Mansse voolule sõnad matsi ja vurle on meie rahvuslikus ideoloogias ja kultuurivõitluses tähtsal kohal. Tuletame meelde Anton Hansen Tammsaare avaliku kirja iseendale aastast 1926 kus tõe ja õiguse autor, kes oli nördinud suurromaani esimesele osale osaks saanud kriitikast tõstis esile matsi kui elu põhiväärtuste kandjat ja hoidjat ning pidas vurlet tuule, Lipluse ja Kergatslikkuse kehastuseks. Annan sõna kirjanikule. Matsion traditsiooniline püsiv isa alalhoidev, mis tal on, sellest peab ta kinni, sest selle on ta omandanud mitte uisapäisa, vaid tasa ja targu, oma loomujatarvete kohaselt. Tema armastab isegi seda, mille käes ta kannatab ja millega peab verist võitlust. Euroopas on kõige matsilisem rahvas inglased. Tema püsivus ja alal hoidlus on otse imetlusväärne. Seega on arusaadav tema valdav mõju maailmas. Vurle ei ripu kõige hingega millegi küljes ja tema tunneb vaevalt võitlust elu ja surma peale. Parem paneb ta hõlmad vöö vahele Brasiiliasse või Austraaliasse. Vurle seab end iga Tuula järele pooguda idast või läänest. Üleöö saab temast venelane, sakslane, prantslane või inglane. Aga seda ainult keeleriiete, mööbli või nõukogu juba poolest oma sisemises olemuses põleda ei see teine ega kolmas, sest tema on ainult vurle loomutuse ja vormituse kehand. Ning Tammsaare jätkab kogu kultuur, võitlusmatsi ja vurle heitlus. Meie läksime Euroopast matsi otsima, aga vurle arvas, et meie ihkame teda. Mats on tagasihoidlik vurle peale sest teda on rohkem Euroopaski. Ainult meie nähtavasti ei aimanud seda. Meie ei aimanud lihtsat tõsiasja. Eurooplasi on Euroopaski armetult vähe ja see tõug näib üldse kahanemisteele kalduvat. Nii kõneles Tammsaare matsist vurlest ja nende võitlusest. Etümoloogiaminutites on aga sobiv küsida, kus need kaks sõna on pärit. Sõna mats on muidugi identne samakujulise mehe nimega mats. See on eesti keeles alamsaksa päritolu nagu teisedki keskajal maarahva hulgas kasutusele tulnud ristinimed mis on alamsakslast eesti keelde enamasti üle võetud väga väheste mugavustega. Rahvaliku matsi aluseks kristlikus nime kaanonist kuuluvad isikunimed Mattias ja Matteus mille aluseks omakorda on heebrea isiku nimi. Matat hea ehk jumala and saksa rahvakeeles suu pärastati Matias tõus matiseks ja mateseks, millest lähtuvad eesti madise mati ja hellitusvorm. Sellest nimest oli mats. Niisamuti nagu eestlastel, Juhan on Juku või uss. Seda Deminutiivset isiku nime hakkasid sakslased kasutama ka üldnimena väikeste lindude, eriti kuldnoka kohta aga ka lihtsameelse rumala inimese pilkenimena. Viimases tähenduses on ta üle võetud ka eesti keelde, kusjuures tähendus on veidi nihkunud. Üsna iseäralik on sõna vurle päritolu. Pikka aega ei osatud seda sõna millegagi seostada ja nagu sellist Neil puhkudel ikka kippus jutt minema ähmaseks müstiliseks ning räägiti ebamäärast juttu eesti keele loomingulisest algest, mis selle sõna olevat sünnitanud. Töötanud. 1954. aastal näitas keeleteadlane Mari Must veenvalt et sõna vurle on laenatud vene keelest. Selle aluseks murdesõna Hurley ehk Four leid mis otseselt tähendab sõjaväevoori soldatid. Aga mida Pihkva murdes on kasutatud ka sõimusõnana, logordi või lollpea tähenduses. Venelasena Hurley ehkurleit aga on omakorda saksa laen. Selle aluseks on saksa Four Loite, mis on mitmuslikku kuju sõnast foormann, ristikeeli lihtsalt voorimees. See, et algselt poorimeest või voori soldatid tähendavas sõnast on saanud sõimusõna ja pole imekspandav, sest ka eesti keeles on sellel sõnal negatiivseid tähendusseoseid, öeldakse näiteks vannub nagu voorimees. Veel Wiedemanni sõnaraamatus on sõna vurle märgendatud, kagueesti murdesõnaks. On põhjust arvata, et see sõna on juba 19-l tal sajandil laiemat tuntust kogunud kirjakeele vahendusel. Sõna vurle kuulus nimelt vabatalurahvaideoloogi Carl Robert Jakobsoni iseloomulike sõnade hulka ja ta kasutas seda mõnikord oma Sakalas ilmunud artiklites. Näiteks sotsiaaldemokraatia vastu sihitud artiklis, mis ilmus Sakala seitsmeteistkümnenda juuninumbrist 1878 kirjutab ta. Ja see hull õpetus, see tähendab sotsiaaldemokraatia on Saksamaa linnavurle te seas ju nii tugevasti maad leidnud, et hilja aja eest tagasi Berliinis üksi kui ühtlast sotsiaaldemokraat laste eestvedajat maha maetud. Temagi istud aga 10000 meeste ja naisterahvas sotsiaaldemokraat last rongis järele kõndisid nii et rong mitu tundi pikk oli ja terve ilmaga kohkuma pani. Aga meie tuleme jutu lõpetuseks tagasi Tammsaare juurde ja sõnastama tema kuulsa lause kogukud tuur, võitlus on matsi ja vurle heitlus uute tehnoloogiliste teadmiste valguses ümber nii. Kogu kultuur, võitlus on jumala anni ja voorimehe võitlus, see ei kõla teps mitte halvasti.