Tere, hommikupoolikut, hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ning järjekordne rahvateenrite saade alustab ning tänased rahva teenrid on Sulev Vedler Eesti ekspressist, Neeme Korv Postimehest ja Lauri Hussar vikerraadiost ning kui tänase saate teemasid kokkulepe, siis ütles Sulev esimese reaktsioonina kohe. Räägime tänases saates seksist, aga ma pakuks välja, et jätaks selle põneva teema pisut pisut saate lõpu poole ja alustaks. Alustaks natukene teistel teemadel ja mina teeks ettepaneku, et räägiks natukene Eesti majanduse tuleviku väljavaadetest, sellepärast et sellel nädalal võis pisut aimu saada sellest, millised võiksid olla Eesti majanduse väljavaated. Tõsiselt saab siinmail rääkida üldse innovatsioonist, sest riigikogu ees esines alustavaid tehnoloogiaettevõtteid toetav arengufond. Ja riigikogu ees tekkis ka huvitav diskussioon, aga küsimus on selles, et kas me ka mingisuguseid vastuseid saime, aimu saime sellest, kuhu suunas siis nii-öelda see ettevõtlikum osa Eesti ettevõtlusest võiks liikuda, mis mulje teile jättis see, mis siis nii-öelda arengufondi aruteludel? Tulemusena sündis. No minu ees siin laua peal on üks raamat, ma julgen või selline paksemat sorti ajakiri, mis. 100 lehekülge paks täpselt, mille pealkiri on edasi ja mis üllatuslikult kujutabki endast siis seda raportit riigikogule. Te käite väike seos postimehega? Nõukogude ajal vähemalt nii-öelda Postimehe eelkäija kandis just seda nime. Ja, ja see raport on ilusasti ka internetis saadaval arengufondi kodulehel, nii et igaüks võib vaadata seda kõige uhkemalt kujundatud riigikogu raportist, mis kunagi on valmis saadud. Ja mulle muidugi ka esimese hooga tuli meelde see, et et innovatsioon, mõni aasta juhatuse esimees Hannes Astok kirjutas hiljuti Postimehes, et et tema küll ei taha näha enam ühtegi sellist trükitud materjali laual kuhjumas, mis seal, mis seal kalli raha eest valmis trükitud ja siis meie kõige innovatiivsem innovatiivsem üksus seda nüüd paraku pakkus ja mul on, mul on jäänud tegelikult natukene ka selline mulje, et kui kuskil hakatakse mingisugust innovatsiooni, oli raha jagama, siis kõigepealt ilmuvad meie ette mingid klantstrükised, aga noh, muidugi iseenesest ma ei tahaks olla nüüd väga oleks ilmselt väga ülekohtune, kui ma räägiksin ainult vormist, et eks siin ole sisu ka. Tere, mina olen Sulev, mulle tuleb siin ka siinkohal kohe meelde, et Priit Perens, kes on Swedbanga peal ikka siin Eestis ütles juba aasta tagasi, siis kui just innovatsiooniaasta oli algamas, et innovatsioon on küll väga tore, aga see, mis meie majanduse päästame, kahjuks innovatsioon ja siniIT-lahendused ja kõrgtehnoloogia, sellepärast et meil ei ole lihtsalt selle aja ala spetsialiste nii palju, et meid päästa jäävad ikkagi sellised traditsioonilised lahendused ja kas või selline hallo ja töö kõige kõige odavamad asjad. Lihtsalt meil on nüüd sellest nädalast saadik juba 75000 töötut ja kui me mõtleme, et kui palju nendest on IT-spetsialistid, eksju? No ei ole nende seast selliseid inimesi, ümberõpet tuleb küll vaja teha, aga aga see, mis meie majandus päästab? See on ilmselt midagi lihtsat. Arengupotentsiaalist otsitakse juht Ott vara on riigikogu ees põhimõtteliselt nõustunud sellega, et olukord on tõepoolest selline, nagu ka Swedbanki juht on seda kirjeldanud ja ta ütleb, et Me erineme edukatest riikidest mitte ühe-kahe näitaja poolest, vaid enamuse näitajate poolest ja me jääme ühelt poolt alla turu suuruselt ja kaupade turu efektiivsuse, mis võib-olla mõneti mõistetav, kuid samas ma jääma oluliselt alla ka ärikeerukused finantsturgude arengut ja innovatsioonivõimekuselt. Ning ta ütleb samas sinna juurde erinevad siis Priit Perens, sest et Eesti vajab ikkagi suurt plaani ja tuleks ikkagi panustada millessegi muusse. Haridus on võtmeküsimus ja siis ta ütleb veel ka selle sinu poolt mainitud IT-sektori kohta. IT-sektoris on praegu puudu 1000 töötajat. Pigem on nagu selles, et koolides peaks igal aastal minema 1000 õpilast ITd õppima, aga meil ei ole neid õpilasi võtta, neil on lihtsalt liialt vähe neid, kes seda ala valivad ja siis edasi juhtub. See, et sündivus oli, oli siin 90.-te aastate alguses, nii väike, neid õpilasi lihtsalt ei ole meil, kes seal koolides kool oleks nii palju. Aga muidugi kõik vajame suurt plaan ja tahtmine oleks, et Eesti, Eesti oleks kõrgtehnoloogiline riik ja e-riigi maine meil mingit pidi vähemalt olla. Kui, kui seda ei ole niivõrd välismaal, siis meile endile on kogu aeg selle. Me oleme hästi eesrindlik, innovatiivne aga kui palju meil tegelikult on neid inimesi, kes seda valdkonda jagavad, see on teine küsimus. Minu meelest on oluline see, et oleks mingisugune sisuline eesmärk, et kui hakatakse looma mingisugust, räägitakse siin mingisugusest suurest plaanist, aga kui seda Haanja hakatakse kõigepealt turundama disainima, siis ma kardan, et sellest tuleb lõppude lõpuks üks selline paras, sihuke naljanumber või või, või midagi taolist. Sellel arutelul toodi ka korduvalt näiteks selliste väikeste edukat riiki Singapore Sinbad, Singapur on sisuliselt linnriik, asub neil Kagu-Aasias väga-väga jõudsalt edasi arenenud, on välja teed, seal on mingid plaanid, plaani jätka, järgnevad ilusasti ja ongi oma eesmärke saavutanud. Ja seejuures me peaksime alati mõtlema, et mis seal Singapuris siis toimib, et Singapur on selline leebe leebe diktatuur, et seal ei ole demokraatiat. Seal võtab valitsus vastu otsuse mingi klikk, et nüüd teeme niimoodi ja siis tehaksegi niimoodi, seal ei käi detailplaneeringutega jamamine ütleme 10 aastat sellepärast et keegi on vastu, seal öeldakse, teeme ja tehaksegi. Me peame rääkisime ikkagi sellest, et ka Singapur on tegelikult Allhankemajandus on loomulikult kõik hangivad, kõik teavad üksteise allhanget. Aga kui me nüüd vaatame, siin oli juttu natukene sellest, et, et see nii-öelda kuna arengumudel võiks tugineda siis IT-sektoril, kui vaadata neid projekte, mida arengufond on juba toetanud, siis tuleksid välja tuua näiteks rahaeraldus massimilaanole see sellele massi Milano Fitzmi on selle selle projekti nimi ja, ja see loob siis bootikal põhinevat lahendust internetirõivapoodidele ja arengufondiinvesteering ettevõttesse 4,85 miljonit krooni. Noh, kuidas, kuidas võiks nagu sellisesse lahendusse suhtes on selline väga, väga nišitoode ja tõenäoliselt seda on võimalik kusagil müüa, aga aga kuidas te sellise lahenduse edukust hindate? No mina ütleks üldse kõigi nende selliste asjade puhul, et muidugi on, need saavad olla mingisugused rahvusvahelised asjad, sest kui ma siin Eesti kontekstis võtame, siis tegelikult valjud paljudes maapiirkondades kohalikud Elioni jaam õieti ei võimaldagi internetiühendust veel, et ja peale selle on see selgelt paljudele inimestele liiga kallis, et et aga siin veel toredamaid ideid nagu näiteks kasside ja koerte Facebook Mina ma nüüd ei tea täpselt, missugune see äriidee. Kui ma oma mälus sobrada, siis ma arvan, et see on selline asi, et. Olete te juba Facebookis, Meie Facebookis, mina ei ole vana, kolisin sinna, aga ma pean ütlema, et mul on nii vähe aega, et ma ei jõua seal käia. Tegemist on sellise aparaadiga, mis võtab sult mõõdud ja siis disainib sul täpselt sellised riided, mis sulle mugavalt selga selga mahuksid. Seljas istuvat internetti rõiva. Netist ostes on, pead sa pidevalt selle rõivad tagasi saatma ekskavad nagu postimüügi puhul, koduperenaised. Ma arvan, et see on väga edukas mõte, see on väga vahva mõte. Ma arvan, et ka koerte ja kasside Facebook on väga vahva mõte. Siis on üks. Kaks arendus, mis puudutab nüüd Uudse tuuleturbiini generaatori väljatöötamist, kui jälgida, mida põhjanaabrid soomlased teevad, siis nad tahavad siin lähemate aastate Ta jooksul saada maailma juhtivaks keskkonnatehnoloogiatootjaks. Mõneti arvestades, et keskkonnatehnoloogia areneb kohutava kiirusega, siis võib-olla sellised sellised lahendused on tervitatavad, et siin võib ka olla mingi mingi võimalus edasiseks arenguks. Aga minu meelest tuleb igasugust innovatsiooni toetada. Et kunagi siin tehti ka mingit teistsugust turbiini ja minu meelest EAS toetas sellist, mis pannakse, taheti Narva jõele panna, ilma et sa ehitaksid mingit suurt tammi, lihtsalt selle vooluga hakkaks loomuliku vooluga, hakkaks siis kärestiku peal elektrit tootma, nato läks, läks vussi. Mis siis ikka kantis invest investeering maha, aga siis tuleb jälle järgmine ideed teaduse tegemisele, selliste uudsete projektide puhul ongi nii, et sa pead katsetama, sa ei saa neid kohe. Muidugi on sellised praagid kohe ärava maa, et see on igasugu hullumeelseid ideid, aga, aga mis vähegi mõistlikud on eit, oleks vaja proovida, et see Nokia kummikutehas, mis hakkas järsku mobiiltelefone tootma, see on meil kõigil teada. Nad võtsid selle riski. Et kust me teame, et need kasside-koerte Facebook ei ole asi maraton küll kasside-koerte pidajaid on päris palju ja nad tahavad seda näidata. Vaatame, mis siis Eestis on tehtud, üks mees näiteks selle. Küll tuli noorest peast ideed, hakkaks kasutatud autosid üles pildistama läinud, mis müügis on? Pani need pildid internetti ylesse, sellest tuli välja auto24 pärast, mis ta selle firma suure rahaga maa teenis, meeletult on miljonär, firma töötab siiani, tema töötab siiamaani ja mees tahab saada Eesti esimeseks kosmonaaliks, sellepärast et tal on nii palju raha, et ta saaks turistina ülesse sõita. Nõmete, seal edulugu, võib-olla koerte kasside, Facebook on samasugune taluga ja riik on sellele kaasa aidanud, me võime, muidugi, mina arvan, et kas riik peaks sellist asja toetama aga miks mitte? Võib edukas olla ka tervisesportlastele mõeldud spordi teeb. Üks projekt, mis. No ma saan aru, et siin on praegu tegelikult ikkagi laiem küsimus see, et kas see, et kui kaua siis kannatatakse seda raha anda, sest selge on ju see ja see raha nagu tagasi tootma aastate pärast mitte siin ongi öeldud, et need asjad ju väga-väga kiiresti kõik ei käi ja kui kaua antakse aega, aga selge on see ka, et, et noh, et kuidas selle kohta öeldakse, et jänes šampanjat ei vahet, riskima peab. Aga mida Ott Pärna veel rääkis, oli, see oli üks selline tõesti murettekitav asi. Et minule jäi tema esinemisest või sellist küsimuste-vastuste voorus oli vist, kus ta ütles? Vaadake siin nõukogude aja lõpus, Me oskasime ekskavaatoreid teha. Ja siis meil olid kõik seadmed olemas, oskused olid olemas. Aga siis hakkasime viilhalle tegema. Laskem viilhall ja teha, mis on hulga sellised lihtsamad. Nüüd enam ekskavaatoreid teha ei oska, seadmeid ka ei ole selle. Vot see on probleem. Muuseas, ma ei tea, kuidas on ekskavaatoritega teetöömasinaid valmistati ka juba ennesõjaaegses riigis ja sellest saab väga põnevat lugeda Jaan Krossi mälestusteraamatus, kus ta meenutab oma isa, kes selles tehases töötas, nii et nii et selle oskusteabe me oleme siin nagu kaotanud. Ka siin ütleme eelmise vabariigi ajal igasugu tee töiti, testi tehti siis, kui töötus suureks, need olid abitööd, sest me tänapäeval usaldame töötute armeele teede ehitamise. Meil tänapäeval tahame, et kõik oleksid normide kohaselt eurostandarditele vastavalt ehitatud. Et me pärast ei avastaks, et näete, et kuhugi sinna asfaldi alla on jäetud mingi auke, siis plõksti kukub midagi kokku. Et tekib suur auke, siis sa sõidad rattaga sinna, siis masin sodi. Me tahame sellist kindlat garantiid. Lihtsalt ajad on teiseks läinud. Kui see teema siin juba tsiteerisid sõjaeelset aega, siis aga Ott Pärna ettekanne tegelikult lõppes juhe tsitaadiga sõjaeelsest ajast. Kui ta tsiteeris siis USA endist presidenti Franklin Roosevelti, kes olevat siis suure depressiooni aegadel öelnud, et tehke midagi ja kui see toimib, tehke seda veel, aga kui ei toimi, siis tehke midagi muud. See on jumalast õige jutt, et inimesed peavad olema nutikad ja leidlikud ja näiteks eile ma käisin külas ühel perekonnal, kes oli jäänud töötuks ja naine oli kaotanud töökoha, mees oli kaotanud töökoha. Ja mis meil siis üle jäi, et naisest sai füüsilisest isikust ettevõtja hetkel postivedaja? Ta lihtsalt pidi hakkama natuke teistmoodi käituma, kui seni oli teinud, et rasked ajad sunnivad inimesi täis teistmoodi käituma. Aga mis puudutab arengufondi, siis minu meelest on väga hea, et riigil on mingi selline asutus olemas, et tal on kaks funktsiooni. Üks on see, et ta tegeleb olukorra analüüsimisega ja proovib meile tulevikku ennustada ja see on väga-väga kasulik. Ja teine siis on selline riskikapitalipool et mingis tasakaalus nad seal praegu on. Ma arvan, et selle diskussiooni, mis puudutab arengufondi rendipind, selle me jätame täna välja, kuigi kuigi selle üle võiks, võiks arutleda, et miks arengufond on Tallinna kõige kallimatel rendipindadel kuigi. Mõned sellised aspektid on, et siin on üks ettevõte, millest on väga palju, on räägitud, on see kuulus smartpost ehk siis need punased postkastid, mida vähemalt suuremates linnades elavad inimesed on kindlasti kaubanduskeskustes näinud. See on muuseas nende kõige kallim rahaeraldus 13,4 miljonit krooni. Ja nad püüavad ju kõiki postimüük ja kõike seda neid firmasid sinna taha saada. Ja samal ajal see justkui ju oleks riigipoolne enda konkurentsi iseendaga, sest et Eesti Post on ju ka riigi oma, nii et, et eks seal mingid küsitavused muidugi on nendes tegevustes, aga ma arvan, et näiteks mina millegipärast arvan, et smartpost võib, võib siiski mingil hetkel. Olla täiesti selle asja idee on, ma arvan, ei peaasjalikult ikkagi selles, et müüa seda väliselt ala ja, ja tõenäoliselt, kui seda siin kasutatakse, siis peaasjalikult ikkagi nagu sellepärast, et näidata, et, et see, et see test on olnud edukas ja et see see asi toimib ja et noh, siin on peetud ikkagi silmas selliseid klassikalisi postiteenuseid pakkuvad riik, ala vana hea Inglismaa, kuhu selliseid tooteid müüa ja nii edasi, et ma loodan, et, et see saab hoo sisse ja et välismaal õnnestub seda seda müüa, et see on üks, üks osa sellest ideest Nojah, aga selliseid kappe on tehtud ka mujal, et ekski sea, eks seal ole konkurents ja kui nüüd vaadata jällegi seda riigisisese konkurentsi kasvatamist peaks tulema ainult kasuks, sest see seda nädalat iseloomustas ka selline tugev piimasõda. Me nägime, kuidas hinnad langesid. Kui mõelda, kuidas, mis on juhtunud näiteks sideteenuste turul, siis kolm kolmanda mobiilside operaatorid lisanduvad sellisesse Q GSM, Tele2 ainult tõmbas hindu olla konkurentsi on iseenesest väga vahva ja lõppude lõpuks me peame sellele mõtlema, et Eesti Post mingil hetkel läheb ilmselt erastamisele, et nad praegu ta küll riigi omaga tulevikus ei pruugi seal olla enam enamusaktsionär, rikk. Aga see piimasõda, mida sa siinkohal juba mainisid, see on tegelikult märk sellest, et meil on toidukaupluste rindel läinud kitsaks, enam ei saa vanaviisi enam ei, ei kruvida seda hinda, nüüd tuleb hakata juba võitlema klientide pärast ja ja see on minu arvates nagu igati tervitatav. Küsimus on loomulikult selles, et mis ühel hetkel sellest see piima hinnast ja kokkuostuhinnast saab ja kuidas see lõpuks võib lüüa ka meie põllumajandustooteid, sellepärast et kui me vaatame, millise hinnaga piima kokku ostetakse, siis põllumehed on juba ammu väitnud, et, et see kokkuostuhind ei ole tegelikult realistlik, sellepärast et põllumees ei tule nii või teisiti ots-otsaga kokku. Tema kulud ühe piimaliitri tootmisel on märkimisväärselt suuremad kui see kokkuostuhind, ehk siis nad maksavad oma toodetavale piimale lausa peale. Maailmas räägitakse praegu hästi palju just selle majanduskriisi järgsest edasisest majanduse käitumisest ja ja termin, mida olete kindlasti kuulnud, on see nõndanimetatud vastutus, vastutustundlik majandus või midagi taolist, et selle nädala taimis oli selline väga-väga pikk artikkel, kus oli muidugi ma saan aru, et mitte, mitte nüüd konkreetse praktika põhjal, aga just inimesi küsitletud, et kas te oleksite valmis maksma rohkem näiteks kodukandi põllumehele, kes toodab tõeliselt mingit puhast, puhast kaupa ja nii edasi ja nii edasi, et vähemalt inimesed nii-öelda vähemalt paberil on nad alati valmis kinnitama ajal. Need numbrid on nagu väga suured. Ja, aga kui me käime nendes ökopoodides, kus on väga palju kodumaist põllumajandustoodangut ja, ja noh, ütleme väetisevaba põllumajandustoodangut, ega seal väga palju külastajaid ei ole, need on ikkagi pigem sellised friigid, kes seal ostmas käia friigid, näiteks mina või minu abikaasa Näiteks seal on lastud näiteks maamuna, mis on, mis on ikka hoopis hoopis teise maitsega kui mõni nii-öelda kuskilt suurest farmist pärinev toode, et kuigi jah, samas on tõesti see, et võib-olla iga kord seda ei osta, sest kui on laekunud kõige kallima valla lasteaia arve, siis võib-olla sellel nädalal ostab odavamaid mune. Aga kui rääkida jällegi sotsiaalsest vastutustundlikkusest, siis eile oli see ikka väga kõvasti päevakorral. Sotsiaalminister tuletas meie suurimale pangale meelde, et kuulge, miks te tõstate pensionäridele raha väljavõtutasu, et te peaksite olema sotsiaalselt vastutustundlik. Tegelikult natukene see avaldus nagu hämmastas, et sellisel juhul mina näiteks pangasuhtekorraldajana küll nagu tuletanud meelde ka sotsiaalministeeriumi sammu pensionide kojukande osas, kus pensionäride kojukandele kehtestati ikkagi tasu ja noh, antud juhul minu arvates oleks paralleel olnud panga poolt küll täiesti õigustatud. Jah, aga pensionärile on jälle võimalus valida, et kui kui ta tahab, ta saab alati Marve kuhugi mujale üle kolida, et meil on siin teisigi pank olemas, et noh see on Swedbanga pool täiesti selgelt võetud risk ja Ma arvan, et see oli täitsa läbi kaalutud, tuleb ja selline negatiivne vastus. Keegi ei hakka selle peale viskama, uhku tore. Jah, sest kuskil väiksemas piirkonnas inimestel tahes-tahtmata ei ole ju vahet, et seal kas, kas on nüüd see kõige suurema turuosaga pank või natuke väiksema turuosaga pank, seda niikuinii seal kohapeal sellisel kujul ei ole nagu linnas. Aga mis puudutab jällegi nüüd viimasel ajal kaubandus, siis ma arvan, et lähiajal. Mul on selline sisetunne, et lähiajal toimub meil siin mingid muudatused, mõni kitt võetakse kaubanduses üle lihtsalt. Aga jällegi, mis puudutab lehma, karjusid siis viimastel aastatel, ma olen hämmastunud asjalat. Lehmade arv meil väheneb, aga täitsa ootamatult lähesidki lehvad lipsas kuidagi väga palju. Piimaandja on nagu viimasel ajal kõvasti tõusnud, et see on. Et kui me vaatame ujumist Lüpsivõistluse, mida me Nõukogude ajast mäletame, rekordlehmad olid seal ju päris hea tootlusega ikkagi. Et vaatame ujumisvõistluse viimasel ajal, siis seal tuleb nagu kogu aeg rekord, et tänu uutele nendele kombinesooni trikood elakse. Ma imestan alati Eesti nagu lehmade piimaandi vaadates jälle tõuseb, jälle tõuseb, et kuidas nad järsku on nüüd hakanud nii hästi piima andma. Et see on tegelikult täitsa Aron uuriva ajakirjanduse teema, mida need lehmad söövad. No ja me anname, millega neid lüpsta, me oleme korduvalt täna kuulnud seda lauset, et vanaviisi enam ei saa, aga vanaviisi viljeletud majanduse vilju võime maitsta veel päris pikalt ja kui veel mõned aastad tagasi arvas suur osa Eesti ärieliidist, sest et finantsvahendus ongi Eesti Nokia või vähemalt nende isiklik Nokia, siis kui nüüd lugeda kasvõi sinu kirjutisi Sulev, siis tundub, et olukord on ikka väga hapuks läinud, et sa oled sellel nädalal kirjutanud ka pika ja põhjaliku loo investeerimispangast kild. Jah, aga ma ei ole, te olete öelnud, et kee gildi kliendid on natukene hambad lausa lausa selline väljend kõlab sinu artiklist. Lambad on teadupärast sellised loomad, ma olen neid kunagi lapsepõlves karjatanud, et kui nad teavad teed, siis tehakse ära, lahtised jooksevad. Õigesse kohta, kuhu vaja. Et olen kirjutanud. Nojaa, aga see on, kas sellest rääkida? Hea küll, siin on kaks asja, üks on see, et mida teeb kild ise ja teine asi, mida on teinud tema kliendid, et. Et halbu investeeringuid on teinud kild, kui on teinud ka tema kliendid. Mina kirjutasin konkreetselt ühest aseri projektist, kus See ei ole, see ei ole siis vald Ida-Virumaal, vaid on haide. Väidan aserbaidžaani riik. See on maatüki ostmine pakku lähedale, mis hiljem nagu selgus, pidi olema hoopis teise maadikastmine ja siis selgus, et pidi hoopis kolmanda maadike astmele ja kus praegu raha kadunud, jumal seda teab, aga kuskil selle paarisaja miljoni on kaduma läinud. Et tolle projekti puhul kild oli nii-öelda nõustaja, tema oli see, kes ajas raha kokku ja investorid said aru, et kild justkui ka hoolitseb nende eest, et vara alles jääb. Praegu Keld ütleb, et ei, et see oli nagu teie enda mure, et ise ise andsite nagu valede meeste kätte raha. Et meie oleme oma osa täitnud. See on nüüd üks suur projekt, aga teine asi on ka pildil, on olemas riskifond seal nagu ütleme siis, riiklik arengufond tegeleb ka riskibisnissiga. Ainult et kui ütleme, riik on pannud raha näiteks sinna koerte ja kasside Facebooki, siis neil on olla natuke teistsuguseid investeeringuid. Nemad on ostnud kullakaevandusi Armeenias. Nad on külvanud raha mingitesse maa tükkidesse Bulgaarias, Ukrainas. No mitte ainult ka siia Eestisse ma vaatan, on ka Eestisse nüüd raha räägitud sellest, et ka siinsed kinnisvaraarendajad on, on saanud osa kild arbitraaži investeeringuid. Tõsta ja ühele endisele kolleegile Alo Lille peale andsid nad päris palju raha või vähemalt Nad nõuavad tema, kes päris palju raha, kui palju nad andsid, see on omaette küsimus. Jällegi, see mees oli selline, ta ei tegelenud ainult Eestist oma firmale, küll Eestis, aga talongifirmasid Bulgaarias ja Lätis ja. Lisaks on see fond andnud näiteks raha kinoketi, mis on kõvasti paisumise. Varsti tuleb ka. Avab uue kino Eestis ei ava Peeter Rebane. Kino on tegelikult gildi riskifond jala sinna on maetud mingi 80 miljonit krooni. Investorite raha. Ja ühtlasi tekib kinopileti osas turukonkurents ja mis on positiivne? Laadan andnud rahale. Näiteks Toomas Rüütmanni firmale tuntud autokaupmees, kes läks, kelle ärid läksid nihu ana, andnud mingisse Soome kiirlaevade ettevõttesse. Mõned investeeringud on läinud neil läinud väga hästi, mõned on läinud väga kehvasti. Aga kuna nende klientuur on selline äärmiselt sinivereline, äärmiselt jõukas, meie majanduse lülitan oma raha nende kätte viinud mõned markantsamad näited. Nende klientuuri hulgas on näiteks Marcel Vihmann, Tiina Mõis, Tõnis Palts, Allan Martinson, Hans H, Luik. Kõik sellised jõukad inimesed, keda me näeme, ütleme siis sellest Äripäevatopist. Rikaste topist. Sulev, ma küsiksin vahel vahel sinu käest vahele seda, et, et siin mõningate asjade puhul näiteks SMS-laenude ja sendioksjonite taoliste puhul kuskil foorumites on, on irvitatud, et lollidelt tuleb raha ära võtta, et kas antud juhul on seesama skeem, aga nagu kõrgemal tasemel või? Tahaks nüüd veidi kohta nii-öelda, aga üks mu tuttav ütles, et küsis mu käest, et mina nende rikaste asemel oleksin nagu kogu aeg mõelnud, et et näed, me ise ka ju oleme ettevõtjad ja saame päris asju hästi oma asjadega hakkama, aga näed need poisid, et nemad teenivad kuidagi 50 protsenti aastas või 60 protsenti aastas kasumit, et mida need inimesed hommikul söövad? Kuidas nemad käituvad? Ma olen nii erilised. Ja et kuidas on võimalik, et nemad seda head. Ja siis, kui see küsimus sellele on vastus olemas, et siis oleks olles viinud raha nende Nende härrade kätte, aga jällegi ma ütlen, seal giidist töötavad sellised hästi võimekad inimesed. Paljud neist on väga tublid spetsialistid. Loodan väga, et inimhingede insenerid, kuidas ka investeerimispankuri elukutse juurde käib see, et sa oskad inimestele meeldida. Sa oskad neid ära rääkida. Ja minu Mäelas, et tegemist on asutusega, mille milles sloganiks võiks olla, et kõik on kohal. Et jube hea on öelda, näed, Luikal, seal rahaga näed vihmana Palts. See oli kunagi ühe konverentsi ettevõtmise slõugan, muid, jah, ma tean seda, aga see liftis täpselt samamoodi. Ja kas sa tead, sellised? Prominentsel nimed on seal seda ka seal kambas olla. Et sellega oli tegelikult päris hea ju meelitada, kõik olid seal kõigi raha pandi sinna. Aga kui ma siit loeme, et, et sa kirjutad sellest, et 260 miljonit krooni võib-olla teadmata kadunud et mis sellest siis nagu johtub, et kas, kas need nimed, keda sa siin mainisid ja võib-olla veel väga paljud teised, kes on nüüd usaldanud selle investeerimispanga kätte oma oma raha võivad, võivad tõsiselt mures olla. Ma arvan, et nad ongi väga mures, et need inimesed läksid sinna sellise uskumusega, et nende raha kasvab, nad saavad alati sealt raha välja võtta ja praegu on nad jõudnud olukorda, kus mõnes projektis raha täitsa kaduma läinud ja teises on seda nii vähe, et noh, võib-olla need, kes laenu andsid, saavad seal on kaks erinevat asja, kas sa panid ise raha sisse, veensid laenu? Et kui sa laenanud, siis võib-olla seal on midagi nagu tagasi, asutab kauemaks, aga sa ei saa seda mitte täna praegu tegelikult isegi juba eile lõppes leping, võib-olla sa saad kolme aasta pärast. Aga kui sa sinna lähed, siis ise investorile palun siis võib-olla ei saa mitte midagi. Jah, nende inimeste investeerimisvõime on päris sandistatud. Meil on kehv olla. Ja ettevõtjad, nagu me teame nende vara väärtus on kukkunud ja rikaste tabel puhul ütlevad nad alati kulge. Vara väärtus on imaginaarne, aga siiski pangad vaatavad alati, et kuulge, paljudel vara on. Ja selle põhjal nad annavad laenu, et ikkagi investeerimisvõime sandistatud. Sa tahaksid väga seda raha sealt fondist välja võtta, aga mida sa teha ei saa? Seal traaget? Iseenesest on see päris kurb lugu aga ei ole mitte midagi, noh, sellist erakordset saa asja on juhtunud ka teistes riikides, Ameerikas väljatund, see on kindlasti hea õppetund, aga see on väga valus õppetund võrra, et mõned inimesed on väga-väga kurjad. Ja. Jah, arvestades seda seltskonda, kes seal osaleb, siis need suurusjärgud on muidugi ka ikka ikka sellise tavalise lihtsa inimese jaoks ikka päris kolossaalsed, aga, aga, aga need olid ikkagi suured numbrid ka nende endi jaoks. No muidugi on suured numbrid ja me peame alati mõtlema sellele, et need väärikad inimesed, et nad on, nad on tööandjad, Nende heast käigus käib ka, sõltub paljude inimeste tuhandete tööliste hea, hea elu, eks kas neil on tööd või mitte. Et kui, kui sa saaksid sealt fondist mõnikümmend miljonit kätte, võib-olla sa saaksid selle panna oma äri jaoks, kus seda läheb vägagi vaja. Ja praegu ta on seal kinni? Muidugi teistpidi jällegi ma saan ka gildi inimestest aru, nad on võtnud allkirja, et tegemist on professionaalsete investoritega. Et nad teavad, mida nad teevad. Nad on öelnud, et kuulge, mehed, et üle 10 protsendi oma varast ärge tooge meie juurde. Te, võite sellest ilma jääda. Ainus asi on see siis, kui sa selle raha kaotad, siis sa ei taha seda nagu meelde jätta selline jama. Ja jällegi tegemist on erinevate projektidega, erinevates projektides on räägitud erinevat juttu. Mõne puhul jällegi tundub asi kindlam kui teises. Niiet. Praegu tundub, et Tõnissoni filosoofia võib ikka VEPA kõige rohkem vett pidada, et raha ka ei taha anda ja õieti polegi teist. Kipub küll olema, jah. Aga, aga siin on jah täna läbi terve saate kõlanud see, et vanaviisi enam ei saa ja kui vaadata nüüd seda, et, et pisut poliitmaastikule ka tulla, et kohalikum omavalitsuste kontekstis vaadata ringi, mis ikkagi meie 226. omavalitsuses toimub ja, ja milliseid diskussioone peetakse siis, siis tegelikult kogu seda pilti hinnates, mul tuleb jälle huulile kuulile sõna, vanaviisi enam ei saa, sellepärast et, et kui vaadata seda, millist pilti ja millist fooni erakonnad nagu eelseisvate valimistega seoses loovad, siis ka see on kuidagi nagu väga petlik, luuakse mingit fooni sellest, et valimised on justkui mingi võluvits, mis peaks nüüd lahendama need ravimid, mis on Eestis tekkinud, aga, aga kui me nüüd hakkame nagu vaatama nagu nende programmi ja neid ideid, seda sisu, et kuidas siis nemad seda asja lahendaksid, siis mina ei ole veel nagu, nagu ühtegi, nagu nagu töötavat ideed näinud, mis oleks nagu 100 protsenti vettpidav, mille peale võiks panustada. Minu meelest ei ole ühelgi erakonnal normaalset Eesti sellist tervikpilti või visiooni, et kui nad on näiteks riigil või riigis võimul, et mida nad teevad siis seal kohaliku omavalitsuse tasandil ja ja kuidas seda läbi viia, et see on umbes nii, nagu mõnes palli mängus, kus on, on teadupärast erinevad liinid, näiteks jalgpallis on kaitsjad, poolkaitsjad ründajad ja nende nende vahel peab olema koostöö. Aga seda, seda koostööd nagu ei ole, et ma siin vaatasin seda juba omamoodi legend tavaliseks saanud esimest valimisstuudiot rahvusringhäälingus ja, ja seal jäi ikka väga kummaline pilt sellest, et mingisugust riiki sõimati seal ja samal ajal patsutati kuidagi oma erakonnale õlale. Ja selline ja samas samas ikkagi ikkagi täiesti hämmastavate seisukohtadega tuldi välja oma õigemini enamik nendest põhilistest asjadest, mida muudatused endaga jäeti tulemata, siis, kui üks saatejuht, kes siin minu vasakul käel istub, Lauri küsis, et et kui palju maksab Rakveres bussipiletist ükski meeriks pürgija ega ka praegu võimulolijatest seda ei, seda täpselt teadnud ja lõpuks hakati rääkima, nii et, et oh, see bussipilet või linnaliin, Rakveresse polegi üldse nagu eriti oluline. Mina mõtlesin oma kalli See oli muidugi ämber, olgem ausad, et see, et Rakvere on selline linn, kus kannatab jalakäija, see oli ämber, aga aga ütleme niimoodi, et, et linnapea Jaadla oli väga lähedal, sest ta lõpuks pakkus seal pobisades välja, et see on kuskil seal kaheksa ja 10 krooni vahelehte, siis arvas, et kaheksa ja 10 krooni on see pilet, aga tegelikult Ta on üheksa krooni, on kioskist ja 10 krooni bussist, et seega ta jõudis nagu väga lähedale, aga ta ei teadnud ka täpselt. Pileti hind kui ka tegelikult need liinid väikestes linnades siiski on tähtsad, näiteks ma tahtsin öelda, et minu kodulinnas kunagises kodulinnas, Kuressaares on, on üks liin, mis läheb ka kalmistule ja vanemad inimesed tõesti, ta, seda ei ole jalutuskäigu kaugusel päris kesklinnast, rääkimata teisest, Kuressaare linna servast ja inimesed, inimesed lähevad sinna ja kasutavad selleks linnaliini linnaliinibussi ja kui hakata nendele Möömedele paatidele nüüd rääkima seda, et tehke tervisesporti, siis see on nagu vähe kummaline ja ja, või siis see, et see pileti hindajat oodanud seal viis krooni rohkem või vähem, et see pole tähtis. Hästi, aga ikkagi ideede kriis kohalikes omavalitsustes. Minu minu arusaamist pidi on kohalikud omavalitsused kärbitud tiibadega linnud, et vaatan laias laastus, mis võimalused meil on, et üks kulud. Me teame, et neil kõigil on rahada praegu siis oleks võimalus kärpida kulusid selles praegu väga eriti ei räägita. Ei taheta ühelegi ametnikule öeldud, sina jääd oma kohast ilma või mingile õpetajale või mingi vallale teenuseid osutajale, firmale, kes lepingut me ikkagi teiega jätka. Teine asi on, müüme midagi maha, väga palju maha juba müüdud ja väga palju vardada valdadel näiteks ei olegi midagi erastada lindudele. Siis räägitakse veel eurorahast. Räägitakse ka sellest ja aga see on ka seotud riigiga vaata tulude poolt, üks on seesama euroraha, aga see on aeglane, bürokraatlik protsess. Aastal üks hea nipp, võtame laenu. Kõik pangad andsid hea meelega omavalitsustele laenu, praegu minu arusaamist pidi, seda ei saa teha. Riik on pannud käet, öelnud, et meil on siin piirmäärad, tahate laenu saada? Me kiidame heaks, siis saate. Kui heaks ei kiida, ei toiduta. Siis on veel võimalus tõsta maksa minna valimistele jutuga, meie oleme see erakond, kes selle uue maksu peale salaja endale kuul pähe kihutada. Aga ma arvan, et pärast valimisi võib nii mitmeski linnas vallas näiteks tulla kõne alla, et tõstame maa maksa maamaks on üks kõige kindlamaid makse, mis üldse kohalikel omavalitsustel olnud ja siis jääb järgi veel üksusi ühinema. Ehk selline tore haldusreform, mis hakkab iseenesest pihta. Lihtsalt majanduslikul. Majanduslikult olete sunnitud. Ega see millegipärast ei tööta, sest kui me vaatame nüüd käesolevate valimiste kontekstis, et kui palju ühinemise üleüldse Eesti omavalitsustes aset leiab, siis vist üks. Üks ühinemine toimub. Vändra kas oli linn või alev, ühineb seal viste läheduses paikneva Kaisma vallaga ja see on, see on kõik, mis eelseisvate valimistega aset leiab, et rohkem ühinemise meil tegelikult aset ei leiagi, avad seega kõik arvavad, et justkui nad saavad hakkama. Avatamis pärast tuleb praegu, enne, enne kuidas sa lähed valimistele jutuga külge, et nüüd teeme niimoodi, et me paneme selle poe siin kinni üldse. Aga miks mitte minna sellise loosungiga valimiste valimistel, et teeme midagi midagi näiteks et meie hakkame tegema kõrval koos ja näiteks kõik võidavad sellest. No praegu on väga populaarne sõna omavalitsuste koostööd, teeme koostööd, et jagame, jagame mingisugused funktsioonid ära, püüame, püüame ja seeläbi koostööd teha, et ärme ühineme, aga teeme koostööd, teeme, teeme koostööd. Bussiliinide osas teeme koostööd koolide osas, kui meil on näiteks kahe kooli peale üks hea õpetaja, siis püüame teda jagada niimoodi, et õpetaja saaks anda, anda mõlemas koolis tunde ja nii edasi. Et see, et selline koostöö koostöö nagu võiks toimida, et see paneb esitama loomulikult küsimustega, et milleks siis mitte ühineda, kui juba niivõrd tihe koostöö on toimumas, sellepärast et kui, kui nii või teisiti tehakse koostööd ja jagatakse kulusid, siis võiks nagu vaadata üle nagu tõsiselt administreerimiskulud ja võib-olla seeläbi kui nii-öelda luua, nagu üks administratsioon on võimalik jälle seda nii-öelda kulubaasi natukene kokku tõmmata. Et see on küsimus, mille osas võiks analüüsi teha. Ja aga siis kaotab üks vallavanem oma töökoha ja abivallavanemad ja, ja pidunõunikud seal ja volikogusid vaja üks, üks ja see on nagu väiksem, et seal tekivad sellised kerged isiklikud vastu vastuseisud cum kumbe peale peale, kes seepeale, kus hakkab asuma ja nii edasi, et see on nagu firmade ühinemisel seal tekib siin väike võimuvõitlus, et kas see on nagu selline võrdsete ühinemine visanud nagu pigem ülevõtmine. Kas vaenulik sõbralikuma? Aga võiks ikkagi püüda ju rahvale neid asju seletada ja mingisuguseid efektiivsemaid skeeme luua, et et ma meenutan siin eelmisi kohalike omavalitsuste valimisi, siis vähemalt need vallad, mida ma ise lähemalt jälgisin, kus mul näiteks vanemad elavad, et et seal oldi ka väga aktiivsed, et võib-olla võib-olla seal oli ka põhjus see, et toona tõesti olid need rahakraanid avatud ja loodeti, et kogu aeg seda raha voolab järjest rohkem eelarvesse juurde, et siis olid ikka väga aktiivsed ja pakuti muidugi igasuguseid utoopiaid välja, et seekord ma vaatan, et, et paljudes kohtades ikka valitseb üldiselt ikka üsna suhteline vaikus, et proovime kuidagi nii-öelda ära elada. Aga seal on üldine mentaliteet Eesti vabariigis, praegu püüame kuidagi ära elada. Et neid säravaid ideid ikkagi, et läheme edasi. Vallutame maailma. Seda tuleb väga vähe. Ka eelmine teema oli meil arengufondi raportis, siin kõlas ikkagi jälle see lause, et pärast kohalikke valimisi võib saabuda karm reaalsus ja me oleme silmitsi sellega, et, et mingi osa Eesti omavalitsustest on täiesti haldussuutmatu, sellepärast et nad on niivõrd suures miinuses, et et mõneti me jõuame jälle sellesama lauseni, mida me oleme siin täna korduvalt öelnud, et vanaviisi enam ei saa. Selles suhtes õiguseks, et mis puutub nendesse valimistesse, valimised, selles osas ei ole mingi võluvits. Tõesti, ma arvan, et see ei ole ainult mitte kohalike omavalitsuste tasemel Edgar riigi tasemel. Pigem on valimised probleemiks sellepärast, et tänu valimistele püütakse paljusid probleeme eitada ja ta töötab isegi pigem nii-öelda vastupidise efektina. Päris jube on ju see, et ütleme valimiste kontekstis, et valitsus peab esitama järgmisel nädalal riigieelarveprojekti ja selle kokku panevad kindlasti oleks seda tunduvalt mugavam teha pärast valimisi sulama. Numbreid ees. Eks ta põgusalt tutvustab meile siis. Ei, ma, ma lihtsalt olen vaadanud seda, et riik on hakanud tegema raamatupidamistrikke ja nad on hakanud neid tegema sellepärast, et et nii-öelda oleks eurokõlblik. Kogu see kogu see tants Eesti Energia dividendide ümber on ju tegelikult nagu selline raamatupidamistrikk, et sa ühest küljest annad ühe käega raha Eesti energiale ise käega, võtad ta välja annad raha sellega, et ostad sealt ära ühe ühe jupi ehk põhivõrgu, siis saab Eesti Energia raha ja siis võtad selle raha teistpidi välja. Dividendid ära. See, et sa selle põhivõrgu ostad, ei lähe riigi kuludesse. Sest riigi raamatupidamine on sellise ülesehitusega. Anett dividendid lähevad jällegi tuludesse need sööritud sama. Eesti energia peab selle selle jaoks laenu võtma. Ei, ei, ei pea, ta ei pea laenu võtma, riik ostab temalt ja see raha jääb Eesti energiale, aga siis võetakse seda teistpidi koheselt firmast välja. Ehk korraks lastakse nii-öelda see raha läbi Eesti Energia. Tänu sellele riik saab oma tulusid suuremana näidata, kuigi tegelikult tõstad ühest taskust teise. Minu meelest seal raamatupidamistrikk, ma kirjutasin sinna vist nädal tagasi, et nad, kui luua fiktiivne töökoht ja tulevasele emale ja maksta seal mõnusalt palka, siis saaks. Teenida päris head kasumit, et sul on maksimaalne vanemahüvitis. Aga kui nüüd siin istuks sinu oponendid, siis nad esitaksid sulle kohe väga lihtsa küsimusega, mis selles siis halba on, kui teha üks raamatupidamistrikk ja seeläbi tagada Eesti eurokõlbulikkuse? Praegu võrdlen kahte asja, et üks on kelmus, aga teine on meil täiesti lubatud raamatu ja steik. Ma tahan öelda, kuhu, kuhu on riik läinud, eks neil, et velgi avaldatakse selliseid asja. Et välgavad kavandatakse ka näiteks sadamast päris suure raha rahasumma välja võtmist. Samas kui ma võtsin täna hommikul lahti riigi raamatupidamisaruande, siis seal on märkused, öeldakse Tallinna Sadama kohta, et kuulge, et see on selline ettevõte, mis on kaks aastat järjest saanud audiitoriks märkuse. Eelmisel aastal ütles audiitor, neil on seal bilansis mingit kaid. Väärtus on minu meelest 900 miljonit krooni suurem kui tegelikult ja ma ei saa aru, kas see vara ikka on seda väärt, äkki nad peaksid selle maha kandma. Ja sellel aastal on järjekordne märkus, et neil on seal üle 100 miljoni krooni vara, mille kohta mul pole mingit alust arvata, et reaalselt olemasolu. Ja nüüd riik ütleb, et kuulge, me võtaksime sealt nagu veel erakordselt palju dividende välja. Et ei ole täitsa arusaadav, mis selle ettevõtte seis on, kui paljudel tegelikult vara on. Aga sealt jällegi viitab see on valmis isegi ise laenanud sellele ettevõttele, et sealt teistpidi välja võtta. Mulle tundub, et see on selline trikitamine, mis on millega riik võib vahele jääda. Sest. Eurokõlblikkuse saavutamiseks peab peavad olema tulud pidevad. Ja kas kõige komaatoritegribeerivaid ütlevad? Jah, ja kas nüüd riik saaks siis jätkusuutlikult niimoodi trikitada, mina ei tea. Ma ei usu sellesse väga. Elame-näeme lühidalt võiks rääkida ka sellest, et sellel nädalal mängiti maha siis viimane vaatus oratooriumist Kallase lähetamine ja läks nii, nagu ennustati, Isamaa ja Res Publica Liit. Kuidas siis esmaspäeval Siim Kallase kandidatuuriga Euroopa järgmise komisjoni voliniku kohale ja see asi lahenes kuidagi isegi isegi väga lihtsalt, kui, kui siin veel paari nädalat taguseid meediakajastusi vaadata, siis võis arvata suuremat lahingut, aga kõik läks kuidagi nagu lepase reega, et tundub, et enne valimisi on Isamaa ja Res Publica liitu ja Reformierakond kokku leppinud, et vastastikku nad enam üksteisele kaikaid kodaratesse ei loobi või kuidas teile tundub? Mulle jäi selle asja juures natukene segaseks see, et nad siiski, et miks see jama üldse toimus ja miks see paber ja sõnad ja tähemärgid kõik selle peale ära raisata, et tegelikult kas küsiks nii, et kas see diskussioon siis andis meile tegelikult midagi, et kas ta tõi välja mõned mõned nimed või mõned probleemid või näiteks selle senise volinikukoha ümber minu arust? Võib-olla ka Isamaaliit ise väga hästi, võib-olla seda asja nagu läbi ei mõelnud seda kogu seda kriitikat, mis testijad nad ise kuidagi nagu kummalisse olukorda Isamaa ja Res Publica. Kui iseloomustab loomulikult see, et meil on kogu aeg hirm, et Reformierakond üritab neile nuga selga lüüa ja sellepärast nad Nad astuvad ühte või teist sammu selleks, et hoida Reformierakonda pidevalt kerge surve all, et nad võimalikult vähe võiksid nii-öelda kõrvale astuda, sest noh, mis seal salata, nendel on kaks kogemust Reformierakonnaga olemas mõlemal korral Reformierakond läks valitsuses ja tegi uue valitsuse ja tegi seda koos Keskerakonnaga, et tõenäoliselt on IRL-i hirmud jälle sellega seotud ja sellest lähtuvalt nad siis nii-öelda nagu praeguses seisus püüavad, nagu Reformierakonda jälle nende valimiste kontekstis, et surve all hoida, kuigi mulle jah, tundub, et praegu on mingi kokkulepe sõlmitud, et ärme siis 11 väga palju kritiseeri, et püüame siin nii-öelda isekeskis hästi läbi saada ja võib-olla siis selle võrra tuleb valimistel parem tulemus. Mina jällegi vaataks seda teatava voorusena, et siis IRL ütleb oma mingi arvamuse välja, siis saab siit vähemalt mulje, et nad ei ole sellised. Reformierakonna ütleme tallalakkujad. Et neil on ka ikkagi oma sõnaõigus olemas, et mina minu jaoks on igasugused diskussioonid Ja teiselt poolt ikkagi öeldakse, et aga lõpuks läheb ikkagi nii, nagu Reformierakond tahtis. Juhtus nii segane. Kuidas ma olen, ma olen, ma olen, ma olen nõus ja ma ei ole ka nõus, et ma mu meelest oli see, see diskussioon lihtsalt ei olnud nagu eriti selline eriti selline viljakas, et võib olla. Jah, sellega ma olen nõus, aga veel hullem oleks olnudki, mitte mingit diskussiooni oleks olnud, öeldakse jah, kallas kõik punkti. C kalasse ujuda. No hea, et vähemalt kuulati, sellepärast et olekski olnud pisut arusaamatu, et volinikukandidaat kinnitatakse lihtsalt niisama ära, et ühel hetkel tuleb, Ansip paneb Laari lauale paberi ja ütleb, et kuule, et nüüd on selline lugu, et kinnitame selle kallas ära, et et selles mõttes, et see oli täiesti mõistetav. Aga kui me saate alguses lubasime rääkida seksist, siis tõepoolest seksisime nüüd rääkima hakkame sellepärast et sina hääldanud peategelase nime alaealistega või alaealistega on siis sellel nädalal teemaks tõusnud ja ja lihtsal põhjusel. ÜRO eriraport töör, kelle nimeks on Nashap myyd maa alla on leidnud, et ka Eesti puhul võiks siis muuta karistatavaks alla 18 eluaastase noorukiga seksimise ja, ja kui me praegu on siis karistatav täiskasvanu seks alla 14 aastasega, siis, siis tema nii-öelda nägemuse kohaselt võiks selle nihutada lausa 18. eluaastani esines ta sellekohase avaldusega siis Šveitsis, Genfis, inimõiguste istungil, kus ta lahkas laste müügi, prostitutsiooni ja pornograafia teemat ja ainsaks vajakajäämiseks Eesti tegevuses leidis ta just siis seksuaalse enesemääramise vanusepiiri ja soovitaski seda tõsta siis nelja aasta võrra. Mul tekkis siin kohe üks küsimus. Et mina olen seda tüüpi inimene, kes sai noorelt, lisaks olin siis 19 kasindis maa. Mu laps, esimene poeg, ja naine oli siis 18, ma just mõtlesin, et kui see oleks oleks sealsed jõus olnud, et linlased mõnuga ei räägiks, ilmselt ei räägiksid minuga jahend? Vaevalt, et mind nüüd siis vangi oleks pandud, aga mind oleks kindlasti karistatud. Ikkagi päris jube väljavaade, praegu meil on sama naisega koos armastame 11 20 aastat oleme langenud, teine poeg olemas. Elavnemas päris hästi. Aga et kui oleksid sellised soovitused jõus, siis oleksin ma ilmselt seksuaalkurjategija. See asi läks sellepärast rohkem hinge, et lugesin hiljuti kolumnisti stest, artiklites rääkis, mis Ameerikas toimub. Seal oli konkreetselt juttu ühest, ühest noorest naisest, kes käis aastal 96 koolis. Ja neil näidati seal mingit videot. Oli klassis klass oli pime, lapsed vaatasid ja siis nad olid tagapingis ühe poisiga see poiss geistele hirmsasti peale, et kuule, et lahistaksin natukene omavahel. Tüdruk lasi ennast ära rääkida, muidugi nad jäid vahele, sellest tekkis suur skandaal. Aga mis oli asja puhul selline eripära, on see, et sellesse poiss oli 16, tüdruk oli 18 ja 16 aastasega seksimine oli selle osariigi seaduste järgi keelatud. See asi läks kohtate. Tüdruk nägi viis minutit enne kohtuistungit oma kaitset. Kaitse ütles, tunnistan ennast süüdi, ta tunnistas süüdi, muidugi teda ei karistatud rangelt. Ta sai seal sellise õmmelda tingimisi karistuse. Aga ta oli noor tüdruk ikka tema jaganud ära, et ta peab kogu aeg käima kriminaalhooldaja juures. Ta jättiski seal käimata. Ja siis selgus, et ühel hetkel tuli politsei talle ukse taha, ütles, et nüüd vangi minek. Te olete rikkunud tingimusi, tähendab, pisteti pokri selle eest, et oli oma. Ma koolivennaga seal tagumises pingis natukene ahistanud. Nüüd on see tüdruk juba täiskasvanud naine. Ta on kantud seksuaalkurjategijate nimekirja. Kuna ta tema kodu lähedal on kirik. Seal kirikus hakati mingit hoolekandetööd tegema. Ja kohalik seadus ütleb, et 300 300 meetrit elukohast tähendab seksuaal olen kurjategija, ei tohi elada sellises kohas, mis on lähemal kui 300 meetrit mingi lasteasutusele sedapidi ka ära kolima. Mees kaotas töö. See naine on täiesti õnnetu. Seda enam, et selles osariigis on praegu vastu võetud seadus, mis ütleb, et kuueteist-aastasega võib põhimõtteliselt vahekorras olla. Aga tema kohta ei ole seal seksuaalkurjategijate registrisse mitte ühtegi märkust. Sellel inimesel on eluks ajaks plekk juures. Ja mulle läks selles mõttes nagu selle ÜRO eriraportööri avaldas päris hästi hinge. Nii kaua, kuni me seda avaldust ennast luges. Mina mõtlesin seda, seda kogu seda teemat enne saadet siin mõeldes just selle peale, et et tegelikult on ju tõesti kaks ise asja, et üks asjad on ühed asjad on seksuaalkuriteod, teised asjad on üleüldse see seksuaalne käitumine. Ja see kasvatus, et, et ma arvan seda, et ega need ka need seadusepügalad võib-olla polegi nagu kõige tähtsamat ja ega nagu ei olnud ka Harri Jänese didaktiliselt raamatut kunagi selles osas, et, et siin väga palju oleneb nagu ühiskonnast endast, et seesama ÜRO raportöör, kelle nime ma siinkohal hääldama ei hakka, sest mul ei tule see nii hästi välja kui Laurile, tema on pärit Marokost Marokos muide on on väga suur probleem, seal võib abiellud alates 18.-st eluaastast, seal on igal aastal 30000 last praegusel ajal ja see trend järjest praegu kasvab, kes pannakse tüdrukut, kes pannakse näiteks mehele seal üheksa aastaselt näiteks. Mina võtsin selle raportööri pabereid, et hommikul lahti lugesin, neid, nii palju, kui mina sain seal aru, siis tegelikult ei rääkinud üldse sellest et seksi, mis iga peaks tõstma 18-ni, rääkis tegelikult hoopis laste ärakasutamisest. Ta rääkis sellest, seda ma tahtsingi öelda. Et mitte, et need, et Eestis peaks seksimise iga tõstma ja et selle eest karistama. Ei, ta rääkis sellest, mis lastepornograafia ta rääkis. Prostitutsioonist. Ja tema ettekannet oli selles suhtes päris huvitav lugeda, näiteks tal oli mingeid MTÜd teatanud, et mingil hetkel sündis Narvas 10 last, keda ei ole absoluutselt registreeritud. Emad ei ole teada, need lapsed on sündinud, ei ole ühtegi andmebaasi kantud ja nii edasi ja nii edasi. Ja siis seda asja kontrollides selgus, et ei. Et Eestis on kõik asjad korras olla päris päris palju huvitavat infot Eesti kohta, kui palju meil on seksuaalkuritegusid ja kui palju neid on seotud lastega ja nii edasi, nii edasi. Nii et seal ei olnud tegelikult see küsimus sellest seksuaalse enesemääramise vanusepiiris, millest. Ei, no enesemääramisest on küll juttu jah, aga see on pigem nagu ärakasutamisest. Et mulle tundub, et tegemist seekord oli puhtalt nagu meediamulliga. Ajalehed tõlkisid natukene valesti ja siis läks ta ühiskonda. Ja. Muidugi on see, mis puudutab ÜRO ametnike avaldust ja siis, kui te olete käinud seal New Yorgis ÜRO peakorteris ja vestelnud nende ametnikega, mina olen rääkinud väga pikalt ja põhjalikult nendega kõikvõimalikest rahutagamisoperatsioonidest ja ma pean ütlema, olles käinud NATOs olles isegi Euroopa Liidu vastavate ametnikega rääkinud, siis ma peaks ütlema, et nende ÜRO ametnike tase on nagu ilmselgelt kõige madalam, et midagi ei ole teha, et, et sealt tulevad üle maailma kokku ja niivõrd erineva tasemega inimesed, et et kahjuks satub ka sinna inimesi, kelle kompetents on ilmselgelt piisav selleks, et seal töötada. Aga rahvateenrite saade tänaseks lõpetab ja tänased rahva teenrid olid Sulev Vedler, Neeme Korv ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal ilusa laupäeva jätku.