Heligaja. Tere, hea klassikaraadiokuulaja tänases helikajas teeme juttu järgnevatest teemadest. Eile esitleti uut heliplaati marsruum kantata, millele Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester esitavad Lepo Sumera muusikat, kaasa arvatud albumi nimiteose seenekantaat. Dirigent Tõnu kallistega vestles Kersti Inno. Rahvusooper Estonia kammersaalis esietendub seitsmendal oktoobril Joan Carlame. Notti, ooperid, meedium, telefon. Proove käis uudistamas kera. Eesti Muusikaakadeemia korraldab viiendast kaheksanda oktoobrini seitsmendat korda sügisfestivali, mida tutvustab Kristo Käo vahendusel Muusikaakadeemia kontserdibüroo juhataja Svea Ideon. Marks tartus esietendub täna õhtul Wolfgang Amadeus Mozarti ooper Võluflööt. Vanemuise peadirigent Hendrik Vestmanni intervjueeris Hedvig Lätt. Esimesel oktoobril tähistatakse lisaks rahvusvahelisele muusika lavale ka Jaan Õuna 60.-le sünniaastapäevale pühendatud flöödipäeva Eesti flöödiühingu juhatuse liiget. Tarmo Johannest küsitles Maret Nurklik neljandast kaheksanda oktoobrini toimuvat Tartu kümnendat vanamuusika festivali orient, toksident tutvustas Mirje Mändla vahendusel festivali kunstiline juht raha Langsepp. Narvas ja Tallinnas esineb Norra ringhäälingupoistekoor hõbepoisid koosseisust, rääkis Karin koprale eesti muusikaagentuuri juht Rauno Tagel. Pühapäeval, teisel oktoobril leiab Tallinna Toomkirikus aset Helle Mustoneni pühendatud kontsertteenistus, kus tulevad esiettekandele mitmed Helle Mustoneni mälestuseks kirjutatud teosed kontserdist, rääkis Merje Mändlale. Andres Mustonen. Viiendast seitsmenda oktoobrini toimub Tartus kolmas rahvusvaheline džässifestival Rainbow Jazz, mida tutvustas Hedvig tee vahendusel peaprodutsent Merle kolm muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Head kuulamist soovivad operaator Helle Paas ja toimetaja Mariina Mälk. Eile esitlesid Lepo Sumera ühing, Eesti filharmoonia kammerkoor Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis Lepo Sumera uut plaati Masrumkantaata seenekantaat. Plaadi andis välja firma piss, mis on Sumera muusikat salvestanud varemgi. Sumera loomingut esitavad plaadil Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester, juhatab Tõnu Kaljuste, kel palusin selle plaadi sisuga avada. Sellel plaadil on kõik Lepo Sumera teosed, mis ta kirjutas filharmoonia kammerkoorile. See koostöö sai alguse seenegantaadist. Oletan, et heliloojate liidus esitati seenekantaat, mis oli mõeldud passile ja kammeransamblile ees. Kui ma olen seda kuulnud, siis mõtlesin talle, et ta võiks koorida versiooni teha sellest. See kohe sündis küllalt kiiresti, peale seda seenegantaari Karmen veeris osa. Ütlesime, et siia võiks tulla fantaadi mõõdu või sealt välja anda, sest esimene, osaliselt lühikene läks kaks aastat mööda tuli teine osa. Peale teist osa tundus, et sellega nagu kantaati lõpetada ei saa, et võiks olla. Veel võiks olla see, kes kaks aastat mööda siis tuli kolmas osa, kuna selgus, et kõige söödavamad seened, luksuslikumad seened ei ole selles seene kantaadis veel kirja saanud, siis lukk, suuria osa tuli jälle siis kahe aasta pärast, nii et see on hästi pikalt Aja jooksul sündinud teos ja annab veidi aimu nendest mõtetest, mis sumeral kompositsiooni tehnikas nendel aegadel olid. Kõik on väga erinevas stiilis. Veel kauaks sinu maa on tellitud raadiokontserdiks. Kui ma käisin esimest korda Soome raadio kooriderrigeerimas, siis tahtsin minna ühe esiettekandeteosega ja siis palusin tal selle teksti just liisistada. Saarebiga laul merest sündis Marika plasfeldi ideest kui Marika Blosfelt New Yorgis tutvustas oma kalevipoja tantsuetenduse ideid, siis palustamal leida helilooja, kes kirjutaks talle selle jaoks muusika ja siis sai tekstid ära virutatud, mis ta tahab kasutada ja viisin selle libreto erinevatel heliloojatele. Aga sellest kõige suurema kirega süttis Lepo ja see kompositsioon, mis ta alguses meile kirjutas, koosnes üksikutest motiividest. Need motiivid pärast ise Monteeris kokku partituuri sellest esialgses versioonis varmad partituur sündis, sest ta soovis seda ka laval kuulata. Aga ei jõudnud meie tegevus nii kaugele, et oleks seda tema eluajal saanud ette kanda. Nii et see laul merest elavas ettekandes toimus alles peale tema surma salvestus varasemast ajast olemas Eesti raadios ja see ongi raadiolindistus, õigemini lindistasime heliloojate liidus ja siis ta mängis selle selle kokku ja see salvestus on tehtud nagu tehniliste omadustega, öelda, et seal on kasutatud igasuguseid nippe, näiteks vaskymeesi, seal on väga madal ja niisugune nagu moonutatud madalamaks ja selles ette kanda, siis meie tegime, me tegime just nii naturaalselt nagu näitleja tekst. Vanasti tuli. Nii et need on kaks erinevat lähenemist sellele asjale. Viimane teos, mis ta meile kirjutas, oli kontsertkoorile ja orkestrile sellele kõigele helgem ja lõbusam teos, mida me ka voksessest festivalile tantsima. Nii on saanud ühe albumi peale kõik teosed, mis on sündinud temaga koostöös. Ma mäletan, et tema suhe tekstis oli alati niisugune, ta tänavaid otsis tekste ja tal oli väga hea teksti vaistega. Ta tahtis alati nagu muusikaga rohkem rääkida, teksti enda semantika hakkaks nagu tüürima seda asja selle tõttu ta varajases loominguperioodist igavesele seente nimetuse peale sõitused, ükstaspuha, mis suust välja tuleb, et võib ka telefoniraamatut laulda ehk oluline ja see muusika kõla ja värvid ja kõik muu. Aga siiski tuli seal selle ladinakeelsete seente tekstidele aga ka niisugused karakterid, halvad seened ja head seened ja niisugused väikselt uimastid kandvad, näed ja tapvat seened ja, ja siis on see seene söömise mõnu, tuleb seal nautida ja seal noh, kui endale kõik need seened ilusti välja vaatad, sellest seedee bukletist siis võidu täitsa mükoloogiks hakata, sest seal sa saad päris oma esimese hariduse ökoloogias. Praegu veel soojad ilmad ja seened on metsas. Ja seda peaksid inimesed tingimata ostma, enne, kui nad lähevad metsa seenele, et Lepo Sumera seenekantaat enne siiski läbi kuulata ja siis ei komistama mitte valada ja seente otsa. Rahvusooper Estonia kammersaalis on seitsmendal oktoobril esietendus Neeme kuningas lavastajana Erki Pehk muusikalise juhina ja Mare Raidma kostüümikunstnikuna toovad publiku ette Giancarlo menotti, ooperid, meedium ja telefon. Viimati mainitut on Eestis varemgi esitatud, aga meedium jõuab meil lavale esmakordselt 1947. aastal New Yorkis esietendunud kahevaatuseline tragöödia meedium tituleeriti kohe esmaklassiliseks muusikateatriteoseks ning seda on nimetatud helilooja parimaks ooperiks. Koomiline ühevaatuseline telefon on vastukaaluks süngele meediumile. Mõlemat ooperit esitatakse kuus korda, kõigest lähemalt, rääkis asjaosaliste endiga Hagera. Peaprodutsent Neeme kuningas, õige pea on tulemas esietendus ja seda kammersaalis. Et meie maja remondis on, on suurepärane ja ilmselt me lõpuks saame siis ka toreda ja muutunud ja parema akustikaga põhilava endal kätte. Aga loomulikult need protsessid olid ammu ette teada ning elu ei saa seisma jääda ja sellised haavatud või räsitud hooajad ajalises mõttes tuleb siis millegagi korvata ja nii me olemegi meie kammersaali, mis on osutunud selliseks toreda auraga esinemispaigaks ja kuhu artistid häälega lähevad ja tundub, et ka publikuhuvi on sinna minna. Oleme valinud ühe, sellise repertuaaris on sügishooajaks, et oleks igaühele midagi, et siin on ooperisõpradele minuti lühiooperid, meedium ja telefon, operetti sõpradele terve õhtu Schuberti muusikaga, kus ka erilooja, Schubert ise laval on Aarne Miku lavastuses jõulude paiku, siis tuleb laste jõululugu neid tükke parasjagu ette valmistatakse. Ja kõige ennem siis esietendub minuti kaks lühiooperit, mida mängitakse ainult kuus etendust, see on jällegi autorikaitse õiguste küsimus, me ei julenud alguses osta rohkem õigusi kuuele etendusele. Aga ja juhul, kui see osutub meil nagu õnnestunud lavastuseks etenduseks ja, ja kui on ka publikuhuvi, siis miks mitte, me võime neid õigusi pikendada ja saame sinna alati planeerida neid etenduse juurde, aga siis ei juhtu ilmselt enne, kui võib-olla hooaja lõpupoole või juba järgmisel hooajal ütleme, nutietendus on ka selles mõttes uudne või teistmoodi, et esmakordselt publik kuuleb, näeb seal ka elusat orkestrit, et muidugi me oleme teinud kammersaali etendusi suhteliselt selliste nappide vahenditega, küll fonogrammidega, küll klaveriga, siis nüüd on ikka päris orkester seal ka koos dirigentidega kohal. See lugu on tegelikult väga intrigeeriv ja haruldane, on natukene teistmoodi ooper kui sellised traditsioonilised ooperid, teda võiks nagu õudusooperis või horror ooperis isegi kutsuda. Soovitan väga vaatama tulla, et see opera on omapärane. Daniel Kirspuu, kas balletitantsijale on see väga erandlik, niisuguses lühiooperis? Keeriva vältel laval olla nagu praegu teil seid abi, Rain on jah suhteliselt Indrek on ja lähenemine on hoopis teistsugune kui balletis tuleb väljendada end hoopis teistmoodi ja väga huvitav on vaadata külje pealt, kuidas töötavad ooperi inimesed. Just jah, see tööprotsess on kõige huvitavam kassimineti ooperitel on ka liikumisjuht või teeb Neeme kuningas kõik selle ära? No enamuses on jah, Neeme kuningas, kes mind juhendab, aga eks ma ise muidugi üritan leida selle kõige õigema lähenemise sellele rollile ja siis läbi enda liikumise. Mida teile kui tantsijale näiteks niisugune ooperimuusika üldse pakub, interpreteerida seda lava trollis. Lisaks on ooperimuusika huvitavam kui näiteks balletimuusikaplatsi muusikas on väga kuidagi kindlalt paika pandud see liikumine vastavalt muusikale, aga ooperimuusika on selline sügavam ja teda on huvitavam tõlgendada. Seitsmendal novembril esietendavad Estonia kammersaalis Tšan Carlame nutikaks lühiooperit, meedium ja telefon. Muusikaline juht Erki Pehk. Eile siis veel siinsamas kammersaalis, kus esietendus toimub proov klaveriga tänasest alates on juba siin ka orkester, kuidas see seltskond kõik kerkisid, ära mahub või saalnud praegu ei arvesta küll seda, et siia võiks orkester mahtuda. Õnneks on men otil see lugu kirjutatud spetsiaalselt nagu kammerkoosseisule. Et siin suurt orkestrit ei kuula ja ausalt öelda suur orkester siia ka kõlamahult ära ei mahuks, sest neil on küll ühtekokku ainult 18 mängijat. Me paigutame nad sinna üles rõdule, kes kammersaalis käinud, see teab, kus rõdu asub ja seal nagu rohkem ruumi, nii et see 18 inimest on ka maksimum, aga ma usun, et selle saalini mängib see seltskond küll väga täis, sest siin on tõesti suurepärane akustika. Nii et eks ikka mahume peab mahtuma ja ma õnneks ka partituur lubab siia mahtuda. Selles ooperis laulavad nii staažikad lauljad Nadia Kurem kui ka Riina Irenne ja Väino Puura. Aga on ka noored solistid. Väiksemas rollis on siin Helen Lokuta, kes ei tee nüüd küll päris oma esimesi samme, ooperilavaletaan Estonias nüüd paaril viimasel aastal juba päris kenasti silma paistnud ja on kahtlemata üks meie lootustandva maid metsosopranit ja teine, kellel on päris kandev roll, on siis sopran Kristina Vähi. Ma pean tunnistama, et see on Kristinale kindlasti üks väga huvitav töö teinud, nüüd ütleme reaalselt sest noh, ütleme, kes teab telefoni, see teab, et ta on suhteliselt nagu lihtsakoeline. No see meedium on täpselt vastupidi, ta on väga dramaatiline, ta on väga psühholoogiline kõlavärvidelt ja mooniliselt ei ole see üldse mitte selline lihtsustatult heakõlaline, et see on pigem selline hästi ekspressiivne just sellepärast ma arvan, et Kristina lase nagu põhiline väljakutse, sest tal on ka teisi rolle siin näiteks Vanemuises, mis ei ole ka vähem kandvad rollid, aga ma arvan, et see on just nagu vokaalselt psühholoogiliselt üks selline paras pähkel, millega ta minu arust saab väga ilusasti hakkama. Angelika Mikk laulab peaosa telefonis. Ma arvan, et meil kõigil, kes jõudnud omal ajal teatrisse, kaasa arvatud mina, sest ma olin lihtsalt niivõrd väike tol ajal Anu Kaal, 100 esitas jääd jätavad seda ooperit Eesti telefilmis, Anu Kaalu ja Voldemar Kuslap viga, siis nüüd on meil suurepärane võimalus näha uut põlvkonda ja Angeelika Miku ja René soomi. Nii et tulge, vaadake ja võrrelge. Age Raa külastas Rahvusooper Estonia kammersaalis seitsmendal oktoobril esietenduvas John Carlame, nutiooperite meedium ja telefon proove. Viiendast kuni kaheksanda oktoobrini toimub juba seitsmendat korda Eesti Muusikaakadeemia sügisfestival. Esimest korda leidis festival aset aastal 99, alates 2002.-st aastast on see festival rahvusvaheline. Täna on meil siin klassikaraadio stuudiosse Eesti Muusikaakadeemia kontserdibüroo juhataja Svea Ideon. Marks, mis eristab seda festivali muudest kaasaegse muusikafestivalidest? Peale selle, et korraldajad on muidugi erinevad. Ma arvan, et sügisfestival eristub nendest festivalidest eelkõige seetõttu, et sügisfestivali on orienteeritud tudengitele väga tudengite käsklasest. Peamiselt esitatakse meie oma kompositsiooni, üliõpilaste loomingut ja esitajad on samuti üliõpilased. Kas muusikaakadeemia ainukene päris oma festival, see on ainukene esimene festival tähistas uue maja valmimist. Millistel motiividel akadeemia tänasel päeval seda festivali korraldate? Peamine, mis õhutab meil seda festivali korraldama ja ikka jätkama tulevikus on ikkagi see, et tudengitel oleks võimalus esitada oma uut loomingut suuremale publikule. Kas väliskülalised annavad peale kontsertidega mõnda meistriklassi või korraldavad mõnda töötuba? Sel aastal juhendavad kursustel külalisesineja, tiinistan Sis perrolone ansambli liikmed. Festivali kava pannakse kokku nii, et välisesinejad loomulikult planeerime pikemalt ette. Aga tudengid siis esitavad oma teoseid augusti lõpuks, septembri alguseks. Siiani ei ole korraldanud konkursid, kes pääsevad esitama oma teost seal vaid me oleme selles suhtes paindlikud ja tuleme vastu, et võimalikult paljud saaksid teoseid seal esitada. Mis koos Seidudele üliõpilased siis tänapäeval põhiliselt kirjutanud? Enamuses on ikkagi kirjutatud kammeransamblitele, selle tingib ka see, et on lihtsam leida esitajaid. Nagu esitajatest rääkida, kas Eesti esitajaid on põhiliselt üliõpilased või on ka sellised tuntud interprete? Peamiselt on üliõpilased, kuigi kuuendal oktoobril nüüd heliloomingu konkursi võidutöid, kus esitatakse seal Meil Trio, kus esinevad Urmas Vulpale tammesalu ja Lea Leiten, niiet ei saa öelda, et kõik on üliõpilased. Külalised on uue muusikastuudio Moskva riiklikust konservatooriumist ja Pier rooliner ansambel Viinist. Nüüd see uue muusikastuudio kuulub Moskva konservatooriumi juurde. Nimelt Moskva konservatooriumis on nüüdismuusika keskus, mis koondab enda alla palju muusikuid, kes on huvitatud just kaasaegsest nüüdismuusikast. Ja see uue muusikastuudio on üks alalisematest koosseisudes seal keskuses. See on loodud 93. aastal Vladimir tallapolskija, dirigent Igor Ronovi poolt seda ansamblit Me oleme oodanud mitu aastat, et neid saada, kuulata sügisfestivali, nii et sel aastal see on õnnestunud ja sellest on meil väga hea meel. Nemad esitavad heliloojate nüüdismuusikat alates 89.-st kuni 2005. nii välja selles perioodis loodud muusikat. Ja nemad on ka üks aktiivsemaid nüüdismuusikagruppe üldse Venemaal. Praegu korraldavad rahvusvahelist nüüdismuusika festivali Moskvas propageerivad vene noori heliloojaid. Teine külalisansambel on Pierre univerk ansambel Viinist, kes siis esitab 20. ja 20 esimeses sajandi muusikat Austria noorte heliloojate muusikat, eelkõige heliloojad, mida nad esitavad, on näiteks saablinger, mitterale, ess, noiver, ändler ja palju teisi veel. Lisaks nüüdismuusikale võib sel aastal kuulda ka Eduard Tubina loomingut ning samal kontserdil kantakse ette loomingukonkursi võidutööde. Kas see konkurss kuulub ka festivali juurde? See konkurss kuulub festivali juurde ja seda me oleme korraldanud nüüd 2001.-st aastast kuuendal oktoobril antaksegi siis ette selle heliloomingu konkursi võidutööd ja antakse välja parematele preemiad ja selle kontserdi teine osa koosneb tugina loomingust ja ma arvan, Tubina muusika sobib ka väga ilusti siia sügisfestivali raames. Kontserdid toimuvad Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis, küll aga üks kontsert toimub Tartu Ülikooli aulas viiendal oktoobril ja seal esineb Piero alaneer, ansambel. Kõik kontserdid on avatud kõigile ja see on väga hea, kui meil on publikut ka väljastpoolt maja. Kuulajatel on meistrikursused kõigile tasuta. Viiendast kuni kaheksanda oktoobrini on siis kõik kaasaegse muusikahuvilised oodatud muusikaakadeemiasse, kus toimub Eesti Muusikaakadeemia sügisfestival juba seitsmendat korda. Sellest rääkis meile Muusikaakadeemia kontserdibüroo juhataja ja festivali üks korraldajatest Svea maks. Täna õhtul esietendub Vanemuise teatris Waltang Amadeus Mozarti ooper Võluflööt. See on eesti ja saksa kooste kindlasti üheks selle projekti eestvedajaks ja idee autoriks on Vanemuise teatri peadirigent Hendrik vestma. Jah, see idee Mozarti võluflööt Vanemuises lavale tuua oli mul tegelikult juba siis, kui ma selle peadirigendikoha vastu võtsin ja selle idee. Ma käisin kohe teatrijuhile Aivar mäele välja, temal see idee väga meeldis, aga väga paljud teadis, muidugi olid seda meelt, et see on väga suur ooper, vajab tohutult soliste ja kas me suudame seda ellu viia, kuid see soov oli mul suur ja tegelikult siis ma ei mõelnudki veel sellele, et tuleb Mozarti aasta. See idee on lihtsalt teha võluflööt, ilus Mozarti ooper, aga nüüd seoses moodsate aastaga järgmisel aastal 2006.-st jaanuarist möödub 250 aastat Wolfgang Amadeus Mozarti sünnist, siis on selgelt üle maailma mängitakse Mozartit. Kui teda muidu mängitakse väga palju, siis nüüd kindlasti veel rohkem ja on ka põhjust. Nii sai see idee teoks ja muidugi oli vaja leida väga hea lavastaja, et see on raske oper lavastamiseks. Saksamaal ütlevad lavastajad ja õigustatult, et see on üks raskemini lavastatavaid oopereid. Et seal on väga palju erinevaid kihte ja filosoofiline taust ja kuidas seda kokku viia. Looduslapse papageeno maailma ja Sarastro ja öökuninganna vahelist võitlust ja nii edasi, leidsin lavastaja läbi oma endise erialaõpetajad Saksamaalt, kes mulle teda soovitas. Nad tegid Rostokis koostööd, lavastuse saatis oma video, vaatasin üle selle video, nii mina kui ka teatrijuht ja mitmed teised inimesed meie Majas. Meile see töö meeldis, mis lavastaja Reilasekret oli teinud ja nii me ta siia kutsusime ja koos temaga kogu lavastus tiimiga. Dekoratsioonikunstnik, kostüümikunstnik ja lavastaja assistent tulid Saksamaalt. Tegelikult meil on nagu kõige markantsem külaline, on kindlasti hundi olla mustanahaline kuninganna, tema on ameeriklane, kes elab vaimaris ja töötab Saksamaal, aga ta on ka ainus külalissolistile väljastpoolt Eestit, teised on kõik oma noored lauljad ja selle üle ma olen omamoodi isegi uhked õnnestunud saada siia nii palju häid noori soliste, sest meil osaleb kokku selles lavastuses nüüd 28 solisti, mis on muidugi tohutu suur arv. Võiks ju mõelda, et kas Eestis üldse on nii palju toredaid on küll ja tuleb peale omadele peab tööd andma, sest kus nad saavad lavakogemust ja areneda kui, kui peale muusikaakadeemiat jäävad nii-öelda lihtsalt õhku ja, ja samas ei tähenda see, et kui millised on need meie teatriinimesed tööd lisaks ei, meil on 10 solisti majas ja nendest üheksa on võluflöödilavastuses osalevad nii et siin on nii omadele kui ka külalisnoortele solistidena. Mainisid, et seda ooperit on raske lavastada. Milline on saksa lavastaja Rila Sigerti nägemus, võluv läädist, siil Vanemuise laval? Tal on see lahendatud natukene modernse mas mõttes, mis aga ei tähenda seda, et see oleks nüüd ultramodern. Tal on kokku viidud siiski see klassikaline ja kaasaegne mälestise. Kaasaegsus avaldub veidi lavapildis, võiks ka nii-öelda, et nii nagu Mozarti muusikas ei ole ühtegi liigset nooti, ei ole siin laval ühtegi liigset asja. Väga palju on nagu valgusega mängitud. Ma toonitaksin, et lavastaja puhul on tegu endise tantsijaga, tänu sellele on ta väga palju töötanud lauljate, kehalise liikumisega, mis on ka ooperilauljatele väga vajalik, et nad ainult ei tule seisa, laulavad oma aaria ära, vaid et nad midagi väljendavad ka läbi oma miimika oma kehalise liikumise siin meil oli palju tööd ja see oli põnev töö ja lauljad võtsid selle väga hästi vastu. Muidugi olid lavastajale väga tähtsad ka inimeste omavahelised hingelised seisundeid selles suhtes väga lavastaja, nagu lavastaja peabki olema, kes lähtub muusikast, et kõik kõik selles muusikalisest sisulisest ideest tegelikult selle ooperi nimi on Singsbil ehk laulumänguga samast tsau oob ehk siis nagu võluooper ja nagu võluflööti ütleb, et siin ongi just nimelt kui viidud seega papageeno loodusmaailm ja samas löödi, mida, eks ole, mängib ja kellamäng ja muud asjad muidugi, mis on tohutult palju värveni orkestris, ütleme, et see võlulikus on kindlasti muusikas. Noot on üks võlumaailm Mozarti puhul ja seda me loodame ka nagu välja tuua, et publik sellest osa saada. Ma soovin, et inimesed tunneksid rõõmu sellest mitmest tunnist, mis nad Vanemuise teatris veedavad, kui nad vaatad võluflööti, soovin, et meil kõigil etendusel õnnestuksid, et tänane esietendus mööduks suurepäraselt. Soovin loomulikult orkestrantide solistile koorile head närvi ja publikule, et nautige seda ilusat muusikat, seda toredat lavastust ja tulge ikka Vanemuise teatrisse. Ooperit lauldakse eesti keeles, aga mida teeb võndy vallar, kuninganna? Meil oli mitu mõtet, kas tehase läbinisti saksa keeles ooper või siis muusika saksa keeles ja tekst eesti keeles, aga ma olin seda meelt, et siiski me läheme kõik eesti keele peal, sest mulle eriti ei meeldi niisugused segapudrud, nii-öelda individuaalne laulab saksa keeles oma aariad ja ansamblid, aga mis keeles ta teksti räägib, see jäägu juba külastajale kuulata ja põnevusega oodata. Aitäh Hendrik Vestmann. Täna õhtul esietendub Vanemuise teatri suures majas Wolfgang Amadeus Mozarti ooper Võluflööt. Järgmised etendused on teisel, kuuendal ja 14. oktoobril. Esimesel oktoobril on kavas flöödipäev, mis on pühendatud Lotist Jaan Õuna kuuen 10.-le sünniaastapäevale. Nüüd on meil stuudios Tarmo Johannes flatist ja Eesti flöödiühingu juhatuse liige, kes oskab kõigest lähemalt rääkida, millise jälje on jätnud Jaan Õun eesti muusikasse. Temale kohe eraldi päev pühendatakse. Ta on üks mõtleks kahest sellisest tõeliselt säras suurkujust, viivi, sellisest eesti flöödid andist, kes meil on olnud eelkõige oma isiksuse mõjuga, on tõesti nagu väga palju inspireerinud ja ja oma mänguga väga paljudele meelde jäänud. Me tahaks endale muusika ühesõnaga meelde tuletada. Jaan õuna oli pikka aega Eesti Muusikaakadeemia flöödiprofessor ja sina olid tema õpilane. Kuidas mõjusta siis õpetajana? On ta äärmiselt karismaatiline ja väga tugeva jõuga inimene, et ta oli väga otsene oma ütlemistes ja tema armastus, muusika ja flöödivastasele niivõrd tugev, et see nagu imbus tõesti vigastama rakust välja ja see, ma usun, kandus kõigile üle, kes temaga kokku puutusid. Milliseks flöödi päev siis kujuneb? Teatri- ja muusikamuuseum korraldab ühe väga kena ürituse, mis seal siis flöödile ja Jaan unale pühendatud ühes osas tutvustatakse plokkflööti ja varasemat löödi ajalugu, kus pidid rääkima taarimat sutt jäädi Grigori Maltiisof ning teine pool sellest üritusest on pühendatud eesti flöödimuusikale ja, ja lõunale, seal on siiski mõningaid meenutusi, ettekandeid, kõlaka muusik. Ma usun, üks huvitavamaid ettekandeid on Jaani nooremalt tütrelt liis Kuurmelt, kes siis räägib oma isa tegemistest ja kui minu infoneid õige päevase ürituse kohta nii detailsete teha, siis peaks Raivo Peäske rääkima ka eesti varasematest röövlimängijatest. Aga mis nüüd puudutab Ta flöödiühingut, siis meie korraldada on õhtul kontsert flöödimuusikast jällegi siis pühendatud eelkõige ja lõunale, kus mängivad tema praktiliselt kõik õpilased, kes tal on olnud ja, ja lõpetanud ning, ning mõned sõbrad ja kolleegid, esinevad meister käsk. Monika Mattiisen, Tauno Saviauk, kes on õnnekombel just Soomes, siinsel päeval ootame küll, aga jaanisead kolleegi, Sibeliuse akadeemiast, mati helinit Anne on esinenud ma ise, kui jäi keegi nimetamata, siis vabandan, Jana Peäske klaveril ja Heiki Matic kitarri ja kindlasti ja seal on teisigi veel, mis kell need üritused on, sellest ei olnudki juttu, et üks oli päeval teatri muusikamuuseumis algab kell kolm ning õhtune kontsert algab kell seitse muusikaakadeemias orelisaalis. Flöödimängija ja Eesti flöödiühingu juhatuse liige Tarmo Johannes rääkis Maret Nurklikule tänase flöödipäeva sündmustest, mis on pühendatud Jaan Õuna mälestusele. Neljandast 10. oktoobrini toimub Tartus 10. rahvusvaheline vanamuusikafestival, mis sel aastal kannab alapealkirja oriente toksident. Festivalist kõneleb lähemalt festivali kunstiline juht rahulangsepp. No festival on elanud väga huvitavat sellise aja läbi selle 10 aasta jooksul ja tegelikult on, on see tõesti nagu mingis mõttes esimene sümboolne kokkuvõtte tegemise aeg ka ja algusest minule on meie huviorbiidis olnud just Euroopa varasema kultuuri kõrvutusmaade kultuuridega. Missuguseid seoseid sealt leida ja avastada, ega seda alguses ei olnud ma isegi Nonii põhjalikult ette, et mida edasi, seda huvitavamaks. See pilt nagu läheb. Festivale nüüd lõpuks saanud ka endale tõesti sobiva pealkirja, mida ta oleks võinud ju kandega algusest peale, sest et vanamuusika paljude inimeste jaoks ei tähenda päris seda, mis seal festivalil tegelikult toimub, kuidas ta selle pealkirjani nüüd alati jõudnud? Jah, see tuli spontaanselt, kuidagi oligi seda kümmet aastat selleks vaja, et selle pealkiri on jõude. Ega vanamuusika tegelikult ise ka on ju väga laialivalguv termin ja, ja võib-olla termin mõne aasta pärast üldse kaob ja siiamaani oleme harjunud, et vanamuusikas üldiselt lõpeb ikkagi juba rockiga, et see tähendab keskaeg, renessanss, barokk. Aga jah, see termin on selles mõttes hakanud muutuma. Ja Tartu vähemaska festival tõesti siis juba aastaid olnud just selles vallas, minu arust on esirinnas ja tihti ma arvan, on see olnud seotud ka sellega millised on sinu enda muusikalised huvid ja sinu enda muusikutest sõbrad, keda sa oled kohanud oma mitmetel reisida või kes on sind õpetanud, et sellelgi festivali me näeme siin juba nimesid, kellega me oleme varem ka tutvunud, näiteks modaal Apereera või John Thompson või Miriam Andersen. Aga uutest muusikut, et jah, on üks väga huvitav ansambel on Šveitsist Lamorra kes mängib siis keskkonnamuusikat, Küproselt, Šveitsiga on kaamel tihedalt sidemete algusest peale ja eelkõige siis just nimelt faas oli vanamuusikaakadeemiaga, keda ka see ansambel sel aastal esindab. Siis Taanist on meil lisaks ansamblile Alba, kes on teinud siin Tartu vanamuusikafestivalidel ka varem, kuid sel aastal astub üles jällegi täiesti uudse kavaga. Nimelt on neil siis Ta ansamblis ka iiri harfimängija Helend ees ja sellest tulenevalt ka repertuaari valik on üsna teistsugune, on palju ballaade ja ka muusikavalikus on rohkem briti saarte muusikat. Aga lisaks halbade on ka ansambel S mis on osaliselt olnud algselt seotud ka halvaga, aga nüüd elab iseseisvat elu. Nende põhiliseks huviks son, viikingiaegne muusika, aga nad paralleelselt mängivad ka Euroopa keskaja muusikat. Festivali esimesel päeval annab kontserdi Estonia kontserdisaalis Bathi Music Group Hiinast. Et seal on väga palju erinevaid pille, mida mõnesid võib-olla ei ole ka varem siin Eestis kuulnud. Festivali täpsemat kava võite lugeda festivali koduleheküljelt fektiivitas palee ja lisaks kontserditel toimuvad kohapeal ka mitmed meistrikursused ning pühapäeval, kaheksandal oktoobril leiab aset konverents, mille alapealkiri on varajase orientaalse muusika roll tänapäeva muusikahariduses. Enamus festivali kontserte toimub tart. Klassikaraadio teeb ülekandefestivali galakontserdist, mis toimub 10. oktoobril kell 19 Estonia kontserdisaalis ja kus esinevad ansamblid La Morra, Faskolaja, ESC ning veel ka hemo Paala Pereira ning John Thompson. Ei juhtu sellest, mis tulemas, kuid ütlemata jäi, et täna algasid ja kestavad teiseks astmat Nürnbergis üles. Loodus imeline vaade. Muinasjutust välja võetud sülgaja. Kolmandal ja neljandal oktoobril esineb Narvas ja Tallinnas Norra ringhäälingupoistekoor hõbepoisid palusime stuudiosse eesti muusikaagentuuri juhi Rauno Tageli. Kuidas seda poistekoori iseloomustada? Sõlgutene poistekoor ehk siis eesti keelde tõlgituna hõbepoisid, on Norra parim poistekoor ja ühtlasi ka Norra vanim poistekoor, kes siis alustanud tegevust juba 40. aastal dirigendi Torsten krite all ja tema eestvedamisel koori kandnud alguses nime Norra ringhäälingupoistekoor vaid just nimelt hõbepoisi tekkis sõltutena. Ja see taust seal taga on tegelikult see, et Torsten kritele juma koori tegutses sellega mõnda aega hiljem lõi Norra ringhääling oma poistekoori ja palus siis Torsten krüte seda kooriderrigeerima. Hiljem siis toimus selline loomulik sulandumine, et need kaks koori ühendasid omavahel, milles siis tekkis ka selline nimetus Norra ringhäälingupoistekoor selgutele. Koor on tegelikult Norras esinduspoistekoor d esinenud vastuvõttudel. Samamoodi esinenud välismaal mitmel korral Ameerikas käidud edukalt esinetud seal välisministeeriumi tiival. Koor on 94. aastal kontserte Pariisis, kanis 95. aastal näiteks Saksamaal, Poolas ja nii edasi ja nii edasi. Samuti on laulud näiteks Westminster häbis kuninganna Sonja ja Prints Edwardi juuresolekul ja mitmel korral seitsmeteistkümnenda mai vastuvõtul rahvusteatris kuninglikule perekonnale ning samuti kuningalossis krombints Haroldi 50. juubelil. Üldiselt ka ooperiteatris lavastustes on üsna sageli norra poisid need, keda kutsutakse ooperiteatrisse kaasa lööma. Poistekoori repertuaar on küllaltki mitmekülgne ja samas kergesti haaratav. Laiemale publikule. Sealt repertuaarist leiame siis tõesti nii norra heliloomingut kui ka juba näiteks traditsiooniks saanud Bructneri lookus iste. Või siis nendel ristimiskott. Nii et selles mõttes midagi väga suurt üllatust seal ei ole. Pigem võiks öelda, et repertuaar on kõigile hästi kuulatav. Kordame üle veel kontsertide toimumispaigad. Kolmandal oktoobril kell kuus Narva linnuses ning sellel kontserdil on kaastegev Narva poistekoor, dirigent Mihhail korjušini juhatamisel ning neljandal oktoobril kell kuus toimub kontsert Tallinnas Jaani kirikus ning sellel kontserdil on kaastegev Tallinna poistekoor, dirigent Lydia Rahula juhatusel. Karin kopra küsitles Eesti muusikaagentuuri juhti Rauno Tagelit, kes rääkis Norra ringhäälingupoistekoori hõbepoisid külaskäigust Eestisse. Pühapäeval, teisel oktoobril toimub Helle Mustonenil pühendatud kontsertteenistus, kus tulevad ettekandele Kanšeeli, tüüri, Pärdi ja paljude teiste heliloojate Helle Mustonenil pühendatud teosed. 100-st kontserdist kõneleb lähemalt kontserdi korraldaja ja kontserdi dirigent Andres Mustonen. Teisel oktoobril staabis siis toimub üks niisugune kontsert, mis on, on minul aasta kõige tähtsam kontsert minu kalli abikaasa, aga ka eluaeg suurtes Muusikuse laulja selle mälestuseks, kes, kes oleks saanud 55 aastaseks ja temale, kuna ta oli väga lähedalt, oli seotud väga paljude helidega, ühesõnaga siis viie helilooja ja pühendust Joosep Tulevad, hakkame sellist peale, kes kirjutas teose helisa enese, on siis selles variant sellest helemmi Helenast Gruusias. Valmis Erkki-Sven Tüür kirjutas salveri kiina. Peeter Vähi kirjutas lihtsalt Helle Mustoneni mälestuseks palgateose. Aleksandr naisel kirjutas palve ongi Niibist mäe taevane kuninganna ja Arvo Pärt kirjutas teose, mille nime ta ei olnud veel tantsud paneb lähipäevad Cowindlaste kirjast mehe ja naise vaheline dialoog. Lisaks allentiinsylvestrovi pühenduse teosed Hellele ja minule naasitan viiulile ja klaverile vinni ja Barcal parkarool kaks teost. Need valmisid üks valmis 25. augustil, teemaks 28. augustil. Instrumentidele ja siis tulevad ka need inimesed, kes on ka seda ette kandnud, nagu Daniel riskin ja Natalja Kuutmania lauljad, kodi lainen ja Andra Bigatsia. Aasta niukesed. Aleksander trasseanski käega ma Saksamaal mängisite, aga ma mäletan, et Soomes olete ettekandega kusel haljastatud Saksamaal Hollandis tehtud Lätis seda neetud Leedus ja seda tuleb järgmine aasta suvel väga mitmete Austrias, mitmed festivalidel Itaalias uuesti. Kvarteti, kes oskavad laulda kogu seda teost, see on ju niimoodi solistid, lauldi mingi kogu koori osa ajutise koorimuusika solistidena. No te ütlete, et see on täiesti teine lugu, Heile Nad kuulevad muusikat hoopis teistmoodi. Alati selgitama, mis on nagu Bachi partituur, niukene iga hääl on vastutav oma Eesti ja esitab seda, mitte niukene, mingi orkestri kõlaaegu kuuriga, lambid iga eraldi, mis seal on. Ja see on väga selgelt kuulda sealt raevukalt Mariste paisu ja selle koha me otsime, kas täitsa alguses või, või pärast neid uudisteoste ette kandmata, mängib vahis olnud kindlasti see on midagi nihukest, erilist pöördumist on soolotšello kaudu. Noh, ta oli ikka Hellega tihane Ütles, et olid väga väga lähedased inimesed, väga lähedased inimesed ja võib-olla isegi üks lähedasemaid, ütles, Kontsert toimub pühapäeval kell 16 Tallinna toomkirikus ja klassikaraadio teeb sellest otse üle kanda. Viiendast kuni seitsmenda oktoobrini toimub Tartus Vanemuise kontserdimajas kolmas rahvusvaheline džässifestival Rainbow Jazz. Festivali raames toimub noorte džässmuusikute konkurss ning palju huvitavaid kontserte. Džässifestivali Rainbow Chazz peaprodutsent on Merle Kollom. Alustame siis, viiendal oktoobril, mis ka sedakorda noorte päralt, nimelt toimub siis Rainbow Jazzi noortekonkurss sellel ajal, kui žürii teeb oma otsuseid, siis publikule esineb Ewert Sundja koormat, sest bändiga selle päeva üks pärl lisaks noorte esinemisele on kindlasti ka see noortekonkurss lõpeb nii, et žüriiliikmed koos laureaatideks esitavad ka paar lugu žürii liikmeteks Olav Ehala, Tiit Paulus, Lembit Saarsalu, Mare Väljataga, aga ka soome džässmuusikanurgakivi Heiki sarmatu. Lisaks konkursile on Rainbow jazzi festivali raames hulga kontserte, kes on peaesineja, sel korral. Ma hakkan otsast peale, kuuendast oktoobrist nimelt on siis esinemas viis ansamblit ühel õhtul, kõigepealt ma tutvustaksin Venemaalt Moskvast pärit vokaalansamblit nimega Bella ekspress, tegemist on siis segaansambliga, kus on kolm naishäält kolm meest häält ja tänu sellisele kooslusele on siis nende kõlaga märgatavalt leebem ja pehmem. Nemad on hetkel Venemaal väga tuntud ja tegemas ka oma tähelendu roopas, nende kohta öeldakse, et nad on vokaalmuusika, uus maailm. Lisaks džässmuusikale esitavad nad vene muusika köökluseid, aga ka näiteks Mozarti kee mull sümfooniat, klassikatöötlused, nii et igati põnev ansambel, külakosti on ka Saksamaalt ansambel eesti keeles nimega džässromansid on siis juhtfiguuriks vibrofoni virtuoos, Volker Fling, esitata siis muusikat ja see kava on pühendatud siis Lionel Hamiltonile. Jällegi on külakosti ka Leedumaalt väga paslik muusik Jevgenia vedetskas toob oma teise juunior bigbändi. Kui möödunud aastal esines vanemaste, siis sedakorda tulevad noored, kes on seal 10 12 aastat vanad ja ka see noor kollektiiv on üliprofessionaalne. Päeval võib kuulda veel ka Eesti kahte kollektiivi, üks neist oleks siis Neeme Kunderi juhendamisel. Kontserdipäeva viimaseks esinejaks on siis ansambel kaks pluss kaks võrdub viis, seal on juhtfiguuriks Tiit Paulus koos oma õpilastega. Nemad esitavad džässi töötluseid ja ütlevad, et saarlastele omase huumoriga Festival Rein tajutšes lõpeb seitsmendal Tartu kontserdil tõepoolest seitsmendad oktoobril kui alguses juttu, kes on peaesineja ja sedakorda on meil väga suur Rõõm et neil esineb džässpianistide esiritta kuuluv Monty Alexander koos oma trioga. Mees on ise sündinud Jamaical, aga 60.-te alguses kolis Ameerikasse, nii et teda võib pidada siiski Ameerika muusikuks, aga tänu Jamaika juurtel on tema muusika palju rikkalikum. Ta kasutab küllalt palju rege rütme ja võiks öelda, et ta on selline Oskarbiitersoni jälgedes kõndiv pianist. Seekord saab külalisesinejaid kuulda, aga mitte ainult Tartus. Festivali esinejad lähevad ka üle Eesti esinema. Peaesineja tavaliselt tuleb ikkagi väga kaugelt temaga koos ja tuleb ka väga nõutud bassimängija sans akuur Ameerikast, samuti teeb kaasa Hollandi esilöökpillimängija frits Landes Bergem. Kui inimesed juba nii kaugelt tulevad, siis me oleme alati nad saatnud ka teistesse linnadesse, eelkõige Tallinnas ja Monty Aleksandri kontsert Tallinnas toimub siis üheksandal oktoobril Estonia kontserdisaalis Pärnu kontserdimajas, 11. oktoobril saab kuulata Leera geener bändi, kes on meil ka varem esinenud ja publiku tõeliselt keema pannud. Koostis Volker festindi ja Lembit Saarsalu kvartetiga ja sama kontsert toimub jõhvi kontserdimajas 12. oktoobril ja väiksemaid Tartul toimub veel mujal Eestis. See üritus on selle jaoks, et ülikoolilinna natukene elavdada džässmuusika abil ja oma publik on meil juba välja kujunenud. Aitäh Merle Kollom. Järgmisel nädalal, viiendast seitsmenda oktoobrini toimub Tartus Vanemuise kontserdimajas kolmas rahvusvaheline džässifestival Reindochess. Helgaja. Lõppev nädal tõi kaasa ka ühe kurva uudise. Esmaspäeval, 26. septembril lahkus meie seast folklorist Ain Sarv, kes jääb meie mälestustesse tulihingelise rahvakultuuri eestvõitlejana. Ainsana päev oli õppejõud Viljandi kultuuriakadeemias ja kuulus seto kongressi vanematekogusse. Ta korraldas mitmeid folklooriüritusi ja toimetas saateid Eesti raadios. Ain Sarv saadetakse viimsele teele täna kell 12 Obinitsa kirikust. Kas juhuslikult, aga just sellele nädalavahetusele ja rahvusvahelisele muusikapäevale on plaanitud suursündmus kogu Ameerika ooperielus. John Adamsi uue ooperi Doctor Atomic maailma esiettekanne San Francisco ooperis täna ja veel üheksa etendust, kuni 22. oktoobrini juhatab õhtuid siin Essotada, sest peadirigent 92.-st aastast Donald rannik less. Lavastuse on teinud Adamsi kauaaegne partner, kuulus Spider, sellers peaosalisi Oppenheimer, eid laulavad, Kanada pärit on siis eraldi Philly ja ameerika metso kristiine Chepson. See on lugu aatomipommiisast doktor Robert Oppenheimer-ist. Ja muidugi pole pärisaamisest San Francisco le väike ooperis peadirektori Pamela Rosenbergi roll. Kolmetunnise tüki teksti autor on põhilised Peters sellers, kellele see on juba viies Adamsi lavalugu teha. Seni viimane oli muusikal ja selle eelJõuluoratoorium El Ninjo, mis oma oma sünnitegi päris Atlee teatrisse aastal 2000. Tegelikult sai muusikaavalikkuse ooperist juba üsna hea ettekujutuse San Franciscos lavastaja Peters sellersi korraldatud workshop il aasta tagasi oktoobris 2004 mis teatril veel repertuaaris hooaja algusest siiani Rossini tallannal siiris ja Endel iroode Linda Doctor Atomic järel tulemas spellini Norma ja John Adamsi tänasest suur uudisest. Adamsonile kodune San Francisco pakub muusikamaailmale kindlasti taas uues sõna- ja Adams selles selle, selle omaselt suurel teemal. Jääme põnevusega ootele. Lisaksin, et Adamsi ooper Nixon Hiinas tuli taas lavale Amsterdamis briti lavaline esiettekanne sündisega ooperis, klinkhoffery surm just tänavusel Edinburgh festivali. Siia kõrvale meenutaksin veel kahe päris sündi nimekatelt autoritelt tippdirigent Lorin maas esik ooperit 1984, George Orwelli aineil ning Anss Karl Gruberi oma pealkirjaga härra põhjatuul esilavastuses helilooja dirigeerimisel Süürichis. Teatraalsuse hõnguga uudisteos kõlab esmakordselt tuleval laupäeval ka Taani piiriäärses Helsingborgis. See on muusikaline muinasjutt seakarjus Hans Christian Anderseni juubeliaastaks, tema muinasjutt tai neile passile, sopranile, lugejale, koorile ja sümfooniaorkestrile. Ja selle muusika autoriks on Sven Teeenniilsentaanist ning teose tellijaks omapärane Taani kirjastus, ühendus sümfoonilised muinasjutud. Helsingborgi sümfooniaorkestri oli üleeile aga kuulus solist Mozarti 23. klaverikontserdiga Grigori Sokolov, kes Rootsis ja Soomes sagedane külaline. Eile oli Taavi toss trahhis sünniaastapäev, mida märkis ka veebiajakiri nuusikendvischen leili. Samast loeme iiri maineka ekspordi ooperifestivali juhi Jerome šanssi ootamatust surmast 45 aastasena. Et nooruke hiina pianist, 23 aastane Tšufang Huan võitis tänavuse kliiv landi konkurssi Ühendriikides, mis annab talle soolokontserdi New Yorgi Alice Tully hoolis firmanagsuse plaadi ning edasise kaheaastase lepingu. Saanud veel samas Cashotteni. Beethoveni eripreemiad oli tema esimese preemia suurus on 50000 dollarit. Teine ja kolmas preemia vene pianistidele Sergei Kuznetsov ja Stanislav ristenko ja veel ka kolm paremat vaht Jordaania dirigentide konkusid hark kowis, arvution Arsumanian Armeeniast, Matteo palliaari Itaaliast ja Christopher Chen ühendriikidest ühendriikidesse tagasi. Täna on pidulik sündmus taas rahvusvahelise muusikapäevaga kokku tugev Toronto Eesti Majas. Galakontserdiga õnnistatakse sisse Eesti majja muretsetud uus Estonia kontsertklaver toodud Tallinnast ja avab selle kontserdi täna pianistina ja klaverivabrik kandina Indrek Laul, mängides seal listi legendi number kaks ning soppe Nonii Scertz number kaks. Samas astub üles teisigi muusikuid, näiteks eesti pianist Armas Maiste. 20. septembril ilmus aga Indrek laulu uus heliplaat sarjast Mayfloweri tülist millel meie helirežissööri maid omaadiku poolt salvestatud listi haamer vaata vene diktsioon ja kaks legendi. Plaatide väljaandjaks on USA firma konsonantvööks. Bukleti tekstide autor on norra päritolu firma omanik Ronald stuur. Ta ise, kes tunneb tänuväärset huvi kõigi eesti asjade vastu. Indrek Lauluplaan, Tian Ameerikas müüdud aga juba 55000. Indrek Laulu kui ta kodukooli New Yorgi Julian skooli esile tõstetud kasvandiku juures hetkeks veel Tšuljardi juubeliürituse Dustele. Praegu on suure publiku Juljardi tantsuosakonna balletirühm nagu ka draamaosakond, aga kohe tulemast Zuliardookest kontsert kaarnegi hoolis, kus tähelepanu väärset kõlamas tellimusteos Eino Juhani rauda vääralt tähendab. Trilosi esiettekannet juhatab kooli vilistlane tennist rassel Davis. Neeme Järvi debüütkontserdid New Yorgi külje all New Jersey sümfooniaorkestri muusikadirektorina toimusid neljapäeval ja eile. Viimane kordus tuleb homme. Haydni sümfoonia number 94 tsensansi teine klaverikontserdi, solistiks väga nimekas Mark Andrejev, hammelin ja Rahmaninovi sümfoonilised tantsud. See on ajalehtedest staarl. Esiäär peab avakontserti suursündmuseks, tsiteerides mitmel puhul peadirigent Hennoste. Orkestri tulevikule vaadates saame teada, et võrreldes haagi resident Di orkestri 100 liikmega. Riiklikul finantseerimisel on orkestri 70 liiget rahastamine puhtal kujul eraalgatuslik. Nii et orkester tegutseb 36 nädalat aastas ja siitsamast loenet Järvi debüütkontsertidel haagi orkestriga viibisid kohal Hollandi parlament, valitsuse liikmed, jaga kuninganna Tris juba järve järgmises kavas New Jerseys, siis on kavas ka Eduard Tubin. Temas viit eesti tantsuviisidest. Tahan esile tuua, et muusikamaailmas on väga harvad seigad, kus tuntud dirigent teeb kõrvuti nädalat debüütkontserdid oma kahe uue orkestri peadirigendina. Nagu nüüd sündis Neeme järvil septembri kahel viimasel nädalal ja taas paar sõna ameeriklaste vanimast heliloojast LJ kaaterist. Tänasest alates. Ter kui festivali helilooja esiplaanil Strasbury festivalil muusikat Prantsusmaalt. Aga veel üllatavam, et Ameerikast tulevad maailma esiettekandele ka maestro kaks uut teost. Ikka arvukate tellimuste sarjast. Kuuendal oktoobril saundings Chicago sümfooniaorkestrile Dahliel parem pandi juhatusel ja samal päeval kolm illussiooni orkestrile bostoni sümfooniaorkestri esiettekandes peadirigent Jens Liiwaini käe all. Mis pärast kolmi õhtut bostonis viiakse ka New Yorgi kaarnegi hooli. Lõpetaksin tänavaga taas Beethoveni festivalil Bonnis. Just täna paneb Beethoveni sonaate mänginud kolmele pianistina kõlama võimsa järel mängu pianist Alfred Brendel. Beethoven, Halles kavas Beethoveni kõrval ka Mozart, Suumann, Schubert. Homme aga festivali lõpuõhtu, Baieri raadio orkester Ingo mets Mahleri vaatamas. Eleven krim. Beethoveni viienda klaverikontserdiga Karl Amadeus Hartmanni kaheksas sümfoonia tema sajandat sünniaastapäeva puhul. Helgaja. Selline oli heliga ja esimesel oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval saate panid kokku operaator Helle Paas ja toimetaja Maria Mölder. Ilusat päeva. Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis tiimis abi vanaemal teile sobival ajal.