Õhtust hea kuulaja kodus või külas tööl või teel algab taas pärimuster. Ants Johanson ja saatekülaline on meil täna rahu langeb. Ja esimeses saatepooles tuleb juttu Tartus alanud 11 10.-st vanamuusika festivalist, mis kannab nime ida ja lääs ja valguslooks, mängib teile ravissankar ja peeglitest. Tema sõber George Harrison on selle, on selle plaadi taga olnud head kuulamist. Niisiis ravi Schenker George. On ju veel sõpru ja selline pärimuslikke mantra soovitakse kogeda head ja et mitte kellelegi ei sünniks enam valu. Tere, rahu, Langset. Alustasime idalooga ja räägime vanamuusika festivalist, mis kannab nime ida ja lääs. Mis sa oskad selle äsja kõlanud loo kohta arvata? Noh, selle kohta ütles, et väga ilusasti ja kokkuvõtlikult ise juba ära. See on selline mantra, ta on nagu traditsioonilisel helikeelel baseeruv aga selgelt ikkagi uus looming juba kah kombinatsioon sellise helitausta kasutamiseks, mantra. Taustal juba see kontseptsioon on tegelikult üsna üsna uus. Traditsiooniliselt mantraid ei laulda instrumentaalsaatega, kui me kuulame neid, hooned, mis seal taga on, need on küll mängitud hinda Willidega, samas on selgelt tunda nüüd meile juba tuttavaid lääne klassikalise harmoonia sugemeid seal maantee kohta tavaliselt ei öelda, muusik, ta on nagu midagi Rohkemat võib-olla midagi väljaspool muusikat võiks ehk öelda. Sellepärast et ta on ikkagi noh, inimestes liturgiline heli, vormel, millel on vägi iseenesest vaatamata isegi sellele öeldakse, kas mantra tähendust teatakse või mitte. Mantra mõjub nii või teisiti, et need on sedasorti vormideks. Tulen siis sinu 11. Tartu vanamuusikapäevade juurde. Prooviks ära defineerida veel kord, mis on vanamuusika või varajane muusika. Ühest definitsiooni on siin väga raske anda ja ma arvan, et on küllap ka hea, et et ei olegi võimalik kandadega ühest ühest definitsiooni. Vanamuusika, varane muusika, need on ikkagi põhiliselt kasutatud sõnonüümida, seal mingit vahet ei tehta. Aga mis need tõesti selle all mõistetakse, see on küll viimasel ajal see termin järjest avaramaks muutunud. Ja selle asemele on tulnud üksteistsugune termin, mis võib-olla täpsemalt püüab edasi anda seda mõtet, mis on seda vanamuusika sõna ja termini varajane muusika taga. Ja see on ajastu teadlik esituspraktika nagu natuke kohmakas, natuke keeruline. Aga samas ütleb selgelt ära selle eesmärgi, mille poole siis nagu püüeldakse seda muusikat mängides ja seda tehes. Need, kes mängivad, oleksid võimalikult hästi ise informeeritud sellest kuidas. Tehti seda muusikat nakas mängitakse siis keskarendsas barokkmuusikat või ka 19. sajandi muusikat. Sest aja jooksul on nii muusikaesteetika kui pillid juba niivõrd palju muutunud, et see kõlapilt on väga-väga erinev. Ja seda nagu kogu see mõiste varajane muusika, vanamuusika ajastu teadlik esituspraktika püüabki nagu kokku võtta. Ta püüd anda edasi kaugele jäänud aegade muusikat võimalikult ligilähedaselt sellele kõlapildi ja nagu nagu ma oskama produtseerida. Et ka tänapäeva kuulajal oleks kindlasti väga huvitavaks vahelduseks. Nii et see ajatelg mida mõlemad nimed varajane, vana, et see ajatelg tegelikult seda sisu ei ava, seda enam, et pärimusmuusika võib olla palju palju noorem kui mõni vana muusik ka pala. Mis sest, et pärimusmuusikat ei ole. Isegi mõnda lugu ei olegi kunagi kirja pandud, ainult kuulmise järgi levinud ja samas on meil mingist 13.-st 14.-st sajandist on, on mingigi manus skript järgi, mille, mille järgi saab seda, seda muusikat õppida ja mängida. Jah, see on meie õnn, et on säilinud üleskirjutusi kuigi nende interpreteerimisel on tegelikult väga palju vabadusi, mängime mängijatel muusikutel tänapäeval. Ja see on meie õnn ja õnnetus, et osa muusikatraditsioone ei ole säilinud nagu elava traditsioonina. Ühest küljest tänu sellele võib-olla, et on hakatud kirja panema seda muusikat on sela traditsioon kaduma läinud või nõrgenenud see, mis antakse edasi suuliselt. Teisest küljest on see õnn jällegi, et meil on millestki lähtuda sajanditetagune muusika mingil moel üles kirjutatud ja annab meile mingisuguseid teadmisi, mingisuguse ettekujutus, kas sa sellest mida inimesed tol ajal meeleldi kuulasid ja mismoodi nad muusikat nägid. Kui nüüd võtta mingi konkreetsem ajajärk näiteks Euroopa keskaeg, siis seal kogu instrumentaalmuusika või tegelikult üldse muusikaline pärimus, mis on ka nagu kunst muusika aluseks tollest ajast. Suurelt osalt anti edasi suulisel teel. Ja Ma usun, et sellel saan võib-olla just see periood kus need piirid on pisut udusamad kui hilisemal ajal rahvamuusika ja kunstmuusika vahel, kui oskusi ja teadmisi antakse edasi suuliselt ja teame hästi, kui oleme mänginud rahvamuusikat kuulmise järgi õppinud lugusid siis peale nootide automaatselt õpitakse ju ka palju muud millest iga kord ka üldse ei räägitagi. See ongi nagu selline pärimuse tervikliku edasiandmise mõte mis on ilmselgelt eeliseks siis noodi noodist mängimisele, kus võib-olla mõni mõned asendavad Jäävadki saavutamata, ütleme siis, et nad võivad olla isegi noodi peale kirjutatud, mängi nii ja nii tunne seda ja seda, aga kui sa ei ole seda saanud nagu elavalt siis ei pruugi võib-olla selle peale tulla. Ja. Selles mõttes on nüüd see periood, mis puudutab Euroopa keskaega, võib-olla just põnevamaid ajajärk, kus on võimalik selliseid seoseid tuua nii pärimusmuusikaga kui ka siis nagu sellelgi festivalil on alapealkiri ida ja lääs oriente toksident. Tuua paralleele orientaarsete kultuuridega. Ja seda ühest küljest just nimelt selle pärimuslikkuse põhimõtet alusel. Hinda klassikalises muusikas, araabia muusikast ka tänapäeval. Tegelikult järgitakse suulise pärimuse teel õpetamist ja teadmiste tase andmist. Ja tegelikult tänapäeval Kasutatakse ka Euroopa keskaja muusika õpetamisel näiteks kas või maailma ühes keskses vanamuusikaakadeemias. Skoolagandoorumbaciliansises kasvatatakse india muusikat ka metoodikat, et õpetada improvisatsiooni keskaja muusikas. Õpetaja mängib. Et. Erinevaid organeid, mida õpilased peavad järgi mängima ja see kõik kuulmise järgi, et noh, seda, seda on hakatud taas praktiseerima tänapäeval. Ja noh, siin on ka Tartu festivali üks mõte, et ühest küljest me saame väga huvitavaid seoseid välja tuua erinevad kultuuride vahel, samuti siis võrreldes laiemalt Euroopa keskaja kultuur elementaarsete kultuuridega. Aga küljest on väga palju praktilisi asju, mida me saame õppida nendest kaugetest kultuuridest siin ja praegu ja rakendada neid kohe Sa oled ise rakendanud oma teadmisi ja oma kogemusi äsja ilmunud plaadil saundav Mediivil should. Kas need on kuulmise või manus? Krüptide järgi õpitud lood? Need on õpitud ikkagi jah, käsikirjade järgi oleme võimalusel või päris paljude puhul olemegi lähtunud tegelikult vaktsiiminetest. Mis tähendab siis seda, et sealt ei ole redaktoriga käsi üle käinud ja seal on palju sellist mida tuleb ise otsustada, kuidas lahendada, kus mingisuguseid noote kõrgendada, kus mitte, et see on väga põnev töö. Mängime teise lood, mis sa sellele kaasa ütled? Siin on tegemist selgelt kirja pandud varase polüfoonia, aga ja see demonstreerib siis seda, mismoodi on põikleotidele võimalik mängida mitmehäälset muusikat, aga see nüüd on konkreetselt tõest mängitud nii nagu sa käsikirjas on noodistatud. Selle pealkiri on konsov. Pärimuste jätkub varase muusikaga aga mitte pärimusmuusikaga, kuigi pärimuslikke elemente on siin, on siin küll ja küll ja nagu vastavast kirjandusest võib lugeda, et võib ju noodid kirja panna ja see on selge ka rahvamuusika üleskirjutustes, et et sul ei ole võimalik seda kirja panna, et sa võid kartulid ritta panna, aga see, see jah, mis tooniga. Mis kaunistustega seda selle viib, ikkagi mingeid teisi teid pidi, aga, aga enne kui me räägime järgmisest loost sinu plaadil mitte ainult sinu, vaid siin on ka Lilian Langsepp ja helenõul eksin lisaks rahuland sepale. Kirjelda tänavuse festivali õhkkonda, mis, mis muusikas on, mida need muusikud ja loengud nüüd sellel festivalil siin siin ringi käivad. No siin on kolm suurt alajaotust, võiks nagu välja tuua. Lisaks siis nüüd tõesti selle lava kontserdile, mille lugusid, et just siin nüüd kuuletume jutu vahele ja need kolm alajaotust on siis kõigepealt Itaalia 15. sajandi muusika. Ja sellel väga oluline koht on just tugeva puhkpillimuusikal altaga Bellal mis oli enimlevinud puhkpillikoosseis 15. sajandi Itaalias. Sellest siis ka on üks suurepärane loeng ja kontsert. Ma arvan, et see võib isegi olla esimene esmakordselt, kui meil on võimalik kuulda ühte altaga Bellat täiskoosseisus siin Eestis Salmeid pommerite ja ka selliste instrumentidega nagu liug, trompet. Mida ma arvan, et enamik muusikuid pole kuulnudki, et selline pill on olemas. Orientaalse muusika poole pealt on võimalik sel aastal kuulata Palestiina vutimängijad Ahmad algatiivi ja teda saadab Saksamaalt pärit. Kes on õppinud väga mitmeid erinevaid araabia muusikas kasutatavaid käsitrumme, mängib neid oivaliselt hästi. Ja on andnud välja ka juba kaks esimest Eeveedeed plaanitavast pikast seeriast mis puudutavad just nimelt nende pillide mängutehnikat ja õpetamist. Ja kõrvuti siis kontserdiga on võimalik kuulata ka loenguid. Õigupoolest on need laekontserdid kus on sisutu nii araabia muusikast, selle ülesehitusest kui ka käsitrummide rahan, trummide ajaloost ja mängutehnikast, trummid see on Eestis viimastel aastatel ju aina rohkem populaarsust. Aga võit, ma mõtlen, just käsitrumme ja kõige populaarsemad on tšembed. Aga õppida neid süsteemselt eriti siin kuskil võimalik ju pole. Nii et selles mõttes on kõik väga teretulnud nendele üritustele, kes nende pillide mänguga tegelevad või selle vastu huvi tunnevad. Ja kolmandaks suureks salaja ootuseks festivalil on muusika esimese ja teise aastatuhande piirimailt. Mida vahendab siis maailmakuulus varajase muusika ansambel sekvents ja seal on tegemist põhiliselt eepiliste tekstide esitusega ja ka loengus. Mis puudutab nüüd seda teemat on seotud selle kontserdiga, tuleb juttu sellest, kuidas nemad töötavad vanade eepiliste traditsioonide taas elustamisega sest väga palju on säilinud tekste rohkem kui tekste koos kirja pandud meloodiatega. Ja. Tänapäeva mitmete pärimuslike traditsioonidega siin on antud hetkel kindlasti tuleb juttu ka skandinaavia ballaadide laulmisest. Neid otsi kokku viies. Võib teha mõningaid järeldusi, kuidas läheneda sellistele erilistele tekstidele, mille elav traditsioon on võib-olla katkenud, nii et siin on jällegi väga ilmne ja väga tugev side pärimusmuusikaga. Ärimuster. Keskaeg jah, põhimõtteliselt on periood, mis on siis antiikkultuur ja renessansi vahel, nii et kõik on ju hiljem omistatud terminid. Keskaja inimene ise ei mõelnud endast kui keskaja inimestest. Aga muusikat ka, mis kõlab sellel festivalil keskaja muusika nime all või sellel selle perioodi määratluses on siis alates üheksandast sajandist kuni 14 10. sajandini. Siis tuleb renessanss. 15 sajand juba klassifitseerub selgelt varaversaalse alla, kuigi siin on jällegi mitmeid agasid, et tihtipeale on niimoodi, et lood, mis anti pärimusliku teile edasi võivad olla kirja pandud tunduvalt hiljem, kui nad on loodud, nii et noh, see on jällegi väga tuttav. Meile pärimusmuusika. On ka väga palju, väga ilmekad näited. Kui üks ja sama lugu on väga erinevatel aastatel kirja pandud, siis me saame vaadata, milliste variatsioonidega ja tegelikult on selliseid näiteid ka Euroopa 12. 13. Neljateistkümnenda sajandi käsikirjadest. Ja kaua muusikas see renessanss kestis? Renessanss eks see on nüüd eri maades. Eri pikkusega ja eelkõige tegelikult, et peame vaatama, et mis stiilis see muusika on siin aastaarvudega ei jõua kuigi kaugele, et tihtipeale me näeme kas või noh, seitsmeteistkümnenda sajandi muusikas, mis ja siis see seitsmeteistkümnenda sajandi lõpupoole kus stiililiselt võime selgelt rääkida barokkmuusikast varabarokist on osad heliloojad eelistanud kasutada selgelt varasemat helikeelt ja võiks siis vabalt klassifitseeruvad nagu niinimetatud saas muusika valdkonda. Põhimõtteliselt on vana muusikal, kui väga konkreetsed püüda defineerida, mida siiani on mõeldud on see ikkagi eelklassikaline muusika mille lõppu on ka väga selgelt dateeritud, et teha elu lihtsamaks klassifitseerima selles on Johann Sebastian Bachi surma-aasta 1750. Kui ma nüüd ei eksi. Ja siis muusika, mis on kirjutatud enne seda, see on tinglikult siis vanamuusika, niimoodi on see termin olnud kasutusel alates. Sellest kui vanamuusika nii-öelda vanamuusika taaselustamislaine on toimunud eriti aktiivselt on see tegevus Siis alates 60.-test ma tahan 1960.-test arenenud ja ja peab ütlema, et see on nagu väga lühike periood, tegelikult see on umbes 40 aastat. Ja selle aja jooksul on lähenemine tegelikult väga-väga palju muutunud. Kui me kuuleme mingisuguseid lindistusi, mis on tehtud 30 aastat tagasi, siis võrdleme neid Nende lindistustega, mis tänapäeval tehakse esitustega. Siis see vahe on päris suur, mismoodi see ettekujutus tänapäeval on muutunud nende mõne aastakümnega tolleaegsest muusikast? Aga mille pärast ma algusest peale olen püüdnud seda terminit nagu vältida? Vanamuusika on just nimelt see, et viimasel ajal aina rohkem tahaks ka klassikalist romantilist muusikat tolle ajastu instrumentidele ja ka see on märgatavalt erinev sellest kõlapildist, kui me mängime seda muusikat tänapäeva orkestriinstrumentidele. Need instrumendid pole enam nii erinevad, loomulikult nad on üsna sarnased. Aga see kõlapilt on, on märkimisväärselt erinev, et ma olen saanud päris suuri kuulamiselamusi, kas või Beethoveni sümfooniat, test Kaheksateistkümnes anud orkestri esituses ja see oli noh, sedavõrd värskendav ja teistsugune kogemus, et ma usun, et, Sellel on väga suur tulevik, et aina rohkem vaadatakse just originaalpillidel esituse poole, mitte sellepärast, et see oleks eesmärk omaette, aga eelkõige sellepärast, et avada võibolla mingisugust nüansside rohkemat külge, mis tänapäeva instrumentidega välja ei tule sellisel kujul. Et kogu see varajase muusikamaailm ja see vanadel pillidel mängimine, et see ei ole selles mõttes nagu eesmärk omaette, et me püüame need muuseumil elu sisse puhuda ja siis võidelda. Ta ei söö, nüüd on vale. Nii sa teha ei tohi, et see ei ole kindlasti nii. Selle eesmärk on ikkagi tuua tänapäeval võimalikult palju nii palju, kui oskame tänapäeva kuulajateni, need kõla harva, nii nagu nad. Tulevad. Nii nagu me oskame seda teha vanadel pillidel, just pillid on mingis mõttes võti selle juurde. Sellepärast et see loob täis täiesti teistsuguse kõlapildi ja see mitte ei ole nüüd sellepärast hea, et see on nüüd võimalikult lähedane ajaloolisele. Aga ma arvan, et see pakub väga huvitava kuulamiselamuse just just siin ja just praegu tänapäeval. Kui me nüüd lähme sinu plaadi juurde tagasi, kus sa oled seda ütlemist ja, ja järelemõtlemist ja ülemõtlemist ja, ja igal aastal uuesti sõnastamist pidevat uuesti sõnastamist ka sellisesse helilisse vormi valanud istampiita Isabella on, on selle plaadi esimene lugu, mis selles Näiteks võiksid öelda kuulajale. Jah, see, sa tegid nii hea sissejuhatuse sellele loole, et mul ei olegi võib-olla palju lisada, et kuivõrd olla nõus, et see ongi tegelikult muusikaline variant iga-aastasest uuesti sõnastamisest ja ja uuesti ütlemisest. Ja tegemist on siis ühe looga itaalia käsikirjast, mis on dateeritud aastasse 1400. Ja on üks keskseid allikaid ühehäälse instrumentaalmuusika kohta keskajast. Need on väga, väga huvitavad lood. Küllalt suure ulatusega, üsna grammatilised ja ma olen neid väga palju mänginud aastast aastasse. Ja nii on see just täpselt olnud, et ma arvan, et kui ma võrdlen nüüd seda, mis kõlab sellel plaadil sellega, mis ma mängisin 10 aastat tagasi, siis on need lood arenenud päris palju selles suunas ma olen nagu koos nendega koos nende lugudega arenenud või käinud seda teed. Kuulame. Muster läheb edasi ja selleks, et seda aja juttu veel segasemaks ajada, mängin siia August Teppo poolt mängitud lõõtsaloo rahvapilliloo pärimusliku rahvapilliloo, Saaremaa valss, see on salvestatud 1950.-te aastate lõpus. Ja, ja seda me nimetame rahva pärimusmuusikaks, mis kõlab meie jaoks kui 3000 aastat vana. Aga see, mis praegu veel minu jutu taustaks kõlab, on lihtsalt vanamuusika. Veel juttu Rahu Lang sepaga ja vanamuusikast. Kunagi me rääkisime sellest, et miks sind käivitab see 400 aasta vanune 500 aasta vanune 600 aasta vanune muusik ja miks sind ei käivita? Sedavõrd just pärimusmuusika või, või tänapäevane popmuusika? See on nii nagu iga üksik inimene on üles ehitatud sisemiselt just täpselt nii, nagu ta on ja on täiesti ainulaadne. Ja tal on oma mingisugune muusikaline maitse millegipärast muidugi noh, tänapäeval on tõesti nii. Ta on väga paljudel gruppidel väga ühes hauale maitse aga aga ju siis on lihtsalt tekkinud ühesugune äratundmine ja väga paljudel inimestel. Minul on see äratundmine lihtsalt tekkinud vahetult, ma ei ole selleks midagi teinud, ma olen tegelikult muusika juurde üldse tulnudki läbi varajase muusika, ma kuulsin, kuulsin mingisuguseid vanu lindistusi ja mulle see kõnes vahetult. Ja seetõttu ma alati rääkides vanamuusikast varasest muusikast püüan nagu rõhutada seda, et see muusika ei vaja mingisuguseid eelteadmisi, nagu tihti arvatakse, võib-olla kardetakse. Igal juhul on see ka minule festivali korraldajana kõige sagedamini esitatav küsimus. Kas muusika vajab spetsiaalseid eelteadmisi ja ma nii palju kui võimalik, püüan alati rõhutada, et ei vaja. Vähemasti minu puhul pole see vajanud ja ma olen täiesti veendunud, et kindlasti on veel palju. Neid, kellele see muusika kõneleb täiesti vahetult. Nii on tegelikult igav muusikaga, et kui tahta sellest rohkem teada siis seda huvitavamaks ta muutub, kui noh, teada rohkem taustast ja, ja nii edasi. Aga kõige olulisem on see, kuidas ta ikkagi vahetult kõlab, et see, mismoodi seda juba analüüsida ja, ja kogu seda noh, taustainfot kokku panna sellega, mis kõlab, see on juba nagu järgmine aste või selline erihuvi tõepoolest. Aga muusika selles mõttes on ikkagi universaalne või vahetu, keelda peaks kõnelema ikkagi kohe, kui ta seda ei tee, järelikult Ta ei ole siis tõesti õige keel. Sellele inimesele võib olla. Aga nii ma siis püüamegi leida ühiseid keeli nende paljude keelte seas ja ja ma tõesti arvan, et võiksid inimesed julgemalt proovida kuulata selliseid asju, mis võib-olla nime järgi alguses tunduvad neile võõrana liiga eksootilisena. Võib-olla see kõneleb neile neile üllatavalt palju vahetumalt kui nii mõnigi lähedasem asi. Ja viimane teema, millest, millest paar sõna tahaks rääkida, on, on see, mida, mida vend Jaak Johanson on öelnud, et et need meile vähemalt teadaolevat muusikakultuurid, kus kus traditsioon pole katkenud ja kus see muusika on arenenud kuni õukonnani välja. Siis praktiliselt pole vahet kunst muusika ja rahvamuusika vahel et, et need on nagu kõige tugevama muusikakultuuriga maad tänapäevani, pidades just silmas Hiina muusikat. India territooriumil olevat mängitavat muusikat samamoodi Iirimaal. Et meie siin, kui me räägime vanamuusikast, siis me räägime mitte eesti muusikast reeglina kuigi ka laadaplatsidel mängisid tõenäoliselt Eesti pillimehed keskajal. Kas nad mängisid siis Eestimaalt pärit või rohkem juba juba nii-öelda saksa mõjutustega või, või Taani mõjutustega muusikat, seda me täpselt ei tea. Aga neil ei jõudnud meie pärimus nii-öelda tipu iseenesestmõistetavaks muusikaks kogu muusikakultuuris ei jõudnudki ja meie saame rääkida oma muusikast ja teiste muusikast. Indias Iirimaal Hiinas, Jaapanis, seal on olukord teine. Oled sa nõus? Jah, ma olen nõus küll sellist sellist arengut tõesti jälgida vanade kultuuride puhul ja Eestis paraku tõesti meil ei ole väga noh, pikaajalist pikaajaliselt katkemata katkematuna säilinud traditsiooni. Ja ühest küljest pole meil olnud kuninglikku õukonda võib-olla, mis oleks seda toetanud. Teisest küljest ei ole ju ka kahjuks kirik instrumentaalmuusikat eriti sallinud, teatud perioodidel on Keegi isegi olnud radikaalsed selle vastu. Ja eks need põhjused on palju, mille pärast ajaloos üks või teine asi on katkenud. Aga nii see elu on, peame leppima sellega, mis on ja ja huvitavat on selles palju. Sellelegi vaatamata. Edufestivalile ida ja lääs ärme siis nimeta seda ajalise nimega festivali ja, ja palju huvilisi ja ja loodetavasti tõesti järjest rohkem inimesi leiavad neid huvitavaid kõlasid. Jah, aitäh heade soovide eest ja tõesti, tere tulemast kõigile kantsleritele. Me elame praegu ju tegelikult väga huvitaval ajal, kus on haruldane võimalus tutvuda väga erinevate kultuuridega, mis on mõist kauged nii ajas kui ruumis. Noh, teadaolevalt ei olegi sellist, et aega varem olnud, kus tegeldaks üheaegselt niivõrd paljude erinevate stiilide ja ajastatega, et miks mitte kasutada neid võimalusi. Ja siia rahvamuusika, mis on jõudnud õukonda või õukonnamuusika, mis on jõudnud rahvamuusikasse iiri harfi lugu, plantsi ööbin, mängivad harfiflööt. Taani ansamblist äss, plaat. Veel kord tänu rahu lang sepale saatesse tulemast. Pärimuster on tänaseks otsas head teed, head tööd, head kodus olemist, head külas olemist, kuidas keegi? Ja minge järgmisel nädalal hõimupäevi kindlasti külastama. Ta lõpetabki Ungari ansambel, vandur vokaal. Ühe kena tantsulauluga kuulmiseni.