Tere õhtust, ütleb maris Johannes. Kuulete teist saadet sarjast seto naise lugu ja laul annest õieni. Anne on kuulus lauluema Anne Vabarna ja õie tema lapselapselaps Õie Sarv. Laul on loomulik osa seto naise minapildist. Aga folkloristide jaoks on see uurimisobjekt. Siia on kätketud igavene vastuolu isikliku ja avaliku sügavalt intiimse ning avalikustatud elu ja loomingu vahel. Saatejuhtlõngaks on rahvaluule arhiivis pärit seto naiste elulo laulud, mis kogutud setode endi poolt. Nende tekstide ja teemadeni juhatas mind folklorist Andreas Kalkun Kun, keda olen kutsunud kommenteerima kuidas seto naisele endale sobiv uurimisobjekti roll. Sellest räägime põiesarvega. Saates kuulete ka kilde elulo lauludest. Möödunud sajandi kolmekümnendatel kirja pandud sõnad laulavad lauluks Õie Sarv ja tema tütar Maarja. Alustame väikese eneseimetlusega Ohminud neiukest meelepärast marjad, sest kui ma nühkisin Petserisse, kui läksin laadale sellist, polnud pilti Petseris. Sellist maali kloostris. Ja kas sedalaadi lauluga on teie peres ka edasi antud perepärimust pere lugu, no ma saan aru, et sa tahaksid Tiide, et Tuutmide anne, tenn, kõnel mõttel mänts, inemiseme, Timeman kloun, et kastuvam läbi laulujõudnu Mumano ja eni ja edesi vanaema muidugi kõnely, et käive ja ja kuis Soomadki auti ja, ja kui seal jälle minna ja suurvesi julges tulla ja andsid asju, et on ainult uut lauldud tuut madi. Ja ma harva, kes siis nii vana imegu niipea astud asja, nii tähtsast, et võib-olla uurija ja, ja seltsi Inemise pidev mide, haigedesi, nõid asju tähtsa väest ja proontas naist, laulast ja mide jääki on üles Kirotan, sealt otsi jummal Tiid lide, kas seal tuut Omzee või ole see mõist, Aiut, jääki, hülge, Tiit võib-olla nalja tuge süles, Kirotas saastust, naljast arvu ja lähed mitu põlve edesi ja siis kaetesse detestust, menegi, madijaid, doktoritöö too on nagu Aaluga üxetik jääk, kuis mõist käente ja kui ühest kõneldaja Kirota siis tulem, siis õigus tõisildavat. Ku männi kinemine, sa lähed time poole ja ta lask sinna. Tarre ja lask Tõsa kooritarre ja kõneles suka Sa kiratat üles või võtad lindi pääle, sa Tiie Mistust saa sa tie nakas perest sinnu perast Su latsi, eleme hops tõist, Ello tuuganaatas midagi muud vastegeme, tundu kuulsate inimeste häda. Olete te ise tundnud ka endal seda anne loo varjuolevast tuga harinud. Et oleme mingi vari on mõnikord tagasi, astu Anne-ist välja, et imeline pole. Ole mõista Järvad inimesedki, teine pole ei, et kui palja mõist toit kõnelda ja nõide välja laulat, mõtit, käente, nii kuis vaest tahetas, et kas toll nii või ei ole. Et too haig, kunas nime Ell tualjaks nii tõist Sagamane, ET Väiga rasse hinnast mõtelda. Duphaigu palju haigu müüdele. Kõik seo ilma Elo käens nii ruttu tõissagamatsestad mide mõtlas mõtlasi tuubelema. Üks mõtle, mida vana ime mõtles, kui ma midagi tiivast nii moodu, kuis talle meeli kõkke tohi. Tohidetega akas Tomni või ole nii. Tutiaid, jääki. Näed laigu vana meelaigu arvamustel. Haiguva Naigu arvad olla oma vaene haid nane. Na meene esinemine ma sööngi. Teengi. Ta märg, aga ta ta, ta ta ta ta märga köita mingaks, tulla minga madu laada eel ning olla nii kadu ril veerde minga, Molveerd veerekeel. Nii ka veed veere teel. Naine kahtleb, kas teeb õigesti, kui paastu ajal koolipoistele laulab, et tohtri manu mineku raha teenida. Aga kuidas need laulud, rahvaluule, arhiiv üldse jõudnud on? Andreas Kalkun? Näitame üleskirjutatu aastaga sa algusest nagu Edi mede, aga, või arvata, et tantsida, laule, hinda, elast oma enemiseks laulnud aga lihtsalt üleskirjutaja folkloristid tähtsust pidajana. Ja kuna oma elust kõnelemine on sääne asi, et ta ei taha võõrale inimesele võib-olla kõnelda oma pere andust, osa saanu, ongi loomulik, et folklorist ei ole üles leidnud. Kata 10. aastaga sai alguse siis Saamuel summardi Chance rahvaluule kogumise aktsiooni Damas seto noorile raha tuistekune Kirotiva üles, rahvaluulet oma vanempide või vanavanem pidi käest siis tulidega Edimese autobiograafilise laulu arhiivi, selleni teenimisvõimalus, täpselt. Ladza muidugi Kirotive kõiki laule, mis ta saivad kodustele kirjutada. Ja siis muuhulgas tuli siis esimese elulu laul arhiivi. No lähed andma, mis veel, oma naiste Tiide, et lase oma laulu näid Kotohkumal manegi Väigokana pidava sugulased külla tulla või imema laulu latsele naisi vaid ka ette kujutada. Kui sa tahad oma elust kõnelda, sai kõneletud kuskilt suurel peol, nagu sa tahatust kõneldaside kõneled ütelda inimesel katalinemisele kuskil oma Koto ja vaiksele tagulu ei veni, tulevad seal välja ka mingid väärtushinnangud peale positsiooni peale selle, milline staatus, sõlan muidugi tule tuuga välja. Kõige lihtsam on muidugi ka ja et kui on nagu autobiograafiline elu laul, Sminkastu naene, kõneles duo palju infotokotele, et mida peetas tähtsust vaiväega. Vähetsionaalset kõneles. Õnne hindest päämiselt kõneles oma mehest, oma esestuma, imest omalatsist, due aastaid kõnelda hindest, peavana, kõnelema oma perrest. Toole nii ütskõik Mence sõnab kohe pan, et noh, nagu eesti keele Hom lause ehitis, kui kiratad võlssi kõnelejat võltsi, siis öeldes, et too mõista ja lõpukirjandi saat halva hinde nii algatu laulmisega õnne Sist paneski jääkitud papropäälevaid sa maast madalast tuusee Ellit ja jääki Tiies, kas too mittesilbiline sõna? Kate, silbiline, kas mängi vahesilp, tutki äkki Tiies nii laulati too viis oli nii moodu, sillake, niimuudu sõna, Pike viiega lõhkkoviiega, pulma viiega mäntsigi kulatamis viie ja töölaul põllulaul. Noh, niipalju kui nõidom nii hauani jäänud video üles Kirotut, nii et anne diis midagi tõissagamast. Kas te seda lapsepõlvest ja kodutalust mäletate? Nii-öelda need rituaalid käisid ka koos lauludega, kas kuulub see loomuliku osana veel teie maailma kõik need mõrsjaid kuud, mis seto kultuuris on väga uhkelt esindatud? Mõrsja ja kütu pulmaasi tuut, tule jo Lucatoomsene muuseumi mälestus, kui vana ime Villelli sis tuud on küll meelehedkud sõsar valt jääki tull nii poole siis laulati dual nagu saad kokku kõnelat, võsad kokku ja laulad nii mul nagu meele. Ja kui ma väike kokk kõne oli ja maal seal kõgevenuid, vannun Paapuja imega üte siis ka laulati, aga muidugi, kas siseneb oleni mudu meelähe Tuudik, nii tuuni, ementsigi pulma kui smoodu ja too, nii kui Tarlamsu ümbreegasse, siis ka ei, et kas sa oled ja mis sa tiit ja kui kast suure passis näetetud areaal Väiga Väigakene, mis ja siis, kui oli Väigakenesis Väiga korda ja suur nii andu laulmisega ka olnud, tuvam olla. Ja perast nakad mõtlema, et nii on olnud ja ja kus on olla ja mõistaki välja mõtelda? Too on küll õige, et mida aastatule Manasis tuleva mäntsigi asja koski meelde mind pele inne mõtles või nüüd olles olemagi? Naised kokku said ja laulma hakkasid, kas lapsed lõika kaasa või lapsed lihtsalt kuulasid, kuidas teil meeles on? Olime leht, kui päts, siis mida Tõslatsed tegev ja igast jäima, mis ma teil kas nadi? No laiska mõtelnud, kuis noid asju opt ja noh, kui kaetad, kuis hingel oma kasuna ja kui teisi kese kasus, et egas siis nime nakaitud sortmatsion hüvesianiellos tegevat kõik perre, mida ta tegi ja jäta meelde nide üldes mide laulatas kastu jää Selost taust meelde, mida Elo Joosul siin inemisele Mano pandastuti jäid jääki ja kus kõik diaCohnu Inemise oma toodab rasse ülde, üts naisterahvas sealt Obinitsa mant Võmmowski Külest, Olli Alaver itele kui nimelats. Et siis nime opa nii moodu mõrsaiku, et ei vile bioja no püsti nagu Olesi mõrsja nime omasid produski ja mõrsja noomessis Kinkele Ikatas ja siis kummardi ja ikka ja siis, kui üldse läbi, siis tooksid kepiga duma siis võti Tõseid nime siis Nimudu hariaadi, kas nad siis mängisid nagu lapsed nukkudega või tegid nagu sellist pusliku nõidumis ei eksmänge, nii kui üks mäng nagu mullad, mänge, puud, nii pikki järjekorra, kas tolles oluline, mis seal Bootholdu järjekord on oluline ja meil ümbrid sööri tuud mängida ja siis mõrsja ja seal oli siis mänge, nuid, asju, egas eski Tiiesed, näe opp midagi mõista smuutit, äkki Olsis Inemise näil sugulase ja siis niimoodi mänge. On ju väga kindlad Titkemise kohad ja rõõmustamise kohad, et kui alalhoidlik see rituaali droidid. See on, et ütlevad, puud on loomulik, jätku sae omas Ansse kohineb mõrsja ikka siis mõrsja kuina Belavdaki vai jätku kumab puhta ja, ja kuuljad näpi hakata, et siis kuulelik nagu kaovski ära. Aga noh, ta ei ole päriselt veel juhtunu ja toom tuu pärast koorija või setu koori laulma neid laule ka siis, kui ei ole säänest kõrda kukutada kõrra laulu, laulda, et ei ole pulma ja ott ei olegi mõrsja, vaid olnud ja abielulaane siis üks on võimalik kuulda mõrsa ikku pulmalaule, laulukultuur on ka muutunud, vanasti ei ole võimalik, et mõrseiku sa laulad, ma ei tea kuskil avapäev või rea põimimise laulu, sa laulad kuhugi mujale rea põllu pääl, aga noh, nüüd oma koorile ja hoopis teine maailm ja abistas tahtmise ja tõstnud võimalused. Kui veel mõelda sellesse 20. sajandi algusesse. Setu naine oli kirjaoskamatu, võib öelda niimoodi, et see laul oligi tema ainus eneseväljendusvõimalus, et endast märki maha jätta. Ta võib nii äärde, nojah, aga vaevalt et ütskynaanetud laulmis tuuberest tegi märkijad tähinud. Muidugi 100 olime kotusse kohinemiseks, tahtsime näidata mõistva laulda ja pikalt laulva ja nii. Aga tähendab, see oli siis pigem laulu hasart. Ta on lihtsalt selline komme, et pulmamõrsja pidi Ikma ja pidi pikeldik Me. Ja pidi paljudele inimesi lõikama ja tuttulti kaema. Inimesed tulid sealtsamast külast ja mujaltki kaema, et kus ja kui palju. Ja kui Hest ütlesid naene mõist lauda või mõrsja mõist lauda, et põhimõtteliselt uuel küsinud näitlemine ja Tuuliga võimalust naasel näidata tuut, mida ta mõtles vai tõesti mõrsja, ikka sääne kotus. Naasiale Antidu võimalused. Olaniku kriitiline, ütelda võib-olla halvasti, aga ta ei ole ka kurb, ei ole vihane. Tuomioja ütles vähetset kodusid kostetana sellel võimalust nagu näidata hinnast. Kogukond respekteerib seda jah, ja et uuel kokk rääkis ka, et nii, et ulistan või midagi, et tuuelduge Otscocoll loomulik. Et võid sa näidelda ennast tuud, mida ta mõttel sama muutuma katud ikku laulu nagu kuul jätmine või tuua muidugi hoopis täna ja hoopis väiksem, vaiksem ja palju väheminemisse saatust, osa rohkem mõeldaks tule koolule inimestele. Kui tõsile kuulajaile. Maarja köhis ta Maarja Niine, lasta Helle geid lasta hele tuule jäima taeva najale jäima taeva. Ime, eks lasta helkest lasta Helle Kalda, tooksin ka ema kaldu ka ema. Ta mulle ka ta kool jäi, eks tuulele ta öelda tuule läheda. Veel üheks majja ma, ma, ma, ma, ja maani. Ma. Jäi, eks kalmuga Jaalitsest kalmu Kaajaali. Mida jääks mul teete ka miin, teed kohe siin näetsiks ma mereveere Läänemereveere. Näed siis ma au ja otsa pääle ja Aadza le meeleekene jooli, merede miin, olli, Meerede. Mida naine setomaa sellest laulust nagu sai, kas oli mingi hingepide, oli see mingisugune selline testmaailma vastu või või vastupidi, mingi lepitamine või mingi pihtimus, mis roll sellel laulul võis setu kultuuris olla, sest nagu te ise ütlesite ka teie põlvkonna jaoks juba paljud asjad olid nagu muuseuminähtused. Batuut, või kaga imemine, Espruumi kud, lätt kohegi või hom Sance Kotze, kui ei ole midagi muud, kui ma sa time to elemine ja midagi muialt kostki tule ja kui sa Oltu see siis tule, selline tunne, et tagasi midagi teeter ja Üts tegemine, do omm, helitegemine, laulmine, kumi, kae väikesi latsi siis nime pruum Katitel helli mõtled ja kõik ime oma nänn, kuis näide väiku latsed pruuma Tuud kõneldamidele nägev lauluga või nad jorotase ummi mõtit, ütle niisama, et näed siis puu, kas vaid tegevesentsementsigi näed siin puu kas või ükskõik kuis moodu ja üldesse lauluga omm, lihtsap, ülde, ummi, mõtit jälle niisama ülde, nii hüve kohalva ja kui seal on too laulu kiil olema, et sa mõistad mõtelda harjatamisega harinamis asi ja kui sa dusi elad, siis asja näed midagi tulegi esindest tolenicu mängi kunst ongi Elo üts osa või istud ülde tule meelde, et seal Petseri taga tädibulolli ja seal min naabrinaine tal olles kõõm kõik kõrra mõnikord segi, siis Ma lätsinide mõtsa viirt ja jäi Saismad, mis tom ja naabrinaisel midagi halvaste ja ikk sõnu kuma foto, et mõistas tõist moodu toodmistel hinge peal, loll tud üldeb, ei osanud nagu muud moodi nutta, kui ma tean täpselt, mis teil seal loll ma olin ikka kooliea, midagi tal seal siis roll. Et noh, kas tal oli Kinkastki halle või mis ta seal loll ja, ja siis Nimudu Morope loll ja ikke seal sõnu too on, lihtsab, kui niisama seal ülde midagi halvasti või midagi onrasse või et nii olla, harinud tuugalt kutu on võõras. Neele siis mõista ei, meil tuleiski nagu pähe tuli mõte pähe. Et laul, kuigi artas too too haiku inemisele Lüts kõikaste laul või ta kõnely ja kui saal tõisiga üte, siis mida sa mõtled siis laulat, laulva ite ja, ja ütteku Lätu mõte sai, et rohkebastage rohkeba inemisi mõtlas ütevooriga läbi laulu tubele Tubrast muidu kui sa mõtle, isa sai midagi ülde Kuittle tütsinud, sinneta jääs, aga kõik suka ütte laulva, nii hüve kui halva seal Unga vitsamäe pääl vaid Kohki muial. Naest tuli ka Tubraasniga päeval ja siis lauleti üts Lüte laul, laulu optnud õnnetuse laulu nahnuid ka lauleti, Põltsin, näed, mul on vahtsane Minni poiga naisevõtt ja siis ta tõi esile, ütleme, et näed, mul on hüveminni või halb Minni või tegi nii või tõi silda siis laulat, custom ja palju lohkab, kui niisama kite laitate, kes teda võib siis võtta nagu peksan keelt ka natuke nõkseks, nõrgalt pooldan Tiidet oleminegi, seto värk igal pool on olnud ja hom pulma, Tappoldi kui menüüs sõnaga ja too hall pare tahe, et läbi laulu võit. Aga niisama julguid, tud pandas pahast, haigally. Ei no eks praegu ju ka minu arvates on suurim karistus see, kui sind laulu sisse pannakse, muidu võib su pahategu kuidagi ära ununeda, aga ei ole midagi, kui on ikka nii-öelda riimi pandud, loevad järgmised põlved ja ütlevad, et näed, see on sellest mehest. Kirjutab nojah, siis kui veel üles ka Kirotata lauletas, Üts kats kõrda läbi, siis inemisele meelde pärast üldes kotahed, näetu küttel. Vot nii, Twittel teistmoodi ja, ja noid asju muidugi pärast äratati, et et kääkis laul kui sütelmence sõna, KUS mode läts Minkest sõks kõnelejat. Reaks kuuli seegi. Aaria kuuli seegi muldaks viidi ma. Mulda viidi ma jääseks kulda, koosti, iga jää kuldapaiga, meeste ajaks hääl ka, iga mees juba ikka homme ekskoda muule veele, keele. Ka ta teele geene. Kallis moolime ka na kalli saam i k na kaks ta ei näe. Kodu kui ka ei näe ka ta Ka olgu ta kaala, olgu ta Jääte Eksumad uneski jääte oma Si ime, eks ka noaga tsi. Ime ka naa, aga et see oleks nii-naa veele. Mina veele. Kalli Eesti Me Kaana. Kalli Eesti Me, no ta Tiies mu hinge teed, tee siin. Mõistad mu maarjameele? Õelda ma meele kuueks tule too tunni. Aaria tuuletonni. Ajastus, eks too. Too. Kui eks liigusli Hääli googli. Mu nähakse haigu, Moora. Moona koomaroobe Minnaks koest maa kutsu, ta ei meenu ka ma kutsuda ei. Armast koest, ma. Üks asi on need traditsioonilised laulud rukkipõllul või. Kudumistöö juures teine asi, need eluloolaulud elulugu on siis unikaalne. Kui paljud naine toob elulu laulu sellise traditsioonilise rahvalauluelementi kas või selles sõnaseadmises või siis selles all kriimis? Elulaulu otne omaniku kõnelase minemisest hindest aga vorm võidulaul või sõna omaks nagu tõusaki laulu. Täpselt sääne nagu seto laul on, et ei ole erinev välja arvatud, et, et inimene kellas hindast aga too, kuis ta kõnelas. Tuu om väega traditsiooniline, et kui neid võrrelda neid autobiograafilisi laula oma Vaisel siis näete, kui palju asjakorduse ütelda on ka muidugi tuued naiste, naiste oliva, mõnes mõttes üttemuudu, aga teiselt poolt on tõutraditsioon, kus on võimalik laulda oma elust, tuum on väga kindla ja välja kujunema. Kui suur annus selles laululoomes on seda enda jaoks sellist psühhoteraapiat. Sellist momenti, no ma arvan, et kui sa ei laula just kooris, et siis ükskõik kui sa laulatsemaks, kuigi nagu teraapia või kui sa laulad nagu hinda jaost sa laulad säärast laulu, mis sina hävitas Tuulsamal auliad usama, hetkel Dow niikuinii teraapia seal olevat kooriga, siis sa pead muidugi laulma, ütles kõik, võib olla, seal on halb tuju või tahate laulda, aga sa pead laulma. Aga kui sa laulad hinda, jaostasse lähevad uma Koto siis sa laulad siis, kui sa tahad laulda ja sa tahad laulda, et loomulikult laulmine on olnud seto naisele India hüvitamise võimalus või ma ei saa võimalus, kus saad oma mutid kokku võtta või mõtelda oma Elo ülevai ütelda Molatsi üleval mõtelda oma oma perre, üle mõtelda, kes kõik, mis asja üle. Mis asi on too Elo lugu elust kõneldes, Kuneid laule, Luka, siis näete, et pere on väga tähtsa. Näeme osa perrest ja tuvi austad kõnelda hindest. On ainumas võimalus kõnelda perrest ja mõned Aasia elulugu, täpselt nii, et tead loetut, mida ta meesteks ehk siis, kui ta noorep ja mida ta meist ehk siis, kui talle paneb ja ja siis, kui talle sündida, mis ta teeb ja ja väega vähesatiidet lase hinda Kotele, kuna peatust vajalikkust kõnelda, tikkimine esindajas, toll väga-väga tavaline, et palju üleskirjutajad ja ma neid autobiograafilisi laule üles kirjutanu oma kirjutanud, nii et nüüd ta laenab laulu lõpetada, seletan akesikuma. Nüüd ta yks vahepeal ja siis nüüd ta laul seedeesi või lugesime löödud laulu edestsin ainumas lindistuse, mis meil on kaelu laulust laul, laulja, siis üte kotuse pääl, aga sigma esindajast kõnelemine või Ladze Põlvast kõnelemine või oma koolust imest kõnelemine või esiast kõnelemine Toomlikku itk, vaikimine ja väga-väga loomulik, et inemine nakkaski võib laikmaway. Jätkame ühe autentse lindistusega rahvaluule arhiivist. See on ainuke teadaolev salvestus elulo laulust. Tänaseks tuntud seto kultuuriuurija Paul hagu ja tema kaaslane Ann Kask on oma kolmanda kursuse rahvaluulepraktikapäevikusse kirjutanud selle lindistuse kohta järgmist. Istume kodus ja miks minna kaugemale, kui laulud ise tuppa tuuakse? Muidugi jälle lahke kokatädi kooli koristajatega. Seekord pakkusin meile pikka-pikka kosja laulu, aga erilise elamuse saime Liidia auli omatehtud laulust. Koolitädi laulis endal pisarad voolasid meilegi mõjusse kuidagi liigutavalt. Oli nagu piinlik lasta inimesel nuttes laulda. Kirjutab tütarlaps praktikapäevikus ja Paul hagu, lisab. Jällegi on Kokia koristajad lahkelt nõus oma lauluvaru meiega jagama. Kuulame üsna pika kosjaloo ja siis hakkab Liidja auli meile esitama laulu, kus ta oma murerikka elu värssidesse sõnastab. Esitus on mõjukalt elamuslik. Laulik elab laulule nii kaasa, et pisarad hakkavad esitust takistama. Siin-seal leiame ütlemises lausa pärleid. Nii kujundlikud ja emotsionaalsed, annad. Laulik ütleb enda kohta, et pole varem veel õieti laulnudki olevat veel noor ja nüüd on see õige aeg tulnud laulma hakata. Üht-teist on emad ja sugulastelt tuttavatelt ka juba kõrva taha pandud. Tsitaadi lõpp. Kuulame seda 1968. aastal lindistatud improvisatsiooni. Naised laulavad oma elust, aga mis huvitab folkloristide juures? Andreas Kalkun? Minu huvitav, setu naiste laulu ja ma tahan saada väänandu küla. Majandu pere kostonaalse välja kasusse, kes neid laule laulva ja millena šansid laule laulva ja tuueostum väga oluline edu kontekst. Et meil on küll arhiivis palju tekste, konteksti on väga vähe. Mul on vaetud konteksti, et midagi ütelda teksti Kotele ja tuiast. Ma siis üritagi võimalikult palju. Uuri naisi Elo kotale, kes kandsid laule laul, et mäe näol neid Elo mansse oli suhta perre väänarlaide naise positsioon. Ühiskonna määran naise usk, tudiitmine on väga oluline, et kui me tahame midagi nende laule katale. Andres, mida need setu naised sinule on õpetanud, mida sa oled saanud sellest suhtlemisest isiklikult? Ma arvan, et ma olen aega palju tegelikult saanud asja, mis ma olen saanud. Ma ei ole muidugi seansse, mida saad koegi riiuli ja panda või mida on väga lihtsa üles lugeda, aga juba uued, ma olen neid laule nii palju lugenud. Tuumi ütelda, andu mulle, säänest Tiidmist. Lähku, kui sa loed neid tekste või kui sa kuulad neid laule et ott laama nii vana inimese või, või nii kaugele Inemise siis on võimalikeks saieni tutvast näidega by Ott, ma ei ole kunagi Vabarna oma ihusilmaga maks. Dime tundma saanu mälestki külge bitte vähemalt ja niisamuti muhinda välitüür oma, mul läks aega palju asju, Opanu, tõesti vana Inemise hoopis teistmoodi kui noor Inemise ja vanainimese oma stiil rohkem kui noorema Inemise. Ta on väga loomulik, et ma olen näinud väga palju asju Opnu ja mu positsioon ongi olnud, et ma olen nende näide, Manop, ma ei ole kellelegi midagi nõudma või midagi arhiivi ära viima või koristama või vahelistelt. Läheme külla kõnelemine missiga, kuna ma tahtnud kõnelda ja saanu hindele väga palju, aga katsuks seda siiski, nagu veel. Mõtestada üks asi on selline folkloristid, professionaalne kritinism, eks ole, ta peab koguma, midagi tallele panema ja on see siis mõni puulusikas või on see laul vaja üles kirjutada, aga teine asi on see, et kas need eluväärtused, mida nad esindavad, kehtivad veel veel täna või kui palju sellest mentaalsusest, mida nad esindavad, on nagu ka täna veel elujõuline või vastupidi, või see ongi nagu mingisugune noh, nii-öelda möödunud ja kauge aeg. Nii kauge ühelt poolt, et vanem, kui ma võib-olla juba ammu naiste mõne lindistuse vaid tekstialal oleks võimalik, et täitsa lööva hinda jaost midagi, mis, nagu nagu suja ostam tähtsa või pututes sinna setu laulukultuurväega korg väga peen või sääst, kus kuskil mujal ei ole. Ja ta on väga. Ta on nii vana kultuur ta onu, nii elav Ta elav kultuur, olnu, seda tähendabki Elahvil ja Dustub nii palju opi, et ma arvan, et ma oma elu jooksul kunagi euroopinaid võimalusi, mis tuh, laul, hom, kas need on kunstilised võimalused või on need seotud mentaalsusega mõlemad, see on tõesti korga kunsttuust, aru, saia, mõist, malakaga tuust on väga palju tüüdvedeta, väga palju kullema või väga palju lugema või. Võib-olla siis ka ei jõua kõik kohale sulle, aga teiselt poolt udu, inimeste maailm. Ja ma need laule laulnud mis muud unema mõtelnud, muutuna uskunud, mis muutunama kõnelenud hindest, paju, pajumaa Elost, ET Dustunud, väga palju opi sulle tundus, et seto naisel nii vähe võimalusi, suletud, haridust mõisteta lugeda ja nii edasi. Aga kas sa loed neid laule, kas kuuled laule, siis sa näed, et näide maailmas puu pärast, kuigi väikse flai halvab maailm on üks suur, väga suur ja ja ta on väga keeruline ja, või olla väga-väga illos ja väga-väga hirm saatusel. Koduste päästja sõna suur suur universum, et sina võid sisse minna ja ja tõesti, Tom, suur Auguse saad osa Antsikkinemise Elost vai mõtest ja me elame ükskõik siis kas 20 aastat sinna või, või katsuda aastat sinna, et kui sul tekkis Mäelegi, kas tutvus või, või side või kui sa saad perist, sõbrast, imega, Ansule nii palju, et tudele võimalik kuigi mõõta. Teostajaks. No jumalal teena jooma la. Ja täna ju omalajal teena jooma. Hooksmaale Maari alle maale, Maari omale Maari maale Maari loojaks loonud ööd loonud. La ja Laanodervid loonud järvi. Ja keede lilla Oki oli. Ja keedeeaa lilla Ki Jaalil. Ennu laul jutuga mida, milles Kirotet, et kas ta on hea või on halb. Mõnikord on mul hea meel, et nii veider on üles Kirotet kuma, kae mide detas muide laulada mida laulet mida on ikka, et mida on võõrale inemisele omm näidet, kumma Ello ja kutu võõras nukk jaa, tuugadetes jumal, Tiid mitte, mida rohkem käänete särtsurkdas Tuutvil Parep ja tuvist ülendas raha, siis mul on mõist, mõtist, nõist, inemistest, tuust, aast, omm, halle kui ei mõista, ei midagi, teete siis putui tom nagu omm küsilde kat Maddie mitme otsaga, et kujumindes Kaidma, vannu hauda. No inemiste luukondid, mis seal oma ütte Küledalt Kaie satiide, et kuis oma matuseon, kui sa inemistsimatut, kas too and meile nii palju kutu, et too inemine ja tuvaig, kas nimed tahtnud, et näid perest seal välja, Sunctas olen mõtelnud, kas ma tagasi küllat männik haid müüde et ube ja jalaka Kohki oma tõisele. Kaie, noh. Ja nii on ka nõide laule ka. Võib-olla pandi kull, aga mulle tundub siiski, et sedalaadi inimest, kellel on selja taga nii tugev traditsioon nagu son, setu traditsioon, ma tahan mõelda, et ka Eesti traditsioon. Sest kust eestlane ikka, kui setu juurest läheb seda koguma? Kui see traditsioon on selja taga, siis need virvatuled võib-olla ei võtagi ikkagi kogu rahvast rajalt maha, äkki nendel tarkadel ja Annedel on ikkagi meie aega midagi olnud öelda, et äkki see on mingi kõrgem vägi, mis on siiski nende sõnumi meieni saatnud. Mulle küll meeldiks nii mõelda. Tuua ka tuua, et kas nii mõista tuust niimud arvu sai, mida näeme kumise aedust niimoodi arvu või meil oli ikka tuga midagit ette, mida nime sünnib, aga äkki me saame sealt oma väärikuse, vaatan teie poole. Nii et väärikas on väärikus, et sul on oma arvamus, et omad tõekspidamised, et sa saad olla sa ise kõigil on oma arvamuse omad tõekspidamised Kinkelale juma arvamust tegema, niikuist tõst tahtvat tuginkele muma arvamustudege, nii kuis time piid, tamm õiget seal ongi, too, et võid ka, teete tuumaarvamusega tõsile haiget. Ta võit halvagatitega, võiksid need ette, mida tahad, kinke, hom, raha ja võim, too arvamus, lätt, duo arvamused Terre detes ku võtatud koolisüsteemi. Kui rassarvu sai, et missis siis samm, et iga aastaga kõbi asi nagu Parebast mineme. Kas siis läp Parebast, kas no vaht inemise oma Pareba ja, ja mõistvat tõsiga pari pähe arvasta ja hoitva oma Koto oma maad tahtva Helle või tõi silda no asja, mis Dalaini? Nii lihtsaks kui no inemis king, laul, oma üleski rattad, kui mõistnud niimuudu mõteldavastne, siis laulnud hoopis midagi muud ja mõne asja jätmine laulmata ja kas mingi haigus, no asja kõik komaga, kummana. Selle ühele oma õele kuuks päeviga, Su kuupäevi veega su annaks teena, Maal on te naa jooma. Katsiks teen aga halli ka väeti, teen aga. Meenoksol jääl meeli. Ärka meenanaljal meeli, ta, ärka. Olliks meeli mõiste oli, oli meelimaid Li, kalliks meeli, kuudumi, rolli, meeli koodumi kui kalliks koloogodu kuuni, kolli, koola kodugu ning võimaks ju maalati. Võima jumala de. Seto naise lugu ja laul pajatasid Õie Sarv ja Andreas Kalkun. Vanu üles kirjutatud eluloolaule rahvaluule arhiivist esitasid meie palvel Õie ja Maarja Sarv. Aitäh Eesti rahvaluule arhiivile, kes andis meie käsutusse ka ühe autentse elulo laulusalvestuse. Aitäh riiklikule programmile. Lõuna-Eesti keel ja kultuur. Saate seadsid kokku Külli tülija maris Johannes. Anniks Tenami jumalale jumala anni tena või omal ajal nii jooma-la-le maane Maari maale, paari-le omale Maari vanemale Maari-le haarjaks kuuljaga ta tuul, kaal k taadu, õlle jaagu ja ka ta toolie kul kaada tool, Dolly eks kaadaami ta, seda ka ta meedo ta, ta oli ka daami ta eeskoda meedo, ta aastajaks kaadaami pista ka ta mees.