Head vikerraadio kuulajad, kell on nüüd viis minutit, kaks läbi ja ma arvan küll, et tänase saatepäeva üks kõrghetki on nüüd kätte jõudnud tere kuulama otsesaadet Tallinnast Rotermanni kvartalist asuvast hubasest kohvikust, kus me saame peagi lugeda vikerraadio on 43. aasta niisama hästi kui avatuks. Selle järgneva saatetunni jooksul on siin eetri surunud vikerraadio saatejuhte, kohal on vikerraadiost sõbrad ja me oleme Margit Kilumets ja Meelis Kompus. Ja me leppisime kokku, et üritame täna testi kokkuhoidmise mõttes kasutada iga inimese saate nime tema keskmise nimena, nii et siin on meelis Vikerhomik, Kompus ja Margit, jutusaade Kilumets ja kõikidega hakkab olema nii, et me ei pea ütlema, et see inimene teeb vikerraadiost seda saadet. Täna on selles mõttes tore tund, et me ei kavatse seda täita ühtlase, sellise ajakirjanikele iseloomuliku jutuvada, aga me kavatseme tõestada, et et vikerraadiotegijad, oma inimesed oskavad väga hästi ka laulda ja muusikat teha. Nii et kõik tänase saatetunni muusikalised numbrid on meie oma inimeste poolt, nii et muusika ja sõnad vikerraadio ja alustavad Jansa originaal ja koopia Elgula ja ivo memoturniir, Miniturniir linna. Iga päev seal kohviube ei tule. Uudis ei meile muusika, kes sellest lugu, pea. Ohkuslike puhkust, ärrit, haavad pildistab, lihtsam värvikerasiastis. A. Koidu ajal raadiost aja aplausiga ja õigel ajal terveks päevaks raipa tujul. Pikaks veniva reede õhtut, siis hokispordis Rutt tuhandeid ekraani ette. Kaamerad ja mikrofonid. Suur tänu meie esimestele Moose kantidele, neid tuleb veel head kuulajad, aga esimene intervjueeritav ka võileiva laua juurest on nüüd punase mikrofoni ees, Mart Tummelas, ma ei teagi, mis see sinu liignimi peaks seal vahepeal olema. Kas Mart. Huvitav ja Ummelas, või on sul endale mõni meelepärasem? No eks ikka veteran vist kõige vanemtoimetaja, kes on veel Vikerraadiosse jäänud. Aga ei, mis saateid ma olen kõiki teinud alates seenetoitudest, lõpetades täheteadusega, nii et ei ole ühtegi eriti lemmikteemat, kõik on lemmikteemad. Sa oled selline tõsine voorimees, nagu sa oled iseenda kohta öelnud? Jah, kahjuks küll see muidugi puudus tänapäeva maailmas, kas ikkagi hinnatakse asjatundlikkust ja võib-olla süvenemist, et olen niisugune liugleja surfaja tüüpi? No sulle pakub alati see keele teema ikkagi väga suurt huvi, keele sõnum tuleb otse nüüd eetrisse, huvitaja saate uue rubriigina, miks see teema praegu nii oluline on hakata eesti keeles? No ma arvan, et auditoorium väga hästi teab, miks see on aktuaalne selle pärast, et meil on keeleseaduse muutmine käsile. Me tahaksime seda protsessi natuke mõistlikumatesse rööbastesse juhtida ja rääkida. Professor Martin Ehala aga sellest et kirjakeel ei ole mingi muutumatu surnud nähtus, mida saab seadustega kehtestada, see muutub iga päev ja elu muudab seda ja tahaksime rääkida siis keele erinevatest tasanditest, keele arengust, keele kujunemisest ja ka siis sellest, et kirjakeel on see, mida me ise iga päev oma jutuga kujundame. Väike-konkurentsijakiga, keele, kõrva, saatele või Konkurents on alati teretulnud. Aga ma arvan, et me läheneme asjale natuke eri nurga alt. No teine suur plaan sul sel hooajal on kirjanduse tähestik, seda sa ei tee ju päris üksi, Roleskonnabiste panete ritta, kas kogu eesti kirjanduse või mis selle asja eesmärk ikkagi täpselt. No minu osa on jah, selles saates võib-olla 10 protsenti 90 protsenti on Peeter Oleski osa ja see on suur võit vikerraadio jaoks, et me sellise lepingu saame temaga sõlmida, et 40 saadet teeb eesti kirjandusest, aga mitte ainult eesti kirjandusest, vaid me üritame kuulajat aidata kirjandusminekuks kirjandusse sisenemiseks, et inimesed saaksid aru, mida tähendab üldse tänapäeva kirjandus ja kasutame selleks siis eesti kirjanduse näiteid nii minevikust kui olevikust ja loodame siis tõesti kõik tähestiku tähed läbi käia. Võib-olla selle setiga tekivad küsimused. Ja mul tekib valgus küsimus A nagu halverbee, nagu peti või, või mismoodi? No ka nagu Kalevipoeg väga me oleme öelnud, aga esimene saade on ilmselt s ja see on nagu Rein Saluri. Saluril on juubel tulemas, aga tegelikult me ei räägi Saluri loomingust, me räägime ainult ühestainsast tema novellist. Nii et alustage oodahest. Ei kaugel sellest. Aga miks kirjanduse tähestik sellepärast et tähestik on ju see, mida iga laps kõigepealt selgeks õpib, enne kui ta õpib lugema. Ja sama asi on ka kirjandusega, et me üritame inimesi harida kirjanduse mõistmiseks. Aitäh sulle, Martti, ja palju jõudu nende plaanide elluviimisel sellel hooajal. Aitäh kõigile ja tulge siis kuulama pühapäeviti kell 15, null viis. Alates 13.-st septembrist. Minu kõrval seisab nüüd tänase saate järgmine külaline otse soojalt stuudiost. Lauri Reporteritund, Hussar või Lauri uudis pluss Hussar, sa tegelikult oled praegu mõlema saate kõneisik. Kui sa peaksid iseloomustama Uudisplussi algaval hooajal siis mis eristab seda hooaega näiteks eelmisest, kas te olete toimetusega maas istunud ja mõelnud, mis saab olema teistmoodi? Aga teistmoodi saab olema see, et need tiimid on veel paremini kokku loksunud. See uudis plussi, saade on veelgi paremini käima jooksnud ja kui me vaatame kas või seda, kuidas kuulajad on uudis plussi saate omaks võtnud, siis ma arvan, et et see on kindlasti üks vikerraadio kauba märkani. Et et kui meil täna saates on küsimused, miks kuulata vikerraadiot, siis enne kui ma siia Rotermanni kvartalisse ära tulin, vaatasin veel stuudios, tuleb, milliseid kommentaare on laekunud ja valdavalt on need küll väga positiivsed ja ja uudis pluss ja vikerraadio üldse on inimeste igapäevaelus täiesti lahutamatuks osaks kujunenud ja, ja see ongi see, mida me tahame uudis pluss siis teha ka sellel hooajal. Aga Ma peaks ütlema, et kindlasti me tahame sellel hooajal rääkida natuke rohkem raamatutest, sellepärast et meie kuulaja on inimene, kes loeb väga palju raamatuid ja seetõttu kõik, mis puudutab kirjandust ja, ja uudiskirjandust on see, millest me tahame sellel hooajal rohkem uudis, pluss siis rääkida. Loomulikult see hooaeg toob kaasa ka valimisvõitluse järgnevad kaks kuud saavad olema väga pinevad ja uudis pluss ei saa sellest üle ega ümber ja ja peale kõige muu räägime ka olukorrast kohtadel ja siin paari nädala pärast hakkavad päris olema juba reportaažid väike valdadest sealsetest probleemidest ja võimalikest lahenduskäikudest niimoodi, et kohalike valimiste teema on ka kindlasti sellel hooajal uudis plussis kajastatud. Uudis pluss on selle poolest väga rikas saade, et see laiendab vähemalt minu arvates kuulajate maailmapilti igalt poolt maailmast olete te leidnud endale inimesed, kes annavad teile põnevaid adekvaatseid ülevaateid sellest, mis toimub ühes või teises riigis kohapeal. Kas Hannes Hanso-le teistele korrespondentide on lisandunud uusi? Praegu me ei saa küll öelda, et on lisandunud uusi, aga aga ütleme niimoodi, et iga nädal toob meile uusi leide ja nii mõnega mõnegi mõnegagi nendest inimestest on välja kujunenud selline mõnus koostatud, et me kasutame neid veel ja veel, kuigi meil on loomulikult välja kujunenud selline mõnus võrgustik korrespondentide, sest ma pean küll ütlema, et, et meil on mõne Euroopa suure riigiga probleeme, näiteks ei ole meil väga head korrespondendid Suurbritannias ja kui raadiokuulajad, kes meil praegu kuulevad, teavad kedagi, kellel võiks olla piisavalt hea ettevalmistus ja ka huvi ja kes on Suurbritannias koha peal ja tahaks hakata sealsetest oludest ja uudistest meile selliseid mõnusaid ülevaateid tegema, siis miks mitte, andke meile teada ja, ja võib-olla kasvab sellest midagi viljakamad välja. Aga reporteritunnis ka kaks sõna, et reporteritunni tegijad jäävad ka enam-vähem samadeks, kes olid eelmisel hooajal aga aga midagi, mis iseloomustaks seda sarja uuel hooajal? Reporteritund peaks olema selline saade, mis, mis on kokkuvõtlikum, mis on natukene mahukam, kus on palju sügavam ajakirjanduslik käsitlus, kui on uudis plussis ja, ja seetõttu reporteritunnis me kindlasti jätkame seniselt põnevate vestlusringide inimestele inimesteni toomist, aga kindlasti on võetud suund ka reportaažlikku oma žanri edasi vähendamisele ja meil on väga hea tegija Arp Müller, kes, kes teeb suurepäraseid reportaaže ja kes oskab väikestest asjadest teha väga suuri asju ja seda põnevalt ja värvirohkelt, et ma arvan, et Arvil on eelseisvaks hooajaks kindlasti palju häid mõtteid kuhu mikrofoniga kohale minna, mida küsida ja kuidas seda kuulajateni tuua, nii et kindlasti ka ka see on üks osa, mis käesoleva hooaja eel on, on, on see, mida me võime välja lubada, aga aga peale selle loomulikult teisipäeviti räägime välispoliitika sündmustest ja ja Aarne Rannamäe, Peeter Kaldre on lubanud seda rubriiki jätkata ja, ja samamoodi ka Neeme raud New Yorgist. Seega see teisipäev saab olema kindlasti väga põnev ja ma tean, et meie kuulajate seas on väga palju neid, kes huvituvad välispoliitikast, seega reporteritund ei peta, nende lootusi ja ootusi. Et sa ise lauri olete niisugune inimene, ma arvan, et sa oled selline ajakirjanik, keda isegi paljud Eesti poliitikud pisut pelgavad selline otsekohene, ja, ja ega sa ikka küsimata jätta, kui sa, kui sa tahad küsida, ütle, kes oleks see maailma tipp-poliitik, maailma tipp-poliitik, kelle sa kutsuksid stuudiosse kõhklematult kui, kui sa saaksid ja kui sul oleks voli, keda sa tahaksid intervjueerida. Eesti ajakirjanikud ei ole vist veel intervjueerinud Barack Obamat, seega on Barack Obama intervjuu arvestades et Ida-Euroopa kohta me ei ole veel kuulnud tema väga pikka ja ja põhjaliku seisukohavõttu, seega oleks kindlasti äärmiselt huvitav ja kõikidele kuulajatele õpetlik hariv informeeriv. Seega Barack Obama oleks kindlasti esimene, keda ma tahaks intervjueerida. Võib-olla sul avaneb võimalus, hoian pöialt uudis plussile ja, ja reporteritunnile, aitäh, Lauri Hussar ja siinkohal laulujärg taas kord vikerraadio oma tegijatele. Maian Kärmas ja Margus Vaher keskmise nimega keskküte. Siis jääb see uks ja neid, aga siin on kaks. Kasson suu siin viis, meenus väikesegi. Kas siin nismi, mis päikesegi? Ühtviisi nii suhkur kui su alati. Loodus on nõudnud Eks? Margus Vaher tuleb nüüd kohe siia minu poole keskmine nimi, sul on keskküte ja, ja see on ses mõttes uus väljakutse sulle, et raadiosaatejuhtimine on vist olnud viimased pool aastat selline asi, millega sa ei ole varem tegelenud. Kuidas on, kas hääle valitsemine on, on üks väike ühisosa laulja ja ajakirjaniku professioonis? No kindlasti, aga kuna mul on Maian nii professionaalse ja põhjaliku toena tagasi, siis mul on nagu väga kindel ja vanus seda saadet teha. Ma kuulasin eile huviga, kuidas sa käisid Haapsalu turul. Ja uurisid kartulihindasid, et see vist päriselt ikkagi ei ole see, millega sa harjunud oled, et sa pead ennast panema uues rollis proovile, jah. Muidugi pean panema uues rollis proovile, aga eks see avardab alati inimest, kui ta ju tuleb oma mugavustsoonist välja ja proovib midagi uut, et selles mõttes see on vägagi uus väljakutse ja ma naudin seda, ma tulen raadiotööd tegema mitte kui tööd, vaid kui lõbu. Kas sa kujutad ette, et selline raadiotöö, kui sulle ettepanek tehtaks, võiks jääda näiteks mingiks osaks sinu põhitööst kunagi tulevikus? Päriselt? Ma tahaksin väga loota. Nii et keskküte üks paaridest, Maian Kärmas ja Margus Vaher teist paari me tutvustame teile juba mõne aja pärast ja see saab olema väga põnev. Aga ka minu mikrofoni ees on, võib öelda uued olijad ja kõigepealt ma ei teagi, kas peaks ütlema Tiina VII korrus, Kaalep või kas see sobib hästi juhatuse liige Tiina Kaalep. Ma eelistaksin ikkagi midagi lihtsamat, et ma loodan, et VII korrus ei ole selline ahistav, epiteetsin selle asja juures. Sa oled siin majas olnud rahvusringhäälingumajas liikunud üks pool aastat, kui hästi sa ise oled sisse elanud, sellesse organisatsiooni? Selle aja jooksul? No oleneb kuhu, et erinevalt need teemad, millega me tegeleme, on väga erinevad, mõned neist on mulle tuttavamad, raadio kindlasti kuulub nende hulka, ma olen ise töötanud raadius seitse aastat. Aga, aga on ka selliseid valdkondi, millest ma tean hästi vähe ja tuleb järeleaitamistunde võtta. No kui raadio on hästi tuttav, siis on hea kohe küsida, kas vastab ikka tõele see, et vikerraadio on nagu rahvusringhäälingu selline üks pailapsi. Ma ei tea, ma ei tea, et ma olen nii vähe olnud, et ma ei oska seda nagu ajas hinnata, aga niimoodi tunde järgi vastates kindlasti on tunde järgi vastates. Aga, aga neid pailapsi on teisi ka, et vikerraadiol on ju põhjust rõõmus olla. Kui rääkida sellest, mis vikerraadio meie jaoks on siis vikerraadio on ikkagi see, et kui me mõtleme Eesti raadio peale nagu, nagu ta kunagi tekkis, kui, kui Felix Moor ja teised Päris alguses temaga eetris olid Felix Moor ei olnud ju päris kõige esimene mitte siis eesti raadiumis läbi läbi selle ajaloo tänasesse on tulnud. See on vikerraadio, nende Nende traditsioonide ja nende heade-halbade külgedega ikka headega, põhiliselt. No see stabiilsus on üks selliseid märksõnu päris kindlasti, eks ole, et aga kas oma vaimusilmas näeksid seda, et ka vikerraadio võiks olla võib-olla vahetevahel rohkem selline ehmatav ja vahel võib-olla irriteerida rohkem, kui ta seda võib-olla praegu teeb? Ma ei usu, ma arvan, et vikerraadios on täna piisavalt palju sellist soovi asju uutmoodi teha ja teisiti teha, vaadata oma kavale sellise kriitilise pilguga otsa ja, ja aru saada, mis on väsinud, mis, mis on hea ja tugevas seisus, et saated on ju saated, on ju ka sellised nähtused meie elus, et nad sünnivad ja arenevad ja elavad hästi ja siis mingil hetkel hakkavad nad väsima. Mõni suudab elada mitukümmend aastat niimoodi, et ta ei hakka väsima, aga minu meelest vikerraadio inimestes on see äratundmise puu küll olemas, et nad nad tajuvad seda väsimuse märki või näevad need esimesed märgid väga teraselt ära. Aitäh sulle praegu Tiina Kaalep, aga teine, ütleme uus vana olija. Märt Treier, mis need siia peaks vahele panema, kas Märt Päevakaja, Treier, Märt Vikerhomik, Treier, kumba sa ise eelistad? Olukord on pisut muutunud, võrreldes mõne aja taguse ajaga. Ja kui sa siin Tiinat tituleeris kenasti seitsmes, eks siis minuga ettevaatlik, selle puhul aga saame hakkama, eks aeg annab nimed ja vastavalt meie kõigi tegevusele. Sinu käest on hea küsida, mis siis on see tele ja raadiouudiste põhiline vahe. Raadio- ja teleuudiste vahe on see, et üks raadio uudised teleuudis, et nii on kirjutatud suhteliselt pakse raamatuid. Kui sa tahad, siis ma võin mõne välja otsida ja võtta sinule sobiva rubriigi sealt. Aga ma arvan, et see läheks veidi igavaks selles tunnises saates. No aga räägime siis päevakajast natukene lähemalt, sa oled kindlasti neid saateid nüüd palju terasema kõrvaga kuulanud, kui mõni aeg tagasi? See vastab küll tõele, mis kõrv on jäänud? Kõrva on jäänud, et et rahvusringhäälingus Sa pead äärmiselt professionaalsed inimesed, kes, kes teevad oma tööd tõesti hästi ja küsida, et mida siis õigupoolest peaks muutma, kui tehakse juba tööd hästi, siis tuleb öelda, et tööd saab teha veel paremini ja ma usun, et see ongi täpselt meie eesmärk. Mingisugust katastroofi kuskil ei ole. On need inimesed, kelle võimete piirid tegelikult seisavad, palju kõrgemal, kui nad täna on. Ilma igasuguse irooniata ikkagi kas ütleme sellest kommertsmeediast, avalik-õigusliku ületulek on see nagu väga suur lõhe, tunnetad sa endas ka neid valikuid nüüd praegu, et sa pead ennast nagu ümber häälestama kuidagi praegu? See kolm nädalat, mis kahe tööposti vahele on kulunud ainult mõtlemiseks ja arupidamiseks. Kuna lõhe tähendab seda, et kuskil on kaldad üks kallas, on see, kus ma tulin ja teine, see, kui ma astun, siis ma ei saa sellest lõhest veel rääkida, kuna ma ei ole ametlikult veel tööle asunud, see juhtub järgmisest nädalast, aga küllap Sul on õigus. Küllap see seal on, aga kui sügav see lõhe on ja kui suur seda samma sulle rääkida kunagi hiljem, aga seda võivad sulle täna rääkida juba minu kolleegid Lauri Hussar ja Hanno Tomberg ja paljud teisedki. No vikerraadio kuulajaid huvitab ka see, mis saab reedestest Vikerhommikutest. Tänavune kindlamad kui aasta aega varem ja ma usun, et väga paljud ka siin toas teavad, mis on nende sõnade, mõtlen. Aitäh Märt Treier, aga Me jätkame muusikaga. If Janson on jälle mikrofonide taga, head vikerraadio kuulajad. Laulu nimi küll on tähed, muusika autor Lembit Berlin. Sõnad Otto Roots kõiki palume laulda kaasa. Marge unega on kandiliine. Ei. Piiluda saab aga, aga töö on. N on nüüd piidi, kuu on tagurpidi. Üles. Oli kooliaega kooliaeg, millal sina tuled? Mul on valmis juba pliiatsid sõule, oh kooliaeg, oh kooli villasina tuule. Et seal siiski vähe ja r viis sõnu. Kui siis köhi korda vähe. Saan ma aru ja käi koos, aga oli aega, kooliaeg, millal sina tuled? Mul on valmis juba pliiatsid ja sule, aga oli aega, tooli, millal sina tuled? Homme? Mul on valmis juba pliiatsid ja soole. See oli siis väikene tervitus. Kõikidele neile, kes lähevad homme kooli Suur aitäh selle toreda laulu eest jälle, aga Ülle õnnesoovid, karu on nüüd mikrofoni ees, tere päevast ka sulle üle? Tegelikult ju päevade saade on üks vanemaid saateid vikerraadio programmis ja 20 hooaega vähemalt juhtis seda Liina, kus ma on, nii ma praegu ei eksinud. Juunikuus sai päevatee 20 aastaseks, nii et meie alustame 20 esimest hooaega. Nüüd siis uute tegijatega või noh, mis uued tegijad. Me Tõnis direliga nii väga oleme, mõlemad oleme ikka aastakümneid juba raadios olnud. Aga nüüd siis päevade juures küll, jah, mina olen nüüd uus tegija, Tõnis on teinud seda juba päris mitu aastat ka. On väike hingevärin ka sees, sest alati õnne uut asja, vana raadiotöötajana ikkagi ju natukene käsi väriseb. Millisena sa üle võtad selle saatesarja praegu? On värin sees, sest see on pensionäride hulgas väga populaarne ja me nägime ka neid saatekülalisi, kes, kes olid ja kes tahtsid, kangesti saada, ikka edasi läheks. Aga noh, ega me nüüd midagi jalustrabavat uut tegema ei hakka, sellepärast et me teame ikka, mis asjad huvitavad eakamaid, inimesi ja ja terviseprobleemid ja arsti nõuanne on kindlasti. Saates on nõus jätkama Priidu Pärna, kelle nõuanded juriidilised nõuanded olid väga populaarsed ja muidugi eakate mälestused ja väike raadiomäng, kus kasutame raadioarhiivi põhjatuid, sügavusi, et sealt on väga palju toredaid asju leida ja loomulikult ootame oma kuulajatelt tagasisidet, et mida nad kuulata tahavad ja nii et ei midagi suurt. Aga noh, natuke kindlasti esinejad on mõned teised ja ja mängime laule võib-olla ehk rohkem ja ja kindlasti ja, ja kuna Tõnis on meil suur lillede spetsialist, siis räägime palju lilledest, lindudest, liblikatest, ühesõnaga loodusest ka kindlasti. Eakas raadiokuulaja on minu meelest üks kõige aktiivsemalt raadio nagu sellises igapäevaplaneeringus ja töös osalev kuulaja grupp. Sulle tundub ka, et kui midagi on hästi, reageerivad nemad kõige kiiremini ja kui midagi ei ole nii hästi, siis on ka jälle nemad, kes tulevad kõige kiiremini ja seda ütlevad. Ojaa kindlasti on, kahtlemata on neil ka aega raadiot kuulata, kõige rohkem tööinimesel on seda märksa vähem ja ja jah, tagasisidet saab eakamatult kuulajatelt kindlasti kõige enam ja ma arvan, et see on ka päris hea asi, me teame, mida me teeme ja kelle jaoks. On need sellised aktiivsed kaasarääkijad pakuvad teemasid saadetesse, näiteks. Ja ja kindlasti pakuvad ja sest pärast nüüd Liina, kus ma tegi selle tava, et pärast saadet tunni aja jooksul said inimesed helistada ja ma arvan kindlasti, et me jätkame seda tava, sest et inimestel on väga palju muresid, probleeme ja ka väga huvitavaid selliseid ettepanekuid, mida me kindlasti arvestame. Kas sul jätkub aega ka õnne soovida, aga nüüd edasi tegeleda neid lugeda igal hommikul kell pool 10? Ei no eks ikka see, eks ole, noh, laias laastus sama teema ja publik on ka sama, kes kuulevad õnnesoove, nii et üritan hakkama saada. Kirjelda seda tööd, Ülle, kas see on selline igav sekretäri töö lihtsalt ümber arvutisse toksida ja sisse lugeda või pakub see nagu mingisuguseid hetki ka teinekord, et sa mõtled, ohhoo. Oh ei, see on äärmiselt huvitav, sest kõik need kirjad on juba väga huvitavad ja rääkimata nimedest ja mul ei ole siin kahjuks nimesid, ma ei hakka ette tooma, aga aga see on äärmiselt huvitav ja noh, seal on nimedega tegemist, siis on ka hästi täpne ja pead hästi korralik olema ja kui siin vahepeal oli jutt, et õnnesoovid võib-olla võivad ära jääda siin andmekaitse probleemidega, siis läks suureks mölluks, inimesed hakkasid meile helistama, et et mul on mul konsulteeritud ja teda võib õnnitleda näiteks niimoodi saadeti kirjas, nii et see oli, see on hästi vajalik nendele. Aga kas mõni õnnesoov on ka nagu meelde jäänud mingil põhjusel praegu kohe kargab pähe. Ei, praegu isegi ei oska öelda, noh nii palju võib olla küll, et lugege palun 102 korda, et on kõva kuulmisega, et hästi ei kuule midagi sellist, aga noh eks ole palju ja neid kirju, noh, ega me neid kõiki ette ei loe, mis meile kirjutatakse, ka kirjutatakse päris palju ja on kõik need aastakümned kirjutatud. Aitäh sulle ka Ülle, ja palju õnne sulle uue alguse puhul. Aitäh. Pühapäev on vikerraadio eetris olnud läbi aegade niisugune suurte tegijate päev ja see jääb nii, ka uuel hooajal jäävad David Vseviovi saade, müstiline Venemaa, jääb Helgi Erilaid tegema oma saadet ja nüüd on mul rõõm tervitada selles hooaja avasaates Hendrik rändraja, rändaja relvet. Tere tulemast. Tere. Kas rändeaeg selline mõnus aeg saab suvega otsa, et tuleb sügise, tuleb kott kokku pakkida ja hakata tubasemaid tegevusi tegema, saateid salvestama. Pigem vastupidi, vahe on nüüd selles, et kui me elaksime ainult testis, siis oleks see nii. Aga kogu laias maailmas on väga palju Continental, kus on kõige õigem aeg olla sel ajal, kui siin enam midagi teha ei ole. Nii et kui mõelda seda maakera nagu pisikest armsat palle siin kahe käe peal, siis on tohutult palju paiku. Kõige parem aeg olla seal talvel näiteks. Mitmes hooaeg kuula rändajat, saade eetrisse läheb arvutasite selle saate toimetaja Haldi Normet-Saarna, kellele me lehvitame siinkohal ei. Et mitude siis saite kokku mitu aastat. Enne arvutasime välja korduvalt arvutisse möla, tuli välja, et kindla peale algab üheksas hooaeg. Ja selle algus oli täiesti kummaline. Haldi tegi saatesarja kinnismõte ja siis tal tekkis kinnismõte, et seda on kõige õigem teha seal minu pool metsas. Siis me olime seal metsas ja ja mina mäletan ainult seda, et hästi palju sääski oli seekord ja, ja, ja, ja siis niipidi jääma. Aga midagi hakkas sealt nagu idanema ja siis sai mõeldud, et ah, teeme mõned saab, et ta siis 2001 2002 oli mõeldud, et üks aasta ja kindla peale rohkem ei Tulatasin tohutu pikk. Ja nüüd algab üheksas, see on täiesti arusaamatu. Meie kallis kuulajat, siis ootab ees sellel algaval 2009. 2010. hooajal, kuhu sügisel ja kuhu talvel? Kaks kontinenti esimene on Lõuna-Ameerika ja Lõuna-Ameerikas, kas ma käisin sisuliselt natuke vähem kui aasta tagasi ja see oli tohutult käik ja õieti ma käisin kaks korda Lõuna-Ameerikas möödunu lähema viimase aasta jooksul. Ja kogu esimene poolaasta on siis sellised maad nagu Argentiina, Tšiili, Uruguay, Lõuna-Ameerika kui kontinent Lõuna-Ameerika kordumatu loodusse. Ja kummalisel kombel reisid kulgesid sel Verni raamatu kapten Granti lapsed jälgedes, et see oli ka huvitav tegelikult, et see seiklus oli seal see tunne kogu aeg, et see sell Värni seiklusvaim, mida lapsepõlves sai loetud, seda raamatut, tekkis hirmus tahtmine, et ma tahan sinna minna, kas seda kirjeldatakse, et ma olengi siin, saan nuusutada seda õhku ja ja puudutada neid mägesid ja see, see seal Värni vaim lehtedes, kogu selle Lõuna-Ameerika reiside ajal Meiega kaasas ja nende kahe reisi, kus me olime kaks korda Lõuna-Ameerika kõige lõunapoolsemas tipus, seal asub linn nimega Ushuaia väga kauni nimega linn. Ja, ja nüüd uue aasta algusest, kus aias on muide kirjutatud suurelt hispaania keeles finn-del Mundo, ehk siis siin on maailmale. Ja kui ma olin ossa aias, ma teadsin, et ma tulen kolme kuu pärast uuesti siia ja siis me läheme maailmalõpu taha. Ehk siis uže aiast algas võimas reis seitsmendale kontinendile, ainsale, kus ma ei olnud veel käinud Antarktika Antarktise mandrile ja Antarktika saartele. Nii et me nägime, mis on maailma tagamaailmalõpu taga. Ma kuulsin seda viht küll mõnest sinu eelmises intervjuus, aga ma siiski palun, et sa räägiksid seda üks kord veel. Et sinu reis tähendab tegelikult tänu raadiosaatele kuula rändajat seda, et sa saad seda reisi teha kolm korda. See on lihtsalt nii ilus teooria õpetuseks ja, ja selles mõttes tarkuseks kõikidele neile raadiokuulajatele, kes kavatsevad reisima minna, et kasutage Hendrikut. Relve õpetussõnu, kuidas see siis käib kolm korda. Esimene kord on see, kui sa mõtled välja selle paiga sinna, Niilus sinu ees on gloobus, sa mõtled ühe paiga peale ja, ja sinna ma lähen. Ja siis sa valmistad ennast nii põhjalikult ette, et sa võid kirjeldada seda reisi enne, kui sa sinna läksid. Väga põhjalikult. Ja, ja see on see esimene Rõõm, et sa elad sellesse paika sisse. Et kui sa seal oled, siis ma tean, et ma tean, et paremat kätt 100 kilomeetri pärast on selline asi ja vasakut kätt on selline asi. Ja siis see reis ise on see teine kolmandik. Ja kolmas kolmandik on see, kui sa jõuad koju, möödub paar kuud ja siis sa tegelikult võtad enda jaoks juba need kristalliseerunud elamused kohv ja, ja teed enda jaoks enda mõttes sellest ilusa terviku ja mõnes mõttes kuula rändajat saade on, on mulle mind aidanud selles kolmandas faasis, see on, saan rõõm rännata, ise elan seal juba täielikult, kui ma sellest paigast räägin, siis ma oma mõtetes olengi seal. Ja tegelikult on iga rännak mitte füüsiline, vaid see on vaimne rännak. Lõpp, lõppkokkuvõttes on see vaimne rännak ja, ja, ja selle nimel võetakse ette see füüsiline pool. Aga kaks kolmandikku sellest on vaimne. Viimane küsimus, Hendrik, need reisid, millest sa nüüd raadiokuulajatele rääkima hakkad, on tegelikult juba tehtud. Kuhu sa füüsiliselt lähitulevikus sõidad, mis on see plaan number? Kaks aplane on mitmeid, mul on alati niimoodi, et mul on, mul on mitmeid laane ja siis mingite juhuste kokkusattumuse tõttu. Üks nendest tõmmatakse loosiga välja, aga väga tõenäoliselt lähema poole aasta jooksul sattuma Aafrikasse. Ja siis umbes järgmise aasta aprillis satun ma maailma suurimale jõele, mille ümber on maailma suurim troopiline vihmamets. Sõidame Amazonasele paadiga oma paadiga, mõned nädalad. Teeb väga kadedaks, kuulake rändajat, aga nüüd kuulake kahte mõnusat meest, kellel on au olla ka sellest hooajast vikerraadiotegijate nimistus, need on toomas nüüd ma kasutan omaniku õigust ja ütlen Toomas jutusaade Luhats ja Vaiko keskete Eplik. Teadsin ma kauguma. Kaskonna siili. Kas neelab siis paiskab? Ja tõestasid, et nad laulavad koos väga hästi, Toomas küll püüdis inimesi laiali hirmutada mingi kohutava riistaga. Mis pill see on? Ütle, palun, see on sikusarv. Nii, aga uuest hooajast teete te koos saadet keskküte. Kas te olete nüüd kuulanud neid suviseid saateid, millega te kavatsete oma kuulajat üllatada? Me oleme tegelikult kuulanud ja, ja ega siin väga üllatusi ma tegelikult ei oodatagi, et kindlasti mingisuguseid uusi uusi tuuli võib-olla ja mõned uued teemad, aga üldiselt on ju keskkütte väga hea saade. No mina muidugi täiesti teisel arvamusel, ma arvan, et need on hoopis teistsugune keskküte, kui siiani on olnud aga noh, me Toomasega meie nii-öelda koostöö nagu alus ongi see, et me oleme nagu erinevad nii-öelda boonused kes sõrmitseb kitarri, kes puhub seda hirmuäratavat riista ja nii edasi, et noh, see on erinevad erinevad lepinguks on sarv jah, seansarvudest. Ma lihtsalt tsiteerisin siin intervjueerijat. Teie koostöö tegelikult algas juba mõnevõrra varem, te olete teinud koos saadet ka raadio kahes. Kas te olite, vabandust, ma nüüd ei tea täpselt, kuidas te kõlasitega, kas te olite nagu selline vanaldane abielupaar, kes sättis ennast teineteise järele või olite te nagu kirglikud noored armastajad, kes eetris noh, oma selliseid vastakaid seisukohti avaldasid. Me oleme jätkuvalt nagu kirglikud armastajad nii-öelda kuigi me oleme nii-öelda võib-olla siuksed. No me ei saa öelda, et me oleme nii-öelda vanad kirglikud armastajad, ütleme nii, aga me oleme kirglikud vanamehed nii-öelda hinges. Ja noh, mis on meie puhul veel hea, on see, et et me oleme, ütleme, võib-olla ka natukene sellised keskealised armastajad Te toote keskete saatesse kindlasti ka oma muusikalist maitset. Kas, kas on midagi, mida sa näiteks Vaiko teada, et sa kindlasti hakkad pühapäeval rahvale mängima, mis on see muusikastiil, mida sa näiteks praegu vikerraadiost ei kuule, aga sa tahaksid sealt kuulda. Meie. Saade on ikkagi võrdlemisi oma nii-öelda eetrisoleku aja nagunii-öelda pantvang selles mõttes, et mina ise, ma arvan, pühapäeva nii-öelda esimeses pooles tahan väga konkreetsed nii-öelda muusikaga konkreetse värvinguga siukest, sooja muusikat ja siis me seda ka katsume ka pakkuda, aga noh, ma ei tea, meil on näiteks esimeses saates on plaanis ka ühe väga legendaarse Eesti filmi juubeli puhul otsida välja üle 40 aasta vana originaalplaati võib-olla seal pealt nii-öelda vinüüli krõbinal natukene rõõmustada nii-öelda raadiokuulajaid pühapäeva pärastlõunasse ehk siis oli juba kuulda pühapäeval täpsemalt. Sellel pühapäeval toomas sa võtad selle sarvega kaasa, ma sain aru, et viigid püksid ära ja võtad sarve kaasa ja saatesse. Ma püksi triigin ära, aga sarve kaasa ei võta, sellepärast et sarvehääl raadioeetris võib-olla piisab sellest tänasest proovist, et võib-olla kuulaja taga ei hindaks seda. Sel pühapäeval siis keskküttes duo Vaiko Eplik, Toomas Luhats ja järgmisel pühapäeval kell 10 hommikul debüteerib Toomas Luhats jutusaates ei saa jätta mainimata. Aga meie ülekanne siit, Rotermanni keskusest muudkui jätkub ja selle intervjuu rajal sattusin mina sinna posti taga ühte vestlusringi ja arutasime, et mis hoone see huvitav üldse on, kus me siin praegu viibime, see on korda tehtud. Mulle tundub, et selline vana, kas mõni ladu või tööstushoone, nagu neid siin palju on, ja Rotermann Eesti turundusjuhte André Popone mikrofoni ees ja kellelt veel, kui mitte temalt seda küsida, kus me õigupoolest praegu oleme selle seltskonnaga? Kõigepealt tervitas vikerraadiokuulajatele hetkel me oleme laudsepatöökojas ja nimigi viitab sellele, et ajalooliselt on siin puitu ladustatud ja puitu töödeldud ja juba 19. sajandi lõpupoole oli see hoone. Jah, 19 lõpp sai soone valmis. Praegu siin Rotermanni ringi kõndides tundub, et valmis hakkab saama see suur töö, mida on aastaid oodatud, on see nii või üksjagu tõtt üksjagu, ehk Rotermanni kvartal kui, kui linnaosa on pooleldi valmis, kuhu inimesed on tegelikult väga oodatud kus igapäevaselt toimunud sündmused ja muu melu, aga samas pool on veel tänasel hetkel välja arendamata, ehk siis vanad hooned, mis 19 sajandi 20 100. valminud, ootavad renoveerimist ja, ja uusi ideid. Kui väga see tuli takus on, selle renoveerimist aga näiteks kas Ülemiste vanake küsimas käinud ja kui, siis mitu korda, et kas on juba Rotermanni keskus valmis, Rotermanni kvartal, kvartal valmis, tuli takus ei ole, et elu ise annab mõtteid ja ideid, milles, mis kvartalis saab, aga, aga see on kindel, et üks oluline linnaosad on linna linnalinnak, ütleme nii, kus siis uus ja vana, ehk siis uus arhitektuur ja juba ajalooline arhitektuur kohtuvad ja seda seda konflikti nii-öelda proovime edasi arendada. See on tõeline arhitektuuri labor, kui siin ringi vaadata, aga kas nende tööde käigus on siit midagi ka täiesti üllatavat välja tulnud? Mida ei oleks osanud oodata? Minul andmed sellised puuduvad. Samas kvartali ise pakub igapäevaselt üllatusi ju, kas või võtame meie elevaatori hoone, mis siis on Tallinna linnapildis kõigile kindlasti tuttav hobujaama tänava ääres, Pikk 100 viiemeetrine hoone mis üllatab oma oma sisu ja oma mastaapse poolest, et kui kellelgi on võimalus siia kvartalisse tulla, siis kindlasti külastada antud antud hoonet, nimi, nimi, temal ele vaatori hoone ja antud hetkel on seal üks vene tehnikanäitus, mis siis annab võimaluseni hoonet hoonega tutvuda, kui ka näitust vaadata. Ja mis sina siis tulevikus peaks jääma praegu ta on selline. Ma vaatasin, et kased kasvavad katusele, et ega tööd on palju seal kvartalis, tööd on palju muidugi, aga nagu ütlesin, et ideed on olemas, aga samas teostus aeg ei pruugi olla kõige parem, seega ootame teistsuguseid aegu, aga samas ka ideed muutuvad ajas, nii et see, mis lõpuks päris saab, see on kindlasti linnaruumi üks oluline osa. Aga mis, milline ta on, see on meie kõigi nii-öelda teha tegelikult, mis me siis ütleme, kokkuvõtteks oma silm on kuningas, tulge vaadake ja öelge sõna sekka või täpselt nii, et nagu ma ise olen oma sõpruskonnas mitmel korral rõhutanud, et Rotermanni kvartal on linnaruum, kus me kõik võime tulla, võime aega veeta. Me saame näitusi külastada, on Rotermanni turg, avatud on kaubandus ehk siis igapäevane linnaosa, kuhu kõik on oodatud ja kus kus nii-öelda inimkäsi nii-öelda on teretulnud, et kõik seda linnaruumi kujundada, et olete teretulnud. Kui sageli sinu näpp vikerraadiosagedustele satub? Minu näpp näiteks autoraadiol hajutatud vikerraadiot kuulama vastu on väga ausalt, väga tihti minu, minu üks lemmikkanaleid, pean tunnistama, et raadio kahe ja vikerraadio vahel minu lemmikud vahelduvadki, et. Aitäh teile, aitäh. Me püüdsime seekord teha meelisega veidi teisiti, et see sügis tuleks teisiti ja Riina peatoimetaja rõõmus ei saanud öelda mitte avasõnu, aga saab öelda lõpusõnad, mis tunne on siis oma tibukesi kabu jalakesi vaadata sellise sügishooaja alguses? No ei saa salata, et tunne on uhke ja ma pean ütlema, et seda saadet siin vaadates mul tulid mitmed uued head mõtted, pole näiteks üldse vaja enam kulutada raha ei arvutisüsteemidega plaatide ostmise peale. Ma arvan, et me nüüd viime sisse süsteemi, et iga saatejuht laulab ise. Ja meie meelisega juba mõtlesime küll, et me alustame väikeste laulutundidevõtmistest, mõtle, kui mõnus saada oma hommikuprogrammi näiteks iselauludega sisustada. Aga kui tõsisemaks minna, siis millise pilguga sa vaatad vikerraadio selle sügistalve peale? No hetkel vaatan ma küll väga lootusrikkalt, sellepärast et siin on ju jutt olnud mitmetest huvitavatest saadetest, aga ma võin julgelt öelda, kolm neljandikku nendest on nimetamata, on nimetamata. Ta on vaieldamatult Eestimaa kõige kuulatavam raadiosaade, see on Vikerhommik. Mida teete nii sina, kui Meelis on suurepärane huvitaja saade, on neilgi omad plaanid. Ma tean näiteks, et kui siin juttu oli elavast muusikast, siis on neil plaanis teha mõned nädalad hommikvõimlemist tuntud eesti pianistidega, nii nagu see vanasti oli päevastest poliitikasaadetest oli juttu, siis tean ma, et jutusaatesse on tulemas mitmeid uusi huvitavaid mehi ja nii edasi ja nii edasi, nii et siin on noh, rääkimata meie tõelisest kuldvarast Helgi erilaidist, David Vseviovist. See loetelu oleks lõputu ja spordisaated, raadioteater, keskeprogrammid, kõik oma tuntud headuses, et see on vist nii, et, et pole mõtet, et eriti muuta asju ja inimesi ehmatada tohutute raiude uuendustega saatekavas, kui nad on harjunud ja nad armastavad seda, mida nad Ühel teatud kindlal hetkel tahavad kuulata. No mul kogemus näitab, et iga muudatus toob kaasa vähemalt 20000 inimese meelepaha, nii et neid me teeme tõesti ainult siis, kui selleks on äärmine vajadus. Aga praegu seda ei paista olevat. Sul oli ka ilus suvine puhkus ütleriina, kui palju sa vabal ajal puhkuse ajal tegelikult raadiot kuulasid siis, kui sa ei pidanud, siis kui see oleks võinud olla täiesti vaikuses ja keskenduda linnulaulule? Tead, ma ütlen täiesti ausalt, puhkuse ajal mängib raadio hommikust õhtuni ja ma pean ütlema, et see on see aeg, kus ma saan nagu tõsiselt aru, kui head saated meil on, sellepärast tööajal ise teame, palju selleks raadio kuulamiseks aega jääb. Aga sellepärast need paremad mõtted mul reeglina tulevadki just nimelt suveajal, sest siis saab nagu pildi ette, mis tegelikult toimub ja see pilt on alati palju parem, kui ma muideks talvel nii-öelda hooaega lõpetades arvunud. Siinkohal saab meie saade siit Rotermanni kvartalist meeleoluka lõpupaugu, ses mõttes, et teil esineb nüüd üks mees, kes vist tõesti kõige vähem on aa kaks meest, aga üks nendest on, on küll kõige vähem lauljana üles astunud nendest, kes täna esinesid meelist tutvusta, seda poissi. Meie ees siin on Lauri Hussar, tema kõrval on Jansa. Ma ei tea, kas pakkumas moraalset tuge või laulab ka kaasa, aga see selgub kohe, ma arvan. Margit Kilumets ja Meelis Kompus tänavad kõiki kõige rohkem oma armsaid kolleege, kes aitasid selle saate meie eest peaaegu et ära teha, aitäh teile, armsad kuulajad. Ärge lahkuge vikerraadio juures hetkekski. Tänast saadet jääb lõpetama duo Lauri Hussar Jaanelgula.