Vananeda. Tere õhtust, hea kuulaja. Kodus tööl või teel taas perimeetri saadaval symbol. Tere õhtust, hea kuulaja kodus tööl või teel või külas, kuidas keegi algab taas pärimus, trisaade symbol, Ants Johanson ja te saate alguseks kõlas gruusia laul. Sest järgmisel nädalal saabub Eestisse taas vägev meeste kamp Gruusiast ansambel Tbilisi. See salvestus oli aga konkreetselt Trio salvestus ja selles trios laulsid kunagi Ramaskul Jaava Harr pappkaitse ja saadame omalaadse keskmist häält. Ja keskmist nime nendest enam ei ole meie seas. Nüüd on seal trios juba teine mees ja laulud on hoopis. Enamus kontserdilauludest on on ikka täis 12 13 mehelise koosseisu esituses. Ja spiriisiga koos käib mööda Eesti kontserdipaiku ja kirikuid ka eesti akustilise muusika lipulaev ansambel Virbel. Aga muu saade tuleb täna väga iirimaiguline, sest äsja õnnestus sealt läbi lumetormi läbi külma tagasi saada. Ja tahangi selles saates igasugust iiri muusikat mängida ja uuesti jõuda, lõpuks saate lõpuks Tbilisi juurde tagasi. Samas on ka juba kella veerandist. Mängime ka, et tänase eluaja ringi Ene Lukka Jegi Gianilt. Oli ju eile hingedepäev ja Ene Lukka jõgi on just sellest räägibki. Aga seniks Ka teine salvestus kablist tõunist ühest legendaarsest kõrtsust või pubist Dublinis kus veel käib elav musitseerimine, kus kus esimeses toas ei kasutata võimendust, seal on ka teine tuba, kus kus on kõik mikrofonide võimendused olemas, selline väike klubi saal. Aga esimene tuba töötab nii, nagu ta on mitukümmend aastat sadakond aastat toiminud. Ja esimene lugu, mida me hiiglaste esituses kuulsime, käiski laupäevase päeva juurde. Ja need olid riivid. Yxailo rinn. Emigrantide selline lugu. Ja nüüd, mida me kuulame, on lood, käivad teisipäeva juurde seal Cablezdovnis. Vähemalt sellel plaadil ja nende džiigid, Laaksindamooning, hästi tuntud siig Iirimaal ja mängivad joogan karvi ja teemat. Ru händ on seal piiritorupill ja viiul. Hingedeaeg hingedepäev, hingedekuu hingedepäeval on minu lähedased minuga. Üks noor naine meenutab 2005. aasta hingedepäevani. On õhtupoolik, Toas põlevad küünlad ja mängib vaikne muusika. Mõtlen neile, kes mulle kallid ja neile, keda minuga enam ei ole on teine november, on hingedepäev. Surm on elu loomulik osa. Iga päev vaatame televiisorist või kuuleme raadiost katastroofidest õnnetustest, mis on võtnud sadu inimelusid. Muidugi on meil kahju, kuid see meid otseselt siiski ei puuduta. Alustame selle peagi. Juhtub surema, ära minema. Aga meie hulgast keegi meile kallis inimene, siis mõtleme talle ka aastaid hiljem võib-olla elu lõpuni. Oma lühikese elu jooksul olen surmaga vähe kokku puutunud. Ometigi see üks matus kolm aastat tagasi mõjutab mind siiani. Kui sureb keegi eakas inimene, siis loetakse seda paratamatuseks ja loomulikuks. Me kõik sureme kord. Minaga Matzini 25 aastast täisjõus meesterahvast minu väga kallis sõpra ning see tundus küll täiesti ülekohtune. Ta oli pärit paljulapselisest perekonnast, kust lahkus juba noores eas. Tulid alkohol, pisivargused, tänavatel, hulkumine. Mina olen kasvanud õnnelikus perekonnas koos oma isa ja emaga ning ei teadnud sellisest elust midagi. Praegu tema peale mõtlen, siis tunnen, et ta on ikka minuga ning alati tulevad meelde sõnad. Kõik väärivad teist võimalust. Teine inimene, kellele ma mõtlen, on mu vanavanaema, kaluri naine ja külaposija. Paar aastat tagasi hakkasin ühel hetkel tundma tema kohalolekut. Ning nüüdseks on ta mulle omamoodi kaitseingliks kujunenud. Oma muredega pöördun alati tema poole ja tunnen, et see leevendab mu kurbust. Ma usun hauatagusesse ellu ja austan seda. Mulle on öeldud, et ka minul on teatud ravitseja like võimed kuid olen veel liialt noor, et neid kasutada. Mine tea, äkki tulevikus süüvinud sellesse põhjalikumalt, sest minu arust on see anud, mitte needus. Nii kirjutas siis üks noor naine möödunud aastal hingedepäeval. Tänapäeval on nii, et pereliikmed ongi tihti mööda ilma laiali ega saa näiteks seda ühtegi päeva hingedepäeva hingedeajal pidada koos kodus. Seega tuleb seda tähistada tihti hoopis mujal. Nii tuli teha seda ka Viljandisse õppima asunud noortel. Meenutusi möödunud aasta hingedepäeva ühisest tähistamisest. Siiski esialgu võõraste, kuigi juba tuttavaks saanud inimeste hulgas. Liilia Nurba, kellele algul tundus selline ühine kursusega tähistatav hingedepäev võõristav muutis samal õhtul oma seisukohta. Ta kirjutab nii. Hingedepäeva tähistamise algus oli tavaline, klassiruum, palju teeküünlaid, päike, kombestiku tutvustamine, soola, hauad ja tondijutud hingedepäeva peremehed tegid ettepaneku minna lossimägedesse küünlaid panema. Minu meelest oli see väga hea mõte. Kuna Viljandi ordulinnus on üks verise ajalooga linnus, siis peaks hingisel kuhjaga olema. Kohale jõudes panime teeküünlad lossimüüri värava sisse. Ilm oli tol õhtul väga tuuline ja enamiku küünalde põlemisiga oli üürike. Aga vaatepilt oli lausa vapustav. Kui asetasime küünlad kaevumäe suure müüri sisse, hakkas midagi juhtuma. Ma tõepoolest ei mäleta, kelle idee oli teha ring aga ühel hetkel seisime me ringis ja olemine muutus kuidagi väga nukker, pühalikuks. Võtsime kaasa võetud külmarohtu. Mõtlesime, kellele meie kodudes tänasel õhtul küünal aknale pannakse. Priit hakkas oma vanaisa meenutama. Erkki rääkis midagi rahvapärasest, saunast, piibust, mille peale priitühmas, mis piip-vanaisa pani liigi ette ja kõik oli korras. See ütlemine kuidagi vabastas. Kui tsiteerida kursusevend Priitu siis oli meie hingedepäeva algus nagu matuste peielaud kõik nukrad ja meenutavad kadunukest hardusega, aga lõpuks on kõik lõbusad. Kõige lõpus istusime kõik ritta kaevumäe lavale. Ja ühel hetkel hakkas keegi, ma tõepoolest ei mäleta, kes laulma. Täiesti oma sõnadega, kuid siiski ribi värsil põhinevat laulu. Eeslaulja vahetus, kuid laul ei katkenud. See oli üks väga eriline tunne istuda kottpimedas väikeste küünaldega valgustatud udustes lossimägedes ja laulda. Ju need hinged tulid vaatama, et mis toimub. Inimese laulsime kuni ükshaaval oma viljandi kodudesse lahkusime külma eest varju jättes uduse ürgse Viljandi ordulinnuste varemetesse hingedele kojupääsu märgiks vaid väikese käreleva küünla. Aga mingi eriline tunne, ma loodan, ei meisse kõigisse. Üks ütlemata ilus hingedepäev oli. Täna on eluojaringil külas Elle Narusk Taeblast trel. Tere. Kuidas teie peres hingedepäeva tähistatakse? Alati on olnud nii palju, kui ma mäletan, on, need pannakse küünal akna peal. Et see tekitab sellise meeleolu ja natuke nagu paneb mõtlema ja siis, kui aknast välja vaadata Ta ja näed, et ka teistel on, siis tekib selline eriline tunne. Ja käiakse ka surnuaial. Et lähedaste haudadele viiakse küünlaid. Kas sel õhtul räägite ka teise ilma läinud sugulastest lähedastest või üldse näiteks surmast hingest? Nii raskelt ma ei mäleta, et oleksime sellised sügavuti mõelnud või rääkinud, aga kui jutuks tuleb võib-olla, et kelle pärast kella hauale minna, siis võib-olla mõni lause ikka sellel teemal tuleb. Hinge täägi jätkub ja pikad pimedad õhtud on hea võimalus kõnelda omavahel ja ongi hea, kui nad on pikad ja pimedad ja miski sega kõnelemaks sellest mis oli, kes olid ikka selleks, et oleks kergem. Olla ansambel Wire on tänase eluaja ringi muusika poole pakkuja ja lõpetuseks kõlab lugu 10. Pärimuster. Aitäh Enele elu ajaringi eest ja õigeid asju. Meeldetuletus. Damast Me iili teema läheb vaikselt edasi ja täna tuleb päris Palju torupillimuusikat, üks legendaarse selle Cable Tony pidajatest või selle perekonna seest on ka vägev torupillimängija miili malligen, keda paljud eestimaalased ja torupillimängijad teavad. Aga et mitte ainult omi mööda liikuda. Üks üks näide Teebis Berliinist, kes on orkestriga sellise moodsa orkestriga või rokkansambliga koos hästi palju Torupilli mänginud ja mängib siiamaani. Ja ka sellel Nimi on, on eelmise saatelõigu päris heaks jätkuks, et see on kutse teiselt poolt kanjonit või teiselt poolt orgu. Üks mees, kes Kablastonis seal mullikonide juures laulmas käib, on, on tik haugen ja, ja, ja tõesti, see on üks, üks selles mõttes era erakordne paik Dublinis kus, kus väga mitmed erinevad põlvkonnad käivad, käivad pilli mängimas ja laulmas koos ja ja, ja eile õhtul kui, kui umbes kella viie kuue ajal oli seal täiesti kõva iirikeelne jutt, rahvast ei olnud veel väga palju kogunenud, kell seitse algab selline pillimäng, aga aga juba juba olid vanamehed kohal sonide hallide Abemetega ja, ja kui vaadata tänapäeva pealinna kas see on siis Eesti pealinn või Iirimaa pealinn tavalist tavalist nägu, siis siis ei usugi. Et sellised inimesed veel meie seas liiguvad, aga ometi olid nad seal kohal ja üks, üks hästi vaimukas laul. Sistik hõuganilt laule ongi täna vähe olnud. Ma m feeling väelil only andi thing, info on, nii. Ei saa ka NO NII baasi Vendo Emms. Ei, ta ta jälle ja ma nii vain võlvad Vaida. Juba on tudu. Häda moni aevu, hääptoomedidu, Soemmlogeenbaveljeedi hoolgansen Soome tiimi. Päeva ajal on teenindama nii nohu leedi leedi. Hool Gransen Soomedimi Kui, kui v Mäeliidile liige on see päeva ajal andindama? Näo esileedi sind. See on Häbi. Taimann või laatsarus selsandada ei, häändoonzono koos võitma ema, nii. Leedi leedi, hoolgansen Toomedy, hauga mändanza kui veel p Mäedin. Samal ajal hindama. See läheb kindama nii nagu leedi Leedi hooldansen Toomery v? Imeline leegion haavajalandendama. Ja kuigi selline musitseerimise ja reageerimise viis on olnud iiri kultuurile viimase 100 aasta jooksul väga iseloomulik ja nagu öeldud, ei ole seda enam palju järel ja, ja seda enam pealinnas on, on kõrtsud, kus, kus ka lihtsalt laua ümber mängides juba on mikrofon ees, seda on sinna küll väga keeruline mahutada, aga ta on mina ees, sellepärast et muidu ei kosta ringi käivatest turistidest ja ja oma linnainimestest kuidagi üle. Ja, ja, ja laual on kõrtsu välja antud plaadid ja aga ometi, kui, kui koguneb piisav hulk Muusikuid, kes või, või siis kuulajaid, kes, kes on sellest tehtavast huvitatud, siis siis läheb ka sellistes sellistes kohtades mäng käima. Ja, ja enam ei tundu see sellised turismiatraktsioon nina enam. Üks Eesti sõber, kes Iirimaal palju mängib just Dublinis mängib, on JD kallija VÕI CB kallija VÕI Jari Pekka Kaljo, aastaid Iirimaal elanud kitarrimängija, Buzuki mängija ja nüüd ka helirežissöör, seal ehitab oma stuudiot ja tema bänd või ansambel Svjotar on on juba vähemalt teise plaadi välja andnud ja sellelt soojalt plaadilt trükisoojalt plaadilt mängi mehe. Mervitšeenid vraki laulu ja meremehe laulu moodi on ta ka nii uuel salvestusel väga-väga jäänud järgi. Jätke siis meelde ansambel Lyotar ja küllap küllap neist neist kuuleb ka Eestimaal päris päris päris laul Laumisena mitte ainult plaatide kaudu. Aga 1990 salvestati hoopis selline lugu ja ja selline mees mängis nagu see on kauem ja Goen ja tema tema muusika või selle bändi muusika ansambel kandis nime põuks on on õige palju Eesti. Sellist peo rahvamuusikat mõjutanud ja kuna kui siin Eestimaal juba möllas tuisk ja autosid vupsas kraavi siis siis Iirimaal paistis päike, oli küll jahe, aga, aga kui päike nagu jõu kätte sai, siis oli päris soe ja põuksilt laul. Tänavapäiksepoolne külgsoni Saidadest sviit. Ja nüüd mängib Nyiri malligen siis üks Kabls Tony perekond seda pidava, seda seda kõrtsu pidama perekonnavendadest. Ja ja hetkel ei ole mängida tema ja võisid anga mängitud ühes ja teises saates ka pärimustris tema lugu mu hingetiivad, mis sai aastal 88 nime meeleolu järgi ja Tarmo orbi hinnangu järgi, et see lugu annab talle tiivad, et nii see oli olnud. Aga see aeglane viis või slov, mida praegu Niili mängib minu jaoks kannab sama meelsust. Niilima leian, aga lähme vahepeal viiulimuusika juurde ka ja ja pole kahjuks kohtunud sellise mehega nagu mäleski töök. Aga asjatundjate hinnangul võib, teiste Tiiuldajate hinnangul on tegemist ühe ühe vägevama iiri viiuldaja ka tänapäeval. Ja, ja kuulame siis teda, doktor Silvert ja, ja kui see on see lugude paar, mida mister pöök meile esitab. Aga nüüd mängib ka Eestimaal käinud mees kolmad priotna ja ei õnnestunud temaga Iirimaal kuidagi kokku saada, aga tema on Prantsusmaal kontsertreisil ja Martin don liiga nende lugusid ka olen enne mänginud, sest sest kummagi mängus on midagi täiesti täiesti ära viivad. Ja nendes kahes loos, mis ta nüüd nemad siin on kokku pannud on, on, on seda kolmaki osavust ja hinge mõlemat väga hästi. Hästi. Siinkõnelejale küll väga veenev, muusika, veenev, uus muusika, vanamuusika ka, mustritel. Aga jälle maitse asi. Nüüd üks vägev laul, enne kui saade päris otsa hakkab saama. Sealt Kablstonist ja lugu kannab nime The Flowers, suits tuleb fänn ja mees, kes seda laulab. Jälle ei, ei ole teda suutnud nendest vanameestest seal eristada, aga see peaks teda peaks olema ma seal näinud ja Jonny Collins on, on selle mehe nimi uhke ja pikk ja, ja sisukas laul. Kuulake sõnu ja ma arvan, et sellest sellest kõrtsust ja selle reisil kogetust küllap klassikaraadios mõnes fantaasias pendiaak räägib lähemalt ja nii-öelda arhiivi salvestustena või sealt arhiiviminevate salvestustena saab sellest teise pildi. Aga nüüd siis mõnusa mehelaule. Anno Lely vaid. Well näol ta. Lahores või? Haava? Haywa EL-i on piinlik, on keel, nii. Ja nii pikk lauljat saade saabki läbi head teed, head ööd, head külas olemist, head kodus olemist ja kuulmiseni jälle nädala pärast pärimus.