Õhtust hea kuulaja kodus või külas või tööl või veel teel. Taas päri muster taas symbol Ants Johanson. Astrid pööning on siin järgmisel nädalal. Ja täna on saate algus vähemalt mardipäevateemaline. Täna on mardipäev, eile oli mardilaupäev. Ja enne kui enne kui lähme, Ene Lukka Jegi Gianni eluajaringi juurde, mis tänagi 10 minuti jooksul räägib mardipäevast ja mida tänapäeva noored hinged ajaste mardipäevast mõtlevad. Mängime Firblit. Ansambel Virbel, meie akustilise pärimusmuusika lipulaev mööda Eestimaad ringi käimas ja praegugi mängivad Pärnus homme Tallinnas ja ülehomme Rakveres ja üle-ülehomme Narvas. Jaani valsid Virbilt head kuulamist. Head mardipäeva mardipäev on mõnede siiski kantides olnud see aeg, mis lõpetab hingedeaja. Aga mõnedes kantides kestab hingedeaeg kuni jõuluni ja ma usun, et tänapäeval võib Kagiste jõuluni mõeldes sellele, kui kiire meil on, et võib olla mõni inimene ei jõudnudki hingedepäeva veel pidada, siis ta võib seda teha. Kas esmaspäeval, aga eriti hästi sobib see neljapäeval ja loomulikult ka jõulude aeg. Päike tagasi, meenutus selleaastase hingedepäevast ja kirjutab Eleri. Selle aasta hingedepäev oli minu jaoks üks erilisemaid. Selle tegid eriliseks minu kursusekaaslased, kes korraldasid meile toreda hingedepäeva. Hästi tore oli kõike seda hingede päevalist tegevust ka ise läbi teha ja kogeda, sest üks asi on seda raamatutest lugeda, teine asi seda reaalselt tunda ja selle sees olla. Eriti meeldis mulle see, kuidas kõik olid ennast hingedepäevale kohaselt vaikuse ja rahulikkuse lainele viinud. Me olime ennast kõik riietanud valgesse või siis valged linad ümber tõmmanud. Süütasime oma küünlad kadunud lähedaste jaoks. Istusime hubaselt üheskoos ning rääkisime oma kogemustest seoses hingedepäevaga. See oli midagi ilusat, võrratut ja väärtuslikku minu jaoks. Sellel hingedepäeval olin ma koos oma lähedastega südames, oma vanaisadega ja füüsiliselt oma toredate kursusekaaslastega sõpradega. Kokkuvõtteks võiks öelda, et hingedepäeval on minu lähedased minuga koos oma kallimaga perekonnasõpradega meenutades armsaid lähedasi, keda enam meie seas ei ole. Tunnen, et olen õnnelik, sest lindi ümbritseb soojus, hoolivus ja armastus. Ja need toredad ja head mõtted tulevad inimesele pähe igal juhul, kui tal on aega aeg maha võtta. Nüüd aga edasi mardipäevaga. Ja seda osa tahan alustada küsimusega. Milleks meile halloween, võõrad meile arusaamatut kombeid, kui meil on läbinisti oma sügava taustaga kõiki inimesi lähedalt puudutav mardipäev? Pean tunnistama, Te ei saa sellest aru. Aga ehk aitab meid kõiki oma rikkaliku kombestiku ka mardipäeva juurde tagasi. Mardipäevapidajad ehk nende möödunud mardipäeva pidamise kirjeldused sedapuhku Peipsi-äärses Kasepää külas matisanditamas ehk oma identiteeti enda teadmist muutmas käisid taas Viljandi kultuuriakadeemia noored. Maestro on tulnud maada mööda saare, tulnud mööda mööda läbi pilved kuhugi. Kujutlege, et selliselt mõnusalt laulu veeretades on mõni mardisant ka teie ukse taga või juba oligi. Igal juhul laulis Hindrek Tamm Jõelähtme kihelkonnast 1937. aastal nii ühele palklaristile. Ja tema ongi siis see mees, kes on siis mäletanud mardilaulu oma esivanematelt ning tänases eluajaringis ka tema esitust kuuleme kolmes osas. Kõigepealt oli siis ukse taga laulmise laul, mida oskab küll iga eestlane. Aga nüüd meenutused mardipäevast Kasepää külas. Martin Hanson kirjutab. Mardipäeva meenutades läbivad mind siiani positiivsed, et see oli üks tubli ja asjalik ettevõtmine, mis kuhjaga ära tasus. Kogemus ja teadmised vanausulistest ja lõbus mardijooks olid sellisel hallil ajal väga kosutavad. Nagu kuulsite, ühelt poolt läksid noored mardisanti teiselt poolt tahtsid väga kokku puutuda ka ühe omapärase kultuuriga vanausuliste kultuuriga. Christian Lehtme kirjutab. Mullune mardipäev oli minu jaoks viimase aja vahvamaid sanditamise kogemusi. Sanditamine Kasepää külas oli hästi põnev, sest kunagi ei võinud teada, mis või kes meid ees ootab. Meid võeti vastu väga erinevalt. Saime nii õues kui toas tantsu lüüa ja laulda. Saime näha tõesti lõputut lahkust. Kõige rohkem läks hinge vanaproua, kes meid oma pisikesse tuppa sisse lasi. Meiega tantsis ja laulis ning tahtis Martidele kõik oma maiustused ära anda. Ta oli nii rõõmus siis. Ja siis tekkis tahtmine anda midagi vastu, et ta enam ei nutaks taipamata, et meie kohalolek oligi temale see anud. Sellele lisandusid head soovid santide poolt igasse nurka kõiksugu on. Oluline oli see õhtu, mis tõestas, et vanad ja noored tuttavad ja võõrad ning erinevad kombed käivad kokku küll kui anda neile selleks vaid võimalus. See on päris tavaline, et igale poole sisse ei lasta ja tänapäeva lehk nii karme abinõusid tarvitusele ei võeta nagu laulus kirjeldatud, et uksed maha lõhutakse. Ja samas pakutakse omalt poolt ukse pea vastu, kes jälle uued uksed teeksid. Aga kõikidesse kohtadesse ikka sisse ei lasta ja see on ka igaüheõigus. Preemet Ruben kirjutab oma kogemusi. Kasepää küla on Eestis omanäoline. Nimelt on see üks eesti pikemaid ridakülasid, kus majad asuvad tihedalt üksteise kõrval külatänava ääres, mis väidetavalt on üle kaheksa kilomeetri pikk. Seal jagunesid gruppidesse ja läksime selle pikaküla peale sanditama. See käis nagu ikka laulmise ja õnnejagamise saatel. Meid lasti sisse nii eestlaste kui venelaste peredesse. Jagati hääd paremat antini söödavat kui ka raha. Mõnes kohas tehti uks lahti, antikommid kätte pandi uks kinni. Peale seda aga läks kogu rahvas kohaliku rahvamajja mardipulma. Kõik mardisandid ja kohalik külarahvas, kes sedapuhku nagu üliõpilased kirjutavad, olid väga pidulikult pulma lihtsalt end riidesse pannud härrasmehed ülikondades naised kostüümides kleitides kõrge kontsaga kingades. Räimed kirjutab edasi. Pulm algas isamehe ja kaasa naise eestvedamisel. Esmalt valiti rahva hulgast pruuttüdrukud, peiupoisid ning pruudi ja peiu vanemad. Peale mõningat vastu puiklemist olid kõik eelnimetatud käes. Seejärel tutvustati pulmalisi pruudi venda, laulu, naisi, muusikuid, pulmasoku, pulmatohtreid ja loomulikult pastorit. Need oli igalühel roil käes ja pidu võis alata. Esmalt astus rahva ette peigmees Mart, kes pidi kõigepealt kolme neiu hulgast ära tundma oma pruudi. Martiine. Neiud olid kõik end räti alla peitnud. Väikeste viperuste saatel ja pärast üht ebaõnnestunud katset sai Mart oma mõrsja kätte. Laulatust juhtis pastor ilma suurema kisa-kärata vahetati sõrmuseid. Kibe, kibe hõigete saatel tegi noorpaar kohustusliku suudluse ning pulmapidu läks edasi. Pulmades pruutpaarile ikka kõikvõimalikke ülesandeid antud, et vaadata, kas ka väärt kaasad saadud. Esmalt võtsid teineteiselt mõõtu pruut ja peiu ema käesurumises, mis lõpes ämma võiduga. Vahepeal organiseeris pruudi vend, kes peiut vist oma õe vääriliseks ei pidanud, pruudiröövi pruut saadi aga varsti kätte ja siis algas Tanustamine prootsay tanu pähe sõnadega peamees meeles. Sellele järgnes aga tantsupidu, mis lõpuks läks üle isegi vaated laulupeoks. Mardipäev Kasepää külas jääb mulle kindlasti kauaks meelde. Nagu me siin kuulsime, olid noorte meeleolud peale mardi sanditamist ülevad. Neil oli väga huvitav. Neil oli väga hea koos olla. Ennast katsetada oma kultuuritraditsiooni, kombeid ja tavasid õppida ning seda koos täiesti võõraste inimestega, kes sellel õhtul said lähedasteks omasteks. Nagu muiste Annigot ei jäänud tühjaks, sedapuhku nüüd poolikuid seapäid ja muud niisugust käivat kraami küll ei antud, kuid nõnda palju head ja paremat küll, et pidulaud sai kuhjaga kaetud. Ja kogu seltskond mängis kaasa kõige suurema lusti ja rõõmuga. Igal juhul see oli meeliülendav ehk ise tehtud, hästi tehtud ja see ongi ju meie kombestiku, meie traditsioonide ja kommete põhiline olulisus. Et me teeme neid ise. Me osaleme kõiges ise ja selle kaudu me saamegi nii mõnelegi olulisele asjale mõelda ehk oma isiklikule õnnele, agaaga viljasaagile, viljasaak väga mitmes mõttes. Tuletades meelde margis käimist, tuleb aegade tagant meelde ehk muidki asju. Näiteks et anni saamiseks tuleb ka midagi anda, õnnistada pererahvast kõige neile vajalikuga. Selleks tuleb osata improviseerida. Lisaks on perest perre käimine hea suhtlemisvõimalus, eriti üksikutele inimestele, kellel eriti külalisi, idei maske, raaditamine ehk oma rolli muutmine aitab lõõgastuda ja välja öelda asju, mida oma rollis ütelda on ebamugav või lausa sobimatu. Mardipulma läbimängimine on aga mõnel pool ainus võimalus, kus sa saada oma maisest pulmast ja tutvuda selle võrratult rikkaliku ja huvitava kombestikuga. Tervisi head mardipäeva kõigile, eriti Peipsi-äärse, Kasepää külarahvale. Need vajalikud sõnad kuulatud Läheme edasi veel ühe mardilauluga, õieti tsükliga mardilauludest. Ja Veljo Tormis on muide see see Indrek Tamm, kes, kes nii tegevalt selle Ene Lukka Jekjani jutu ajal rääkis, see salvestus oli tehtud temalt, et 37. aastal 1937. aastal Eesti Raadios Eesti riigi ringhäälingus ja veel vägevad mehe vägevad mehed, August Pulstja, Hendrik Tampere olid olid need, kes selle salvestuse olid teinud ja Nehatu vallast Jõelähtme kihelkonnast. Oli see Indrek Tamm. Aga, aga tõesti, see oli üks väike osa marditsüklist, mida tema laulis, Veljo Tormis on kirjutanud, tänud ka Kuusalu laulude sama kandi laulude põhjal. Üheksaosalise tsükli mardid ukse taga, teretamine, õnnistussõnad, siis tants, mardi tantsisid, lausumine, andide palumine, tänamine, soovid pererahvale ja lõpetus ja kuulame meie alates kuuendast osast ehk andide palumisest ja laulab. Eesti filharmoonia kammerkoor. Tõnu Kaljuste juhatab. Ja nüüd läheme edasi hoopis iiri muusikaga, aga selle kuuldava muusika suhe päris iiri muusikasse on, on samasugune nagu nagu mardikombestikku suhe halloweeni. Et meie jaoks on ta kaunis, sünteetiline, see halloweeni võõras. Ja ega ta oma päritolu maadelgi enam päris seda. Ega ta ei saanud, okei, päris seda õiget kommet kombe sisu ei oma. Pigem on see tõesti ukselt uksele käimine, raha küsimine või tänaval siis tšikond sõid ütlemine ja siis mingisuguseks raha või või magus asja saamine ja selle tõttu Martide tulek tekitab pererahval kaunis tunnistama piinlikku olu olemist. Ja kui kuulata nüüd seda Riverdantsi pilvilane kirjutatud muusikat mida on esitatud süntesaatoritega, siis siis tekib samasugune küsi küsimärk pea kohale, siis kuulame 10.-lt osa sellest Andaluusia. Ei saaks öelda, et väga jõuline aga seda reetmena, seda päris Riverdantsi salvestust, mis, mis selle kuulsa tantsuansambli taustamuusikaks oli, ei hakka mängima mingid teised paralleelid siia. Vabandust, ja grusiinid on siis Vilbliga koos mööda Eestimaad käimas, aga ühtlasi õnnelikku juhusena sai mu kätte sel nädalal üks plaat, Harri vasar 80. Ja see Estonia laulja ja hiljem nukunäitleja ja väga paljude inimeste peadesse ja südametesse jäänud laulude esitaja. On laulnud muuhulgas ka suliko siis gruusia rahvalaulu ja, ja silikoon üks selline gruusia rahvalaul, mida, mida eestlased väga paljud eestlased teavad ja teine on siis väike jaanimardikas. Ja kes Harri Vasara esitatud laule uutes esitustes tahab kuulata, see peaks minema pooleteist nädala pärast, siis teisipäeval, 21. novembril Estonia teatrisse. Siis seal on õhtunimega, Harri vasar on täna kodus. Ja, ja seal esinevad Lauri vasar, Lauri Saatpalu, Koit Toome ele millister, Marko Matvere, Ülle liht, lihtsalt ja noorkuu. Nii et kellel on selle mehega mingeid mälestusi või tema lauludega, need on sinna väga teretulnud. Ja et seda mälestust mõnel inimesel veel elustada, siis, siis kuulame esimese rammi kvarteti esituses, kus siis Harri vasar kaasa laulab. Sulikud, ja pärast kuuleme sedasama lugu ansambli Tbilisi esituses. Kaasa voodi. No kas. Ma õunad ja. Aadu. Äsja. Ja see lugu anud fliisi Virbli esituses ka ühiselt esitatav ühiselt lauldav sellel sellel praegusel ringreisil veel meestelaulu aga nüüd nüüd juba eesti maisemalt ja ja, ja hoopis teises seades. Vana madrus ja laulab Marko Matvere. Vaid atrasid silmapilk. Ja kuskil seal oma koori. Ahtris et. Saagiga. Ja saama vaikne. Oli uljas jalgu ei käi. Ja kaung maale pea ringi käima. Näe, et su palgaks on me sõbrannaga ja teistele ka kübar ja praak. Ta. Määraja. Aardeks on mäele. Kui traate riista ära siin laeva Jäi kutsele saatsin masin. Slava, see oota siin. Ta tõi. Keeran pilgu üle. Et nende käes on ka, näen. Laulusõnad oli kirjutanud. Jaan Tätte, aga laul ise ja esitatud küll eesti meeste poolt ja, ja Tallinna kammerorkestri poolt ja. Lisaks Marko Matverele, aga lugu oli küll hiiri alt minu teada iiri lugu või, või siis šotiiri meremeestelaule. Aga siit edasi üle mere, palun siis jaa, Šoti ja Iirimaale, vaid Fääri saartele ja sealt üks, üks hästi värske lugu, hästi värske salvestus ja sink, LoRe sink. Sinclare viise on selle loo nimi. Toivo ammustes, kas ta mulle äkki sai tsirka? Ta hüppas tuld. Sampo no sel Ella. Nüüd natuke naiselikumat puudutust sellesse saatesse. Ja mitte nii naturaalselt nagu, nagu nagu me enamuse tänastest lugudest oleme kuulnud olevat, välja arvatud see river, tantsi lugu. Ja see Camille esitatud rahvalaul neli neidu pilvel. Ka väga palju selle sellest Riverdantsist maha ei jää. Rütmilisuse ei tähenda, rütmikus ei tähenda tingimata ainult süntesaatorid ka päris päris tänapäeva maailmas see salvestus oli ansamblilt Hathaway Kuuba ja Kariibi muusika ansambel kõrvalt maalt Rootsist Uppsalast. Ja, ja väga tantsukas tuli, tuleb tantsukalt tuleb neil välja küll see, see muusikasaade hakkab tänaseks otsa saama ja, ja soovitan rahvamuusika huvilisemal inimesel, folkkalender, punkt, plokk spot, punkt kommi vaadata. Viljandi pärimus Eesti pärimusmuusika keskuse leheküljelt saab ka sinna otse sest järgmisel nädalal on toimumas mitmeid mardi ja, ja siis juba kadriüritusi. Täna oli pärimuspäev lastele Kuressaares tänaseni kestis võro keele nätel. Mardipäeva programm oli Eesti vabaõhumuuseumis, homme on Järvamaa rahvatantsupäev Albu rahvamajas. Ja, ja siis tšuktši muinasjutud on, on homme Viljandi linnaraamatukogus. Pühapäeval on laste oma kultuuri ning Tartu-Maarja koguduses ja saab minna mardipeole. Ma siis isadepäeval Tallinnas Pelgulinna rahvamajas. Nii et hirmus hirmus palju toimub, hingedeaeg toimub ka või on nii-öelda teemaks ka Eesti põllumajandusmuuseumil muuseumis. Ja, ja 15. novembril on kart kadri mardipidu Valga avatud noortekeskus on nii, et üle Eesti ja siis lõpuks on 19. novembrini 16.-st toimub 10. mardilaat ja oh imet, kus Saku Suurhallis ja nii edasi ja nii edasi, nii et vaadake seda plokk spot, kommis folkalender, punkt, blokspot, punkt, komm, kus ärksad inimesed, on need need andmed kõik vaikselt kokku korjanud ja ja panevad inimeste jaoks need sinna välja. Aitüma kuulamast. Saadet jääb lõpetama ansambel Virbel kõigile head teed või head tööd või head külas või või, või kodus olemist. Kuidas kellelegi? Nädala pärast on siin mikrofoni eesastet teening. Head õhtut. Laeva peal olid noored kedagi madrus laes Elaientes randa jõudis korrale tee meres laesse Raite, tai, rula, mere. Vennal oli punapal jalakesi, seadlidaarde venna looli lokki. Lee söödu palgedel laine jooksina sõidukisiga.