Laula laula, zoogeene, liigu linnukeele geene. Mõlguumaria läkene hiilutsee söödame, ehk me ei saa, siis saad vait olla, kui saad alla musta mulla. Valge lauad eeva hele kenaa kirstu, käske. Tere, head pärimusmuusikasõbrad. Taas on kätte jõudnud reede õhtu ja eetris on päri muster. Mina olen astrite ning, ja kes seal Tähelepanelik päri, mustri saate, kuulaja juba teab, et alates tänasest on saatel vaheldumisi kaks saatejuhti. Üks on endiselt eile juba hea tuttav eetrihääl Ants Johanson. Ja teiseks saatejuhiks olengi mina. Nii et loodan, et järgmised 55 minutit veedate koos minuga rahvamuusikalainel. Esimene lugu, mida kuulsite lauldud pestama lauliku Liisu Ariku poolt ja üles lindistatud oli see lugu aastast 1965 mistõttu oli helikvaliteet ka pisut vanaaegne. Edasi võtsin selle laulu ülemina, sest lauludega on ikka nii olnud, et nad on läbi aegade põlvest põlve edasi kandunud ja ja neid on lauldud ja siis jälle edasi antud ja jälle lauldud ja jälle edasi antud ja võib-olla igaüks on omalt poolt midagi juurde lisanud. Loodan, et see traditsioon ei kao, vaid kestab edasi ja laulud jäävad võib-olla siis lihtsalt pisut uue näoga. Lauldud on palju. Lauldud on paljust. Miks see laulmine inimese jaoks nii oluline on olnud? Sellest tulebki tänasest pärimustes juttu. Ja praegu te kuulate väikese Seltsikese plaati. Väike-Seltsikene on üks, üks eesti rahvamuusikaansambel kus siis tegutsevad Raivo sildoja. Krista silda ja nende väike poeg Uku silda. Ja kannelt mängis teile praegu. Elo Kalda, aga järgnevalt laulab teile laulust ja kokkuhoidmisest sellelt plaadilt Uku sildaja. Koolibuss toob. Leidsite saare Rässa räkke, veedan seal toore. Pigem toob. Laul on läbi aegade inimesele jõudu andnud. Lauldi tööd tehes, lauldi magama minnes lauluga sooviti head, aga lauluga võis öelda ka halba. Ega Väljakujunenud väljend, et vaata, kui panen sind laulu sisse, sealt sa enam välja ei saa. Eelkõige aga laul, inimese abistaja, rasketel hetkedel. Sõnal on suur jõud. Seepärast tuleb sõnu oskuslikult kasutada, sest öeldud sõnu enam tagasi võtta ei saa. Laul võib kanda endas suurt sõnumit, tuleb vaid osata kuulata. Järgnevaks hakkabki teile mängima ansambel vägilased, kelle puhul ma võin kindlalt öelda, et lauldavatele sõnadele mõtte sisse lauldud kullakutse Läks juukseid kammima kamm, see kukkus merre. Merest tõusis kullast meedik, Olederrele tahtis anda suisa kaela. Nostra kaadaks kindlasti tulla talle. Vihmakullasale Oscanikaga. Randa minna. Ole mõistust Me. Veel oleme kuidagi. Kolletab silmist vikerkaarel ära. Sest talle vastasin Kullake kett, töö jookseb alla taevaservalt, kiigun olla vaba nagu issineederi oli. Sinna lendu kui täidab rinna maastamas vaid ilu, hoiab. Maailma sai. Laulan lõbusaid, kurbi, lauldakse kõigest, mis elus toimub. Öeldakse mõnda asja läbi nalja, mis elus päris olukorrana tihti naljakas polegi. Siit võiks püstitada küsimus, et kui palju inimesed üldse mõtlevad sõnade peale laulude puhul ja kui palju minnakse kaasa rõõmsa meloodiaga. Järgnevalt tulebki teile kuulamiseks rõõmus meloodia. Ansamblilt väikeste lõõtspillide ühing. Mul on kõik, ei arva ta iga päev need töötlemina alla. Ja raadio ja laupäeval ja pühapäeval Paulee. Kui ükskord murenema, lain taeva puhkama, Moljal pruuni, ei tee jälle vaidlema. See oli siis väikeste lõõtspillide ühing. Aga kui nüüd laulust natukene sisulisem, kui nüüd rääkida, siis Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks jõuemaks, rahvalauluks. Ja vanem rahvalaul ehk regilaul on väga vana. Teda on juba aegade algusest saadik lauldud ja kõige levinum vorm on see, et et eestlaulja ütleb eest ja koorsis kordab kordamise, kantakse siis eest lauljale mõte aeg-ajalt laulu edasi viia. Aga võib laulda ka täitsa üksinda algusest lõpuni. Ja väga vanad laulud, mis, mis meieni on, on jõudnud, on näiteks loomise laul ja suure tamme laul. Ja ühte loomise laululugu. Tahaksin teiega praegu jagada. Endas meie õuele nii meie alla kopeeri, meie koplis kolmi põrsast üks oli põõsas bee põõsas teeni põõsas maske põõsas, kolmas kulla rooli, rindadest vee saabeesid, puu raagu korjama. Ta hakkas poegi hauduma. Säilippoojad Audunu, vaatasin, heidab, kasvab, kasvab Kääma kangud. Sairide voolab, Trasvatud hakkas neid Apiirlama päevast peale ilma, teevad kuuks Taevudes kolmanda kiiriks põllu peal. See loomise laul oli lauldud Liisu Eriku poolt Tõstamaalt 65. aastal lindistatud, aga nüüd kuulame ühteteist loomise laulu, mis on lauldud ansambel kollaaži poolt. See suurtuuri. Ta Elva ta ei seisa. Ta Olav. Ja kuna talle ja ta Et kuna läks Nimeks. Renni õuna. Seeni kere ja tiivakirja kirja ja linnukere. Lend läks see lennuläks. Läks läks. See ta läheb kui. Siis saad. Lapsi. See poole Poola kolmatuura Ai see valmi ei saa. See agaa ta noore mu la. La voore luure, Skabsee. Kassi poole. Naisteajakooli. Kui nüüd mõelda veel selle eestlaulja ja koori paeldusele ja sel moel laulmisele, siis kindlasti paljudele tuleb silme ette setu koor. Ja setumaal võib praegugi veel sellist ehedat esitust näha ja kuulata. Ja praegugi tahaks nüüd kuulata teiega koos ühe setu laulu Pirkkov. See oli siis setu koor, Leiko ja esitus oli Von Krahli teatrietendusest Eesti mängud, pulm. Aga nüüd, kui me ennem rääkisime natukene vanast laulust ehk siis regilaulust siis see teine lauluvorm on uuem rahvalaul, mis sai valdavaks 19. sajandil umbes. Ja need laulud siis kujunesid välja eelkõige Saksa, Rootsi, Soome slaavi muusikast võrrelda regilauludega siis viisiliselt on uuem rahvalaul mitmekesisem ja neid on esitatud ka pillisaatega. Ja luigelaulu neliku plaadi pealt tuleb teile selline lugu nagu neiu ja mustlane. Elas meil ju vaid, tal meeldis Mustla, skan ka ta mõnus meid armust öömas. Otsla papp, et saava ära võtta südame. Ai vaata, ta hakkliha ei saada või ära võita südame. Soolemise korda ööl torn väljas lõhkus ja merre maapoisi kaisus lahkus siis alles. Aga ma ei hakka niisama laeva või võita südame. Paulilise ai hätta, hakkliha soola, võita südametooli. Kui neiu jõudis koju, siis päike puunetas ja mamma viha tujus ta ruttas vaka alla. Aga me ei saa võita südame ja oligi. Hakklihaajal me Saala ära võita südame pühkinud soolise. Alla haka lähiajal veel saada on juba härra võita südame, jah, oli see ai vaka alla hakkliha Saala ravita südame. See läks meil vaene, sinna kutsus mustlane ta p. Ma halla. Saala võita südame ja. Haigekassa alla. Saala ära võita sülale ja. Laul Mustla, sest ja neiust on. Nojaa, kan salavõlu on jäädavalt kustu nõu ei taha. Nagu liha või võita südame ja ei. Taha kokku. Saada härra kaitsta südame. Nüüd aga nagu heaks tavaks on saanud päri mustri saates. Saame kuulda, mida räägib meile Ene Lukka, Jedid, Jan Eluring. Usute või mitte, aga tutvumine oma rahvalauluvaramuga julgustab inimesi, loomaga ise laule. Kas oma suguvõsast ja selle liikmetest ehk sellest, mis südamel. Need laulud ei ole esitamiseks kontsertlavadel vaid neil on tundeline perekeskne väärtus, kus kõik teavad, kellest ja millest jutt. Minule teadaolevalt on kõige enam laule tehtud oma armsatest vanaemadest kuidas mõni laul on ka kangest vanaisast, võimelisest, koomilisest või hoopis traagilisest sündmusest suguvõsas. Tänases saates on üks naiste saatuse laul mis on täis kibedusi ja elutarkust ning mida on sobilik lugeda laulda just hingedepäeva eel. Mil mõtlema ka neile, keda meie hulgas enam pole kes nad olid, kuidas elasid mida hindasid, keda armastasid aga ka sellest, kui ilma hoole ja armastuseta üks inimene võib üles kasvada. Merike vingel on loonud sellel samal aastal 2006. laulu oma suguvõsa seitsmest naisest. Sindi silma Salmekene kõige noorem võsukene Sindis ajal hallilda Garmin sõja ajal oli Salmel aastat viisi isa viidi mulgedel tüüfus, võitis õe ja isa, jättes pere leinama. Lesele rasked päevad tulid väiksel Salmel samuti karmiks, tegi iseloomuraskused, keelati. Vaevalt sirgus neiu mõõt, too juba tööle, sunniti sugulastel tuttavatel teenijaks ja passijaks. Koolis käia jõudis vaevalt neli klassi. Ülejäänu õppis elu koolis. Aastaid oli 25, kui poisse tuli Paavel, siis sündis tütar maimukene. Kuid sõda mehe mulda viis. Sõda, hirm ja mure enda ja tütre pärast. Karmist tõsta veelgi enam. Püüdis elu hoida nii. Sõda lõppes lootus, uus abikaasagi on uus. Sündis poeg, kuulakene. Kuid rõõmu ei jätkunud kauaks. Piidi musta mulda poja alles õppinud rääkima. Hingevalu suur ja näriv abielu ei jäänud püsima. Leidis lohutust kogudusest jumalale rääkides. Tütre kada läbi saa polnud kuigi hell ja hea. Mis neil oli, mina ei tea, kõik vist kasvas üle pea. Igatahes tütar maimu sõitis ära kaugele. Et saaks pääsu, ema Salmest otsis mehe endale. Otsis mehe, sünnitas ise alles neiuohtu. Sündis kaksi, tütrekest eerika ja eestrike. Kaugel, raske ise noormehel Pole küllalt hoolt. Nõnda tagasi ta sõitis kahe lapse bambuga. Salme vaatas kärkis, kuid ikkagi ta kasvatas tütre lapsi, nii kui oskas. Hirmu. Ja armuga. Maimuga tööle asus lapsi vaja toita, tal oli naine, noor ja ilus, mehida. Disvaadata juhtuski, et veel üks tütar sündis nii. Nimeks sai ta Merikene. Ilma isata jäi siis. Juba oli tütar kolmi. Aga neist ei ühtegi. Vanema Salmekene hakkas kurjaks minema, kaklesid ja kasvatasid kolme tütart, nii. Kuidagi nad ära toitsid. Leiba jäi veel ülegi. Sirgus kolme neiukest juba noorim kümnene. Temal aga üle pea hakkas kõik see viskama, tahtis jälle põgeneda, uuta elu proovida. Nii ta läks ja mehe leidis. Läksid maale elama. Seegi polnud suurem asi, jõi ja palju laaberdas. Vaimu hakkas ise ka viinuskad proovima. Aga selle mürgli sees hinged tahtsid ilmale Sindis jälle tütart Xi on Liina ja Veronika. Oli seal veel teisi lapsi, pojad ei jäänud elama. Kasvasid siis needki tütred ilma Salmeta. Isa neil küll oli, kuid varsti vangi viidida. Tütred tahtsid linna kooli tuli neitsiks kuulata. Nõnda maimu sammud seadis ema elamisse ka seal nad olid ise vanad, aga jälle ninapidi koos. Kibestunud, vähe rõõmu tunti selles majas nii kuni suhkruhaigus siis maimu päevad lõpetas. Tütreid jäi siis järgi viis, aga seda lukkuma teine kordast, jutustab Merike vingel. Väärikas eas naiste laulud on tahes-tahtmata kujunenud saatuse lauludeks. Ehk teisisõnu lauldakse tegelikust elust Emitte illusioonidest. Omaenda oma lähinaiste saatusest ja eluloost. On ka endal üks juhus olnud kuulda seda saatuse laulu taolist esitust Setumaal. Rohkem küll mitte. Loomise üks mõte ongi enese välja elamine, pingete maandamine. Aga noorematel on hoopis teised teemad. Miks aga kõige enam armastatakse kirjutada ja laulda oma vanaemast, on hea küsimus. Võib-olla kinnitab see vanema rolli jätkuvat tähtsust. Mõned näited vanaema lauludest. Sirle Valtšuk. Kui need veel kohtaksin, vanaema alles nüüd, mille aastaid möödunud on seitse ikka sind kalliks pean, kuigi näinud, pole ammu. Nüüd elu on läinud edasi, tunnen nagu teed alles algaksid. Kuid vanaema Hellakene mind saadab tarkade sõnadega, mis ammustest aegadest südames. Parimad kohad on vallutanud. Preemiat Ruuben kirjutas sel aastal oma laulu vanaema Maimu eluteest. Pikk laul, mis lõpeb nii Tuli uus aastatuhat, maimul tervis halvenes, oli haiglas, oli kodus, haigus leidis ülesse, raske tõbi tabas tema igaviku võttis vanaema nüüd kõrgel taevas hingelda, sealt pilvepiirilt meie peale vaatab. Kadimaarand meenutab emapoolset vanaema Salmet. Vanaema kulda, juus, sinust lugu järgneb siin terve elu karjas käinud, vapper hinge, tugev meel, aastaid käia teel. Lapsepõlv, see kurnav aeg, käsk ja keeld tal olid peal. Lagendikel ajas loomi, tegi tööd, jõudis kooli. Lapsest sirgus ilus neiu, käisid kosjaspaarid, Piiud, varsti liikus maalt linna ära. Noormees nänna pandi alus lapsele minu ema einele. Need laulud aitavad hoida nii vajalikku sidet oma pere ja sugupuuga ning tekitavad vajaduse oma lähedastest veelgi rohkem teada saada et neid paremini mõista. Noorte jutu järgi lauldakse peredes harva või tegelikult üldse mitte. Aga noored on valmis ise lauluotsa üles, noh kui on laulumaigu suhu saanud tänases eluringis külas Lauri Sommeri muusika, tema loodud muusika ja eluringi lõpetuseks ta laulab Kaarel. Perre. Mil kõnnu korvaalid, millelanemilielane Leenevalid. Nokia käe, nii ka nüüd eesti mägi, esime siidi. Eesnimena. Pärimuster. Aitäh Ene Lukka jõudis EM-ile ja lauluga on tõesti nii, et tuleb lihtsalt see lauluots üles võtta ja, ja küll siis hakkab tulema seda laulu. Ja üks koht, kus seda laulu kindlasti väga palju tuleb, on Eestimaal Kihnus paar. Ja seal on tihti õhtuti, päeval või hommikul varavalges naistel laul huulil kas siis töid-toimetusi tehes või, või niisama omavahel kokku saades. Ja üks Linnistus aastast 86 lugu, mis kannab pealkirja ühel hilisemal oktoobrikuu Päeval. Võib-olla nad sellel oktoobrikuu päeval ongi kokku saanud ja seda laulu laulnud. Ja laulavad siis Kihnu rahvalaulikud ja eestlauljaks on neil Katrin Sang. Aitäh Kihnu rahva laulikutele. Aga kui Kihnu peale mõelda ja rahvalaulikute peale mõelda, siis ei saa lihtsalt mööda minna sellisest suurepärasest rahva laulikust, nagu seda on virve köster kes on tõesti nii oma elu kõik laulu sisse pannud. Tema on laule teinud juba juba väga pikka aega. Ja koostöös Aivar Teppo ja Olavi kõrrega on valminud üks helikandja, kus virve laule kuulda saab. Ja üks laul siis virve poolt, vanaisa lapsepõlv. Aitäh virvele, loodan, et tal seda tervist ja jaksu ikka jätkub, et ta saab veel kaua laulda. Aga nüüd üks väike teade ka vahepeal. Viimased paar aastat on Eestis tegutsenud ansambel atlas, mis on keskendunud kristliku Kaukaasia peamiselt Armeenia rahvalaulude ja Eesti vaimulike rahvalaulude töötlemisele. Ja atlasele pani aluse Brigitta David Jants, kes õppis ühe aasta Jerevani konservatooriumis rahvamuusikat. Ansamblil on kuus liiget ja väga palju põnevaid Armeenia pille neil seal kasutusel. Ja pühapäeval 29 Rober esineb ansambel atlas teatri- ja muusikamuuseumis Tallinnas. Kontserdile järgneb seminar teemal Armeenia kogukonna ajalugu Eestis, mida veab ajaloolane Rafik Grigor, jan ja üritus algab kell kaks, sissepääs muuseumipiletiga. Nii et kõik, kes soovivad teadlikkust vähemusrahvastest tõsta, siis olete sinna üritusele oodatud. Nüüd aga nende esituses ka üks lugu, mis kannab pealkirja Syraniit, saar. Virsikupuu. Ja sedasi tasapisi ongi meie tänane saade lõpule jõudnud. Järgmisel korral on teiega juba Ants Johanson, MINA OLEN Astrid pening. Tänan teid kuulamast. Ja viimaseks looks jääb meil mängima Anu Tauli ongi aeg, mis sobib siia hingedeajaeelsesse aega väga hästi. Ja selle looga soovin omalt poolt omalt poolt teile kõigile ilusat õhtut, midagi vastusele tormise ilmaga. Ja püüdke vaadata natukene enda sisse ja laulge sage laulust, jõudu ja märgake inimesi enda kõrval. Ja kõik head soovid ka tänastele sünnipäevalastele. Olge tublid. Vaiksel põleb aknal küünal, Einge eksi, uut kodu kaugelti vaikseni keskis. Kas on nii neeme kodukat, komski? Maailm kul täime, ihke on kellelteri Kidgessik. Sulle ütele Sõruunilli siin laulust mõnusa kuulate. Ike tare suureni, sina kõrv õlgatexi suure. Kae taevast, seda, kuidas neid küljelt diisel kaugel kuudel käiti Ani mandariine. Lea, istun tal jaka. Seal kusagil.