Tere, head klassikaraadio kuulajad. Eetris on esimese aprilli heligaja saade. Millised on tänased teemad? Klassikaraadio tähistab täna üheteistkümnendat sünnipäeva. Samas on huvitav programm ning kodulehel pakume Mozarti muusikat, kommenteerib peatoimetaja Tiia Teder. Kuidas leida ja osta uusi heliplaate. See on pikem teema, mis läbib tänast ning veel kahte järgnevat heligaja saadet. Ülevaate Eesti CD-plaadituru hetkeseisust, kuulata intervjuusid, laseringi direktari hiie nurmega ja lase rini klassikaosakonna juhataja Ene Mihkelsooga. Omapoolse kommentaari annab džässmuusika CD-plaatide vahendaja Hanno kirikal. Täna teeb otsa lahti helitroop Kaubanduse aktsiaseltsi juhatuse esimees Paul Laas. Ja edasi kontserdielu juurde. Nädalavahetusel toimub Viljandis Vabariiklik kammerkooride festival. Korraldaja Katrin puuriga vestles Kersti Inno. Teisel aprillil toimub kontsert sarjast klassika koos klassiga. Endale tuleb Pärdi ja Bachi looming, kuulete Kersti Inno intervjuud Eri Klasiga. Neljandal aprillil esitavad Voogias musikaalest ja Fainfiv Tantsuteater Estonia kontserdisaalis koraatsi Obeki madigalikum töödia. Dirigent Risto Joosti, küsitles Marius Peterson. Järgmisel nädalal, kuuendast 11. aprillini kutsub Eesti klavessiinisõprade tsunft kõiki algavatele klavessiinipäevadele. Korraldaja Imbi Tarumiga vestles Tiina kuningas. Kuuendast kaheksanda aprillini toimuvad rahvusmeeskoorikontserdid kavaga Käbin Briersi loomingust. Kersti hinna küsitles dirigent Kaspars Putintsid. Veel kuulete Märt-Matis Lille muljeid Udo kasemetsa autoriõhtult 24. märtsil Krahli teatris. Eesti kontserdil on kavas ehitada paidesse kasiino kontserdimajad, kommenteerib Eesti kontserdi turundusjuht Vello Rand ja saate lõpuks Priit Kuuse muusikauudiseid välismaailmast. Heligaja toimetab täna Karin kopra kena kuulamist. Vikerraadio sünnipäev, klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Meil on varuks kuulajatele, eks kingitus. Palju õnne kõigile klassikaraadio sünnipäevaks, keda see puudutab, kes sellele kaasa elavad ja kes seda raadiojaama teevad? Meil on täna kinkida teile meie programm, meie laupäevane tore kava ja eriti sünni päevaline on selles programmis meie sünnipäeva suur soovikontsert, mis algab kell üks pärast uudiseid ja kus ootavad teie soove meie toimetaja Mirje Mändla ja temaga koos eks kõige armastatum meie saatejuht Jaaniat Lepik. Nii et te võite helistada neile saate ajal ja saata sinna emaile neile või ka registreerida oma soove. Meie koduleheküljel on selline rubriik nagu soovi teos, kõik moodused on teretulnud, eks nad ise ütlevad, kuidas siis parem oleks talitada. Ja sünnipäeva puhul kindlasti võib ka tervitada. Täna on üldse selline naljakas päev, et ei pea olema nii väga tõsine, et kui on mõni nali varuks, siis täna on just selle naljakoht. Nii et kuulake soovikontserti ja võtke sellest osa. Aga kes tahab saada täpsemat kingitus, siis meie koduleheküljel on alates tänasest võimalik kuulata kõige populaarsemaid Mozarti teoseid. Selles rubriigis, mille nimi on kuula on väljas kuus väga populaarset palakest moodsaktilt. Ega need tegelikult võib-olla polegi mõeldud meie kõige lojaalsematele kuule nendele, kes iga päev kuulavad väga palju väga mitmesugust muusikat vaid võib-olla nende lastele, kellel oleks tarvis kuskilt alustada ja miks mitte tõmmata endale arvutisse mõni lugu, Mozartit, mõni kõige armastatum, viis, mis endale mobiiltelefonist juba helisenud on. Et vaadake, selle väljapanekuga saab seal tutvuda ja neid palakesi kuulata, neid esitavad eesti interpreedid seal meie, Mozart. Klassikaraadio on tegutsenud juba 11 aastat. Kuidas möödusse viimane tegutsemisaasta meie möödunud eluaasta? Ta oli hästi rahvusvaheline, meie rahvusvahelised projektid olid tohutu edukad võib-olla alustades meie sünnipäevaplaadist, mis siiamaani on poodides saada ja mida siiamaani ka paljud asutused on endale hankinud kingituseks välismaale viimiseks, sellepärast et selle plaadi peal on päris tore valik Eesti muusika kõige tähtsamaid esinejaid ja kõige armastatumaid heliloojaid. Aga möödunud aasta oli meil programmi poolest väga huvitavad juubelisarjad, meil olid, võib-olla mäletate siin kas või Arvo Pärdi sarja, mis oli alles sügisel ja mida paljud inimesed tõeliselt kuulasid ja selle vastu väga suurt huvi tundsid. Ja rahvusvahelistest üritustest oli veel, ma arvan, üks kõige suurem kõrghetk, mida minu vestluspartner ka 200 elas, Karin kopra käis meie noorte interpreetide ka kahel rahvusvahelisel konkursil, kõigepealt siis Mihkel Polliga EPO konkursil New Talent kus esmakordselt eesti noor interpreet pääses finaali ja me saime kõik seda siin Eestis kuulata, kuidas ta seal võistles ja veel triumfeeriv on, kuulamiselamus oli see, kui meiega uurid, võistlesid EBU koorikonkursil Peebeeesseing, mida kutsutakse vahel ka jutumärkides kooride olümpiaks ja selle kontserdi otseülekanne oli eriline sündmus, sellepärast et meie koor võitis selle konkursi ja me saime kõigest osa nii-öelda reaalajas, nii et ma arvan, et eelmine aasta oli selles mõttes vahva. Ma vahepeal unustasin mainida veel Pärdi juubelifestivali kontserte, mis ka läksid nagu meilt, maailma, meie lähetusel, meie mikrofonide kaudu, meie töö kaudu jõudsid need kontserdid väga kaugele ja samuti meie euroraadio jõulukontsert, mis mulle isiklikult väga sügava mulje Lätis. Ja see ongi see ime, mida raadio saab teha, et ta toob meile kätte need sündmused, mis toimuvad nii kaugel, kuhu me mitte kunagi ei saa. Ja isegi kui me kuule seda samas situatsioonis nagu see inimene, kes on seal saalis, kes on pühendunud ja keskendunud, ei liiguta ennast. Me ikkagi oleme maailmas samal ajal, kui seal toimub midagi. Me saame olla Metropolitan operas. Me saame olla Berliini filharmoonias ja me saame olla Estonia kontserdisaalis kuhu ka ise alati minna. Väga tahaksime aidata teil olla maailmas mitmel pool seal, kus toimub midagi väga väärtuslik. Et meil oli tore rahvusvaheline aasta, meil oli ka väga tore kohalik aasta. Aitäh Tiia Teder ja aitäh kõigile kuulajatele. Tänu teile, meie olemegi. Circa ja me räägime CD-plaatide ostmise võimalusest, aktsiaselts helitroop Kaubanduse nõukogu esimehega, Paul laasiga. Kas teie tegutsete põhiliselt internetis? Ja kuigi meie ettevõte on juba tänaseks üle 10 aasta olnud muusikatoodete turule algselt ikkagi jaekaubanduses omadus Tartu linnas kolm poodi siis viimasel viiel aastal me oleme spetsialiseerunud ikkagi ainult internetimüügile. Nii et teil on siis oma kodulehekülg www punkt helitroop. Täpselt iga inimene, kes tahab siis midagi muretseda omale, läheb sellele kodulehele ja kuidas see süsteem seal on? Seal on nii, et kõigepealt kindlasti tasub rahulikult vaadata ja tutvuda. Tavaliselt inimesed jagunevad kahte selles osas, ühed, kellel on kindel soov, mida nad tulevad otsima. Nemad saaksid kasutada koheselt sellist otsingumootorit kas siis artisti või toote järgi. Seal on veel tegelikult teisigi võimalusi. Kas näiteks ka plaadi väljaandja järgi ütleme laadi firma akt näiteks, mida tema viimasel ajal on välja andnud, kas ostja saab ka selle järgi otsida? Ma selles kahtlen, sest täna on plaadi väljaandjaid väga ja väga palju maailmas. Kuna me oleme spetsialiseerunud muusikatoodete müügile, siis on meil ka väga lai valik, üritame seinast seina müüa. Ja nüüd kui neid eraldi väikeseid tootjaid, mida on juba Eestiski meil mitte vähe tegelikult neid oleks praktiliselt võimatu kataloogi seerida sellisel kujul, et me saaksime küll, aga ma usun, et inimesele ikkagi tarbijale on oluline eelkõige loode ja vast selle järgi läheb ta otsima. Nüüd jätkates seda eelnevat mõttekäiku, need inimesed, kes tulevad näiteks meie saidile lihtsalt uudistama meil on seal palju huvitavat näha, täna näiteks müüme meie Eestis, julgen väita pretsedendid tuult soodsate hindadega, meil on seal päris mitu kampaaniat sellist üleval. Et põhimõtteliselt saab siis otsida plaate, kas artisti aga ka näiteks, kas klassikaplaate saab otsida helilooja nime järgi? Peaks saama ja tegelikult on niimoodi, et meil on praegult programmeerimisfirmas on uus niinimetatud saidi feisse lift ja kõik nende lahenduste värskendamine käsil. Ja uues versioonis tuleb tunduvalt palju rohkem võimalusi ja loogilisi lahendusi kui seni ja samuti on igasuguseid pisivigu seal maandatud tulevad uued väljad, uued lahendused praegult. Ma vaatan, et meie otsingumootoris on toodud välja artist, tiitel, lugu artist ja Pealkiri artiste, lugu sellised variandid, mida saab siis sinna otsingumootorisse sisendada. Põhimõtteliselt kui lüüa sinna Mozart sisse, siis ei tulegi hetkel vasteid. Aga vaatame, tuleb küll. Kuhu te selle lõite sele moodsatis ei olevate artisti kohta? Lõin küll etteartist ja siis hakkas kohe järjest tulema, kui teil on arvuti ees, siis võite vaadata Sonata inteek ka viis, seitse, kuus, siis on. Kas ta näitab ka arvu, et palju vasteid tuli moodsakile? Võin teile praegu lugeda üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus aine, Klaine nahk, muusik 51. üleval on 60 tavalist CD plaati, suurema osa neist on universaali soni Peeemmgee välja antud. Need on nüüd siis need tootjad ehk siis, et tublid maailmafirmad, siis on tootja veel klassikseeri. See, ma arvan, mingi saksa selline väiksem asi EMI on ka välja andma siis siia ma ei no näed, ja lõpus on neid igasuguseid hübriidtooteid, siin tiividiisid on veel kolm erinevat sorti. RHS on mingi 10 umbes. Nii et ei saa öelda, et teil Mozarti muusika puudustele Kas sa kindlasti loetletud numbrid räägivad enda eest, et see on see, mis meil on täna lehel üleval kui on olemas klient, keda huvitab mingi spetsiifilisem asi ma ei julge väita, et meil on 100 protsenti kõik asjad üleval, seda ei saa. Veel olla aga väga spetsiifiliste asja, ütleme kui kellelgi oleks vaja osta näiteks sansansi, orelisümfooniat, mida ta on kusagil kuulnud ja meeldima hakanud. Kuidas tal kõige lihtsam näiteks oleks leida? Artisti järge kirjutasime Mozart, kes ei ole küll artist, on helilooja, eks ole, ja tulid Mozarti albumid. Kui inimene oskab õigekirjas korrektselt selle nimekirja panna, siis on tal kohe näha, kas, kas see on meil siin või ei ole. Ja juhul, kui nüüd ei ole, kas siis on ka see võimalus, et ta kas kirjutab teile 100 viimaili või helistab, et tellitasele Kindlasti ma usun, et loomulikult on kõige lihtsam suhelda emaili teen, kuna meil ongi selline ettevõte, mis on spetsialiseerunud, kuid on meil ka kontaktides kindlasti olemas, telefoninumber, millel inimesed saavad pöörduda, usun lahkesti neile vastatakse. Kui palju üldse teil on praegu CD plaate ühikuid kokku, mida te müüte? Hetkel oleme võimelised pakkuma vähemalt miljon ühikut erinevat kaupa ja see ongi kõige suurem erinevus tavalisest jaepoest, kuhu inimene sisse astub, näeb ta seal peamiselt mainstream'i toodangut suurusjärgus kaks kuni võib-olla kolm-neli-viis 1000 ühikut. Kas nagu saab ka protsentuaalselt jagada, et muusikavaldkondade žanrite järgi, et palju sealt miljonist on popmuusikat palju, näiteks džässi, palju maailmamuusikat ehk rahvamuusikat ja palju klassikat? Kui me ennast võrdleme mõne teise, tõenäoliselt ka Eesti tarbijale tuntud maailmakuulsa saidiga või nimega, siis ma usun, meie suurim erinevus on selles, et et meie üritame omalt poolt anda maksimumi ka eestitoodangust kõige muu osas katsume olla vähemalt sama tublid ja küll need protsendid on enam-vähem samad ka, kui me räägime klassikalisest muusikast, siis on selge, et, et, et klassikalisel muusikal on oma koht maailmamuusikas. Ma ei tahaks spekuleerida, võib-olla on üks kümnendik klassikalist muusikat järjest juurdegi toodetakse ju rohkem ikkagi seda popi ja kerget, millel on ka müüginäitajad tunduvalt suuremad. Kas te võite öelda, et teie vahendate Eesti muusikat ka maailma? Ja seda me saame täna öelda suurima heameelega, Eesti klassikalist muusikat tuntakse maailmas ja oleme meie saanud, et klientidele mitmel pool maailmas, kaasa arvatud Jaapanis, Ameerika Ühendriikides, panna pakid teele, mis sisaldavad Pärdi, Erkki-Sven Tüüri ka Tubina loomingut. Et ma usun, et meie väikese sellise interneti poena võime olla ainult indikaatoriks siin, et küsimus on võib-olla natukene laiem tulevikus. Küsimus on ka, võib öelda eesti muusikaekspordis. Kas te oskate praegu öelda, et millised on olnud viimase aja suuremad müügiartiklid üldse midagi rohkem ostetud? Hea küsimus, Eesti-siseselt on need kliendid meie siis müügikeskkonnas täpselt samad nagu igal pool mujal need, mis on Eesti edetabelite lood, neid ostetakse ka meilt rohkem. Loomulikult hetkel on välisarstid, sest moes metallikuna, selle Metallica kontserdit on kõvasti reklaamitud. Ega te ei oska välja tuua klassikaplaadi, mida viimasel ajal kõige rohkem on ostetud. Vaat seda ma kahjuks ei oska öelda, et ei pääse praegu statistikale ligi. Te mainisite, et teil on suhteliselt odavad hinnad võrreldes jaemüügiga poodides. Palju on postikulu. Postikulul on kaks põhilist varianti. Esiteks inimene tellida endale kauba kas koju või kontorisse. Seal on võimalik määrata erinev kellaaeg päevas ja see maksab 33 krooni. Nüüd, kui inimene endale lähi- postkontorisse tellib kauba, siis see läheb maksma 19 krooni. Aga plaadi eest tasumine käib krediitkaardiga. Täpselt nii kaardiga makstes inimene teebki oma otsuse, kas ta tahab postkontorisse või soovib kaupa koju või tööle ja maksab ühtlasi ka selle eest. Loomulikult ei ole siinkohal vahet, mitu ühikut kostad lõppkokkuvõttes mitu plaati ja üks transpordi hind tuleb soodsam. Selge aitäh, Paul Laas, helitroobi kaubanduse nõukogu esimees, CD plaadituruülevaate esimeses helilõigus saime teada, et netilehel VVV punkt helitrooee on plaadivalik päris suur. Väikese arvutuse tulemusena võin öelda, et hetkel on seal üleval 4065 klassikaplaati 8100 rokk-popplaadi kõrval. Lisaks näiteks üle 1000 nimetust filmimuusikast 75 lastemuusika plaat D ja 1500 džässiplaadiringis. Klassikavaldkonnas on esindatud nii suur valik mainstream toodangut. Näiteks erinevad artistid Vanessa Mae või Richard Clydermann. Kuid Nendele lisaks võib leida väga palju suurepäraseid esitusi. Näiteks plotter, Anderseczki, Mozarti, klaverikontsertide tõlgendused, Berdid, Ruba tuur, Angela Giorgio Roberto alaniaga ja palju muud. Osade klassikaplaatide puhul märkasin, et esitajad pole mingil põhjusel välja toodud nii et arenguruumi helitroobil veel on. Järgmises heliga saates räägime Eesti suurimast CD-plaatide jaemüügiga tegelevast firmast lasering. Oma tegevust tutvustavad direktor Hiie Nurme ja klassikaosakonna juhataja Ene Mihkelson. Eesti kammerkoorid kogunevad sel nädalavahetusel Viljandisse üheksandale Vabariiklikule kammerkooride festivalile. Kammerkooride liidu juhatuse liige Katrin puur mida kaks festivalipäeva endas sisaldavad festival sisaldab endas kõigepealt konkursi, mis on kahtlemata kooride jaoks kõige tähtsam. Aga lisaks pikale konkursipäevale Viljandi Paalalinna gümnaasiumis toimuvad esimesel aprillil Viljandis ka festivali kontserdid, kus needsamad konkureerivad koorid saadavamas õhkkonnas esineda Viljandi linnarahvale. Seekordne festival on pühendatud selleaastastele heliloojatele juublilaridele. Nende hulka kuuluvad Karro, Lembit Veevo, Anti Marguste ja Arvo Ratassepp. Osaleb 19 kuuria ansamblit üle Eesti. Kategooriad on kokku viis kolm kategooriat. Kammerkooridele üks kategooria koolikooridele ja ükskabele ansamblitele. Žürii on meil rahvusvaheline ja žürii tööd juhib Läti segakooriball siis ja ka Läti Muusikaakadeemia iga koori peadirigent instriterovskis lisaksin saga Kuuno areng Vaike Uibopuu vokalistidest Allan Vurma ja helilooja test, Tõnis Kaufmann ja konkurss on linnarahvale avatud ja konkurss toimub ka kahel päeval. Esimesel päeval toimub esimene voor ehk eelvoor ja teisel päeval antakse välja Grand Prix. Viljandisse on tulnud juurde põnevaid kontserdipaiku. Kui mitut kontserdipaikade kasutate kooride esinemiseks? Me otsustasime Te väga laialikoore suunata. Ta ja keskendume kahele kontserdipaigale. Viljandi Jaani kirik ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia must saal. Mõlemas toimuvad kontserdid kell neli ja kell kuus, esimesel aprillil. Eliigaja sarja klassika koos Klasiga selle hooaja kontsertid algasid tegelikult juba läinud laupäev Mozarti Šostakovitši kavaga. Nüüd pühapäeval, teisel aprillil on aga teine kontsert Bachi ja Pärdi muusikast. Dirigent Eri Klas. Eelmistel hooaegadel olete te keskendunud ühele heliloojale, kas nüüd on soov neid kontserte veelgi põnevamaks ja mitmekesisemaks muuta? Kahe helilooja kaudu? No kui eelmine kontsert oli tõesti mõeldud selleks, et kahe sel aastal juubilari teostega ehtida, seda sarja siis ainult nendest kontsertidest, mis olid möödunud nädalal. Me tegime ju tegelikult kaks televisioonisaadet ehk suur tänu publikule, ta sai sellest aru, et oli kaks vähem pikemat kontserti. Kord on aga jah, mõte, et eelmise aasta juubelil Pärt oleks kõrvuti suur helluja pahiga on Pärt kahes teoses nagu vihjanud või kasutanud suurt eeskuju ja lõiminud Bachi teemasid oma loomingusse sisse. See on kunagine üks alguses teoseid Berdinud kontrastsest muusikast kollaaž teemal PA CH, kus ta vastandab nii-öelda Bachi kauni meloodia ja klastel tehnikas, vastutab selle nüansside ja kõlajõu ja tõepoolest hoopis oma muusikaga sinna vastu. Seal on ka nii-öelda pea see teema läbi viidud ja viimases ühendanud. Väikene fuuga käib läbi, mis vihjab ka sellele, et tegelikult Pärt tol ajal oli väga haaratud kapulfoonilisest muusikast, noh, sellele vihjab ka tema esimene sümfoonia, mis on polümfooniline. Ja seetõttu mõtlesin, et ei hakka niisugune kavalaks huvitav, sellest saaks ka tegelikult ka kaks televisioonisaadet, kus oleks Pärt kõrvuti Bachiga. Teiseks mõtteks oli siin nagu varasematel kastel ja saadetes, sest tegelikult lõppresultaat on mitte ainult see publik, kes istub Mustpeade maja saalis vaid lai televisiooni audience. Sest kogu see saatesari on juba oma seitsmeteistkümnendas saates ja kindlasti suvel, kui on aega, siis vaadake seda saadet siis uuesti. Aga tere tulemast ka muidugi sinna kontserdile. Põhiesineja on Tallinna Kammerorkester Eri Klasi juhatusel, kuid eriklassitaotlus on, on ta selles sarjas esinemisvõimalust meie noortele interprojektidele ja ka siin on kaastegev terve hulk soliste. Pahhikon taadis Kädi plaas, Jüri Leiten, Reinud Tepp, Brandenburgi kontserdis number neli, Harry Traksmann, Liis lulla ja Neeme Bunder. Orkestri süüdis number kaks Oksana sinkova ning Arvo Pärdi kollaasis teemale peatseehaa Aleksander Hänni käinen ja Reinud Tepp Kontsert klassika koos Klasiga algab Tallinna Mustpeade majas homme kell neli klassikaraadio salvestab kontserdi ja annab hiljem eetrisse. Neljandal aprillil käesolevas sel aastal kell seitse Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimuva raatse VEKi Madrigari komöödialampi Barnassomisse kirjutatud aastal 1584. Mis see on? See on selline väga ehe lugu elust ja ma arvan, et täiesti liialdamata, et räägitakse Modrigali komöödias, siis inimesed ütlevad seal midagi koomilist ja, aga elu tegelikult ongi väga koomiline, lihtsalt Me dramaatilised poosid elus kipub domineerima. Seetõttu inimesed naeravad, võib-olla vähem, aga tegelikult kui inimesed mõtleksid ka nendega raskete hetkede üle nagu Heidi helgemalt, siis kindlasti naeraksid nii enda kui ka teiste üle võib-olla rohkem ja see tuleks tervisele kindlasti kasuks. Ja seesama lugu NASA ongi nii-öelda ette valmistamas tollel ajal ooperis žanrit. Antud juhul siis koomiline versioon sellest, kus tegevus toimub Itaalias, toimub erinevate karakterite vahel tegemist antakse edasi erinevates itaalia keele dialektides, seal on peategelased näiteks fantaloone, eks ole, selline vanur jah, kellel on väga suured seksuaalsed huvid ja, ja ta on veidikene ei suuda väga objektiivselt mõelda siis neil kõigil loomulikult on teenrid, eks ole, kes küll püüavad tõest viilida ja veidikene sellised lihtsameelsed ja tihtipeale räägivad veidikene teist keelt kui nende isandad ja saavad teistmoodi asjadest aru, nii et seal on juba, eks ole, selline huvitav konflikt siis loomulikult on igas komöödias või igasse koos armastajapaarid antud juhul Lutšioja, Isabella, kes siis räägivad sellist oskama ana väga rafineeritud dialekti, mida meie võistleme nii-öelda itaalia keele all, eks ole, ja siis loomulikult seal Poloni aktsendiga üks, üks doktoria Hispaania kapten, kellel kõigil on oma veider taust ja veidikene kogutavad ja räägivad aktsendiga, nii et siin-seal on kõigil on oma oma karakter ja seetõttu on selles komöödias on väga huvitav see, et tegelased selgesti eristatavad. Ta on jah, nagu selline võrdlemisi just selline üleminek comedian kätest, ooperis, seksuaalsest komeetodellartes, need tegelased ja kõik olid olemas, dialektid olid kõik olemas ja samal ajal kui ka ma ei tea, teie arvates oli ikkagi väidetavalt vist lavale mineku eel oli tegelasel lihtsalt silme ees, mida ta seal stseenis peab tegema, mis tal juhtub siis tegelikult meil juba olemas, noodid on olemas, sõnad, eks ole, ja päris ooper ta nagu ka veel ei ole, sest ütleme, see süžee kõigi oma sellise viguri juures Viljandi juures on ikka võrdlemisi lihtsakoeline väga lihtsakoeline ja mingid tohutud intriigi siin ei ole, nii et see on ikkagi selline nii-öelda lillelapse lugu ja kõik need stseenid, ka need ei ole nüüd otseselt kõik omavahel seotud, need jaguneb kolmeks vaatuseks, mis on niimoodi, moodustavad omavahel suuremas osas tervikuga. Kõik nii-öelda terviku mõttes ikkagi lõpeb hästi ja nagu, nagu igal pool sellistes lugudes tulevad pulmad ja nii edasi vitsa mõne sõna öeldakse selle ettekande kohta, et siin on esinemas ka veel tantsuteater Fine Five ja siis ka näitlejaid, et hoog laulab ise just maha selle, et ärge te silmadele suurt midagi oodake, vaid pigem kõrvadele ka see siin nüüd ettekandes on siis oodata ka silmadele just et siin on väga mitu põhjust, seepärast et ütleme, meie omas kontekstis kindlasti ei taju, seda ei ole kursis. Comedian teil Artega keskmine Eesti inimene, eks ole, ja kuna me ei ole ka itaallased, siis meil on sellest keelest raske aru saada. Ja seetõttu me oleme püüdnud inspireerituna paljudest ettekannetest ka nüüd me teeme oma versiooni sellest, et seda on esitatud küll näitlejatega otsustasime kasutada sellist rohkem veel kunstilisemalt lähenemist tuua ka sinna tants juurde, mis siis on põimitud näitlejatööga. Ehk siis seal ikkagi tegevus toimub ja see ei ole lihtsalt visuaalne liikumine, vaid et lugu kõik sinna sisse pandud. Ja seda siis annab muusika näol edasi ansambel ja siis tantsuteater, kus siis kolm inimest kehastavad. Neid karaktereid läbisegi ja, ja selline tekib selline huvitav sümbioos ja mida siis kõike, nagu juhatab sisse näitleja, seda kõike saate näha siis neljandal aprillil käesoleval aastal kell seitse Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Alates järgmisest neljapäevast, kuuendast aprillist on võimalik kuulata tavapärasest rohkem klavessiinimuusikat, sest algavad viiendad rahvusvahelised klavessiinimuusikapäevad kunstiline juht Imbi Tarum. Klavessiinipäevad toimuvad iga kahe aasta järel, kes on selle ulatusliku klavessiini peokorraldajad ja milline on viiendate klavessiinipäevade kava. Garandame siis seda festivali juba mõnda aega Eesti klavessiinisõprade tsunftiiga ja neil on ka partnereid, mõned kontserdid. Me korraldame Eesti kontserdiga kahasse ja Tartu kontserdit stiilitas Artjomiga, Tartu kontserdibürooga. Ajame siis kõik need võimalused koos, kui, et need 17 kontserti, mis meil siis sellel festivalil on üle kogu Eesti, et need siis teoks saaksid. Kas see on esmakordselt nii, et kontserdid ei toimu mitte ainult Tallinnas, vaid ka mujal, ka eelmine festival oli meil natuke juba laiemalt aga mitte nii laialdaselt, kui see festival seekord Tallinnale. Lisaks on viis kontserti, nii et võib öelda, väike festival on kohe Tartus, siis Pärnus, Viljandis ja Türil, mille poolest viiendad klavessiinipäevad erilised on. Võib öelda, et me jätkame oma siiski sellist väljakujunenud liini, kus meil on põhiliselt soolomuusika, aga kõlab siiski ka samas ansambleid ja just nimelt kahe klavessiini ansambleid enamasti ja meil esinevad alatiga õpilased ja üliõpilased, see on üks meie omapära nii Tartus kui Tallinnas. Ning veel üks huvitav liin on, et meil on Eesti kaasaegne klavessiinimuusika kavas, sealhulgas pidi ettekanded, mis seal spetsiaalselt kirjutatud ka meie festivali jaoks. Ja seekord siis on Jürjendal kõrver ja Anti Marguste kirjutanud teoseid kassis soolo klassinile või ansamblile esinevad külalisesinejad USAst. Skipzembee peetakse üheks niisuguseks uueks täheks juba mõnda aega, et teda ei võrreldagi enam Järgmiste tähtedega, vaid ta on juba uus, väga väljapaistev klavessiini interpreet, kes on ka ansambli juht ja dirigent. Samasugune mitmekülgne muusik on Kalars, Ulrik Marten sentaanist. Nad mõlemad annavad meil siis soolokontserti ja Morten seal annab esmakordselt just soolokontserdi Eestis. Ta on siin olnud meil ansamblist tina ja dirigendina, viimati Euroopa noorte barokkorkestrisolisti ja dirigendina. Nemad on meie siis tähtesinejad selle kõrval esinevates Eesti klavessiini mängijad. Ene Nael, Kristiina Are Mariorissiga, Ireen Lill, ele sall, Reinud depilja, Imbi Tarum. Enne kui Java kontserdid Tallinnas ja Tartus aset leiavad toimub veel üks nagu eelkontsert neljandal aprillil ja see on Viljandi kultuurimajas ja seentame just kaasaegset muusikat ja tulevad ettekandele, kas siis nüüd uudisteosed tulevad need esiettekanded ja, ja mõned siis, mis juba varem loodud Kadrioru lossis neljapäeval, kuuendal aprillil kell kuus saab siis festival alguse, esinevad Imbi Tarum järeinud Tepp. Kava pealkiri on suurmeistrite valguses kõlab Mozarti ja Bachi muusika kahele klavessinile ja kumbki mängib ka sooloteose. Tartus on samuti avakontsert, neljapäeval, kuuendal aprillil Tartu linnamuuseumis küllap kava Väike-versai, kus ene nalja Kristiina Are esitavad Kuperani muusikat ja Tarmo Song loed Molyeri ja le fanteni ajastu tekstides. Kadrioru loss on selline tavapärane esinemiskoht, aga kontserte on ka mujal. Tallinnas on neid veel Niguliste kiriku Antoniuse kabelis, raekojas, teatri- ja muusikamuuseumis on meil siis just õpilaste kontserdid ka muusikaakadeemias üliõpilaste ja Sibeliuse Akadeemia üliõpilaste kontsert ning on ka KUMUs sealist on siis see kaasaja muusika kontsert, see toimub laupäeval, kaheksandal aprillil kell kolm, selle nimi on labor, seal on ka video ja fono ja ta on tõesti kaasaegne multimeediasündmus. Reedel, seitsmendal aprillil kell kuus on Niguliste kiriku Antoniuse kabelis kontsert, seal esineb siis Lars Ulrik Mortensentaanist. Tema kavas andis prooberger vekmann Buxte hude. Laupäeval, kaheksandal aprillil kell kolm on KUMU Kontsert kasemuusikaga ning kell kuus on raekojas kuninglik prantsuse barokk. Imbi Tarum ja Tõnu Jõesaar, vioola ta kambal esitavad Forcry Mare kuparaani Ramo Fly muusikat. Pühapäeval, üheksandal aprillil kell 12 teatri- ja muusikamuuseumis on vanalinna muusikakooli Georg Otsa muusikakooli ja muusikakeskkooli klavessiin õpilaste kontsert kell kolm teatri- ja muusikaakadeemias siis üliõpilaste ning ka Sibeliuse akadeemia üliõpilaste kontsert. Kell viis on Kadrioru lossis Skips MB külalissolisti kontsert. Seal kõlab saksa ja prantsuse muusika. Esmaspäeval, 10. aprillil kell kuus Kadrioru lossis kava Väike-versai esinevad Ene Nael Kristiinale ja teisipäeval, 11. aprillil kell kuus on siis lõppkontsert Kadrioru lossis, kus kõik Eesti klavessiinimängijad, kes siin festivalil osalenud, esinevad nii üksi kui koos. Mis te arvate, kas tuleb seekord põnev festival? Minu meelest on see väga põnev, siin on igasuguseid huvitavaid kavasid igale maitsele. Informatsiooni saab meie koduleheküljelt www. Punkt klavessiin punkt kull või festivalide leheküljelt ja pileteid saab kõikidest piletimaailma piletilevi eesti kontserdi müügipunktidest. Aitäh. Viiendate klavessiinipäevade kunstiline juht Imbi Tarum. Kevin priors Briti muusikas üks väljapaistvamaid isiksusi on eesti kontserdipublikule tuttav tema mõlemat läbimurdeteost tinginkov Tõdid, talunik ja Jesus blood never feld. Myyjet on menukalt esitanud nüüd ansambel. 2003. aastal oli Kevin Prayers nüüd festivali üks peakülalisi. Heliloojal oli toona Tallinnast põhjust edasi Riiga sõita sest tema autoriõhtu toimus ka lätlaste uue muusika festivalil Arena. Sealt saigi alguse Briti helilooja sõprus läti dirigendi Kaspars putentsiga. Nende koostööna saab Teoks Kevin Briersi autorikontsertmeeskoorimuusikast, kus tervelt kolm teost esiettekandel pühendusega Eesti rahvusmeeskoorile ja Kaspars Budnintsile. See on imeline muusika ja sobib hästi rammile ning näitab koori uut kvaliteeti, arvab puutnints. Eesti rahvusmeeskoori peadirigendina on tal soov näidata meie publikule rammi erinevaid palgeid eriilmeliste skavades. Kloorius Hill, Kevin Preiersi muusikaga on nende hulgas kindlasti üks põnevamaid. Kaspars puutnints ütleb, et Kevin pray arstil on väga erinevaid kontrastsed teoseid, meeskoorile selles kavas saab rääkida lausa kolmest erinevast žanrist. Kontserdi põhiteos on Kadmame reekviem, mis algselt pühendatud hiljard ansamblile RAMi esituses saab kuulata selle teose versiooni meeskoorile ja orelile. Orelil on Piret Aidule. Ülejäänud kava on capella teostest, neist teostest on Briersi stiilile kõige iseloomulikum glooria skill. Aastast 1988 Kaspars Putini sõnul väga kaunis muusika. Teine ulatuslikum hakkab bella teos on loodud spetsiaalselt meie rammile vaid mõne kuu eest. Silvia Kaledoonia, mis on Putini sõnul tüüpiline meeskoorilaul, ent loomulikult Bryardsele iseloomuliku harmooniaga. Kolmandat žanri esindab kavas 13. sajandi Itaalia muusikast laudadest inspireeritud looming. Laudasid on pra järsk kirjutanud erinevatele koos seisudele, sealhulgas soolohäältele Eesti rahvusmeeskoorile ja dirigent Kaspars puutnintsile on pühendatud kas laudad, mis kõlavad samuti kontserdil, esiettekandes kontserdit, kloorius, Hill, Kevin Prayersi loomingust. Eesti rahvusmeeskoori ja Kaspar puutnintsiga toimuvad neljapäeval, kuuendal aprillil. Estonia kontserdisaal valis reedel Põltsamaa kirikus ja laupäeval, kaheksandal aprillil Tartu Jaani kirikus. Klassikaraadio teeb ülekande Tallinna kontserdist. Meil on nüüd stuudios helilooja Märt-Matis Lill kes käis 24. märtsil Eesti muusika päevade raames toimunud Uudo Kasemetsa autoriõhtul. Selle õhtu kohta on olnud kuulda vastakaid arvamusi. Osad on öelnud, et, et sellist modernismi ei ole veel ennem Eestis kuuldud ja teised ütlevad, et jällegi Udo kasemetsseal polnud eesti heliloojatele midagi öelda. Mida arvad sina? No mina selle viimase arvamusega küll absoluutselt ei ühti minu arust nagu see oli viimane aeg. Et Udo kasemets sai nagu mingilgi määral väärilise vastuvõtt, on nüüd siin Eestis, et tegemist on ikka sellise kaliibri heliloojale ja sellistel radadel käinud heliloojaga, millele pole Eestis nagu midagi vastu panna selle modernismi koha pealt vaidleks vastu. Udo kasemets on täpselt modernismi vastand. Modernismi eesmärk on muusika saanud asjad väga täpselt väga keeruliselt seerida. Udo kasemets, pigem teda huvitab vabadus. Selles mõttes on hoopis midagi muud. Ja Kontsert ise, noh, see oli ikka väga muljetavaldav, võib-olla teise poole teos oli selline natuke problemaatiline, mulle tundub, et see oli rohkem selles kinni, et seal esitajaid ei olnud nagu saanud pihta sellele võtmele või kuidas peaks nagu lähtuma seda teost interpreteerides ja, ja see on kõik tänu sellele, et sellist muusikat Eestis eriti ei mängita, nüüd ansambel polükatja praktiliselt üldse mängida, siis ei olegi nagu sellest midagi oodata. Et süüdistasin heliloojat on küll täiesti vale ja täiesti võiks öelda ebaeetiline ja tegelikult see lihtsalt näitab meie muusikalid kultuurina täielikku, sellist küündimatust, arenematust kui, kui hakatakse sind rääkimata sellisel seljal, pole midagi öelda. See on maailma muusikas niivõrd oluline suundumus, mida Kasemesse esitab just nägused Keitši koolkonna selline ütleme nii muusika-teatri- ja muusikasüntees, kus siis tõesti sellise obaduse juhuse muusikasse sisse kodeerimine, mis kasemetsa enda puhul on hästi huvitav, mis mind tema juures aga väga imponeerib, on tema ajakäsitlus tema kalendrikäsitlus, et ta nagu palju uurinud nagu eri rahvaste kalendreid ja see esimene nagu kohase maiade kalender, see oli tõesti väga võimas kontseptsioon selles mõttes, et selline nagu tsüklilisus, mis siis nii selle kalendri, piltide kui selle muusika kaudu on edasi antud, et see, see oli tõesti väga mõjuv sketšilugu oli ka väga tore lugu, mis oli nagu justkui austusavaldus Šveitsile, kus sketšipoolt sisse loetud tekst lindilt, et siis naljakas oli see, et sisu, uskumatus teise järgus see tekst hakkas justkui naguniimoodi mõnusalt uinatades hüpnatiseerima, sellel tuli nagu selline täiesti ootamatu mõju. Aga see ongi selline jällegi selline tüüpiline Keitši esteetika tulemused, et ratsionaalselt mõeldes ma ei oska, kujutame ette, mis võiks olla, kui me kuulame mingit teksti pikalt muusika saateks või näiteks kasvõi see kuulus neli, 33, kuulame vaikust. Aga see elamus, et saada, see on nagu hoopis midagi muud, see on, see on nagu äärmiselt intensiivne nagu ütleks selle kohta sellise muusika kuulamiskogemuse kohta selles mõttes noh, minul oli küll siiralt hea meel ja minu poolt küll Sügav kummardus vanahärrale, et esiteks see, et ta nii kaua nyyd tegev olnud ja, ja erakordselt kõbuselema kõrge jagada. Ja teisalt see, et ikkagi ta võttis selle pika teekonna ette sealt Kanadast Eestisse ja tegelikult tuli meile näitama midagi väga olulist, mis meil on olnud puudu selles mõttes mina nagu näen seda asja nagu selles mõttes hoopis teistpidi ka võib-olla need, need mõned inimesed, kes leiavad, et selline lähenemine muusikale on mõtet Suur tänu Märt-Matis Lill arvamuse eest. Liiga ja Eesti Kontsert rõõmustab pea iga nädal oma publikut väga heade esinejate kontsertidega ja hoolitseb ka selle eest, et nende kontserdid oleks kättesaadavad kõigile eestimaalastele. Täna hommikul saabunud pressiteates teatab Eesti Kontsert, et peagi on plaan ehitada taas üks uus kontserdimaja seekord Eestimaa südamesse paidesse. Paide kontserdimaja erineb siiani ehitatud Eesti kontserdihoonetest selle poolest, et maja ühes tiivas on kõigile kontserdikülastajatele avatud kasiino. Palusin kommentaari Eesti kontserdi turundusjuhilt Vello rannalt, kes on hetkel telefonil. Millest siis taoline idee ühendada kontserdimaja kasiinoga. Tere ka minu poolt kõigile raadiokuulajatele ja asukoht tingis selle idee ja selle teostuse. Ja kui te küsite, miks just asukoht, siis nagu te teate, on Paide Eestimaa süda ja kui paidele läheneda, torkavad silma kohe südamekesed südamed teadupärast viivad mõtted ikka sellistele vallatutamatele mõtetele ja tunnetele rohkem lähemale ja kuna muusika ja kultuur on tunnetega seotud, siis me mõtlesime, et me liidame selle asukohasüdamlikkusega südamed ka kultuurile muusikale juurde. Ehk kui nüüd asjale lähemalt ja tõsisemalt läheneda, siis meil on kõikides majades praktiliselt juba kõik võimalused ammendatud, ehk kõik meie ülejäänud kontserdimajad, nii Pärnus äsja avatud jõhvi majas ja teisteski on meil väga polüfunktsionaalne, on teenindamine, koha on leidnud nii koolid, nii kunstisalongid ja nii edasi küllaga ja nagu te teate, hasartmängu nõukogult laekub väga suur osa raha kultuurile. Ja siin me saime hasartmängu nõukoguga ja sellise kokkuleppe, et kui tavaliselt läheb mingi protsent kultuurile toetuseks, siis saime Paide puhul saime täiesti uue lepingu. Ta sisaldab see seda, et teadupärast viimastel aastatel on mängukohti mänguautomaat nendes kasiinodes vähenenud, sest tõusid maksud nii aparaatidele kui ka mängulaudadele ja sestap kogunes hasartmänguga tegelevate asutuste ladudesse päris palju kasutamata mängulaudasid ja, ja mänguaparaate teisalt mahavisatud raha, noh, võiks öelda, ja siin tuligi see mõte, et me paigutame need aparaadid üles, kui me saame need tasuta hasartmängu nõukogu oli sellega nõus, ehk nendelt me mingit raha sellepärast enam maksva juurde ei pidanud. Ja teisalt ei võeta ka meil nüüd enam ühtegi senti nende laudade ja mänguaparaatide kasutamise eest, ehk otsustasime ühendada need kaks valdkonda, nii et kogu see tulu, mis nüüd hakkab Paide kontserdil kasiino tootma, et see lähebki otse kultuurile, et ei oleks enam mingisuguseid vaheetappe tasuta oleme saanud need kogu selle inventuuri siis kõik sellelt tulenev ja teenitav raha läheb kohe otsaga kultuurile ja ja eeskätt muidugi siis ikka sinnasamasse paide südamesse, et arendada Paide kultuurielu laiemalt ja me oleme lisanud sinna veel sellise lisateenuse kasiinodes, et ka seal on kontserdilava, tõsi, ta on päeval kohaldatav sellisteks võib-olla ka tavakontsertideks, aga kella üheksast õhtul kuni hommikul kella üheksani, siis kui kogu tsükkel avatakse ja ja käima läheb, saab seda muuta ka vabalt striptiisilavaks. Sest Me järgime ka siin esimest korda sellist üldlevinud trendiga nagu Euroopas, kõikjal on väga palju kasutusel, et isegi kui te lähete ooperis etendustele, siis noh, seal ka praktiliselt ilma enam veel tänapäeval ei lavastada midagi, kui verd ei lenda või, või mingisuguseid muid selliseid ekstreemseid sündmusi ei kajastata. Siis on meil mitme eesti keelpillikvartetiga juba saavutatud kokkulepped, samal ajal nemad musitseerivad. Me korraldame ka konkursi, need, kes tuleksid sinna lavale all tantsima ja noh, ütleme siis ka kehailu näitama, nii et ühendame, no need kultuurivaldkonnad, ma usun, et sellest Paide uuest kultuurikeskusest kontserdimajast saab võib-olla esimene selline pääsuke, mis aitab liita võib-olla esialgu tunduvalt väga erinevates sfäärides toimivaid üksusi, aga ühise eesmärgi nimel tuleb välja, et on võimalik kõiki ühendada. Suur tänu, Vello Rand, Eesti kontserdi turundusjuht selle kommentaari eest ja soovin teile palju publikut nii Tallinnasse, Pärnusse, Tartusse jõhvisse kui peagiga paidesse. Neljapäevane esietendusõhtu Pariisi rahvusooperis oli kahtlemata suur sündmus. See oli soomlanna Kaija Saaria teise ooperi Adriana matter maailma esiettekanne Pariisi ooperi peamajas operabast viis. Juba pikale aega oli sedagi sündmust saatnud avalikkuse suur huvi nagu Kassari ohe esimest ooperit, kauge armastus, uue ooperi tegijadki pea samad alates ooperimajja peadirektorist portjeest, kes tulnud Salzburgi festivali eest, võtnud esimeseks asjaks Pariisis tellidessaaria hoolt ka siia uus ooperilavastaja Apitersellers, dirigendiks Essabekas Ronen kunstnik Georgi Tseepin, kes ka näiteks Helsingis kunstnikutöö tegi. Ja muidugi sama libretistil Liibanon, lane Pariisist, Amin Malu. Tüdo keskseteks, teemadeks põld ja emaks saamine ehk on seos sõjasündmustega Balkanil ooperis seitsmes pildis nelja tegelasega, nimiosas madal, metsosopran Patricia pardun, tema partneriks Oprançolveid kringel Parl mõlemad ka meil käinud, tuleb kokku seitse etendust, teine on ülehomme. Sügisel kõlab süüt ooperist New Yorgi filharmoonias, sinnagi läheb solistiks patrissija pardunud. Uus ooperi saab endale ka Soome rahvusooper Ameerikas, lavale jõuab ta 2008. aastal. Sarja hol valmis ooperi kõrval ka trio irkamis korraldatud Kaia saar jahu autorikavas. Mõni päev tagasi tehti esiettekanne ka sellest. Pariisi irkam oli kaasosaline ka ooperi väljatoomisel operdastiis. Eile oli pea lavale Rudolf nurjevi lavastatud ballett paja teel tänavagneri valküür, peaosas klasside Domingo. Meenutan, et eelmisel hooajal olid salonen dirigendina ja Peter selles lavastajana Pariisi Rahvusooperis koos Tristani ja Isolde tegemas. Ning selle lavastuses said nad kogu Prantsusmaa lõikes prantsuse kriitikute preemia ball mars parima ooperietendust enne hooajal. Aga uus ooperite sünni poolest on käesolev hooaeg olnud jale Leiski erakordne aasta algusest jõuan, kuna nimetada vaid Genfi suure teatri tellimusel loodud uut Galilei ooperit Šveitsi heliloojalt Michaels Harrelilt. Autor nimetab seda kammerja kõne ooperiks loodud Brehti draama Galilei elu põhjal. Nagu ikkagi tihti ooperis, Šveitsi romaani orkester esilavastust, dirigeerimist. Pascal Roffee. Plastide Domingo jõudis enne Pariisi tulekut tähistada pidulikult oma juhitava Washingtoni ooperi viiekümnendat aastapäeva, esinedes Kennedy keskuses kuldselt kallal. Muusikali esietenduses Yition Christine tšenkovetiga koos samuti tähtsal Orodellaago kontserdil Mehhikos. Joonis Pariisi järel läheb Domingo Valküüri laulma veel Kopenhaageni uude teatrimajja ning hiljem Parcifalis Zürichi ooperis. Ma mõtlesin laviini riigiooperis sündis Mozarti sarjas eile õhtul taas esietendus Don Giovanni ist seal Robertades Simone lavastus Peters näideri taktikepi all, nimiosas rutsio netotäna ja kolmapäeval laulab ta oskas nimiosa Debora flikt. Siis tuleb laeda ja tuleval laupäeval toimub John Granco balleti oneeging esietendus millega teeb oma debüüdi Viini riigiooperis meie dirigent Vello Pähn. Balletidirigendina kõrgelt tunnustatud Pähn John Granco Oneginit juba ka mujal juhatanud aprillis siin neli, mais veel kaks, sügisel rohkem kokku juhatab tähtsana Viini riigiooperi-balleti-s 13 etendust. Sama tähtis on fakt, et Berliini riigiooperi juht Daniel parem voim on kutsunud eesti dirigendi oma majja ooperit juhatama. Just eile õhtul andis Vello Pähn sedakorda viimase viienda Madame pata flai etenduse siin Eike gramsi lavastusest minimaalses Ameerika inekas sopran Michael kraider. Kõrge tunnustuse saanud Prokofjevi näidendi muusikale, Ivan Julm lavastatud Juri kri Koravitši ballett mis Vello Pärna juhatusel salvestatud Pariisi rahvusooperi balletitrupiga ka DVD-le. Siit edasime teistegi dirigentide juurde. Londoni filharmooniaorkester käis pikal turneel Ühendriikides, nende kahte kontserti juhatas Neeme Järvi. Nevakkisin Greenwaylis kavas. Ta oli lihtne sümfoonia Hatseturjaani viiulikontsert Sergei Hadžitriaaniga solistina. Tšaikovski viies. Muuseas sama kavaga lõppetiski orkester oma pika reisi esmaspäeval Washingtoni Kennedy keskuses, siis aga dirigeeris Jan Pascal ateljeed. Järvil on seejärel olnud kaheksa kontserti oma sümfooniaorkestriga esimeses kavas Skatsiaal skolmani poeemi reed, õhuke toon maailma esiettekanne. Teist kava on kaks kontserti veel ees seal populaarsetest paladest 10-lt autorilt. Aga nende hulgas on ka Heino Eller kodumaise viisiga, ent anterpenis eelmisel laupäeval ka Erkki-Sven Tüüri eksadus dirigeerinud. Olari Elts lendas sealt otse edasi Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Teisipäevast olitele proovid vallingtonis Uus-Meremaa Sümfooniaorkestriga kontsert eile Wellingtoni linnahallis üleni kösseni kavaga klaverikontserdi, solistiks Kevin Gol. Covid teine kava sünnib kolmapäeval Vanga nuia ooperiteatris, seal kõlamas balletimuusika Mozarti ooperis Tiidomenio Mozarti viiulikontsert number viis, solistiks soomlane Vesemeti lepa. Teises osas kaunilt suubet saksa tantsud ja viies sümfoonia. Selle kavaga tuleb veel neli kontserti neljapäevast pühapäevani ja siis veel lastekontsert ookeaniassi austada. Itaalias veedab Olari Elts rea kontsertidega kogu aprillikuu lõppedes turnee kuuendal mail äädeledi sümfooniaorkestri ees, kus äsja ka orkestri peadirigent Arvo Volmeri juhatas. Veel kahest pianist Lauri Väinmaa andis eelmisel nädalavahetusel Kahepäevase klaverimeistrikursusest Soomest tamm peres. Ent pianist ja klaverivabrik kant, Hindrek laul jätkab menukalt esinemisi Ühendriikides koos Estonia kontsertklaverit tutvustamisega. Bostoni New filharmoonia orkestriga esinemiste järel Estonia klaveril mängistas sama Beethoveni viiendat klaverikontserti eelsel laupäeval sätlis metslerites suure esinduskaupluse Classical Gransi saalis. Siin kõlannas kaks Estonia klaverit. Alanud kuul jätkab Indrek lauluma esinemisi koos Estoniat tutvustamisega Texases, Houstonis nii uues müügikeskuses kui karrišanreiki erakunstimuuseumis. Veel mitmelt poolt Vaikse ookeani passific Music festival Jaapanis poros korraldas jaanuarist märtsini auditsioonide euroga kas USAs, Jaapanis, Aasias ja ookeanias noorte valimiseks festivaliorkestris siia suveakadeemiale, kus muuseas dirigeerimist professoriks tuleb kavaleri kergijad. Festival saab paras, algab ise. Kaheksandal juulil. Selle asutas oma surma aastal 1990 Leonard Bernstein. Georg Philipp Telemanni päevad maak Deburgis märkisid helilooja 320 viiendat sünniaastapäeva keskseks teemaks Telemann ja kirikumuusikaettekandel oratooriumi ülestõusmine ja Luukas passioon 1728. Juba täna alustab lihavõttefestivali Šveitsis lutsernis kontsentus muusikus viin Nicolaus sarnonkuri juhatusel toob suures saalis lavale Mozarti noorpõlveaegse vaimuliku laulumängu. Andi suldikaitides erstan Keboots homme tulemise Siigisvalt köökeni laktiit vanud Bach Johavendasibassiooniga siis ainus sooloõhtu Anders täierilt Mozarti kava Anderclafiirilt. Kaks on alati aga peamiselt variatsioonitsüklid sisse hiliaar ansambel, 16. sajandi inglise sakraalmuusikaga ja nõnda edasi. Aga lõpetama jääv Baieri raadio sümfooniaorkester, peadirigent, maris Jansons käe all kahe erineva kavaga piletit, kõik juba välja müüdud. Ja selline sai esimese aprilli heligaja saade, millele tegid kaastööd Kersti Inno, Tiina kuningas Marius Peterson ja Priit Kuusk. Helioperaatorid olid Katrin maadik ja Helle Paas. Toimetas Karingo.