Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 15. septembri sündmustest meil ja mujal stuudios Margitta Otsmaa. Eesti suuremate kaubanduskettide vahel on puhkenud hinnasõda, kus piima jaemüügihind on kukkunud 2002. aasta tasemele. Piimaliitri hind on vait. Roni ja 90 senti. Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul ei ole sõltuvushäiretega laste rehabilitatsiooni teenus põhiseadusepäraselt tagatud. Teenuse sisu ja rahastamise mudelit pole seadustes kirjeldatud ning enamikus Eesti omavalitsustes teenust ei pakutagi. Lätti on valitsuskriisi lävel. Sesseini suurim erakond Rahvapartei keeldub rahvusvahelise valuutafondiga sõlmitud tingimusi täitmast. Euroopa komisjon on selgelt hoiatanud, et valitsuse lagunemine võib tuua laenuraha väljamaksmise peatamise. Venemaa president Dmitri Medvedjev teatas palub 2012. aastal presidendivalimistel kandideerimist. Hiljuti ei välistanud seda ka peaminister Vladimir Putin. Muusika ja teatriakadeemia tähistab täna suurejooneliselt üheksakümnendat aastapäeva. Akadeemia teise järgu ehitamise küsimus peaks selguma selle aasta jooksul. Rektor Peep Lassmann loodab, et ehitama võiks hakata juba uuel aastal. Mitmed vanemad on kohalike omavalitsuse valimiste nimekirjades eesotsas ning kandideerivad linnapeaks või vallavanemaks. Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei tohiks nad aga kohalike omavalitsuste juhtidena ametisse asuda. Riigikogus jõuab neljapäeval saali seaduseparandus, mis seda olukorda muudab. Sajuta ilm. Sooja on kuus kuni 12 kraadi. Homme päeval sajab mitmel pool vihma ning sooja tuleb 14 kuni 17 kraadi. Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul ei ole sõltuvushäiretega laste rehabilitatsiooniteenus põhiseaduspäraselt tagatud. Õiguskantsler saatis vastava sisuga ettekande. Täna riigikogule jätkab Marta Grauberg. Sõltuvushäirega lapsed vajavad pärast haiglaravi pikaajalist rehabilitatsiooniteenust. Teenuse sisu ja rahastamismudelid pole aga üheski seaduses kirjeldatud. Õiguskantsler Indrek Teder. Ja see ei ole mitte ainult õigusteoreetiline probleem, vaid see on väga praktiline probleem, seepärast et praegusel juhul on läbi analüüsimata, et milline see rehabilitatsioonimudel on, kas see on küll, oledki intensiivselt isikute põhiõigusi piirav või ta on niukene leebem variant, selline analüüs eelneks seadusruumi täiendamisele. Praegu ei pakuta enamikus kohalikes omavalitsustes sõltuvushäirega lastele rehabilitatsiooniteenust, olemas on see ainult Tallinnas ja Jõhvis. Õiguskantsleri meeskond on vastavate asutustega ka tutvumas käinud ning näiteks Tallinna laste turvakeskuses on ilmnenud mitmeid põhiõiguste piiranguid. Seal tegelikult on ju see suletud asutus ja tegelikult ju võetakse isikutelt vabadus ilma õigusliku aluseta. Pluss veel see, et seal teatud juhtudel isikut pannakse eraldusruumi ja see on samuti vastuolus põhiseadusega, on ebaselge, et kas selline intensiivne põhiõiguste piiramine on asjakohane, aga seda peaks täpsemalt seaduses reguleerima. Tallinna laste turvakeskuse juht Erki Korp põhjendab põhiõiguste piiramist aga sellega, et ainete mõju all ei ole laps võimeline ise asju adekvaatselt hindama. Algselt on teatud piirangud vajalikud, võib-olla see ongi nüüd jäänud nagu natuke tahaplaanile, et tegelikkuses esimesed kriitilised on kuskil kolm kuud ja ega meie programm ei ole selline ülasopis kinni, lapsik välja ei saa. Rehabilitatsiooniteenust pakkuv Tallinna laste turvakeskuse nõmmeteeosakond tegutseb aastast 2000 ning seda haldab Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet. Kui teenuse kirjeldust seadustes pole, siis millest on Tallinna laste turvakeskus? Rehabilitatsiooniteenuse pakkumisel lähtunud Erki Korp? Oleme hoolekandeasutus, meil on oma põhimäärus, tegevus korra puhul oleme tegelikult siin vaadanud üle, mida siis hoolekande seadus ütleb, mida siin lapse õiguste konventsioon ütleb lastekaitseseadus, perekonnaseadus ja samas oleme jälginud ka kõiki õigusakte, mis ka haridust ja tervishoiupood siin puudutavad. Nii et tegelikult me oleme võtnud aluseks siis alaealiste mõjutusvahendite seaduse, kus siis märgitakse ära, et on olemas üheksa mõjutusvahendit, millest siis kõige sobilikum on olnud sotsiaalprogramm. Õiguskantsler Indrek Tederi sõnul on ta teemat mitu aastat käsitlenud teatud mõttes sordiini all, sest see puudutab lapsi ja nende õigusi. Ja ma ei tahaks seda, et tekiks mingi vastasseis, laste õigused saaksid kahjustatud, asi peab edasi arenema. Kui algselt peale 2000 kuuendat aastat siis kaks ministeeriumit ajasid probleemi teise kaela haridus ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium, siis praegu on leitud ikkagi vastav konsensus. Sotsiaalministeerium antud asja veab. Eesti suuremate kaubanduskettide vahel on puhkenud hinnasõda, kus piima jaemüügihind on kukkunud 2002. aasta tasemele. Esmalt langetas hinda Rimi Food aktsiaselts, ettevõtte turundusjuht Evelin Mägioja. Kui nüüd selliseid täpseid arvutusi tegema hakkan, takso on suhteliselt selge, et vaadates toorpiima kokkuostuhinda, liites juurde tuuse kulud kõikvõimalikud tööjõukulud, et siis suhteliselt selge, tegelikult tänases päevas see kolm, 90, kohe kindlasti ei saa olla kasumlikult müüdav piim ja miks me hind alandasime ikkagi sellepärast, et et me soovime pakkuda siis parimat hinda turul. Eelkõige on oluline just nimelt meie säästumarketis kaupluseketis kus me oleme siis juba oma slõugani välja öelnud, et me tahame olla parima hinnaga hinnaliider ja, ja see on siis meie eesmärk ka klientidele seda pakkuda. Ja seetõttu, kui on näha, et tuul hakkavad toimuma, erinevad muudatused, et meie positsioon nii-öelda saab ohustatud, peame omalt poolt tegema kõik, et seda kindlustada ja vajadusel siis kasumist. Õhtupoolikul läks hinnasõjaga kaasa ka prisma ning langetatud on ka muude kaupade hinda. Nii tunnistas prisma kommunikatsioonijuht Kadri Lainas. No tegelikult mitte ainult piim, võtame neid üldse siis pideva jälgimise all on vägagi mitukümmend toodet. Ja kui me võrdleme üldse, milliste toodete hinda niimoodi iga paari nädala tagant võrreldakse, siis neid tooteid suisa mitusada. Me oleme oma tarbijatel lubanud, et prisma on jaekettides kõige odavamat hinda pakku. Ja juhul, kui keegi konkurentidest viib mingisuguste toodete hinda madalamaks, siis see tähendab seda, et ka meie korrigeerime kohe oma hindu. Kui me tegelikult võtamegi nende hindade taseme, siis tegelikult nii mitmedki tooted nendest on märksa odavama hinnaga. Praeguseks poeletil, kui on kaup, sisseostuhind. Mõlemad ettevõtted müüvad ainult Eesti piima. Lätit ähvardab uus valitsuskriis, kui seni reformiplaanidega nõustunud Rahvapartei esindajad hakkasid IMFiga sõlmitud lepet kritiseerima. Seeni suurima erakonna Rahvapartei ministrid on lubanud valitsusest lahkuda, kui kindel on peaminister Valdis Dombrovskise tool, Indrek Kiisler uuristada Riia Ülikooli õppejõud, politoloog Veiko Spolitis elt. Praeguseks on olnud väga kindel peaministri Valdis Dombrovskise avaldused. Läti igal juhul jätkab oma kohustuste täitmist ja silmu poolt toetuseks Valdis Dombrovskis. Ele on tulnud ka tänane Euroopa Komisjoni eelarvekomissari Huakin Almunia avaldus, et ta on mures Lätis toimuva pärast ja juhul, kui Lätis valitsuse ebastabiilsus peaks tooma endaga kaasa poliitilisi tagajärgesid. Härra Almunia teatas, et nad võivad seega siis Euroopa Liit võib ümber vaadata eelpool mainitud lubadused Lätile finantsabi anda, seega siis vägagi kaudselt, näidates poolehoidu valvsust amburovskisele, keda siis ohustavad praeguseks koalitsioonipartnerid rahvaerakonnast. Aga mis ikkagi oleks nüüd alternatiiv, mis võib edasi juhtuda, et juhul kui valitsus tõesti peaks kukkuma, mis saab Lätis edasi? Kõigepealt, kui me räägime vaidluses kukkumisest, siis seda kindlasti üritavad vältida nii Euroopa komisjon kui ka Läti pank ja kui me vaatame soovist valitsust destabiliseerida, kelle seas on siis nii rahvaerakonna looja Andres, see ole kui endine siseminister mässars kes on vägagi avalikult tulnud avaldustega, et nad ei toeta elamumaksu sisseseadmist ja nad ei toeta maksude tõstmist, kuigi veel selle aasta alguses mõlemad erakonna esindajad, mõlemad erakonnad andsid allkirja IMF-ile, kus nad pooldasid selliseid avaldusi, nii et siin puhul võiks öelda, et praeguseks ei tundu, et valitsus võiks kukkuda, sest tegelikult see on selline ilma tundmine, nimelt nii härraschwers kuischele üritavad aru saada, kuivõrd hästi Euroopa Liit ja ka rahvusvaheline valuutafond jaga Washington vastavad sellele, et kas on valitsuse kukkumine võimalik või mitte, sest tegelikkuses, kui peaks valitsus kukkuma ja kui peaks latti devalveerima, mis paratamatult ohustab ka Leedut ja Eestit siis tegelikult Lätti saab kannatada kõige rohkem. Tegelikult sellega peatub nii pensionite väljamaksmine ja tegelikult võiks öelda nii, et Läti riik seiskub ja siis vaid on küsimus sellest, kes on viimane, kes lülitab elektrit välja. Venemaa president Dmitri Medvedjev ütles täna, et ei välista kandideerimist presidendiks taas aastal 2012. Ka praegune peaminister Vladimir Putin viitas juba reedel võimalusele, et kandideerib presidendiks. Medvedjev hindab Putini võimalusi kõrgeks, kuna viimasel on rahva seas suurem populaarsus. Hiljuti Venemaal korraldatud küsitlusele vastanutest arvas 60 protsenti, et võimu koondumine Putini kätesse on hea. Välisminister Urmas Paet kohtus aga täna Brüsselis NATO uue peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni kamp. Küsisime, mida kohtumisel arutati. NATO edasised kavad seoses sellega sealhulgas ka Eesti panustamine, nii et ka NATO peasekretär Rasmussen märkis väga selgelt ära Eesti väga olulist ja tugevate nähtavat panust praegu Afganistanis ja edasises tegevuses. Nii NATO kui kui ka Eesti üks eesmärke on panustada rohkem siis Afganistani enda julgeolekujõudude väljaõppesse, et oleks võimalik samm-sammult hakata afganistani piirkondi provints siis üle andma afganistani afgaanide enda vastutusalasse. Mitmed maavanemad on kohalike omavalitsuse valimiste nimekirjades eesotsas ning kandideerivad linnapeaks või vallavanemaks. Kandideerimine iseenesest on lubatud, kuid kohaliku omavalitsuse juhtimine mitte. Sel teemal jätkab Marta Grauberg. 14 aastat. Kehtinud avaliku teenistuse seadusesätte kohaselt ei saa maavanem otse kohaliku omavalitsuse juhiks suunduda, sest seda ei luba kolmeaastane teenistuse ülemineku keeld. Ametist vabastatud riigiametnik ei tohi nimelt kolme aasta jooksul asuda selle tööandja teenistusse, kelle üle ta on süsteemset järelevalvet teostanud. Sotside ja roheliste algatatud seadusemuudatuse kohaselt ei kehtiks keeld siis, kui riigiametnik läheb tööle omavalitsusse ja vastupidi. Rahvusringhäälingu raadiouudiste andmetel on näiteks Rapla, Jõgeval Järva-Pärnu ja Võru endised praegused maavanemad kohalike omavalitsuste valimiste nimekirjades eesotsas. Võru maavanem Ülo tuliku otsustas oma kandideerimise, olles teadlik vastavast keelust. Tulik loodab seaduse muutmisele, sest vastav säte on tema hinnangul ajale jalgu jäänud. Vaadake, kui see seadussäte tehti, siis olid tolleaegsed maavanemad, sõitsid veel numbri autoga, mis kontrollimise all ja siis olid need suured rahapakid maavalitsuses, mida jagada omavalitsustele tollel ajal. Täiesti mõistetav seadusesäte, et muidu maavanem ennem raha sinna omavalitsus ette siis läheb nagu seda omavalitsust juhtima, aga noh, praegust on raha juba ammu maa vaikses, kadunud ja ja nii nagu numbrid ja, ja need sinise plafoonidki auto peal, et et saaks kiiresti Tallinnasse selle raha järele sõita. Et ma arvan, et meie poliitikud mõistavad seda asja, nad muudavad selle seadussäte ära, praegust on maavalitsuste roll muutunud tugevasti, mis oli siis ja maavanema roll sealhulgas. Vastavast keelust teadis kevadel oma kandideerimist, otsustades ka endine Järva maavanem Üllar Vahtramäe. Ma võtsin kohe õiguskantsleri hinnangu seadmetele, et kas see seadus on põhiseadusega kooskõlas, eks, et kuidas sellega on, ja tema andis mulle veel julgust ja õiguskantsleri 80 sellise kokkuvõtte, mis mille põhjal tegelikult algatatud praegu seadusemuudatus ja lisaks veel uus avaliku teenistuse seadus samamoodi võimaldab jõustuma esimesest jaanuarist. Seda, kas ja kui palju maavanemaid jättis keelu tõttu kohalikel valimistel kandideerima, et ta ei osanud nende endised ja praegused kolleegid öelda. Vabariigi valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula sõnul pole maavanemate pürgimine kohalike omavalitsuste juhtideks seni probleemiks olnud. Me teame seda, et maavanemad on ju rohkem kandideerinud riigikogu valimistel, nii et nende üle, kelle üle nad järelevalvet teostanud, ehk siis kohalike omavalitsuste üle seal minu mälu järgi ei ole probleem ennem olnud. Täna arutas avaliku teenistuse muutmise seadust ka põhiseaduskomisjon. Uku Toom küsis komisjoni esimehelt Väino Lindalt, mis seisukohale jõuti. Põhiseaduskomisjon küllalt üksmeelselt jõuti järeldusele, et eelnõu, mis peaks võimaldama ka vanematel asuda peale kohaliku omavalitsuse valimisi, kas siis tööle vallavanemana, linnapeana või volikogu esimehena, et see eelnõu väärib riigikogus menetlemist ja ühine eesmärk on ka, et neljapäeval see esimene lugemine lõpeb Riigikogus. Võrk on meil tegeleda Ennuga täiesti normaalsest tavapärases tempos ja möönan, et sellist eesmärki ei seadnud endale, et seda eelnõud kindlasti võtta vastu enne kohalikke valimisi vaid läheme selle eelnõuga edasi täiesti normaalse kiirusega ja ootame kindlasti ka sinna kolleegide täiendusi. Ettepanekud, kas see on meie, riigikogu tavapärane tegevus eelnõude menetlemisel? Aga ilmselt on ikka eesmärk ta võimalikult kiiresti, ütleme kasvõi peale kohalikke valimisi jõustada, sellepärast et linnajuhid ja vallavanemad tuleb peale kohalikke valimisi ära valida ja väga naljakas oleks hakata neid siis mingi aja pärast ümber valima, kui seesama maavanemal avaneb õigus seda kohta täita. Jah, eks seda peavad arvestama kindlasti need, kes neid ametikohti vihkavad, kui ka valijad. Aga ei saa jah, kindlasti riigikogu teha oma tööd kiiremini, kui selleks on reaalsed võimalused, kuid mingeid asjatuid viivitusi. Nüüd tänasest komisjoni istungi kerglaselt võin ma ka öelda, et ma ei näinud nendes osades. Eesti muusika ja teatriakadeemia tähistab täna suurejooneliselt üheksakümnendat aastapäeva. Akadeemia jaoks on praegu kõige põletavam küsimus maja juurdeehitus. Indrek Kiisler uuris lähemalt. Päeval tervitas maja külalisi puhkpilliorkester, seejärel said kõik huvilised kuulata tasuta kontserte koondnimetuse all helisev maja. Ometigi on Muusikaakadeemia on üks suur mure. Nimelt puudub endiselt kammersaal see. Oleme üks osa juurdeehitusest, mida akadeemia on juba kaua aega planeerinud, ütles rektor Peep Lassmann. Teine järk peaks sisaldama siinsamas nende akende taga, kaasa arvatud ka see seisev hoone, mis peaks ära kaduma. Peaks sisalduma 630 või 40 kohalist kontserdi vali black box tüüpi teatrisaali. Samuti pisut õppeklassi ja mis ka on väga oluline. Saame ka laiendada oma eriti muusikastuudiot. Ma arvan, et me võiksime ehitamisega alustada, kui kõik läheb hästi, järgmisel aastal. Samal ajal valmib aga Solarise kultuurikeskus, ka sealset suurt saali saaks ära kasutada. Küsisin seda Kultuuriministeeriumi uuelt muusikanõunikult Eero Rauna alt. Solarise puhul on asi konkreetne, seal see on kommertsstruktuur. See töötab lihtsalt teistel alustel alahindamata üldse selle tulevase kompleksi väärtusi ja tema võimalusi eesti publiku harimisel. Aga samal ajal lagunevad kivimäel asuva muusikakeskkoolihooned, koorijuht Aarne Saluveer ütles, et Muusikaakadeemia juurdeehitusega tuleb igal juhul edasi minna. Muidugi oli kivine tore koht, seda ma ütlen ka, ma olen õigesti aru saanud täna, kus on need otseselt tehtud noh, lihtsalt ei saa anda tagasikäik. Ühel hetkel ei saa öelda, et läksime selles suunas minema, et kuule, lähme nüüd hoopis mingid teiste näkaatne põlvkonnad, noh pool sajandit tagasi nagu rabelda selle nimel, et tulla kivimeid siia ikkagi. Et noh, suund on võetud, maja on olemas. Ja noh, ma arvan, et Eesti muusikaharidus tuleb vaadata tervikuna alates väikestest väikelinnade muusikakoolidest kuni püramiidi tipuni, mis on siis see maja siin muusikateatriakadeemia? Peep Lassmann tunnistas, et muusikakeskkooli uuema ehitus on praegu veel küsimärgi all. Keskkooli samuti otsa kooli balletikooliprobleemidele lahendamiseks on ju ette nähtud ehitada uus neile ühine uus hoone Liivalaia ja Pärnu maantee nurgal. See hetkel mul on tunne, et see projekt on takerdunud. Kuigi tegelikult on kõik samamoodi, detailplaneerimine on takerdunud rahaprobleemide taha. Ma loodan, et siiski leiad lahenduse, kas või. Ja nüüd veel ilmast. Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, paiguti tekib udu. Puhub lõunakaare tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja sooja on kuus kuni 12 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm ning mitmel pool sajab vihma, puhub edelatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, õhtul tugevneb saartel edela ja läänetuul puhanguti 12 meetrini sekundis ja sooja lubab ilmajaam homseks meile 14 kuni 17 kraadi. Selline oli Päevakaja 15. septembril. Head õhtut ja kuulmiseni.