Tere hea kuulaja kodus külas, tööl, teel. Taas on eetris pärimuster mikrofoni taga Ants Johanson ja mängin teile pärimusmuusikat mujalt ja meilt ja ka autorimuusikat, sekka sellist, mis ei ole veel pärimuseks saanud, aga kes teab, äkki saab ja alustame iiri Kukerpillidega või iiri leegavusega ansambliga džiipens ja lugu on duelling, saanters kaklevad, võitlevad torupillid või võitlevad sõrmilised, head kuulamist. Nüüd aga Eesti pärimusmuusikat. Ansambel Kukerpillid tähistavad esimesel aprillil oma 30 viiendat tegevusaastat. See on üks üks vägev daatum ja tuntud lugu vähem. Ehk on need sõnad tuntud kevade valss. Ja veel kukerpille. Ike Volkov üks Kukerpillide hingedest ja, ja eestvedajatest. Tal on täna reedel sünnipäev, palju õnne ja üks ige kõige ilusamaid laule siinkõneleja jaoks ilusamaid luuletusi tänama, luuletan läbi öö. Luuletajal üksinda läbi. See on nii lihtne sepale kiida. Lihtsalt luuletav. Ja veel üks ütlemata kena laul Lõuna-Eestist Joosi Ülemäe, Tseel ja roose ja sanalise. Ja see ongi. Ju uusi osi. Nii see minna ääre. Minna. Jälle Joosi üle jälle Joosi üle. Nii haljale kees ööläbi haljale. Ma yks Joosi üle. Ma yks Joosi Ma anna sulle uu magad ja ma anna sulle oma haaba. Ma anna sulle oma Haida. Ma anna sulle, ma võin. Võtma ei oleks. Ma anna sulle, ma ta. Ma anna sulle oma. Teisel kolmandal märtsil Tartus festivalil maa ja ilm mängib üks suur muusik ka Senegalis. Õieti on ta mondinka hõimust seal. Tema põhiline elupaik on praegu Norra ja ta astub üles kahes koosseisus ellika ja soolorootsi, viiuldaja Anna Eliko freselliga. Oleme neid mänginud siin eelnevates saadetes. Ja sellise Põhjamaade afroansambliga chissoco systen, mida nüüd kuulamegi. Kuulame uut pärimust. Jaak Tuksam. Meil on elu keset metsa on küll selline laul, mida palju kasutatakse ja mida väga austatakse, aga tihtipeale ei teatagi, et selle taga on see habemik. Siirdume nüüd Lõuna-Eestisse, kus üks laulumäng hobusemäng on suutnud inspireerida väga mitmeid eesti muusikuid ja heliloojaid, Veljo Tormis, diskreetse mango Trio ja väga mitmeidki teel ja tänaste röötmetena kuulame kahte väga erinevat, et versiooni siis vägilaste tempokas variant ja pea, et psühhedeeliline Kärt Johansoni, Robert Jürjendali Pätsima mõisamat Sawyer tol lillel oli, läksime mõisa mozzavi äärde olla, oli piin, hakkas hammas vallutama, olla Liivel liin, hakkas hammas vallutama, oli veel Liibanima pää paIju hääle olla, oli veel, oli, panime pää paIju pääle olla, oli nii jala jaaniniidu pääle olla, Liisel oli jala jaaniniidu pääle oli veel oli kuriniidul kuus, istus dolla, Liinellali, Kurimistun kuusistus, toll oli varas, mees Varikust olla liinidel Ali varas, mees Varikust olla oli, veel, oli varast mulle ära olla. P varast mul olla oli veel Aliiad mulle musta aruna olla lillellaliiat, mulle staruna olla veel liiliad imagost otsima, olla Liilellali läksime ooberst otsima, olla seal läänes Sollysuo kujuna olla oli vennaliin, läänes oli soov olla veel liilina leht, lauki ots olla lynillellalini linale, lauki ots olla, seal oli trassil. Vot seal kollalillel oli võõras silmkapp. Nakasse hammas valutama olla oli, hel, oli. Jätk jälle musta aruna olla, oli nali. Põrkame nüüd aga lääne-lõuna- Euroopasse ja kuulame sel suvel Viljandis käinud Baski lõõtsamängija tikker koenaagat ja tema ansambel. Nüüd saab sõna Ene Lukka, Jegic Jann ja tänane elu ja ring, räägib meestest. Peagi saabuva iseseisvuspäeva eelkõnelenud Meestest folkloristide õpetaja Madis Arukask ütles ühel naiste parimal skulptuuri kursusel et andku nüüd naised meestele ruumi. Naised on selle üle järele mõelnud ning leidnud, et seda tuleb teha. Kuidas aga tagasi tõmbuda, kui oled harjunud kõike ise tegema? Enam pole naistel vaja kõiki ohje enda käes hoida. Eesti on taas vabariik, kus eesti mehed ise oma riiki valitsevad. Vabas iseseisvas riigis on meie meestel võimalus olla aktiivne ja loov, mitte passiivne kõrvaltvaataja. Mehed vajavad ruumi ja meie naiste asi on oma mehi toetada. Tänases eluringis kõlavad meeste jutud, meeste laulud millest mehed kõnelevad. Kas on mõni teema ka selline, mis naistele võõras ja kauge ehk sõjatee teema? Minu isa põlvkonna mehed meenutavad tahes-tahtmata ka viimase suure sõja aega mis puudutas ju kõiki inimesi väga valusalt. Sõjalaule lauldakse ka tänases Eestis ja üks tuntud ansambel Lindpriid. Sedapuhku kuulame laulu sõjameestelaulu. Punased nelgid. Kordnelk ilusa. Ei kuna sa mulle Giniiskisi just õue Selle lõuna ajal ma ei näegi nõu. Veel tunduv meenub. Suure-Jaani koolitüdruk Grete on üles kirjutanud oma vanaisa Jüri keerulise sõjakäigu loo. See on põhimõtteliselt üsna sarnane paljude teiste temaealiste eesti meeste lugudega. Need on mehed, kes on läbi käinud tulest ja veest. On neid, kes neile tehtud ülekohtu on andeks andnud. On neid, kes elavad sügava vihkamisega kuni viimase ajani. Üks on neil meestel ühine. Need lood ei unune. On tähtis, et lapselapsed või lapselapselapsed neid lugusid kuulevad. Neis on, millest õppida ja mida meelde jätta. Kasvõi selleks, et mõista paremini vanemaid sõjast läbi käinud inimesi. Minu vanaisa Jüri Mägile tuli 16. augustil 1944 käsk tulla Viljandisse kogunemispunkti. Sinna viis teda tema õde Linda hobusega. Vanaisa oli siis kaheksateistkümneaastane poiss ja teda võeti Saksa sõjaväkke. Viljandis saadeti neid edasi Tallinnasse Kloogale õppelaagrisse. Peale laagrid pandi nad öösel kell 11 null Paldiskist laeva peale ja algas teekond Saksamaale. Enne nende laeva oli just pommitatud teisi laevasid. Meri oli igasuguseid esemeid ja asju täis. Sõit kestis kaks päeva. Saksamaale jõudes pandi neid kõigepealt taludesse tööle ja siis viidi kõik eestlased õppelaagrisse. Seal olevat olnud juttude järgi koos 25000 meest. Selle koha nimi oli noi hammer. Sinna jõudmiseks pidid nad teed läbima jala ja parvega. Laagris oli vanaisa 45. aasta jaanuarikuuni. Sealt viidi nad rindele ooppeli. Poola linn. Vanaisa sai rindel olla nädal aega, kuna oli külm ja tal polnud õigeid jalanõusid. Siis võttis külm tal ühe jala varbad ära. Saabas oli jala ümber kinni külmunud ja ei tulnud enam ära. Ise tuli tal käia veel paar kilomeetrit ambulandsini, seal oli valves ainult velsker. Tal kästi panna saabas koos jalaga ahju, et saaks saapa kätte. Kui sabas oli kätte saadud, siis ta varbaid enam ei tundnud. Selleks, et ta saaks öösel magada, anti talle klaasitäis viinajalgade ümber, pani vanaisa kampsuni. Edasi viidi teda veel mitmesse kohta ja kogu aeg pidi ta ootama operatsiooni. Jalg mädanes juba ja muutus siniseks. Lõpuks jõudis ta Altemburgi 13. märtsil ja seal opereeriti tal varbad ära. Marlisidet see aeg ei olnud saada, jalgade ümber pandi pabu. Peale operatsiooni olid vanaisal valud. Üks valuvaigistav süst tehti talle. Haiglas olles pommitasid linna ameeriklased. Üks suurt kasvu saksa mees, võttis mu vanaisa iga kord sülle ja tassis ta varjendisse. 15. juunil 1945 viidi vanaisa haiglast ameeriklaste vangilaagrisse Öeldi, et seal vaadatakse mehed üle ja saadetakse koju. Kuna minu vanaisal oli kaenla all saksa veregruppi märgi jälg, siis teda ei lubatud ära. Septembris sattus ta prantslaste vangilaagrisse. Tuli olla lageda taeva all ja väga vähese söögiga. Linna nimi, kust nad tulid, oli Epinal. Neljandal oktoobril viis venelane nad sealt omakorda metsi linna kogunemislaagrisse. Sealt algas tasapisi kojusõit-sõit, kestis kuju kaks kuud. Riia linna jõudes otsis vanaisa lõhna peale üles leivakombinaadi ja üks hea inimene andis talle tüki leiba. Peale pikki ekslemisi jõudsid nad Tamsalusse sealt Türile, siis võhmasse ja sealt oma koju. Koju jõudis ta jõuludeks läbi akna nägida ja tema Eliisa Vetta soojendas kartuleid ja pani peale piima. Midagi nii head polnud ta elus enne ega ka pärast söönud. Vanaisa arvab, et ta on õnnelik inimene kuna ta jäi sõjas ellu. Ellu jäi sõjast tagasi tuli ka tema vend Paul. Oma vennaga kohtusid nad küll korra ka Saksamaal sõja ajal. Teine lugu on Tajaksi koolipoisi Davini vaarisa Hendrikust. Vändra kandis. Vanaisani jutustanud lugusid oma isast Hendrikust. Tema oli sündinud 1897. aastal Vändra metsade keskel suures peres. Hendriku isa oli külasepp. Kuna Hendrik oli kõige noorem, olid oma isal abiks Kerbiidi lambiga tuld näitamas. Kui ta tegi rahvale, tõldasid järgesid. Sealt sai ta eluks vajalikud oskused. Koolis käis ta kohalikus salema, koolis oli tsaariaeg. Vene keisri all. Õppimine oli vene keeles. Kui sepatööga enam ei teeninud, tuli muud tööd teha. Hendrik oli oma isaga isegi Kurgja veski juures, Carl Robert Jakobsoni talus jões suuri rändrahne puruks lõhanud ise lõhkainet valmistades ja käsitsi raudkividesse auke puurinud selleks, et vabastada jõgi kividest, mis segasid palkidel parved võtamist. Esimese maailmasõja ajal õnnestus tal tööd leida sõjatööstuses. Ärimehed võtsid sõjatööstuselt tellimusi vastu näiteks granaadiosi ja muud sellist. Kuna Vahar isal oli teadmised sepatööst ja metallide tundmisest nii head saida nende härrade juures ka tööd elades, siis Tallinnas oli tal elatist ja võimalusi käia kinos niipalju kui tahtis. Sel ajal olid kõik filmid tummfilmid, ka autojuhiload sai vanaisa ära teha. Autosid liikus sel ajal päris vähe. Eesti sõjaväes teenis seppa komando ülemana. Sel ajal kasutati sõjas palju hobuseid, neid tuli tihti Rautada. Ta võttis osa ka sõjast Landeswehri vastu keda aeti Riia alla välja ja tänu selle sõjateest anti vanaisale ka medal. Teise maailmasõja ajal oli mees juba vanusega väljas. Sõja kartuses võitsid talumehed kohustusi metsatöödeks teenini. Vanaisa ütles, et tema läheb parem koju oma lapsi kasvatama ja see tal ka õnnestus. Mida öelda kokkuvõtteks? Inimese elusaatuses pole midagi mustvalget, kõik on märksa keerulisem. Need lood õpetavad meile seda, kuidas kõigi raskuste kiuste säilitada elutahe, olla õnnelik ja vaba. Saame teada ka seda, et ükski mees ei taha minna vabal tahtel sõjaväljale. Aga kui seda tuleb teha oma armsa isamaa ja kodu kaitseks, siis ka minnakse. Minnakse südames igatsus lähedaste ja kodu järele. Kaugel, kaugel, kus on minu kodu? Kaugel? Kurvalt kaeva siit kajaka rannal. Vaikselt vuhises unevoolik kurvalt, kaeva siit ka ja ka Tranna vaikselt vuhises vahu. Vaikseks jää on tormine meri. Vaikseks jääluu, tan kalli rind. Üle la ta vetevoo kaja, korv ja igad, hulkuri laul. Üle la ta vetevooga ja korvi iga hulkurilauk. Ka seal, kus on minu kodu Pisar laugel, kui meeles mul üksi rändan ma ma radu pisar laugel, kui mul. Ootamatult ongi seekordne päri muster otsa saanud. Aitäh Ene Lukka Vieegikyannile ja kõikidele osalenud muusikutele. Ja saadet jääb lõpetama neiukese linnulaululine ehk murdekeeleline uus looming. Tee head õhtut.