Jälle on reede. Jälle on päri mustriaeg ja rahu teie koju või autosse või bussi või või tööle või külla. Too rahu, seid tartust. Symbol sel nädalal jälle Ants Johanson, järgmisel nädalal Astrid pööning ja alustab ansambel jäägermeistrit Andrus Lehes ja Timo vent ja. Ja mängivad teleSharon Shannoni ühe vägeva inglise lõõtsamängija Anna loo plekkpõld. Lisaks Timo ventile ja Andrus lehesele Sis Andrus mängib, on kõva lõõtsamängija, laulab Timo, mängib viiulit, klaverit ja laulab ka ja mängib ka. Mitmel pool mujal mängib ta saksofoni. Paavo Peterson mängib jäägermeistrist kitarri ja laulab Danil Tanel passilenko mängis basskitarri ja Kristo Rajasaare trumme. Selline selline peo ansambel. Tõeline peo ansambel on. Või olid jäägermeistrid, ma ei teagi, kas nad praegu mängivad. Aga viis aastat tagasi natuke üle viie aasta tagasi on kokku tulnud selline seltskond nagu uus laine. Õieti on nad salvestanud ühe loo ja selle nimi on väga lihtne. Selle loo nimi on rahvalaul. Kui palju siin rahvalaulu on ja kui palju on siin uut loomingut? Ma arvan, et pärimustrikuulaja kuuleb seda isegi. Ma jätan, aga kui ma ei nuta, kallis vaata. Ja nagu kuulsite, oli siin rahvalaulurahvalaule õige mitu ja ja mitmest ansambli laineajastust. Kunagi seadis neid Raivo Dixoni nimeline mees. Ja, ja see on kindlasti üks üks mõjutaja paljude inimeste jaoks. Et mõjutaja selleks, et hakata mingi kõrvaga regilaulu kuulama, sest laine oli ikkagi 70.-te aastate väga populaarne ansambel ja kui kui nemad rahvalaulu või rahvalaulu ainetel laulsid, siis siis küllap nii mõnigi kõrv kuulama jäi. Aga võtame nüüd detsibelli maha ja kuulame kandlemuusikat. Ja Soome kandle tipud. Professor Martti Bogela, tema tütar Eeva Leena sarjale Mati kondia on kolm vägevat kandle elustajat ja, ja jap propageerijad seal seal põhja pool. Soome laht. Ja üks. Traditsiooniline Sis pärimuslikke lugu luigetants ja seda esiteks need pillid, millel, mille nad mängivad, on väga head ja nad on väga tundlikult ja väga hästi mängitud, niiet luigetants. See oli sedasorti ilus lugu ja ja mõnikord tundub, et, et tsükliline muusika on enne loodud ja siis siis rahvas on üles korjanud mõned mõnedki viisikäigud ja need need oma lugudesse pannud, nagu nagu selles loos kuulda oli. Aga kuulame autori loo nendelt samadelt esitajatelt marti Bogela siis on ise kirjutanud viiulipolka ja imiteerib siis kandlel kiiret viiulimängu ja kuulajale võib isegi meenuda. Eesti mängufilm kevade, kus ka üks, üks kiire polka väga sarnaste võtetega oli esitatud. Nii et siis marti, põgela lugu viiulipalka. Väga maitsekas ja vaimukas. Aga lähme nüüd šotlaste poole šoti rahvamuusikat, Ta on, oleme käsitlenud, ei mänginud, aga ometi kordades vähem kui Iiri või teiste keldi rahvaste, Bretoonide vilistlaste, kõmbride ja, ja nii edasi. Muusikat kuulame ühte vägevat ja, ja väga väga-väga mõnuga esitatud rahvalaulu esitust. Ansambel kannab nime fain Fridei siis mõnus, mõnus reede või vahva reede ja lugu kannab nime Gold blow. Dialooge. Onu nõu. Siia paralleeliks otsa ka üks valsi bänd mis kannab nime Bob Dylan, põhimõtteliselt pop tellin. Ja ma ei hakka seda võltsikeelset pealkirja siin hääldama. Aga andekas luuletaja ja muusik tsin Morris on see, kelle ümber see ansambel on kogunenud. 10 minuti pärast on eetris Ene Lukka, Jegiki on ja eluajaring. Ja täna täna ei räägi ühegi rahvuse esindaja selles saates, vaid vaid pigem ene räägib rahvast, rahvusest ja rahvaküsimusest ja rahvusküsimusest. Aga mul puuduvad tegelikult andmed selle kogumiku järgi millelt ma eelmise loo mängisin, kas poisi lugu oli traditsionaal või, või enda kirjutatud laul? Ega see väga palju tähtsust ei omagi, aga siiski teada tahaks, et tihtipeale see piir autori looja ja rahvalaulu vahel on, on õite õite õhuke. Aga inimesed, kes hakkavad ise erinevatest kultuuridest mõjutusi saama, onuna muusikat komponeerima ja eriti, kui nad on klahvpille õppinud, siis, siis siis tänapäevastest, süntesaatoritega saab imelisi helisid ja saunde kätte. Kes neid erinevate sõnadega ja mõtteviisidega religioonidega tuleb päris kummalist maailmamuusikat kokku. Meil taustal mängib mees nimega Oliver Shanudki oma sõpradega siin on ballasi kui. Kui sakslasi, kui, kui araablasi. Ja see lugu, mille me nüüd kohe kõvemini kuulama hakkame, mille ära kuulame, kannab nime alla Akbar. Rütm on rahvamuusikas tegelikult väga oluline aga aga. Aga tihtipeale võib sellega ikkagi vindiga üle keerata, kui, kui väga tüüpilisi saunde ja väga tüüpilisi rütme ja väga tüüpilisi. Sämpleid kasutatakse ja nii nagu see väga tyyporistilt palve Allahi poole praegu kõlas. Üsna teiselaadne on ühe teise araablase looming Abeda žürii. Ja tema on saanud inspiratsiooni 11 10. andi suurelt õpetlaselt Omar hajamilt. Kes oli, kes oli ka luuletaja. Matemaatik, kalendri. Kas need välja mõtlejaga kalendri kalendri kehtestada siis selle liigaasta kalendri kehtestaja? Andke mulle andeks, kui, kui ma nüüd sellega mööda panin. Aga, aga kõige selle juures olid aga veel suur, väga suur veinisõber. Nendest veini Feinist inspireeritud lugudest on omakorda inspiratsiooni saanud siis nimetatud abeet Adrii, kes oma sõpradega on hoopis säärase loo kompositsiooni kokku kirjutanud. See on päevade karavan. Ja siin on selline kõiksus kõiksus kokku võetud. Mis sest, et me sellest linnulaulust päriselt aru ei saanud. Head küünlapäeva kui küünlad tehtud ja põlema süüdatud, on hea mõtiskleda mõne huvitava teema üle, nagu näiteks rahvusrahvas pärimuskultuur enda teadmine. Kolmes eelnevas elu ajaringis vestlesin kolme Eestimaal elava erineva rahvuse esindajaga, nende pere tähtpäevade ja pühade aastaringist ning sellest, mis on nende perele tähtis ja mis mitte. Seega olid esindatud Ukraina, vene ja armeenia kogukond. Suhted ja hoiakud ümbritseva suhtes saavad alguse kodust. Samuti ka see, milliseid tähtpäevi ja pühi ja miks ühes või teises peres peetakse. See pole sugugi niisama asi. Kui näiteks kaardistada ühe pere tähtpäevade ja pühade aastaring siis selle kaudu võime aimu saada selle pere väärtushinnangutest. Tõepoolest on huvitav teada, milliseid niinimetatud Eesti tähtpäevi ja pühi peetakse teiste Eestis elavate rahvaste peres. Mõndagi kuulsime saatekülaliste kaudu, aga väga palju on veel teadmata. Kas jõulud on teise ehk Gregoriuse kalendri järgi pühi pidavatel inimestele vaid lihtsalt üks riigipüha, millega mingit vaimset seost pole. Nagu üks noor Narvast päri, neiu ütles. Või on mõned pered jõule hakanudki pidama eestlastega samal ajal, või nagu ütles armen viimases Armeenia saates peetakse rõõmsasti mõlemaid jõule. On juhtunud jaanipäevaga küll seda, et paljud Eestimaal elavad teised rahvused on hakanud seda päeva pidama koos eestlastega päris paljudes kohtades ühel ajal ühes kohas. Igal juhul igaüks peab neid pühi, mis temale armsad on. Nii võib juhtuda, et kõrvuti elavate naabrite peredes peetakse vastandlikke pühi. Üks pere tähistab üheksandat mai kui võidupüha, teine pigem leinapäevana. Ajalugu on ajalugu, kultuur on kultuur. Aga igaüks meist võib-olla mõistuvam oma naaberkogukonna suhtes. On vaid üks küsimus. Kas üheksanda maipidajad mõistavad ka neid, kellele teise maailmasõja lõpp eelkõige kannatusi tõi? Seda tuleb aga jälle küsida. Leppimine ja mõistmine on kõrvuti elavatele kogukondadele hädavajalik. Hea näide on ansambel Lindpriid, kus lauldakse nii saksa kui vene sõdurilaule kui ka Eesti metsavendade laule. Ning ansambli liikmed Indrek Kalda, Jaan Sööt ja Toomas Lunge on end ka vastavalt riietanud. Nii on laval kõrvuti saksa ja vene sõdurite ning metsavenna. Mundris mehed. Puisto kas. Joone rahustavad. Nukraks. Nii ka ikka on. Ja enne mehe surma kuulajani meil meelest point. Kuis valsi saatel pelgan säärast iial, neil, kel puudus armas näi, sai troosti valsi. Nüüd jälle kõladsama avalis Keskümmetsa sügise meilegi front ja võitlus kalkel toone le maas Männa leetika vaimusilme sangeva tööde hur. Ja kõigil lootus. Nime kohtumõist ülla rei lastel selline kus kuulirahe suits, leid oo ta meie kui sa raske võitlustund ei kov. Mees, kelle töö ja palju karm päev homme on ta põll. Rahvusküsimus võib inimesed tilli ajada aga kui kõneleks hoopis rahvast. Naisterahvas on viimastel kümnenditel teinud läbi väga suuri muudatusi. Eesti keeles on ilmunud California Ülikooli folkloristika professor Alan Ta on e-raamat, kes on rahvas seal ta kirjutab. Mõiste rahvas võib tähistada mis tahes inimeste rühma, kellel on vähemalt üks väline tunnus. Pole tähtis, milline see siduv tunnus on kas ühine elukutse, keel või religioon. Tähtis on need sell mis tahes põhjusel formeerunud rühmal oleksid mõned traditsioonid, mida ta peaks omama. Rühma liige ei tarvitse tunda kõiki teisi liikmeid, kui ta peaks tundma traditsioonide põhilist osa neid traditsioone, mis aitavad rühmal tajuda oma identiteeti ehk enda teadmist. Ja ta jätkab. Selle paindliku määratluse järgi võib rühm olla nii suur kui üks rahvus või ka nii väike kui perekond. Alan tandee kirjutise taustal tundub mulle, et ikka on meil levinud arusaam, et pärimuskultuur on möödunud nähtus ja see, mis toimub tänapäeval, sellel pole pärimusega ega traditsioonidega enam mingit pistmist. Alanud on aitab seda arvamust muuta. Ta kirjutab. Igal perekonnal on omaenda folkloor, mis tihti on mõlema lapsevanema peretraditsioonide segu. Perepärimus võib sisaldada lugusid, kuidas perekond praegusesse elupaika asus või kuidas tekkis perekonnanimi. See võib sisaldada näiteks ka perevilesignaali, mida kasutatakse avalikes kohtades, näiteks kaubamajas, et koguda pereliikmeid koju minekuks kokku. See võib sisaldada ka halvustavaid viited mõnele õnnetu iseloomuga sugulasele, kes on näiteks ihne. Jätkan Heloya ringi Suure-Jaani koolitüdruku, minna räti poolt kogutud perenime saamise ja muutmise kolme looga, mis aitab hästi mõista ühte kogukonda ühte rahvast ühe pererahvast. Need kolm lugu sai minna kirja tänu oma vanatädile ja vanaonutütrele. Perekonnanime saamine. Minu vaarisa läks epra mõisa perekonnanime saama. Ta oli valmis mõelnud kaks nime, justament ja soolokuna. Mu vaarisa oli pillimees, oli ta valinud need nimed. Nimepanija oli juhuslikult ka pillimees, nii et ta valis sooloküüditamise hirmus nime muutmine. Paistu vallas kõrvi talus elas noor peremees Augussowa. Ta kosis endale naiseks sureani vallast kooli talust eeva soolo. Neile sündisid lapsed, Lembit, Endel, Linda ja Toomas. Kuna nad olid tublid eestlased ja kõvad töötegijad küüditati Siberisse. Lembit jäi maha, kuna ta õppis Olustvere põllumajanduskoolis. Vene võim otsis teda taga ja tahtis teistele järele saada. Mu isa sai naabervalla tuttava passiametniku käes uue passi võltsitud perekonnanimega Soova. Kogu nõukogude aja õnnestus tal ennast varjata, kuigi käis mitu korda pagari tänaval ülekuulamisel. Eesti vabariigi taasiseseisvumisel sai isa õige nime tagasi. Perekonnanime Sova panemine, selle lugu. See oli sellel ajal, kui eestlastele nimesid pandi. Kõik Paistu valla elanikud pidid minema sakslasest paruni juurde nime saama. Parun armastas panna saksakeelseid nimesid, mida eestlased ei tahtnud. Minu vaarisa pidas talu, mis asus kõrgel mäel soode vahel. Paruni juurde minnes kartis ta hirmsasti saksakeelset nime saada. Kui vaarisa sisse astus, küsis palun kõigepealt, kust sina tuled. Vaarisa vastas, tulen soo vahelt. Tore, rõõmustas parun. Sinu nimeks saab Sova. Soo vahelt. Jätkan Alleon tandeega. Sellise uue rahvakontseptsiooni korral ei saa enam mõista rahvas monoliidse nähtusena. Suhteliselt homogeenset talupoegade hulgana, kes elab sümbiootilises suhtes linna kui keskusega. Kaasaegsete ühiskondade liikmeid tuleb näha mitmete erinevate rühmade liikmetena. Isegi suvelaagrist võib kujuneda rahvarühm omaenda rahvalaulude, initsiatsiooniriituste ja kommetega. Paljud sellised rühmad ei toimi pidevalt, vaid ajutiselt. Suvelaagri rahva liige ei ole seesama, mis ühtse talupoeglik kogukonna püsiv liige. Seesama isik, kes kuulub laagrirühma, võib kuuluda samal ajal mitmesse teise rahvarühma mida seovad usulised, etnilised või ametialased ühisjooned. Osaliselt võivad need grupiga kattuda. Niisiis igaüks meist võib kuuluda oma töökoha, rahva, kodukoha, rahva seltsi või klubi, rahva, mõne kiriku või ametirahva ja loomulikult oma pererahva hulka. Eks ole huvitav, et eesti keeles ongi pere rahvas. Igalühel neist on oma pärimuskultuur, mille keelt ja kombeid tunneb ning mõistab vaid selle rahva liige. Tänapäeval kuulub inimene väga mitmetesse sotsiaalsetesse gruppidesse kandes sel viisil hulgaliselt erinevaid rolle. Tegelikult on huvitav selgitada, milliste rahvaste hulka keegi meist siis kuulub. Mina kuulun lisaks oma pererahva naisterahvakooli, rahva, oma majarahva, oma kodukandi, Võrumaarahva ja eesti rahva hulka hetkel ka raadiorahva hulka. Kaugel, kaugel, kus on minu kadunud? Ma radu pisar laugel, kui me mul tasalutti siis kallim mu rinna. Sa siis taas õrn tuulehoog. Kurvalt kaeva siit kajaka rannal, vaikselt vuhises unevoo kurvalt, kaeva siit ka ja rannal vaikselt vuhises, vaagub unevoo. Vaikseks jää on tormine meri, vaikseks jäänu, tan kalli rind üle la ta vetevoo kaja, korvi igatse hulkuri laul, üle ta vetevooga ja korvi ja iga hulkurilauk. Kaugel kaugel, kus on minu kodu kaugelt r või siis masul. Üksi rändan ma rajama radu pisar laugel võime. Aitäh Ene Lukka jõgityannile õigetest ja vajalikest asjadest rääkimast. Päri muster saab selleks korraks otsa. Kõigile head teed, head kohvi, head tööd, head kodus olemist. Ja taas nädala pärast, siis on siin Astrid pööning. Ants Johanson ütleb. Suur tänu. Ja ilusat suusailma kõigile. Muusikaliselt jääb saadet lõpetama. Loodetavasti õige pea Eestisse saabuv tuua ellika Polo. Senegali või õieti Senegali väikse rahva rühmandinka. Mees Zolotšišokko ja rootslanna ellika Fry sell. Viiuliprofessor ja lugu kannab nime. Maarja head õhtut.