Tere, head kuulajad. Eetris on järjekordne päevade suvekülalise saade ja täna meie külaliseks Heidi Sarapu. Heidi Sarapuu on teatritegelane, ma ütleks nii. Natuke kindlasti. Mul oleks sulle kohe niisugune küsimus, et sa oled lavastaja, näitekirjanik või oled sa? Ta on küll Emmdeeühise vaariustel või oled sa teatri omanik? Ei omanikust olema, need kaugel, ma olen teater, vaariuse looja, võiks niimoodi öelda siis muidugi selle lavastamine ja kirjutamine käib kindlasti selle tegemise juurde. Nii et ja lisaks muidugi administreerimine ka, mis on ikka üks väga mahukas ja suur tööle. Aga ma läheksid hoopis tagasi natukene järgmise küsimusega sulle, et kui see kõik oleks nagu alguse saanud lapsepõlvest või sealt kuskilt, kust see pisik tuli, jah, et kas seal nagu perekondlik keeldus, mõni inimene sünnib mingi teatud eeldustega. Ma ise küsisin, et kas pisiksesse sõna hakkas mulle kuidagi hästi meeldima, pisikuid oli palju nendel lasta Well, kes sündisid sõja ajal või pärast sõda meediale kolm last peres ja nimetatakse siin ära, et minu õde on peaaegu eluaegne linnahalli töötaja, režissöör, kes on olnud vaatamata kõrgele vanusele kogu aeg tööpostil. Minu vend on küll insener, tere haridusega, aga tema on ka üks loojatest temale ansambel tooma poegade looja nimeks, siis Jaan lood ja tema on jätnud võib-olla rohkem oma tööjälje just tuntud lauluga nagu kullast süda ja, ja õrn ööbik, kuhu tõttad sa, see tähendab Me kasvasime Kadrioru kandis Kunderi tänaval, mis on siia raadiomajale hästi lähedal ja korter oli kahetoaline ja võiks öelda, et sellel olid omad võlud ka sellel väikesel korteril lastel, kes jah, sündisid peale sõda, sõja ajal oli hästi palju raskeid haigusi, nii et meie peres käis läbi kopsuhaigus ja ise olen ma kaks korda põdenud skorbuuti ja difteeria. Niiet võiks öelda, et tulest läbi tulnud teatud mõttes, aga need pikad haiguse perioodid olid ka niisugused, kus sai hästi palju lugeda ja, ja kus sai hästi palju kodus teatrit teha, sest teatritegemine oli teatud mõttes moes. Elu oli ju natukene keeruline ja meie olime viieliikmelise perena kahes toas väga kõrval, kahetoalises korteris oli märksa rohkem inimesi, seal elas Tõnu Aava tädi ja Siberi aastat tulemusena tuli siis ühesõnaga Tõnu ema oma lastega sinna veel elama, nii et ma nüüd ei oska öelda, kui palju neid oli, aga tõenäoliselt oli neid kuus või seitse tükki selles kahes toas ja Tõnu hakkas varakult tegelema teatriga ja majas oli meil üldse lapsi ja rohkem oli poisslapsi, nii et minu mängumaad olid rohkem poistega järevi teatri tegemine käis ka selle juurde ja, ja muidugi me vaatasime kadedusega, Tõnutkes hakkas päris varakult siin raadiomajas käima. Tal oli niisugune must mapp, kus oli hästi palju pabereid, kui ta trepist alla läks, siis vahel pudenesid nad alla Sistudele üks raadiomaja auto tuli talle vastu, ta läks uhkelt sinna sisse oma sõbra Madis Ojamaaga. Ja siis ma tean, et me mängisime pööningule, sealt aknast vaatasin, mõtlesin, et mina tahaks ka niimoodi paberitega käia, siukse musta mapi ka, et ma olen lugenud, et Marie Under oli omal ajal väga õnnelik selle üle, ta võis käia nende noodipaberilehtedega ja, ja, ja musta niukse mopiga linna peal klaveritunnis. Ja vot mina hirmsasti mõtlesin, et küll tahaks raadiomajja saada ja ka kuskil saates alla, see oli niisugused noh, ütleme linna tead või linnakorter teatritegemine, kus siis oli kindlasti oma koht, oli ka varjuteatril, sest minu õnneks on minu õde minust kuus aastat vanem, nii et tema sai siis eksperimenteerida oma igasuguseid ideid minu peal, niiet eks ma ikka vahel tüdinesin ära kaasast. Tihtipeale ma pidin olema mängus laps, ema, isa oli keegi teine ja siis söödeti mulle kuivi herneid ja ma ei tea, mis asju kõike sisse, nii et lisaks haigustele olen ma ka sisse söönud igasuguseid imelisi asju ja kuna korter oli väike, siis saadeti meid igal suvel tavaliselt juba maikuu alguses maale, kus elas vanaema omal ajal, tähendab, Eesti ajal oli tal hästi suur maja olnud seal võhma alevis, aga Vene sõjavägi Pali sellele otsa ja varemed jäid järgi, mis olid meie mängumaaks hästi toredad ja, ja põnevad paigad, sest sealsed mängitud luuremänge, kodu ja nõnda edasi trepid olid alles, puud kasvasid järjest, nii et, et seal oli hästi palju tegemist. Muidugi olid kohustused, vanaemal on ainult üks tuba, see oli ka vast ma ei oska öelda, võib-olla 12 ruutmeetrit või nii kinni, et me kolm last ja vanaema olime siis suveti seal ja hommikul tehti uks lahti, siis oli oma kohustused, peenramaa tuli ära rohida. Jah, ja pärast seda oli siis mängumaa, seal sai ka teatrit tehtud, sest oli kuulda, et lehtlates tehti naabritüdrukud, tegid lehtlatest teatrit ja siis me üritasime ka ühte kui teist teha ja seal oli muidugi seda lapsemeelsust täiskasvanutel hästi palju, sest ma mäletan, siiani olid kaks risti toredat inimest, üks oli Martini oleks ja teine käo juuli, kes siis alati lastega mängisid ukraadinat ja, ja üldse mõtlesid igasuguseid põnevaid tegemisi välja. Käo juuli oli niisugune unustamatu tegelane, et minu vanaema oli siukse erksa vaimuga, sest võib-olla see erksust tuli ka sellest, et ta omale seal elas Kurgjal kõrvuti Carl Robert Jakobsoni tütardega ja nad olid väga head sõbrad, aga vanaema kartis kangesti üle purde minekut. Ja sellepärast nad võtsid siis omasele talu kaasa ja hobustega veeti siis võhma oleviku. Nii. Ja Ma tean, et mu ema nimi pandi ka just Carl Robert Jakobsoni ühe tütre järgi. Nii et siis see vanaema oli niisugune omamoodi seal alevimuttide rahvavalgustaja, sest et mina magasin vanaemaga ühes voodis, see oli hästi niisugune kitsukene ja pea kohal oli raadio ja seal teatud kellaaegadel vanaema ja kindlalt kuulas Ameerika häält, aga seal olid segajad peas, nii et ühesõnaga mõned lauset ta siis noppis välja ja siis oli jälle see niisugune õua-õua-õua segajad peal ja, ja siis selle põhjal ma ei tea, kui palju ta fikseeris ära seda, et noh, et mis sealt tuli, täpselt, kui palju ta kuulis, sest ta ise rääkis kaasa, mis sa valetad seal või mis ühesõnaga jah, ma tean küll ja niimoodi ka, aga igatahes järgmistel päevadel tuli üks kui teine külanaine tuli, tuli juttu rääkima ja põhiline jutt oli poliitikast ja ma tean, et ühesõnaga see pilt olukorrast oli mulle juba siis täiesti selge, mis peab olema, et mis venelane Selle tegi ja, ja nõnda edasi ja kui ilus elu oli ennem ja niimoodi see niisugune, kas ma ütleksin, selt suveperioodid kindlasti ta liitis meid, lapsi, vanaemaga, nende inimestega ja, ja see fantaasia, mis sealt tuli, see oli unustamatu ja igatsus ka ilmselt üks kirjutamine tuleb ka igatsuses, sest kõik igatsesime emana, ema poleks ära mahtunud, olid omad tegemised, et ma mäletan siiamaani, et need elektritraate ootasin kogu aeg, et ema tuleks kuidagi nende elektritraatide pidi või teine oli raudtee, mis läks mööda rongidele, see lõputult, ühesõnaga vastas käidud, et noh, ema tuleks, kui sa tuli, siis olid muidugi need rõõmupäevad ja, ja kui emast rääkida üldse vanematest rääkida, Nadreid, suured teatriskäijad käisid hästi palju Estonias, kavalehed olid meil peas ja siis olid niisugused suuremad väljaanded kakskend, raid, teatri märkmikud või nii, ma ei, ma ei oska öelda, igatahes kõik näitlejad ja sisud ja kõik oli teada. Niisamuti oli teada ka need jutustused, et kui meil olid niisugused koosviibimised, vanasti olid hästi suured lauad, toidud kõik väga palju sugulasi, elati, tuli tuttavaid ja siis oli üks tädi maimu, kes oli näinud omal ajal kõiki neid, noh, kuidas ma nüüd nimetatud trofeed, filme, need süžeed ja siis teatud kellaajal tuli voodisse minna, ma olin nõus alati voodisse minema, kui sa tädi maimu tuleb, minu voodi juurde jälle räägib ja tallinnas sugune hingeline inimene, siis ta nuttis alati, kui armastajad laht oleksid ja nii, aga kui need filmid noh, teatud aja tagant tulid meie ekraanile, siis mul ei ole midagi uut, ainult lihtsalt näitleja, et noh, oli huvitav vaadata, siis minu ettekujutuses olid natukene nagu nad teistsuguse ja kui nüüd rääkida teatritegemisest, mina kui näitleja, no niisugust perioode on ka olnud, siis näitlemine hakkas peale ja kavandamine juhtimine hakkas varakult peale, sellepärast need lihtsameelsed maainimesed, Valevi inimesed, nendele ma tahtsin siis ka omalt poolt midagi pakkuda ja, ja siis, kui mul ikka väga igav hakkab, siis ma käisin nad kõik läbi ja ütles, et täna õhtul on teater ja ma ei tea mingi paberilipaka, joonistasime need piletid, aga minu nõue oli niisugune, te võite siis tulla, kui te võtate lilled kaasa ja lilledeks tahtsime ainult kartuliõisi, ma ei tea, miks Nolan meeldivad mulle siiamaani, aga noh, nende värvid nii ja siis ja nad tulid, kartuli tõite ka ja ma ei oska öelda, ma ei mäleta, sest muud midagi, kas laulsin, vaid tegin, igatahes ma ma tean seda, et lõpptulemusena oli see kuidagi, et ma näitasin neile keelt, sest mul lihtsalt puudusid anded. Ei osanud rohkem midagi teha, aga sellele vaatamata ma sain ikka lillesülemid, et mul läks hirmus hea meel, kui nüüd raadiomajas oleks salvestis Juhan Viidingu tekstile resest kartuli eest, sest kui ma nüüd natuke nostalgitseda, siis võin öelda, et vaariuse teatri algusaastatel oli üheks meie liikmeks suurepärane Juhan Kreem. Eska laulab Kolguni. Jenny telliskivid kadunud ja katki murtud roniroosioks vaid suured jäljed üle liiva otse kuuri juurde viivad, mille halvel varnaloks kartuliõi, kartuliõi ja üle vannimoori pruunis või kui vanaonu kartult muldas õhtupäike üle kullas, tema ammu halliks läinud ju. Kartuli, kartuliõli ja ülepannikoogid roolis või vanaonu kartul Moldovas õhtu Väige üle kuldasema halliks läinud ju muust. Istun pika laua taha, jalad lahti, teen ja näen, et ühe ruudu son klaas. Jah, palgipraos on vana kahvel akna ees vineeritahvel värvilised klaasikillud. Kartuliõis kartuli siis ja üle Patti koogid pruunis või siis kui vanaonu kartult mullas õhtupäike üle kullas, tema hapuhalliks läinud kartuli, kartuli või siis ja ülepannikoogid pruunis või siis kui vana kartul mullas õhtupäike üle kulda, tema muu halliks läinud ju matult lahti lauas sahtlisse Jon prahti täis, üks vihik mulle näppu puutub, siis. On lauluridu palju kirjas kooli lapse elu kirjas selle laulu all on siis kartuli kartuliõisi ja ülepannikoogi roolis või kui vana Artur tollase õhtupäike kullasema, ammu halliks läinud kartuli, kartuli ja ülepannikoogid roolis või kui vanaonu Tartut mullas õhtu Väige üle kulla tema ammuhallis läinud. See laul oli väga ilus, nii ma tuleksin ikkagi sinna noorusaastaid tagasi, et millal siis tuli see aeg, kui, siis sina läksid, see must mapp näpus, öeldakse kraadi autoraadio. Ja ega ei läinudki palju oodata. Toredad juhuseid on ju elus olnud igalühel tartlane ma väga lühikest aega Roberti tegid, uisutasin, ja sellel on niisugune lugu, et ma vist seda olen kunagi rääkinud, et ma käisin 20 esimeses koolis või kuidas öelda nüüd, et tegelikult ma astusin nii-öelda pool erakooli, siis oli prestiižne, kool oli Tallinna Õpetajate Instituudi harjutuskool ja mind võeti sinna vastu sele siis praeguse Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Instituudi juures ja, ja nii nagu ma aru sain või mulle vanemad rääkisid, et siis oleks olnud lihtsam saada edasi õpetaja elukutse ja see hästi tore kool selle direktoriks oli Agu Tali, kes oli kunagi olnud Estonia teatris kas koorilaulja või päris laulja, vot seda ma ei mäleta või teab, aga ta tegi tohutult palju isetegevust palju, ühesõnaga kõik igasuguseid õhtuid oli ja ekskursioone ja kõik. Esimesest klassist alates ma tean, et oli, oli meie klassis lausa eraldi, oli skulptor Halliste abikaasa oli kunagi olnud tantsija, tegi kohe mingisuguseid niisuguse tantsutunnid ja, ja esinemised ja see oli niisugune noh, nagu loomulik osa oli kooli programmisse ja siis oli niimoodi, nii, et kolmandas klassis käisid jutud, et kool likvideeritakse ja mid viiakse rauakooli, mitte mingisugune 21. kool, vaid nad olid vastikud rauakad, kuhu nüüd Meid viidi eliitkooli õpilasi ja ma võin öelda niimoodi, et ühesõnaga A ja B klass olid istunud õpetaja tisside harjutuskoolis. See klass oli rauakad ja ma ei oska öelda, mingisugune niisugune maine jäi sellele asjale juurde, olgugi et see klassis oli pärast Teet Kallas ja nii et aga kuidagi see A ja B tundis ikkagi, et me oleme natuke nagu üle nendest rauakatest. Kuna meil oli siis kolmelapseline pere, siis, siis ega niisuguseid jalgratast pole elus saanud, see oli luksus. Aga uiske ma tahtsin väga saada, teistel olid kuskil jõulude ajal, ühesõnaga jõuluvana tõi ja isa läks meiega siis siia dünamust staadionile, uisutamist õppima ja mul tuli see väga lihtsalt välja, noh kuulge taha ja on suur või tahate, siis tuleb see hästi välja ja mingi aja jooksul, ühesõnaga 20 esimeses koolis oli siis uisutamise võistlus, ma ei tea, ju seal need uisutajad ka palju pannud ei ole, siis ma sain esikoha ja siis tuli raadiost reporter toime ja kelle nimi oli Ivanova, ma ei mäleta, mis ta eesnimi oli. Tal oli tükk aega lastesaadete toimetaja, tema tuli mikrofoniga ja küsis mu käest, ühesõnaga et noh, kuidas ma saavutasin ja, ja mõtlesin, ma ei tea. Tahad, aga tule, mõtle järele öösel ja tule hommikul siia raadiomajja rääkima sellest ja ma tean, et ma tulin siis siia, raadiomajja ma ei maganud, ma lihtsalt ei teadnud, kuidas ma selle saavutasin. Ja siis ma ütlesin siiralt. Ma nüüd tulin, aga ma ei oska rääkida, kuidas ma selle saavutasin ja tema ütles, et ei ole mitte midagi, ma tegin teksti valmis, loe maha, siis käisin, seal oli üks tüdruk veel kuskilt maakoolist olid ja tema nimi oli ka Heidi ja siis lugeda siis me seda temal oli omadeks mulle oma tekst saavutuste kohta ja siis ta ütles, et oi, et meil on noh, paljusid neid teadvustajaid, need olid siis koolinoored, need teadustajad ja üks on siin pikka aega haige olla, sest et meil on vaja selle saatjaks sellist spordisaade, et mõned teadvustused teha, teeme väikse võistluse ja kui ma ära lugesin, siis ta ütles niimoodi, et kui sa sobisid suurepäraselt ja mille niisuguseid lapsi veel vaja, et hakka käima ja siis ma olin pidev, alati valmis, saate teadustaja ennem seda oli olnud seal mari tarandi Anni Kreem, siis mina olin Ani järel teadustaja ja siin ei olnud mitte nii et ma olen uhke nende paberitega, mul oli nii ameeriklasele tasu üle kõige toredam oli tulla siia kassasse allkiri anda, raha saada ja siis kohtuda igasuguste kuulsate inimestega, kes rääkisid tarka juttu, ühesõnaga selleks mul väga lihtsalt see mustama ja ja sealt edasi, ühesõnaga mitmed aastad olin, olin siin, siis olid need mõistata saated ja miskisugused veel, nii et, et ma olen vahel mõelnud, et küll oleks tore, kui oleks arhiivis mõni ka alles, et nii hea meelega kuulaks neid saateid, aga ma ei tea, kas on. Siis sa said selle oma musta mapi, vähe sellest, sa Saika raha sinna mapi. Sellega ometigi asi ei piirdunud, aastal läksid edasi, mis siis edasi sai? Edasi oli see, et 20 esimeses koolis tehti teatrit, aga seal olid väga suured staarid Adalundverid ja Sirje arbid ja Jüri Karindi ja kõik nii, aga mäletan ainult seda, et ma ühes lavastuses olin, see oli üks jõululavastus ja seda sai ette valmistatud ja siis juhtus üks niisugune asi, et nii-öelda etendusel mul ei olnud üldse häält ka, aga midagi ma kähisesin, nii et see sai ära tehtud ja ma ei tea, kas selle mõjul või, või kuidagi. Siis oli niimoodi. Ma ei tea, kes mind kutsus, tõeliselt ei mäleta, aga ma olin natukene rahvateatris ja seal see oli Tombi rahvateater. Ja ma olin ühes lavastuses, mille nimi oli imeilus Vassilissa. Aga mina olin peletise, seal oli ta, ma mäletan Viiu Härmi üldse. Vaat mingisugusel niisugusel ajal seal hakkasin ma luulet lugema kõvasti ja konkureerisime Viiu Härmi ka, nii et see kohtade jagamine oli seal nagu esimene, teine, esimene, teine ja sealt hakkas vist see niisugune sügavam huvi üldse luule vastu luule esitamise vastu ka ja siis oli ajalehes üks kuulutus teatriliit oli vist siis teatriühingu teatriliit kuulutas välja draamateatri juures õppestuudio vastuvõtt, kuhu hirmsasti kõik läksid ja kus oli suur konkurss ja mina olin 10. klassi õpilane, Juumases millegiga torkasin silmuses, kas nii-öelda koolilast võeti sinna, üks oli kadunud Irja Aav ja teine olin mina ja seal olid siis noh, Don neilgi Sallod ja eriklasside, kes oli see kohutav, mõnel aga, aga minu jaoks õudselt raske selles mõttes, et ma jagand nendest tüüpidest mitte midagi ja kartsin neid teha ja üldse no mis ma oskan öelda, tähendab, see oli üks niisugune periood ka, kus kus said tuttavaks, nagu sa oled teatritegemise telgitagustega, ühesõnaga ma olin kümnendas klassis, ma tegin ühe aasta seal kaasa välja, mind sealt ei löödud, aga, aga mul läks jube raskeks, teadsin, et abituurimal vaja lõpetada ja siis olid seal mingisugused tööd ka veel selle rahvateatriga, mis noh, et olid nagu etenduses sees ja niimoodi aga tal olid niimoodi, et tõusen kuskil veerand kuus hommikul ja sain pool üks öösel koju ja, ja see oli liig, mis liig, aga aga hiljem võeti teine lend ja sinna ma läksin ja ühesõnaga selle ma siis lõpetasin ära ja mulle sai seal väga selgeks see, et mina näitlejaks saada, see oli mulle hästi selge kohad, ma ei taha ja, ja kirjandus ma ei oska öelda, noh, kirjanduse vastu ikka see huvi oli natukene nagu suurem oma kõrghariduse saanud Tallinna Pedagoogilisest Instituudist ja istun seal, oli küll nii, et kirjand vist äratas tähelepanu, nii et mind kutsuti välja ja öeldi küll, et seni olen nagu lavastaja näitejuhi vist on see diplomi peal see see kiri, aga nad tahtsid, et ma olen õpiks kirjandust, aga ma oleks kirjandust läinud õppima, aga jälle mulle ei meeldi grammatika, ma tean kohe niimoodi, et mu mõtted lähevad mujale. See on nii nagu trigonomeetria ja kõik need tangentside kootav ütlesid ja ma lihtsalt ei saanud, ma joonistasin sarvi ja sabasid taha ja, ja see ei ole minu rida, lihtsalt tapab su loose jah, vist küll, ma ei saanud siis aru, aga ma lihtsalt teadsin, et see on igav ja ja ma ei tule toime, ma pean punnitama ja mulle meeldib noh, kiire tegutsemine ja mõtlemine ja elluviimine, ka see sära. Reaalsete otsuste järel tulevad reaalsed teod. Niisugune on ja see vist on see nõukogude aja kasvatus, see on see Timur ja tema meeskond ja, ja viidemaleevia oktorbatšofiaga sõbrad ja see vist on, sest et see hullus oli ka peale vanurite aitamine ja aga, aga ju see oli positiivne, tagantjärele öeldes. No vot, nii et ühesõnaga see tee on niimoodi läinud ja, ja siis, kui mul tekkis perekond ja lapsed, siis lihtsalt laste kõrvalt oli väga raske töökohta pidada. Ütleksin küll, et oh noored emad, mida te kordate, on toetuse ja kõike ja, ja minu meelest praegu suund, niisugune väiksed armsad lapsed, istuvad meil liiga palju pähe, mida ma kangesti Koger kontserdite etenduste ajal, kus võetakse ikka lausa peaaegu imikud kaasa, et raske öelda ei ole ju südametu, aga humala lapsed olnud ka, et ikka õhtuks võiks ikka nagu hoidja võtta või koju jätta. Ja, ja sellepärast isegi sai valitud nii-öelda ringijuhi töö koolides andsin siis oli niisugune õppeaine imeliku nimega nagu esteetikaga, sinna seda said ise nagu kujundada ja nii sai ise lugeda, materjale ette, valmistada muusikast, kujutavast, kunstist, teatrist muidugi kõige rohkem ja see oli niisugune õhtune töö. Sain lapsed lasteaeda saadetud ja oli seda tööd tehtud ja, ja sealt lihtsalt kasvas välja see töö tulemuslikkus. Sealt kasvas kahe kooli ringi põhjal välja luulering, mille vastu tunti hästi suurt huvi. Kas nii linnas kui juba vabariigis tähelepanu ja, ja siis sellele ringile juba niisugust konkreetset nime, nii et see nimi, vaarius mu enda pandud enda loodud ja, ja natuke ennem kui pildiliselt mõelda või viha võtame selle siis vaarius võib ka öelda varjus, see tähendab seda, et me ei tahagi ennast eksponeerida nii väga palju töö peab ise enda eest rääkima ja teiseks sai algusaastatel eriti noh, ka praegu on suundumus sinnapoole, et varjus olevaid persoone valgustada või avalikkuse ette tuua, ütleme laias laastus on see tegemine niimoodi läinud, et teater, mille repertuaaris on vaid kultuuriloolised asjad ja mis toetuvad kõik dokumentaalsetele materjalidele ja mis kõigepealt on äratanud minus huvi, siis minu näitlejates ja edasi siis juba pulli. Varjus olemine ühesõnaga, aga see on siiski vist väärilise tasu saanud, nii palju kui mina aastate jooksul olen käinud neid etendusi vaatamas, et kohad on ju alati täis olnud kõik, kuigi saalid on võib-olla noh, enamusel etendustel küll suhteliselt väikesed olnud, aga ju siis see publik, kes seda otsib, see on selle üles leidnud. Oled sa sellisel arvamusel? Ma tänan siin meie publikut, meil on haruldane publik, ma ei oska öelda, tähendab, kuna meil ei ole otseselt administraatorit, vaid inimesed on ise ikka üldiselt leidnud, tee meieni, me natuke teame ka, kes meie publik on. Et üks on kindlasti koolide pedagoogid, üliõpilased, aga teine pool on kultuuriinimesed, raamatukogu töötajad, teadurid, nii et kunagi olnud häbi publiku pärast, sest ma olen käinud ise etendustel, kus ma näen, et lapsed ei kuula etendust, käivad ringi, räägivad vahele väljendatud, niisugust asja meil üldse mitte ei ole, nii et veel kord, tänan tõesti publikut ja suurepärane publik. Ja sa oled ju sellele vaariusele praktiliselt peaaegu kõik ise kirjutanud. Jah, see on olnud häda sunnil kõigepealt, aga, aga nüüd on see juba niisugune baaris või käekiri on kolm asja, kolm lavastust olnud, kus on kindlad autorid olnud ja, ja need on olnud seotud Põhjamaadega ja ma lihtsalt ei ole leidnud selliseid tükke ja, ja siin on muidugi see autorikaitse autorluse maksmine ka muidugi takistuseks olnud, sest need Viljandit, mis ma ise olen kirjutanud, ega siin ju autorikaitsega tegemist ei ole, ma ei ole ennast kuskil registreerima, ma püüdsin küll, aga selleni lootusetult. Ma sain aru, et kui ma oleksin muusik, siis on see asi lihtsam, aga sõnaga on väga raske mingit teenistust saada, kui ei ole tegemist suurte teatritega. Seda ju meie lihtsalt ei ole, nii et jah. Ma usun küll, et ma elaks päris hästi ära, kui mu tükke mängiksid suured teatrid, et siis ei oleks seda küsimustki. Sa oled ju ka puutunud selle oma teatritegemisega ja nende asjade loomisega kokku, sa oled nagu ka Põhjamaadega väga tihe side on olnud ja, ja minu teada on isegi seda sinu tööd ja sinu näitlejate tööd ju päris kõrgelt hinnatud. Ja ma olen saanud kaks preemiat algusaastat del arbujate Aegoya umbsete tõdede eest sain Eesti Kultuurifondi preemia ja Põhjamaad on jah tunnust, Põhjamaade Ministrite nõukogu on tunnustanud minu tegemisi ja siin ei ole mitte üksinda olnud need lavalood, vaid peeti silmas ka neid raadiosaateid, sest neid on olnud ka väga erinevate nimedele, nad on sarjadele all, on olnud ka üksiksaated, aga sarja Donald siin kahe kalda vahel ja kirjatähti põhjataevas ja mis nad kõik ära on olnud ja, ja ma loodan, et need on arhiivis olemas, sest seal on ka hästi palju väärtuslikku ja need sidemed hakkasid jah peale õige varakult 89. aastal oli, oli meie esimene Reiska nende kahe lavastusega ja siis sidemed sealsete väliseesti kirjanikega kultuuritegelastega ja edasi juba siis Rootsi kirjanikega, mille põhjal valmisid mitmed lavastused. Aga võib-olla me teeme ühe väikese pausi vahele ja kuuleme natukene Ewert toobi Stockholmi valssi. Nii et reeglina on halb halb. Stockholm miilits mööda ja miljon Tre. Nurinat nördinud. E koduareenil veel Mac. OS tuurasgoogiansbee Elar. Vili reele korreteila, Haadeehaasmi Järvitas veraadi. Ma lükkan nihuke mõtte ja keelel küsimus, et siis väliseestlased seal Rootsis ja põhjamaades sind vastu võtsid ja kuidas ka need Põhjamaade kultuuriinimesed, kellele see siis seal aja jooksul tuttavaks said ja kes nagu sinu tegevuse vastu huvi tundsid, et kuidas see on ju üle 20 aasta tagasi, aga see on ikkagi tagantjärgi päris huvitav oleks teada. Ja meie kutsujad olid omal ajal kirjanike lapsed, Aino Lepik von Wiren siis oli Anna Talve, Epp Kiviaed ja, ja muidugi nad tegid selle organisatoorse poole seal väga ilusasti ära ka, aga ütleksin küll nii tagantjärele, et oli huvitav päev ja oli hirmu ja aukartust nende kirjanike vastu ka päris palju. Ja muidugi ei olnud enamus meist kapitalistlikus riigis varem käinud, meie soome reis tuli ka märksa hiljem ja ma tean, et need hoiatused olid igasugused, mida tohib ja mida ei tohi, et noh näiteks, et Rootsis on kombes, nii et ei võeta tänavajalatsid ära ja ühesõnaga, et ei reedaks miskil moel, et me oleme saanud selle nõukogulikult kasvatuse ja kuna minuga olid kaasas noored inimesed, siis mul oli nagu vastutus suurem ja ma mäletan seda kohali raadio tegi intervjuu meie poistega ja ma kuulasin hirmunult, mida nad rääkisid, sellepärast et minul seal olid ka ikkagi veel need hirmud, et noh, Eesti ei olnud ju veel siis vaba, mida nad räägivad, et oh, kuidas nad kiitsid Ameerika häält ja organisatsioone ja mõtlesin, et hoid, panevadki, meid saadetakse piiri pealt tagasi, mis seal kõik on ja siis muidugi, kui esinemiseks siis oli, oli jube, mina, mina istusin saalis ja ees istusid kõik need kirjanikud, kes olid siis veel elus ja keda need noored inimesed kehastasid. Kalju lepikut mängisid Johan kreemja, Indrek pajuma, siis laval oli Raimond Kolk, Arvo Mägi. Noh, aplausi tuled ikka vägevad sellepärast et teksti sisse oli väga palju peidetud või otse öeldud ja, ja neljalisega, uskumatu, et tuli nüüd üks noortetrupp ja ütleb nii, nagu asjad olid, kogu aeg olid käinud küll teated, aga hoopis teiste tükkidega, nemad, et see oli nagu teatud mõttes juba niisugune poliitiline teater. Vastuvõtt oli muidugi ääretult liigut inimesed veel niisugused, et, et mul ette hirmude, stressis ja pärast hakka järele, sest et muljed kõik need jutud, noh, sealt oli nii palju haarad, noh siis oli kirjavahetus siis need emaile arvutasime, ei olnud sealtmaalt, kas mul kirjavahetus kuni surmani välja, Bernard Kangro ka öelda, et ta oli mu tegemistes ikka väga suurt toetaja, et kui ikka post, kas te läksite jälle kiri tuli ja seal oli read ja need andsid nii palju jõudu juurde ja, ja, ja siis olid terve rida niisuguseid, sest ma ütleksin kultuurist huvitatud või kirjandusinimesi, kes ise kirjanikud ei olnud, kellele meeletult kohe teater hakkas meeldima ja kes ise kirjutasid Jantsid ideid? Ma olen palju ideid, just nimelt Rootsi kirjandusest saanud hele lüüsilt võrratu inimene, tema õemees Ants Oras. Nii et kui palju ta tegi tõlked või üldse, tähendab, ma hakkasin kasutama väliseestlasi tõlgete juures ma ei oska, öeldaks muidugi intuitsioon on ka minul kui naisterahval olemas ja päris õige koha peal need esimesed lavastused Berliinist, Karin, Puiestee linn, esitasime juga pärast Rootsi, sest meil peaaegu igal aastal käisime Stockholmis esinemas ja lausa linnateatris seoses autorikaitsega olid nende sugulased, et lapsed ja nemad olid etendustel ja et noh, kõik on läinud õieti või nii-öelda 10-sse, et ei ole, ei ole võltsitud fakte. Noh, need hirmud on ju olemas, et ei pääse ju faktide juurde, et kõik on nagu õige olnud, et see on kõige suurem tunnustus ja ühesõnaga neid autoreid, neid rootsi autoreid, keda me oleme valgustanud väliseesti omast, on ikka ikka ääretult palju olnud. Ääretult palju loogiline jätk oli, et sealt Rootsi autorite juurest läksime norra autorite juurde ja norra kirjandus või, või noh, loodus ja noh, siin sõnu see meeldib vist Igalühel norra kirjanduse juures on olnud minu suurteks abimeesteks Elvi lumet tõlkijana ja Eha Vain tõlkija norganiseerijana, kelle toetav sõna ja abi on olnud ikka kohe suur, sest midagi ei ole teha, loov inimene vajab nõuandeid ja need on inimesed, kelle sa pead iga kellaajal helistada, küsida kuule, kas see on niimoodi ja, ja kas ma nüüd teen õieti või seda teeks niimoodi või, või nad otsivad sulle välja ka noh, ühe või teise persooni kohta veel mingit teavet, ma võiks öelda, et oh, norra kirjanduses eriti põhjalikult võtsime Sigrid Undseti juba ka sellepärast, et neil aastatel ega untsi tihtipeale Kristiina Laurits tütremini õudsalt palju tõlgitud, sellepärast et tema teosed olid põhiliselt antud kas siis väljaspool kodumaad välja väliseestlaste poolt või siis noh, esimese valitsuse ajal, jah, selleks me kohe tegime reisi ja käisime, unts seonduvad kohad kõik Norras läbi ja panin küll käed jah, seal seina peale ja ütlesin küll, et võta mind nüüd kirjutamisel, suvel käisime ja sügiseks oli, oli tükk valmis kirjutatud ja siin tegi suurepärase rolli Hayden. Anname ta on väga hea näitleja, väga hea ja muusika osas on mul alati olnud palju tublisi aitajaid. Ma olen saanud nii palju nende käest ei saa ütlemata jätta, et ma olen, ma olen saanud ka hästi palju oma lähedastele, sellepärast et kuidas ma võin öelda, et seda ma juba mainisin, et mu vend lõi siis tooma pojad ja siis olin nagu alguses selle muusikaga kursis. Olen tundnud huvi džässmuusika vastu ja esimese džässfestival 1967 olin mina teadustaja Tšašloydia Oscar Peterson ja nendega päris nii näost näkku kohe nähtud ja muljet saanud. Kodus oli mul saksofonimängija laste isa ja siis ma pidin ka seda selles muusikas ennast harima ja siis õemees on Horretseigeria sving. Võiksin öelda küll viimased lavastused ja olema ikka muusika ise valinud. Küsiks siit kohe edasi, näidend saab valmis, kirjutad, et nüüd tegijate juurde, et on sul ju ka veel muud abilised kunstnikud, muusikakujundajad ka nendega tööst natuke, ehk räägid? Jah, tähendab need esimesed lavastused, et mida me nüüd viisime sinna Rootsimaale, seal oli Anu, Anu Valmas nüüd Anu Haamer, kes põhiliselt kujundas muusika, valis välja muidugi, lavastaja on see, kes ütleb, see on ja see jääb, eks ole, või, või Toomale midagi teist ja sihis. Rootsis tutvusime Toomas Tuulsega, kes on ju hästi palju kirjutanud igasugust muusikat ja kellele ka lavamuusika ei olnud võõras ja ta on aidanud ka kuulda, mängisin kujundada muusikaliselt ja Toomase juurest, läheksin ma siis edasi Villu Veski juurde. Villuga oleme mitmel korral teinud toredat tööd, siis siin raadios on olnud Sven Kullerkupp. Viimased aastad on minu abilisteks olnud Hain hõlpus ja Peeter Kaljumäe, kellel on päris suur pagas. Ühesõnaga olen õppinud kõikidelt Me oleme nüüd käinud siin ümber Läänemere Eestis ja Rootsis ja Norras ja aga sinu teater, vaarius on sind viinud ju ka suure lombi taha, nagu öeldakse, Kanadasse, Ameerikasse. Ja kahel korral isegi kahel korral isegi jaa, Nendel reisidel oleme mänginud niisuguseid lavastusi nagu Paul pinnatatsimas ja temaga koos oli kaasas ka üks lavastuse üle v, mis oli pühendatud Olav kop Villemile. Meie lavastus Olav kop Villemist oli aastaid tagasi. Ta ennast elavate kirjas ei olnud, aga küll oli kuulajate hulgas, vaatajate hulgas oli Roman Toi ja jaolacopellemi perekond, nii et see oli jälle üks ääretult liigutav kohtumine. Muidugi, Olav kop, Villemi lavastus valmis tänu Peeter Kaljumäe ideele, tema on isiklikult Olav kop Villemiga kohtunud. Varasematel aastatel. Tänud Peetrile sain mina laule tundma õppima, sellepärast et kui aus olla, siis ega mina, mina, Olav Kopwillem vist eriti midagi ei teadnud, nii et see see kokkukirjutamise töö oli, oli, oli huvitav ja, ja toetus ühesõnaga rohkem Peetri isiklikele mälestustele ja seal oli ka minu teada Priit Aimla vist mingisugust teksti olemas ja, ja siis sai muidugi käidud raamatukogus kune loetud juurde ühte kui teist või tolleaegset üldse ajakirjandust, ajalehti, Ulav, Kopwillem tähendab väliseestlastele hästi palju ja, ja ilmselt tähendab ta paljuga nendele tudengitele, kes omal ajal õppisid eriti Tartu Ülikoolis, kuulda oli, et nad laulud ringlesid ja need tekstid seal ringi, nii et, et ikka vist õhtutundidel tuldi kui ja, ja lauldi neid laule või kas siis mingisugused lindid liikusid ringi või teda, minul on see tundmatu maa, aga ta on tore persoon, kes on osanud vaadata, kuidas ma ütleksin elu kõverpeeglis või, või toonud need seigad, mis on olnud väliseestlast vahel või hulgas teravalt esile, aga heatahtlikult ta oskab naerda enda üle, oskab naerda oma kaasinimeste üle ja, ja ütleksin, et võrratu Nende esitaja on nii Peeter Kaljumäe ise, sest ega kupletiste meil eriti võtta ei ole teine, kes seda loomingut samuti võrratult esitab, on Pärnu teatri näitleja Lii Tedre, nii et selles lavastuses oli kaasas nii liiv kui ka Egon Nuter. See oli niisugune tore seltskond, kellega me liikusime ringi sai siis käidud esimest korda tõesti ka New Yorgis, Chicagos? Jaa, jaa. Tore on ju käia, aga see tunne on ka, et tahaks kiiresti tagasi, sest suur linn on niisugune, et kas ta sulle siis meeldib võtta omakse, tahad tagasi tulla? Väsitab, väsitab jah või, või ei taha üldse, nii et see teine sõit oli juba niisugune, et mina natuke kahtlesin, et kas ma ikka väga tahan minna, kuna noh, kaasa võtta. Ta oli niisugune lavastus, mis, mis oli ääretult vajalik, kui ma arvaksin väliseestlastele, see oli hilisem viis, see oli siis 1944. aasta märtsipommitamine riigi ringhäälingu häving ja ja paadipõgenemine, mis olid niisugused teemad, mis puudutasid kõik, mis puudutasid väga hinge, mis puudutasid väga hinge. Ja samas sellele noorele põlvkonnale, kes on seal sündinud ja kasvanud, oli see üks õpetlik kogemus, et noh, neid noori väliseestlasi on ju hästi paljude tekkinud ja ma arvangi niisugused esinemised oma kaasmaalastele väljaspool Eestit on ääretult vajalikud, see on, seal on ka mingisugune seminar, läbirääkimised või? See nüüd on, see on emotsionaalne läbielamine, niisugune ehe, kokku puud, jah, jah, ja see on ikka nii, et peale etendust nad tahavad teada ja räägivad oma vanade vanaemadega vanaisadega ja küsivad ja pärivad ja asi saab ikka selgeks. Täiesti ja, ja tekib see huvi selle oma emakeele vastu ja selle õppimine, kodumaa külastamine ja nõnda edasi, et see on omamoodi laulupidu seal jah, need, et reisid on õpetlikud, nad on toredad ja nad on muidugi väsitavad. Nüüd kuulame siis Kopli liinid ja, ja Peeter Kaljumäe ettekandes Hallil asulaid ja palju kive, elu. Seal haigestus. Ei laula ta Eva hälve. Kuigi nad on tegelikult ja varvas mul juba teinud Sest et ta Saaks? Rõõmsaks. Ümber Läänemere käisime ookeani taga, käisime ära, näidendid on kirjutatud, näitlejaid on valitud, kõike on tehtud, aga peale selle on ju ka veel muu elu. Kas sul on ka peale selle sinu oma teatri Vaharjusega muid hobisid ega vist hobisid ei ole? Arritsa aedansul aeda või oled sa looduses käia? Ei ole? Ei ole, ei ole, ma just võin öelda küll, et mul on niuksed puhub ja näiteks ma kardaksin usse ja, ja siis nüüd need puuke ja igasuguseid, nii et ma käin muidugi loodusest, sest mul on see tore võimalus, et olen Kirjanike Liidu liige ja Käsmus puhatab ja rohkem on siis mul see päike ja vesi, mis on põhikomponendid, aga, aga noh, loodus meeldib kõigile, mida mul tõesti ei ole, ei ole seda, seda oma niisugust kohta, kus sa, kus sa oled täiesti üksinda ja, ja, ja rohid või, või istutanud midagi. Aga, aga ma olen selle istutamise kuidagi saanud realiseerida. Mul on kaks rõdu ja seal ma kasvatan ühte kui teist, niiet igal hommikul ma siis käin nii-öelda aias ja kastan ja vaatan ja, ja, ja, ja ma ei tea, et eks ma vahe kaebanya nutan küll, et oh võiks olla natukene seda maad ja mis ma sinna paneksin, aga lapsed ütlevad, et nad tunnevad mind nii palju, et ma võin kolm päeva seal olla ja siis ma tahan jälle tagasi tulla, et see võib olla, et on niisugune hängija koormus, aga, aga ikkagi see tunne jääb. Ta võiks ju kuskil olla hobide suhtes, ma ei oska öelda, et kas mul on veidrused, ma käin ju, eks ole ringi ja mis ma sealt siis noh, kui kuskil maal käin, need on konkreetsed asjad, mis ma ostan plaadid või, või seal mingisugused kindlad ja niuke suveniirideks on, kus peavad need või teised asjad olema ja, ja siis ma pühendun muidugi printsiks pühenduja kui seal mingit püha, noh näiteks need jõulude liha siis mulle täpselt kõik nii olevat kombel ägedad ettevalmistused ägedad ette valmistama, lähen närvi, ma võtan ikka siis mitu vaba päeva ja mul peab olema kõik nad niimoodi tehtud ja ja nii et ma niisugune omamoodi niisugune Maximalist võib-olla olen ja mis on, mis on teistele väga tüütu, aga noh, niisugune niisugune niisugune sa tuled sinna. Tüütu, aga kui see asi, siis kõik on perfektselt korda läinud, küll nad siis ka rahu ja kui nad tulevad ja söövad ära minu verivorstide süldid ja seapraad ja nõnda edasi ja siis nad muidugi kiidavad ja ma olen ülimalt rahulik, ma pesen nõusid ja siis on kõik nagu kordaläinud ja, ja siis, kui ma panen need nõudjad kenasti tagasi, siis on kõik, on pühad nii täie ette läinud, nii et jah, jah, niuksed veidrused mul on kindlasti, aga mu töö on niisugune, et, et ikkagi ta viib, eks ole, noh, kõige rohkem kirjanduse juurde, ega ma ei või öelda, et ma olen suur teatris käia. Tahtsingi just küsida, et kas sa käid teisi teatreid ka ikka vaatamas, kas sa käid mõnda näitlejat mõnes etenduses, kaitse mõnda kindlat etendust vaatamas või lihtsalt, et noh, mingid järjest. Maa vaatad, jah, ma vaatan, kaval helk, kes mängivad, mul on kindlasti oma lemmikud, täitsa kindlad on ja, ja need on niisugused näitlejad, kes ei viierdaga valeta, kui mina näen, et tal on nii kihvtid, nipid ja ta petab mind ära järjest iga rulliga, kusjuures lehes kirjutatakse, et oi ja milline siis ma ütlen, Aminte ei peta, ma näen läbi, jah, ta on meister, aga, aga ma tahan näha seda ehedust ja sellepärast oli see minu teatritegemine alguses kartuleid, palju oli ka inimesi nii-öelda tänavalt, keda ei olnud väljaõpetatud artlikul Iirimaa ja, ja, ja kuna enamus lugudest oli kirjanikest, siis nii-öelda kuidas ma ütleksin, mulle meeldib hästi, kui kirjanik ise loeb oma loomingut, noh, neid on vähe, neid väga palju ei ole, aga ma naudin seda märksa rohkem, kui tuleb selle seatud häälega näitleja ja paneb need rõhud ja toob välja ja konkreetne lõpp on artikuleeritud ja mõisaelamust. Ma tahan emotsioone ja elamusi, läheb liiga kuivaks ja stabiilseks. Liiga minu emotsioon kaob ära. Jah, aga alati, kus ma käin, ma ei saa siin öelda, et miks, aga, aga Estonia teater, sest minu jaoks on ta kõigepealt võib-olla alguses hoone. Esiteks, ja teiseks on see, et minu esimene teatrielamus oli Estonia teatris ooperi külmataat ja ma olin rabatud sellest siis vanemate jutud kõik kunagisest Estoniast, nende tähtedest ja ma käin seal Damas ooperit, operetti, balleti, mulle meeldib see, ma ei tea, võib-olla ta on tõesti noh, meie rahvussümbol või vot seal ma käin, aga ma valin ikkagi, mida ma vaatamas käin. Aga kuidas ma ütlen nende teiste teatrite puhul. Ma käin tüki või näitleja pärast, ma ei käi hästi palju, ma ei oska öelda, kui aastad lähevad edasi, et, et üldse ma suhtlen palju vähem. Mul on nagu mingi oma asi ajada ja ma tahan seda teha kuni lõpuni välja, aga, aga igasugused niisugused nostalgitsemist noh, mis ka praegune saade on, see võtab teatud. Kas nagu mingi jõu sul ära. Vahest tuleb aeg maha võtta, vahest tuleb võtta ja, aga ma ütlen, et ma väldin igasugust kokkutulekuid, mingit kursusekaaslased. Lapsed lapsepõlvesõbrad või niimoodi, kui ma näen kohta on kuskil ja me räägime natuke juttu, aga, aga ekstra kokku tulla see eelis, et ma ei saa sellest midagi, ma tunnen, ma ei saa sellest midagi, et ma selle selle elamuse saan kuskil mujal tuleb nagu edasi vaadata, väga palju ma tagasi ei vaata, sest ma vaatan tagasi oma nende persoonidega, keda ma uurin, mida on lavale tuua. Aga vaataksimegi nüüd edasi, mis siis vaarius edaspidi tuleb, suvi saab otsa ja teater hakkab jälle tööle ja vaataksimegi edasi, mis siis tuleb, millega sa oled siin vahepeal hakkama saanud? Kuna ma ütlen, et meil on kuidagi kujunenud välja mängukavas väga kindel suund, ühed on teatrisaali etendused ja teised on muuseumietendused, siis me jätkame muuseumi etendusi, mängukavas on kindlasti Tammsaare muuseumis Tammsaare ja need etendused on oktoobris juba kirja pandud, teatri kodulehelt võib vaadata, siis siis loodan väga, et me saame mängida tänu tulemast, Elo Tuglas, Friedebert Tuglas, Marie Under, Artur ratsunud seal nii-öelda laval ja need on, need on siis Hatsoni Underi, Tuglase kodus, väikese Illimari tänaval ja need on traditsiooniliselt märtsikuu etendused, sest nii Underil kui kui Tuglase lon märtsi, kus sünnipäevad, nii et loodame, et need, meie näitlejad on kõik elus terved. Et need etendused märtsi lõpus tulevad ja, ja nüüd me vahetame küll välja, Vilde tähendused, me mängisime 40 korda, lugesin täpselt arvu ära, etendus tervist härra Vilde, Vilde, muuseumi kastellaanimajas ja, ja nüüd on siis see aeg käes, et kus siis rasked majanduslikud tingimused, et on ka muidugi meile määravad, aga mitte nii rasked, sest meie kukkumine on väga madal olnud ja pole niikuinii riigilt toetust saanud. Et valmimas on uuslavastus Eduard Vildest ja kõlab võib-olla päevakohaselt tüki nimi on rida, on raha ja see käsitleb Eduard Vildet kui näitekirjaniku ja tegevus toimub Kopenhaagenis, kui valmisid Vildel näidend tabamata ime ja pisuhänd ja kõik see, mis siis toimus juures ja siin on tegelaste arv märksa väiksem, nii et me oleme arvestanud oma kehvade majandustingimustega. Esietendus saab olema novembri lõpuks, etendused on välja kuulutatud novembris, detsembris, jaanuaris. Me loodame sellele lavastusele head käekäiku ja mis puutub siis teatrisaali etendustele, siis muidugi me ei saa väga palju mängida, sest me jagame teatrisaali rahvusraamatukogus teatriga ja nende lavastuste nimekiri on väga pikk, mida nemad mängivad, nii et kuskil seal nii paar korda kuus. Loodame, et saame mängida His Masters poissi, mis on hetkel nagu, kuidas ma ütleksin ikka menulavastus ja muidugi sooviks on meie kõige sooviks on minu suureks sooviks olla, kui Paul Pinna lavastus jõudis Estonia teatri talveaeda, et siis Masters voissi tegelased, kus mängivad Artur Rinne agulüüdik Benno Hansen, tegelased selles lavastuses jõuaksid ka Estonia teatrihoonesse ja las nad siis kummitavad natukene seal marsaale. Jah, ma arvan, et kammersaal oleks, oleks paslik koht. Noh, see on esialgu ainult nii-öelda visioon, unistused saavad tihti peale teoks unistusel ilus ja mängukavas, kindlasti on ka hilisem viis seesama lavastus siis 1944. aasta traagilistest sündmustest paadipõgenemisest, nii et ja Paul Pinna on niisugune etendus, mis sobib hästi väljaspool Tallinna näiteks. Kuidagi on kujunenud niimoodi, et need kolm teatrisaali lavastust puudutavad kõik Estonia teatri kunagisi näitlejaid. Kui mõelda, noh, mis nüüd veel võiks olla siis jah, mul on peas veel üks idee ja see on seotud ka Estonia teatriga ja see saab talve jooksul valmis kirjutatud ehk, või vaatame jah, igatahes järgmisel aastal ütleme niimoodi, et kui, kui mitte aasta alguses, siis võib-olla suveperioodil või niimoodi, nii et plaanid on olemas. Aitäh. Meie tänane suvekülaline oli Heidi Sarapuu, te võite seda saadet veel kuulata öösel kordusena ja siis järelkuulata internetis. Aga nyyd Heidi veel paneb peale viimase plaadi, ütleb, mida me kuulame, saate lõpuks. Aitäh kutsumast tere tulemast kõiki meie vaariusa teatrietendustele. Nii, mul oleks väga hea meel, kui saade lõppeks Manhattan Transfer siga, nii et üks lugu nende ettekandes. Üks lugu nende ettekandes aitäh kuulamast.