, et kui algselt pidi minuga koos olema kogu see kaks aastat kaks meest siis tulemus oli see, et kogu selle ringi sõitsin ma üksinda ja ka laeva pealt käis läbi 27 erinevat inimest selle aja jooksul. Mis tähendab seda, et ikka tuleb kohaneda uute inimestega, kas või nende toiduharjumustega, rääkimata sellest, et õpetada neid jälle seda konkreetset laeva tundma. Iga laev on erinev ja isegi kogenud purjetaja peab üht-teist õppima, enne kui ta laeva maksab. Et põhimõtteliselt suure osa reisist olite sel laeval täiesti ihuüksi? Ei, ma ei olnud ihuüksi, aga et see kaks aastat olin ainult mina, kes laeva peal oli, teised olid kõik vähem oli mõnikord ka selline hetk, kus ta täiesti üksi laserite ei olnud. Nii et see põhimõtteliselt nagu purjetamispraktikas ja ümber maailmavariandis ei tule arvesse, et see on, see on sõna otses mõttes. Tuleb arvesse küll väga paljud sõidavad üksid. Ja ellu on nad ka jäänud, et üks kõige sellel sõidul kohatud mees oli Paul soominen, soomlane 77 aastat vana. Ja ta oli kolm aastat üksinda seilanud ümber maailma kaheksa poolemeetrisel alusel. See on tõesti väga karm, no ma küsin esimesena need kõige lollimad küsimused ära kohe, miks, misjaoks inimene võtab sellise? Et. Keegi ei lähe, ma arvan seda võtma nagu katsumusena, et küll sa ikka üks on see merekutse ja, ja teine on tõenäoliselt see vabaduse vajadus mida merel nagu väga hästi tunneb. Ja noh, kindlasti on ta nagu rännak palverännak kas või võib teda ka sedamoodi nimetada. Ja meri annab nagu tohutu ja võimaluse olla iseendaga. Ja mõelda iseendale iseendaga, rääkida iseendaga ja aga see Teie ise, kellega ta seal omaette laeval olite, meeldis teile, meeldis vähem kui tarvis. Küll seal sai ikka enda suhtes kriitiline olnud. Ma ei ütleks, et ma ennast imetlen, vastupidi küllalt on neid noh, paljud asjad said nagu endale selgemaks mõeldud, miks ja ehk ma sain paremaks. Aga nüüd, kui see reis on lõppenud siin mõned päevad tagasi, no nädal on heal juhul mööda läinud natukene vähem, isegi. Kas oleksite valmis uuesti sellele reisile minema? Bolton seda juba küsitud, et mis on järgmine plaan, ei ole praegu järgmist plaani ja ma arvan, et, et et ma ei läheks ümber maailmareisile. Mulle mul ei olnud eesmärgiks nende erinevate kohtade külastamine või, või riikide või geograafia tundmaõppimine. See ei olnud mulle nagu eesmärgiks üldse, ma läksin tegema oma rännakut ja, ja rännakuid subteha, igatemoodi. See oli minu moodus seda teha ja hetkel ma küll ei tunne nagu mingit kiusatust minna. Kuidas majanduslikus mõttes kuidas teie sõna otses mõttes ots otsaga kokku tulete, selle laeva ehitamine läks maksma mõned head miljonid, et mitte öelda kümneid miljoneid. Pluss veel noh, nii-öelda rännakul olemine kaks aastat, see nõuab, et nagu pangaarvel peaks kogu aeg midagi olema. No nüüd on arved tühjad. Et eks ta läheb küllaltki kulukaks küll, aga see sõltub ka sellest, kuidas sõita, et on võimalik ju minna ka niimoodi, et mitte sadamates olla, olla ankru peal, kuskil, mitte nautida võib-olla kohalikke hõrgutisi ja käia poes ja ostaselt pastat ja riisi ja ube ja süüa neid ega nälga ei sure, saab ka nii hakkama. Aga noh, kui ma juba kohal olin, siis ma tahtsin nagu midagi näha ka ja kasutasime auto rentimise võimalust ringi sõitmist ja kui palju teil raha kulus, resident ei ole kokku löönud, mul on küll kõik üles kirjutatud ja ma tõesti ei tea, ma isegi suurusjärku ei tea, sest osad sidekulud näiteks maksis mu poeg ja, ja noh, me ei ole selle kahe päeva jooksul veel jõudnud tõesti nendesse detailidesse laskuda, aga mul oli eelarve oli umbes poolteist miljonit ja ma lootsin küll, et ma panen mööda. Noh, ütleme selles mõttes, et läheb vähem. Aga ega ma väga kindel ei ole palju, eks, aga ma täpselt ei tea. No kas see on, oli teie jaoks hea kulutus poolteist miljonit paigutada just sellisesse oma teekonda? Poolteist miljonit on tänapäeval nii väike raha juba minu meelest, et ma ei räägiks seda üldse. Paigutusega. Ma ütlesin, nagu ma arvan, et see rännak tegime paremaks ja sel puhul pole nagu plaan mingit tähtsust. Kuidas see reis siis algas, on see 2007 24. juuni meeles kuidas see marsruut üldse valitud, ma saan aru, et te läksite nagu teistpidi, et hakkasite kõigepealt lääne poole. No see ongi õigetpidi sõitmine, tegelikult ida poole sõitmine on palju raskem, see on vastu valitsevaid tuuli. Ja seda mina nagu ikka loodusega rinda pista. Merest tugevam on ainult meri ise ja, ja inimene seal tõesti kübenjat. Ma läksin küllalt klassik kallist ja väljakujunenud distantsi. Kariibi merelt läksin edasi praktiliselt üheaegselt organiseeritud regatiga. Kus osales 40 jahti, algul lõpetas 18, osa täitsid lihtsalt pooleli või, või arvasid, et see pole nende jaoks juhtus ka neil õnnetusi seal. Et kogu see distants oli nagu väga klassikaline siit Kanaari saartele edasi üle Kariibi merele sead panama kanalist läbi vaikne ookean Torrese väinast põhja poolt Austraaliat siis India ookeani. Ja, ja tulime ümber hea lootuse neeme ei tahtnud Suessi kanalis küll piraate näha. See on muideks väga tõsine teema. Tõsine probleem jah, sellepärast, et minu ajal tuli ka väga palju suurem, väga palju, väga-väga palju suurem siis noh, sellel ajal, kui mina olin merel kaks purjetajad tapeti ära üsna meie lähedal. Nii et nad ei kimbutanud mitte ainult suuri tankerid, vaid tavalisi meremehi ka. Arusaamatu, miks inimesed lehvitavad piraadilipu, see nostalgia, kus nende sellest lordi tiitleid jagati, see on jäänud sajandite taha. Raido mõrvarid tänapäeval ja see on kurb. Ümber hea lootuse neeme, sõitsin siis Brasiiliasse. Piilusin karnevali uuesti Kariibi merelained, seal sai nagu ringmaakerale täis ja siis tuli see ülemine ots Eestisse tagasi teha. Missugune otse, missugune hetk see kõige raskemini. Ei olnudki tõtt-öelda sellist raskemat hetke tormi me eriti ei saanud. Kõige kõvema tuule saime üsna alguses siinsamas Põhjamerel, aga seda oli ka õnneks neli-viis tundi, et pääsesime sadamasse varjule. Ja noh, kas vahest on meil ikka ebameeldiv ja lainetus ebameeldiv ja teinekord on ta väga sõbralik, aga ma ei ütleks, et midagi kõige hullemat ma ei oskagi väljuda. Mulle nii kõrvaltvaatajana kest purjetamas ei käi mere peal niimoodi ei viibiv kuulajale ilmselt tundub kõige raskem näiteks see, et kui päevade nädalate viisi maad ei näe, et, et kui kogu aega meri, meri, meri, igas suunas meri ja pidevalt meri, et see võiks olla selline nii psühholoogiliselt kui füüsiliselt üsna kurnav. Kui kaua see veel rohkem järjest oli? 22 päeva? Minu jaoks ei ole see, mulle väga meeldis see situatsioon, kuni nii, et ma viitsin õhtul peale vahti poisse. Ja ma ei tajunud üldse, et, et läheb maa horisontaalsuunas on 4000 kilomeetrite vertikaalsuunas 4000 meetritel. Mingit vahet? Kui nii mõelda, siis ja hirm ei tulnud kogu selline paaniline hirmsal peale. Aga see ei aita ja hirmu ei, ma ei näe nagu põhjust hirmu tunda, sest noh, väga hästi läbi saada ja laeva hoida siis laev hoiab ka ja. Looja hoiab ka, mis need olid kõige kriitilisemad sellel reisil. Siis vaikses ookeanis kari olin, see oli ehk kõige niuksem kriitilisem, kus ma ei olnud ka päris kindel või tõtt-öelda ma olin nagu kindel, et ega see reis siit edasi elamist. Aga me tegutsesime küllaltki kiirelt, kohalikud kalurid olid abiks ja, ja meil oli 12 tunni pärast. Marta ujus jälle tähendatel Teidult Vedki sisse. Peale seda sõitsin veel 1100 miili, enne kui sai välja tõstetud ja nüüd kraapimisjäljed ilusti ära tehtud ja korda tuleb ikka ette, et laadur mõningaid neist paljudest natuke remontimine. No ikka, see on juba isegi mitte remondi pärast. See on puhas hooldamine. Värv tuleb uuendada, mürkvärv on see, mis mõttes mürkvärv põhjaalune antifooliumvärviga, keda ta mürgitab. Ta mürgitab neid, kes tahavad sinna külge kasvada igasugused krabilised, kes võtavad laeva hoo maha. Ja, ja siis nad hoiavad eemale. Ka seda tuleb uuendada, täpselt samamoodi on vaja vahetada poode, mis väldivad laeva elutähtsat osade korrodeerumist. Et ikka tuleb välja, ma tõstsin kolm korda välja. Selline lugu, siis me kuulame vahepeal muusikat. Matvere ja Tätte laulu hotell. Ma ju palusin mind, ärge tulge saatma. Kui ma lähen siit, kus mul on olnud hea tahan tunda pois selja taha, vaata siia tagasi, kortule mama pean. Tahan seisma jääda, maja tagasillal. Kuivanud oksa, tahan jõkke visata. Ja siis vaadata, et kui seda kaob ja millal talle järgmise võiks apalli saada. Linn. Üsna imelik, et igal aastal vähem on meil rääkida, mismoodi elu läinud. Aga koos on olla, aasta-aastalt lähen. Justkui paremini oleks 11 näinud, enam ööseks jääda. Meil ei ole kombeks. Õigel ajal teame kella märgata kui ka peol on jõudu üle minna muuseks järjest armsam, meil on kodus ärgata. Lind on õhus, kala vees, sina, Liinu, südalinn on õhus. Kalamees, sina linu. Sööda. Tahan kinni hoida millestki, mis püsib. Nii, ma näen, kuis olen muutunud. Ja ei jõgi minult enam paljukesi. Nii mad, tunnen, kuis mind aeg on puutunud. Ma ju palusin mind, ärge tulge saatma. Kui ma lähen siit, kus mul on olnud ja tahan tunda pois selja taha, vaatan siia tagasi kortule mama pea. Aga ikkagi täid seismas, näen ma uksel? Nõnda tuttav on see vaikimise keel. Ja ma tean, see pole saatmine, vaid kutse. Kõige rohkem ühe tunni istun. Linn on kala. Sina minu südalinn nagu kala. Sina. On kala. Sina linu. Linn on nagu. Sina minu südalinn on nagu kala vees. Käia pleenum. Südalinn on nagu kala vees. Teie minu süda. Jätkame juttu saadet ja täna on jutusaate külaline Hillar Kukk, kes sõitis purjekaga Marta ümber maakera. Reis kestis täpselt kaks aastat ja Marta, kus oma kaptenina siin tagasi kõige huvitavam on, muidugi on inimestevahelised suhted seal laeva peal ja ja rohkem kui millestki rohkem kui füüsilistest vintsutustest ja rohkem kui näljast ja merehaigusest muidugi ümber maailma reisi puhul räägitakse sellest, et kuidas inimesed omavahel vastu peavad, kuidas sellises pingelises olukorras omavahel mitte tülli ei minda, et missugused teie kogemused selles osas olid, kui palju tülitsesid? Ei tülitsenud miski. Et noh, ikka, vahest on mingisuguseid ebakõlasid ja see on tavaline, et inimeste vahel seda tekib, aga seal ei ole ju võimalik tülitseda, sa pead lõplikult läbi saama, sest et noh, maale tahavad lõpuks kõik jõud tagasi, nii et sellist probleemi küll ei olnud. Kui uudiste oli vaja kapteni sellist autoriteeti kehtestada, kapten, ütleme nii, on, Eriti võib-olla seal pigem sellist laevakorra osas ahjust puhtuse ja, ja et kõik asjad oleks oma kohal, tuli ikka meelde tuletada, et kui pliiatsi võtsid siit kaardilauas pane ta siia tagasi, mitte ära unusta oma koisse või raamatu vahele ja noh, täpselt samamoodi enda järelt ikkagi ka esimene koristamine, et ruum on väike ja see läheb üsna kähku sassi, siis. Kui palju seal sellist purjetamise mõnu on ja avamere ja maheda briisi nautimise mõju ja kui palju sealt tööd on tegelikult kas keegi kogu aeg jälgima, kuhu laev liigub? No ikka jälgima kogu aeg vahis ja kogu aeg, keegi on kogu aeg Djangu tööl, keegi on kogu aeg tööl, aga meie sõitsime põhiosas, sõitsime autopiloodiga, nii et see oli üks tema oli küll meeskonnaliige, kes oli kaks aastat kogu aeg kaasas. Ja kuidas rooli, mis tegi, noh, ütleme meie teiste meeskonnaliikmete ja noh, mu enda eluga kergemaks panen mingi lüliti peale ja siis kui vaja ja ise võid maga kursi jätta ja saabki tukkuda ka. Magasime täpselt samamoodi ka vahis, kui uni peale tuli, juhatus, Kell roolikambris 100. iga 20 30 minuti tagant ülesse siis tuli vaadata, kus kurss on, ega ei ole teisi laevu. Mis on, ütleme see oht. Ookeanil küll meid on, nii vähe, praktiliselt ei näegi. Aga ikka pead valvel olema. Ja autopiloot muudkui veab, laev laeva, tema keerab rooli, mis, mis seal laevas tehakse 22 päeva on nagu ainult merd, siis millega päevasel sisustate hommikul tõused üles, kuidas, kuidas seda välja näeb? Hommikusööki sööma reeglina koos kogu meeskond ja, ja nii edasi olemist, lobisemist, mõtisklemist, kes toimetab arvutis piltide kallal. Hooldetöid on ka merel ikkagi. Koristamisest ma juba rääkisin, mingi asi ikka laguneb, natukene tuleb parandada. Teha selliseid töid on kogu aeg, ega laevast ei lõppe, ära. Mine, seal süüakse. Meil oli põhiliselt ikkagi Eestist kaasa ostetud nii palju mahutav laev ära. Jah, meelika jätkus teda nii et mulle toodi juurde metsloomakonserve lihakonserve vahetus meeskonnad tõid, aga suppidega vedasime purgi suppidega vedasime välja. Praktiliselt vist viimane kuu, olime ilmaga üsna vilets toitekas kus ta vilets on, superhea toit, tõsi, absoluut kui teil on kaks aastat, ei ole, ei tööta, siis ei ahvatle selleseni. Pastad kala, saame värsket kala, püüame eri erikombel, teeme isegi kala püüda ja ikka kogu aeg midagi taga lohiseb. No kui teil seal suvalises meres olete, ma ei tea nende merede kõikide nimesid, mingi, ma ei tea, mis kala kätte saadakse, julgete kõike süüa, igavesti kätte saada. Noh, selleks on teave olemas, mis on söödavad kalad ja, ja ega sealt nii palju erinevat kala väga ei tule, et, et see on Marlin kuldmakrell, vahu, tuunikala, noh, need on praktiliselt neli kala, mida saada võib. Haid oleme ka saanud väikest Taiuste püüda. Selguski, et vist eksis. Kui ta otsa jäi, no mis ma temaga enam teen? Ära muidugi, väga maitsev. Kuidas köögitoimkonna vaikselt käib, on see niuke sõbralikult laheneb, et kõik teevad midagi või peab selleks mingid reeglid olema? No üldreeglina on, oli meil sedasi, et üks kaks inimeste sõltus, kes parajasti meeskonnas oli ja kellel see toidu tegemine paremini välja tuli, kes, kes kambüüsis ennast võõrana tundis. Temale jäi see nõudepesupool, et et nii ta ära jagunes ja, ja väga palju ma tegin ise ka süüa. Kui ikkagi kellelgi oli vähe merehaigusega seal kuuma pliidi ääres seismine ei ole just väga mõnus, kui see laine kõrgelt käib ja pliit kõigub konsooli peal ja. Siis tuli ise teha, ega ma tahtsin süüa ja tegin teistele. Kapten tunnetab ka seda vastutust, et tal on laevaga kaks. Kolmekesi olite meeskonnast, nagu ma aru saan, tavaliselt. Meid oli kõige rohkem uniga viis. Kaptenil ikka vastutus, et ta peab inimene, inimesed eluga järgmisse sihtpunkti toimetama, et kas, kas see vastutuse koorem. Kuskil kuklas tiksub küll ja päris raskelt. Mida sa tähendab? Ta sedasama see tähendabki, et kõik läheks niimoodi, et tõesti, ma saaksin kõigi inimestega jõuaksin kohale, kõik oleksid terved, noh, kasvõi kõige lihtsam trauma võib ikka ookeanil põhjustada väga suure jama, pehmelt öeldes keegi kukub kuskil liikumisvõimetu või mis iganes, ega meil ju mingit arsti peale ei olnud, kuigi noh, igasuguste esmaabivahendeid oli meil kuni hamba väljatõmbamist angideni. Lugesin, jah, läks seda vaja? Ei läinud. Oleksite valmis olnud. Noh, satelliittelefoniga oleks võtnud teise otsa, hambaarsti oleks õpetanud. Pimesoole operatsiooni oleks ära teeninud. Ei usu seda ma ausalt öeldes kartsin küll, et mul endalgi pimesool opereerimata, kui sellest tuleb mingi paha lugu, siis ega keegi sinna järgi ei tuleviise. Meditsiiniliselt kõige suurem väljakutse oli, mida tuli kahe aasta jooksul rakendada. Tegelikult päikesepõletus võib-olla. Et küll see ikka vahest läks veidi liiga, eriti alguses pärast nahk harjus ära, siis ei olnud mul õnneks ei olnud meil tõesti mitte midagi. Ei läinud isegi peavalutablette heietama, aja. Ma tean, et laevajuhid on ainsad juhid, kes mingit tehnika liigutavad, kes alkoholi tohivad pruukida vähemalt mingis suuruses laevajuht või väikeses promillise olla, sellepärast et ma saan aru, et sellele selle loogika on see, et kui väga külm on siis alkohol nagu, nagu soojendab, et kus siis ühel purjelaeval niuke rummi, rummi puinsioon kaasas või või on see kõik nii väike ja ohtlik, et alkoholi üldiselt laeval Välitaks? Öeldakse, et alkohol on tarkade inimeste jook. Meil oli alkoholi küll piisavalt ja ütlen, et, et iga õhtusöögi juurde jõime klaasikese veini sõltuvalt siis toidust, punast või valget. Ise ma olen itaalia köögisõber, sõjalil Moveenita söömine ei käigi. Noh, see on selline, see ei ole alkoholi kuritarvitamine rummipudel. Mõnikord ruumi pudel oli ka kogu aeg ja ja ruumi läks vajasin tagasi tulles, Atlan tuli ikka nii külm tõtt-öelda noh, soojaks läkski praktiliselt siis, kui mu jõudis. Et noh, väga külm oli. Nii et selle alkoholi on tegelikult oma, selles mõttes on muidugi, et see nagu ellujäämise küsimus. Võimelist ellujäämine ja teine asi on ka, miks, miks peab rummi pudel laevas olema. Kui sa Neptuniga ikka sõpruste joo, siis käsi hästi ei käi, nii et sinnagi tuli palju valada. Teist. Kui teravad ribavuse momendid on ja kui palju te tõepoolest usute, et need asjad nii on ja toimivad? Usu miks mul on endal käinud niimoodi, et ma olen aastal 2001, kui ma üle Atlandi hakkasin sõitma, las Palmasest. Eks närv oli sees ka jaa. Jaa, esimene, teine ja kolmas päev kogu aeg midagi juhtus alates sellest, et pilt, mis oli pilgeni täis pakitud, läks üks mangomahlapakk lõhki ja kogu see see paks plöga oli seal soojas kaduse generaator tagant ja, ja ma ei tea, midagi, oli veel. Ja siis mul tuli meelde. Teen oma elu pikimat sõitu juba kolmas päev läheb ja mul pole lonksukiksidki vanakest vannet. Andsin ära ja edasi juhtub. Nii et väike rummi tilk tuleb iga päev vette kallata. Noh, ikka täpselt sama reedene päev Uut sõitu reedel ei alustata, kui ollakse, tehakse lõpuni. Ja sellest vältimatust öeldakse. No mina pean absoluutselt, nagu ma olen läinud, nii, ma olen, kas purjo purulaid või no igal juhul midagi ebameeldivat juht, miks trumm? Minul ei ole see rumm alati juss. Me arvame, et küll seda on olnud, brändit või miskit ka väga vana, klassikaline ja viin on väga hea. Nii kange alkohol, jah. Kuidas siis pere selles mõttes hakanud haiguste ja abikaasa lapsed, ma ei tea, kes iganes kuidas, kuidas selle olemisega hakkama hakkama saab, et nendest tuleb tõesti kaks aastat täiesti eraldatud, noh võib-olla mõned telefonikõnet kuskil linnas või mõned emailid ja nii edasi, aga see ei ole ikkagi Tavapärane suhtlus noh, minu laps on sedavõrd suur, et ma olen vanaisa, juba enne äraminekut sain vanaisaks. Ja. Abikaasa sai hakkama, usun, et tal kerge ei olnud orjakus selle majapidamisega ja ja vaiksed vaevad mul on. Aga me olime kontaktis päris tihti ja tänu tänapäevasele satelliitühendusele me saime ikka Meile vahetada kirju, vahetada, vajadusel ka helistada, kui, kui ikka häälest puudus oli ja ja noh, siin oli nagu isegi teistpidi, et mu poeg oli Kalamees, kes korraldas asju, kui midagi oli vaja, noh, alustades viisadest või, või uute meeskonnaliikmete teele saatmisest mingi asja tagavaraosad toimetamisest siis läbi nende ja nii edasi, nii et. Üks on kindel naine ei ole teil vahepeal nii pildikus mõtet minema purjetanud. Et selle kahe aasta kahe aasta jooksul, kuidas ta võttis vastu selle, teate, te ütlesite, et lähete eksile reisile kaela, kaheksandaks. Laev kannab tema vanaema nime ja, ja tõtt-öelda arvestades, et ma olen Tartust pärit poiss ja tema sugu sugulased on Saaremaad, siis eks ta pidi sellega arvestama, et natuke on ise selles süüdi, et mu purjetamaks. Marta on siis matan ilusa ilus, nii ilus nimi laevale, teisega mingit õnne on see õnnelik, on siiani? On küll olnud ja ta on hoidnud tõesti nagu ja vanaema. Ja sellest ma olen ka alles hiljem aru saanud, et Marta on selline nimi, mis on igas keeles mõistetav. Eriti, kui on vajadust pidada sidet raadio teel siis noh, kõige kurioossem nimi, mida ma olen näinud, oli ühel soomlaste jahil Kariibi meres ja see oli kirja. Nii et ma ei kujuta ettegi Livega laev kutsub kuskil kedagi inglise või prantsusekeelset inimest, siis. Me kuulame Marta auks ka ühe muusika. Jätkame juttu, tänase jutusaate külaline on mees, kes saabus ümber maailmareisilt. See kestis kaks aastat. Purjelaevani Marta ja mehe nimi on Hillar Kukk. Missugused maad siis vahele jäid, et kas oli mõni selline maa ka, mida te nagu pikalt ootasite teate, et sinna ma tahaks kindlasti maale minna ja vaadata, missugune see linn välja näeb, see koht välja ei olnud. Mitte ühtegi ei olnud. Kui palju, kui palju maal tuli käia üldse? Me olime. Ma ei ole jälle täpset statistikat jõudnud teha, aga ma arvan, et me olime umbes poole ajast olime maalne poole, olime merel. Jämedalt. Siis väga palju maal ikka ööbimine toimub siis kuskil hotellis ikkagi minnakse ööbima. Laevas laevastik laevas kõik olemas. Ja miks ma peaksin hotelli kolima? Missugused? Riigid siis on millegi poolest silma jäänud. Kui nüüd tagantjärele esmapilgul nendele mõelda, siis mis tuleb kõigepealt meelde? Minule jättis köike parema mulje. Ja ja kõige rohkem ei meeldi Lõuna-Aafrika. Selle tõttu, et ta oli Seal oli hästi ilus loodus rääkimata nendest loomadest, keda seal on võimalik rahvusparkides vabalt vaadelda, autoga seal ringi sõita ja vaadelda, sest loomi on hoitud seal. Inimese poolt sõbralikult, nad ei tea, mis on pauk, autot pole neile haiget teinud. Samas on võimalik näha ka tõesti sellist algelist aafrika elu on noh, väga kõrgelt arenenud tsivilisatsioon. Ja hinnatase on erakordselt odav. Noh ütleme Me olime seal ligi kaks kuud ja, ja ma ei kahetse suisa kaks kuud peaaegu. Jah noh ega elust küll seal oli neid tegemisi, hooldetöid ja, ja purjeid oli vaja parandada ja kõike selliseid, et noh küll seda oli, tööd oli ka, eks punud ainult lusti värkaga. Aga kui te siia saabute kaheks kuuks jäetakse umbes teateetotsin, jääte kaheksa, kuus või see ongi selline teekond, et te vaatate, et nüüd on õige aeg minna ja siis lähete. Suures osas on see ikka nii, et kuidas tunne on, niimoodi läheb, eks mingi jämegraafik on ees. Aga ikka ilma tuleb kõigepealt vaadata ja ja noh, kui ikka villand on sellest maast, mis ma seal ikka teen. No kuidas see vabaduse tunne on, see tõesti tulen ja lähen teen, mida tahan niimoodi aastate viisi, et on see, see tunne mida tahaks ikka ja jälle kogeda, tasub selle tunde ju poole pürgida. On hea tunne küll jah, sellepärast, et noh, ütleme selline argine mure, millega me enamus oleme kõik harjunud siin igapäevases elus, et noh, ma ei tea, niisugune, need on asendunud hoopis teiselaadset, ega see on, pigem on vaja elada koos loodusega koos merega, kus sellega, mis taevast alla tuleb elada, laevaga. Ei pea mõtlema. Mul ei tule meelde, et noh, kasvõi selle peale, et siin mingid tõusevad või langevad või ei saa nendest asjadest midagi teha. Ma lähen järgmisse kohta, seal on see, mis ta on, mulle pakutakse. Ja ma võtan selle vastu ja. Nii, et majandussurutis teile muret ei teinud, laeval olles ei teinud ja ei surunud. Marta jäi pinnale. Aafrika, veel meelde. Kindlasti Brasiilia karneval mis oli kogemus omaette, seal massis kohaliku rahvaga liikuda ja selle juures ellu jääda ja ainult üks meeskonnaliige kaotas 100 kohalikku raha ja pangakaarti kaotas ratastel taskust ära lihtsalt. Meil läks nagu hästi, kogemus oli võimas ja meile võõras, aga tore inim inimloomus on, et kui palju inimesed maailma eri mandritel eri kohtades erinevad ja kui palju nendes olemuslikult sarnast. Mina ütleks, et ült üld Meil on kõik inimesed sõbralikud, noh, kellega me kokku puutusime ja väga abivalmid. Ma ei tea, kas see tuleneb sellest, et Me tuleme merelt ja me oleme sadamas ja ja seal võib-olla ei ei olegi selliseid inimesi, kes ei töötagi selliseid inimesi, kes sellest aru ei saa, et merelt tulijad võib abi vaja olla. Ma ei ole psühholoogias kuigi tugev, aga jaa ei oska, nagu, nagu nüüd hakata võrdlema, et milline see inimloomus on. Aga kindlasti on ta sõbralik ja abivalmis. Kas mõni paik on jäänud meelde ka negatiivses kontekstis? Ei ole, aga selle abivalmiduse kohta mul tuli üks seik meelde, Austraalias. Tarvinis tuli meie juurde, üks mees ütles, et ta tunneb seda laevatüüpi. Ta kolinaatšerita armastab seda, näitas oma raamatut ja ütles, et mu auto seisab siin, ma ise seisan, elan seal saare peal, ma käin sinna paadiga, aga mul pole nädal aega autot vaja. Võtke, võtmed on siin. See oli hämmastav lahti. Vaatan ka eriline selles mõttes, et võib-olla kahe sõnaga räägite kuulajale, kuidas see paat sündis, et seal on ka vana ajaloolise paadi taas rekonstruktsioon. Jah, tegemist on tuntud Norra laevaehitaja kolinaatšeri poolt päästelaevaks ehitatud purjekaga esimese seda tüüpi kerega laevada vees kast 1893. See laev üle 100 aasta vana laeva ja, ja see laev sõidab tänaseni Norra meremuuseumieksponaadi ringi purjetab. Ja Marta joonised on saadud ka Austria Oslo meremuuseumist ja me vähendasime seda originaalmõõtudest Kuue jala võrra 46-lt 40-le. Ja muidugi on kasutatud siin, Marta puhul on kasutatud tänapäevaseid materjale, tegemist on klaasplastlaevaga taglase jõle kahvel, tagastus vaid Bermuuda tagastus, mis on nagu kergem. Seda sõna Bermuda taglastus, siis ma ei saa mitte midagi sellest aru. Ütleme nii, et see meie taglase kergem käsitseda. Ja taglase mastid, purjed ja kõik, mis maste ja purjesid maste püsti hoiab ja purjesid üleval ja tuules, kuidas laeva headust hinnatakse, mida üks kapten kõigepealt laeva pul vaatab? Suurel merel peab laev tugev olema, seda noh, ma olen kogenud, nad ka ise ja ja põhimõtteliselt katki ei läheks just kuidas, kuidas, kuidas te kontrollite ma lihtsalt tean seda Martat nii suuresti seega ehitanud, et ja noh, tunnen ka tänapäevaseid laevu. Et sealsamas, kus meil see õnnetu karil käimine oli, seal öeldi pärast, et esimene laev, mis pärast väljatõmbamist ujuma jääb. Ja jäigi ujuma, kuigi seal lehed omad olid kirjutanud, kohe kuulsin seda viis püsivalt soomlased, kes oli parajasti seal olnud, et et noh, põhja läinud laev. Ja siis ta tuligi Gotlandil tuli juurde, küsis, et kuidas oli. Et kuidas, kuidas meremehed omavahel suhtlevad, kui purjekas mööda sõidab kuskilt eemalt või, või nii võtame ikka suure mere peal, võtame ikka raadio teel ühendust ja küsiti küsima. Ja vastastikku oleme teinud ka pilte ja pärast neid meilile saatnud, sest väga raske on oma laevast saada purjepiltigi. Kaugel teemast. Kuidas siis teiste tsivilisatsioonidega lood on, kui pikalt oled kuskil mere peal, taevas on pea kohal kummub, kas siis kas mingisuguseid tulnuka kontakte ka vahepeal oli, kas oli mingit sellist hetke selle kahe aasta jooksul, kas te mõtlesite, kas see võiks olla maaväline? Ei, kahjuks mitte midagi ei ole. Aga aga taevast oli uhke vaadata küll ja, ja otsida lõuna poolkeral näeb teistsugune välja ja ja see oli niisugune meeletu hääletuse tunne. Noh, me ei ringelnud seal. No ei oska mina seda näha, on, keegi ei tulnud, küsib, aga mis teed. Mis sa Marta siis praegu teeb, 24. te saabusite sellega. Kas Marta Marta on Martin, on praegu hea tuju. Ma arvan küll, jaa, jaa. Martale tuleb teha niukene kosmeetilist iluravi, veidi lakkimist, et kahe aastaga ikkagi üht-teist kulub, kuigi maaga merel mitu korda, noh eriti väljast lakesin soolane vesi ja päike teeb ikka liiga. Aga veidikene iluravi ja oma uhkes. Mis saab mis, mis ta edasine saatus on? Kas nende isiklik jaht on minu isiklik ja et hetkel Ma katsun leida Martale uut kaptenit kes temaga uuesti kaugele läheks. Läänemeri on liiga väike. Saan aru, et te ise olete Hiiumaalt pärit Hiiumaal Orjakust elatagi. Ma elan orjakus, jah, aga ma olen pärit art, jah, aga noh, praegu olete hiidlane, nagu ma aru saan. Jah, hiiglaseks sünnitakse. Nad kümneid 20-ni terve elu, aga hiidlased hiiglaseks ei saa ja siis nad ütlevad küll, et meie, hiidlased, läksime ümber maailmapurjetaja kes teises kontekstis paika hiidlane ei ole, ilmselt ikka kuidagi ei saa. Mida seal Hiiumaal igapäevasest elust, et Hiiumaal teatavasti väga väikesaare Kärdla väga väike linn, et see Orjaku kaid, ma kujutan ette, et seal väga väike koht, et millal te siis igavesel Teete me ehitasime seal paate. Mul on see õnn, et mul on kohe vee ääres, on ka töökoda, kus saab ehitada ja, ja mul on selles töökojas uus purjekas purjeka kere ootamas. Kaagolinaatšer sedakorda küll 10 jalga väiksemaid kolmekümnejalane ja ma plaanin selle valmis ehitada ja kui palju selliseid teiesuguseid heas mõttes hulle on, kes jahi ostavad ja purjetavad ja sellega tegelevad, kusjuures ringi lihtsalt kasvab kogu aeg kasvab, aga Eesti purjetama ja võib-olla rohkem orienteerub mõõduvõtmisele või võistluspurjetamisega suurte jahtidega, et selliseid matkapurjetajaid on, on siiski vähemuses. Aga juurde on tulemas ja kuulda on, et keegi tahab üksinda minna. Ümbermaailma päris üksinda soolona, tehased. No võib-olla ta helistab teile ja küsib, kas tasub minna, mis te vastate? Mina tõtt-öelda plaanisin ise ka kunagi, et ma võiksin üksi minna, nüüd ma olen kindel, et, et üksinda oleks nagu üliraske ja ka kindlasti riskantne. Et tõesti vääratus võib olla nii lihtne või ja saada viga ja et mina seda ei teeks. Aga igalühel on oma eesmärk võib-olla, ja ma olen neid kohanud neid üksi purjetajaid teisigi peale eelpool mainitud Paul Zoomis. Aga kas te olete enese jaoks ennast tõestanud selles elus? Hoyototeid mingi tõestus vees? Ma ei läinud midagi tõestama jänese jaoks kellegi teise jaoks. Läheksin lihtsalt too rännakule. Suur aitäh, selline oli siis Hillar Kuke rännak ümber maailma ja selline oli meie tänane jutusaade. Minu nimi on Marko Reikop, aitäh kuulamast. Ja kohtumiseni nädala pärast. Olen poisina kui tonni. Juss nagu puuslik Uusikesed Liana elu. Ja lisaks. Muud vigurid. Assi sõnana võpsik. Antiiksed kujud kipsis. Säästud elatu. Kaevus šampanja. On joovastav aroom. Õues kõnnispaanial. Sel üllast tõugu loom.