Ori vaba- ja prii hori vaba ja prii on eesti keeles üldtuntud sõnad, kuid kõik nad on erineva vanusega. Kummalisel kombel on meie keeleliste esivanemate keeles neist kõige vanem sõna ori millel on vasted peale lähisugulaskeel, et nagu soome orjakarjala orja või vepsa on ka kaugemates sugulaskeeltes näiteks ersa Ura ja võib-olla ka udmurdi var. Tänapäeva eesti keeles seostub sõna ori meile eelkõige mõistega Te vaba. Aga tuleb silmas pidada, et nii Eesti kui ka sugulaskeeltes on seda sõna registreeritud Kalama tööd tegeva inimese kohta, niiet ta tähendab lihtsalt palgatöölist teenrit või sulast eesti kirjakeeles. Teadaolevalt esmakordselt esineb sõna ori Tallinna püha vaimu koguduse pastori Georg Mülleri seitsmeteistkümnenda sajandi esimesel aastakümnel peetud jutluses. Siin opet meid Kristus, et tema oma apostlid ja kõik kruvid kirko isandad ning orjad Eppmite suure Aua ehk pärsivad siis kutsunud. Siingi ütleksime tänapäeval kirku isandad nii korjad asemel tõenäoliselt kirikuisandad ja teenrid. Päris sõnaselgelt tähendab saksakeelse sõna tiiner vasteks ori. Heinrich Stahli 1637. aastal ilmunud esimene eesti keele käsiraamat. Ka vanemad sõnaraamatud annavad verbi korjama vastekstiine ehk siis eesti keeles teenima. 19. sajandi lõpus tehti päris tõsimeeli ettepanek hakata saksapärase sõna teener asemel kirjakeeles taaskasutama vanemat sõna ori. Aga selleks ajaks oli ettepanek juba hiljaks jäänud. Sõna ori seostus liiga selgelt vabaduse puudumisega. Vanapäraste sõnadega kokku puutudes on kasulik siiski meeles pidada, et sõna orjama võib tähendada lihtsalt tööd tegema, teenima ja mõisaorjus on lihtsalt mõisatöö mõisateenistus. Tuletame paralleeliks meelde, et vene keeles on veer parapoodet töötama tuletatud sõnastraap, mis tänapäeva keeles tähendab ori. Tuletise mõte saab selgeks, kui eeldame siingi tähendus töömees või töökäsi. Üks asi vajab ilmselt veel kommentaari. Mäletan oma koolipäevilt, millist arusaamatust tekitas ajaloo tunnis sõnade ori ja pärisori vahekord. Tänapäeva keele seisukohalt on raske tajuda. Pärisori ei olegi orjas kraadi võrra oriemori, vaid pigem vastupidi. Tegelikult seostub täiendsõna päris siin verbiga pärima ehk päranduseks saama. Pärisori on tööjõud, kelle mõisnik koos muu pärandusega esivanematelt pärinud. Vaadates sõna ori, tähendusi, sugulaskeeltes, põrkame kokku veel ühe huvitava probleemiga. Vana komi keeles on sõna ori, võimalik vaste sõna veer, mis tähendab orja või teenija, et tänapäeva kommikeeles on sellest tuletatud sõna veeres või veres, mis tähendab abielumeest. Töö tegemist puudutav sõnavara ja sugulussõnavara on segunenud. Huvitaval kombel võib selliseid näiteid soome-ugri keeltest tuua päris palju. Näiteks eesti sulase vasteks on soome keeles Sulhanen, mis tähendab peigmeest. Sõna vaimu tähendab soome keeles abielunaist, aga eesti keeles tähendas võim omal ajal muuhulgas ka naissoost mõisateenijad ja nii edasi. Mis sõna ori ettumioloogiasse puud dub, siis see pole praegu ühemõtteliselt selge. Juba 19. sajandil esitati seletus, et sõna ori, muinasaaria või muinasiraani laen, mille aluseks on põhimõtteliselt sama sõna, mida ma äsja kasutasin omal ajal natsipropaganda poolt üldtuntuks tehtud sõna aaria. Vana-India kirjakeeles ehk sanskriti Is tähendas aaria isandat. See oli indoiraani hõimude enesenimetus, millest lähtub ka riigi nimi. Iraan. Ongi sattunud aarialaste enesenimetuse võtsid vangistajad üle. Aga kuivõrd aarialaste staatus vangidena muutus, siis hakkas sõna tähendama töö tegijat või orja. Võrdluseks võib tuua slaavlaste enesenimetuse, mis mõnes teises indoeuroopa keeles tähendab orja näiteks inglise sleid. Seda tõlgendust toetavad see, et sõna ori, häälikulise reeglipärane vaste saami keeles tähendab erinevaid ilmakaari, sealhulgas lõunat ja lõunapoolseid rahvaid. Kõik näib, justkui klapivad aga ettumioloogiasse suhtutud kord suurema, kord vähema kahtlusega. Uuemal ajal on esindatud konkureeriv etümoloogia, mis peab sõna ori samuti väga vanaks indoeuroopa laenuks kuid seostab seda tööd ja töö tegemist tähendavate sõnadega, mille järeltulijaks on näiteks inglise vöök ja saksa verk. Tõlgendus on tähenduse poolest hästi motiveeritud ja häälikuliselt mõeldav. Kui sõna ori kaugem päritolu pole seni üldtunnustatud lahendust leidnud siis sõnadega Vaba ja prii on asi lihtsam. Need on nooremad laenud ja nende päritolu on üsna ühemõttelised selge. Sõnaga vaba on vasteid ka mõnes lähisugulaskeeles, näiteks Soome vaba ja see laenatud vana vene käendumatust omadussõnast vabadi tähendusega vaba. Sama tüve sisaldavad tänapäeva vene keeles näiteks sõnad Wooda vabadus, jossa poodnai, vaba, taas esinev sulghäälik tee on eesti sõnast loba üldiselt kadunud. Aga tuleb siiski mõnel pool esile, näiteks arhaismides, vabatmees ja vabast naine. Sõna prii aga on veel noorem ordu ajal laenatud sõna. Selle aluseks on alamsaksa samatähenduslik sõna free mis on ajalooliselt sama sõna kui inglise three ja saksa rai.