Kõlab eetris uunikum. See on üks vana lemmiklaul, mis vähemalt ühele inimesele endiselt korda läheb. Tere, olen Tarmo Kruusimäe ja te kuulate uunikumi. Hämmastavalt laia kaliibriga Tarmo Kruusimäe ehk kojamees on pidevalt kohal aegu tagasi näiteks ansambli Gulo lauljana, siis Eesti jalgpallikoondise kõige andunumaid poolehoidjaid ühendava fännklubijalgpallihaigla liidrina ja muidugi ka Tallinna linnavolikogu liikmena. Ta ise ütleb enda kohta, et on tavaline hall inimene, kes sõidab trolli ja bussiga majada ei ehita nagu iga teine edukas eestlane. Uunikumi valib aga küll. Üks selline hea vana lugu, mida alati on hea ja mõnus kuulata Niina haageni rööling in Pariis, just see, et meil ei ole seda kevadet, ei ole ju nii palju ja laulab seda kuidagi meeldivalt, mahedalt mõnusalt. Ma kuulan igaviku muusikat iga päev mitu ja mul on nagu mõnusad käivitamislood, et mis tõmbavad oomika nagu käima. Kui ma ei eksi, siis ta peaks olema nina haageni 82. aasta plaadi pealt nonseks Monkrock. Ja ma arvan, et ma kuulsin teda 83. aastal ERKIs Eesti riiklikus kunstis, kultuuris, kus ma siis tollel ajal päris tihedalt käisin, töllerdasin seal oli ansambel trust või turist sellel ajal jah, sel ajal juba tulist Nendega ma liikusin ja nemad olid need, kes seda toda plaati nagu esimest korda siis Mullelasid. Kuna mu enda plaadikogud on kõik head inimesed on igaüks tahtnud jälle midagi kuulata, siis seda lugu mulle otseselt ei ole. Aga aeg-ajalt tekib nagu jänu mingi loo järgi ja siis ma ei tea keskust nippidega sellega mulle nüüd siis jälle toimetas MP3 variandina. Vahetevahel pungi emaks hüütud Niina Haagen sündis 1955. aastal Saksamaa demokraatlikus vabariigis Ida-Saksa ajupesu ja mentaliteeti tulevase punkrokkari naha vahele kaua süstida siiski ei õnnestunud, sest teismelisena kolis ta koos perega Lääne-Saksamaale. Seal pani Niina, kodanikunimega Katharina Haagen kokku ansambli, mis jõudis kiiresti ka debüütalbumini. Rahutu hing, nagu ta oli, kolis linna Haagen peagi New Yorki. Seal ilmus temalt esimene ingliskeelne album. Nii selle kui ka järgmise produtsendiks oli muide George Jomoroder. Sageli enam kui muusikat aga tekitas Niina Haagen furoori oma käitumise ja hoiakutega. Nii põhjustas skandaali ühes Austria telesaates ates Club kaks simuleerides Masterbatsioon. 80.-te aastate alguses peeti teda juba üpris segaseks kujuks üha sagedamini peatustama intervjuudes teemadel nagu ufod, jumal, sotsiaalsed ja poliitilised veendumused, loomade õiguste eest seismine ja nii edasi ja nii edasi. Viimasel ajal protesteerib Niina Haagen häälekalt Iraagi sõja vastu.