Kus iseloom pole suur, seal pole taga suurt inimest, seal pole isegi suurt kunstnikku ega Theo, inimest. On vaja olla suur, mitte näida. See Romero laani mõttetera sobib hästi iseloomustama meest, kelle teod, džentelmen, käitumine, sportlik vaimsus, andsid kõneainet, äratasid imetlust juba tema eluajal. Taasta tuhuvad minema kõik liigse ja ebaolulise, tõeline ja ehe aga kristalliseerub. Sest niikaua, kuni püsib malelooming nii kaua, püsib Paul Kerese kui maletaja sära. Ent veelgi enam, tema eluhoiak, ausus ja sirgjoonelisus, oskus võita ja oskus kaotada, oskus enese väärikus säilitada, need inimlikest omadustest ühed väärtuslikumad on järgmist väärivat täna, homme ja kogu elu igikestvusest. Tänane kesköö tund ei meenuta meie suurmehe suurimalelisi korra saatmisi vaid püüab just rääkida nendest omadustest, mis tegid keresest Kerese ainulaadse kordumatu oma rahva armastust ja lugupidamist vääriva mehe. Juba 1938. aastal ilmus ajalehes väikene naljatoonis luuletus noore malemeistri tunnustuseks. Õigel kohal on su ettur. Sinus ei enampetu. Kui sa teed, siis on kattetu, kuulsad nimed, jooksvad retu, kõigil suus, nüüd Paul Keres liigut male rahvameres. Nagu kodus see sul veres. Mees Me kalevite perest. Michael tallan, nimetan kerest male Schopeniks. Noh, super muidugi oli väga suur virtuoos, aga tema oli väga suur lüürik. Võiks ütelda, ütles Griffini Tallüürikumadcodi, aga tollal oli see ratsionaalne mõtlemise viis. Alles on Tarlusele muidugi fantaasia. Et päris ma hakkasin mõtlema veel kellelegi, kellega ta sarnaneks, aga ei, ei osanud leida, aga igatahes. Schopennistan ta mehiselt. Maestro Gustav Ernesaksa, on teil meeles, mis viis teid kerisega kokku, oli see male? Oli see tennis või oli see hoopiski muusika? See võis rohkem muusika olla ja ma mõtlesin, kui täpsemalt ütelda, siis Tiit Kuusik olla. Kas kusagilt tema juures kohtasime paani? See ei olnud küll tenniseväljakul, see ei olnud, see oli juba natukene natukene varem. Tenniseväljakul muidugi me saime ka kokku. Muidugi, tema oli mitu klassi kõrgem, tuli ju Kalevi edetabelis esimene hulk aega pärast sõda ja sealt ega ta seal halvasti mänginud, sugugi väga hästi mänginud. Imetlusväärne oli see, et Ta aimas alati ette, kuhu vaenlane palli võib lüüa, see tähendab see mees, kes juba oskab juhtida palli tennises on ka nii, et õpika 10 aastat, siis pall läheb seal nagu kus sa tahad. Ta oskas aimata ette, kuhu, kuhu vastane lööb ja ta oli alati juba varem kohal juba, aimas ette ja liikus varem, see on nagu see pall pidi tulema, nii et ta liikus vähe. Aga täpsusta, aga males olete samuti kohtunud. Noh, ma arvan, et vist ükskord see oli vist konservatooriumis simultaani oli ja. Ma vaatasin kerest võib ka seda, arvate ta. Vahel mõtled kellelegiga patendi, selle mehega, viigi viisakuse pärast. Ja ma vaatasin, minu käigud lähevad päris korda ja vaatasin hakkasin korraga kohe vastavad alla, jaganud selleks välgutamiseks. Muidugi, välk tabas mind pealselt, et viigist kuidagi välja. Aga kõige toredam keres on olnud teile abiks konsultant. Petroviga malet selle partiis seadis keres valmis, nii et see oli juba siis, see on juba mitukümmend aastat tagasi, aga nii, et tema, tema näpunäited järel siis kuusik, mängis arvatutsioonilise kuusikas, kes, kes temalt selle selle partii võttis. Aga mis puutub nüüd muusikasse Stahli aldis kuulama head muusikat, nii et see tema muusika armastus oli nagu orgaaniliselt seotud tema isiksusega ja tema plaadikogu oli nii väga korralik. Ma mäletan isegi Heimet kurna, kuulsin tema juures. Et Kagramofonilt võib head koorimuusikat kuulata, mul tavaliselt oli ikka niuke konservi, maitse oli suus, kui ma kuulsin, aga sa oled tema aparatuuri korralik Jan, plaadil korralikud ja ja see tulemus oli minule väga ootamatu. Esimene kord tabasin just Kerese juures, et et ka plaadilt võib koor, koor kõlada, plaatoridel palju laatoritel, palju neid tõi ikka, kui välismaal käis, tegi ikka juurdleja. Vlja valik oli korralik ja no teda võis alati kohata veel kontsertitel. Ega me teda ei unustanud. Kutsevatasime kutsed ja, ja tema oli alati alati kohal. Kahjuks rammi repertuaaris eriti palju malelaul ei ole, malemäng on neist kõige tuntum. Ega rohkem küll ei ole. Oli juhus, kui me me laulsime tema 50 aasta sellel juubelil, siis me tuletasime kusagilt lihtsalt lauldes midagi meile neis haaval on üks laul öösse, ära kadus vanker vuhinal, no seal on sees vanker siis, kuna ooperis sõdurite koor nimetasime selle etturitegooriks keelt. Nii paljusid nende kolm, kolm malemängulaulu koos olles rääkisite muusikast ka. Mitte palju, mitte palju muusikast ega mitte palju malest. Aga ta oli väga lahtine, ma ei ütleks, aga lahtine, aga väga väga sõbralik vahekord oli nii ilma mitte sentimentaalne, vaid võtma teksti, niisugune 11 lugupidav ja tema armastas samuti huumorit ja ja ega tema kunagi pessimistlikud meeleolus mina teda ei leidnud kunagi. Ikka. Ta oli alati kõigest üle üle, aga ka oma kaotustest. Oskas võite oskas kaotada ja ja ega siis Ta ei ole ka kerge võita, nii et sa nii pööraselt rõõmustaks, et vastasvastane oli, tunneks ennast alandatuna, et ta oskas võtta ja kuulata. Me olime haiglas neljandal haiglas ja seal oli auru pärn oli ja okas oli akadeemik Terras oli terve rida niisuguseid lõbusaid sell oliselt koos. Muidugi teda malet mängima ei pannud, aga ta vaatas pealt, kui me mängisime ja üks sattus siis väga lootusetus olukorda. Keegi ütles, et andke keresele ja las ta mängib sellest. Vaata, mis siis sellest saab. Keres mängis selle partii võiduseisu natukese aja pärast jälle seis mängiti maha, teist korda keres jällegi võitis. Nii rohkem teda ei julenud piinata, tuleb veel üks lõbus lugu meelde, see oli siinsamas laua taga, siin joodi kohvi ja keres ka siin ja, aga mul keskmine poiss oli nii ulakas, et pani seal seal umbes kuus-seitse meetrit kaugemal teise laua peal malendid üles. Ja noh, kes siis käis seal 204 ja nõnda edasi. Ja rääkis edasi siin kogu aeg juttu. Poiss mängis vastu seal ja, ja kogu aeg läks niimoodi, ega ta oma jututeemad ei, väga ladusalt ikka edasi. Ja ma olin ka siis seal laua juures ja vaata nüüd meie seisund päris kena juba juba oleme võitnud kaks prisket vigurid. No selgus muidugi, et ta oli need vigurid ohverdanud ja mõne käigu pärast oli niisugune niisugune Paucert ja ilus matt Khani mitmehüüumärkmärgiga. Nii et igaks Vembuks valmis õpetuseks valmis. Maria Keres tuntud laul malemängija ütleb, et eile oli naabri Juku meitel oma õega. Õde võlus malemänguga ära. Kuidas teil oli? Ei midagi niisugust? Ei olnud malemängust, mina ei tea mitte midagi. Ja ei ole püüdnud ka. Alguses küll jah, abikaasa ikka, õpetas. Niisugust paali käiguga mati tegemist ei tulnud midagi välja. Aga seda, kui kui meie Laulatud siis kyll orel mängis, midagi tuttavat alguses ei saanud aru, aga, aga see n võrg sättis seda garaalik, seda malemängulaulu. Kui me räägime muusikast teie abikaasa elus? Hea muusika andis talle ikka vist tohutut emotsionaalset jõudu ja vaimu juurde. Nojah, eks ta on selle muusikaga on harjunud, esiteks siis Adal ju ju mängis ja ise tegibyniulid ja kannelt ja niisugust asja ja ja Harald Keres, vend on ju ka ja klaverimängija ja pikkalod mängis ja nii et ta on maast madalast harjunud muusikaga. Ja tal endal muidugi, ta tõi plaate palju, niisugust tõsist muusikat, kerge muusika ka muidugi, aga, aga üks kõige rohkem ta armastas, saab siis seda Rimski kartsage Scheffer saada, et seda väga armastas. Oli tema töökabinet püha ruum pidi seal olema vaikus või oli ka tihti muusika seal. Küll ei, ta ei mänginud. Aga püha ruum selles, et teda keegi ei seganud. Gustav Ernesaks rääkis toreda loo, et haiglas olles oli ta ära Panaton. Suure seinakella oli ta kodus. Mees ja küll kui tema tehnikaadada, väga huvitav, huvitav tehnika, kunagi noores põlves ta tahtiski lenduriks saada ja see armastuse lennukite vastu, tema kui vähegi võistes lendas alati lennukiga sest tema leidis, et see on kõige toredam vahend. Tehnik oli nõrkus, te rääkisite autos ametiauto ja siis tavaliselt, kui ta vähegi aega saia, kui välja läks, siis ega ta aias midagi ei teinud, midagi, tema ikka auto all istus. Parandas seda ja sättis labiduta eriti tahtnud katud. Aga võib-olla, eks see auto parandamine, see oli seotud sellise Malelise ülesande probleemülesande lahendamisega. No ei tea, võib-olla jah, jäi teda, jah, ikak tehnika huvitas üldiselt ja võib-olla ta eksis, kui ta läks ülikooli matemaatikat õppima, see on rohkem oma venna järgi, aga tegelikult ta oleks pidanud muidugi Polütehnilise Instituudi astuma, see oleks nägu tal huvitav. Ja ta oli andekas ka keeldavad. Jah, ta õppis võrdlemisi kiiresti. Kui ta seal ju oli. 39. aastal, kui nad olid seal Argentiinas, siis ta ikka nii palju ta lehti lugesin hispaania keeles, kus ta kõige enam puhatavad. Kodus kui ta nii palju pidi reisima ja, ja siis oli ka päris hea kodus olla. Meenutab plaani Instituudi vanemteadur Jüri Rebane, Paul Kerese sõber kooliaastatest peale. Oli ka ise suur muusikasõber, ta isegi mängis klaverit koos alis mardi juures õppisime, kui olime koolipoisid ja küllalt edukalt muidugi, rääkimata tema Vend, akadeemik Harald Keres, nii et perekonnas pidi ikka muusika armastus juba väga tugev olema. Kes teda võis kõige enam mõjutada lapsepõlves? Ma arvan, et väga suur osa oli ta emal sest ema oli väga suure sisemise haridusega ja väga intelligentne, kuigi väikese nisuse kooliharidusega ma veel kord kordan, just sisemise haridusega. Väga range, nõudlik, õiglane. Niisugune muusikalembus oli kuidagi omane, me laulsime kooris ja mängisime orkestrites Paul ajada seda juures, kuigi ta juba väga varakult hakkas Modoga male ka juba nii-öelda silma paistma, nii et talle jäi aega väheks. Muidugi nende jaoks, aga aga ma arvan, ta sai ka ikka meie keskkoolis sai selle moosi karvase terveks eluks kaasa. Te nimetasite, et õppisite koos klaverit, kui palju ja kui kaua ja miks? Katki. Paul hakkas hiljem minu jaoks natuke varem mängima, Paulus kolm aastat vist küll mängis, aga tal siis hakkas ta juba kooli õpetama ja ta ju jäi Pärnusse edasi, mina läksin sõjaväkke siis. Ja Paul ei olnud ju mingisuguse elukutset peale, koolis on niisugune. Keskkool ei andnud praktiliselt mingisugust kutset ja siis ta hakkas minu mäletamist mööda hakkas valmistuma okkariinosid. Lauluõpetaja Hendrik meri oli, kes hakkas need asja tegema ja Pauli või väga hea kuulmine seda tegid. Klaverimängu jõudsamalt arengut segas vasak käsi. Jah, ta, ta oli noores peas oli murdnud, murdnud oma vasaku käe, mis teda vabastas mõõdega sellest kaitseväeteenistusest. Ja, ja ta mängis väga hästi, ikkagi üldiselt väga hea kuulmine, need, seda, mida ta mängis, ta mängis väga ilusti. Väga ilusti mängis. Tunnetuslik külg oli tal olemas ja, ja tal oli noh, nagu öeldakse, oli pehme löök, oli vedamisele musikaalne löökad. Vahest on niisugune, kes, kes tehniliselt klaverit mängib, ta mängib noodid well, aga hinge nagu ei ole sees, aga Paul, mida mängis, seal oli hea oli kuulata. Praegu me räägime väga palju inimeses aurast, sellest kiirgusest, mis igas inimeses on sellest väljas, mis tema ümber oli, tunduvad Paul Keres ümber oli omasugune, välimis lummas ja. Võrus ja seda võib öelda küll, aga, aga see tuli kuidagi teade koos ajaga. Kui ta oli koolipoiss, ma ei ütleks, et oleks kohe nii liider olnud, kuidagi tegelikult on niisugune aeg, kus inimene ennast teostab, on kohe nagu märgata, aga siis ta oli kuidagi rohkem nagu koolivälise tugevusega. Ma mäletan teda väga hindasid ja peab ütlema, et tal oli ikka tohutu julgus. Mina ei kujuta üldse ette, tuli täiesti laps, kui ta otsustas hakata malelehte välja andma ja niisugusi asju, kusjuures perekonna majanduslik olukord ei olnud sugugi kiita, teada, kuidas nad olud siis olid ja selle tõttu lihtsalt tema eesmärk paistis olla talle endale kindel juba. Ja see väga palju aitas teda ka edaspidi juba liidripositsioon, kes minu arvates selle tõttu, et, et kõik, kes tema, Aga suhtlesid, tunnetasid tema vaimset siirust. Ja see muidugi väga palju tõmbab kaasa. Tähendab, ta ei olnud niisugune juht, kes oleks endale, nagu oleks otsinud seda autorit dieeti vaid see autoriteet oli talle tema oskusega tema ütelda nüüd. Kõrgem mängutasemega, aga ka ütleksin seltskondliku suhtlemisega, intelligentse olemisega, nii et tal oli, oli väga meeldiv partner. Ega ta ennast kunagi ei unustanud, ma peaks ütlema küll niimoodi, et ta oli äärmiselt rahulik isegi malelaua taga merele oma sõprade ringis oli niisugune tunduv värk. Et kui tal oli raske seis, siis tal kõrvad hakkasid punetama, nii et oli näha, kui, kui nii-öelda tõsine moment on käes, siis ühesõnaga niisugune füüsiline märk oliga väliselt absoluutselt ei saanud vahet teha, ta jalutas rahulikult, vestles, kui oli vaja, kellelegi sõbralikult. Ühesõnaga ei, ei leidnud ennast nii-öelda äärmuses. Muidugi veel üks niisugune, mis minu arvates väga iseloomustav, temal on. Et kui vaadata tema Malemängu protokolle siis ka kõige suuremas ajapuuduse, seal on väga korrektselt tähendab ta valitsus ennast kõige kriitilisemate momentidel leides endas nii palju jõudu, et isegi väga raskes olukorras noteerida ikka partiid nii nagu see peab olema. Ja tema oli vist selline mees nagu öeldakse, et kellega on hea kooskõla mõnikord vaikida. Ja vaikimine on muidugi ka üks suhtlemise moodus ja väga oluline sellepärast et kui tunned, et partner milleski mõtetega seotud või, või, või läheb sust mõttes kaugele siis ei tohi teda liiga ruttu tagasi kutsuda. Vahest on sageli ja meil oli ka sageli niimoodi, kui me jalutasime, kui olid need võistluspäeval, oli ta oli sageli on niimoodi, et minutite kaupa võisin vaikida. Ei seganud 11. Ja ta oli haruldane leidlik mehes lennumarsruutide määritamisel, tralli täitsa mõtleksime kobiva. Ta uuris alati nii meie kui välismaa lennuliinide sõiduplaane ja ta leidis alati, nagu praegu poes öelda optimaalse lennu lennumarsruudi mis mitte ei andnud meestele võistkonnale vastuvõetav, vaid ka majanduslikult kasulik. Ja tema nimi oli isegi aerofotosid, nii tuntud kui öeldi, marsruuti ei kaheldud. Nojah, siis ikka otsiti, seal, peab ikka olemas seal end. Me teame, et kui kergesti kasvab ühe inimese populaarsused, aga teisest küljest rahvas tihti unustab ka ja ja, ja leiab tihti põhjust mõelda hoopis teisiti oma eeskujust ja eks omal ajal, kui olid mõningad langus momendid, Paul Kerese male selles käekäigust, siis tekkis ka igasugust kulud ja süüdistasid teda distsipliini rikkumises. No see on muidugi täiesti alusetu jutt Paulo ja absoluutselt karsklane ja ei suitsetanud. Püüab ennast nagu öeldakse, ennast õigustada, et mis teisel oli raske spaulja muidugi, terve rida raskeid momente, aga, aga ma imestan lihtsalt, kuidas temal siiski nendest momentidest nii toredasti üle sai, sest et tegelikult ju temal oli kõige raskem neid üle elada, eks ole, kui te pidevalt peate võitlema, ütleme täiesti imelikude nii-öelda saatuselöökidega ikkagi tuletusel suurepäraselt välja, arvan, et see on ikka ikka tohutu unisuse enesedistsipliini tunnus. Ta ainult läks väga süngeks ja vaikseks, aga nii, et ta kohe kärataks või, või niiviisi ei, seda küll ei olnud. Tüdrukule ta kõrgendanud ei tavalist istuda, vihastus oled, panite tähele? Nisuke ebakorrektsus inimeste juures ja niisugune võib olla. Eks ta ei sallinud neid inimesi, kes, kes kõiksuguste, ükskõik mis vahenditega püüdis edasi jõuda ja, ja siis tema ikka leidis, et alati peab nii käituma. Džentnimetlikut. Arhiivilindilt kuuleme, milliseid omadusi suurmeister ise heas moletas, hindas. Turniiri ajal minule tundub, et kõige kõige tähtsamaid omadusi maletaja juures on vist objektiivsuse ja kriitiline suhtumine nii oma vastase kui ka enesemängu. Ja selles osas tahab nii väga palju puudu jääda suuremal osal maletajatest ikka see inimlik nõrkuse joon lööb läbi, et ega minu idee ja minu käikonika õigemad ja paremad kui vastase oma. Ja olgugi, et tulemused mõnikord seda ei kinnita, siiski arvamusel, et nojah, et ma eksisin, aga siiski mul oli ikka õigustatud selles osas just, et nii. Neid probleeme hinnata kriitiliselt ja objektiivselt, see on üks, üks tähtsamaid jooni, mida eduka turniiri mängu juures peab kultiveerima. Sest küsimus ei ole ju lõpuks selles, kellel siis seal õigus oli vaid just selles, et maletaja sel juhul, kui tal ei olnud õigust, ta peab katsuma neid puudusi kõrvaldada järgnevateks võistlusteks, mis teda antud juhul segasid paremat tulemust saavutamisega saavutavast. Kui maletaja ees ei taha tunnistada, et ütleme, ebaedus võis ta ka ise süüdi olla kõikide muude, sadade kõrval põhjuste kõrval, siis ei ole ka loota Edaspidi nende tulemused eriti paraneks. Võib vist öelda tõesti, Paul Keres oli omal ajal nagu meie väikese vabariigi üheks visiitkaardiks. Seda kindlasti, seda oli võimalus kogeda ka oma välisreisil Kuubal, kus mul oli võimalus olla tervelt kaheksa kuud. Käisin seal ka kohalike malejuhtide juures ja ikkagi läks jutt Paul Kerese peale, kes 1960. aastal kuuludes Nõukogude valitsusdelegatsiooni koosseisu, mida juhtis seltsimees Miku Jan viibis nii-öelda esimese nõukogude liidu sportlasena Vabaduse saarel. Valge resest on jutt. Ta oli juttu ka mu viimasel reisil Aafrikas, vaat huvitav on näiteks manidad säärases riigis nagu Sambias on maleelu väga elav ja vähemalt nendes ajalehtedest, mida oli võimalik endal vaadata, ilmub pidevalt ka malenurk kus oli näha, toimusid regulaarselt maleüritused ja tuli niimoodi välja töös hotellis tutvustati mulle siis ka kohaliku maleklubi juhtijad. Tema muidugi teadis Paul Kerese nime väga hästi, teda tõstetakse esile justkui väga suurepärast inimest ja ma kinnitasin seda ise ka ühe meenutusega, nimelt omal ajal oli võimalus aktuaalses kaameras nagu koos esineda tehes väliskommentaare, jäädes siis ootama, kuidas Paul Keres kommenteeris spaski Fischeri matši ja on väga hästi jäänud meelde üks lause. Tähendab Physseril oli seis praktiliselt kaotatud, tud ja Keres ütleski siis niimodi. Säärases seisus on ebasoliidne mängu jätkata, kuid Fischer siiski tegi veel kolm käiku. Olete ise ka malemängija ja keresega kohtunud ei ole, ei ole. Aga Kerese partiisid olete läbi mänginud, olen läbi mänginud ja nüüd vaadates läbi Kerese nii-öelda Kuuba perioodi pärandit, nimelt õnnestus sealt kätte saada ka kõigi nende partiide kirjeldused, koopiad, mida ta omal ajal mängis, siis huvi pärast said need läbi mängitud ja näiteks mängisin läbi ka need partiid mida Kuubal mängis Ernesto Che Guevara. See oli nende tuntud revolutsiooni tegelane, mees, kes me nagu teame, pidas pika jutuajamisega Paul Kerese ka maha ja just Malelistel teemadele ja näiteks selle küllaltki huvitav kõrvutada kahte partiid, kus siis Keres mängis Orteegaga ja täpselt kuu aega hiljem sedasama meie sorteega mängis Tseegeewaraga, jaga kaotas. Võiks öelda, et nii Paul Keres varal vähemalt mõlemad ühest mehest jagu saanud males ja ma isegi võiks öelda, et kuna ma pidevalt jälginud neli välisperioodika, et siis ma tean, et ka näiteks Hispaanias on olemas keres austaja ja ma ei tea kahjuks tema nime, sest ta on alati kirjutanud alla ainult kaks tähte H ja O. Kuid tema male nurgas, mis ilmub no ligi poolemiljonilisest iraažis ilmuvas ajakirjas Kambjani Eesti seis on siis Hispaania üks mõjukamaid ajakirju ja seal ta kogu aeg nii-öelda positsioonilise male eeskujuna toob alati no mitte alati ütleme väga tihti toobiks Paul Kerese poolt mängitud partiisid. Materjali võiks öelda, on tegelikult väga palju ühe osa sellest realiseerisid artiklis, mis ilmus ajakirjas Looming ja nüüd on ilmunud ka üks artikkel vene keeles selle tõlkevariant hispaania keeles. Ja nüüd ma huviga ootan, kuidas siis tähistatakse Kerese seitsmekümnendat juubelit hispaaniakeelses maailmas, siis on oodata seal mitmepublikatsiooni ilmumist. No mul on kontakt väga erinevate inimestega, just ütleme kõige rohkem Kuubal. Aga võin lisada ka seda, et näiteks mul on olnud jutuajamised tollase Nõukogude näitusi direktoriga, kui Paul Keres seal viibis ja Elisema meie suursaadikuga Kuubal seltsimees Aleksejeviga on olnud tassi tollaste korrespondentide ka kes viibisid Kuubal džigiiri, Chirkovi ja terve rea teiste tegelaste käia, võiks öelda, et juba Paul Kerese nime mainimine on alati nagu see visiitkaart, mis kindlustab selle, et sa saad nende meestega kohe jutule. Nad paluvad sulle veel hiljem helistada, lubavad vaadata täiendavat materjali, nii et noh, võib tõesti julgelt öelda, et Paul Keres esindab meie väikest Eesti rahvas ka praegu kogu maailma areenil. Meie keres, nii on nimetanud Walton Hoyer oma raamatu Paul kerest keres oli meie kõikide oma ja omane südamelähedane meile kõigile. Kerese nime kannab neid Tallinna malemaja tema nimele, malefestival kinnitab selle mängu populaarsust meie koduvabariigis. Huvitav on see, et mida aeg läheb edasi seda kirkamalt minu arvates tuleb välja just Pauli nisugune. Kaasaegsus, ma ütleksin niimoodi, tähendab see, kes alati käib ajaga kaasas, teda ei ole vist ühtegi sammu maha jäänud, kuigi sel aastal juba nagu täitus juba 10 aastat. Kui, kui kiirelt läheb aeg ja kuidas ikkagi see, kes on noh, tõesti on, on oma elu sidunud mingisuguse tohutu tugeva ülesandega kuidas selle inimese ajaga kaasas käimine meile mõjub, näiteks praegu on ju suurepärane variant see Pauli festivali korraldamine mis annab meile tõenäoliselt juba väga ligemal ajal toredaid tulemus peab tulemusi, on ju niisugune kobe pind, kus, kus talent peab hakkama ennast Wella rooma. Mõelgem, kui kaasaegselt kõladel 1968. aastal lausutud mõtet malest inimesest, loojast ja malerobotist Masin siiski inimesele kõige lähemas tulevikus veel eriti ohtlikuks ei kujune. Masin on praeguse taseme juures on võimeline mängima teatud teatud tugevusega teatud tasemega ja võib-olla et arendatakse asja edasi nii kaugele, et masin võib mängida tõesti noh, hea maletaja klassiga, aga siiski arvamus on niisugune, et inimesele siiski veel ohtlikuks ei muutu. Olgugi et siin on üks erand, on eksmaailmameister bodhniku näol, kes on kindlalt veendunud, et masin varsti mängib paremini kui inimene. Jaa. Mõned kolleegid mulle ütlesid, et Pothnic olevat lubanud nii lähemate aastate jooksul juba programmeerida niisuguse masina, mis mängib suurmeistritugevusega. Ei tea, siin on, vaat mina ei ole arvutusmasinate suhtes mingisugune eksperte Diannist õige vähe, nii et siin on mul väga raske selles tehnilises osas midagi öelda, aga ma usun siiski maletajane. Siiski masinate sõda on lihtsam kui inimestel. Gustav Ernesaks on Paul kirjast meenutades kirjutanud. Paul kereselt võisid jõudu ammutada kõigi teiste alade fanaatikud. Õppida seda, kuidas maksimaalselt keskenduda, tungida nii sügavale, kui anne ulatub alatasa viimistleda oma võimeid, olla kursis tänasega, näha ette homset ja püsida võimalikult kaua vormis. Pealegi kõrgvormis. Ta näitas, et andekuse puhul võib arendatava tahtejõu abil avada inimeses otse üllatavaid omadusi. Keres nagu kutsus oma elustiili järgima sammudes ees kui jäälõhkuja tuldaguvaid järele. Aga kui mugav, osavad meie vahel olema, tänaseid ülesandeid, treeninguid ja muud edasi lükkama, ära jätma. Kuidas me kergeusklikult arvame, et kõike jõuab veel teha. Aega on, aga ülivähe eluks, eriti lõppsirgele jõudes oleks meil ometi kergem, kui eluteekonnalehe loeks kas või pisutki Kerese väärilisi sissekandeid. Tema elupartii ei olnud üksnes võidukas vaid võitluslik ja kaunis ühtaegu.