Tere hommikust, kuulata jutusaadet, minu nimi on Toomas Luhats ja meiega hommikune külaline on raudmees Ain-Alar Juhanson, tere hommikust. Võib-olla kõik kuulajad ehk ei ole päris kursis, mida tähendab raudmees ja ei ole ka selle triatloni spetsiifikaga tuttavad, aga alustuseks võib öelda, et tegemist on lihtsalt ühe maailma kõige raskema spordialaga, vähemalt kõige pikem, aga küll? Jah, eks sportlane iseenesest raske küll. Raske väita, et ta nüüd maailma kõige raskem on, sest eks eks neid spordialasid ka erinevaid, aga aga jah, kogu võistlus kestab kaheksa, kaheksa tundi võitjatele tavaliselt ja, ja noh, kui kaheksa pool tundi üheksa tundi järjest sporti teha, siis on see suhteliselt kurnav küll. Ain Alari ellu on, on mahtunud ka võrdlemisi raskeid kogemusi, salevad võrdlemisi kirju elusaatusega mees, nendest tuleb ka saate jooksul juttu kas või 15 aasta tagusest Estonia hukust ning sealt pääsemisest. Aga alustame sportlasetee algusest. Kuidas sa üldse jõudsid triatloni manu? Jah, sportlastee algas tegelikult viie aastasena, kui, kui ma nõudsin isalt, et ta mind oma suusatrenni kaasa veaks ja tegelikult oma noorpõlve ajama elasin unistusega, et minust peab saama järgmine Kundas Zhaan ehk siis suusatamise maailmameister, mis siis juhtus? Tegelikult ei juhtunudki suurt midagi, ma selles suure unistuse ja, ja eesmärgi nimel Läksin Otepää suusakooli ära kodust juba seitsmendas klassis internaatkooli, et saaks paremate tingimustega harjutada. Ja ega mu suusatamine tuli tegelikult päris hästi välja ja ega ega väga nuriseda ei saa. Kuid see on mingi hetk. Ma vaatasin, et mu vend tegi suvel triatloni ja tegemist oli Paide tehisjärve triatloniga ja ta võitis selle võistluse, kuna ta isegi on pisut sportlane tammust 11 aastat vanem ja tänutäheks, et ta Paide linnatriatlonivõistluse võitis pandide Paide linna autahvlile. Millestki ja iga kord poodi minnes pidin mööda kõndima ja nii Edasis kadeduse pilk silmas vaatama. Ja mis teha, see on inimlik, sihuke nõrgus, kadedus ja ja, ja soov olla samasugune nagu vanem vend ja lisaks sellele veel ka siuksed tippsuusatajad, kes Otepää suusakoolis käisid nii Andrus Veerpalu kui kui ka teised, kes kasutasid suviseks treeninguks just triatlon, nii otsustasin kamina heal päeval koos isaga bussigaardusse sõita ja teha esimene. Nii et võib öelda, et sinust sai üks maailma parimaid triatleet tänu kadedusele? Jah, peab tunnistama. Kui sa veel mõne sõnaga räägite sellest alast, et siis miks näiteks triatlon on parem kui jalgpall või või, või mis ta sulle meeldib rohkem, aga ta peab sulle ju meeldima, sa, sa tegeled sellega, see on sinu töö. Ei muidugi, et ma arvan, et inimesed peaks tegelema asjadega, mis neile meeldivad, siis, siis on inimesed õnnelikumad ja saavutavad paremaid tulemusi. Triatlon mulle meeldib eelkõige sellepärast, et tegemist on kolme erinevat alaga, et on ujumine, Ratase jooks, mis annab piisavalt mitmekülgsust. Ja triatloni iseloom on ikkagi väga sügavalt vastupidavusala, mis, mis mulle ka iseenesest väga meeldib, nii et kui sinna juurde veel panna, et kogu tegevus toimub ikkagi suvel ja soojas, siis, siis minu jaoks on, on need nõuded täidetud, et asi võiks olla minu meele järgi. Paide autahvli juurde ja lapsepõlve, et milline su lapsepõlv oli, sa mäletad sellest? Mäletan küll, et eks ta üks paras reblik olin, et et kui, kui hommikul üles ärkasin, suved möödusid ikka mööda õue ringi tra ravides ja rattaga kihutades ja ma mäletan oma esimestele liukas ratastele siukseid roheliste, millega meil väikses Paide linnas ümber kvartali käis õue poistega pidev võistlusaja peale, kes, kes kiirema ringi ümber kvartali teed ja ja kõik need muud niuksed huvid, et, et käidi kogusad järvers ka ujumas ja, ja niisama ringi jooksmas, et, et tegelikult ma olen olnud kogu aeg hästi aktiivne laps, kui ma oma lapse põlvedele järgi mõtlen, siis siis see on ilmselt ka üks suur osa sellest mis minust on saanud tänasel päeval. Tegelikult on ju ju täna väga paljudel vanematel selline noh, kas nüüd just mure, aga, aga selline reaalsus, millega nad peavad tegelema, et lapsed on hüperaktiivsed, et nad tahavad hästi palju igasuguseid tegevusi teha, kogu aeg ei püsi pudeliski paigas, öeldakse selle kohta. Sa võiksid näiteks öelda, et triatlon sobib sellistele lastele just parasjagu selliseks alaks, mida harrastada, või hobiks. Kindlasti, et noh, eks eks triatlonis on seda mitmekülgsust, mis arendab keha mitmekülgselt ja ei ole nii üheülbaline, eks arusaam mulga täpselt selline ongi, et, et kui laps inimene on aktiivne, siis ei tohiks takistada, ta peaks saama oma energiat ka kulutada ja kui külastest rääkida, siis tõenäoliselt Lapse teadiks soov tegeleda kohe triatloni või on, on, on palju nõuda, seepärast et võib-olla laps isegi ei tea, mis see tähendab, et et triatlon on hea viis aktiivse elustiili harrastamiseks. Ain-Alar Juhanson oli lapsepõlv, sai aga väga järsku otsa ja see juhtus 15 aastat tagasi, 28. septembril kell üks, 48. See oli see moment, mis puudutas vähemal või rohkemal määral iga inimeste Eestis reisiparvlaev Estonia, kus sa oled üks pääsenutest. Mida see pääsemise kogemus inimese jaoks üldse tähendab? Jah, pääsesin ma olin kohe saamas 17. Jaa, väga hästi sellest aru ei saanud, mis juhtunud oli? See kõik võib-olla jõudis minuni märksa hiljem, võib-olla aastaid, kaks hiljem. Ja eks. Eks ole Te kahtepidi emotsiooniandev asi, et ühelt poolt kindlasti rõõm, et et sa oled sellest eluga välja tuld. Teiselt poolt jälle sihuke arusaam, et miks mina ja, ja ja miks nii paljud inimesed pidid sinna jääma. Et aru saada, mis oma eluga üldse pihta hakata, võttis mul tegelikult ju kaks aastat aega peale Estonia katastroofid et üldse leida uus motivatsioon uusi eesmärke seada ja midagi hirmsat elu eluga ette võtta. See kaks aastat oli eneseotsimise aeg. On pigem enesehävitamise aeg, et see kahe aasta vältel ma kogu elu olen sportidentsis. Kaks aastat on olnud aeg, kus ma tarbisin viinakuradit ja proovisin oma elu pigem põletada kui, kui, kui ennast otsida, et et tõenäoliselt nüüd tagantjärgi mõeldes oli see hea viis põgeneda selle keskkonna eest, mis meenutas mulle inimesi, kes mulle kallid olid, kes laeveid. Kui kõneleda sellest ööst, siis te sõitsite Rootsi võistlema. Tratlanile ei sõitsime läbi Rootsi, õigemini plaani sõita läbi Rootsi Saksamaale võistlema ja tegemist oli siis maailma kuulsama tootiline võistlusega, mis toimus Saksamaalt, Paldis, Lõuna-Saksamaal ja maist värske Eesti meistrina ka meeste klassis alles alles 16 aastane. Olin suurt tahtmist ja ja innustust täis, et, et lõpuks proovida. Kui teada mu võimed ka rahvusvahelisel tasandil, et sinna mäe Teele asusime koos meie spordiklubiga, mis oli surra ja mis tänu tolleaegsele heale toetajale ja, ja sõbrale Urmas Randmale, kes, kes selle üritusele alla pani. Reisile tuli kaasa, õigemini president meeskonnas oli Jaan Pehk, Eesti tolle aja parim triatleet siis samuti Kristjan Raiend, kellega ma veetsin just enne seda õnnetust eelneva suve koos harjutades ja õppides, mis tähendab üldse professionaalne sport. Ja samuti ka mu enda sõber Anti Arak, kes tuli võib-olla mitte nii suurte eesmärkidega võistlema kui, kui, kui vaid lihtsalt reisikaaslaseks ja ja, ja osalema. Ja, ja lisaks oli ka kaasas meil Ülle Karu, kes Urmas Randma tuttavana oli lihtsalt reisikaaslaseks. Või mäletad sellest ööst, milline see, milline see moment oli, kui sa said aru, et midagi on, on kardinaalselt valesti. Miks ta mälus on olemas siukses? Kindlal riiulil, kuhu aeg-ajalt tuleb külla minna ja vaadata, mis asi see oli ja, ja meelde tuletada, et eks see ei unune, ongi ja, ja sellega tuleb õppida elama. Ja kõik, nagu sai alguse tegelikult meile neljale ehk siis silma Jaan Behitagisse kes otsustas veeta öö autos magades ja olles oma oma rataste liidel ja säästes selles selles mõttes ka rahadega kajutit ostma. Ja meie nelja jaoks oli see hetk sisuliselt une pealt üles äratades, kui ühel hetkel laev suuremaks fraksatusega Mess kreeni vajus, et. Sihuke unesegaselt kajutiuksest välja piiludes, nähes seinte vahelt nullteki, läkski alumisel tekil vett nirisemas. Oli suhteliselt selge kohe alguses, et midagi, midagi on väga valesti. Küll mõistus keeldus uskumast, et, et kõige hullem võiks juhtuda ja laev läks põhja minna, et tegu ikkagi tänapäeval laevaga ja ja miks neid õnnetusi on ennegi juhtunud, aga laev ikkagi kuidagi vee peale jääb, et et eks me esimene eesmärk oli ikkagi retsepti sisse minna ja aru pärida, mis, mis lahti. No päris aru pärimiseni tegelikult ei jõudnudki või, või kuidas te sealt kus edasi kulges, kuidas ta sealt pääses? Eks unesegaselt Me krabasime mingid riided endale kaasa, et mitte mitte pingsi olukorda sattuda, kuskil retsepsoni seal lihtsalt aluspesu väel ja, ja tegelikult võib-olla ei olegi midagi hullu viga. Merabasime oma riided kaasa, hakkasime, on oma oma tee, hakkasime Enda endale teed tegema ülespoole, viiendale tekile, kus seal retseptionia ja kogu sellele teekonna vältel tekkis treppidel aina rohkem ja rohkem inimesi. Laev vajus rohkem ja rohkem kreeni, nii et sel hetkel, kui kui me viiendale tekile pretseptšisse jõudsime, oli, oli laar juba niuke 35 40 kraadi kreenis, mis, mis tähendab seda, et põrand hakkas hakkas muutuma seinaks ja, ja, ja sein omakorda põrandaks ja, ja need kohad, kus laevast välja saab, ehk siis ehk siis külje, küljeustest olid olid kohe-kohe saamas sisuliselt dislod seinast ülesronimisest kuskilt luugist. Et ei katke ka see olukord nagu muutus keerulisemaks ja sel hetkel, kui retseptoreid jõudsime, oli juba selge, et et asi on ikkagi väga-väga hull ja inimesed ümberringi reageerisid sellele väga erinevalt, et kes istus maas ja naeratas, kes, kes nuttis, kes naeris. Kes tegi paanikahoos rumalaid otsusi ja sai teiste inimeste silme all hukka ja ja mõned mõtlesid kainelt ja püüdsid vastavalt ka tegutseda. Ükski kainelt mõtlev tulid sina ja sinu sõber anti, et ei aita tegelikult ju laeva peaaegu päris viimase hetkeni. Me me olime laeva peal küll jah, kuni viimase hetkeni, küll aga, aga oma teed pretseptionisteksis laeva sisemusest välja reelingu peale. Me alustasime kohe nii, kui, kui selleks võimalus tekkis ja ja noh, niisugune retsept oli suur saal, mille ääres see on käsipuud, mille mööda andis ennast nagu üles üles laeva reelingu poole, nagu vinnata, sinna saime ja, ja, ja siis selle rajal päewareelingul. Selleks hetkeks olime me oma seltskonnast kaotanud. Kristjan Raiend ja Ülle Karu, keda, kes lihtsalt kogu selle suure rahvamelu seas ei kadestanud katsumist kontakti. Et me ei leidnud enam otsides neid ja vihjanud ilmselt olid leidnud kuskile kuskile mujalt mingit muud käiku mööda välja. Mis moodi toimus? Toimus edasine, kuidas te hüppasite vete, kuidas te leidsite parve kõik see et laeva reelingu olles me otsustasime, et me oleme laeva peal nii palju kui vähegi võimalik, et et seal laeva külje peal olles ei, ei oodanud või osanud uskuda, aga iseenesest põhja läheb, et nägime, laev on kreenis ja keerleb ja on suurtes probleemides, aga ma siiski uskusin ta mingit moodi jääb veidra ulpima ja ja me ei pea kaheksa kraadisesse või siis septembri lõppu kuisesse merre hüppama. Samal ajal kui seal oodates nägime ringi liikumas ka meeskonnaliikmeid, kes jagasid meile päästeveste ja ja ega seal rahvast oli. Ma saan öelda, et palju oli, aga, aga nii palju häälingule mahub seal ikkagi. Oli omajagu, nii et et samal hetkel, kui samal ajal, kui, kui me seal ootasime, päev ikkagi jätkus keelemist ja see põrand, mis ennem oli sein ja nüüd hakkas muutuma lausa laeks, ehk siis ehk siis laevakas tegema juba pea 120 kraadi pööret ümber enda telje, siis siis ei jäänud meil muud üle, kui, kui pidime laeva külje peale päriselt minema, et mitte jääda selle keerleval laeva alla, siis siis see hetk kui te kujutate ette, et laevareelingud on ka sihuke väär, ehk siis aadik, mis on sirkameetriga niisugune ja, või natuke rohkemgi ja külal külili vajub, siis tegelikult see meetri kõrgune aed on nagu katus Sugadel, millest sa pead tegelikult üles ronima ja et seda teha, pead sa tegelikult tegema oma keharaskust. Nagu ongi peale vidinaid, et see hetk oli see moment tõenäoliselt, kus ma kus, ma sain aru, et ma ei saa üksi sellega hakkama ja jumal tänatud, et anti oli kõrval ja andis mulle abistava käe käiama seal treeningust reelingu äärest ennast üles ikkagi kuidagi sain. Et et seal vahepeal oli küll tõesti selline emotsioon, et, et kui ma nüüd siit üles ei saa, siis tõenäoliselt siia jään, et, et ta oli niisugune nagu mõnes mõttes äratuskell, et et nüüd peab kokku hoidma nüantiga ja üheskoos on meil lihtsam lihtsam neid asju üle elada, et et tõenäoliselt, kui poleks olnud mind sealt üles aitamas, siis ei oleks võibolla mind ka siin täna teiega rääkimas. See käitumine, mis sellises situatsioonis on, on see, on see alateadlik või suudad sa üldse midagi mõelda sel hetkel või, või, või missugune on inimese inimese meeleseisund, kui ta, kui ta viibib sellises, ütleme ikkagi väga piiripealses situatsioonis. Ma arvan, et ega me keegi ei tea, kuidas me käitume kriisisituatsioonis ja see on üks suur mõistatus, et et olla valmis selleks ja meil võivad olla teadmised. Selleks aga, aga kuidas emotsioonid ja, ja inimene iseenesest reageerib, on suhteliselt ettearvamatud. Tol ööl ma mäletan, olin rahulik ja ma mõtlesin läbi asju, mida me teeme Rootsi millegi anti ja mida me teeme ja mis järgmiseks sammuks on. Kindlasti aitas mind mu isa lapsepõlves ette loetud raamatut Seiklusjutte maalt ja merelt, kus kus teinekordki oli juttu la hukkudest ja ja sellest, kuidas uppuvalt laevalt peab eemale saama. Et vastasel juhul upulaavliselt tirib sind Leegeerisega vee alla. Aga kuidas ta sealt laeva pealt ikkagi ära saite, siis anti Arrakuga. Me olime laeva külje peal ja püüdsime ikkagi olla laeva peal tõesti nii kaua, kuni vähegi võimalik ja ja lihtsalt vaatasime, vaatasime selle institutsiooni, püüdsime arutleda, mis oleks kõige mõistlikum teguviis, et laeva külje pealt vettehüpetes tundus meile andiga, et need laine võib lüüa meid laeva päris vigaseks ja, ja võib, meil on päris palju liiga teha, et otsustasime Antiga liikuda laeva otsa, et me ei teadnud, kas seal esimene või tagumine ots hiljem selgus, et tegu oli siiski esimese otsaga. Ja, ja kui me sinna laevaninasse jõudsime, siis siis me nägime seal siukest pisut deformeerunud auto rämpi ehk siis kui te kujutate ette, tegemist oli ikkagi Beuroodi paragrahvile, autod sõidavad siis ühest otsast ja, ja sadamasse saabudes lahkuvad laevalt teiselt poolt ja ja SAS on siis on kõigepealt autore, mis lastakse alla, kui laev sadamas on ja seda kaitseb siis omakorda eesotsas visiiri tagaotsas pole selle kaitseks midagi. Meie visiiri seal ees enam läinud ja nägime lihtsalt deformeerunud auto auto rambitagust, mis on sihuke struktuurne Mil mööda oli väga hea natukene allapoole ronida, et see hüppamine, hiir kõrgejalaks. Meil mõlemil oli päästevest seljas ja mingi hetk, kui, kui otsustasin, et on aeg hüpata, siis mõtlesime käest kinni ja ütlesime, et lähme kolmeni, hüppab. Anti ütles kohe peale kolme kolmeni jõudmist. Ma päris kindel selles ei olnud, kas, kas ma julgen hüpata või ei julge, aga kuna mu käest kinni hoidsime, siis koosselt päevapealt tulema saime ja vette maandudes, kuna anti ennem hüppas siis tema majandusjalad ees, mina maandusin sisuliselt selili ja minu õnneks kuna ma selili maandusin, ei ei läinud kama väga sügavale vette, et et olin kohe vee peal ja, ja Anttil võttis pisut kauem aega, et vee peale jõuda, kuna kuna tegu oli päris kõrge kohaga ja Ja teised maandudes sa lähed päris sügavale vette, et kui ta vee peale tuli, siis, siis meil mõlemil olid päästevestid juba kadunud tõenäoliselt sellepärast, et me seda õieti kinni siduda. Ja anti, oli suhteliselt segaduses, et mis edasi teha, et tundus korraks, et et võib-olla ta ehmatas ennast või midagi, juhtus, et see küll läks koheselt mööda ja me otsustasime lihtsalt laevast eemale ujuda. Ja vältida võimalikke esemeid, mis olid päevapealt merre sattunud ja mis hulpisid nende suurte lainete peal, mis mägedena meie poole tulid, et et ujumine ei olnud mitte basseini ujumine, vaid see oli ikkagi pigem kulgemine. Vaata, mine, et et millegi ohtliku vasteljaste katkile. Kui saime noh, raske hinnata mitmekümne meetri kaugusel, aga olevast 50 100 meetri kaugusele, siis avastasime ühe siukse valge kapi, mis oli vete vette kukkunud ja ulpis Te olete suure tõenäosusega päästevestide kast oli või kapi ja ja meie jaoks täitis ta järgnevad viis 10 minutit sellist ujuki rolli, mille, mille peale me saime mõlemad rollid ronida ja natukene hinge tõmmata, et et vaadata, mis ümberringi toimub ja, ja mis edasi teha, et mis ümberringi toimub. Ümberringi nägime palju laevu, mis olid valgustatud ja olid appi tõtanud ja samamoodi nägime ka pääseb Tarvi, mis on niisugused ümmargused, täispuhutavad päästeparved koonusekujulise katusega, mille otsas on tuluke. Samuti nägime seda seal kapital olles, kuidas laev sõna otseses mõttes põhja läks. Keerasime otsa püsti ja ja vajus vee alla. Põlesid laeval veel tuled, olid need tuled kustunud? Mingi helk, nad põlesid seepärast, et. Seepärast, et avariivalgustus oli, oli põlema läinud, kui, kui laev oli piisavalt kreenis. Mul on raske öelda ja mu mälusopis puudub. Meenutades teadmine, kas kas need tuled põlesid ka sel hetkel, kui ta otseselt vee alla vajus? Millegipärast On mulje või, või arusaam, et ei, ei põlenud, et pigem oli see kuu alguses või teiste laevade peal tulev valgus, mis, mis valgustas seda laeva. Ja kahjuks ka meie, meie õnnetu valge kapp, mis ei olnud mõeldud kahe inimese vedelhoidmiseks, vaid vaid pelgalt lihtsalt päästevestide tarvis ei pidanud kaua vastu ja, ja kas vett siis selgitama ja, ja meil tuli. Meil tuli see ajutine abivahend hüljata ja otsida endale vähe parem koht, kus, kus enda päästmist oodata ja otsustasime lihtsalt ujuda esimese päästeparveni. See vesi oli ju ääretult külm, sest me räägime mingist kaheksa või kümnekraadisest veest, samuti. Te olite juba ujunud selle kapini ja nüüd hüppasite uuesti vette ja ujusid uuesti. Kas sa võid praegu öelda, et et see ujumine sai võimalikuks tänu sellele, et sa oled niivõrd tugev ujuja triatlonis ja samamoodi anti või või, või oleks seda suutnud ka tavalised inimesed? Ma arvan, et et seal väga palju tegu sellega just ei ole, et ma triatloni teen. Jaa, jaa, oleme sportlased või et me, et me ujume paremini kui teised, võib-olla pisut, kui tavainimene, aga pigem pigem ma paneks selle vastupanu võime või siis toimetuleku võime just inimeses üks funktsiooni alla, mis on, ehk siis, kui inimene šoki läheb, siis ta suudab teinekord päris ime tabasid asju korda saata ja ja hulludest olukordadest välja tulla, et et Ma iseenda jaoks olen küll seletanud, et vastasel juhul ei oleks olnud reaalne. Et me viibime kuus ja pool tundi kaheksa kraadises vees ja meiega pole mitte mingisuguseid tervisekahjustusi, kui me lõpuks päästetud saime. Aga miks see kõik nii kaua aega võttis, ta jõudsite kapi pealt pääste parveni? Ja kui kaua te olite seal päästeparves? Me jõudsime pääste parveni suhteliselt ruttu, et ta oli jällegi raske, ühesõnaga ma arva, 50 100 meetri kaugusel siseministri luba, et kas tohib sisse tulla, päästeparves oli veel neli inimest. Kahjuks oli päästeparv kahest alavusest, mis sellel päästekarul on täis pritsitud Nendest vett ja ja kui me sinna sisse saime, siis oli meil vesi vööni, sisuliselt. Miks olime, on väga lihtne põhjus, et öösel ei saanud tugeva tuule tõttu ja halva nähtavuse tõttu meid päästa helikopterit ja meile appi tõtanud laevad, mida oli paar tükki, vähemasti kaks võib-olla oli ka kolm, püüdsid päästeparvedes olnud inimesi ka aidata, aga kuna lainetus oli tõesti nii suur, siis siis need suured laevad oma oma oma päästepaate alla lasta ei saanud, kuna küll laev võiks nii palju ja inimesed inimesi päästa nöörredeliga laeva külje pealt oli ka väga, väga keerukas ja ja seeläbi ka pääses laevade pealt laevade kaudu appidanud laevade kaudu väga vähesed inimesed inimest ootama, kuniks läheb valgemaks ja tuul pisut vaibus kui ja, ja helikopterite päästemeeskonnad meid märkavad ja saavad meile appi tulla, et ega me täpselt ei teadnud ka, mismoodi see kõik toimub. Me räägime ümberringi lihtsalt laevu sõelumas? Jaa, jaa, jaa. Ja hommikupoole, kui pisut valgemaks läks, nägime ka helikoptereid appi tõttama, et siis me lihtsalt püüdsime märku anda, et me oleme olemas ja et meid päästetaks. Kuidas te seal päästeparves sooja saite? Jah. Kuna tegemist oli ikkagi suhteliselt külma veega ja aeg oli väga pikk, siis siis meil oli ka üks vanahärra paadis rootslane minu teada ja, ja aeg-ajalt ei muljet, et ta on väga raskes seisus, et ei kontakteerunud enam väga hästi ja ei suutnud ennast püsti hoida. Et vähemasti olge hea, oleks veest väljas ja kippus vee alla vajuma, siis anti, võttis ta endale nii-öelda lihtsalt sülle, kahe jala vahele ja proovis oma kehasoojusega rida soendada, et et ma arvan, et ka see vanahärra võib, võib oma elu eest tänada anditust, et ta ellu ellu kõik meie paadis olnud jäid ellu, et et selles mõttes oli, oli kui nii võib öelda, siis õnnelik paatkond. Mida ja kui palju sa mäletad sellest, mis edasi juhtus? Kuidas te pääsesite sellest paadist, kui sellest parvest? Meid tuli päästma idusaarelt, mis on kõige lähem saar, siis helikopteri meeskond, päästemeeskond ja vintsiga meid üles tõmmati. Nagu ma ütlesin, kõik paadis olnud, pääsesid eluga edasi sealt kopteriga viidi meid Ülo Saarele, kus tehti esmane ülevaatus ja kontrollite temperatuuri anti meile soojad riided ja sooja juua. Ja siis pärast Ahjah Villu saarel lubati ka kasutatud telefoni ja helistada, kodustele, teatada et kõik on korras, et minu perekond õnneks ei teadnud isegi seda, et ma, et ma laeva peal oleneb, kuna tol hetkel mobiiltelefone polnud ja ja minu minek sinna reisile oli siuke noatera otsas või siis juuksekarva otsas, et. Me olime tegelikult ju viimane auto, kes üldse laager üldse mahtus. Siis kodused sellest said teada alles siis, kui juba pääsenud olid need. Kuidas sa sellest Estonia hukule järgnenud isiklikust august välja tulid, sa ütlesid enne, kui me selle selle kirjelduse jõudsime, et kaks aastat oli, oli aeg, mil su elus oli nii-öelda esikohal enesehävitusalkohol, peod, kõik sellega kaasnev, et kuidas sa pääsesid sellest, kuidas nii-öelda teistkordselt pääses. Ma arvan, et ühel hetkel mul lihtsalt sai selgeks, et. Et ma jõuan surnuks juua ja et see suurt midagi ei muuda. Ja ja ma ei saa. Ma lihtsalt ei saanud hinges rahu, et et. Kaks inimest, Jaan ja eriti Christian, kes kes kahjuks hukkusid tol ööl, kes olid need kaks inimest, kes siiralt uskusid, et minust võib saada üks suur sportlane kunagi tegid selleks kõik, et mind aidata? See teadmine, et Nende usk minusse minu, mitte midagi sellega ettevõtmine ei lase lihtsalt mul edasi olla, siis ma olen hetkel lihtsalt sai villand kogu sellest kogu sellest armastusest enesehävitust ja ma otsustasin, et ma pean saama eemale sellest keskkonnast ja astusin sisse. Kaitsejõudude ehk siis sõjakomissariaati ja ütlesin, et ma tean küll, et ma olen olümpia projektiga küll vabastatud sõjaväest ja, ja võiks teha sporti, aga ma lihtsalt tahan vabatahtlikult astuda sõjale ja, ja ma maarjateenid aasta otsa. Ja ma arvan, et see hetk, kui ma sõjakomissariaadi uks trepist üles marssisin, uksele koputasin, ongi see hetk, kus ma tegelikult muutusin ja ja pääsesin õigele teele. Et sellest hetkest saadik olen ma töötan, treeninud, elanud ja teinud kõik selle nimel, et minust saaks ükskord aermin triatloni, maailmameister ja inimesed, kes minusse uskunud. Ja võib-olla seda praegu ei näe oleksid õnnelikud müra. Me räägime seda juttu raudmees Ain-Alar Johansoniga, kes on üks ääretult mõnes mõttes raske elusaatusega, teisest küljest ka helgi elusaatusega inimene. Ja praegu paneme vahele natukene muusikat ja siis läheme edasi juba helgemate teemade. Te kuulate jutusaadet. Meie tänane külaline on Ain-Alar Juhanson, mees, kes see on üks maailma parimaid triatlejate raudmees ja lisaks sellele ka pääsenud Estonia katastroofist. Aga me lubasime jätkata positiivsemate toonidega ja helgemate nootidega ja mis võiks olla veel helgem, kui sinu abikaasa Evelin Johanson, mismoodi teie tuttavaks saite, kohtusite ja ja kuidas te siis lõpuks abieluni jõudsid? Eks see näitab põnev või niuke. Nagu kõik kohtumised on huvitavad, eriti kui sa kohtad oma tulevast abikaasat. Et tegelikult esmakordselt nägime teineteist, ütleme selliselt, et me registreerisime 11 oli Barcelona lennujaamas, kui mina tulin tagasi Taaramäe neilt 2006 ja ja Evelin tuli tagasi Barcelonast iluvõimlemisvõistlustest, lastevõistlustelt, kus ta oli Jaanika grupiga käinud. Ja vahele sa tulid sealt tagasi esimese kohaga ja kuldmedaliga, täpselt et ma just oli võitnud oma teise aeramen Lanzarote ja ja ega meil tegelikult ühtegi sõnakestki vahetanud, lihtsalt pilgud korra kohtusid ja see oligi kõik. Edasi läks nädal aegamööda. Minul oli mõnes mõttes puhkeperiood ja sattusin ma Tartusse Tartu rattarallit vaatama. Ja järjekordselt mingil kummalisel kombel kohtusime, kuna Evelin avaExpressi tantsutüdrukuna esines enne võistlust ja mina olin seal kohapeal lihtsalt vaatamas võistlust ja kõike seda melu. Aga eestlase tagasihoidlikkus ega siiski ühtegi sõna ei vahetatud, nii et et meil oleks omasoodu edasi. Ja siis üks nädala nädala panud hiljem. Ma avastasin oma meilboksist tagasihoidliku kirja, mille oli keegi Evelin saatnud, küsides lihtsalt, kuidas läheb ja ja sihuke noh, mõnes mõttes küberdutvus hakkas hakkas, hakkas pihta ja, ja kulmineerus nädal aega hiljem esimese kohtumisega, mis mis on tegelikult, oli väga sihuke. Väga huvitav, et esimesel päeval me jõudsime ära käia loomaaias, kohvikus, teatris, kinos ja ja seepärast noh, sihuke väga tegus päev. Kõigepealt kas seal ja loomaaeda, teatri, see kindla täpselt täpselt, et need see arusaam, et tegemist on haige inimesega, oli minu jaoks vähemasti küll kohe ette. Et need kõik on läinud väga küll suhteliselt kiiresti, aga, aga aga need kolm aastat, Donald õnnelikud. No tavaliselt noored inimesed ei abiellu kohe, et pigem elatakse päris tükk aega koos ollakse elukaaslased ja võib-olla abielu on tänapäeval natukene nagu noh, moest ära või sina nii ei arva, sina võtsid kohe evelini naiseks. Ma arvan, et ega ma, mis mina nüüd maailma asjadest nii väga täpselt tean, aga mu arusaamu asjadest selline, et et abielluda tuleks siis, kui sa tunned, et selleks on õige aeg. Ja kui sa tunned, et sa oled õnnelik, et seda ei peaks tegema kohustusena mingi aja pärast, et, et ah, teeme ära. Minu jaoks oli see emotsioon väga kõrge ja nii õnneks oli Evelin sellega päri, nii et eelmine aasta me 20-le viiendal juulil abi abiellusime, et et ma arvan, et see on õige tegu ja ja mis siin ikka, et see on ju, see peaks olema positiivne uudis kõigile. Aga kui, kui sa treenid, siis sinu triatloni treeningud ei ole mitte pikad, vaid nad on üüratud, sellepärast et kui sa jooksed seal toni harjutad 190 või 200 kilomeetrit ratast, siis siis see on ikkagi selline üliinimlik pingutus, kuidas abikaasa sellesse suhtub? Väga toetavalt, et peres on tegelikult asjaolud sellised, et Evelin on ju tegelikult parem sportlane kui mina, et et tal on ette näidata rühmvõimlemise MM-pronks, mida, mida, mida mul veel vaja saavutada. TavaJääramini kolme sisse tulla, siis? Jah, see on mu üks unistusi üks kord võita, aga, aga seda ma siiamaani pole veel suutnud, nii et. On jah, transpordiga väga kursis ja teab, mida see tähendab Teadmis ohverdusi, see tähendab, et et on mind väga toetanud ja tänu sellele tõenäoliselt ka mu tulemused viimastel aastatel ka paremaks läinud on. No üldiselt, kui me nüüd triatloni juurde juba jõudsime, siis läheme selle teemaga edasi, et inimesed arvavad, et triatloniga tegelevad põhiliselt hullud. Ja ma olen kuulnud isegi selliste noh, arvamust, et, et ufod. Et kuidas siis planeet maa sulle kõrvaltvaatajana tundub? Noh, et Infoks ma ennast ei pea ja ja ma arvan, et Toomas, et tänavaid isegi sina sellele küsimusele vastata, et et see arusaam või see hirm inimestele, et tegemist on üüratu pikkade distantside ka ja sellega tegelevad ainult ülivormis ja üliterved ja sportlikud inimesed, on võib-olla väär. Et kui võtta see 2000 inimest, kes seal on mingi suure aromini stardis tavaliselt on, siis võib-olla sadakond neist on professionaalid ja ülejäänud on võib-olla veel 200, on niuksed, tugevad harrastajad ja ülejäänud 1700 on siiski inimesed, kes tulevad iseennast ületama ja ja tulevad seda läbi tegema ja et tunda finišijoonel seda seda uhkust iseenda üle ja, ja teda rõõmu. See rännak kui teekond on läbi ja et sa oled millegi suurega hakkama saanud. Ainsalu, triatloni maailmas kiireim rattur ja me ei räägi siin Eestist, vaid me räägimegi kogu maailma triatleetide eest, vähemasti nii olid sa triatloni kõige olulisema ajakirja esikaanel Ain-Alar Juhanson, maailma kiireim rattur triatlonis. Et kuidas saadakse maailma kiiremaks satturiks? Seal midagi keerulist iseenesest ei ole, et et eelkõige nagu sate alguski sai sai öeldud, et inimesed peaks tegelema nende asjadega mis neid õnnelikuks teevad ja nende asjadega, milles, mis neil hästi välja tulevad ja rattasõit olnud mul lapsepõlvest saadik suur sõber või suur huvi ja ja see on mulle alati hästi välja tuld ja nüüd oma päris mitmeid aastaid ka sellele pühendunud ja loomulikult, kui, kui inimene armastab midagi teha ja, ja seega ta loomulikult välja tuled, siis väga tõenäoline, et kas resultaat paraneb iga aastaga ja ja nii ta on läinud, et õnnestus 2008. aastal ava Yaromennil sõita kiirem rattaaeg ja seeläbi olla maailma kiireim rattur triatedvisias. Aga lõpptulemus oli sul 13. jah, kuna kuna jooksu ajal pidin natukene hoogu maha võtma, kuna ei olnud kuule selle kuuma ja selle toitumisega on pisut komplikatsioone, mida, mida ma loodan, see aasta enam ei ole ja nii ma saan joosta kolme tunni ja 16 minuti asemel, mis eelmine aastaajaks oli oma tavapärase kolmetunnise maratoni, mis eelmine aasta oleks andnud tõenäoliselt viienda kohaga. Me räägime siin Havai, Havai inimestele tundub, et see on selline võib-olla puhkusereis mingisugusele ilusale saarele, aga tegelikult mis seal Havail täpselt toimub, mis võistluse Havai triatlon, Havai armen on maailmameistrivõistlused Ironmani distantsil ja? Ta on selles mõttes tähenduslik, et kogu aeg on pärit Havailt ja, ja sinna iga, iga aasta oktoobri. Teiseks nädalavahetuseks koguneb kokku maailma paremik, kes kvalifitseerub üle maailma erinevatel võistlustel, ehk siis teisisõnu need 1800 inimest, kes hava järamini stardis on, on eelnevalt läbinud kvalifikatsiooni ja on välja sõelutud tõesti maailma koorekiht, just triatlon, mis andsid, kui pikk see võistlus on, see on 3,8 kilomeetrit ujumist, 180 kilomeetrit ratast ja 42 kilomeetrit jooksul, et kui piltlikult öelda, siis Eestis on toimunud nii-öelda transEstonia, mis Keilsaselt ujumisdistantsiga kaelas siis püharvalt sõideti rattaga kosele koselt Joosti Tallinnasse. Esimene triatleet, kelle tiim on ligi tuhandeliikmeline viimasel kahel nädalal on sinu nii-öelda aktsionäride, eks tulnud väga paljud inimesed Eestist ja mujalt. Sa kutsusid ringvaate saates inimesi toetama oma unistust, võistelda siis away triatlonil ehk MM-il ja, ja loodetavasti ka võitma. See inimeste hulk isuga liitus, see tuli sulle ootamatult väga ootamatult, et kui ma esmakordselt ringvaate saatesse läksin, siis eks mul hinges väike värin oli, et ei teadnud ma kuidagi, et arvata, kuidas inimesed sellist uudset ja teistsugust projekti üldse vastu võtavad. Mul on siiralt siiralt hea meel, et Eestis on nii palju inimesi, kellele lähevad korda minu tegemised, minu unistused ja ja neil on soov mind aidata ja nad ka seda teevad, et see väga suureks lisamotivatsiooniks. Jaa. Jaa. See on tegelikult väga uhke tunne praegalt, teades, et mul on ligi 1000 inimest toetajate nimekirjas on juba praegalt need treeningud hoopis teisel tasemel ja ja nagu ma ütlesin, see motivatsioon on väga-väga-väga palju parem ja saab aru, et nende kõigi inimeste nimed siis oma võistlus täpselt kohe peale või kuidas seda nimetati kõik. Ja kõik toetajad ja kõik liitujat, kes on minu Triismall tiimi liikmed saavad oma nime minu võistlusvormile, mida ma kannan vaja ära männil ja, ja, ja ka pärast seda järgmisel hooajal, seniks kuni kuni jätkub selleks võimalusi. See on tohutu vastutus, ainult see on tohutu vastutus, aga, aga see on ka tohutu rõõm, et kui ma suudan oma tegemiste ja oma võistlemise ja oma olemistega nii palju inimesi loodetavasti rõõmsaks teha, siis, siis ma arvan, et et ma olen ära õigustan selle teise võimaluse elule. See on väga ilus mõte, millega lõpetada. Ma tänan sind tänahommikuses jutusaates osalemast ja ja ma soovin sulle väga palju edu sellel Havai triatlonil ja hoian pöialt ka aitäh. Meie saadet jääb lõpetama Ruja ja looga, rahu. Rahu Sulle, ain triatloni ja sealt edasi, kui see triatlon toimub, siis anna minna, aitäh teile. Kus siis? Kui ta sinusse lasel Siis lähemal. Vaituses.