Tere, hea heligaja kuulaja. Tänasest on eetris taas muusikauudistesaade helikaja. Viimaks teid kurssi meie muusikaelusündmustega. Saade valmib klassikaraadio toimetajate ühistööna tänast saadet toimetamas Kersti hinna saate teemad. Homsest teise Okto operini toimub Eesti rahvusliku muusikastiili ja Mart Saare 120.-le sünniaastapäevale pühendatud festival. Tallinnas toimuvast rahvusvahelisest kirikumuusikakonverentsist seitsmendatest Toompeal. Päevadest annab ülevaate Mirje Mändla. Heitlik läti helilõigust saame teada, et Vanemuise 133. hooaja avab homme Albert Lordsingi koomiline ooper Salakütt. Rahvusooper Estonia esitab Kaarli kirikus Britteni sõjareekviemi pressikonverentsil kest Tiina kuningas. Eesti riikliku sümfooniaorkestri korraldamisel toimuvat tuleval nädalal kontsert show'd lastele. Kõik kollid kooli kuuleme Merje Mändla vahendusel. Muusikamuuseumis avati uus näitus Soome heliloojast Uno klamist. Alo Põldmäe küsitles Liina Fjuk. Eesti ja Soome laulutudengite ühisprojektina on ettevalmistamisel Tšaikovski ooper Jevgeni Oneginit. Lavastus. Margus Pärtlase arvustab värskelt ilmunud heliplaati firmalt Delark, millel Cincinnati sümfooniaorkester Paavo Järvi juhatusel mängib sibiilsuseteist ja Tubina viiendat sümfooniat. Priit Kuusk annab ülevaate olulisematest muusikasündmustest laias maailmas. Eesti muusikaavalikkus tähistab meie rahvusliku muusikastiili rajaja Mart Saar 200 kahekümnendat sünniaastapäeva suurejoonelise ja mitmetahulise festivaliga, mis algab homme ja kestab peaaegu terve kuu. Palusin saare sünnipäeva kuu sündmusi tutvustada juubelikomisjoni esimehel Marje Lohuharul. Jah, tõepoolest, sellest on välja kujunenud terve festival ja ta ei, loomulikult ei toimu ainult Tallinnas või ta ei ole seotud ühe piirkonnaga. Need kontserte toimub juba 14 pluss sellele veel ka konverentsnäitus, mälestuste õhtu. Ja need on need andmed, mis on nagu juubelikomisjoni koordineeritud, aga ma ikkagi arvan, et võib-olla toimub ka midagi muud seoses Mart Saarega, sellepärast et Mart Saar on meile ikkagi üks väga lähedane helilooja ja väga lähedane eesti juuri tunnetatav persoon. Nii et ma arvan, et võib-olla isegi nii oluline ei ole see paraadlikus ja mastaapsus sellel üritusel, kuivõrd see aspekt, kuidas Mart Saar jõuab iga Eesti inimese hinge nii? Arvan, et see on oluline. Kontserdid toimuvad meil ju saares Suure-Jaanis Tartus Tallinnas esinevat tippinterpreedid esinevad noored interpreedid, esinevad ka välismaalased. Ja siin ma võib-olla tahaksin natukene üldisemalt rääkida nendest juubeliüritustest, mis on tihtipeale seotud kas siis mõne rahvusliku suurkuju surma või sünniaastapäevaga. Ma arvan, et nende ürituse põhieesmärk on ja kõige olulisem nende ürituste korral alguses on see, et ta on põlvkondi lähendav üritus. Meie seas on inimesi, kes tõesti mäletavad Mart Saart väga-väga hästi. Kellel on olnud Mart Saar õpetaja ja nende inimeste suhe Mart Saarega on kindlasti midagi muud kui täiesti noorel muusikul kes võib-olla isegi kunagi pole oma pilliga seotud Mart Saare muusikat mängides. Nii et mina arvan, et võib-olla kõige olulisem nende suurejooneliste ürituste seas on ikkagi see, et me ei ole viinud. Me oleme viinud Mart Saare muusikaga koolidesse. Tahaksin tõesti esile tuua Georg Otsa koolis toimuvat noorte noorte muusikakeskkooli, Nõmme muusikakooli Otsa nimelise muusikakooli õpilaste kontserdid ka muusikaakadeemias klaveri eriala, üliõpilaste kontserti. Ma arvan, et see on vist kõige olulisem asi ja samuti tahaksime esile tuua veel, et ka Eesti muusikaakadeemias esmaspäeval avatava konverentsil teevad ettekandeid ka muusikaakadeemia üliõpilased. Meie teame, kes oli Mart Saar aga inimeste mälu on ikkagi üllatavalt lühike. Ja ma arvan, et kui see noor muusik, kes need esimest korda Villu puutub kokku selle Mart Saare suurepärase muusikaga ja kui tal tekib oma emotsionaalne side sellega, siis ei ole kaugeltki veel kõik kadunud. Taas muusika elab temas edasi ja jõuab ka kunagi tema õpilaste kaudu. Nii et see on vast kõige olulisem. Teine aspekt, mida ma tahaksin esile tuua, on see ikkagi Mart Saare muusikat peaks esitama Eesti tipp, interpreedid, tippkollektiivid ja võin ka öelda, et see peab ka, paitab praeguse festivali kava suhtes esineb filharmoonia kammerkoor samuti ramm, siis mitmed tippinterpreedid, hilisemal kava vaatusel võid need ju nimetada. Ja samuti kolmas aspekt, mis on väga oluline, millest me praegu ei saaks üldsegi mööda minna, on Mart Saare. Just tuntuks tegemine ka välismaal. Ja siin on väga heaks näiteks on Eesti muusikaakadeemias just audi Jürhama soomlanna ettekanne Mart Saarest. Ja üldiselt selles valdkonnas kindlasti on ikkagi väga palju veel meil ära teha selleks, et populariseerida Mart Saart välismaale, vajame häid noote, häid siideesi ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, mis maksab palju ja mida ei saa teha ühe juubeli tähistamisega, see peab olema pidev töö. Aga neid rahas ei anna meile isegi mitte helde Euroopa liit, see on eesti rahvuskultuur ja me kõik peame selle eest ise hea seisma. Laulurahvas koguneb, hüppas haarde juba homme ja homme hakkab siis kooride laulupäev Hüpassaares. Ja samuti toimub siis ka Mart Saare majamuuseumi külastus, kus esineb Vardo Rumessen. Siis järgneb laulupeo kontsert laululaval, kooride kontserdid Suure-Jaani kirikus ja Mart Saare majamuuseum on kogu päeva avatud, nii et sinna on loomulikult kõik väga oodatud. See on harukordne võimalus lihtsalt seda suurepärast üritust, nagu sellel osaleda. Ja esmaspäeval toimub siis Mart Saarefestivali avamine on siis Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis ja samuti toimub ka Sis konverentsi avamine, millest ma juba eelnevalt rääkisin ja näituse avamine ja samuti õhtul kontsert muusikaakadeemia kammersaalis, kus siis esinevad emaõpe koor ja samuti ka üliõpilased instrumentalistina solistid, siis toimub kaks Mart Saare vokaalmuusikaõhtut üks siis Tallinnas Kadrioru lossis, teine Tartu linnamuuseumis esinevad väga head lauljad Pille Lill, Heli Veskus, Mati Palm. Siis sellele järgneb kindlasti äärmiselt huvitav teatri- ja muusikamuuseumis on esmaspäeval 16. September Mart Saare mälestusõhtu. Vaat siin räägivad inimesed, kes tunnevad Mart Saart, Johannes Jürisson, Ester Mägi areng ja samuti järgneb loomulikult muusika, sellepärast et Mart Saar ikkagi kõige olulisem tema juures on tema muusika. Räägime sellest, aga muusikat tahame me ju kõik kuulata. Ja siin on siis ka kaastegevad jälle Muusikaakadeemia Muusikakeskkooli õpilased, noored. Edasi järgneb kolmapäeval kaheksa, teisel septembril klaverimuusika kontsert muusikaakadeemias, mida on organiseerinud Eesti Muusikaakadeemia klaveriosakond. Samuti 27. septembril juba õpilaskontsert Georg Otsa muusikakooli saalis Nõmme muusikakooli, muusikakeskkooli ja Otsa nimelise muusikakooli õpilased esinevad ja siis paraadkontserdid. Lõpetuseks 20, kaheksas september kell 19, null null laupäeval on siis Vanemuise kontserdimajas galakontsert, kus siis esinevad Eesti filharmoonia kammerkoor, Eesti rahvusmeeskoor, Eesti koorijuhtide naiskoor, Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor ja Tartu akadeemiline meeskoor. Ja samuti Mart Saare sünnipäeval, 28. septembril toimub siis 16 null null Tallinn raekojas kontsert, kus Vardo Rumessen kannab ette Mart Saare 28 klaveriprelüüdi, millele järgneb siis ka noodiväljaande esitlus. See on siis tõesti suur sündmus ja õhtul koorikontsert, kus siis esinevad ühendatud eesti poistekoor, Kalev, Revaalia kammermeeskoor, tütarlastekoor Ellerhein ja 29. September pühapäeval toimub siis Mart Saaretsükkel 34 eesti rahvalaulu naiskoorile Mustpeade majas. Eelmine koori kontsert toimus Mustpeade majas, kus siis esinevad Eesti koorijuhtide naiskoor, Teaduste Akadeemia naiskoor, Tallinna tehnikaülikooli vilistlaste koor. Ja üritusele siis lõpp-punkti paneb siis kolmapäeval, teisel oktoobril galakontsert Estonia kontserdisaalis arvukate kooride osalusel. Nõnda peaks eeloleval kuul küll igaühel võimalus olema teadvustada enda jaoks, kes oli Mart Saar ja kuulata tema loomingut. Kaheksanda septembrini kestab Tallinnas rahvusvaheline kirikumuusika konverents. Lähemalt kõneleb Eesti Evangeelse luterliku kiriku kirikumuusika liidu projektijuht Heli Jürgenson. Tegemist on Euroopa Evangeelse kirikumuusikakonverentsiga, see tähendab, et see on Euroopa kirikute kirikumuusikute ühendus või organisatsioon kes regulaarselt koguneb üks kord aastas, üle kahe aasta kohtutakse Strasbourgis ja üle kahe aasta käiakse ühes või teises liikmesriigi maas tutvuma siis konkreetse maa, kirikumuusika, kirikumuusika, töö ja kiriku ja kultuuriga üleüldse alustades 1995.-st aastast nüüd selle organisatsiooni aktiivseks liikmeks saime ja meid sinna vastu võeti, siis ootamatul kombel oli minul seal konkreetselt üsna mitu tuttavat kolleegi Saksamaalt, kes oli Eestis varem käinud ja nagu paljud asjad saavad alguse ikkagi isiklikest sidemetest, siis tekkis nendel koe idee, et see konverents võiks tulla aastal 2002 Eestisse. Ja kuna enamik nendest liikmesriigimaadest ja organisatsiooni esindajatest ei ole tegelikult Eestis varem käinud, siis see huvi lihtsalt Eesti vastu on olnud niivõrd suur. Et see on nüüd 2002 aastal meile kätte jõudnud see üritus ja, ja ma arvan, et see on meile suur ja raske ülesanne, aga ühtlasi ka suur au nüüd kõik need külalised siin Eestis vastu võtta. Konverentsi jaoks on pakutud välja Eestile selline teema, too nagu koor kui koguduse tugisammas. Me oleme mõelnud ikkagi seda kirikumuusikat siin Eestis tutvustada mitte ainult nagu ettekande teel, vaid ikkagi neid ettekandeid peaksid ilmestama ennekõike elavad muusikalised esitused ja seetõttu me oleme välja pakkunud neli erineva kavaga kontserti oma külalistele, aga ka kõigile muudele huvilistele Eestis, Tallinnas, laupäeval kell kolm on Balti misjonikeskus koorimuusika kontsert, kus astuvad üles see üle Eesti erinevad kirikukoorid ja toimub siis anname sellisel läbilõike kiriku koorimuusikast ja viimane kontsert on pühapäeval kell seitse Toomkirikus ja see on orelimuusika kontsert. Orelimuusika kontserdil esinevad Rolf Uusväli, Tiia Tenno ratas, helilooja Mart Siimann oma uudisteosega orelile ja saksofonile ning Kadri Ploompuu toomkiriku organist. Kuna konverentsist on peale 70 väliskülalisi see osa võtmas ka üsna suur hulk eesti kirikumuusikuid, siis ma arvan, et nendel kahel grupil on mitmel päeval ees võimalus omavahel väga huvitavaid kogemusi vahetada, mis peaks elavdama. Ühtlasi ma arvan ka Eesti kirikumuusikute tööd ja, ja teisest küljest ma arvan, et Eesti kirikumuusikas ja kirikumuusika töö seal väga palju põnevaid momente, mis peaksid kindlasti pakkuma huvi ka Euroopa kirikumuusikutele. Pean siin silmas ka meie heliloojaid, Creeki Sisaski dziimerit Toby Est, keda me kõik tahame tutvustada. Ja samas ma arvan, et kuna külalised pole ka paljud Eestis käinud, siis on see neile lihtsalt suur selline avastuste maa. Ja loodan, et nad nende päevade jooksul leiavad siit ka enda jaoks palju huvitavat. Kirikumuusikakonverentsiga samaaegselt toimuvad juba seitsmendat korda ka Tallinna toompäevad ja mõnedki üritused siin kattuvad, kuid toompäevade lõpukontserdil annab Tallinna toomkirik üle kultuuriauhinna Maarja medali koos rahalise preemiaga, mida varem on saanud näiteks ka Eesti filharmoonia kammerkoori peadirigent Tõnu Kaljuste ja peapiiskop emeritus Kuno Pajula. Elligaja. Saksamaal just nimelt ooperite lavastamist õppiv Liis kolle toob sellel pühapäeval Vanemuise teatri väikeses majas publiku ette saksa helilooja Albert Lordsingi koomilise ooperi salakütt. 1842. aastal valminud koomilise seebiooperile sarnase sündmustikuga lavalugu on liiskolle juhendamisel kantud Saksamaa taustsüsteemist. Eesti olustikku aga sattus noor lavastaja Liis kolle Vanemuise teatrisse. Kunagi, kui siin 1997. aastal käis lavastamas Joachim härts Saksamaalt, siis seal oli juba huvi ooperi lavastamise vastu ja siis Kristel Pappel viis meid kokku, sest tema just otsis endale veel teist assistenti. Ja siis siis ma saingi tema juures siin tuleristsed ja esimese kooli ja sellest ajast peale ma olen aru saanud, et teater Vanemuine näeks mind meelsasti siin lavastavas professionaalse teatriga. Kogemus on mul Lintsist, kus ma käisin lindile andes teatris kaks korda systeerimas. Sel aastal ühel korral oli ka lavastajaks Stefan her Haim, kes on siin selles samas majas raskusi fan tutte välja toonud paari aasta eest, et võib öelda, et see salakütt on, on minu esimene suur töö. Albert Lordsingi koomiline ooper salakütt on eesti publikule tundmatu ooper. Ja lörtsi tõepoolest ei ole Eestis väga hästi tuntud, on tema tema teostest siin mängitud ooperiproovi ooperistuudios ja tsaaripuusepa ja ka Saksamaal ta on võib-olla natuke alahinnatud, kuigi nüüd on toimunud Surlortsingi renessanss, eriti seoses tema 200. sünniaastapäevaga. Selle teose ettepaneku tegi mulle teater tutvunud ühesõnaga ei tekkinud mul kohe mingit kahtlust, sest meil oli olevast täiesti suurepärane solistide koosseis, nii et patt oleks olnud teda mitte teha ja loomulikult tüki kasuks räägib see, et ta on minu meelest vaimukas ja need seebiooberlikud jooned, mis tal on, ma arvan, haakuvad väga hästi ka tänapäeva mõningate nähtustega ja no muidugi ei tahaks kõiki ette ära nii-öelda, aga siiski lühidalt öeldes on selles ooperis mitu lugu, need kõik on seal ka alles jäänud, ei ole midagi välja võtnud, aga rõhuasetus on siiski selle kooliõpetaja pakuluse Lool, kes siis siin meie ooperis esindab ka eestlasi ja kuidas tal tekib mõte saada suureks kapitalismiks, kuidas ta sellepärast loobub oma oma senisest suurest eesmärgist, mis oli, abiellusin sisele noorukese Gretega ja kuidas, kuidas talle kangastub tohutu suur tulevik kus ta juhib maailma oma raha abil ja kui see kokku kukub, siis muidugi peab ta oma endise elu juurde tagasi pöörduma. Milline on muusika, muusika? Nad ei olnud, on segu Mozartist päris ja veel natuke Pieter meieri kastet sinna juurde, et seal ma arvan muidugi sõbrad tunnevad ära ühes kohas väga Mozartliku finaali ja samamoodi võib-olla seal seal jahimeestekoorimuusikas Veeberit, eks ole, lõiketi peale mõtleme, muusikal väga helge ja, ja see helge muusika tegelikult teebki no nii lõbusaks, sest need probleemid enesest on küllaltki tõsiseid, aga kuna klortsing ta selle muusikaga niimodi lendud tõstab, siis, siis ma arvan, et, et see peaks olema siiski pigem vabastav kogemus. See on saksa per, aga teie olete nagu eestindanud? Jah, sest tekkis küsimus, kui see ooper võiks mängida Eestis, siis miks ta ei võiks seal olla, sest olud olid meil täpselt samasugused, olid meilgi krahvid parunid ja siis veel tuli see rahvuslik vastuolu sinna juurde, mida ooperis oleme ja mida me siin ei ole ka ise juurde pannud, aga lihtsalt, et tuli orjus alamatel ei olnud eriti mingeid õigusi ja kogu võim oli siis krahvid vanurite käes, kes muidugi provintsi igaveses ka läksid mõnes kohas kõvasti üle piiri, kes on need krahvid ja parunite, kes Vanemuise laval mängivad krahh ja võimu oma aja siin selles väikses maailmas on Rando Piho, oh siis temale sekundeerib parunina Mati kõrts, krahvil on ka abikaasa, keda mängib Jane Tiik, noor laulja, kellele see on esimene roll, mille ta algusest lõpuni ise ette valmistab ja ta on väga tubli olnud ja siis krahvi enda õde paruness, keda mängib Pille Lill ja no muidugi kolmeister pakulus Jaan Willem Sibul, kes sinna ossa kahtlemata väga hästi sobib. Ja siis see tema hoolealune, kelle ta on üles kasvatanud kreedeekene, keda mängib veel Merle Jalakas, siis paruness loomulikult ei reisile oma tüdrukut ta, keda mängib Tiina Piho, kellele see on ka esimesi iseseisvaid rolle ja siis on mul väga hea meel, et me Ifi lossiülemteenriks pankraatsuseks saime võita sellise suurepärase näitleja nagu Heiki Haravee. Lisaks teeb kaasa Vanemuise ooperikoor ja orkester ja muusikajuhtideks on Lauri Sirp ja tänu tali. Ja, või on väga rõõmustav, et Anu on ka nüüd juurde tulnud, sest siis sai muusikaline tööga rohkem hoogu juurde ja koos Lauri sirbiga on tõesti olnud väga rõõmustav. Tema on minu meelest pastediaatri dirigent ja samuti ma väga tahaksin kiida ooperit Noori, kes tundub, et ise ka naudib seda, mida nad seal teevad ja mul on nende üle väga hea meel. Mul oleks hea meel, kui lisaks ooperipublikule, kes on siin juba olemas, tuleks juurde, näiteks seebiooperipublikut, tähendab Ma hea meelega näeksin, näeksin siin inimesi, kes ka muidu ooperis ei käi ja see tükk ei ole tõesti väga nõudlik selles suhtes, et kui siin mängida näiteks lihas pausi, kus on helikeel küllaltki komplitseeritud ja kus ka tekstist aru ei saa, niidetakse eelnevalt tekstiraamatuga kodus tööd tegema siis midagi sellist siin ei ole. Ja see, et see ilus muusika sealjuures on, see peaks talle tegelikult veelgi võlu lisama. Pühapäeval Albert Lordsingi koomilise ooperi salakütt esietendus Vanemuise teatri väikeses majas. Rahvusooper Estonia avab oma 96. hooaja üsna ebatraditsiooniliselt. Nimelt saab 13. septembril Tallinnas Kaarli kirikus Estoniast esituses kuulda 20. sajandi üht tippteost Benjamin Britteni sõjareekviemi. Miks hooaeg just selle teosega algab, räägib rahvusooperi loominguline juht Aarne Mikk. Selle teose oli kaua pannud juba Paul Mägi eelmisel hooajal ja nagu me mainis, et me kõike fikseeritud projekte viime ka ellu tagasi. Ja üks ajend, nagu oli, et september on küllalt traagiline kuu, väga traagiline kuu 11 september Ameerikas Estonia laevahukk kunagisi septembris, noh me võime panna ka veel Pärnu metanooli ohvrid edasi. Et las siis Britteni reeglina ka neid sündmusi võib-olla tuletab meelde või sunnib meid mõtlema nendele traagiliste lehekülgedele, ilma milleta meie looks võib-olla teistmoodi olnud. Jääb mulje, et Benjamin Britteni uskus, et muusika ja kunst võib päästa maailma, kui ta selle teose kirjutas. No see on tõesti nii, et kui me vaatame seda momenti, kui ta seda esiettekannet kavandas, et oleks vene, saksa, inglise kolleegid kõrvuti laval koosnatuid, sõjas vaenlased normaalselt, vahel peaksid teineteist toetama ja elama sõprusedasi. Küllap ta seda mõtles, siis ei olnud seal võib-olla veel nõukogude süsteemis võimalik sest siis niewskaadee lastud sinna esiettekandele sõita, aga saab üle nendest konkreetsetest sündmustest ja tõepoolest, ma arvan, kunst võib päästa maailma, mitte Nokia, vaid. Kunst ja võib öelda selle teose põhjal, et tõeline suur kunstiteos elab üle oma aja. Ta on ajatu. Kindlasti sellise teose üldistusvõime ongi see imeline faktor, eks ole, mis aja möödudes võtab nagu teise dimensiooni hakkab hoopis suurema nurga alt kõiki möödunud aastal tagasi vaatame võime praegu kirjutada pärast York'i näiteks ühe traagilise teose aga võib-olla aastate möödudes tuleb uus, laiema haardega teos või selginema tuued mingist dramaatilist konflikti lähtekohad, nii et et kindlasti see on üks selliseid teosed, mille ettekandmiseks on vaja suurt aparaati. Kahjuks ta läheb ka siin veel üks kord, aga ma loodan, et seda rohkem siis inimest tuled sa kuulama, kui ta läheb ükskord. Dirigent Vello Pähn iseloomustab reekviemi järgmiselt. Tegu on kahtlemata 20. sajandi ühe suurteosega kätkeb endas niivõrd palju komponente, et seda on võimatu ja ei olegi vaja kirjeldada, kuulates seda teost üks, kaks või 10 või 20 või 500 korda, nagu iga hea muusika annab, seega on niivõrd palju võimalusi seda tõlgendada, sellest aru saada erinevad nagu hea Raamat erineval eluperioodil mõista teisiti. Ma usun, et teos räägib tulemusena iseenda eest ja meie ülesanne on ainult lahendada selle esitusmehhanismi orkestri koori solistide kaudu. Seda suurepärast teost Teose esiettekanne toimus Coventri katedraalis 30. mail 1962. aastal. Orkestrit ja koori juhatas Meredith Davis Kammerorkesterit brit. Tõnise. Tegemist on suure esituskoosseisuga teosega. Need on kolm solisti, kammerorkester, segakoor, sümfooniaorkester, poistekoor ja orel. Britteni eesmärgiks ei olnud sõja koleduste väljendamine, vaid hoiate ootamine. Ja see sõnum väljendub nii vormis kui teose sisus, mille aluseks on ladinakeelne missa tekst ja inglise poeedi Wilfried õueni üheksa luuletust. Tallinnas esitavad Britteni sõjareekviemi solistid Sigutestonite Leedust, pool New ja kääri, mängi Suurbritanniast. Rahvusooper per Estonia sümfooniaorkester, ooperikoor ja poistekoor ning Piret Toidu Loorelil. Dirigendid on Vello Pähn, Aivo Välja ja Hirvo Surva. Etega on pühendatud kõigile traagiliselt elu kaotanud inimestele maailma ajaloos. Britteni sõjareekviem Tallinnas Kaarli kirikus reedel, 13. septembril kell 19 ja seda on võimalik kuulda samal ajal ka klassikaraadios. Eesti riiklik sümfooniaorkester tuleb järgmisel nädalal välja projektiga kõik kollid kooli ja lähemalt kõneleb dirigent Elmo Tiis olnud. Kuni väga akadeemiliselt öelda, siis ta on selline pool stseeniline kontsertetendus, galakontsert Eesti heliloojate laste ja noortemuusikalidest valisime välja koos meie stsenarist leelo tungla ka siis neli Eesti lastemuusikali, Ülo Raudmäe, Pipi Pikksukk, Olav Ehala nukitsamees noorte ja täiskasvanute muusikal, tillulanšpeegel Tõnu Raadiku lastemuusikal Winny Puhh. Seda stsenaariumit, et lühendada neid neid säravaid muusikalisi numbreid, otsisime pikalt seda libretistil, kes võiks olla kirjutada ja koos Tõnu Ojaga jäime leelo tungla juurde sest paljud nendes muusikalidest olevad laulud on kirjutatud just nimelt ema tekstidele. Sellest tulenevalt suudab ta suudab ta libretistil kõige paremini stsenaristina siduda selle süžeega. Metsamoor tahab oma kaks kollist poega kooli panna ja mõeldud on ta just kooliminevatele lastele ja tegelikult kuna on kasutatud ka täiskasvanute muusikalid, luulen, Spiegel, siis soovib see kuulamiseks ka tegelikult keskkoolilastele, nii et sest ta on elavšõu ja võib-olla ta päris noh, nüüd väga väikestel ei ole, sest et, et me, me ikkagi kasutame küllaltki rohkelt helivõimendust ja loetlen siiski, kes seda ette kannavad. Sirje Puura, Villu Valdma, Alar Haak, Janne Ševtšenko inko, Tõnu Oja, Roland Liiv. Ja igaühe kanda on selles projektis vähemalt kaks rolli. Seda projekti taustana laulab meile muusikakeskkooli lastekoor, koormeister on seal Ingrid Kõrvits, nemad pakuvad meile meeleolu, lavalist liikumist ja elavad sellega kaasa ja idee, miks neid sai nagu kaasatud projekt on ühelt poolt, et pakkuda muusikali elavaid numbreid kooridele ettekandmiseks lihtsalt lastekooridele, poistekooridele, ka koolikooridele, sest neid muusikanumbreid tegelikult väga-väga palju ei esitata nagu Meie repertuaaris. Ja lastekoor pakub meile ka head võimalust meile kui täiskasvanud inimestele testida seda kava, kuna idee on niivõrd ootamatu, et siis me näeme kohe enne näeme laste reaktsiooni juba ette ära, et kas üks või teine asi selles meie kontsert shows töötab või ei tööta. Me saame vajalikke muudatusi teha, nii et nii et selles osas me tegelikult nagu lavale lähme, me läheme kindla peale välja. Eesti riiklik sümfooniaorkester on väga tubli kollektiiv, ta on võtnud toetada laste kontserdite tegemist, sest see on tegelikult üsna kulukas ja kallis tegevus ja lastele orienteeritus. Tegelikult on ju kontsert tasemel üha vähem ja küll on Eesti riiklik sümfoonia orkester, aga seekord on ta muidugi natukene kammerlikumas koosseisus taan operetiorkestri muusikaliorkestris suurune. Aga sellest hoolimata säilib selles selles kontserdis sümfooniaorkestri väärtus ja väärtuse kõla, et see, see on lihtsalt muusik, kalipärane, seda seal on instrumentidena lisaks, nagu öeldakse, väikene jazzansambel nagu muusikalide ikka. Basskitarr Toivo Unt, löökpillid, Aivar Vassiljev, Jorma Toots klahvpillid, see on nagu muusikali süda, mis siis lisandub riiklikule sümfooniaorkestrile, nii et see kõik moodustab sellise ühe nimetus, me oleme teinud praegu muusikanumbreid klaveriga, meil on draamanäitleja Tõnu Oja, kes on siis võtnud nii-öelda juhi ja liidri või ka lavastaja väikse rolli, sest tema on meist kõige kogenum teatritegija ja ta on siis võtnud näitlejaid nii-öelda liikumise ja lavastusliku külje pealt juhendada. Aga Eesti riiklik sümfooniaorkester töötab ju nädalate kaupa. Ja me täna räägime siin reedel, et selle muusikaliprojekti me paneme kokku üldse kahe prooviga esmaspäeva ja teisipäevaga. Ja kolmapäeval on juba meil Tartus kell kolm Vanemuise kontserdimajas kontsertshow ja usun, et sellest tuleb hea hea üritus ja kõigile igati meeldiv. Kõneles dirigent Elmo Tiis vald pikemalt on võimalustel seda intervjuud kuulata kolmapäeval pärast kolmeseid uudiseid, kontsert, show'd, kõik kollid. Kooli esitletakse kolmapäeval, 11. septembril kell 15 Vanemuise kontserdimajas. Neljapäeval, 12. septembril kell 15, reedel, 13. septembril kell 14 Estonia kontserdisaalis. Eesti riikliku sümfooniaorkestri hooaja avakontsert toimub 20. septembril. Eesti Kontsert esitleb uut hooaega Pärnu uue kontserdimaja tellinguid tuleval neljapäeval. Tallinna filharmoonia avas oma hooaja koos uue kunstilise juhiga nädalapäevad tagasi esimese kontserdiga sarjas klassika koos Klasiga, mida Eesti Televisioon näitab homme. Tuleval nädalal 12. ja 13. tembril juhatab Eri Klas aga Ameerika rahvusorkestrit Ameerika tragöödia mälestuskontserdil Vashingtonis Kennedy keskuses. Kavas Brahmsi muusika. Rakveres aga tähistatakse tuleval nädalal sealtkandist pärit maailma helilooja Arvo Pärdi 60 seitsmendat sünnipäeva terve sarja ettevõtmistega. Muuseumis avatakse näitus Tõnu Tormise fotod Arvo Pärdist. 11. septembril annab Rakvere kirikus sünnipäeva kontserdi Hortus Musicus Andres Mustoneni juhatusel ning 13. ümbril Eesti filharmoonia kammerkoor Polhigeeriga. Mitu soolokontserti annab Rakvere mail noor pianist Mihkel Poll. Ja veel üks uudis eesti muusikast kirjastuse SP, muusika ja Eesti muusikanõukogu koostöös mus Cyrillus Kreegi orkestri süüdi muusika sakrafartiga. Telefonil on Alo Põldmäe teatri- ja muusikamuuseumist sel nädalal avasite uue näituse Soome heliloojast una klamist, mida täpsemalt näitate? Sellel näitusel on näha väga kuulsa soome helilooja Uno klaami põhilised Loomingu etapid ja tema eluetapid ja selle näituse panime üles koostöös Soome instituudiga Martti turdola innustusel ja tema juhendusel ja Soomest oli kohal muusikateadlane Tami põhjalik uurija Maria. Valdkond on see näitus tulid kotkast, kus oli näitus üleval juba kaheksandat korda Soome pinnal. Ja siin Eesti teatri- ja muusikamuuseumis on sellel näitusel disesimene välismaa visiit, kui nii võib öelda. See näitus on tehtud aastaks 2000. Kui monoklaamil tähistati sajandat sünniaastapäeva ja sel puhul toimus väga palju erinevaid üritusi ilmusid mitmed raamatud. Ühe autoriks on meilegi tuntud Soome helilooja Kalevi Aho ja näitusse üles Assauwe torni ja seal on näha tähtsamad etapid Est, rõhutan seda, et väga huvitavas vormis on see näitus kokku pandud. Küllaltki suur rõhk on monoklaamil kui sõdurpoisil või sõduril, sest ta on osa võtnud viiest sõjast kaasa arvatud Eesti vabadussõda. See on omaette peatükk selleni üritusel, nii et sõjaajaloo huvilistel oleks siin midagi vaadata. Loomulikult kõige tähtsam osa näitusel on pühendatud heliloomingule. Amy on kirjutanud balleti Sampo hüvastijätt, siis kaks sümfooniat, sümfoonilisi poeeme, avamänge, kaks klaverikontserti, veel arvukalt kammermuusikat. Ja võib-olla kõige suurem kuulsus on Hono klamil lausa ülemaailmne kuulsus tema sümfoonilise süüdi näol, see on süüt, Kalevala õige mitmed orkestrid seda mänginud on välja antud rida heliplaate ja ka CD-sid mitmed tuntud heliplaadifirmad, kaasa arvatud piss. Mitmed teised näituse avamisel võtsid Soome Instituudi juhataja Martti turdola, kes rõhutas, et Sibeliuse järele on Uno klaami Soome heliloomingus teine nimi ja selle tõttu nad on väga uhked, et on võimalik hõimu Vellede juures siin Eestimaal avada see näitus ja tutvustada Soome väljapaistvat heliloojat tema tegevust näituse näol. Ja muusikateadlane Maria valdkonnan pidas ka põhjaliku loengu monoklaami loomingust, demonstreerides oma parimaid teoseid ja näitus jääb avatuks meil Assauwe tornis Müürivahe 12 oktoobrikuu lõpuni. Nii et ma soovitan Soome muusikahuvilistel külastada seda näitust. Kolmandal septembril kogunesid Rahvusooper Estonia lavale Soome ja Eesti laulu tudengid ja ajakirjanikud, et olla tunnistajaks, kuidas Sibeliuse akadeemia ja Eesti Muusikaakadeemia lauluga osakondade juhatajad virgeelivus Noreika ja uudi kähkunen kirjutavad alla koostööleppele. Lavastaja Neeme kuningas, mis siis teoksil on? Selle koostööleppe allakirjutamisega algab üks selline huvitav periood nende laulutudengite elus, kus tuuakse vale Pjotr Tšaikovski ooper Jevgeni Oneginit ja seda siis 10-l etendusel eri paikades Soomes ja loodetavalt ka Rahvusooperis Estonia tuleval kevadel ja koostööleppe siis näeb ette tegelikult sellist pikaajalisemat Ooperikoolitusest tehtavat koostööd kahe riigi juhtiva muusikaõppeasutuse vahel. Ja see oli kindlasti õigeaegne ja, ja väga-väga tore otsused need akadeemiat koostööd teevad. Isegi panen pisut imeks, et see alles nüüd juhtub, aga noh, väga väga kena. Sest distantsid vahemaad Tallinna ja Helsingi vaheline lühikesed ning ma arvan, et Eesti laulu kunsti ja muusikateatri poole kasu tulevikus saab olema väga suur, nii et selline praktiline koostöö, mis kulmineerub väga tõsise huvitava nõudliku ooperi väljatoomisega publiku ette, selline praktiline koostöö kindlasti annab kõikidele tudengitele erakordse impulsi. Ühelt poolt teiselt poolt annab võimaluse võrrelda ja loomingulist koostööd teha. Kas sõel nendele rollidele oli väga tihe ja mis põhimõttel need noored lauljad osade peale valiti, kas nii, et üks Soomest, üks Eestist? No seda printsiipi jälgiti jah, kuid mitte võib-olla nii jäigalt, sest Soomes on selline süsteem, kus oma stuudiumi jooksul tulevane siis ooperilaulja. Peab ooperistuudios läbi tegema nagu kolm sellist rolli, et mingi episood kõrvalosa ja siis lõpuks peaosa Ehaa osa, nagu nad seda kutsuvad ja ilma selleta ei ole võimalik diplomit saada ning Soomes nähti ette, et on olemas enam-vähem üks tugev koosseisus Jevgeni Oneginit jaoks, siis loomulikult oli ka Helsingis ettelaulmine, kuhu kogunes üle 20 laulja ja, ja ka Eestis toimus ettelaulmine ja õnnelikku asjaoluna selgus see, et mõlemal poolel on jah, tõepoolest välja panna osalistest üks selline väga tugev koosseis. See ei tähenda, et, et seal ei ole veel teisi osalisi ja, ja loomulikult need koosseisud saavad ka ka segatud. Ja muidugi üks dimensioon on veel, et praegu ju tegelikult ametlikult see tähendab mitte vahetusüliõpilasena, vaid sinna sisse saanuna õpivad ka Sibeliuse akadeemiast Eestist tulnud lauljad nagu Atlan, Karp, Anna-Liisa Pillak, Merle silmata. Nii et ehk nad on eestlased. Nad on Sibeliuse akadeemia poole pealt, nii et see printsiip olnud jäikuid, ta kujunes jah, niimoodi välja. Koostööd tehakse ju ka veel Joensuuorkestriga. Nojah, koostööpartnerid on tegelikult väga mitmeid, lisaks Sibeliuse Akadeemia löögis oleks siis nagu selle projektiga hea ettevõtja ega pearahastaja on siis juba Eesti Muusikaakadeemia Rahvusooper Estonia, kus valmivad dekoratsioonid ja kust laenutatakse kostüümid, kiiska Soome rahvusooperis annab oma ressursid selle projekti käsutusse jaanuari lõpus 2003. Ning sisulise poole pealt veel Joensuu linna orkester on su linn, kes on võtnud selliseks missiooniks siis teenindada just ülekantud tähenduses seda ooperistuudiote diplomietendusi ja nende hea muusik, Hanno, võib-olla nende peadirigent on väga innukas initsiaator selleks. Nii et see on selles mõttes suhteliselt unikaalne juhus, kui see väikelinna suhteliselt kõrgetasemeline orkester leiab oma missiooniks olevat Ooperikoolituse toetamise. Samas kui pealinnas väga mitmed orkestrid ei näe, nagu selleks aega ja samuti akadeemial loomulikult ei ole, ei ole ju eraldatud nii palju raha, et nad saaksid professionaalseid orkestreid palgata. Dimensioon on väga tore ja samuti Joensuu Kareelia saalis, mis on üks suurepärase akustikaga all toimuvad siis ka kuus etendust. Aga koostööpartnereid on ju teisigi, kui meenutada, et näiteks kunstnikuks on Eesti kunstiakadeemia üliõpilane Marge Martin ja Eesti lauljate sõidukulud tasub Eesti firma Tallink, kes lihtsalt eraldab teenusena siis edasi-tagasi piletid Soome ja Eesti vahel. Ning taotlus meie tudengitele loominguliste stipendiumide saamiseks on esitatud ka eesti kultuurile labitale, kus me loodame positiivset lahendust. Esietendus on kuuendal novembril Joensuus, kus siseneb kuus etendust jaanuari lõpus 2003 neli etendust Soome rahvusooperis Helsinkis ja mai alguses kakstuhatkolm, siis kolm etendust rahvusooperis Estonia. Paavo Järvi salvestas lõppeval nädalal koos Eesti riikliku sümfooniaorkestriga tütarlastekooriga ellerhein ja Eesti rahvusmeeskooriga Sibeliuse ja Griegi muusikat. Kava, mida eelmisel reedel sai kuulata metodisti kirikus tehnikalt plaadifirmalt Delark ilmusega hiljuti heliplaat, millelt Cincinnati sümfooniaorkester Paavo Järvi juhatusel mängib Sibeliuse teist ja Tubina viiendat sümfooniat. Plaati esitletakse Cincinnatis 12. septembril enne uue hooaja avakontserti. Ent üks eksemplar plaadist on jõudnud juba klassikaraadio toimetusse. Tuli uut plaati, arvustab muusikateadlane Margus Pärtlas. Ilmunud on plaat, mis aitab kindlasti kaasa Eduard Tubina loomingu levikule muusikamaailmas ning tema nime jõudmisele nii-öelda suurte 20. sajandi heliloojate ringi. Tubina muusika rahvusvahelisele tuntusele pani 1900 kaheksakümnendatel aastatel aluse Neeme Järvi, kes plaadistas helilooja kõik tähtsamad orkestriteosed. Paaril viimasel aastal on head vastukaja leidnud Arvo Volmeri algatatud Tubina sümfooniat salvestusprojekt. Herzoga. Võib küsida, mida lisab varem tehtule Paavo Järvi oma Cincinnati orkestriga. Kahtlemata märkimisväärne juba fakt, et Tubina sümfoonia on salvestanud väga kõrgetasemeline väärika ajalooga ameerika orkester ning alati on välja antud tuntud firma Delark. Kiita tahaks kuradi ideed, sellel kõlavad kõrvuti kahe sugulusrahva kas ilmselt kõige kuulsamat sümfooniat. Sibeliuse oli Tubina suur eeskuju ja ideaal, kelle helikeelt ta siiski matkida pole üritanud. Esmapilgul tunduvad Sibeliuse teine ja Tubina viies väga erinevad. Esimene eepiline, romantiline, teine, ülimalt dramaatiline. Järjestikku kuulamine aitab märgata ka ühisjooni näiteks andante osades, kus kontrapasside ja tšellode pitsikaato taustal hargneb arhailist jutustust meenutav meloodia. Paavo Järvi. Tubina tõlgendus on erakordselt kontsentreeritud. Pinget järk-järgult kruvivad tõusulained viivad välja plahvatuslikest kulminatsioonidesse. Neist kõige efektsem on esimese osa toodas, kus dirigent markeerib Timpanitaja tromboonide sõjaka ostinaato sisseastumist leidlikult ka väikese tempo aeglustusega. Faktuur on väga selgelt diferentseeritud nagu kolm aastat varasemal Volmeri salvestuselgi kuid kohati tõusevad esile teised detailid, nii et kahte plaati on päris huvitav kõrvuti kuulata. Geeniuse intefreteerijana on Paavo Järvi pälvinud maailmas rohkesti kiidusõnu ning käesolev plaat toob neid kindlasti veelgi juurde. Teisest sümfooniast ideede panust üldisele romantilisele vaatuslikkusele vaid püüab igale alalõigule või isegi üksik motiivile anda individuaalse karakteri ja sobiva kõlalise vormi. See teeb eriti nauditavaks järsud meeleolu, kontrastid, mida leidub palju keskmistes osades. Üks selle esituse märksõnu võiks olla kasvamine. Sibeliuse poolt partituuri kirjutatud arenguprotsess, mille lõppeesmärk on finaal oma üleva lõpu kulminatsiooniks joonistub Paavo Järvi käe all välja erakordselt reljeefselt. Mõttelõng ei katke isegi pikkade generaalpauside ajal, mis näitab. Paavo Järvi oskab mõelda ja musitseerida sümfoonilised. Kaunis suvi on selja taha jätnud pika rea põnevaid rahvusvahelisi festivale suurte Euroopa ja Ameerika omade kõrval ka meie endi üha sisukamaid koduses Eestis, millest tagantjärele vahel veel vaid riivamisi jutud. Ent alanud algamas on uus hooaeg kontserdi- ja teatrimajades, milles suur sündmusliku ja ootus põnevat toimub eeskätt Berliinis ja Londonis ja sinna kõigepealt lähenegi, kuigi ka mõnest veel toimuvast festivalist, hiljem juttu. Nii Berliinis, Londonis on neil päevil esmakordselt vaatajate ees uued peadirigendid uut hooaega avamas. Need on keskmisena vanema põlvkonna tipptegijad viimase kümnendi Euroopas Berliini filharmooniaorkestri ees alustav saiman rättel ning Londoni Kuningliku ooperi uue muusikadirektorina alustab siiski alles 42 aastane Antonio papp. Saime tänaõhtusel avakontserdil Berliini filharmoonia suures saalis kõlab avanumbrina ta kaasmaalase, noore briti helilooja Thomas essi tunnustust võitnud orkestri tükk asja üle. Ja seejärel Mahleri viies sümfoonia korduskontserdid homme-ülehomme. Ei midagi erilist ju, ütleb mõnigi vaatleja. Hilisemates kavades esitab Rättele uuemast muusikast veel maak Antoni, Neitsi Hainer, Kööveltsi või kamm, Magnus Linberi teoseid. Klassika poolelt Schuberti lõpetamata sümfooniat, Bruckneri üheksandat, natuke Haydni ent saavutas rättel Berliinis kümneaastase lepingu. Järgnev on kõigepealt Karajani vaadav taseme hoidmine selle järel pikaajaline läbi mõeldud kogumine. Oma liini saavutamine polnud ja pole ju Berliinis väiksemaidki kriisi ilminguid, nagu seda oli Londoni kuninglikus ooperis kus näiteks teatrimaja hiljutine pikaajaline sulgeminegi renoveerimiseks tõi eelmisele peadirigendile Bernard Haitinkile rohkeid katsumusi. Londonis alustas Antonio Papano oma esimest peadirigendi hooaega just eile õhtul publiku ees Straussi häriaadinaksuselt nimiosas sakslanna Petra lang. 12 aastat tagasi oma esimese ja siiani ainsa õhtu poeeniga kuninglikus ooperis publiku ees oli pole ta ju veel ei keegi. Ta on küll briti saatel Essexis Itaalia vanemate pojana sündinud, asus peatselt aga koos perega Ameerikasse ja seal õppis ja alustas. Aga just viimased 10 aastat oli Papano edukas peadirigent Brüsseli esindusteatrites Lamon ees ning näitas end nagu defainastusel Timesi nimekas kriitik Andrew Klaak. Muusikule, kes on võimeline kiiresti piima ja kellel on lüürilist annet viimastel aegadel ilmuste sagedamini ka Londoni orkestrite ette ja tegutses silmapaistvalt külalisdirigendina mujalgi Euroopas. Nüüd oktoobris Ta Londonis välja, Bergib otseki veebruaris false staffi märtsis vaata flai ja seejärel pajatasid plasside dominguga. Korraks veel selle hooaja poole sees ristuvad Londoni Covend Adonis ka Papano ja rätli teed siis, kui Saimon rätlil tuleb detsembris kuningliku ooperisse juhatama. Nicolás Muu uus ooperi Sophie valik maailma esiettekannet mõlemal pool, nii Berliinis kui Londonis on siis uute muusikajuhtide missioon tugevasti proovil ja tähelepanu all. Eriti palju oodatakse muutusi Papanuge Alt Londonis. Aga Berliinis üks teatrimaja uutes tuultes, Berliini koomiline ooper pärast lavastaja Harri Kohveri lahkumist teatrijuhi kauaaegselt kohalt on nüüd värskelt tema asemel Andreas homoki ning peadirigent Kyon uus ja noor Kirill Petrenko Venemaalt ning naabruses Bonnis on just täna järjekordne Beethoveni festivali alguses. Pidustused, mis märgivad ka Beethoveni 170 viiendad mälestusaastad, kestavad kuuenda oktoobrini. Samaviisi algab täna Frankfurdi alti ooperis festival, õigemini kontserdisari helilooja Wolfgang riimi 50. sünnipäeva puhul. Kestab teise oktoobrini ja ütlemegi siia juurde meenutus ühelt suviselt festivalilt. Meie ERSO tänavuse Nürnbergi rahvusvahelise orelifestivali külalisena tegigi seal Nürnbergi festivalil oma esmakordse Wolfgang riimi ettekandel. Ja pealegi veel autori enda kohalolekul. Samas kõlas Arvo Volmeri juhatusel veel ka ju koos segakooriga Latvija Cyrillus kreegi eesti reekviem. Nüüd aga festivalile hoopis lähedal Helsingi pidunädalatele, millel täna ja homme viimased päevad. Üllatusega vaatan, et äsjane, väga sisukas kontsertmuusika festival liikumas aina nii-öelda rahva liikumas suunas. Midagi on põhjanaabrite juures muutunud ka enamus. Ja Soome kõige tuntumad sümfooniaorkestrid leidsid eelmisel hooajal märgatavalt vähem kuulajaid kui varem. Ent siiski sellest hoolimata on Helsingi pidunädalad silmapaistev nüüdki. Esimest sümfooniakontserti juhatas raadio orkestri ees tänavu muudegi kuulsatel festivalidel silma paistnud soome naisdirigent Susanna Mälk, ehkki tema kavas Lindneri paraade Saario süüt ooperis kauge armastus. Juulial rahvlin Sibeliuse viiulikontserdiga ja eile raadio orkestri ess, inglise helilooja. Enda maiade kultuskirjadest inspiratsiooni saanud teos, professi ettekuulutus oli kavas selle ees ja järel, pikkado säterlioosid, roojalastest esimene vaatus ja viienda vaatuse viimane kolmas pilt. Aga kes on dirigendina, seda kava ka tänavu teistel festivalidel juhatanud? Antiiki iidsed pärimusliku süžeed on nii helilooja kui dirigendina nõnda haaranud, et tänavuses promenaadi sarjas Londonis juhatas ta isegi Sibeliuse kuller sümfooniat. Aga Helsingi festivali külaliseks oli teisipäeval ja kolmapäeval koos peadirigent SEB kassaloneniga ka praegu Euroopa festivalidel lutserni Salzburgis ja Londonis esinev Los Angelese filharmoonia orkester et täna on sündmuseks Helsingis Euroopa Muusikaakadeemia tänavuste noorte ooperisolistide programm. Projekti autor on Richard Wagneri, pojapojatütar Eeeffwa Wagner baskieel ja muusikaakadeemia resideeri Prantsusmaale. Balanssi festivali juures. Homme lõpetab Helsingi festivali Soomlaste tuntuima pianisti, Londonis asuva Olli Mustoneni sooloõhtu Finlandia Talos. Kavas Bachi ja Šostakovitši prelüüdi, defuuged. Helsingis kestis 70-l augustipäeval ka esmakordne rahvusvaheline May lindi nime kandev pianistide konkurss kus võitjaks tuli 22 aastane itaallane Alberto Nozee. Esimene preemia 20000 eurot ja järgmise teemiadki väga kõrged. Helsingi toomkirikus andis heategeva kontserdi siin tegutsev poistekoor kantoresmi noores nende Saksamaalt pärit peadirigendi Christian Houschildi juhatusel Saksamaal üleujutuse kahjude korvamiseks, samuti Dresdeni risti kiriku kuulsa poistekoori toetuseks. Ja eesti dirigendid. Enamuses peadirigendid on välismaiste sümfooniaorkestrite ees uut hooaega alustamas. Üleeile juhatas Soomes Tantsu linnaorkestri avakontserti Šostakovitši 14-l sümfooniaga. Paul Mägi. Olari Elts alustab üleni Beethoveni kavaga oma teist hooaega Läti rahvusorkestri peadirigendina neljapäeval, 12. septembril Riias. Paavo Järvi hooaja avakontserdid ta teisele hooajale Cincinnati sümfooniaorkestri peadirigendina on eeloleval reedel ja laupäeval. Neeme Järvi tähistab oma 20 aastast koostööd JD Boris sümfoonikutega orkestri kodusaalis 15. septembril. Ja eriklass alustab hooaega Tampere linnaorkestri peadirigendina 18. septembril. Kuidas solistiks pianist Olli Mustonen. Meie aga lõpetame täna suurejoonelisele festivalil lutserni Šveitsis, kus lõppkontsert on täpselt nädala pärast, teades aga samas, et ka Londoni kuulsaid promenaadi kontserte on veel alles nädal ja Laasnaid of prooms leiab aset kuninglikus Albert hoolis samuti tuleval laupäeval. Lutserni uues ja uhkes kongress ja kultuurikeskuse saalis on eile täna Viini Filharmoonikute dirigendiks Maris Transkavadesse, nendelt son Brahms, Strauss, Sibeelius kontserdid ammu välja müüdud ja tänane, olles CERNi festivalil juba muuseas 23. sümfooniakontsert. Festival algas 14. augustil, juba avanädalal oli sündmuseks answer häntse 10. sümfooniamaailma esiettekanne. Esitajaid mõningami, linna sümfooniaorkester oma endise peadirigendi, meie tänaseid uudiste minutilisid tõid alustanud Saimon rätli juhatusel kellele koos nüüd lahkunud Šveitsi dirigendi Paul Sacheriga helilooja Hendsega oma uue sümfoonia oli pühendanud. Uue hooaja esimesele heligaja saatele tegid kaastööd Priit Kuusk, Margus Pärtlas, Merje Mändla, Tiina kuningas Hedvig, läki, Liina Fjuk. Saate salvestas helioperaator Helle Paas ja toimetas Kersti Inno heligaja taas tuleval laupäeval kuulmiseni.